LEPPEMÄRGID: 29
2
DETAILPLANEERINGU ALA PIIR
KATASTRIÜKSUSE PIIR 5109m
PLANEERITUD KRUNDI PIIR
PLANEERITUD HOONESTUSALA
PLANEERITUD RIDAELAMU SOOVITUSLIK ASUKOHT
2
PLANEERITUD KAKSIKELAMU SOOVITUSLIK ASUKOHT
PLANEERITUD ÜKSIKELAMU SOOVITUSLIK ASUKOHT
3231m
OLEMASOLEV TEE 25
PLANEERITUD TEE
PLANEERITUD JALGTEE
OLEMASOLEV KRAAV
PLANEERITUD ÜLDKASUTATAV MAA
KÕRGPINGELIINI KAITSEVÖÖND
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND 26
2
3283m 2
1193m
24 35
2
4024m
3. MAA-ALA KOHTA
PLANEERITAVA MAA-ALA SUURUS: 105600 m2
27
2
KAVANDATUD KRUNTIDE ARV:
elamumaa (E)
39MAA-ALA BILANSS:
63,5 % 67055 m² (28 krunti) 3215m
transpordimaa (L) 18 % 19002 m² (6 krunti)
üldkasutatav maa (Üm) 18,5 % 19543 m² (4 krunti)
23
2
3620m
14
6 16
4 18
2
2067m 2
3307m 2
30 4704m
16
4
4
31
4
6
6
6
10
10
19 6 7 16 36
2
4
2043m 4
3009m 2
2993m 2
4
6
4
4
4
20
2
2022m 17
2 8
16
2000m 4 2 6
6
3006m
4
6,5
6
21
4
4
4
4
4
2 2
2032m
4
28 263m
4
4
8
4 6 16 34 2
10
4 16
2
4
6 2015m 659m
4
4
5
10 6
3 4
12
4
4
22 2014m2 4 9 2
4
2000m2
4
4
2
2 4
4557m 2 2041m 2
2015m 6
15 4
14 1 2035m
38
6
2 2 4 2 4 4 4
2015m 2005m 2050m
4
6
15,6
6
6
10
5
6
16
10
6
15,6
10
32
17
6
6
33 7247m2 4 11 1892m2
2
3010m
16
4
4
6
6
6
39 2000m 2
4 4
2
133460m 4 12 2
2 2023m
6
10
10 3050m
6
4 4
5
2
6
6
2016m
6
4
13 17
6
2
3011m
37
2
6884m
VASKA KATASTRIÜKSUSE DETAILPLNEERINGU ESKIIS
ALGATAMISETTEPANEKU JUURDE
Vaela küla Vaska katastriüksuse osa
Kiili vald Harjumaa detailplaneering
ESKIIS
SELETUSEKS DETAILPLANEEIRNGU ALGATAMISETTEPANEKU JUURDE.
Käesolevas detailplaneeringu eskiisis käsitletav Vaska katastriüksus paikneb Harjumaal Kiili vallas Kiil alevi edelaosas.
Planeeringualast lääne-, põhja ja idasuunas paiknevad põhiliselt üksikelamud, kirdenurgast piirneb ridaelamute grupiga.
Kagusuunas paiknevad Kiili Lasteaed ja Kiili Gümnaasium. Lõunasuunas jääb suurem metsa-ala.
Juurdepääs Vaska katastriüksusele on Pargi tänavalt, 3040102 Maksimäe tänav ja 3040104 Allikmetsa tänavalt.
Vaska katastriüksuse katastriüksuse põhjapoolne ala paikneb Kiili valla üldplaneeringu kohaselt väikeelamute (EV – ühe-
perelamud, ridaelamud, kahekorruselised korterelamud) maa arengualal.
Vaska katastriüsksuse detailplaneeringu koostamise eesmärk on välja selgitada võimalused maa sihtotstarbe muutmiseks
ja maa-ala kruntideks jagamiseks elamutegrupi rajamiseks, ehitusõiguse määramiseks üksikelamute, ridaelamute ja kor-
terelamute püstitamiseks; lisaks käsitletava ala maa-ala haljastuse, juurdepääsuteede ja tehnovõrkudega varustamise põ-
himõtetete väljatöötamine; keskkonnakaitse tingimuste väljatöötamine, kitsenduste väljaselgutamine jms.
Planeeritava maa-ala suurus on ca 10 ha.
Vaska katastriüskuste kontaktala on käesoleval ajal kiiresti arenev piirkond, kus on arenduse eesmärgil kehtestatud mit-
meid detailplaneeringuid, mis on käesolevaks ajaks enamuses realiseerunud.
Olemasoleva elamuala laiendamine on sobiv ja asjakohane. Kavandatav hoonestus ja krundistruktuur on kooskõlas naab-
ruses olemasolevaga.
Kiili alevis on olemasolev ja täiustuv infrastruktuur, sh on välja ehitatud ühisveevärgi ja kanalisatsioonitorustikud.
Käesolev detailplaneeringu eskiis vastab Kiili valla kehtivale üldplaneeringule.
Tervikliku asumiruumni kavandamise eesmärgil on käesoleva detailplaneeringu eskiisis tehtud ettepanek haarata koosta-
tavasse planeeringusse munitsipaalomandis olev Prgi tänav T2 katastriüksuse läänepoolne osa.
katastriüksuse lähiaadress katastri nr pindala ha sihtotstarve
100%
Vaska 30401:001:2481 237704 m²
maatulundusmaa
100% transpordimaa
Pargi tänav T2 30401:001:2586 10117 m²
munitsipaalomand
Käesolevas detailplaneeringus käsitletav Vaska katastriüksus on hoonestamata, enamuses puistuga kaetud ala.
Kõlvikuliselt on Vaska katastriüksusel haritavat maad 10192 m², looduslikku rohumaad 15129 m², metsamaad 189307m²
ja muud maad 23076m².
Planeeringuala maapind on langusega lõuna-edelasuunas, maapinna kõrgused vahemikus abs 42.00 … 48.10.
Looduskaitsealuseid objekte alal ei leitud.
Reostust alal ei ole täheldatud.
Kogu alal on põhjavesi nõrgalt kaitstud.
Vaska katastriüksusele seavad kitsendusi:
- Sahkari kraav (Registrikood VEE1094800 peakraav valgalaga kuni 10km2) 4-6 m
- Kiili aleviku ühisveevarustuse torustik
- Kiili aleviku reoveekanalisatsiooni ühistorustik (isevoolne ja survetoru)
- elektrikõrgepinge õhuliin kaitsevööndiga 10+10m
- madalpingekaablid
- sidekaablid
- tänavavalgustus
Vaska katastriüksustel liitumised tehnovõrkudega puuduvad.
Detailplaneeringu ala sademevee eesvooluks on Sausti kraav.
Vaela küla Vaska katastriüksuse osa
Kiili vald Harjumaa detailplaneering
ESKIIS
Pinnase radoonisisalduse järgi kuulub Kiili alevi ala normaalse radoonisisaldusega pinnasega alade hulka (alus - Eesti
geoloogiakeskus. 2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart).
PLANEERINGULAHENDUSE ETTEPANEK
Üldised tingimused planeeringuala asumiruumi kavandamiseks.
Kiili valla üldplaneering määrab piirkonna juhtotstarbeks väikeelamumaa (EV), kuhu on lubatud püstitada ühepereela-
mud,kaksikelamuid ja ridaelamud.
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirja p 2.2.4.1. Tingimused detailplaneeringute algatamisel ja koostamisel kohaselt tuleb
lähtuda ajalooliselt kujunenud kruntide optimaalsest suurusest. Kiili valla tiheasustusaladel kavandatud elamualade krun-
tide soovituslikuks suuruseks on 2000 m2.
Suurim lubatud hoonete ehitisealune pind uutel väikeelamukruntidel lubatud kuni 300 m². Väikeelamu tervikkrundile on
lubatud ehitada üks üksikelamu (ühe korteriga elamu) ja üks abihoone. Väikeelamu korruselisus on lubatud kuni 2 ja suurim
lubatud kõrgus maapinnast 9,00 m ning abihoonel 4,5 m.
Ridaelamu koormusindeks soovitavalt 800 korter/m²
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirja p 2.2.4.1. Tingimused detailplaneeringute algatamisel ja koostamisel kohaselt peab
Planeeritavast alast vähemalt 15 % moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa.
Haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti.
Käesolevas detailplaneeringu eskiislahenduses tehakse ettepanek Vaska katastriüksuse põhjapoolsele alale elamutegrupi
püstitamiseks. Lõunapoolsel alal on kavandatud säilita metsa-ala.
Vaska katastriüksuse põhjapoolsele alele kavandatud elamuala jaguneb neljaks hoonestusgrupiks:
- põhjaosas ridaelamute grupp (5 kuni nelja boksiga ridaelamut)
- keskosas üksik- ja kaksikelamte grupp (sh 5 kaksikelamut)
- kaguosas kuus üksikelamut
- läänealal üheksa üksikelamut.
Elamuala jagab kaheks selle keskosas läbiva kõrgepingeliini koridori ja naabruse alale kavandatud roheala. Lisaks on
roheala kavandatud elamutegrupi kesk-idaalale.
Krundijaotuskava.
Käesolevas detailplaneeringu eskiisis on Vaska katastriüksusest ette nähtud moodustada 39 krunti järgmiselt:
28 100% elamumaa sihtotstarbega krunti,
4 100% üldkasutatava maa sihtotstarbega krunti,
6 100% transpordimaa sihtotstarbega krunti,
1 100% maatulundusmaa sihtotstarbega krunt.
Kruntide arv täpsustub edasisel planeerimisel.
Vastavalt Maakatastriseadusele on käesolevas detailplaneeringu eskiisis kavandatud kruntide sihtotstarbed:
- elamumaa (detailplaneeringus tähistatud ka lühendiga E) – alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa
ja garaažide maa. Elamumaa on elamualune, sealhulgas korterelamu-, suvila- ja aiamajaalune, ning selle juurde kuuluv
majapidamis- ja abiehitise alune ja ehitist teenindav maa;
- transpordimaa (detailplaneeringus tähistatud ka lühendiga L) – liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse
tagamiseks ja selle maa korras-hoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga, sealhulgas teemaa.
- tootmismaa (detailplaneeringus tähistatud ka lühendiga T) - tootmiseesmärgil kasutatav maa. Tootmismaa on tootmis-
ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas tehnorajatiste maa, mis moodustab iseseisva katastriük-
suse, sh elektrivarustusega seotud ehitiste maa;
• üldkasutatav maa (detailplaneeringus tähistatud ka lühendiga Üm) - avalikult kasutatav, üldjuhul hooneteta maa, millel
võivad paikneda üksnes abihooned, sealhulgas haljasala ja pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku
maa, lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa ning kalmistu maa;
• maatulundusmaa (detailplaneeringus tähistatud ka lühendiga M) - põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasva-
tuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal.
Detailplaneeringu alusel määratud kruntide kasutamise sihtotstarvete (alus: Siseministeerium „Ruumilise planee-rimise
leppemärgid 2013“) seletused:
EP – üksikelamu maa ühele leibkonnale (perele) kavandatud elamu maa;
Vaela küla Vaska katastriüksuse osa
Kiili vald Harjumaa detailplaneering
ESKIIS
EPk – kaksikelamu maa (kahele leibkonnale kavandatud elamu maa);ER – ridaelamu maa (ridaelamu, vaipelamu ja muu
arhitektuurselt ja ehitustehniliselt seotud elamu maa;
LT – tee ja tänava maa (tee ja koos tee koosseisu kuuluva parkla, puhkekoha, ühissõiduki peatumiseks ette näh-tud ala
ja tee ohutus-signalisatsiooni, turva, side ja valgustus või energiarajatiste maad; tänava, tänava katastriük-suse koosseisu
kuuluva parkla, ohutussignalisatsiooni, turva, side, valgustus või energiarajatiste maad;
HL - peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud looduslik või poolloodusliku ilme ja kooslusega säilitatava metsa- ja
rohumaa või ka taimestikuta maa, mida ei kavandata muuta ning ei majandata tulu saamise eesmärgil;
HP – haljasala maa (sihipäraselt kavandatud reljeefi, veestiku ja taimestikuga avalik välisruum [üldkasutatav ala] linnalises
asulas. Haljasalade liigid on park, aed, haljak e. skväär, bulvar, puiestee);
HM - parkmetsa maa (loodusliku metsa- ja/või rohumaa baasil inimese poolt kujundatud üldkasutatav roheala, kuhu on
lubatud ehitada väiksemaid, juhtivat kasutusotstarvet teenindavaid hooneid ja rajatisi);
MM – metsamaa (metsaga kaetud maa või metsamajandusliku potentsiaaliga maa);
Kavandatud hoonete kasutamise otstarve vastavalt majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrusele nr 51 „Ehitiste ka-
sutamise otstarvete loetelu“ on:
- üksikelamu (11101)
- kahe korteriga elamu (11212)
- ridaelamu (11221)
- korterelamu (11222)
- elamu, talu, kooli vms majapidamisabihoone, nagu näiteks kuur, individuaalgaraaž ja saun (12744).
Kruntide ehitusõigus.
Käesoelavas detailplaneeringu eskiisis on kavandatud:
• 17 krunti üksikelamute püstitamiseks, igale krundile määratakse ehitusõigus järgmiselt:
- lubatud suurim hoonete arv: kuni 3 (1 üksikelamu ja kuni 2 abihoonet)
- lubatud suurim korruselisus: elamu kuni 2 / abihoone 1
- lubatud suurim hoonete ehitisealune pind: kuni 300m2
- lubatud suurim katuseharja kõrgus: elamu kuni 9,0m / abihoone kuni 5,0m
• 5 krunti kaksikelamute püstitamieks, igale krundile määratakse ehitusõigus järgmiselt:
- lubatud suurim hoonete arv: kuni 3 (1 kaksikelamu ja kuni 2 abihoonet)
- lubatud suurim korruselisus: elamu kuni 2 / abihoone 1
- lubatud suurim hoonete ehitisealune pind: kuni 300m2
- lubatud suurim katuseharja kõrgus: elamu kuni 9,0m / abihoone kuni 5,0m
• 5 krunti ridaelamute püstitamiseks, igale krundile määratakse ehitusõigus järgmiselt:
- lubatud suurim hoonete arv: kuni 2 (1 kuni 4 boksiga ridaelamu ja 1 abihoone)
- lubatud suurim korruselisus: elamu kuni 2 / abihoone 1
- lubatud suurim hoonete ehitisealune pind: kuni 500 m2
- lubatud suurim katuseharja kõrgus: elamu kuni 9,0m / abihoone kuni 5,0m
Rida- ja korterelamute ehitisealune pindala täpsustub edasise planeerimise käigus.
Igale korterelamule eraldi krundi määramise vajadus selgub edasise planeerimise käigus.
Käesolevas detailplaneeringus määratud hoonete ehitisealune pind on vastavalt Majandus- ja taristuministri 05.06.2015
määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 19. Ehitisealune pind:
(1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind.
(2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon
horisontaaltasapinnal.
(3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate hooneosade
projektsioon horisontaaltasapinnal.
(4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osade projekt-
sioon horisontaaltasapinnal.
(5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu,
lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise projekt-
sioon horisontaaltasapinnal.
(6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta ar-
vesse hoone küljes olevat:
1) vihmaveesüsteemi;
2) päikesekaitsevarjestust;
3) terrassi;
4) kaldteed ning treppi;
5) valguskasti;
6) vundamendi taldmikku;
Vaela küla Vaska katastriüksuse osa
Kiili vald Harjumaa detailplaneering
ESKIIS
7) tehnosüsteemi ja -seadme osa;
8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust;
9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast;
10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.
Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning mahtude põhimõtted.
Elamukruntide hoonestusalade määramisel on arvestatud piirkonna hoonestusstruktuuriga, välja kujunenud olekorraga,
tuleohutuskujadega, ilmakaartega, parkimisalade võimalike asukohtadega jms.
Käesolevas detailplaneeringu eskiisis kavandatud elamute hoonestusalad on elamukrundi piiridest on üldjuhul 4m kaugu-
sele, kvartalisisese tee poolsest piirist 6m kaugusel.
Planeeringuala elamute suurim lubatud korruste arv on kuni 2 maapealset korrust (keldri- või soklikorrust ei ole ette näh-
tud), suurim lubatud kõrgus planeeritud maapinnast kuni 9,0m, abihoonel 4,5 m.
Abihoonedid võib plokistada naaberkruntide piiril või kavandatakse krundi piirile naabrite ühise kirjaliku kokkuleppe alusel.
Kuni 20m² ehitisealuse pinnaga hooned peavad jääma käesolevas detailplaneeringu eskiisis määratud hoonestusalale,
ehitisealuse pinna ja lubatud hoonete arvu sisse.
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirja p 2.1.3. Teede planeerimise ja projekteerimise tingimused on märgitud:
Planeeringulise kriminaalpreventsiooni ja turvalisuse tõstmise üldiste meetmetena on vabaplaneeringuga korruselamute
piirkonna sisemine autoliiklus soovitav korraldada tupikjuurdesõitudega ning liiklus vajadusel rahustada künniste jt võte-
tega. See võimaldab hoonete vahelise ala liigendada väiksemateks lokaalselt kontrollitavateks üksusteks ja loob eeldused
nendes naabrivalve korraldamiseks. Nõudega on eskiislahenduses arvestatud.
Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded.
Kavandatud hoonete arhitektuur peab sobima lähipiirkonna hoonestuse üldise ilmega. Uus hoonestus peab väärindama
piirkonda kvaliteetsete ja hästi komponeeritud hoonetega. Lihtsad ja heade proportsioonidega hooned loovad paikkonda
rahuliku korrastatud miljöö. Hoone arhitektuur peab olema kavandatud hea maitsega.
Hoonete projekteerimisel kasutada kaasaegseid arhitektuuri- ja ehitusvõtteid ning -elemente.
Kavandatud ridaelamud ja korterelamud peavad olema sarnase arhitektuurivormi ja –keelega. Soovituslikult rida- ja korte-
relamud kavandada liigendatud hoonemahtudega.
Kuna naabruskonna hoonestus on väga erinevate katustesekujdega, siis tasakaalustamaks suhteliselt eklektilist katuse-
maastiku on planeeritud hooned lubatud analoogselt naabrusse kavandatud uuema hoonestusega, st 0 - 200 katusekalle-
tega.
Välisviimistluses kasutada krohvipinda, looduslikku kivi, tellist, puitlaudist, betooni, klaasi. Eelistada omadustelt kaua-kest-
vaid väärikaid materjale. Värvitoonid peavad olema pastelsed, sooja koloriidiga, looduslähedased. Ümarpalkfassaade
mitte kavandada. Katusekatte värvid on soovitatavalt tumedad.
Hoonete eskiisid tuleb kooskõlastada vallaarhitektiga.
Piirete arhitektuurinõuded.
Käesolevas detailplaneeringu eskiisis on kuni 1,5m kõrguste piirdeaedade rajamine lubatud üksikelamute kruntide piirile.
Võrkpiire „peita“ nt vabakujulisse dekoratiivhekki. Lubatud ei ole rajada läbipaistmatuid müüre või tihedaid puidust lattaedu.
Ridsaelamu sektsioonide maa-ala markeerimiseks ja privaatsuse tagamiskes on lubatud rajada dekoratiivhaljastusse pei-
detud madal (võrk)piire kõrgusega kuni 1,2m.
Puit-hoonetel tuleb eelistada puitmaterjalist piirdeaedu või ette näha hoonega arhitektuurselt haakuv piirdeaed. Kivi-maja-
dele võib rajada nii puitmaterjalist, metallist kui ka kivist piirdeid või neid omavahel kombineerida (nt kivist sokli ja aiapos-
tidega puitaed).
Elamute piirdeaedades võib kasutada kivist elemente (müürilõigud, aiapostid vms), kui see haakub hoone arhitektuu-riga
(nt paekivist hoonel paekivist postid või müürilõigud, tellishoonel tellistest aiapostid, krohvitud hoonel krohvitud postid või
müürilõigud).
Piirdeaia joonised esitada hoonete ehitusprojektides ja kooskõlastada valla arhitektiga eskiisprojekti staadiumis.
Korterelamute krundile piirdeid ei ole ette nähtud.
Teed, liiklus- ja parkimiskorraldus.
Käesolevas detailplaneeringu eskiisis on ette nähtud Pargi tänava ühendamine Maksimäe tänavaga. Lisaks on planeeritud
elamukrunte teenindav uus tänav ringistatuna Pargi tänavaga.
Vaela küla Vaska katastriüksuse osa
Kiili vald Harjumaa detailplaneering
ESKIIS
Kavandatud planeeringuala sisesed teed on ette nähtud avalikult kasutatavate teedena. Sõiduteede katte laius min
4,5m. Sõiduteed on ette nähtud asfaltkattega.
Planeeritud sissesõitude asukohad hoonestatavatele kruntidele täpsustada hoonete ehitusprojektides, truupide ristlõiked
täpsustada vastavates ehitusprojektis.
Parkimine.
Hoonestatavate kruntide parkimine on ette nähtud omal krundil.
Vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabeli 9.2 – Elamute parkimisnormatiiv, parkimiskoht/elamu(korter)
alusel on vahevööndis parkimiskohtade normatiiv väike-elamute ala normatiivi kohaselt
• üksikelamu 3 parkimiskohta
• ridaelamu 2 kohta boksile
• 1,6 kohta/korter (8 korterit – 13 parkimiskohta).
Planeeritud kruntide sisesed teed ja platsid on ette nähtud tolmuvaba kattega (asfaltkate, tänavakivi, graniitsõelmed vms).
Parkimisalade täpne asukoht ja krundisisene liikluskorralduse lahendus täpsustada ja esitada hoonete ehituspro-
jektides.
Üldkasutatavaid parklaid käesolevas detailplaneeringus ette nähtud ei ole.
Kohaliku tee maa-alal on parkimine keelatud.
Haljastuse ja heakorra põhimõtted.
105600 m2 suurusestvplaneeritavast alast on kavadatud 18,5 % (so 19543m2) (Kiili valla ÜP näeb ette vähemalt 15 %)
avalikult kasutatavat sotsiaalmaad - täpsustatakse detailplaneeringu koostamise käigus.
Kiila valla üldplaneering näeb ette elamukruntide rajamisel täielikult või osaliselt metsaga alale vähemalt 30% metsa säili-
tamise kohustuse; lagedatel aladel elamukruntidele nähakse ette kõrghaljastuse rajaminet vähemalt planeeritud ehitusa-
luse pinna ulatuses. Eelistatakse rohke krundisisese haljastusega hoonestust.
Haljastuse rajamisel arvestada pinnase iseärasustega ja kasutada seal looduslikult sobivaid liike, millised ümbruskonnas
juba kasvavad. Kõrghaljastus on otstarbekas rajada suuremate terviklike puudegruppidena.
Haljastuse ja heakorra nõuded täpsustatakse edasise planeerimise käigus. Täpne haljastuse ja heakorra lahendus anda
hoone(te) ehitusprojekti(de) mahus, lahendada ka võimalikud väikevormid ja haljastuse liigiline koosseis.
Teed ja parkimisalad jms pinnad peavad olema tolmuvaba kattega (nt asfaltkate, tänavakivi, graniitkillustik jms).
Korterelamuikruntiele rajatavaid parklaid on soovitav jagada haljastusega ca 10 autokohaga osadeks.
Jäätmed.
Jäätmete käitlemisel juhinduda Jäätmeseadusest ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Igal krundil peab olema
lahendatud olme- ja tootmisprügi konteinerite asukoht (soovituslikult hoones või varjualuses). Rakendada jäätmete sortee-
ritud kogumist omal krundil. Ohtlikud jäätmed (näit. Hg-lambid, patareid, väetisekotid jms) koguda tavajäätmetest eraldi.
Prügikonteinerite asukoht kavandada kas hoonesse või ehitada varikatuse ja piirdega, mille värav oleks vajaduse korral
lukustatav. Krundi valdaja peab tagama regulaarse prügi äraveo.
Iga krundi täpne jäätmete kogumine lahendada hoonestuse ehitusprojektides.
Vertikaalplaneerimine.
Kruntide vertikaalplaneerimisega tuleb vältida sademevee juhtimist naaberkruntidele. Maapinda on lubatud vajadusel tõsta
üldjuhul kuni 0,5 m. Vertikaalplaneerimisega juhtida sademevesi haljaspindadele ja immutada omal krundil. Liigvesi suu-
nata piirkonna kraavidesse.
Täpne vertikaalplaneerimise lahendus esitada kruntide ehitusprojektides.
Lisa 1
Kiili Vallavalitsuse 18.01.2023 korraldusele nr 10
Seletuskiri
Detailplaneeringu nimetus:
Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneering.
Detailplaneeringu koostaja
Detailplaneeringu koostab Casa planeeringud OÜ.
1. Olemasolev olukord
Kehtivad planeeringud ja load
Planeeritaval maa-alal kehtib:
Kiili valla üldplaneering
Planeeringuala asukoht
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis.
Planeeringuala suurus on 25,04 ha.
Planeeringuala maakasutus
Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):
Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse Maa sihtotstarve ja osakaalu
number %
1 Vaska 237704 m² 30401:001:2481 Maatulundusmaa 100%
2 Pargi tänav T2 10117 m² 30401:001:2586 Transpordimaa 100%
3 Lootuse tänav T1 3071 m² 30401:001:2405 Transpordimaa 100%
Olemasolev keskkond
Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid
kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole
Natura 2000 alasid.
Olemasolev tehnovarustus
Puuduvad.
Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Juurdepääs detailplaneeringu alale on Maksimäe, Pargi, Vaska ja Lootuse tänavalt.
ÜVK kohustus
ÜVK liitumised kohustuslikud.
2. Taotluse eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Vaska katastriüksuste (30401:001:2481)
jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga määratakse
lahendus Vaska kinnistu osale, mis asub Kiili alevi keskuse ja üldplaneeringus määratud
rohevõrgustiku vahel (ca 10ha suurune ala Vaska katastriüksusest), ülejäänud ala suhtes
Detailplaneering lahendust ei määra ja säilib praegune olukord. Rohevõrgustiku vähendamine pole
lubatud. Detailplaneeringuga on kavas moodustada 5 ridaelamu krunti (krundi min suurus 6400
m2), 5 paariselamu krunti (krundi min suurus 3000 m2), 17 üksikelamu krunti (krundi min suurus
2000 m2). Kokku kuni 47 elamuühikut. Lisaks planeeringuala teenindavatele teedele mõeldud
transpordimaade kinnistud. Lõplik detailplaneeringu lahendus leitakse detailplaneeringu menetluse
käigus, muu hulgas koostöös avalikkusega. Ridaelamu krundile tohib ehitada ühe kuni
1/11
kahekorruselise ridaelamu kõrgusega kuni 9,0 m (abihooned pole lubatud), maksimaalne korterite
arv ühes ridaelamus on 4 ning ridaelamukrundi koormusindeks peab olema suurem kui 800
m2/korter. Ridaelamute puhul arvestada minimaalselt 2 parkimiskohta 1 korteri kohta. Paariselamu
krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kaks ühekorruselist
abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning paariselamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 400 m2.
Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe
ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind
kuni 300 m2. Kõikide elamute parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires.
Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa (%
arvestatakse alast millele moodustatakse täpsem lahendus). Transpordimaa kuhu planeeritakse
sõidu- ja kõnniteed min laius peab olema 16,0 m (planeeritavate sõiduteede katete min laius 5 m ja
kõnniteede katete min laius 2 m). Planeeringu elluviimise käigus tuleb lisaks välja ehitada ka
Lootuse tänav T1 kinnistule (30401:001:2405) planeeritud kõnnitee alates lasteaia jalgväravast kuni
Kooli tänav T3//Vaikuse tänav T1 kinnistuni (30401:001:1383). Lisaks eelnevale lahendatakse
planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega
varustamine. Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud
algatamise korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri lisas nr 4. Vaska katastriüksuse detailplaneeringu
eskiislahenduse joonisel on krundid positsioonidega 37 ja 38 reserveeritud Kiili alevi terviserajale,
mille täpsem lahendus antakse hilisema planeerimismenetluse või projekteerimise käigus.
Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud: diplomeeritud teedeinsener (tase 7),
diplomeeritud hüdrotehnikainsener (tase 7) ja diplomeeritud maastikuarhitekt (tase 7). Kiili alevis
Vaska maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr
3 ja seletuskiri lisas nr 4.
Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
3. Kiili valla üldplaneering
Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt
paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
2/11
Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust
Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Vaska katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsiooniks
elamumaa juhtotstarbega võimalik arenguala (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus
Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud, ridaelamud ja
korterelamud.
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. ja 2.2.4.3. toodud tingimused:
o planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa;
o valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min 2000
m² ja kaksikelamu püstitamiseks 3000 m²;
o üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone;
o üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300 m²;
o väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning abihoone 4,5
m;
o ridaelamu koormusindeks soovitavalt 800 korter/m²;
o eelistada rohke krundisisese haljastusega hoonestust;
o haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti;
o hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon,
metall, katusekivi);
o palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja väiksematele
kruntidele palkmaju ei tohi rajada.
3/11
o teepoolsed piirdeaiad puidust ning kõrgusega kuni 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad võivad
olla võrkaiad ning kõrgusega kuni 1,6 m;
o läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud;
o kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt.
Antud detailplaneeringus peab arvestama eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.
4. Koostatav Kiili valla üldplaneering
Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Vaska katastriüksuste maakasutuse
juhtfunktsiooniks elamumaa (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus koostatava Kiili
valla üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud, ridaelamud ja korterelamud.
Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust
Elamu maa-ala on ühe korteriga elamu (üksikelamu, rida- või kaksikelamu sektsioon) ja kahe või
mitme korteriga elamu ehitamiseks ette nähtud maa-ala ning elamute vahelisse välisruumi
mahuliselt sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.
4/11
Elamu maa-alal on lubatud:
o Erinevat tüüpi elamud - üksik-, kaksik-, rida-, kahe või mitme korteriga elamud. Elamutüüpide
osas kehtivad täiendavad piirkondlikud tingimused (tabel 1).
o Kõrvalotstarbena hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-,
teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-, raamatukogu-, haridus-,
teadus-, haigla-, ravi-, spordi-, kultus-, tavandihooned ning garaažid kui need sobituvad
arhitektuurselt ja funktsionaalselt piirkonda.
o Hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-,
meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, haigla-, ravi-, spordihoonete kavandamisel
kõrvalotstarbena elamu maa-alale, peab arvestama, et see ei häiriks piirkonna peamise otstarbe
toimimist.
o Muud elamuid teenindavad ning keskkonda sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnoehitised.
5. Detailplaneeringuga kavandatu
Täpsem maa-ala lahendus antakse Vaska kinnistu osale, mis asub Kiili alevi keskuse ja
üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku vahel. Rohevõrgustiku vähendamine pole lubatud.
Detailplaneeringuga moodustatakse 5 ridaelamu krunti (krundi min suurus 6400 m 2), 5 paariselamu
krunti (krundi min suurus 3000 m2), 17 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m 2). Kokku
kuni 47 elamuühikut. Lisaks planeeringuala teenindavatele teedele mõeldud transpordimaade
kinnistud. Ridaelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise ridaelamu kõrgusega kuni 9,0
m (abihooned pole lubatud), maksimaalne korterite arv ühes ridaelamus on 4 ning ridaelamukrundi
koormusindeks peab olema suurem kui 800 m2/korter. Ridaelamute puhul arvestada minimaalselt 2
parkimiskohta 1 korteri kohta. Paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu
kõrgusega kuni 9,0 m ja kaks ühekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning
paariselamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 400 m2. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe
kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni
4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 300 m 2. Kõikide elamute
parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires. Planeeritavast alast vähemalt 15% peab
moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa (% arvestatakse alast millele moodustatakse täpsem
lahendus). Transpordimaa kuhu planeeritakse sõidu- ja kõnniteed min laius peab olema 16,0 m
(planeeritavate sõiduteede min laius 5 m ja kõnniteede min laius 2 m). Planeeringu elluviimise
käigus tuleb lisaks välja ehitada ka Lootuse tänav T1 kinnistule (30401:001:2405) planeeritud
kõnnitee alates lasteaia jalgväravast kuni Kooli tänav T3//Vaikuse tänav T1 kinnistuni
(30401:001:1383). Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse,
juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse
peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja
maastikuarhitekt.
6. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte ning avalik huvi
Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda
otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida.
Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja
tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud
PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide
tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase
tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma
neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse.
Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu
koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve. Avalik
huvi on määratlemata õigusmõiste. Näiteks on õiguskirjanduses avaliku huvina (ka ühiskonna
huvina) käsitatud kõike seda, mis puudutab kõikide eesmärke ja kutsub esile kõikide ühise
tegemise. Veel on märgitud, et KOV huve ei saa vastandada avalikele huvidele ja avalik huvi paneb
5/11
KOV kohustuse tegutseda kooskõlas selle huviga. Seega ei ole täitevvõim oma tegudes täiesti vaba,
vaid seotud oma eesmärgiga, milleks on demokraatlikus riigis avaliku hüve või avaliku heaolu
hoidmine ja edendamine. See asjaolu väljendub ka PlanS § 141 kohases sättes, mille järgi on igal
isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse, kui ta
leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema
vabadusi.
7. Algatamise põhjendused
Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja
efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi
isikutele. Seega on menetluse mittealgatamine kooskõlas ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse
põhimõttega. Menetluse jätkamine olukorras, kus on ilmselge, et menetluse tulemusena sellel
planeeringualal PlanS eesmärki ja põhimõtteid arvestava planeeringu kehtestamise otsuseni ei jõuta,
tooks kaasa põhjendamatuid aja- ja ressursikulutusi kõigile osalistele.
Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti.
7.1. Kvaliteetne ruumiloome
Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu
eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud
ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades
keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.
Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve.
Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab
välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome)
sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri,
maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste,
teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada olemasolevat
elukeskkonda iga ruumiotsusega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea
ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus.
Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente
(Ruumiloome töörühma lõpparuanne):
ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi
miinimumkriteeriumid;
2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris - kõrge kvaliteediga
ehituskultuuri edendamine;
Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine;
PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted;
Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise
juhend.
Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke
väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks,
säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus
-ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid
vajadusi.
Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus
kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha
alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute
hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne.
Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade
(spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta
6/11
tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude
erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse
analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et
käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning
kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad
olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest
sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest,
seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed
hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm
kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse
jne.
Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur)
kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile
potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab
Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared
Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise
arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“).
Joonisel 1 on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal.
1 JUHTIMINE
100%
90%
80%
70%
8 ILU 60% 2 FUNKTSIONAALSUS
50%
40%
30%
20%
10%
0%
7 KOHATUNNETUS 3 KESKKOND
6 KONTEKST 4 MAJANDUS
5 MITMEKESISUS
Graafik 1: Detailplaneeringu võrkdiagramm
Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek ei ole olulisel
määral vastuolus kvaliteetsele ruumiloome nõuetele.
7.2. Elamumaa moodustamise mõjud
Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6):
atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks
ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks;
elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise
ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga.
7/11
Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja
säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib
lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus
elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju.
Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati:
uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi;
vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste
teket piirkonna looduskeskkonnale;
uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega;
miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks;
atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla sotsiaalse
ja majandusliku arengu.
Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid.
Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide
saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide
saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla
üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on
võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende
mõju detailplaneeringu elluviimise puhul. Tulemused on esitatud tabelis 3.
Mõju Tulemus
elukeskkonna kvaliteet ja Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Olemasolev
elamistingimused. hooldamata looduslik ala korrastatakse. 105600 m 2 suurusest
planeeritavast alast on kavandatud 18,5 % avalikult kasutatavat
sotsiaalmaad
Negatiivne mõju: elamistingimused kohalikele elanikele ei parane pigem
halvenevad. Suureneb liikluskoormus ja sellega kaasnevad negatiivsed
mõjud.
majandusliku arengu intensiivistumine Pigem negatiivne mõju: moodustatakse 47 uut elamuühikut ja majanduslik
mõju on kohalikele ettevõtetele tuntav samas Tallinna ligidus vähendab
mõju kindlasti olulisel määral. Liikluskoormus suureneb ja suureneb
koormus valla eelarvele.
uute elanike tulek piirkonda, suurendab Positiivne mõju: moodustatakse 47 uut elamuühikut ja majanduslik mõju
nii valla kui ka teenuse pakkujate on kohalikele ettevõtetele tuntav samas Tallinna ligidus vähendab mõju
tulusid kindlasti olulisel määral. Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus
valla eelarvele.
transpordi-ja infrastruktuuri Positiivne mõju: Liikluskoormus küll suureneb kuid samas luuakse uued
paranemine ühendused Maksimäe, Pargi ja Lootuse tänavate vahel millega suurenev
liikluskoormust on võimalik hajutada.
ühistranspordi tasuvuse paranemine Negatiivne mõju: Kiili valla elanikud kasutavad enamuses autosid (Juuni
2017 - jaanuar 2018 Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike liikumisviiside
uuring. Küsitlusuuringu viis läbi AS Kantar Emor. Uuringu tellija:
Maanteeamet)
liikumisvõimaluste ja Positiivne mõju: Liikluskoormus küll suureneb kuid samas luuakse uued
juurdepääsetavuse paranemine ühendused Maksimäe, Pargi ja Lootuse tänavate vahel millega suurenev
liikluskoormust on võimalik hajutada.
loodusmaastiku asendumine Negatiivne mõju: 47 uue elamuühiku moodustamine olemasolevate
tehismaastikuga (looduskoosluste looduskoosluste arvelt.
hävimine)
maastiku killustumine Negatiivne mõju: 47 uue elamuühiku moodustamine olemasolevate
looduskoosluste arvelt.
põllumaastiku ja selle harimise Puudub mõju: põllumaid antud juhul pole.
tasuvuse vähenemine
maaparandussüsteemide rikkumine Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
tingimuste seadmisega.
kinnisvaraarenduse muutumine Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Olemasolev
8/11
valdavaks maakasutuseks – söötis hooldamata looduslik ala korrastatakse. 105600 m 2 suurusest
kõlvikud planeeritavast alast on kavandatud 18,5 % avalikult kasutatavat
sotsiaalmaad.
ehitusalade stiihiline areng Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Areng on jätkuv
olemasolevale ning planeeringuga täidetakse puuduv osa Kiili alevikust.
sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri Negatiivne mõju: juba hetkel on Kiili vallas puudus lasteaiakohtadest.
rajamise vajadus – suur koormus valla
eelarvele
võimalik loodusliku reljeefi muutmine, Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
mõjud pinnasele (mõju avaldavad tingimuste seadmisega.
transport, pinnasetööd, ehitusprahi
laokile jätmine)
pinna-ja põhjavete reostusohu Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
suurenemine tingimuste seadmisega.
ökoloogiliste protsesside kulg võib olla Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
takistatud tingimuste seadmisega.
radoonioht siseõhus Puudub mõju: projekteerida ja ehitada radooniohutu hoone
võimalik visuaalne reostus Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
tingimuste seadmisega.
Tabel 1: Detailplaneeringu mõjud.
Lähtudes tabelis 3 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga
kavandatud tegevustel on mitmed negatiivsed mõjud ja on ka positiivseid mõjud. Mitmeid
negatiivse iseloomuga mõjusid on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste
seadmisega. Seega lähtuvalt eelnevast ei saa väita, et planeeringul on enamuses negatiivsed mõjud
ning algatamine pole võimalik.
8. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise olulised põhjused
Koolieelse lasteasutuse seadusega pannakse kohalikule omavalitsusele üldine kohustus tagada
kõigile oma haldusterritooriumil elavatele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia
teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seadus ei jäta lasteasutuse kohtade tagamise osas vallavalitsusele
pädevust seaduses sätestatust teistmoodi otsustada. Kohaliku omavalitsuse finantsvõimekust ületav
elukondliku kinnisvara arendusest tulenev elanike arvu liiga kiire kasv lühikese ajaperioodi jooksul
tekitab lasteaia- ja koolikohtade tugeva defitsiidi, mille lahendamine ei ole nõutud aja jooksul
omavalitsusele jõukohane.
20 aasta pikkuse vaatlusperioodi jooksul (2002-2022) Kiili valda ja ka teistesse Tallinna
lähivaldadesse saabunud uusasunike valdavaks profiiliks on noor või nooremas keskeas väikeste
lastega pere, kellega seotud kulud (eeskätt lasteaiateenuse tagamine) ületavad tuntavalt ja mitme
aasta jooksul nende endi poolt panustatava maksutulu, mis on teenuse tagamiseks vajalik. Sellest
tulenevalt on KOV suuteline vastu võtma piiratud hulga uusi elanikke aastas, et säilitada võimekus
katta nimetatud puudujääk ülejäänud elanike maksutulust. Jõukohane uute elanike lisandumise määr
on keskmiselt 2-3% aastas ja selle ületamise korral on KOV sunnitud uute planeeringute
kehtestamist piirama.
Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra
jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline.
1. Milline on põhjaveeressurss Kiili vallas? Kiili vallas on kinnitatud põhjaveevarud
keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude
kinnitamine“ (edaspidi käskkiri). Käskkirjaga on Kiili vallas kinnitatud põhjavee
prognoosvaru Ordoviitsium-Kambriumi (edaspidi O-C) vee kihis 800 m 3/ööp ning
Kambrium Vendi (edaspidi C-V) veekihis 500 m3/ööp. Põhjaveevarud Kiili vallas on
kehtestatud kuni 2030. aasta lõpuni. Keskkonnalubadega (L.VV/332201, L.VV/328400,
L.VV/332430) on käesoleval hetkel O-C veekihist lubatud põhjaveevõtt 324,99 m3/ööp.
Lisaks on Keskkonnaamet menetlusse võtnud OÜ Kiili KVH keskkonnaloa taotluse, millega
taotletakse põhjaveevõttu O-C veekihist 250 m3/ööp. Juhul, kui keskkonnaluba antakse, on
9/11
keskkonnalubade kohaselt lubatud O-C veekihist põhjaveevõtt kokku 574,99 m3/ööp.
Keskkonnaloaga L.VV/332430 on käesoleval hetkel C-V veekihist lubatud põhjaveevõtt
500,66 m3/ööp. Eelnevast lähtuvalt saab öelda, et C-V veekihi põhjaveekihi põhjaveevarud
on Kiili vallas kehtestatud mahus kasutuses ning O-C põhjaveekihi vabade põhjaveevarude
hulgaks on 225,01 m3/ööp.
2. Kas põhjaveeressurssi suurendamine Kiili vallas on võimalik? Veeseaduse 7. peatüki
esimene jagu reguleerib põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist. Põhjaveevarusid on
võimalik ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 ning lg 3 toodud juhtudel. Põhjaveevarude
ümberhindamise tulemusena on võimalik varasemalt kehtestatud põhjaveevarude hulka
muuta. Põhjaveevarude hindamiseks tehakse vastavalt veeseaduse § 204 lg 5-le
hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Keskkonnaministeerium, ja
koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile. Põhjaveevarude hindamise
või ümberhindamise tellib isik, kes on huvitatud nende määramisest või muutmisest.
Põhjaveevarude hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru
hindamist (veeseadus § 204 lg 6). Vastavalt eelmainitud uuringuaruande põhjal annab
soovituse põhjaveekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile põhjaveevaru
kehtestamiseks. Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru , kui esineb
veeseaduse § 205 lg 4- s toodud asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole hetkel võimalik Kiili
valla põhjaveevarude suurendamise võimalikkuse kohta selget vastust anda. Vastava otsuse
teeb valdkonna eest vastutav minister koostatud põhjaveevarude uuringu aruande põhjal,
tuginedes põhjaveekomisjoni soovitustele.
Hetkel on kogu saadaolev veeressurss kasutuses või broneeritud juba kehtestatud
detailplaneeringutele. Tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja kui sellise tempoga edasi
mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam ei jätku. Hetkel on esmane
prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele vastav ressurss, seda ka erinevatel
tarbimisperioodidel, sh suvel.
9. Detailplaneeringu menetlus
24.04.2020 – Kiri nr 8-1/575.
Eskiislahenduse esitamine.
12.05.2020 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.
Antud juhul tuleb teha eskiisis muudatusi, et saaksime minna edasi algatamisega. Kõige lihtsam on vast kui
tulete minu vastuvõtule ja saame arutada kuidas ja mida lahenduses muuta. Näiteks teede osas mitte kasutada
tupiktänavaid ja pikkemad sirged lühendada kurvidega liikluse rahustamise eesmärgil, lisada rohealasid
hoonestuse vahele jne.
E-kirjavahetus.
20.05.2020 – Kohtumine vallavalitsuses.
E-kirjavahetus.
04.06.2020 – Kohtumine vallavalitsuses.
E-kirjavahetus.
11.06.2020 – Kohtumine vallavalitsuses.
E-kirjavahetus.
25.07.2021 – Algatamise taotlus, 8-1/575-1.
17.08.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.
26.07.2021 esitasite avalduse nr 8-1/575-1 Vaska kinnistule detailplaneeringu algatamiseks. Teie poolt esitatud
eskiislahenduse vaatas läbi Kiili Vallavalitsuse projektikomisjon ja esitas omapoolsed tähelepanekud.
30.08.2021 – Kiri nr 8-1/575-2.
Eskiislahenduse esitamine.
E-kirjavahetus.
15.09.2021 – Kohtumine vallavalitsuses.
E-kirjavahetus.
21.09.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.
Projektikomisjon arutas nimetatud punkte ja märkis järgmist. Teemaa laius peab olema vähemalt 16m, et
mahutada ära planeeritav sõidutee, kergliiklustee, vajalikud trassid ja kõrghaljastus. Tupiktänavate lõpud
planeerida ringiga. Eeskujuks võtta linnatänavate standard joonis 4.6 parempoolne ülemine lahendus. Vaska tn
10/11
pole vaja pikendada Lootuse tänavani. Planeerida haljastus olemasoleva lasteaia ja planeeritavate uute
elamute vahele.
16.11.2021– Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.
Saata antud eskiis keskkonna- ja planeerimiskomisjonile arutamiseks.
08.12.2021– Kiili Vallavolikogu Keskkonna- ja planeerimiskomisjoni koosolek.
Ettepanekutena lisas komisjon maastikuarhitekti kaasamise, teede võrgustiku väljaehituse Vaska tn – Lootuse
tn vaheline munitsipaaltee lõik, planeeritud ridamajade (ÜP roheline ala) asemele planeerida pigem roheline
tsoon või üksikelamud. Arutelu toimus vabas vestlusvormis. Otsuseid vastu ei võetud
E-kirjavahetus.
04.01.2022 – Kiri nr 8-1/575-3.
Eskiislahenduse esitamine.
E-kirjavahetus.
09.03.2022 – Kiri nr 8-1/575-4.
Eskiislahenduse esitamine.
09.03.2022 – Kiri nr 8-1/575-5.
Huvitatud isiku esindaja kiri Vaska kinnistu detailplaneeringu algatamisega seoses palutakse anda esimesel
võimalusel teada võimalik kohtumise aeg.
11.04.2022 – Kiri nr 8-1/575-6.
Huvitatud isiku esindaja kiri Vaska kinnistu detailplaneeringu menetluse käigust ning põhjaveevarudest Kiili
vallas.
E-kirjavahetus.
11.05.2022 – Kiili Vallavolikogu Keskkonna- ja planeerimiskomisjoni koosolek.
Komisjoni ettepanek: Planeeringu rajamise ajal Lootuse tn väljaehitamine kõnniteena.
E-kirjavahetus.
05.01.2023 – Haldusleping nr 8-15/107
Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt
11/11
Lisa 5
Kiili Vallavalitsuse 18.01.2023 korraldusele nr 10
KIILI ALEVIS VASKA MAAÜKSUSE
DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
1. Üldandmed
Detailplaneeringu nimetus:
Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneering.
Planeeringuala asukoht
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis.
Planeeringuala suurus on 25,04 ha.
