Lp Angelika Timusk
Riigihangete vaidlustuskomisjon
Rahandusministeerium
Lõkke 5, 10122 Tallinn
E-post:
[email protected]
18.01.2023.a
VAIDLUSTUSASI NR 6-23
VAIDLUSTAJA: studio Argus OÜ
registrikood 11793624
aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,
Suitsu tn 38-2, 11313
VAIDLUSTAJA ESINDAJA: Tuulikki Laesson
OÜ Laesson ja Partnerid
aadress Pirita tee 20P, Tallinn, 10127
e-post:
[email protected]
HANKIJA: Välisministeerium
registrikood 70002526
aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,
Islandi väljak 1, 15049
[email protected]
HANKIJA ESINDAJA: Vivian Saarpere
[email protected]
KOLMAS ISIK: Gruuv Arhitektid OÜ
registrikood 12911327
aadress Harju maakond, Viimsi vald, Leppneeme küla,
Sarapiku tee 6, 74009
[email protected]
1. ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS
1.1. Välisministeerium (edaspidi „hankija“) viib läbi väljakuulutamiseta
läbirääkimistega riigihanget „Eesti Vabariigi suursaatkonna Pariisis ruumide
sisearhitektuuri projekteerimine“ (viitenumber 253819, edaspidi „hange“).
1.2. Hankija tegi 27.12.2022.a otsuse (esitatud lisas 1), millega tunnistas kõik
pakkumused vastavaks ning tunnistas edukaks pakkumuseks Gruuv Arhitektid OÜ
(edaspidi „kolmas isik“) pakkumuse.
1.3. OÜ studio ARGUS (edaspidi „vaidlustaja“) esitas 06.01.2023.a hankija
27.12.2022.a otsuse peale vaidlustuse, millega palus tunnistada hankija
27.12.2022.a otsus kehtetuks.
1
1.4. VAKO määras oma 13.01.2023.a kirjaga menetlusosalistele tähtaja täiendavate
seisukohtade esitamiseks (18.01.2023.a) ning teise menetlusosaliste seisukohtadele
vastamiseks (23.01.2023). Käesolevaga esitab vaidlustaja täiendavad seisukohad
tulenevalt hankija ja kolmanda isiku poolt vaidlustusele esitatud vastustest.
2. TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
2.1. Vaidlustaja jääb oma kõigi varem esitatud seisukohtade juurde. Vaidlustaja
täiendab esitatud seisukohti vastavalt alljärgnevale.
a) Hankija väited riigihanke eseme ja mahuga seoses on vastuolus riigihanke
alusdokumentidega
2.2. Hankija peamine lähtekoht näib hankija vastuse kohaselt olevat asjaolu, et hankija
hinnangul on hanke esemeks olevate tööde näol tegemist „peaasjalikult
sisearhitektuuri (siseviimistluse) tööde ehk nn sanitaarremondi kavandamisega“
(hankija 12.01.2023.a vastuse punkt 2). Kõik hankija edasised seisukohad
põhinevad hankija seisukohal, et riigihanke esemeks olevate tööde maht on justkui
võrreldav sanitaarremondiga ning hankega ei olekski justkui planeeritud
suuremahulisi ümberehitusi, erialaspetsialistide ja/või eriosade ekspertide
kaasamist (hankija vastuse punkt 8). Hankija vastavad väited ja seisukohad on aga
vastuolus riigihanke alusdokumentidega, sh riigihanke tehnilise kirjeldusega.
2.3. Hanke tehnilise kirjelduse punkti 2 kohaselt oli tellija eesmärgiks tähtajaliselt ja
optimaalsete kuludega renoveerida olemasolev saatkond ning kaasajastada
ruumide sisustus ja vajadusel parendada ruumiplaneeringut. Projekteerimistööde
käigus koostatav projektdokumentatsioon peab võimaldama ellu viia tellija
eesmärgiks olevad ehitustööd. Saatkonnahoone renoveerimise, ruumide sisustuse
kaasajastamise ning ruumiplaneeringu parendamise puhul ei ole vaidlustaja
hinnangul võimalik rääkida nn sanitaarremondist.
2.4. Tehnilise kirjelduse punkti 2.2 kohaselt on planeeritavateks töödeks
ruumiprogrammi parendamine ning muutmine lähtuvalt tellija lähteülesandest ja
vajadustest. Tellija lähteülesanne on põhjalikult välja toodud tehnilise kirjelduse
punktis 4.
2.5. Vaidlustaja ei pea vajalikuks viidata tervele tehnilise kirjelduse punktile 4, kuivõrd
on tehniline kirjeldus esitatud vaidlustuse lisas nr 2, kuid siiski toob välja
olulisima. Näiteks on lähteülesandes nähtud iga korrusega seoses ette konkreetsed
ülesanded, mis tööde käigus peavad olema lahendatud. Keldrikorrusel tuleb
uuendada kogu saunakompleks ning kõik keldriruumid peavad saama värskema
väljanägemise; esimesel korrusel tuleb muuta ruumiplaneeringut, kuna külaliste
garderoobile tuleb leida sobivam asukoht; teisel korrusel tuleb muuta köögi
asukohta nii, et söögi ettevalmistamisel ei häiriks toiduvalmistamine ning
toidulõhnad maja külalisi, samuti tuleb esinduslikuks muuta maja terrass;
neljandal ja viiendal korrusel tuleb varem korterina kasutuses olnud ruumid siduda
tööruumidega ning luua loogiline büroopinna jätk, mis tähendab selgelt
ruumiplaneeringu muutmist. Lähteülesande punktis 4.10 on välja toodud võimalus
2
lisanduvatest avatäidetest, mille puhul tuleb järgida olemasolevate iseloomu ning
sisearhitektuuri lahendust. Seega tuleb pakkujal arvestada võimalusega, et
muutuda võivad ka avatäited. Lähteülesande punktis 4.15 on ette nähtud, et
muuta tuleb köögi asukohta ning seda koostöös catering spetsialistidega.
Lähteülesande punktis 5 on ette nähtud võimalus, et tööde käigus lisandub
seinakonstruktsioone; lähteülesande punkti 6 kohaselt tuleb projekteerijal määrata
jahutus- ja ventilatsioonirestide ja plafoonide asukohad ning tüüp; lähteülesande
punkti 7 järgi tuleb projekteerijal ära näidata muudetavate sanitaartehniliste
seadmete asukohad ja tüüp; lähteülesande punkti 8 kohaselt on töödega hõlmatud
ka tugevvoolu osa ehk esitada tuleb muudetavate ja/või asendatavate
elektriseadmete tüübid ja asukohad.
2.6. Seega kokkuvõtlikult on tehnilise kirjelduse alusel tellija eesmärgiks oluliselt
suurem tööde maht, kui nn sanitaarremont endas sisaldab. Sanitaarremondina ei
saa kindlasti käsitleda olukorda, kus soovitakse (i) oluliselt muuta kuuekorruselise
maja (sh keldrikorruse) ruumiplaneeringut, sh nähakse ette võimalus lisanduvatest
uutest konstruktsioonidest; (ii) soovitakse teostada ehitustöid tehnosüsteemidega
seonduvalt (ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide, vee- ja kanalisatsiooniühenduste
ning tugevvooluga seoses); (iii) soovitakse kavandada esinduslikumaks hoone
terrass ning (iv) nähakse ette võimalus täiendavate avatäidete lisandumiseks.
2.7. Vaidlustaja rõhutab veelkord, et riigihanke esemeks oli kogu hoone sisearhitektuuri
eskiisprojekti ja tööprojekti teostamine (vt tehnilise kirjelduse punktis 10 esitatud
tabelit). Tööprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab üheselt määrata
ehitustööde hinda ning ilma täiendavate projekteerimistöödeta viia läbi ehitustöid.
Vaidlustaja viitab eraldi rõhutatult tehnilise kirjelduse punktis 10.1 esitatud tabeli
reale nr 2.2, milles on välja toodud, millist liiki tööd peavad olema sisearhitektuuri
tööprojektis kajastatud. Antud tabelis on välja toodud ka projekti eriosad
(arhitektuuri osa ehk planeering; tugevvoolu ehk elektripaigaldiste osa;
konstruktsioonide osa; veevarustuse- ja kanalisatsiooni osa) ning eraldi rõhutatud,
et tööd hõlmavad ka projekteerimistööde juhtimist. Tehnilise kirjelduse punkti 11
esimese lõige kohaselt on peaprojekteerija kohustuseks projekteerimisosade
vaheliste vastuolude kontrollimine ning nende kõrvaldamine, milleks tuleb
peaprojekteerija juhtimisel ja eri projektiosade projekteerijate osalemisel viia läbi
projektide ristkontrolli tegemise koosolekuid.
2.8. Tehnilise kirjelduse punkti 10.1 kohaselt peab projekteerija ülesandeid ja
kohustusi täitma kooskõlas õigusaktides ja standardites määratud hea
projekteerimistavaga ja/või mis selgitavad ja täpsustavad eelnimetatud kohustusi.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta Eesti Standardikeskuse standardit
EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“, mille asjakohased väljavõtted esitab vaidlustaja
käesoleva menetlusdokumendi lisades 1 ja 2. Standardis on kirjeldatud
detailsemalt, millistele nõuetele peab ehitusprojekt, sh sisearhitektuuri tööprojekt
(vt lisa 2) vastama ning millised ülesanded peavad olema tööprojektis lahendatud.
Pakkujatel tuleb seega töö teostamisel täita nii tehnilises kirjelduses esitatud
nõudeid kui ka valdkonnastandardis toodud nõudeid.
3
2.9. Eeltoodut arvestades on alusetu ja vastuolus hanke alusdokumentidega hankija
poolt loodav mulje, nagu oleks hanke esemeks olevate tööde näol tegemist justkui
nn sanitaarremondi kavandamisega ning mille puhul ei ole vajalik
ümberehitustööde teostamine ega erialaspetsialistide ja/või eriosade ekspertide
kaasamine. Juhul, kui puuduks vajadus erialaspetsialistide ja/või eriosade
ekspertide kaasamiseks, siis puuduks tähendus ja mõte tehnilise kirjelduse punktis
10.1 toodud tabelis toodud nõudel, et tööde osaks on ka projekteerimistööde
juhtimine ning projekteerimisosade vaheliste vastuolude kontrollimine ja nende
kõrvaldamine, samuti tehnilise kirjelduse punktis 11 toodu, et peaprojekteerija
juhtimisel viiakse läbi eri projektiosade projekteerijate osalemisel projektide
ristkontrolli tegemise koosolekuid.
2.10. Hankija seisukohad vaidlustusmenetluses ei lange kokku tehnilises
kirjelduses tooduga, kuna tehnilise kirjelduse alusel ei ole võimalik väita
veendunult, et täiendavaid spetsialiste ei ole hanke esemeks olevate tööde
teostamisel kaasata. Vaidlustaja ei ole väitnud, et tehnilises kirjelduses oleks
nõutud kogu hoone digitaliseerimist, kuid ebaõige on ka hankija väide, justkui
tuleneks tehnilisest kirjeldusest eeldus, et pakkujal endal tuleks vajalikud
mõõdistused teha. Tehnilise kirjelduse punktis 10.1 esitatud tabeli rea nr 1.1
kohaselt kuulub töövõtja mahtu olemasolevate digitaalsete alusjooniste kontroll ja
täiendamine projekteerimistööde tegemiseks. Hanke alusdokumentidest ei tulene
ka tingimust, et hankija esitatud mõõtude kontrollimine ei ole vajalik, kui pakkuja
ei ole konkreetsesse ruumi ette näinud erimööblit. Tehnilisest kirjeldusest tuleneb
üheselt, et igal juhul peab pakkuja kontrollima üle olemasolevad digitaalsed
alusjoonised ning neid täiendama. Seega ei tulene hanke alusdokumentidest
hankija plaani või eeldust, et geodeedi kaasamine ei oleks antud juhul vajalik.
2.11. Sama kehtib ka akustiku puhul. Olgugi, et hankija väitel ei ole ta akustiku
kaasamist eeldanud, siis võib sõltuvalt projekteerimistööga kavandatavatest
lahendustest tulenevalt olla akustiku kaasamine vajalik. Ka hankija enda vastuse
punktist 4 saab järeldada, et olukorras, kus toimuks avatäidete vahetamine, siis
tuleks ka mõõta helipidavust ja veenduda selle vastavuses. Tehnilise kirjelduse
punktis 4.10. on aga hankija jätnud pakkujatele võimaluse tellija eesmärkide
saavutamiseks lisada avatäiteid ehk aknaid ja uksi. Seega ei ole jällegi tehnilise
kirjelduse alusel võimalik asuda seisukohale, et tööde käigus avatäidete muutmist
ega vahetamist ei toimu.
2.12. Vastuse punktis 5 on hankija leidnud, et valgustite valikul saab
valgusarvutused määrata ka valgustite edasimüüja/tootja konkreetse toote
tehniliste andmete alusel. Hankija on jätnud aga arvestamata, et kuivõrd on
riigihanke esemeks olev ehitusprojekt, sh tööprojekt ehitustööde riigihanke
alusdokumendiks, siis ei ole võimalik ehitusprojektis näha ette konkreetse toote
kasutamist, vaid võimaldada tuleb ka samaväärse toote kasutamist, mis omakorda
eeldab, et oleks teada projekteeritud lahenduse pinnalt valgustuse tehnilised
andmed, sh valgustugevused. Hankija on võtnud eelduse, et ehitusprojektis
määratakse kindlaks konkreetne toode, mille kohta esitab valgusarvutuse juba
konkreetse toote edasimüüja või tootja, kuid selline lähenemine on vastuolus
4
riigihanke aluspõhimõtetega, sest sellisel juhul luuakse põhjendamatu eelis
konkreetse toote tootja või edasimüüja suhtes.
2.13. Tehnilise kirjelduse punktis 4.15 on hankija ühemõtteliselt toonud välja, et
köögitehnika valik ja köögi parim võimalik asukoht peab olema kavandatud
koostöös catering spetsialistiga. Hankija on tehnilise kirjelduse punktis 4.4 toonud
välja, et köögile tuleb leida sobivam asukoht [kui see on seda praegu], et söögi
ettevalmistamisel ei häiriks protseduurid ning toidulõhnad maja külastajaid.
Nimetatud tingimusest saab selgelt järeldada, et praeguse lahenduse korral ei ole
tagatud, et söögi ettevalmistamise protseduurid ning toidulõhnad maja külastajaid
ei häiriks. Tööde mahtu kuulub seega tellija eesmärgi saavutamine koostöös
catering spetsialistiga. Jällegi ei tulene hanke alusdokumentidest hankija
väidetavat eeldust, et catering spetsialistilt oleks oodatud üksnes hinnangut ruumi
kasutamise otstarbekusele ja mugavusele.
2.14. Kokkuvõtvalt kõiki hankija vastuse punktides 2-8 toodut arvestades näib
vaidlustajale, et hankija poolt väidetav tööde maht ja hankija eesmärk on
täielikult vastuolus hanke alusdokumentides toodud tööde mahu ning hankija
eesmärgiga. Hankija loob vaidlustaja hinnangul ebaõige mulje tööde mahust ja
eesmärgist, mis ei vasta hankija vastuses loodud mulje puhul absoluutselt
riigihanke alusdokumentides toodule. Professionaalne ja mõistlik pakkuja pidi
pakkumuse koostamisel arvestama hanke alusdokumentides, sh tehnilises
kirjelduses kindlaks määratud nõudeid ja tingimusi, mitte aga hankija eeldusi, mis
tehnilises kirjelduses ega üheski teises hanke alusdokumendis ei sisaldunud.
Vaidlustaja peab täiendavalt oluliseks veel ka rõhutada, et hankija viidatud
kohtumised kõigi pakkujatega toimusid vaidlustaja puhul 2022.a kevadel,
riigihange kuulutati välja aga mitmeid kuid hiljem. Pakkujatel oli kohustus oma
pakkumuse koostamisel lähtuda riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuetest.
2.15. Kuna hankijaga sarnasel seisukohal – et kavandatavate tööde maht on väike
ja justkui oleks tegemist üksnes nn sanitaarremondiga – on ka kolmas isik, siis ei
ole vaidlustaja hinnangul välistatud (ning võib ehk lausa pidada tõenäoliseks), et
kolmandal isikul võis olla tööde objektiga seonduvalt rohkem informatsiooni kui
teistel pakkujatel. Selline olukord oleks aga oluliselt vastuolus pakkujate võrdse
kohtlemise põhimõttega (RHS § 3 p 2). Olukorras, kus viiest pakkujast neli mõistsid
hanke alusdokumentides toodut ning tööde mahtu sarnasel viisil ning vaid kolmas
isik pidas tööde mahtu sarnaselt hankijaga sedavõrd väikseks, et tööde teostamine
on kolmanda isiku hinnangul võimalik 66,4% madalama maksumusega, kui kõigi
teise ülejäänud nelja pakkuja pakkumuse keskmine maksumus (vt vaidlustuse
punkt 2.6.), on vaidlustajal põhjendatud kahtlus, et hankija võib olla rikkunud ka
pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet.
b) Hankijal pidi tekkima kahtlus, et kolmanda isiku pakkumuse näol on
tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega
2.16. Hankija on asunud vastuse punktis 9 seisukohale, et pakkumuste hinna
erinevus ei too kaasa automaatselt hankijale kohustust asuda seisukohale, et üks
5
või teine pakkumus oleks põhjendamatult madal. Hankija jätab aga tähelepanuta
RHS § 115 lõike 1, mille kohaselt kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on
hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis
esitatud selgitust. Selleks, et hankija saaks leida, et pakkumuse maksumus on
hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, tuleb hankijal esmalt
hinnata, kas esitatud pakkumused tunduvad olevat põhjendamatult madala
maksumusega. Hankija seisukohtadest ilmneb, et hankija ei ole seda kolmanda
isiku pakkumuse puhul isegi hinnanud.
2.17. Vaidlustaja viitab vaidlustuses esitatud seisukohtadele (vt 2.4-2.6.) ning
rõhutab, et hankijal oleks pidanud tekkima kahtlus, et kolmanda isiku pakkumuse
näol on tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. VAKO
hiljutises praktikas on näiteks leitud, et hankijal pidi tekkima kahtlus, et pakkuja
pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, kui pakkuja pakkumus oli
teiseks jäänud pakkuja pakkumusest vastavalt 33,4% (VAKO 09.01.2023.a otsus nr
164-22/254784), 36% (VAKO 29.06.2022.a otsus nr 77-22/248547) või 47,2% (VAKO
15.12.2022.a otsus nr 151-22/255372) madalam.
2.18. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et hankijal isegi ei tekkinud kolmanda isiku
pakkumuse maksumuse puhul kahtlust, et tegemist võib olla põhjendamatult
madala maksumusega pakkumusega, kuigi kolmanda isiku pakkumuse maksumus oli
45,15% madalam, kui maksumuselt teisele kohale jäänud pakkumuse maksumus
ning koguni 66,4% madalam, kui ülejäänud nelja pakkuja maksumuste keskmine
maksumus.
2.19. Lisaks on oluline, et õiguskirjanduses on täiendavalt rõhutatud, et RHS § 115
lg 1 osas ei ole asjakohane lähtuda kahtluse tekkimisel ainuüksi hankelepingu
eeldatavast maksumusest, sest seadus ega direktiivi 2014/24/EL art 69 lg 1 ei
võrdle pakkumuse maksumust hankelepingu eeldatava maksumusega1. Seega ei saa
lähtuda üksnes asjaolust, et hankija seisukoha kohaselt ei ületa kolmanda isiku
maksumus RHR-s määratud lepingu eeldatavat maksumust. Hankija pidi kolmanda
isiku pakkumuse puhul hindama ka kõikide teiste pakkujate poolt esitatud
pakkumusi ning kõrvutama kolmanda isiku pakkumust teiste pakkumustega
võrreldes, mitte aga lähtuma kitsalt hankija enda poolt kindlaks määratud
eeldatavast maksumusest.
2.20. Hankija väitel on kolmas isik saanud kõige paremini aru tehnilises
kirjelduses toodud vajadustest ja selle alusel otstarbekalt ja mõistlikult
hinnastanud ka tööde maksumuse. Vaidlustaja rõhutab, et asjaolu, et teised
pakkujad on tehnilises kirjelduses toodud vajadustest saanud kolmandast isikust
oluliselt erinevalt aru ning hinnastanud oma tööd oluliselt kõrgemalt, näitab just
vastupidi seda, et hankijal pidi tekkima kahtlus, et kolmanda isiku pakkumuse näol
1
M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. § 115, p 8, lk 740 ja seal viidatud
VAKO praktika.
6
on tegemist alapakkumusega ning samuti seda, et kolmandale isikule võisid olla
teada sellised asjaolud ja teave, mis teistele pakkujatele teada ei olnud.
2.21. Vaidlustaja rõhutab, et hankija poolt välja toodud üldistatud kalkulatsioon
pakkumuse võimaliku maksumuse kujunemisest on hankija meelevaldne tõlgendus
ning ei ole kooskõlas faktilise ega turusituatsiooniga. Hankija on lennupiletite
hindamisel jätnud arvestamata, et lähetuste vajaduse täpne aeg ei pruugi selguda
sedavõrd vara, et lennupiletid Pariisi ja tagasi oleks võimalik soetada vaid 200
euroga, kusjuures lennupiletite maksumus peab sisaldama ka pagasit. Sama kehtib
ka ööbimiste maksumusega. Hankija väide, et 5 lähetuse kogumaksumus võib olla
ca 2000 eurot on meelevaldne ning tõendamata väide.
2.22. Ilmselgelt ebaõige on aga hankija lähtekoht, et riigihanke esemeks olevaid
töid on võimalik teostada ehitusarhitektiga, kelle brutotöötasu on 1689 eurot kuus.
Hankija meelevaldne arvutuskäik ei vasta tänase päeva faktilisele
turusituatsioonile. Vaidlustaja rõhutab, et hankija on hanke alusdokumentides
nõudnud, et pakkuja peab tööde tegemiseks kaasama võtmeeksperdina spetsialisti,
kellel on arhitektuuri- või sisearhitektuurialane kõrgharidus (magister või
võrdväärne) või vastav kutse ning kogemus vähemalt 3 sarnase objekti
projekteerimistöödel. Hankija poolt esitatud arvutuskäik, sh brutotöötasu ei vasta
reaalselt väljakujunenud turusituatsioonile sisearhitektuuri valdkonnas, arvestades
hankija poolt nõutud spetsialisti pädevust ja turuolukorda, sh kasvanud
palgasurvet. Tegemist ei ole realistliku arvutuskäiguga.
Lisaks on hankija võtnud ebaõige eelduse, et töid teostaks üks isik. Hankija on ise
tehnilises kirjelduses näinud ette tööde üheks osaks projekteerimistööde juhtimise
ning eristanud tehnilise kirjelduse punktis 11 peaprojekteerijat iga projektiosa
projekteerijast. Seega on hankija ka ise oma hankedokumentides näinud ette
vaikiva eelduse, et töid ei teosta üks isik. Juhul kui töid teostaks hankija poolt
esitatud arvutuskäigust ja brutotöötasust (millega vaidlustaja siiski ei nõustu)
lähtuvalt näiteks kaks isikut, oleks hankija poolt toodud näite korral tööandja
palgakulu ilma tööandja maksudeta 20 268 eurot, millele lisandub hankija näites
välja toodud lähetuste kogumaksumus ca 2000 eurot ehk kokku 22 268 eurot. Ka
selliste, vaidlustajate hinnangul selgelt meelvaldsete ja ka ebaõigete, kuid hankija
poolt esitatud arvutuskäikude tulemusel on selge, et kolmanda isiku pakkumuse
hindamisel pidi hankijal tekkima kahtlus, et tegemist võib olla põhjendamatult
madala maksumusega pakkumusega.
2.23. Lisaks on hankija asunud kolmanda isiku pakkumuse mittepidamist
alapakkumuseks põhjendama kolmanda isiku saadud väärtuspunktidega
sisearhitektuuri lahenduse kontseptsiooni osas. Vaidlustaja rõhutab, et see,
millistel alustel ja millele tuginedes andis hankija väärtuspunkte pakkujate poolt
esitatud sisearhitektuuri lahenduse kontseptsioonile ei saanud mitte kuidagi olla
aluseks hankijale kolmanda isiku pakkumuse kui võimaliku alapakkumuse
hindamisel. Vaidlustaja ei ole teinud etteheiteid kolmanda isiku sisearhitektuuri
lahenduse kontseptsiooni osas ning vaidlustaja ei saakski selliseid etteheiteid teha,
sest tal ei ole võimalik sellega tutvuda. Seega ei ole hankija väited kolmanda isiku
7
poolt esitatud sisearhitektuuri lahenduse kontseptsiooniga seoses käesoleva
vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad.
2.24. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustaja jätkuvalt veendumusel, et kolmanda
isiku pakkumuse näol oli tegemist põhjendamatult madala maksumusega
pakkumusega ning hankijal pidi kõiki asjaolusid arvestades tekkima vähemalt
kahtlus kolmanda isiku pakkumuse kui alapakkumuse osas ning hankijal oleks
tulnud läbi viia vastav kontrollmenetlus. Hankija seda aga ei teinud, mistõttu on
hankija otsused tunnistada kolmanda isiku pakkumus vastavaks ja kolmanda isiku
pakkumus edukaks õigusvastased.
3. MENETLUSKULUDE NIMEKIRI JA TAOTLUS
3.1. Vaidlustaja esitab käesoleva menetlusdokumendi lisas 3 enda menetluskulude
nimekirja. Vaidlustaja palub jätta menetluskulud hankija kanda ja mõista hankijalt
välja vaidlustaja poolt kantud lepingulise esindaja poolt osundatud õigusabikulu
summas 962,50 eurot ilma käibemaksuta ning vaidlustaja poolt tasutud riigilõivu
summas 640 eurot.
3.2. Vaidlustaja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas kajastatud kulu on kantud
seoses käimasoleva vaidlustusmenetlusega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Tuulikki Laesson
OÜ studio ARGUS lepinguline esindaja
Menetlusdokumendile lisatud dokumentide loetelu:
1. Väljavõte Eesti Standardist EVS 932:2017
2. Väljavõte Eesti Standardist EVS 932:2017
3. OÜ Laesson ja Partnerid arve nr 231-2171
8
Arve saaja Arve nr. 231-2171
Kuupäev: 18.01.2023
studio ARGUS OÜ
Suitsu tn 38-2, Tallinn, 11313 LAESSON & PARTNERID OÜ
Reg kood 11793624 Volta tn 1, Tallinn,10412
KMK EE101357018 Eesti Vabariik
Reg.nr. 10847861
Kontaktisik Margit Argus KMKR nr. EE100748084
Swedbank
IBAN: EE472200221018606327
SWIFT/BIC: HABAEE2X
Artikkel Ühik Kogus Hind Km Summa
Õigusabi teenused tund 8,75 110.00 20% 962.50
Riigilõiv 06.01.2023 tk 1 640.00 - 640.00
20% maksustatav summa: 962.50
Käibemaks 20%: 192.50
Mittekäive: 640.00
Summa kokku (EUR): 1 795.00
Maksetähtaeg: 28.01.2023
Arve väljastas: Kaja Paidla
Võttis vastu:
Summa sõnadega:
Üks tuhat seitsesada üheksakümmend viis eurot 44 senti
Täname õigeaegselt tasutud arve eest!
LAESSON & PARTNERID OÜ
[email protected] Pirita tee 20P, Tallinn, 10127
Lisa 1
ÕIGUSABIKULUDE NIMEKIRI
Töö kirjeldus ja kulu tundides:
Õigusabi seoses riigihanke nr 253819 (Välisministeeriumi hange “Eesti Vabariigi
suursaatkonna Pariisis ruumide sisearhitektuuri projekteerimine”) vaidlustamisega
02.01-06.01.2023 – Riigihanke alusdokumentide analüüs, telefoninõupidamised kliendiga,
vaidlustuse koostamine, lisade komplekteerimine, kokku 7 tundi ja 35 minutit, millest
arveldamisele kuulub 5 tundi ja 10 minutit.
16.01-18.01.2023 – Hankija ja kolmanda isiku seisukohtade analüüs, täiendavate
seisukohtade koostamine, lisade komplekteerimine, kokku 5 tundi ja 35 minutit, millest
arveldamisele kuulub 3 tundi ja 35 minutit.
Lisandub riigilõiv 640 eurot (tasutud 06.01.2023).
Kokku 13 tundi ja 10 minutit, millest arveldamisele kuulub 8 tundi ja 45 minutit (8,75
tundi). Tunnihind 110,00+20%.
Kokku 962,50+20% eurot, millele lisandub 06.01.2023 tasutud riigilõiv summas 640,00
eurot, kõik kokku 1795,00 eurot.
LAESSON & PARTNERID OÜ
[email protected] Pirita tee 20P, Tallinn, 10127