dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 19. jaanuar 2023
Viit
1.1-13/2438-5
Registreeritud
19. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-13 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-13/2022
Vastutaja
Kristi Grišakov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎1.1-132438-5 19.01.2023 Väljaminev kiri.asice598 KB

Sisu (failidest)

Meelis Münt Teie 19.12.2022 nr 1-14/22/5661 Keskkonnaministeerium Meie 19.01.2023 nr 1.1-13/2438-5 [email protected] Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta seisukoha küsimine Austatud härra Münt Esitame Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna seisukoha ja tähelepanekud keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta. 1. Üldised seisukohad, tähelepanekud ja ettepanekud 1.1. On tervitatav, et KEVAD mõju laiapõhjaliseks hindamiseks tehti lisaks KSHle sama protsessi käigus ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamine, mis hõlmab kõiki puudutatud eluvaldkondi ja nende kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte. Samuti saab positiivselt esile tuua, et mõjude kaardistamiseks on kasutatud Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodikas esitatud kontrollküsimustikku. (vt rida 357 jj)1 1.2. Rahandusministri 3.01.2022 kirjas nr 1.1-11/9783-3 „Metsanduse arengukava aastani 2030“ on esitatud märkus, et tuleb näidata, kuidas metsanduse arengukava sobitub keskkonna tulemusvaldkonna planeerimise tervikpilti ja suhestub koostatava KEVAD arengukavaga. Metsanduse arengukavas 2030 leidsid mitmed keskkonnavaldkonnaga seonduvad aspektid küllaltki nappi arvestamist, seda mh ka MAK 2030 KSH aruandes tehtud ettepanekutega võrreldes. Teeme ettepaneku KEVAD käsitluse ulatuslikumaks ja sidusamaks laiendamiseks metsandusele võrreldes esitatud eelnõu p 5.16. (r 1498 jj). 1.3. Asjakohane on hinnang (r 1657, 1658), et KEVAD keskendub läbivalt eelkõige loodusmaastikele ja kultuurmaastikud on KEVADes väga vähe käsitlemist leidnud. Ka meie hinnangul on käsitlus liialt vähene, arvestades mh seda, et Eesti on ühinenud Euroopa maastikukonventsiooniga, kus Eestit esindab Keskkonnaministeerium. Keskkonna maastikukäsitlus on ühinemise perioodiga võrreldes Eestis liialt vähest tähelepanu saanud ja jäänud töörühma kitsaks teemaks. Samas tajub ja väärtustab inimene looduskeskkonda ja igapäevase loodushoiu vajadust eelkõige maastike, sh 1 Aruande (lisa 6) rea number, edaspidi „r“ (r 357 jj). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 ka kultuurmaastikes paikneva looduskomponendi kaudu. Maastike tunnetatud väärtustamisel on seega otsene positiivne mõju keskkonnaalasele teadlikkusele. Nimetatud aspekti tuleb senisest enam esile tuua nii arengukavas kui ka mõju hindamisel. Sellest tulenevalt toetame leevendavate meetmete ettepanekut maastike osas (r 1758), aga samuti teisi seonduvaid ettepanekuid (r 1742-1772). 1.4. Toetame maavarade kaevandamise mõjude hindamisel tehtud järeldusi (r 2331) tabelis 4. ning asjakohaste leevendavate meetmete ettepanekuid p 5.5.3. 1.5. Toetame hinnangut (r 1751), et arengukava on pigem vähe keskendunud maapoliitika võimalustele maakasutuse suunamisel elurikkuse säilitamisele positiivsel viisil, samuti leevendavate meetmete ettepanekut selliseid võimalusi rohkem esile tuua. 1.6. Toetame kestliku maapoliitika temaatika täiendamise ettepanekutega p 5.9.3 (r 2885- 2899). Maakasutuse korraldamine hõlmab ka teiste valdkondade ruumilise arengu huvidega arvestamist. Teeme ettepaneku, et maapoliitika käsitlust tuleks veelgi süvendada ja laiendada ruumipoliitikale laiemalt. 1.7. Toetame, et tuleb kindlasti arvestada, et „mullakaitses on aktuaalne ja Euroopa Liidu regulatsioonidega lähiaastail rakendamisel maakasutuse kliimaraamistik“ (lk 88 ülal, r 2867). Rahandusministeerium andis Riigikantselei kaudu EK konsultatsioonile („Ettepanekud Eesti seisukohtadeks Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta „võimaliku mulla seisundit käsitleva ELi õigusakti üle, et tegeleda ELi muldade kaitse, kestliku majandamise ja taastamisega“) toetavad seisukohad 26.08.2022 kirjaga nr 15-46760-1. 1.8. Leiame, et täiendavalt tuleb analüüsida mulla peatükis olevate maakasutuse seire vajaduste ühildamise vajadusi ja võimalusi maatoimingute (maapoliitika) valdkonnaga. 1.9. Juhime tähelepanu ebatäpsusele p 5.2.1 lk 57 (r 1873 jj). Riigi jäätmekava 2022-2028 kehtivust on pikendatud 2022. aasta lõpuni, õige on: Riigi jäätmekava 2014-2020 kehtivust. 1.10.Hiiu maakonnagaga piirneva mereala planeeringu osas on lk 116 (r 3878 jj) toodud, et planeeringuga määrati mh tuuleenergeetika arengualad. Hiljem on täpsustatud, et Riigikohtu otsusega on tuuleenergeetika osa tühistatud. Parema arusaadavuse huvides teeme ettepaneku real 3878 sõnad „tuuleenergeetika ja“ eristuvalt tähistada. 2. Tähelepanekud ja ettepanekud regionaalarengu mõju hinnangule 2.1. Eelnõu mõju regionaalarengule on hinnatud vastavalt programmis toodud hindamiskavale üldjoontes ammendavalt (tabel Lisa 2), samas on aruande põhitekstis vastavatest mõjudest esitatud koond küllaltki hüplik. 2.2. Nõustume aruande regionaalarengu mõju peatüki 5.14.1 järeldustega, et eelnõus regionaalpoliitilised kaalutlused eesmärkide ja tegevussuundade tasandil puuduvad ning need on sõnastatud kogu Eesti territooriumi kohta üldiselt. Sellele vaatamata on nendel potentsiaalselt eristuv mõju piirkondade sotsiaalmajanduslikule arengule ning inimeste ja organisatsioonide tegevusvõimalustele erinevates regioonides. Seetõttu sisaldab eelnõu mitmeid riske ja väljakutseid Eesti territooriumi regionaalse arengu tasakaalustatusele ning konkreetsete regioonide ja asulate arenguväljavaadetele. Leiame, et siinkohal võiks KSH aruanne selle aspekti jõulisemalt esile tuua ja KEVADE eelnõu koostajate tähelepanu regionaalsetele erisustele juhtida. Samuti on oluline tuletada meelde, et kui tegevuste kavandamisel ja elluviimisel läbivalt ei arvestata regionaalsete erisuste ja vajadustega või sekkumisvaldkonnaga seotud 2 probleemistiku võimaliku koondumisega kindlatesse piirkondadesse, võib selliste tegevuste territoriaalselt ühetaolise rakendamisega kaasneda regionaalset ebavõrdsust või teatud arenguprobleemide regionaalset koondumist soosiv mõju. 2.3. Riigi valdkondlike arengukavade eesmärkidega vastavuse hindamisel on KSH aruandes õige lähtekoht, et alates 2020 enam eraldiseisvat regionaalarengu strateegiat ei ole ja seetõttu regionaalarengu mõju hindamisel on arvestatud seoseid „Eesti 2035“ regionaalarengut puudututavate strateegiliste sihtide ja üleriigilise planeeringuga. Siiski soovitame nimetada regionaalarengu mõjude hindamise ja leevendamismeetmete ettepanekute seotust 2022.a valminud regionaalse arengu tegevuskavaga2. Tegevuskava toob välja 10 peamist regionaalarengu juurprobleemi, mis väljendavad piirkondlikke arenguerisusi, seab nendes edasised regionaalse arengu tasakaalustamise sihi ja koondab sellese panustavad eri valitsemisalade tegevused. 2.4. Leiame, et KSH aruande peatükis 5.14.3 „Leevendavad meetmed ja ettepanekud“ puudutab regionaalarengule negatiivse mõju leevendamist või positiivse mõju võimendamist vaid peatüki tagantpoolt kolmas ettepanek. Ülejäänud punktid ei käsitle regionaalarengu mõjusid arusaadaval moel. 2.5. Lehekülgedel 102-103 ning 107 on toodud iseenesest asjakohane soovitus regionaalarengu mõju suunamiseks: „võimalike ebasoodsate mõjude leevendamiseks soovitame eristada KEVADe rakendamise meetmete disainil kohalike omavalitsuste ja teiste piirkondlike kasusaajate puhul kaasfinantseerimise määrasid sellisena, et sotsiaalmajanduslikult nõrgemate piirkondade kasusaajate kaasfinantseerimise määr oleks madalam kui tugevamates piirkondades rakendatav määr“. Siinkohal on oluline soovitust täiendada, et meetmete elluviimisel kõrgemaid toetusmäärasid või muid erisusi tuleb kaaluda eelkõige piirkondades, kus konkreetse meetme sekkumisvaldkonnas on suurem arengumahajäämus, kuhu on probleemistik teravamalt koondunud või kus meetme valdkonnas ilmneb muid piirkonna eripärast tulenevaid sekkumis- või ressursivajadusi. 2.6. Lk 74. toodud soovitusele „Maakonna tasandil kaevandatavate alade kokku leppimisel, kaasates kohalikke omavalitsusi, tuleb hinnata lisaks looduskeskkonnale ka sotsiaalseid mõjusid“ juures soovitame lisada, et on vaja hinnata ka majanduslikke ja regionaalarengule avalduvaid mõjusid. 2.7. Lisas 2 mõjude hindamise tabelis p 3.3.1.1 on toodud hinnang: „Mõju töövõimalustele sõltub suure keskkonnakoormusega majanduse restruktureerimise võimekusest, keskkonnahoidlike lahenduste juurutamise võimekusest, rohepöörde sujuvusest ja õigeaegsusest neis sektorites. Suurimad piirkondlikud riskid seonduvad Ida-Virumaa ning traditsioonilise põllu- ja metsamajandusega maapiirkondade (Kagu-Eesti, Kesk-Eesti) töökohtade säilumisega“. Teeme ettepaneku täpsemalt kirjeldada mõjuahelat, milles vastav risk traditsioonilise põllu- ja metsamajandusega maapiirkondadele täpsemalt seisneb. 2.8. Soovitame täiendada lisas 2 p. 3.3.1.2 toodud mõjuhinnangut eri piirkondade majandusliku konkurentsivõime tagatusele hinnanguga sellele, kas ja mil määral mõjutab loodusressursside tõhusa ja säästva majandamise toetamise tegevussuund (mõju hindamise aruande lk 97) eripäraselt Eesti maapiirkondade ettevõtluse arengut ja lisandväärtuse kasvu. 2 Regionaalse arengu tegevuskava https://www.fin.ee/media/7012/download 3 2.9. Lisas 2 p 3.3.2.7 on toodud hinnang „Eelnõu rakendamisel kaasneb oht Ida-Virumaa kui kaevandus-, põlevkivi- ja energiatööstuse piirkonna (mitte)säilumisele. … Merealade kooskasutuse põhimõttest lähtuva sinimajanduse arendamine rannikupiirkondades viib suurel määral lõpule rannarahva kultuuri eksistentsi selle traditsioonilisel kujul“. Teeme ettepaneku lühidalt selgitada mõjuahelat, kuidas mereala kooskasutusel põhinev sinimajanduse arendamine viib hindajate arvates lõpule rannarahva kultuuri eksistentsi traditsioonilisel kujul, ning pakkuda vajadusel välja leevendusmeetmeid selle võimaliku negatiivse mõju kompenseerimiseks. Samuti vajab täpsustamist, kas esimeses lauses on peetud silmas ohtu Ida-Virumaa põlevkivi- ja energiatööstuspiirkonna säilumisele või mittesäilumisele. 2.10. Juhime tähelepanu, et mõjude hindamise tabelis (lisa 2) on punktis 4.3.1.1 märgitud, et eelnõuga ei kaasne mõju KOVde ja riigiasutuste tööjaotusele. Samas on punktis 4.3.1.2 nähtud sellele hinnangule vastupidiselt võimalikku kohustuste ümberjagamist riigi ja KOV asutuste vahel, tuues kaasa riigi- ja KOV asutuste struktuurseid muudatusi. Kuna sellel muutusel oleks selge mõju ka KOV ja riigiasutuste senisele tööjaotusele, on need kaks hinnangut omavahel teatavas vastuolus, mida arvestada aruande täiendamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Kristi Grišakov 6113153 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel