dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustaja täiendavad seisukohad

Rahandusministeerium · 19. jaanuar 2023
Viit
12.2-10/23-6/23-2
Registreeritud
19. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
OÜ Laesson ja Partnerid (studio Argus OÜ esindaja)
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-6
Vastutaja
Angelika Timusk (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎OÜ studio ARGUS täiendavad seisukohad riigihankes nr 253819_18.01.23.asice3463 KB

Sisu (failidest)

Lp Angelika Timusk Riigihangete vaidlustuskomisjon Rahandusministeerium Lõkke 5, 10122 Tallinn E-post: [email protected] 18.01.2023.a VAIDLUSTUSASI NR 6-23 VAIDLUSTAJA: studio Argus OÜ registrikood 11793624 aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Suitsu tn 38-2, 11313 VAIDLUSTAJA ESINDAJA: Tuulikki Laesson OÜ Laesson ja Partnerid aadress Pirita tee 20P, Tallinn, 10127 e-post: [email protected] HANKIJA: Välisministeerium registrikood 70002526 aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Islandi väljak 1, 15049 [email protected] HANKIJA ESINDAJA: Vivian Saarpere [email protected] KOLMAS ISIK: Gruuv Arhitektid OÜ registrikood 12911327 aadress Harju maakond, Viimsi vald, Leppneeme küla, Sarapiku tee 6, 74009 [email protected] 1. ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS 1.1. Välisministeerium (edaspidi „hankija“) viib läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanget „Eesti Vabariigi suursaatkonna Pariisis ruumide sisearhitektuuri projekteerimine“ (viitenumber 253819, edaspidi „hange“). 1.2. Hankija tegi 27.12.2022.a otsuse (esitatud lisas 1), millega tunnistas kõik pakkumused vastavaks ning tunnistas edukaks pakkumuseks Gruuv Arhitektid OÜ (edaspidi „kolmas isik“) pakkumuse. 1.3. OÜ studio ARGUS (edaspidi „vaidlustaja“) esitas 06.01.2023.a hankija 27.12.2022.a otsuse peale vaidlustuse, millega palus tunnistada hankija 27.12.2022.a otsus kehtetuks. 1 1.4. VAKO määras oma 13.01.2023.a kirjaga menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks (18.01.2023.a) ning teise menetlusosaliste seisukohtadele vastamiseks (23.01.2023). Käesolevaga esitab vaidlustaja täiendavad seisukohad tulenevalt hankija ja kolmanda isiku poolt vaidlustusele esitatud vastustest. 2. TÄIENDAVAD SEISUKOHAD 2.1. Vaidlustaja jääb oma kõigi varem esitatud seisukohtade juurde. Vaidlustaja täiendab esitatud seisukohti vastavalt alljärgnevale. a) Hankija väited riigihanke eseme ja mahuga seoses on vastuolus riigihanke alusdokumentidega 2.2. Hankija peamine lähtekoht näib hankija vastuse kohaselt olevat asjaolu, et hankija hinnangul on hanke esemeks olevate tööde näol tegemist „peaasjalikult sisearhitektuuri (siseviimistluse) tööde ehk nn sanitaarremondi kavandamisega“ (hankija 12.01.2023.a vastuse punkt 2). Kõik hankija edasised seisukohad põhinevad hankija seisukohal, et riigihanke esemeks olevate tööde maht on justkui võrreldav sanitaarremondiga ning hankega ei olekski justkui planeeritud suuremahulisi ümberehitusi, erialaspetsialistide ja/või eriosade ekspertide kaasamist (hankija vastuse punkt 8). Hankija vastavad väited ja seisukohad on aga vastuolus riigihanke alusdokumentidega, sh riigihanke tehnilise kirjeldusega. 2.3. Hanke tehnilise kirjelduse punkti 2 kohaselt oli tellija eesmärgiks tähtajaliselt ja optimaalsete kuludega renoveerida olemasolev saatkond ning kaasajastada ruumide sisustus ja vajadusel parendada ruumiplaneeringut. Projekteerimistööde käigus koostatav projektdokumentatsioon peab võimaldama ellu viia tellija eesmärgiks olevad ehitustööd. Saatkonnahoone renoveerimise, ruumide sisustuse kaasajastamise ning ruumiplaneeringu parendamise puhul ei ole vaidlustaja hinnangul võimalik rääkida nn sanitaarremondist. 2.4. Tehnilise kirjelduse punkti 2.2 kohaselt on planeeritavateks töödeks ruumiprogrammi parendamine ning muutmine lähtuvalt tellija lähteülesandest ja vajadustest. Tellija lähteülesanne on põhjalikult välja toodud tehnilise kirjelduse punktis 4. 2.5. Vaidlustaja ei pea vajalikuks viidata tervele tehnilise kirjelduse punktile 4, kuivõrd on tehniline kirjeldus esitatud vaidlustuse lisas nr 2, kuid siiski toob välja olulisima. Näiteks on lähteülesandes nähtud iga korrusega seoses ette konkreetsed ülesanded, mis tööde käigus peavad olema lahendatud. Keldrikorrusel tuleb uuendada kogu saunakompleks ning kõik keldriruumid peavad saama värskema väljanägemise; esimesel korrusel tuleb muuta ruumiplaneeringut, kuna külaliste garderoobile tuleb leida sobivam asukoht; teisel korrusel tuleb muuta köögi asukohta nii, et söögi ettevalmistamisel ei häiriks toiduvalmistamine ning toidulõhnad maja külalisi, samuti tuleb esinduslikuks muuta maja terrass; neljandal ja viiendal korrusel tuleb varem korterina kasutuses olnud ruumid siduda tööruumidega ning luua loogiline büroopinna jätk, mis tähendab selgelt ruumiplaneeringu muutmist. Lähteülesande punktis 4.10 on välja toodud võimalus 2 lisanduvatest avatäidetest, mille puhul tuleb järgida olemasolevate iseloomu ning sisearhitektuuri lahendust. Seega tuleb pakkujal arvestada võimalusega, et muutuda võivad ka avatäited. Lähteülesande punktis 4.15 on ette nähtud, et muuta tuleb köögi asukohta ning seda koostöös catering spetsialistidega. Lähteülesande punktis 5 on ette nähtud võimalus, et tööde käigus lisandub seinakonstruktsioone; lähteülesande punkti 6 kohaselt tuleb projekteerijal määrata jahutus- ja ventilatsioonirestide ja plafoonide asukohad ning tüüp; lähteülesande punkti 7 järgi tuleb projekteerijal ära näidata muudetavate sanitaartehniliste seadmete asukohad ja tüüp; lähteülesande punkti 8 kohaselt on töödega hõlmatud ka tugevvoolu osa ehk esitada tuleb muudetavate ja/või asendatavate elektriseadmete tüübid ja asukohad. 2.6. Seega kokkuvõtlikult on tehnilise kirjelduse alusel tellija eesmärgiks oluliselt suurem tööde maht, kui nn sanitaarremont endas sisaldab. Sanitaarremondina ei saa kindlasti käsitleda olukorda, kus soovitakse (i) oluliselt muuta kuuekorruselise maja (sh keldrikorruse) ruumiplaneeringut, sh nähakse ette võimalus lisanduvatest uutest konstruktsioonidest; (ii) soovitakse teostada ehitustöid tehnosüsteemidega seonduvalt (ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide, vee- ja kanalisatsiooniühenduste ning tugevvooluga seoses); (iii) soovitakse kavandada esinduslikumaks hoone terrass ning (iv) nähakse ette võimalus täiendavate avatäidete lisandumiseks. 2.7. Vaidlustaja rõhutab veelkord, et riigihanke esemeks oli kogu hoone sisearhitektuuri eskiisprojekti ja tööprojekti teostamine (vt tehnilise kirjelduse punktis 10 esitatud tabelit). Tööprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab üheselt määrata ehitustööde hinda ning ilma täiendavate projekteerimistöödeta viia läbi ehitustöid. Vaidlustaja viitab eraldi rõhutatult tehnilise kirjelduse punktis 10.1 esitatud tabeli reale nr 2.2, milles on välja toodud, millist liiki tööd peavad olema sisearhitektuuri tööprojektis kajastatud. Antud tabelis on välja toodud ka projekti eriosad (arhitektuuri osa ehk planeering; tugevvoolu ehk elektripaigaldiste osa; konstruktsioonide osa; veevarustuse- ja kanalisatsiooni osa) ning eraldi rõhutatud, et tööd hõlmavad ka projekteerimistööde juhtimist. Tehnilise kirjelduse punkti 11 esimese lõige kohaselt on peaprojekteerija kohustuseks projekteerimisosade vaheliste vastuolude kontrollimine ning nende kõrvaldamine, milleks tuleb peaprojekteerija juhtimisel ja eri projektiosade projekteerijate osalemisel viia läbi projektide ristkontrolli tegemise koosolekuid. 2.8. Tehnilise kirjelduse punkti 10.1 kohaselt peab projekteerija ülesandeid ja kohustusi täitma kooskõlas õigusaktides ja standardites määratud hea projekteerimistavaga ja/või mis selgitavad ja täpsustavad eelnimetatud kohustusi. Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta Eesti Standardikeskuse standardit EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“, mille asjakohased väljavõtted esitab vaidlustaja käesoleva menetlusdokumendi lisades 1 ja 2. Standardis on kirjeldatud detailsemalt, millistele nõuetele peab ehitusprojekt, sh sisearhitektuuri tööprojekt (vt lisa 2) vastama ning millised ülesanded peavad olema tööprojektis lahendatud. Pakkujatel tuleb seega töö teostamisel täita nii tehnilises kirjelduses esitatud nõudeid kui ka valdkonnastandardis toodud nõudeid. 3 2.9. Eeltoodut arvestades on alusetu ja vastuolus hanke alusdokumentidega hankija poolt loodav mulje, nagu oleks hanke esemeks olevate tööde näol tegemist justkui nn sanitaarremondi kavandamisega ning mille puhul ei ole vajalik ümberehitustööde teostamine ega erialaspetsialistide ja/või eriosade ekspertide kaasamine. Juhul, kui puuduks vajadus erialaspetsialistide ja/või eriosade ekspertide kaasamiseks, siis puuduks tähendus ja mõte tehnilise kirjelduse punktis 10.1 toodud tabelis toodud nõudel, et tööde osaks on ka projekteerimistööde juhtimine ning projekteerimisosade vaheliste vastuolude kontrollimine ja nende kõrvaldamine, samuti tehnilise kirjelduse punktis 11 toodu, et peaprojekteerija juhtimisel viiakse läbi eri projektiosade projekteerijate osalemisel projektide ristkontrolli tegemise koosolekuid. 2.10. Hankija seisukohad vaidlustusmenetluses ei lange kokku tehnilises kirjelduses tooduga, kuna tehnilise kirjelduse alusel ei ole võimalik väita veendunult, et täiendavaid spetsialiste ei ole hanke esemeks olevate tööde teostamisel kaasata. Vaidlustaja ei ole väitnud, et tehnilises kirjelduses oleks nõutud kogu hoone digitaliseerimist, kuid ebaõige on ka hankija väide, justkui tuleneks tehnilisest kirjeldusest eeldus, et pakkujal endal tuleks vajalikud mõõdistused teha. Tehnilise kirjelduse punktis 10.1 esitatud tabeli rea nr 1.1 kohaselt kuulub töövõtja mahtu olemasolevate digitaalsete alusjooniste kontroll ja täiendamine projekteerimistööde tegemiseks. Hanke alusdokumentidest ei tulene ka tingimust, et hankija esitatud mõõtude kontrollimine ei ole vajalik, kui pakkuja ei ole konkreetsesse ruumi ette näinud erimööblit. Tehnilisest kirjeldusest tuleneb üheselt, et igal juhul peab pakkuja kontrollima üle olemasolevad digitaalsed alusjoonised ning neid täiendama. Seega ei tulene hanke alusdokumentidest hankija plaani või eeldust, et geodeedi kaasamine ei oleks antud juhul vajalik. 2.11. Sama kehtib ka akustiku puhul. Olgugi, et hankija väitel ei ole ta akustiku kaasamist eeldanud, siis võib sõltuvalt projekteerimistööga kavandatavatest lahendustest tulenevalt olla akustiku kaasamine vajalik. Ka hankija enda vastuse punktist 4 saab järeldada, et olukorras, kus toimuks avatäidete vahetamine, siis tuleks ka mõõta helipidavust ja veenduda selle vastavuses. Tehnilise kirjelduse punktis 4.10. on aga hankija jätnud pakkujatele võimaluse tellija eesmärkide saavutamiseks lisada avatäiteid ehk aknaid ja uksi. Seega ei ole jällegi tehnilise kirjelduse alusel võimalik asuda seisukohale, et tööde käigus avatäidete muutmist ega vahetamist ei toimu. 2.12. Vastuse punktis 5 on hankija leidnud, et valgustite valikul saab valgusarvutused määrata ka valgustite edasimüüja/tootja konkreetse toote tehniliste andmete alusel. Hankija on jätnud aga arvestamata, et kuivõrd on riigihanke esemeks olev ehitusprojekt, sh tööprojekt ehitustööde riigihanke alusdokumendiks, siis ei ole võimalik ehitusprojektis näha ette konkreetse toote kasutamist, vaid võimaldada tuleb ka samaväärse toote kasutamist, mis omakorda eeldab, et oleks teada projekteeritud lahenduse pinnalt valgustuse tehnilised andmed, sh valgustugevused. Hankija on võtnud eelduse, et ehitusprojektis määratakse kindlaks konkreetne toode, mille kohta esitab valgusarvutuse juba konkreetse toote edasimüüja või tootja, kuid selline lähenemine on vastuolus 4 riigihanke aluspõhimõtetega, sest sellisel juhul luuakse põhjendamatu eelis konkreetse toote tootja või edasimüüja suhtes. 2.13. Tehnilise kirjelduse punktis 4.15 on hankija ühemõtteliselt toonud välja, et köögitehnika valik ja köögi parim võimalik asukoht peab olema kavandatud koostöös catering spetsialistiga. Hankija on tehnilise kirjelduse punktis 4.4 toonud välja, et köögile tuleb leida sobivam asukoht [kui see on seda praegu], et söögi ettevalmistamisel ei häiriks protseduurid ning toidulõhnad maja külastajaid. Nimetatud tingimusest saab selgelt järeldada, et praeguse lahenduse korral ei ole tagatud, et söögi ettevalmistamise protseduurid ning toidulõhnad maja külastajaid ei häiriks. Tööde mahtu kuulub seega tellija eesmärgi saavutamine koostöös catering spetsialistiga. Jällegi ei tulene hanke alusdokumentidest hankija väidetavat eeldust, et catering spetsialistilt oleks oodatud üksnes hinnangut ruumi kasutamise otstarbekusele ja mugavusele. 2.14. Kokkuvõtvalt kõiki hankija vastuse punktides 2-8 toodut arvestades näib vaidlustajale, et hankija poolt väidetav tööde maht ja hankija eesmärk on täielikult vastuolus hanke alusdokumentides toodud tööde mahu ning hankija eesmärgiga. Hankija loob vaidlustaja hinnangul ebaõige mulje tööde mahust ja eesmärgist, mis ei vasta hankija vastuses loodud mulje puhul absoluutselt riigihanke alusdokumentides toodule. Professionaalne ja mõistlik pakkuja pidi pakkumuse koostamisel arvestama hanke alusdokumentides, sh tehnilises kirjelduses kindlaks määratud nõudeid ja tingimusi, mitte aga hankija eeldusi, mis tehnilises kirjelduses ega üheski teises hanke alusdokumendis ei sisaldunud. Vaidlustaja peab täiendavalt oluliseks veel ka rõhutada, et hankija viidatud kohtumised kõigi pakkujatega toimusid vaidlustaja puhul 2022.a kevadel, riigihange kuulutati välja aga mitmeid kuid hiljem. Pakkujatel oli kohustus oma pakkumuse koostamisel lähtuda riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuetest. 2.15. Kuna hankijaga sarnasel seisukohal – et kavandatavate tööde maht on väike ja justkui oleks tegemist üksnes nn sanitaarremondiga – on ka kolmas isik, siis ei ole vaidlustaja hinnangul välistatud (ning võib ehk lausa pidada tõenäoliseks), et kolmandal isikul võis olla tööde objektiga seonduvalt rohkem informatsiooni kui teistel pakkujatel. Selline olukord oleks aga oluliselt vastuolus pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 3 p 2). Olukorras, kus viiest pakkujast neli mõistsid hanke alusdokumentides toodut ning tööde mahtu sarnasel viisil ning vaid kolmas isik pidas tööde mahtu sarnaselt hankijaga sedavõrd väikseks, et tööde teostamine on kolmanda isiku hinnangul võimalik 66,4% madalama maksumusega, kui kõigi teise ülejäänud nelja pakkuja pakkumuse keskmine maksumus (vt vaidlustuse punkt 2.6.), on vaidlustajal põhjendatud kahtlus, et hankija võib olla rikkunud ka pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. b) Hankijal pidi tekkima kahtlus, et kolmanda isiku pakkumuse näol on tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega 2.16. Hankija on asunud vastuse punktis 9 seisukohale, et pakkumuste hinna erinevus ei too kaasa automaatselt hankijale kohustust asuda seisukohale, et üks 5 või teine pakkumus oleks põhjendamatult madal. Hankija jätab aga tähelepanuta RHS § 115 lõike 1, mille kohaselt kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Selleks, et hankija saaks leida, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, tuleb hankijal esmalt hinnata, kas esitatud pakkumused tunduvad olevat põhjendamatult madala maksumusega. Hankija seisukohtadest ilmneb, et hankija ei ole seda kolmanda isiku pakkumuse puhul isegi hinnanud. 2.17. Vaidlustaja viitab vaidlustuses esitatud seisukohtadele (vt 2.4-2.6.) ning rõhutab, et hankijal oleks pidanud tekkima kahtlus, et kolmanda isiku pakkumuse näol on tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. VAKO hiljutises praktikas on näiteks leitud, et hankijal pidi tekkima kahtlus, et pakkuja pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, kui pakkuja pakkumus oli teiseks jäänud pakkuja pakkumusest vastavalt 33,4% (VAKO 09.01.2023.a otsus nr 164-22/254784), 36% (VAKO 29.06.2022.a otsus nr 77-22/248547) või 47,2% (VAKO 15.12.2022.a otsus nr 151-22/255372) madalam. 2.18. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et hankijal isegi ei tekkinud kolmanda isiku pakkumuse maksumuse puhul kahtlust, et tegemist võib olla põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega, kuigi kolmanda isiku pakkumuse maksumus oli 45,15% madalam, kui maksumuselt teisele kohale jäänud pakkumuse maksumus ning koguni 66,4% madalam, kui ülejäänud nelja pakkuja maksumuste keskmine maksumus. 2.19. Lisaks on oluline, et õiguskirjanduses on täiendavalt rõhutatud, et RHS § 115 lg 1 osas ei ole asjakohane lähtuda kahtluse tekkimisel ainuüksi hankelepingu eeldatavast maksumusest, sest seadus ega direktiivi 2014/24/EL art 69 lg 1 ei võrdle pakkumuse maksumust hankelepingu eeldatava maksumusega1. Seega ei saa lähtuda üksnes asjaolust, et hankija seisukoha kohaselt ei ületa kolmanda isiku maksumus RHR-s määratud lepingu eeldatavat maksumust. Hankija pidi kolmanda isiku pakkumuse puhul hindama ka kõikide teiste pakkujate poolt esitatud pakkumusi ning kõrvutama kolmanda isiku pakkumust teiste pakkumustega võrreldes, mitte aga lähtuma kitsalt hankija enda poolt kindlaks määratud eeldatavast maksumusest. 2.20. Hankija väitel on kolmas isik saanud kõige paremini aru tehnilises kirjelduses toodud vajadustest ja selle alusel otstarbekalt ja mõistlikult hinnastanud ka tööde maksumuse. Vaidlustaja rõhutab, et asjaolu, et teised pakkujad on tehnilises kirjelduses toodud vajadustest saanud kolmandast isikust oluliselt erinevalt aru ning hinnastanud oma tööd oluliselt kõrgemalt, näitab just vastupidi seda, et hankijal pidi tekkima kahtlus, et kolmanda isiku pakkumuse näol 1 M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. § 115, p 8, lk 740 ja seal viidatud VAKO praktika. 6 on tegemist alapakkumusega ning samuti seda, et kolmandale isikule võisid olla teada sellised asjaolud ja teave, mis teistele pakkujatele teada ei olnud. 2.21. Vaidlustaja rõhutab, et hankija poolt välja toodud üldistatud kalkulatsioon pakkumuse võimaliku maksumuse kujunemisest on hankija meelevaldne tõlgendus ning ei ole kooskõlas faktilise ega turusituatsiooniga. Hankija on lennupiletite hindamisel jätnud arvestamata, et lähetuste vajaduse täpne aeg ei pruugi selguda sedavõrd vara, et lennupiletid Pariisi ja tagasi oleks võimalik soetada vaid 200 euroga, kusjuures lennupiletite maksumus peab sisaldama ka pagasit. Sama kehtib ka ööbimiste maksumusega. Hankija väide, et 5 lähetuse kogumaksumus võib olla ca 2000 eurot on meelevaldne ning tõendamata väide. 2.22. Ilmselgelt ebaõige on aga hankija lähtekoht, et riigihanke esemeks olevaid töid on võimalik teostada ehitusarhitektiga, kelle brutotöötasu on 1689 eurot kuus. Hankija meelevaldne arvutuskäik ei vasta tänase päeva faktilisele turusituatsioonile. Vaidlustaja rõhutab, et hankija on hanke alusdokumentides nõudnud, et pakkuja peab tööde tegemiseks kaasama võtmeeksperdina spetsialisti, kellel on arhitektuuri- või sisearhitektuurialane kõrgharidus (magister või võrdväärne) või vastav kutse ning kogemus vähemalt 3 sarnase objekti projekteerimistöödel. Hankija poolt esitatud arvutuskäik, sh brutotöötasu ei vasta reaalselt väljakujunenud turusituatsioonile sisearhitektuuri valdkonnas, arvestades hankija poolt nõutud spetsialisti pädevust ja turuolukorda, sh kasvanud palgasurvet. Tegemist ei ole realistliku arvutuskäiguga. Lisaks on hankija võtnud ebaõige eelduse, et töid teostaks üks isik. Hankija on ise tehnilises kirjelduses näinud ette tööde üheks osaks projekteerimistööde juhtimise ning eristanud tehnilise kirjelduse punktis 11 peaprojekteerijat iga projektiosa projekteerijast. Seega on hankija ka ise oma hankedokumentides näinud ette vaikiva eelduse, et töid ei teosta üks isik. Juhul kui töid teostaks hankija poolt esitatud arvutuskäigust ja brutotöötasust (millega vaidlustaja siiski ei nõustu) lähtuvalt näiteks kaks isikut, oleks hankija poolt toodud näite korral tööandja palgakulu ilma tööandja maksudeta 20 268 eurot, millele lisandub hankija näites välja toodud lähetuste kogumaksumus ca 2000 eurot ehk kokku 22 268 eurot. Ka selliste, vaidlustajate hinnangul selgelt meelvaldsete ja ka ebaõigete, kuid hankija poolt esitatud arvutuskäikude tulemusel on selge, et kolmanda isiku pakkumuse hindamisel pidi hankijal tekkima kahtlus, et tegemist võib olla põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. 2.23. Lisaks on hankija asunud kolmanda isiku pakkumuse mittepidamist alapakkumuseks põhjendama kolmanda isiku saadud väärtuspunktidega sisearhitektuuri lahenduse kontseptsiooni osas. Vaidlustaja rõhutab, et see, millistel alustel ja millele tuginedes andis hankija väärtuspunkte pakkujate poolt esitatud sisearhitektuuri lahenduse kontseptsioonile ei saanud mitte kuidagi olla aluseks hankijale kolmanda isiku pakkumuse kui võimaliku alapakkumuse hindamisel. Vaidlustaja ei ole teinud etteheiteid kolmanda isiku sisearhitektuuri lahenduse kontseptsiooni osas ning vaidlustaja ei saakski selliseid etteheiteid teha, sest tal ei ole võimalik sellega tutvuda. Seega ei ole hankija väited kolmanda isiku 7 poolt esitatud sisearhitektuuri lahenduse kontseptsiooniga seoses käesoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad. 2.24. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustaja jätkuvalt veendumusel, et kolmanda isiku pakkumuse näol oli tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega ning hankijal pidi kõiki asjaolusid arvestades tekkima vähemalt kahtlus kolmanda isiku pakkumuse kui alapakkumuse osas ning hankijal oleks tulnud läbi viia vastav kontrollmenetlus. Hankija seda aga ei teinud, mistõttu on hankija otsused tunnistada kolmanda isiku pakkumus vastavaks ja kolmanda isiku pakkumus edukaks õigusvastased. 3. MENETLUSKULUDE NIMEKIRI JA TAOTLUS 3.1. Vaidlustaja esitab käesoleva menetlusdokumendi lisas 3 enda menetluskulude nimekirja. Vaidlustaja palub jätta menetluskulud hankija kanda ja mõista hankijalt välja vaidlustaja poolt kantud lepingulise esindaja poolt osundatud õigusabikulu summas 962,50 eurot ilma käibemaksuta ning vaidlustaja poolt tasutud riigilõivu summas 640 eurot. 3.2. Vaidlustaja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas kajastatud kulu on kantud seoses käimasoleva vaidlustusmenetlusega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tuulikki Laesson OÜ studio ARGUS lepinguline esindaja Menetlusdokumendile lisatud dokumentide loetelu: 1. Väljavõte Eesti Standardist EVS 932:2017 2. Väljavõte Eesti Standardist EVS 932:2017 3. OÜ Laesson ja Partnerid arve nr 231-2171 8 Arve saaja Arve nr. 231-2171 Kuupäev: 18.01.2023 studio ARGUS OÜ Suitsu tn 38-2, Tallinn, 11313 LAESSON & PARTNERID OÜ Reg kood 11793624 Volta tn 1, Tallinn,10412 KMK EE101357018 Eesti Vabariik Reg.nr. 10847861 Kontaktisik Margit Argus KMKR nr. EE100748084 Swedbank IBAN: EE472200221018606327 SWIFT/BIC: HABAEE2X Artikkel Ühik Kogus Hind Km Summa Õigusabi teenused tund 8,75 110.00 20% 962.50 Riigilõiv 06.01.2023 tk 1 640.00 - 640.00 20% maksustatav summa: 962.50 Käibemaks 20%: 192.50 Mittekäive: 640.00 Summa kokku (EUR): 1 795.00 Maksetähtaeg: 28.01.2023 Arve väljastas: Kaja Paidla Võttis vastu: Summa sõnadega: Üks tuhat seitsesada üheksakümmend viis eurot 44 senti Täname õigeaegselt tasutud arve eest! LAESSON & PARTNERID OÜ [email protected] Pirita tee 20P, Tallinn, 10127 Lisa 1 ÕIGUSABIKULUDE NIMEKIRI Töö kirjeldus ja kulu tundides: Õigusabi seoses riigihanke nr 253819 (Välisministeeriumi hange “Eesti Vabariigi suursaatkonna Pariisis ruumide sisearhitektuuri projekteerimine”) vaidlustamisega 02.01-06.01.2023 – Riigihanke alusdokumentide analüüs, telefoninõupidamised kliendiga, vaidlustuse koostamine, lisade komplekteerimine, kokku 7 tundi ja 35 minutit, millest arveldamisele kuulub 5 tundi ja 10 minutit. 16.01-18.01.2023 – Hankija ja kolmanda isiku seisukohtade analüüs, täiendavate seisukohtade koostamine, lisade komplekteerimine, kokku 5 tundi ja 35 minutit, millest arveldamisele kuulub 3 tundi ja 35 minutit. Lisandub riigilõiv 640 eurot (tasutud 06.01.2023). Kokku 13 tundi ja 10 minutit, millest arveldamisele kuulub 8 tundi ja 45 minutit (8,75 tundi). Tunnihind 110,00+20%. Kokku 962,50+20% eurot, millele lisandub 06.01.2023 tasutud riigilõiv summas 640,00 eurot, kõik kokku 1795,00 eurot. LAESSON & PARTNERID OÜ [email protected] Pirita tee 20P, Tallinn, 10127
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel