Meelis Münt Teie 19.12.2022 nr 1-14/22/5661
Keskkonnaministeerium Meie 19.01.2023 nr 1.1-13/2438-5
[email protected]
Keskkonnavaldkonna arengukava 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise ja
muude oluliste mõjude strateegilise hindamise
aruande eelnõu kohta seisukoha küsimine
Austatud härra Münt
Esitame Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna seisukoha ja tähelepanekud
keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD) keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta.
1. Üldised seisukohad, tähelepanekud ja ettepanekud
1.1. On tervitatav, et KEVAD mõju laiapõhjaliseks hindamiseks tehti lisaks KSHle sama
protsessi käigus ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamine, mis hõlmab kõiki
puudutatud eluvaldkondi ja nende kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte.
Samuti saab positiivselt esile tuua, et mõjude kaardistamiseks on kasutatud
Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud mõjude hindamise metoodikas
esitatud kontrollküsimustikku. (vt rida 357 jj)1
1.2. Rahandusministri 3.01.2022 kirjas nr 1.1-11/9783-3 „Metsanduse arengukava aastani
2030“ on esitatud märkus, et tuleb näidata, kuidas metsanduse arengukava sobitub
keskkonna tulemusvaldkonna planeerimise tervikpilti ja suhestub koostatava
KEVAD arengukavaga. Metsanduse arengukavas 2030 leidsid mitmed
keskkonnavaldkonnaga seonduvad aspektid küllaltki nappi arvestamist, seda mh ka
MAK 2030 KSH aruandes tehtud ettepanekutega võrreldes. Teeme ettepaneku
KEVAD käsitluse ulatuslikumaks ja sidusamaks laiendamiseks metsandusele
võrreldes esitatud eelnõu p 5.16. (r 1498 jj).
1.3. Asjakohane on hinnang (r 1657, 1658), et KEVAD keskendub läbivalt eelkõige
loodusmaastikele ja kultuurmaastikud on KEVADes väga vähe käsitlemist leidnud.
Ka meie hinnangul on käsitlus liialt vähene, arvestades mh seda, et Eesti on ühinenud
Euroopa maastikukonventsiooniga, kus Eestit esindab Keskkonnaministeerium.
Keskkonna maastikukäsitlus on ühinemise perioodiga võrreldes Eestis liialt vähest
tähelepanu saanud ja jäänud töörühma kitsaks teemaks. Samas tajub ja väärtustab
inimene looduskeskkonda ja igapäevase loodushoiu vajadust eelkõige maastike, sh
1
Aruande (lisa 6) rea number, edaspidi „r“ (r 357 jj).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
ka kultuurmaastikes paikneva looduskomponendi kaudu. Maastike tunnetatud
väärtustamisel on seega otsene positiivne mõju keskkonnaalasele teadlikkusele.
Nimetatud aspekti tuleb senisest enam esile tuua nii arengukavas kui ka mõju
hindamisel. Sellest tulenevalt toetame leevendavate meetmete ettepanekut maastike
osas (r 1758), aga samuti teisi seonduvaid ettepanekuid (r 1742-1772).
1.4. Toetame maavarade kaevandamise mõjude hindamisel tehtud järeldusi (r 2331)
tabelis 4. ning asjakohaste leevendavate meetmete ettepanekuid p 5.5.3.
1.5. Toetame hinnangut (r 1751), et arengukava on pigem vähe keskendunud maapoliitika
võimalustele maakasutuse suunamisel elurikkuse säilitamisele positiivsel viisil,
samuti leevendavate meetmete ettepanekut selliseid võimalusi rohkem esile tuua.
1.6. Toetame kestliku maapoliitika temaatika täiendamise ettepanekutega p 5.9.3 (r 2885-
2899). Maakasutuse korraldamine hõlmab ka teiste valdkondade ruumilise arengu
huvidega arvestamist. Teeme ettepaneku, et maapoliitika käsitlust tuleks veelgi
süvendada ja laiendada ruumipoliitikale laiemalt.
1.7. Toetame, et tuleb kindlasti arvestada, et „mullakaitses on aktuaalne ja Euroopa Liidu
regulatsioonidega lähiaastail rakendamisel maakasutuse kliimaraamistik“ (lk 88 ülal,
r 2867). Rahandusministeerium andis Riigikantselei kaudu EK konsultatsioonile
(„Ettepanekud Eesti seisukohtadeks Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni
kohta „võimaliku mulla seisundit käsitleva ELi õigusakti üle, et tegeleda ELi muldade
kaitse, kestliku majandamise ja taastamisega“) toetavad seisukohad 26.08.2022
kirjaga nr 15-46760-1.
1.8. Leiame, et täiendavalt tuleb analüüsida mulla peatükis olevate maakasutuse seire
vajaduste ühildamise vajadusi ja võimalusi maatoimingute (maapoliitika)
valdkonnaga.
1.9. Juhime tähelepanu ebatäpsusele p 5.2.1 lk 57 (r 1873 jj). Riigi jäätmekava 2022-2028
kehtivust on pikendatud 2022. aasta lõpuni, õige on: Riigi jäätmekava 2014-2020
kehtivust.
1.10.Hiiu maakonnagaga piirneva mereala planeeringu osas on lk 116 (r 3878 jj) toodud,
et planeeringuga määrati mh tuuleenergeetika arengualad. Hiljem on täpsustatud, et
Riigikohtu otsusega on tuuleenergeetika osa tühistatud. Parema arusaadavuse huvides
teeme ettepaneku real 3878 sõnad „tuuleenergeetika ja“ eristuvalt tähistada.
2. Tähelepanekud ja ettepanekud regionaalarengu mõju hinnangule
2.1. Eelnõu mõju regionaalarengule on hinnatud vastavalt programmis toodud
hindamiskavale üldjoontes ammendavalt (tabel Lisa 2), samas on aruande põhitekstis
vastavatest mõjudest esitatud koond küllaltki hüplik.
2.2. Nõustume aruande regionaalarengu mõju peatüki 5.14.1 järeldustega, et eelnõus
regionaalpoliitilised kaalutlused eesmärkide ja tegevussuundade tasandil puuduvad
ning need on sõnastatud kogu Eesti territooriumi kohta üldiselt. Sellele vaatamata on
nendel potentsiaalselt eristuv mõju piirkondade sotsiaalmajanduslikule arengule ning
inimeste ja organisatsioonide tegevusvõimalustele erinevates regioonides. Seetõttu
sisaldab eelnõu mitmeid riske ja väljakutseid Eesti territooriumi regionaalse arengu
tasakaalustatusele ning konkreetsete regioonide ja asulate arenguväljavaadetele.
Leiame, et siinkohal võiks KSH aruanne selle aspekti jõulisemalt esile tuua ja
KEVADE eelnõu koostajate tähelepanu regionaalsetele erisustele juhtida. Samuti on
oluline tuletada meelde, et kui tegevuste kavandamisel ja elluviimisel läbivalt ei
arvestata regionaalsete erisuste ja vajadustega või sekkumisvaldkonnaga seotud
2
probleemistiku võimaliku koondumisega kindlatesse piirkondadesse, võib selliste
tegevuste territoriaalselt ühetaolise rakendamisega kaasneda regionaalset ebavõrdsust
või teatud arenguprobleemide regionaalset koondumist soosiv mõju.
2.3. Riigi valdkondlike arengukavade eesmärkidega vastavuse hindamisel on KSH
aruandes õige lähtekoht, et alates 2020 enam eraldiseisvat regionaalarengu strateegiat
ei ole ja seetõttu regionaalarengu mõju hindamisel on arvestatud seoseid „Eesti 2035“
regionaalarengut puudututavate strateegiliste sihtide ja üleriigilise planeeringuga.
Siiski soovitame nimetada regionaalarengu mõjude hindamise ja
leevendamismeetmete ettepanekute seotust 2022.a valminud regionaalse arengu
tegevuskavaga2. Tegevuskava toob välja 10 peamist regionaalarengu juurprobleemi,
mis väljendavad piirkondlikke arenguerisusi, seab nendes edasised regionaalse
arengu tasakaalustamise sihi ja koondab sellese panustavad eri valitsemisalade
tegevused.
2.4. Leiame, et KSH aruande peatükis 5.14.3 „Leevendavad meetmed ja ettepanekud“
puudutab regionaalarengule negatiivse mõju leevendamist või positiivse mõju
võimendamist vaid peatüki tagantpoolt kolmas ettepanek. Ülejäänud punktid ei
käsitle regionaalarengu mõjusid arusaadaval moel.
2.5. Lehekülgedel 102-103 ning 107 on toodud iseenesest asjakohane soovitus
regionaalarengu mõju suunamiseks: „võimalike ebasoodsate mõjude leevendamiseks
soovitame eristada KEVADe rakendamise meetmete disainil kohalike omavalitsuste
ja teiste piirkondlike kasusaajate puhul kaasfinantseerimise määrasid sellisena, et
sotsiaalmajanduslikult nõrgemate piirkondade kasusaajate kaasfinantseerimise määr
oleks madalam kui tugevamates piirkondades rakendatav määr“. Siinkohal on
oluline soovitust täiendada, et meetmete elluviimisel kõrgemaid toetusmäärasid või
muid erisusi tuleb kaaluda eelkõige piirkondades, kus konkreetse meetme
sekkumisvaldkonnas on suurem arengumahajäämus, kuhu on probleemistik
teravamalt koondunud või kus meetme valdkonnas ilmneb muid piirkonna eripärast
tulenevaid sekkumis- või ressursivajadusi.
2.6. Lk 74. toodud soovitusele „Maakonna tasandil kaevandatavate alade kokku
leppimisel, kaasates kohalikke omavalitsusi, tuleb hinnata lisaks looduskeskkonnale
ka sotsiaalseid mõjusid“ juures soovitame lisada, et on vaja hinnata ka
majanduslikke ja regionaalarengule avalduvaid mõjusid.
2.7. Lisas 2 mõjude hindamise tabelis p 3.3.1.1 on toodud hinnang: „Mõju
töövõimalustele sõltub suure keskkonnakoormusega majanduse restruktureerimise
võimekusest, keskkonnahoidlike lahenduste juurutamise võimekusest, rohepöörde
sujuvusest ja õigeaegsusest neis sektorites. Suurimad piirkondlikud riskid seonduvad
Ida-Virumaa ning traditsioonilise põllu- ja metsamajandusega maapiirkondade
(Kagu-Eesti, Kesk-Eesti) töökohtade säilumisega“. Teeme ettepaneku täpsemalt
kirjeldada mõjuahelat, milles vastav risk traditsioonilise põllu- ja metsamajandusega
maapiirkondadele täpsemalt seisneb.
2.8. Soovitame täiendada lisas 2 p. 3.3.1.2 toodud mõjuhinnangut eri piirkondade
majandusliku konkurentsivõime tagatusele hinnanguga sellele, kas ja mil määral
mõjutab loodusressursside tõhusa ja säästva majandamise toetamise tegevussuund
(mõju hindamise aruande lk 97) eripäraselt Eesti maapiirkondade ettevõtluse arengut
ja lisandväärtuse kasvu.
2
Regionaalse arengu tegevuskava https://www.fin.ee/media/7012/download
3
2.9. Lisas 2 p 3.3.2.7 on toodud hinnang „Eelnõu rakendamisel kaasneb oht Ida-Virumaa
kui kaevandus-, põlevkivi- ja energiatööstuse piirkonna (mitte)säilumisele. …
Merealade kooskasutuse põhimõttest lähtuva sinimajanduse arendamine
rannikupiirkondades viib suurel määral lõpule rannarahva kultuuri eksistentsi selle
traditsioonilisel kujul“. Teeme ettepaneku lühidalt selgitada mõjuahelat, kuidas
mereala kooskasutusel põhinev sinimajanduse arendamine viib hindajate arvates
lõpule rannarahva kultuuri eksistentsi traditsioonilisel kujul, ning pakkuda vajadusel
välja leevendusmeetmeid selle võimaliku negatiivse mõju kompenseerimiseks.
Samuti vajab täpsustamist, kas esimeses lauses on peetud silmas ohtu Ida-Virumaa
põlevkivi- ja energiatööstuspiirkonna säilumisele või mittesäilumisele.
2.10. Juhime tähelepanu, et mõjude hindamise tabelis (lisa 2) on punktis 4.3.1.1 märgitud,
et eelnõuga ei kaasne mõju KOVde ja riigiasutuste tööjaotusele. Samas on punktis
4.3.1.2 nähtud sellele hinnangule vastupidiselt võimalikku kohustuste ümberjagamist
riigi ja KOV asutuste vahel, tuues kaasa riigi- ja KOV asutuste struktuurseid
muudatusi. Kuna sellel muutusel oleks selge mõju ka KOV ja riigiasutuste senisele
tööjaotusele, on need kaks hinnangut omavahel teatavas vastuolus, mida arvestada
aruande täiendamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Kristi Grišakov 6113153
[email protected]
4