dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pargi 30 kinnistu ning lähiala detailplaneering

Rahandusministeerium · 19. jaanuar 2023
Viit
15-3/10110-2
Registreeritud
19. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keila Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-310110-2 19.01.2023 Väljaminev kiri.asice415 KB

Sisu (failidest)

Inge Angerjas Teie 22.12.2022 nr 7-4/757-1 Keila Linnavalitsus Meie 19.01.2023 nr 15-3/10110-2 [email protected] Pargi 30 kinnistu ning lähiala detailplaneering Keila Linnavalitsus esitas 22.12.2022 kirjaga nr 7-4/757-1 Pargi 30 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering) Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel. Planeeritav ala, suurusega 71 833 m2, asub Keila linna loodeosas endise Keila Haigla territooriumil, mis on ca ½ ulatuses hoonestamata ja valdavalt isetekkelise kõrghaljastusega kaetud. Detailplaneeringu eesmärk on muuta kinnistu sihtotstarve osaliselt elamumaaks, liiklusmaaks ja haljasala maaks ning määrata ehitusõigus 6 kuni 5-korruselise kortermaja ehitamiseks. Lisaks määratakse haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, juurdepääsuteede ja hoonete ning rajatiste toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste võimalik asukoht ning servituutide vajadus. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtiva Keila linna üldplaneeringu kohane ühiskondlike ehitiste maa juhtotstarve osaliselt elamumaaks. Koostamisel oleva Keila linna üldplaneeringu (Keila Linnavolikogu 29.11.2022 otsusega nr 1-3/22 vastu võetud) kohaselt on planeeritava ala juhtotstarve elamute arendusala. Menetluskäik Pargi 30 kinnistu detailplaneering algatati ning detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata Keila Linnavolikogu 28.11.2017 otsusega nr 60. Keskkonnaamet asus 13.02.2017 kirjas nr 6-5/17/2024-2 seisukohale, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Detailplaneeringu koostamise käigus korraldati kolm eskiislahenduse avalikku väljapanekut (29.01-05.02.2018, 05.07.-13.08.2019, 01.07.-01.08.2021) ning avalikku arutelu (05.02.2018, 13.08.2019 ja 10.08.2021). Detailplaneering on kooskõlastatud Päästeameti, Terviseameti ja võrguvaldajatega. Detailplaneering võeti vastu Keila Linnavolikogu 30.08.2022 otsusega nr 1-3/19. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 3.10.2022 kuni 16.11.2022 ning avalik arutelu toimus 22.11.2022. Avaliku väljapaneku ja arutelu käigus planeeringulahenduse osas arvamusi ei esitatud. Teated avalikust väljapanekust ja avalikust Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 arutelust ilmusid Keila Linnavalitsuse veebilehel, ajalehtedes Harju Elu ja Keila Leht. Kaasatud isikuid ja ametiasutusi teavitati Keila Linnavalitsuse 08.09.2022 kirjadega. Planeeringu õigusaktidele vastavus Planeerimisalase tegevuse korraldamine on PlanS § 4 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise ja avaliku menetluse nõuetega ning lahendatud on PlanS §-s 126 lõikes 2 sätestatud kohustuslikud ülesanded, samuti muud asjakohased ülesanded, lähtudes omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist. Oleme seisukohal, et detailplaneeringu lahenduse kaalutlused on piisavalt põhjendatud, selle koostamine on läbi viidud vastavuses PlanS-s sätestatud nõuetega ning detailplaneering vastab õigusaktidele. Kokkuvõte Detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab antud juhul Keila Linnavolikogu, kas detailplaneering tagab alal tervikliku ruumilahenduse loomise ehk kas lahendus on antud asukohas sobivaim. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante. Siinjuures juhime kohaliku omavalitsuse tähelepanu sellele, et Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks.1 Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse 1 RKHKo 3-3-1-39-07 2 isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus2. Palume kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega. Lähtuvalt PlanS § 142 lõikest 5 ja PlanS § 90 lõike 2 alusel ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Pargi 30 kinnistu ning lähiala detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele kehtestamise üle otsustamiseks. Tulenevalt PlanS § 142 lõikest 8 palume kanda muudatus üldplaneeringusse 30 päeva jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist. Rõhutame, et tulenevalt PlanS § 139 lõikest 41 tuleb planeeringu koostamise korraldajal kanda kehtestatud detailplaneeringu kohta PlanS § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Helen Madison 611 3135 [email protected] 2 RKHKo 3-3-1-37-04 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel