EHITUSÕIGUSE TABEL
TINGMÄRGID Hoone kõrgus maapinnast (m) / Maa sihtotstarve Maa sihtotstarve Suletud brutopind
Krundi aadress Krundi Suurim Hoone suurim korruselisus Hoonete arv krundil Parkimiskohtade arv
Pos Hoonestusala absoluutne kõrgus (m) ja osakaalu % ja osakaalu % katastriüksuse Min.
või aadressi planeeritud ehitisealune Kitsendused Servituudi vajadus
nr suurus (m²) (detailplaneering (katastriüksuse sihtotstarvete tulepüsivusklass
ettepanek suurus pind (m²)
DETAILPLANEERINGU ALA PIIR u liikide kaupa) liikide kaupa) kaupa (m²)
Põhihoone Abihoone Põhihoone Abihoone Põhihoone Abihoone Normatiivne Kavandatud
OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR tee ja tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10
4,5 m;
1 3000 400 1854 2 1 9 1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4
PLANEERITUD KRUNDI PIIR maaparandussüsteem;
tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA AUTOLIIKLUSE ALA 2 3000 400 1888 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4
maaparandussüsteem;
OLEMASOLEV ASFALTKATTETA AUTOLIIKLUSE ALA
tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
3 3000 400 1872 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4
PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA maaparandussüsteem;
tee kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE 4 3000 400 1890 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4
maaparandussüsteem;
PROJEKTEERITUD KERGLIIKLUSTEE
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
5 3000 400 1907 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4
PLANEERITUD KÕNNITEE maaparandussüsteem;
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
PLANEERITUD HOONESTUSALA 6 3000 400 2009 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4
maaparandussüsteem;
PLANEERITUD ELAMU VÕIMALIK ASUKOHT tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
7 3000 400 2043 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4
PLANEERITUD ÜHISKONDLIKU EHITISE VÕIMALIK ASUKOHT maaparandussüsteem;
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
JUURDEPÄÄS KRUNDILE 8 3000 400 2039 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4
maaparandussüsteem;
PLANEERITUD HALJASTUS tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
9 3000 400 2032 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4
maaparandussüsteem;
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
10 3000 400 2091 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4
MAAPARANDUSSÜSTEEM maaparandussüsteem;
Üm 100%
- - m2 - maaparandussüsteem;
33 OLEMASOLEV KRAAV
-
-
- m2 -
11 3000 400 2138 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4
EESVOOLU KAITSEVÖÖND
maaparandussüsteem;
12 3000 400 2102 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4
TEE/TÄNAVA KAITSEVÖÖND
maaparandussüsteem;
PLANEERITUD KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT 13 3200 400 2251 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4
15,0
maaparandussüsteem;
PLANEERITUD ÜLEKÄIGURADA 14 2000 300 1260 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
EE 100%
300 m2 2 maaparandussüsteem;
22 29m/4,5m 1284 m2 (1/1) EE 100%
15 2000 300 1307 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
(2/1)
30 9m/4,5m 300 m2 2 PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT
1150 m2 (1/1)
5,0 2
(2/1)
maaparandussüsteem;
16 2000 300 1305 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
8,0
OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED
Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides
EE 100%
39 9m/4,5m 300 m2 2 Kõrgus meetrites maapinnast Ehitisealune Hoonete arv krundil
maaparandussüsteem;
4,5
1
1362 m2 (1/1)
2
(2/1)
elamu/abihoone pindala (m²) (elamu/abihoone) 17 2000 300 1306 2 1 9 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
Korruste arv Hoonestusala
(elamu/abihoone) suurus (m²)
EE 100% maaparandussüsteem;
21 9m/4,5m 300 m2 2 EE 100%
300 m2 2
18 2000 300 1267 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
2
(2/1)
1305 m2 (1/1) 28 29m/4,5m 1213 m2 (1/1) Moodustatava krundi positsiooni number
(2/1)
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
19 2000 300 1284 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
EE 100% maaparandussüsteem;
8,0
9m/4,5m 300 m2 2
27 1346 m2 (1/1)
2
(2/1)
maaparandussüsteem;
20 2000 300 1303 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
EE 100%
300 m2 2
20 29m/4,5m 1303 m2 (1/1) maaparandussüsteem;
(2/1) EE 100%
21 2000 300 1305 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
19,0 26 29m/4,5m 300 m2 2
1159 m2 (1/1)
5,0
(2/1)
8,0
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
10,0 10,0 22 2000 300 1284 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
EE 100%
maaparandussüsteem;
5,0 25 9m/4,5m
2
300 m2 2
1206 m2 (1/1)
EE 100% (2/1) Tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
23 3000 400 2020 2 1 9 4,5 1 2 EE2 100% E 100% 800 TP 3 4 4
10
9m/4,5m 300 m2 2
19 2 1284 m2 (1/1) maaparandussüsteem;
EE 100%
,0
(2/1)
300 m2 2
24 29m/4,5m 1124 m2 (1/1) Tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
16
(2/1)
24 2000 300 1124 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
10
maaparandussüsteem;
,0
2,0
,0
EE2 100%
L 100%
5,0
400 m2 2
23 29m/4,5m
5,0
m2 - Tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
34 -- -
- m2 - (2/1)
2020 m2 (1/2)
25 2000 300 1206 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
- maaparandussüsteem;
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
26 2005 300 1159 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
maaparandussüsteem;
EE 100% tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
18 29m/4,5m 300 m2 2 27 2000 300 1267 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
1267 m2 (1/1)
(2/1) maaparandussüsteem;
Üh 100%
2500 m2 6
31 29m/4,5m 6639 m2
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
5,0 (2/1) 28 2053 300 1346 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
maaparandussüsteem;
8,0
Üm 100%
32 - - m2 - tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
-
-
- m2 - 29 2053 300 1213 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
maaparandussüsteem;
8,0
,0 tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
6,0
EE 100%
17 9m/4,5m
2
300 m2 2
1306 m2 (1/1)
16 EE2 100%
30 2180 300 1362 2 1 9 4,5 1 1 EE 100% E 100% 600 TP 3 2 2
maaparandussüsteem;
(2/1) 9m/4,5m 400 m2 3
13 2 2251 m2 (1/2)
(2/1) tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
31 11002 2500 6639 2 9 6 Üh 100% Üh 100% 5000 TP 2 42 42
maaparandussüsteem;
5,0 maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu
kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12
4,0 3,0 meetrit;
32 1790 - - - - - - - - Üm 100% Üm 100% - - - -
19,0 EE2 100% maaparandussüsteem;
9m/4,5m 400 m2 3
EE 100%
12 2 2102 m2 (1/2) tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
16 29m/4,5m 300 m2 2
1305 m2 (1/1)
2,0 5,0 (2/1)
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
10,0
(2/1)
33 4490 - - - - - - - - Üm 100% Üm 100% - - - -
8,0
maaparandussüsteem;
10,0 10,0
maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatus (Eesvoolu
EE2 100% kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi tegutsemise kord), kaldast 12
11 9m/4,5m 400 m2 3 meetrit;
EE 100% 2
(2/1)
2138 m2 (1/2) 34 19151 - - - - - - - - L 100% L 100% - - - -
300 m2 2
15 29m/4,5m maaparandussüsteem;
10
1307 m2 (1/1)
(2/1)
0
,0
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
5,0
8,
tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
8,
35 1434 - - - - - - - - L 100% L 100% - - - -
0
EE2 100%
maaparandussüsteem;
400 m2 3
10 29m/4,5m 2091 m2 (1/2) tänava kaitsevöönd, äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m;
(2/1) 36 254 - - - - - - - - L 100% L 100% - - - -
maaparandussüsteem;
8,
0
Kokku: 112612 12900 25800 130 130
0
5,0
5,
EE 100%
300 m2 2
14 29m/4,5m 1260 m2 (1/1)
(2/1)
ARHITEKTUURINÕUDED:
·hoone (hoonete) eskiisprojekti peab kooskõlastama Kiili vallaarhitektiga;
·ühepereelamu krundil võib paikneda üks põhihoone ja üks abihoone;
·kahepereelamu krundil võib paikneda üks põhihoone ja kaks abihoonet;
L 100%
35 -- - m2 - ·ühiskondlike ehitiste maa krundil võib paikneda kuus hoonet;
- m2 -
- ·hoone ehitusala on määratud krundipiiridest minimaalselt nelja meetri kaugusele;
Tee 8, ·elamu ja ühiskondliku ehitise suurim lubatud kõrgus on 9 m, suurim lubatud korruste arv 2 korrust;
k aitse 0
vöö ·abihoone lubatud suurim kõrgus on 4,5 m, suurim lubatud korruste arv 1 korrus;
0
nd
8,
8,
·planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse
0
EE2 100%
9m/4,5m 400 m2 3 EE2 100%
pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust
5 2
(2/1)
1907 m2 (1/2)
9 9m/4,5m
2
400 m2 3
2032 m2 (1/2)
mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.
(2/1)
·hoonete ±0.00 on planeeritavast maapinnast 0,5 - 1,0 meetrit kõrgemal;
10
EE2 100% EE2 100%
·katusekalle vahemikus 0°- 30°;
,0
400 m2 3 9m/4,5m 400 m2 3
4 9m/4,5m 8
2
(2/1)
1890 m2 (1/2) 2
(2/1)
2039 m2 (1/2) ·katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki;
·välisviimistluses võib kasutada betooni, klaasi, tellist, krohvi, puitu ja vineeri; värvidest soovituslikult kasutada rahulikke ja
EE2 100%
9m/4,5m 400 m2 3 looduslähedasi toone; PLANEERITUD ALA NÄITAJAD
7 2 2043 m2 (1/2)
(2/1) ·vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale; Planeeritava ala suurus 11,70 ha
EE2 100%
·mitte projekteerida ümarpalkhooneid; Kavandatud kruntide arv 36
3 9m/4,5m
2
400 m2 3
1872 m2 (1/2) 8, EE2 100%
·abihoone(-d) ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone arhitektuuriga;
(2/1) 0 6 9m/4,5m
2
400 m2 3
2009 m2 (1/2)
Krunditava ala maa bilanss:
·teedepoolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad kõrgusega kuni 1,4 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla
e
(2/1)
Elamumaa 74491 m² 66%
0
te
11
5,
e
ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 m. Läbipaistmatute plankpiirete rajamine on keelatud;
dl
15
Transpordimaa 20839 m² 19%
n
7
Pi
·piirdeaedade ja kõrghaljastuse rajamine maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndi ulatusse on keelatud.
Sa
Ühiskondlike
us
L 100% 9%
ti-
ehitiste maa 11002 m²
K
m2 -
EE2 100% 36 -- -
iili
- m2 -
9m/4,5m 400 m2 3
2 6%
te
1888 m2 (1/2)
- Üldkasutatav maa 6280 m²
e
2
(2/1)
Täisehituse % 13%-23%
2, 6,0 Planeeritud parkimiskohtade
5 arv 130
EE2 100%
400 m2 3
22
1 9m/4,5m
2
(2/1)
1854 m2 (1/2) ,0
Märkused:
1. Topo-geodeetilise alusplaani koostas G.E.Point OÜ 14.07.2021, töö nr 21-G337;
KIILI VALD, KIILI ALEV
P K V T
ESKIIS
P O P O SUUR-PINDLE KINNISTU JA LÄHIALA
A IP DETAILPLANEERING
P A A
AS-
T KK
PÕHIJOONIS
Lisa 5
Kiili Vallavalitsuse
18.01.2023
korraldusele nr 9
Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine keskkonnamõju
strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks Kiili vallas
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu osas.
1.Strateegilise planeerimis-dokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Kiili Vallavalitsuses on registreeritud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Kiili vallas Kiili
alevis asuvate Suur-Pindle (30501:001:0432) ja Väike-Pindle (30501:001:0433)
katastriüksuste osas. Detailplaneeringu eesmärgiks on Kiili alevis Suur-Pindle
(30501:001:0432) ja Väike-Pindle (30501:001:0433) kinnistute jagamine ja ehitusõiguse
määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja
tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse alale 13
paariselamu (min suurus 3000m2), 17 üksikelamu krunt (min suurus 2000m2) ja 1
ühiskondlike ehitiste krunt (min suurus 11000m2) ning 3 transpordimaa krunti ja 2
üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt. Paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni
kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5m ning
paariselamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 400m2. Üksikelamu krundile tohib
ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0m ja ühe abihoone kõrgusega kuni
4,5m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 300m 2. Ühiskondlike ehitiste
krundile antakse ehitusõigus kuue hoone ehitamiseks (hoonete korruselisus kuni 2, kõrgus
kuni 9,0m, kokku ehitisealune pind kuni 2500m 2). Kõik elamute parkimisvajadused tuleb
lahendada krundi piires. Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud Pindle teelt, Tormi ja
Vikerkaare tänavatelt. Elamukvartalite siseselt on planeeritud üks transpordimaa krunti.
Teised transpordimaa krundid on ette nähtud Pindle tee laienduseks ja 11157 Sausti-Kiili tee
kergliiklustee tarbeks. Transpordimaa laiuseks on planeerida vähemalt 16 meetrit (Pindle tee
kinnistu laius vähemalt 22,0m), kuhu planeerida kõik tehnovõrgud, asfaltkattega sõidutee
(teekatte vähemalt 5,0m) ja asfaltkattega kõnnitee (teekatte vähemalt 2,0m). Planeeringu
elluviimise käigus tuleb laiendada ja asfalteerida planeeringuala ulatuses ka Pindle tee
(teekatte laiuseks min 6,0m) koos kergliiklusteega (teekatte vähemalt 3,0m).
Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu
kuivendusvõrgu uus lahendus. Sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.
Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata teedeehituse- ja maaparanduse või veemajanduse
ala spetsialist.
2.Seotus teiste strateegiliste planeerimis-dokumentidega
Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsus nr 26 "Kiili
valla üldplaneeringu kehtestamine") asub detailplaneeringuga hõlmatud ala detailplaneeringu
koostamise kohustusega alal (sh tiheasusala). Maa-ala on väikeelamumaa (EV), võimalikud
arengualad juhtotstarbega. Menetletav detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu
(https://www.kiilivald.ee/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering) muutmise ettepanekut.
Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, ei jää detailplaneeringu ala ühisveevarustuse ja -
kanalisatsiooni alale.
1
Detailplaneeringud naaberaladel (infosüsteemi EVALD, seisuga 24.11.2021 andmetel)
* alast kirdes on kehtestatud (20.06.2011 otsus nr 54) Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute
detailplaneering, eesmärgiks Ala kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine,
heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkude lahendamine. Detailplaneeringut pole
veel ellu viidud.
* DP alast lõunas (teisel pool Sausti teed) on kehtestatud Vana-Reinu kinnistu
detailplaneering, eesmärgiks ala kruntideks jaotamine,maa sihtotstarbe muutmine
ehitusõiguse määramine. Elamud on ehitatud.
* alast edelas (teisel pool Sausti teed) on kehtestatud Väike-Rebase ja Reinu kinnistute
detailplaneering, eesmärgiks ala kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine,
heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkude lahendamine. Detailplaneeringut pole
ellu viima hakatud.
* alast loodes on menetluses Kiili alevis Uue-Aasa detailplaneering. Detailplaneeringu
koostamise eesmärk on Kiili alevis Uue-Aasa kinnistu jagamine ja ehitusõiguse määramine
ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega
varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse rohevõrgustiku alast väljapoole
jäävale alale 3 üksikelamu krunti ja 1 transpordimaa krunt ning 1 maatulundusmaa krunt
rohevõrgustiku alale.
Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata muudatusi maakonnaplaneeringus.
3.Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Eelhindamise koostamisel lähtutakse järgmistest asjaoludest:
missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele
tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest;
missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;
strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse;
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;
strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel;
mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene
mõju;
oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;
mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond;
eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;
mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
Eelhinnangus on planeeringuala ja vaadeldava piirkonna iseloomustamiseks kasutatud Maa-
ameti kaardirakenduse veebikeskkonnast, Keskkonnaregistri veebikeskkonnast saadud
informatsiooni.
Detailplaneeringu ala asub Kiili vallas Kiili alevi loodepoolses osas. Juurdepääs
detailplaneeringu alale on 11157 Sausti-Kiili teelt ( riigi maantee) ja Pindle teelt (valla tee).
2
Suur-Pindle (30501:001:0432) katastriüksuse kõlvikuline koosseis on järgmine: pindala
kokku 79563 m², sellest haritav maa 78510 m² ja muu maa 1053 m 2. Ala sihtotstarbeks on
100% maatulundusmaa. Alal hooneid ei asu.
Väike-Pindle 30501:001:0433) katastriüksuse kõlvikuline koosseis on järgmine: pindala
kokku 31724 m², sellest haritav maa 31101 m² ja muu maa 623 m2. Ala sihtotstarbeks on
100% maatulundusmaa. Alal hooneid ei asu
Detailplaneeringu alale kitsendusi põhjustavad objektid on 11157 Sausti-Kiili tee (Sausti tee),
Pindle tee, Maaparandushoiuala KIILI, elektriliin alla 1kV Küla õl.
Joon.1 Suur-Pindle ja Väike-Pindle DP ala paiknemine ja kitsendusi põhjustavad objektid (maa-ameti
kaardirakenduse andmed)
3
Detailplaneeringu alast põhjas ja kirdes ning idas on elamumaa krundid, kagust, lõunast ja
edelast piirneb ala teemaaga. Teisel pool teed on elamumaa krundid. Läänes aga
maatulundusmaa.
Geoloogilise baaskaardilt nähtub, et planeeringuala asub Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku
Kahula kihistu Kurtna, Pääsküla, Saue ja Lehtmetsa kihistiku (varem Keila kihistu) savikal
peene- ja mikrokristalne lubjakivil mergel K-bentoniidi vahekihtidega.
Hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on
detailplaneeringu alal põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või
hajureostuse suhtes (nõrgalt kaitstud ala).
Lähim veekogu planeeringualale on alast kagusse jääv Harjuva oja, mis suubub Vääna jõkke.
Detailplaneeringu alal olevatest kuivendussüsteemist on vesi suunatud Harjuva ojja (kraavi).
Planeeringualal kõrghaljastust ei ole.
Lähim maardla, Sausti turbamaardla jääb alast lõuna suunal ca 0,8km kaugusele. Aasu
turbatootmisalale on väljastatud kaevandamisluba (HARM-43) turba tootmiseks.
Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale ega naaberkatastriüksustele
looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja
sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid.
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel asub lähim objekt (arheoloogiamälestis
Asulakoht nr. 17960) alast alast edelasse ca 0,25 km kaugusele.
Pärandkultuur: pärandkultuuri all mõistetakse Maa-ameti andmebaasi tähenduses eelmiste
põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit
pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale.
Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi
kätes. Hoida saab seda, millest teatakse ja mida väärtustatakse. Pärandkultuuri objektide
asukohast teavitamine ja teadaoleva taustainfo jagamine on pärandkultuuri kaardirakenduse
peamine eesmärk. Lähimad objektid: detailplaneeringu alast ca 130m edela suunas asuvad
Padiküla karjamõis ( 304:MOA:005) ja Sausti karjalaut (304:LAU:001). Alast lõuna suunas
ca 150m kaugusel on Relvaladu ( 304:MIL:005).
Vastavalt Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale on kogu Kiili valla territoorium hõlmatud
korraldatud olmejäätmete veoga.
Pinnase radoonisisalduse järgi kuuluvad piirkonna maaüksused normaalse radoonisisaldusega
pinnasega alade hulka. (Eesti geoloogiakeskus, 2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart).
Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek ja
perearstid, asuvad Kiili alevis. Huviharidusega tegelemiseks ja vabaaja veetmiseks on
mitmeid võimalusi olemas Kiili alevis, kuid tunduvalt rohkem võimalusi pakub piirkonna
tööhõivekeskuseks olev Tallinn.
Kiili alevis on välja ehitatud kaasaja nõuetele vastav ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonivõrk
(kuulub Kiili KVH OÜ’le).
4
4.Tegevusega eeldatavalt kaasnevad mõjud, keskkonnaprobleemid
4.1 Geoloogia- olemasoleva info alusel kavandatav tegevus eeldatavalt olulist negatiivset
mõju piirkonna geoloogilistele omadustele ei avalda. Mõju on põhiliselt ülemises kihis
ehitiste rajamise ulatuses.
Pinnas, muld- alale on ehitiste all ja ka nende ümbruses mõju avaldatud. Ehitamise käigus
avaldatakse pinnasele kohati olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, suhteliselt
lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tee, tehnovõrkude rajamine). Mehhaaniliste mõjutuste
tagajärjel rikutakse kasvukihi (mulla) ökoloogiline ja bioloogiline tasakaal. Peale ehitustööde
lõppu taastuvad eelpool nimetatud kihtide omadused suhteliselt kiiresti. Loodusvaradest on
oluline kasvupinnas, mida pärast ehitusalalt eemaldamist saab suunata uuesti kasutusse
haljastuses. Kaevenditest väljastatud pinnast saab kasutada osaliselt kohapeal täite- ja
tasandustöödel, teisaldatava pinnase koguste kohta info puudub. Kavandatava tegevusega
kaasneb alal eeldatavalt mõningane negatiivne ja pöördumatu mõju mullale, sest kavandatud
ehitiste, rajatiste alust maad ei saa enam kasutada põllumajanduslikuks tootmiseks
(taimekasvatuseks). Kavandatavate ehitiste asukoha ja ehitiste alla jääva eeldatavalt
suhteliselt väikse maa-ala tõttu ei saa väita, et kavandatav tegevus omaks suuremas plaanis
vaadatuna piirkonna mullastikule ja majandusele oluliselt negatiivset mõju. Mõju on
peamiselt planeeringualal.
Detailplaneeringu alal ei ole registreeritud tootmisest jms. tingitud pinnasereostusi. Puudub
teave, et Kiili valla ettevõtetest oleks vaadeldavale piirkonnale registreeritud oluline
negatiivne mõju.
Maavarad- riiklikusse registrisse kantud maavaravarudele, maardlatele kavandatav tegevus
kauguse tõttu eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei avalda.
Mets ja teised looduslikud kooslused (ökosüsteemid)- kavandatav tegevus eeldatavalt
naabruses olevatele elamumaa katastriüksustele olulist negatiivset mõju ei avalda.
Detailplaneeringu alal olevatele ökosüsteemidele avaldatakse eeldatavalt negatiivset
pöördumatut mõju, sest moodustatavatel ehitus(hoonestus)aladel muutuvad erinevad
kooslused. Kuna tegemist on siiski suhteliselt väikese ehituse alla jääva maa-alaga, kus
inimtegevus on juba aastaid toimunud, ei ole mõju eeldatavalt kogu piirkonnale oluliselt
negatiivne. Mõningane negatiivne mõju (lindude-loomade liikumist ja elamist häiriv, mõju
taimkattele) võib kaasneda ka juhul, kui alast põhjapoole ca 0,6 km kaugusele jääval Priidu
katastriüksusel paiknevat metsa hakatakse kasutama piirkonna elanike poolt
rekreatsioonialana. Mõju täpset suurust pole täna võimalik määrata. Planeeringualal olevates
looduslikes kooslustes toimub eeldatavalt teatud muutusi. Olemasoleva looduskeskkonna
muutmine omab pöördumatut negatiivset mõju (ehitiste asukohas hävitatakse enamjaolt
olemasolevad kooslused- taimestik, loomastik, mõningal määral muudetakse veerežiimi,
suureneb inimese mõju looduskeskkonnale jms). Samal ajal peab märkima, et vaadeldavas
piirkonnas kujundatakse välja uus elukeskkond, mis annab uutele eluvormidele
eksisteerimisvõimaluse. Lähtudes sellest, et piirkond on juba osaliselt inimtegevusest
mõjutatud (elamute vahetu naabrus, maa harimine põllumajanduslikel eesmärkidel), võib
eeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt negatiivselt elupaikade, liikide ja
ökosüsteemi seisundit ning säilimist. Kui palju ehitustegevus, müra, haljastuse muutmine,
valgustingimuste muutmine ja kinnistute hilisem kasutamine häirib lindude-loomade,
putukate liikumist ja pesitsemist, pole teada. Tegevusega võib kaasneda teatav negatiivne
mõju loomastikule ja taimestikule, kuid eeldatavalt ei ole see oluline. Mõju loomadele-
lindudele on eeldatavalt suurem ehitustegevuse käigus ja seda saab vähendada ehituse
5
kavandamisega perioodile, kus pesitsemist ja poegimist ei toimu.
Põhjavesi- olulisimaks loodusvaraks, mida elamute kasutamisel edaspidi vajatakse, on vesi.
Kuna vesi saadakse vastava teenuse pakkujalt (tuleb liituda ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooniga), peab vee erikasutuse luba olema vee-ettevõtjal. Eeldatavalt ei avalda
kavandatav tegevus olulist negatiivset mõju Kiili vallale eraldatud põhjaveevarudele. Tänase
maakasutuse ja inimtegevuse juures piirkonnas põhjavee reostust teada ei ole.
Pinnavesi- tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja
kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe(pinnase)vett. Kogunenud liigvesi
juhitakse pinnasesse või veetakse ära. Kuna kaevetööde maht ei ole korraga väga suur, on
eeldatavad sademevee kogused suhteliselt väikesed ja nende eemaldamine lahendatakse töö
käigus. Täpsemad kogused ei ole teada. Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse
reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja
kasutamise nõudeid. Alal rikutakse ehitustöödega olemasolev kuivendussüsteem ja seetõttu
tuleb enne kruntidele ehitusõiguse saamist projekteerida ja välja ehitada uus
kuivendusdrenaaž. Sademevee ärajuhtimisel suublasse peavad olema täidetud kehtivate
õigusaktidega sätestatud nõuded. Nõuetekohasel vee suunamisel ei ole kavandatavast
tegevusest tulenev mõju eeldatavalt oluliselt negatiivne.
Reovesi- elamumaa kruntidel tekkinud reovee saab juhtida ühiskanalisatsiooni, mille kaudu
suunatakse reovesi Tallinna puhastisse. Seda teenust pakkuval ettevõttel peab olema vee-
erikasutusluba. Kui reovee ärajuhtimisel lähtutakse õigusaktidega kehtestatud nõuetest, ei ole
elamute ja kõrvalhoonete kasutamisel tekkiva reovee mõju looduskeskkonnale (pinnasele,
pinna- ja põhjaveele) oluliselt negatiivne.
Tegevusluba (keskkonnaluba) omavad ettevõtted- pole alust eeldada, et kavandatud tegevus
omaks negatiivset mõju Kiili vallas töötavatele ettevõtetele. Eeldatavalt võib olla väike
positiivne mõju võimaliku tööjõu lisandumise ja ka teenuste tarbimise läbi. Täpset mõju pole
teada.
Jäätmed- ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada
kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb kõrvaldamiseks prügilasse. Olmejäätmeid
tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Põhiliselt tekib olmejäätmeid ehitiste edaspidisel
kasutamisel. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda nii jäätmeseadusest kui ka Kiili valla
jäätmehoolduseeskirjast. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada. Detailplaneeringu piirkond
on korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud alas. Naabruses asuvatel elamumaa
katastriüksustel tekkivad jäätmed on eeldatavalt suuremas osas sarnaste omadustega kui
vaadeldava ala kasutamisel tekkivad jäätmed. Kui jäätmete käitlemisel lähtutakse Kiili valla
jäätmehoolduseeskirjast, ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna
keskkonnataluvust. Pole andmeid, et korraldatud jäätmeveost oleks vaadeldavas piirkonnas
tekkinud olulisi keskkonnahäiringuid.
Müra, õhusaaste, vibratsioon- kavandatav tegevus suurendab mõningal määral
liikluskoormust planeeringualal ja naabruses paiknevatel teedel-tänavatel. Esmalt on
ehitustöödega kaasnev müra, kuid see on suhteliselt lühiajaline ja toimib põhiliselt päevasel
ajal. Elamutest lähtuv ja transpordi tekitatud müra ei ole täpselt teada, kuid eeldatavalt ei ületa
lubatud piirnorme ja levib põhiliselt päevasel ajal. Mõju peamisel planeeringualale ja
lähinaabritele. Oluline on , et hinnatakse Sausti-Kiili teelt lähtuva müra suurust ja ulatust ning
vajaduse selgumisel nähakse ette piisavad leevendusmeetmed. Lühiajaliselt võib kaasneda
mingite lõhnade esinemine (näit. värvimis-, lakkimistööd). Ehitustegevusega kaasneb
6
vibratsioon on suhteliselt lühiajaline ja eeldatavalt mitteoluline. Mõningal määral võib siiski
ehitus lühiajaliselt häirida naaberkinnistute elanikke. Hoonete ja taristu kasutamisega
eeldatavalt olulist vibratsiooni ei kaasne. Kuna planeeringuga kavandatatud tegevusi ei viida
ellu ühekorraga, ehitiste rajamist ei toimu üheaegselt, ei ole alust eeldada, et kavandatava
tegevusega kaasnevad mõjud (müra, õhusaaste, vibratsioon) osutuks piirkonnale oluliselt
negatiivseks, piirkonna vastupanuvõimet ületavaks. Sõltuvalt ilmastikust, kasutatavast
tehnikast jm asjaoludest võib turbarabast kaevandustegevusest tulenev müra kanduda
planeeringualani. Müra ulatus ja suurus pole täna teada. Samuti võib alani suure tuulega
kanduda turbatolmu. Planeeringu menetlemise tuleb vastavaid häiringuid käsitleda ja nendega
arvestada. Vajadusel näha ette piisavad leevendusmeetmed.
Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite, ja teiste mehhanismide poolt kütuse
(põhiliselt vedelkütuse) kasutusega. Elektrienergiat kasutatakse ehitusprotsessis võimalikult
vähe. Ehitiste hilisemal kasutamisel vajatakse elektrit ja kasutatakse kütust hoonete
kütmiseks. Kasutatavad kütusekogused on võrreldavad teiste sarnaste tegevustega. Kuna
kütus on oluline kuluartikkel, on kasutaja huvitatud kütuse säästlikust kasutamisest. Kütuse
kasutuse mõju keskkonnale on tegevuse seisukohast suhteliselt väikese mahu tõttu eeldatavalt
minimaalne.
Sõltuvalt elamu kütmiseks kasutatavast kütteliigist, võib esineda soojuse mõju, kuid
eeldatavalt ei ole see suhteliselt väikese koguse tõttu oluliselt negatiivne.
Ehitamisel kasutatavad materjalid- ehitustegevuse käigus kasutatavad ehitusmaterjalid, sh
loodusvarad (näit. kruus, liiv, puit jms) tuuakse teistest piirkondadest sisse, sest kohapeal neid
ei ole. Kuna kavandatud tegevus on eeldatavalt suhteliselt väikesemahuline, on materjalide
kulu mitte eriti oluline.
Detailplaneeringu realiseerimisel on ette näha teatavat valgusreostust (pimedal ajal
valgustatud alade suurenemine), kuid eeldatavalt ei ole see mõju elanikele oluliselt negatiivne.
Samal ajal on võib selline valgustamine vähendada kuritegevuse võimalust. Valgusrežiimi
muutus põhjustab teatavaid muutusi piirkonna taimekooslustes. Mõjusid saab haljastuse uue
kujundamisega vähendada. Kui planeeringuga näha ette valgustuse suunamine, töötamise aeg
jm mõjusid vähendavad meetmed, ei ole mõjud eeldatavalt oluliselt negatiivsed.
Kliima- planeeritav ehitustegevus ja ehitiste hilisem kasutus mõjutab kliimamuutusi määral,
mis on määratud ehitusmehhanismide ning transpordivahendite tehniliste näitajatega,
küttekolletest väljuva CO2 emissiooniga. Peamiseks võimalikke kliimamuutusi põhjustavaks
gaasiks ongi CO2. Võrreldes ülemaailmse emissiooniga, jäävad kavandatava ehitustegevusega
tekkivad heitmed marginaalseteks. Võimalusel peaks vältima autode, traktorite jt seadmete
mootorite asjatut töötamist. Hoonete kütmiseks saab kasutada erinevaid lahendusi ja mitte
lubada olulist õhusaastet põhjustavate kütuseliikide kasutamist. Arvestades mahte, võib antud
mõju pidada väga väikeseks ent negatiivseks.
Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ja/või kaitsealused objektid – kauguse
tõttu objektidele eeldatavalt kavandatava tegevuse elluviimisega olulist negatiivset mõju ei
kaasne.
Viimastel aastatel toimunud intensiivse kinnisvara arenduse ja valglinnastumise tõttu on
tekkinud olukord, kus Kiili lasteasutustes ei ole piirkonna lastele piisavalt kohti. Puudub
teave, kas kavandatud tegevuse tulemusena võib lasteaia- või õpilaskohtade kohtade vajadus
oluliselt suureneda.
Tuleb arvestada, et enamus mõjusid, mis kavandatud tegevusega avalduvad erinevatele
keskkonnaelementidele, mõjutavad ka sotsiaalset keskkonda. Olemasoleva info põhjal ei saa
7
täna väita, et mõju oleks sotsiaalsele keskkonnale oluliselt negatiivne. Kavandatud tegevuse
tulemusena eeldatavalt suureneb piirkonna kaubandus- ja teenindusettevõtete poolt pakutavate
teenuste tarbijate arv. Seega on mõju eeldatavalt mõningal määral positiivne.
Kavandatud tegevuse ellurakendamisel suureneb detailplaneeringu ala (kinnisvara) väärtus.
Pole teada, kuidas mõjutab kavandatud tegevus naaberkinnisvara hindasid.
Pole teada, et käesoleva planeeringu ellurakendamine tooks kaasa olulist kumulatiivset või
piiriülest mõju.
Pole teada, et planeeringuga kavandatud tegevused oleksid vastuolus Euroopa Liidu
keskkonnaalaste õigusaktide nõuetega.
Pole teada, et naabruses asuvate elamumaa, maatulundusmaa katastriüksuste sihtotstarbelisest
kasutamisest lähtuks oluline negatiivne mõju käesoleva detailplaneeringuga kavandatud
tegevustele.
Üldises plaanis vaadatuna sobib kavandatav tegevus antud asukohta (näiteks saab kasutada
piirkonnas olemasolevaid tehnovõrke).
4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Põhjavee reostust võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii. Mõju ulatus ei ole
ette teada.
Piirkonna põhjavee ressursile (joogiveele) võib negatiivselt mõjuda veetoru purunemine või
pikemaajaline leke. Mõju ulatus, suurus sõltub avarii, lekke kestvusest. Mõju ulatust ette
teada pole võimalik.
Pinnavee nõuetekohasel käitlemisel (sh suunamisel) negatiivset mõju ei ole ette näha.
Pinnavee saastus, reostus võib tekkida eeldatavalt mõne avarii korral (näiteks õli, kütuse
sattumine pinnasele ja sealt vette).
Õhusaastumist võib põhjustada elamu kütmine, automootorite töötamine, seda eriti
tuulevaikse ilmaga. Samuti võivad õhusaastet põhjustada tulekahjud ja elanike poolt
tuulevaikse ning niiske ilmaga süüdatud lõkked (näiteks sügisel lehtede põletamine). Samuti
võib mõju avaldada turbatootmisest lähtuv tolm. Mõju ulatust pole teada. Saastuse suurus ja
ulatus pole teada. Detailplaneeringus tuleb seda kajastada ja vajadusel näha ette piisavad
leevendusmeetmed.
Jäätmevoogude (olmejäätmete) liikumine antud piirkonnas on vältimatu. Ehitiste kasutajate
arvu suurenemine suurendab piirkonnast kogutavate jäätmete hulka ja transpordist tingitud
õhusaastet. Kuna kogused on eeldatavalt väikesed, ei ole põhjust eeldada keskkonnale olulist
negatiivset mõju. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel nendest oluline negatiivne mõju puudub,
avarii korral jäätmetest tingitud keskkonnareostust ei ole võimalik ette näha.
Detailplaneeringu alal ei viida eeldatavalt kavandatava tegevuse käigus ohtlikke aineid
pinnasesse. Eeldatavalt ei ole pinnasele olulist negatiivset mõju.
Kavandatavast tegevusest lähtuvat olulist negatiivset mõju põhjaveele, pinnaveele, pinnasele
ja õhule ei ole olemasoleva info alusel võimalik ette näha.
Detailplaneeringu realiseerumise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille
tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesivesi, õhk (pinnasereostus,
põhjaveereostus, veereostus, tulekahjud jne). Mõju täpset ulatust, suurust ei ole võimalik ette
näha.
4.3 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule
kaitstavale loodusobjektile.
8
Lähtudes elektroonilisest keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardiserveri andmetest, ei ole
detailplaneeringu alal ega selle vahetus lähialas Natura 2000 võrgustiku ala. Kavandatava
tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.
Lähtudes looduskaitseregistri andmetest, ei esine detailplaneeringu alal ja lähiümbruses
looduskaitseseaduse § 4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte.
Kuna kaitstavad loodusobjektid asuvad kasutada oleva info põhjal detailplaneeringu alast
suhteliselt kaugel, ei oma planeeritud tegevus eeldatavalt neile olulist negatiivset mõju.
5. Asjaomaste asutuste seisukohad
Kavandatud tegevusele KSH mittealgatamise osas küsiti Terviseameti, Keskkonnaameti ning
Põllumajandus- ja Toiduameti seisukohti.
5.1 Väljavõte Terviseameti vastuskirjast ( 17.01.2022 nr 9.3-4/21/17589-2 ):
„Kiili Vallavalitsus on seisukohal, et KSH algatamine ei ole vajalik. Amet on tutvunud
esitatud materjalidega ning nõustub. Edaspidises planeerimises palume arvestada ning
tähelepanu pöörata järgnevale:
1. Lisa 5 (KSH eelhindamine) lk 6 on välja toodud: „Müra, õhusaaste, vibratsioon-
kavandatav tegevus suurendab mõningal määral liikluskoormust planeeringualal ja
naabruses paiknevatel teedel-tänavatel.“ Veel: „Elamutest lähtuv ja transpordi tekitatud
müra ei ole täpselt teada, kuid eeldatavalt ei ületa lubatud piirnorme ja levib põhiliselt
päevasel ajal. Mõju peamisel planeeringualale ja lähinaabritele. Oluline on , et hinnatakse
Sausti-Kiili teelt lähtuva müra suurust ja ulatust ning vajaduse selgumisel nähakse ette
piisavad leevendusmeetmed.“ Amet nõustub, et liiklusmüra tuleks hinnata saamaks teada, kas
ja mil määral ületatakse planeeritaval alal keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemeid ning kas ja
mil määral on vajalik müra leevendavate meetmete rakendamine. Juhime tähelepanu, et ka
liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval
85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Mürauuringu koostamisel arvestada
keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil
planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.
2. Lähedal asuva Sausti tee 31 (30401:001:1115) kinnistu sihtotstarve on tootmismaa 100%
ning kinnistul asub hoone. Palume täpsustada ja/või hinnata, kas ja milline negatiivne mõju
(müra, vibratsioon) kaasneb eeltoodud kinnistul toimuvaga planeeritavale alale. Planeeritava
ala välisõhus levivad tööstusmüra tasemed ei tohi ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud
tööstusmüra normtasemeid. Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral
vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB (KeM
määrus nr 71 § 6 lg 2).
3. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42
„Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid
meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
eest.“
4. Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud teistest elamutest
võimalikult kaugele. Tehnoseadmetest levivad müratasemed peavad planeeritaval alal ning
lähedusse jäävatel müratundlike hoonetega aladel vastama KeM määruse nr 71 lisas 1
toodud tööstusmüra sihtväärtustele.
5. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00
ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena
9
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat
tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei
ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.
6. Arvestada EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ või EVS
938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ ja EVS-EN
17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega. ́
7. Lisa 5 (KSH eelhindamine) lk 4 on välja toodud: „Pinnase radoonisisalduse järgi kuuluvad
piirkonna maaüksused normaalse radoonisisaldusega pinnasega alade hulka. (Eesti
geoloogiakeskus, 2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart).“ Tähelepanu tuleb pöörata
asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid
leevendavaid meetmeid, tuleb enne ehitamist planeeritaval alal teostada radoonitasemete
mõõtmised. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017
„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.
8. Planeeritavat ala läbib elektriõhuliin alla 1 kV Küla õl kaitsevöönd. Ameti hinnangul tuleks
elamute (ja lasteaedade, mänguväljakute jmt) paigutamist elektriõhuliinide kaitsevööndisse
vältida, ennetamaks neist tulenevaid võimalikke ohte. Esitatud materjalidest ei selgu, mida on
planeeritud teha elektriõhuliiniga. Palume eeltoodut täpsustada ning arvestada ameti
seisukohaga.
9. Palume edaspidises planeerimises täpsustada, mida ühiskondlike ehitiste krundile
planeeritakse, kas müratundliku hoonet (nt haridusasutus, sotsiaalobjekt vmt) või
potentsiaalset uut müraallikat.
10. Lisa 5 (KSH eelhindamine) on välja toodud detailplaneeringud naaberaladel ning nende
lühikirjeldused. Palume edaspidi kirjeldada, mida detailplaneeringutega naaberaladel
täpsemalt tehakse (kas rajatakse nt toomishooneid, eluhooneid, sotsiaalhooneid vmt). Juhul
kui rajatakse uusi võimalikke müraallikaid, siis tuleb hinnata ja kirjeldada nende mõju
planeeritavale alale.
11. Lisa 4 (lähteseisukohad) on välja toodud asutused, kellega planeering kooskõlastada
tuleb, amet nende hulka seal ei kuulu. Planeerimisseaduse § 4 lg 4 alusel vastu võetud
Vabariigi Valitsuse määruse nr 133 järgi tuleb ametiga teha koostööd ja kooskõlastada, kui
planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni
küsimusi. Tulenevalt eeltoodust palume detailplaneering kooskõlastamiseks esitada ka
ametile.
5.2 Väljavõte Keskkonnaameti vastuskirjast (17.01.2022 nr 6-5/21/26595-2:
„Keskkonnaamet on seisukohal, et arvestades planeeringuala asukohta, teadaolevat informatsiooni
ning kavandatavat tegevust, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju 2 ilmnemist ning KSH algatamine
eiole vajalik.Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jääva osas.Kogu planeeringuala hõlmava
sademevee käitlemise lahenduse väljatöötamisel soovitame kaaluda mõnd looduslähedast lahendust ) 3
3
Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid,
imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu,
vältides sademevee reostumist, ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena käesoleva seaduse tähenduses.(VeeS
§ 129 lg 3)“
5.3 Väljavõte Põllumajandus- ja Toiduameti vastuskirjast (27.12.2021 nr 6.2-2/54517):
„Tulenevalt eespool toodust ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6, Põllumajandus- ja Toiduamet ei esita
ettepanekuid ega vastuväiteid.“
1
6. Kokkuvõte
Kavandatud tegevuse tulemusena valminud ehitiste, rajatiste ning alal toimuva suhteliselt
intensiivse (võrreldes planeeringule eelneval ajal toimunud tegevustega) inimtegevuse mõju
on võrreldes täna olemasoleva mõjuga keskkonnale (näit. looduslikele kooslustele, pinnasele,
veerežiimile jms) suhteliselt pikaajaline ja pöördumatu. Toimuv keskkonnamuutus antud ala
ja lähipiirkonna suhtes on küll negatiivne (näit väheneb maa kasutamine rekreatsiooni
otstarbel, alal suureneb inimtegevuse mõju), kuid laiemas plaanis vaadatuna eeldatavalt
suhteliselt väikese mõjuga. Kavandatav tegevus eeldatavalt ei mõjuta ümbritsevat keskkonda
(sh inimesi) ja piirkonna keskkonna vastupanuvõimet oluliselt negatiivselt. Elamute
lisandumine sobib üldjoones antud asukohta ja ei ole vastuolus piirkonnas toimuvate teiste
arendustegevustega. Oluliste negatiivsete mõjude ilmnemisel on nende vähendamiseks
planeeringus võimalik näha ette piisavad leevendusmeetmed. Planeeringuga tuleb anda selline
lahendus, et negatiivsed mõjud ei oleks olulised.
Võttes aluseks eelhindamisel saadud info, mitte algatada Kiili vallas Kiili alevis Suur-Pindle
ja Väike-Pindle detailplaneeringule detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist
hindamist järgmistel põhjustel:
6.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi,
millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastatust,
olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni suurenemist;
6.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest,
ei põhjusta kavandatavas mahus ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud
asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on
eeldatavalt suhteliselt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga, kui
detailplaneeringus nähakse ette alale uue kuivendussüsteemi projekteerimine ja selle välja
ehitamine enne elamutele ehituslubade väljastamist;
6.3 avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel
järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid;
6.4 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime
ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne
olulist negatiivset mõju ümbritsevale looduskeskkonnale.
6.5 detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid
ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida
planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
6.6 ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele
eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub.
6.7 detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid
objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud
keskkonnaohtlikku tegevust;
6.8 kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket,
vähest valgusreostust tekib valgustusest. Valgustuse negatiivset mõju saab vähendada
valgustuse suunamisega elamualade poole (rohealast eemale). Vibratsiooni võib esineda
ehitustegevuse käigus, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud
peamiselt ehitustöödega;
6.9 keskkonnalubade vajadust tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise käigus;
6.10 planeeritaval alal asuva kinnisasja maakasutuse sihtotstarvete muutmine ei põhjusta
olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel
järgitakse kehtestatud nõudeid;
1
6.11 Planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti ja Keskkonnaameti poolt
tehtud märkustega ja ettepanekutega.
Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste,
faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.
Koostas: Siiri Treimann
Keskkonnanõunik
17.01.2022
1
Lisa 4
Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse
18.01.2023 korralduse nr 9 juurde
KIILI ALEVIS SUUR-PINDLE JA VÄIKE-PINDLE
DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
1. Üldandmed
Detailplaneeringu nimetus:
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (DP0349).
Asukoht:
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alev.
Planeeringuala suurus on 115959 m2.
Planeeringuala maakasutus
Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):
MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve
2
1 Suur-Pindle 30501:001:0432 79563 m Maatulundusmaa 100%
2 Väike-Pindle 30501:001:0433 31724 m² Maatulundusmaa 100%
3 Pindle tee 30501:001:0377 12063 m² Transpordimaa 100%
Kehtivad planeeringud ja load
Planeeritaval maa-alal kehtib:
• Kiili valla üldplaneering
2. Detailplaneeringu eesmärk
3. Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Suur-Pindle (30501:001:0432) ja
Väike-Pindle (30501:001:0433) kinnistute jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos
heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
Detailplaneeringuga moodustatakse alale 14 paariselamu (min suurus 3000 m2), 16 üksikelamu
krunt (min suurus 2000 m2) ja 1 ühiskondlike ehitiste krunt (min suurus 11000 m2) ning 3
transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt. Paariselamu krundile tohib ehitada
ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kaks abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning
paariselamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 400 m2. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe
kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning
üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 300 m2. Ühiskondlike ehitiste krundile antakse
ehitusõigus kuue hoone ehitamiseks (hoonete korruselisus kuni 2, kõrgus kuni 9,0 m, kokku
ehitisealune pind kuni 2500 m2). Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires.
Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud Pindle teelt, Tormi ja Vikerkaare tänavatelt.
Elamukvartalite siseselt on planeeritud üks transpordimaa krunt. Teised transpordimaa krundid on
ette nähtud Pindle tee laienduseks ja 11157 Sausti-Kiili tee kergliiklustee tarbeks. Transpordimaa
laiuseks on planeerida vähemalt 16 meetrit (Pindle tee kinnistu laius vähemalt 22,0 m), kuhu
planeerida kõik tehnovõrgud, asfaltkattega sõidutee (teekatte laius vähemalt 5,0 m) ja asfaltkattega
kõnnitee (teekatte laius vähemalt 2,0 m). Planeeringu elluviimise käigus tuleb laiendada ja
asfalteerida ka Pindle tee kuni Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringu alani
(DP0201, teekatte laiuseks min 6,0 m) koos kergliiklusteega (teekatte laius vähemalt 3,0 m). Pindle
tee laienduse eesmärk on tagada Pindle tee terviklikkus kogu Pindle tee ulatuses.
1/5
Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu
uus lahendus. Sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel. Planeeringulahenduse
koostamisse peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala
spetsialist ja maastikuarhitekt.
Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
4. Planeeringu ajakava
Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata
jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike
toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel.
Ajaskaala
Toiming
I aasta II aasta III aasta
Detailplaneeringu algatamine x
Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x
Detailplaneeeringu kooskõlastamine x x
Detailplaneeringu vastuvõtmine x
Detailplaneeringu avalikustamine x
Detailplaneeringu heakskiitmine x
Detailplaneeringu kehtestamine x
5. Lähteseisukohtade koostamise alused
5.1. Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);
5.2. Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);
5.3. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded”;
5.4. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused”;
5.5. Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26);
5.6. Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded
(Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1);
5.7. muud standardid, määrused ja seadused;
5.8. piirkonna tehnovõrkude skeemid;
5.9. maaparandus- ja kuivendusprojektid;
5.10. tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ja teised tehnilised tingimused;
5.11. kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta;
5.12. detailplaneeringu koostamise aluseks on vajalik maa-ala digitaalne mõõdistamine M 1:500.
Joonisele kanda kõrghaljastus, insenervõrgud, teed ja hooned min. 20 m ulatuses väljaspool
planeeritava ala piire;
5.13. geoloogiline alusmaterjal: geoloogilisi uurimisi tehtud ei ole.
6. Ehituslikud ja arhitektuursed nõuded
6.1. Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut;
6.2. detailplaneeringuga lahendada või määrata:
6.2.1. maa-ala kruntideks jagamine ja moodustatavatele kruntidele koha-aadresside ettepanekute
tegemine;
2/5
6.2.2. määrata krundi ehitusõigus vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (krundi kasutamise
sihtotstarve, hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil, hoonete ja rajatiste suurim
lubatud ehitisealune pind, hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus ja korruselisus);
6.2.3. seada ehitistele olulisemad arhitektuurinõuded;
6.2.4. määrata hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundile ehitusõigusega
lubatud hooneid ja rajatisi;
6.2.5. planeeringuga lahendada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt planeeritavale krundile;
6.2.6. määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted;
6.2.7. määrata keskkonnakaitse abinõud;
6.2.8. määrata kujad;
6.2.9. näidata tehnovõrkude ja rajatiste asukohad;
6.2.10. näidata sademevete ärajuhtimine;
6.2.11. maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu
kuivendusvõrgu uus lahendus. Sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et
oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi;
6.2.12. määrata servituutide vajadus;
6.2.13. määrata planeeringualal muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi
kitsenduste ulatus;
6.2.14. seada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
7. Insenervõrgud ja teed
7.1. Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teada olevaid maa-aluseid trasse. Detailplaneeringus
määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise põhimõtted:
7.1.1. veevarustus: lahendada vastavalt olemasolevatele tingimustele;
7.1.2. kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt olemasolevatele tingimustele;
7.1.3. sademevesi: anda sademevete ärajuhtimise lahendus;
7.1.4. tuletõrjevesi: anda tuletõrje veevarustuse lahendus;
7.1.5. elektrivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele;
7.1.6. sidevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele;
7.1.7. küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele;
7.1.8. teed ja tänavad: juurdepääs planeeringualale olemasolev – Pindle teelt, Tormi ja Vikerkaare
tänavalt. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata teedeehituse ala spetsialist;
7.1.9. drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele, detailplaneeringu koostamisse
tuleb kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist.
8. Planeeringu seletuskirja lisatakse planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste
majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise,
sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning
vajadusel seiremeetmed.
9. Arvamuste küsimine
9.1. Planeering kooskõlastada (planeerimisseadus § 133 lg 1):
9.1.1. Põhja päästekeskusega,
9.1.2. Transpordiametiga,
9.1.3. Põllumajandus- ja Toiduametiga.
9.2. Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1):
9.2.1. planeeringust huvitatud isikult;
9.2.2. OÜ-lt Elektrilevi;
9.2.3. vajadusel sideteenuse pakkujalt;
9.2.4. vajadusel teistelt puudutatud isikutelt.
3/5
Seletuskirja lisada koondtabel allkirjastatuna planeeringu koostaja poolt, mis vormistada vastavalt
Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded
(Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1) lisale nr 3.
10. Detailplaneeringu koosseis
10.1. Detailplaneeringu koosseisus esitada (Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu
koostamise ning vormistamise nõuded):
10.1.1. tekstiosa:
• tiitelleht;
• sisukord;
• täpsustatud ajaskaala (detailplaneeringu elluviimise etapilisus);
• seletuskiri (seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad
järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud
planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused).
10.1.2. Joonised:
• situatsiooniskeem;
• tugiplaan;
• planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs;
• põhijoonis;
• tehnovõrkude joonis;
• vertikaalplaneeringu põhimõtteline lahendus;
10.1.3. detailplaneeringu lisad (vastavalt planeerimisseadusele § 3 lg 4).
11. Detailplaneeringu esitamine
Detailplaneering palume esitada vallale paberkandjal ning digitaalselt vastavalt vormistamise
nõuetele § 20 ja §21.
11.1. Detailplaneeringu kaust sisaldab:
• Seletuskiri
• Joonised
• Tehnilised tingimused
• Kooskõlastused
11.2. Lisade kaust sisaldab:
• Menetlusdokumendid
• Koostatud uuringud
11.3. Elektroonilised dokumendid esitatakse (digitaalselt allkirjastatud planeeringu koostaja ja
huvitatud isiku poolt) järgmistes failivormingutes: tekstiosa *.odt, *.doc, *.docx või *.rtf
failina ja selle tuletis *.pdf failina; joonised *.dwg failina, koordineeritult L-EST süsteemis ja
selle tuletis *.pdf failina.
Failide nimekuju näide: Pindle_dp_seletuskiri_10_01_21.pdf
11.3.1. Tiitellehed eraldi failidena.
11.3.2. Digitaalsed kaustad:
1. Seletuskiri. Alamkaustad doc ja pdf.
2. Joonised. Alamkaustad dwg ja pdf.
3. Tehnilised tingimused ja koostatud uuringud
4. Kooskõlastused
5. Menetlusdokumendid
12. Detailplaneeringu esitamine
Detailplaneering esitada allkirjastatult Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks pärast arvamuste
küsimist paberkandjal 1 (ühes) eksemplaris (originaal) A4 formaadis ning digitaalselt 1 (ühes)
eksemplaris dwg ja pdf formaadis.
4/5
13. Detailplaneeringu koostamise korraldamine
13.1. detailplaneeringu koostamise korraldab Kiili Vallavalitsus;
13.2. arvamused taotleb detailplaneeringule planeeringu koostaja;
13.3. detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja avalikustamise (vajadusel ka avaliku arutelu)
ning kehtestamise korraldab Kiili Vallavalitsus.
14. Lähteseisukohtade kehtivus
14.1. Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 3 aasta.
14.2. Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat
detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja
ajakohastada.
Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt
5/5
KIILI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Kiili 18. jaanuar 2023 nr 9
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu koostamise algatamine
Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja lg 5, Kiili Vallavolikogu 14.03.2000
määrus nr 4 „Otsustusõiguse delegeerimine” alusel, kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013
otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 33 lg 2 p 1, lg-d 3, 4, 5 ja § 35, Vabariigi
valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, § 13 p 2 ning arvestades 28.08.2021
detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/1115 ja 14.12.2022 sõlmitud halduslepingut nr 8-
15/184-21.
Detailplaneeringu koostamise algataja, kehtestaja ja menetleja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee
2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post
[email protected]).
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus (Nabala
tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post
[email protected]).
Detailplaneeringu koostaja on Optimal Projekt OÜ (Keemia tn 4, 10616 Tallinn, e-post
[email protected]; tel 56983389).
1. Algatada Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu koostamine (DP0349).
Käesoleva korralduse põhjendused on esitatud lisas 1.
2. Planeeritava maa-ala suurus on 115959m2, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on
esitatud lisas nr 2.
3. Planeeritaval maa-alal kehtib:
3.1. Kiili valla üldplaneering
4. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Suur-Pindle (30501:001:0432) ja Väike-
Pindle (30501:001:0433) kinnistute jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos
heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise
lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse alale 14 paariselamu (min suurus 3000 m2),
16 üksikelamu krunt (min suurus 2000 m2) ja 1 ühiskondlike ehitiste krunt (min suurus 11000
m2) ning 3 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt. Paariselamu
krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kaks abihoonet
kõrgusega kuni 4,5 m ning paariselamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 400 m2.
Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja
ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni
300 m2. Ühiskondlike ehitiste krundile antakse ehitusõigus kuue hoone ehitamiseks (hoonete
korruselisus kuni 2, kõrgus kuni 9,0 m, kokku ehitisealune pind kuni 2500 m2). Kõik elamute
parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Juurdepääs planeeritavale alale on ette
nähtud Pindle teelt, Tormi ja Vikerkaare tänavatelt. Elamukvartalite siseselt on planeeritud üks
transpordimaa krunt. Teised transpordimaa krundid on ette nähtud Pindle tee laienduseks ja
11157 Sausti-Kiili tee kergliiklustee tarbeks. Transpordimaa laiuseks on planeerida vähemalt
16 meetrit (Pindle tee kinnistu laius vähemalt 22,0 m), kuhu planeerida kõik tehnovõrgud,
asfaltkattega sõidutee (teekatte laius vähemalt 5,0 m) ja asfaltkattega kõnnitee (teekatte laius
vähemalt 2,0 m). Planeeringu elluviimise käigus tuleb laiendada ja asfalteerida ka Pindle tee
kuni Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringu alani (DP0201, teekatte laiuseks
min 6,0 m) koos kergliiklusteega (teekatte laius vähemalt 3,0 m). Pindle tee laienduse eesmärk
on tagada Pindle tee terviklikkus kogu Pindle tee ulatuses. Maaparandussüsteemidega alade
maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus. Sama kehtib
teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud
teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt.
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud
lisas nr 3.
Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
5. Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr
4.
6. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks Kiili alevis
Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu osas on käesoleva korralduse lisa nr 5.
7. Mitte algatada Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringule KSH järgmistel
põhjustel:
7.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega
kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist
jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni suurenemist;
7.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei
põhjusta kavandatavas mahus ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud
asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud
on eeldatavalt suhteliselt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga, kui
detailplaneeringus nähakse ette alale uue kuivendussüsteemi projekteerimine ja selle
välja ehitamine enne elamutele ehituslubade väljastamist;
7.3 avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel
järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid;
7.4 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime
ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne
olulist negatiivset mõju ümbritsevale looduskeskkonnale.
7.5 detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid
ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida
planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
7.6 ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele
eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub.
7.7 detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid
objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud
keskkonnaohtlikku tegevust;
7.8 kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket,
vähest valgusreostust tekib valgustusest. Valgustuse negatiivset mõju saab vähendada
valgustuse suunamisega elamualade poole (rohealast eemale). Vibratsiooni võib esineda
ehitustegevuse käigus, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud
peamiselt ehitustöödega;
7.9 keskkonnalubade vajadust tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise käigus;
7.10 planeeritaval alal asuva kinnisasja maakasutuse sihtotstarvete muutmine ei põhjusta
olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel
järgitakse kehtestatud nõudeid;
7.11 planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti, ja Keskkonnaameti poolt tehtud
märkustega ja ettepanekutega.
8. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste,
faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.
9. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt
planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7 ning teavitada isikuid keskkonnamõju hindamise
mittealgatamisest vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus §
35 lg 6 ja lg 7.
10. Kiili Vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg 1
ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.
11. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.
12. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.
/ allkirjastatud digitaalselt/
Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/
Vallavanem Tarko Tuisk
Vallasekretär
Lisa(d):
1. Seletuskiri Kiili Valitsuse 18.01.2023 korraldusele nr 9;
2. Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu skeem planeeringuala ja
kontaktvööndi piiri määramiseks;
3. Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu eskiislahenduse põhijoonis;
4. Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneeringu lähteseisukohad.
5. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse kohta Kiili alevis Suur-Pindle ja
Väike-Pindle detailplaneeringu osas.
Lisa 1
Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse
18.01.2023 korralduse nr 9 juurde
Seletuskiri
Detailplaneeringu nimetus:
Kiili alevis Suur-Pindle ja Väike-Pindle detailplaneering (DP0349).
1. Olemasolev olukord
Kehtivad planeeringud
Planeeritaval maa-alal kehtib:
• Kiili valla üldplaneering
Planeeringuala asukoht
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alev.
Planeeringuala suurus on 115959m2.
Planeeringuala maakasutus
Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):
MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve
2
1 Suur-Pindle 30501:001:0432 79563m Maatulundusmaa 100%
2 Väike-Pindle 30501:001:0433 31724m² Maatulundusmaa 100%
3 Pindle tee 30501:001:0377 12063m² Transpordimaa 100%
Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus
Detailplaneeringu ala piirneb:
MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve
1 Sausti tee 28 30401:001:0151 19974 m² Elamumaa 100%
2 Sausti kergliiklustee T12 30501:001:0434 1364 m² Transpordimaa 100%
3 11157 Sausti-Kiili tee 30401:001:0473 7.67 ha Transpordimaa 100%
4 Sausti tee 20 30401:001:0857 12593 m² Elamumaa 100%
5 Tormi tänav T2 30501:001:0379 3603 m² Transpordimaa 100%
6 Pindle tee 6 30401:001:1084 30847 m² Elamumaa 100%
7 Tormi tn 14 30501:001:0363 2018 m² Elamumaa 100%
8 Vikerkaare tn 9 30501:001:0373 2118 m² Elamumaa 100%
9 Vikerkaare tn 10 30501:001:0374 2031 m² Elamumaa 100%
10 Vikerkaare tänav T1 30501:001:0382 3128 m² Transpordimaa 100%
11 Maru tn 1 30501:001:0364 11264 m² Üldkasutatav maa 100%
12 Rebase 3039 30401:001:1116 177863 m² Tootmismaa 100%
13 Aasa 30401:001:1460 105704 m² Maatulundusmaa 100%
14 Uue-Aasa 30401:001:1470 103012 m² Maatulundusmaa 100%
Olemasolev keskkond
Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid
kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole
Natura 2000 alasid. Planeeritav ala asub osaliselt Kiili valla üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku
rohekoridoris.
1/3
Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised
Planeeritav kinnistu on hoonestamata.
Olemasolev tehnovarustus
Planeeritav kinnistu ei ole tehnovõrkudega varustatud.
Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Maa-alale pääseb Pindle teelt, Tormi ja Vikerkaare tänavalt.
Kehtivad piirangud:
Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
• Maaparandushoiuala;
• Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km²;
• Eesvoolu kaitsevöönd;
• Ranna või kalda veekaitsevöönd;
• Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd;
• Elektripaigaldise kaitsevöönd.
ÜVK kohustus
Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, jääb planeeringu ala sisse ühisveevarustuse ja
-kanalisatsiooniga hõlmatud piirkonda.
Soojavarustuse kohustus
Ei ole kohustust liituda.
2. Eesmärk
Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Suur-Pindle (30501:001:0432) ja
Väike-Pindle (30501:001:0433) kinnistute jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos
heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
Detailplaneeringuga moodustatakse alale 14 paariselamu (min suurus 3000 m2), 16 üksikelamu krunt
(min suurus 2000 m2) ja 1 ühiskondlike ehitiste krunt (min suurus 11000 m2) ning 3 transpordimaa
krunt ja 2 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt. Paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni
kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kaks abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning
paariselamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 400 m2. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe
kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning
üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 300 m2. Ühiskondlike ehitiste krundile antakse
ehitusõigus kuue hoone ehitamiseks (hoonete korruselisus kuni 2, kõrgus kuni 9,0 m, kokku
ehitisealune pind kuni 2500 m2). Kõik elamute parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires.
Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud Pindle teelt, Tormi ja Vikerkaare tänavatelt.
Elamukvartalite siseselt on planeeritud üks transpordimaa krunt. Teised transpordimaa krundid on
ette nähtud Pindle tee laienduseks ja 11157 Sausti-Kiili tee kergliiklustee tarbeks. Transpordimaa
laiuseks on planeerida vähemalt 16 meetrit (Pindle tee kinnistu laius vähemalt 22,0 m), kuhu
planeerida kõik tehnovõrgud, asfaltkattega sõidutee (teekatte laius vähemalt 5,0 m) ja asfaltkattega
kõnnitee (teekatte laius vähemalt 2,0 m). Planeeringu elluviimise käigus tuleb laiendada ja
asfalteerida ka Pindle tee kuni Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneeringu alani (DP0201,
teekatte laiuseks min 6,0 m) koos kergliiklusteega (teekatte laius vähemalt 3,0 m). Pindle tee
laienduse eesmärk on tagada Pindle tee terviklikkus kogu Pindle tee ulatuses.
Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu
uus lahendus. Sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel. Planeeringulahenduse koostamisse
peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja
maastikuarhitekt.
2/3
Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
3. Kiili valla üldplaneering
Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb
planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Suur-Pindle ja Väike-Pindle kinnistud maakasutuse
juhtfunktsiooniks olemasolev Väikeelamumaa (EV), Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa
(B) ja Üldkasutatava hoone maa (A). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla
kehtiva üldplaneeringuga.
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p2.2.4.1. ja p2.2.4.3. toodud tingimused:
• Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa, välja
arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm üksikelamu krunti.
• Lisanduva asundusega aladel (tiheasustus) on soovituslikuks krundi suuruseks üksikelamu
püstitamiseks on 2000m² ja kaksikelamu püstitamiseks 3000m²
• Väikeelamute ehituskruntide moodustamisel tuleb lähtuda varem moodustatud kruntide
valdavast suurusest. Uute kruntide soovituslik suurus on 2000m². Lisanduva asundusega ala
väikseim krundi suurus 1500m² on olemasoleva ehituskrundi jagamise tulemusel tekkivate
uute kruntide minimaalseks suuruseks.
• Suurim lubatud ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel lubatud kuni 300m².
• Ehituskrunti ei hoonestata kui krundi pikkus avaliku tänava või platsi joonel on alla 15 m.
• Väikeelamu tervikkrundile on lubatud ehitada üks elamu ja üks abihoone.
• Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning
abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga.
• Maakasutuse valdav sihtotstarve on väikeelamumaa (EV). Lubatud on elufunktsiooni
teenindav teemaa (LT), soovitav koos tänavahaljastusega ning haljasala maa (HP).
Üldkasutatavate haljasalade või haljaskoridoride osakaal minimaalselt 15%. Haljasribadega
eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti.
• Abihooneid võib plokistada naaberkruntide piiril või kavandatakse krundi piirile naabrite
ühise kirjaliku kokkuleppe alusel.
• Parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides.
Antud detailplaneering arvestab ja edasiste toimingute teostamisel lähtuda eelpool nimetatud
üldplaneeringus esitatud nõuetega.
4. Detailplaneeringu menetlus
16.06.2021 – Detailplaneeringu eskiis e-kirjaga.
30.07.2021 – Detailplaneeringu eskiis e-kirjaga.
28.08.2021 – Algatamise taotlus, 8-1/1115.
24.09.2021 – Detailplaneeringu eskiis e-kirjaga.
14.09.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.
Komisjon otsustas esitada täiendavad tingimused DP algatamisele.
12.10.2021 – Detailplaneeringu eskiis e-kirjaga.
06.10.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.
Komisjon otsustas toetada DP algatamise eelnõud.
14.12.2022 – Haldusleping 8-15/184-21.
Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt
3/3