Planeeringuala maakasutus
Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):
Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse Maa sihtotstarve ja osakaalu
number %
1 Vaska 237704 m² 30401:001:2481 Maatulundusmaa 100%
2 Pargi tänav T2 10117 m² 30401:001:2586 Transpordimaa 100%
3 Lootuse tänav T1 3071 m² 30401:001:2405 Transpordimaa 100%
Kehtivad planeeringud ja load
Planeeritaval maa-alal kehtib:
Kiili valla üldplaneering
2. Detailplaneeringu eesmärk
Eesmärk:
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Vaska katastriüksuste (30401:001:2481)
jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga määratakse
lahendus Vaska kinnistu osale, mis asub Kiili alevi keskuse ja üldplaneeringus määratud
rohevõrgustiku vahel (ca 10ha suurune ala Vaska katastriüksusest), ülejäänud ala suhtes
Detailplaneering lahendust ei määra ja säilib praegune olukord. Rohevõrgustiku vähendamine pole
lubatud. Detailplaneeringuga on kavas moodustada 5 ridaelamu krunti (krundi min suurus 6400
m2), 5 paariselamu krunti (krundi min suurus 3000 m2), 17 üksikelamu krunti (krundi min suurus
2000 m2). Kokku kuni 47 elamuühikut. Lisaks planeeringuala teenindavatele teedele mõeldud
transpordimaade kinnistud. Lõplik detailplaneeringu lahendus leitakse detailplaneeringu menetluse
käigus, muu hulgas koostöös avalikkusega. Ridaelamu krundile tohib ehitada ühe kuni
kahekorruselise ridaelamu kõrgusega kuni 9,0 m (abihooned pole lubatud), maksimaalne korterite
arv ühes ridaelamus on 4 ning ridaelamukrundi koormusindeks peab olema suurem kui 800
m2/korter. Ridaelamute puhul arvestada minimaalselt 2 parkimiskohta 1 korteri kohta. Paariselamu
krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kaks ühekorruselist
abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning paariselamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 400 m2.
Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe
ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind
kuni 300 m2. Kõikide elamute parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires.
Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa (%
arvestatakse alast millele moodustatakse täpsem lahendus). Transpordimaa kuhu planeeritakse
1/5
sõidu- ja kõnniteed min laius peab olema 16,0 m (planeeritavate sõiduteede katete min laius 5 m ja
kõnniteede katete min laius 2 m). Planeeringu elluviimise käigus tuleb lisaks välja ehitada ka
Lootuse tänav T1 kinnistule (30401:001:2405) planeeritud kõnnitee alates lasteaia jalgväravast kuni
Kooli tänav T3//Vaikuse tänav T1 kinnistuni (30401:001:1383). Lisaks eelnevale lahendatakse
planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega
varustamine. Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud
algatamise korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri lisas nr 4. Vaska katastriüksuse detailplaneeringu
eskiislahenduse joonisel on krundid positsioonidega 37 ja 38 reserveeritud Kiili alevi terviserajale,
mille täpsem lahendus antakse hilisema planeerimismenetluse või projekteerimise käigus.
Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud: diplomeeritud teedeinsener (tase 7),
diplomeeritud hüdrotehnikainsener (tase 7) ja diplomeeritud maastikuarhitekt (tase 7). Kiili alevis
Vaska maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr
3 ja seletuskiri lisas nr 4.
Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
3. Planeeringu ajakava
Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata
jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike
toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel.
Ajaskaala
Toiming
I aasta II aasta III aasta
Detailplaneeringu algatamine x
Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x
Detailplaneeringu kooskõlastamine x x
Detailplaneeringu vastuvõtmine x
Detailplaneeringu avalikustamine x
Detailplaneeringu heakskiitmine x
Detailplaneeringu kehtestamine x
4. Lähteseisukohtade koostamise alused
4.1 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);
4.2 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);
4.3 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded”;
4.4 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused”;
4.5 Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26);
4.6 Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded
(Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1);
4.7 muud standardid, määrused ja seadused;
4.8 planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid;
4.9 planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid;
4.10 piirkonna tehnovõrkude skeemid;
4.11 maaparandus- ja kuivendusprojektid;
4.12 tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ja teised tehnilised tingimused;
2/5
4.13 kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta;
4.14 detailplaneeringu koostamise aluseks on vajalik maa-ala digitaalne mõõdistamine M 1:500.
Joonisele kanda kõrghaljastus, insenervõrgud, teed ja hooned min. 20 m ulatuses väljaspool
planeeritava ala piire;
4.15 geoloogiline alusmaterjal: geoloogilisi uurimisi tehtud ei ole.
5. Ehituslikud ja arhitektuursed nõuded
5.1 Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut;
5.2 detailplaneeringuga lahendada või määrata:
5.2.1 maa-ala kruntideks jagamine ja moodustatavatele kruntidele koha-aadresside ettepanekute
tegemine;
5.2.2 määrata krundi ehitusõigus vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (krundi kasutamise
sihtotstarve, hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil, hoonete ja rajatiste suurim
lubatud ehitisealune pind, hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus ja korruselisus);
5.2.3 seada ehitistele olulisemad arhitektuurinõuded;
5.2.4 määrata hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundile ehitusõigusega
lubatud hooneid ja rajatisi;
5.2.5 planeeringuga lahendada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt planeeritavale krundile;
5.2.6 määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted;
5.2.7 määrata keskkonnakaitse abinõud;
5.2.8 määrata kujad;
5.2.9 näidata tehnovõrkude ja rajatiste asukohad;
5.2.10 näidata sademevete ärajuhtimine;
5.2.11 maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu
kuivendusvõrgu uus lahendus; sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks
tagatud vee liikumine läbi teetammi;
5.2.12 määrata servituutide vajadus;
5.2.13 määrata planeeringualal muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate
kinnisomandi kitsenduste ulatus;
5.2.14 seada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused;
5.2.15 planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maastikuarhitekt.
6. Insenervõrgud ja teed
6.1 Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teada olevaid maa-aluseid trasse. Detailplaneeringus
määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise põhimõtted:
6.1.1 veevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele;
6.1.2 kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele;
6.1.3 sademevesi: anda sademevete ärajuhtimise lahendus;
6.1.4 tuletõrjevesi: anda tuletõrje veevarustuse lahendus;
6.1.5 elektrivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele;
6.1.6 sidevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele;
6.1.7 küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele;
6.1.8 teed ja tänavad: juurdepääs planeeringualale olemasolev – Maksimäe ja Pargi tänavatelt.
Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata teedeehituse ala spetsialist;
6.1.9 drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele, detailplaneeringu koostamisse
tuleb kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist.
7. Planeeringu seletuskirja lisatakse planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste
majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise,
3/5
sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning
vajadusel seiremeetmed.
8. Arvamuste küsimine
8.1 Planeering kooskõlastada (planeerimisseadus § 133 lg 1):
8.1.1 Põhja päästekeskusega,
8.1.2 Maa-ametiga,
8.2 Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1):
8.2.1 Maksimäe tn 12 omanikult;
8.2.2 Maksimäe tn 14a omanikult;
8.2.3 Maksimäe tn 16 omanikult;
8.2.4 planeeringust huvitatud isikult;
8.2.5 planeeritavate tehnovõrkude valdajatega;
8.2.6 vajadusel teistelt puudutatud isikutelt.
Seletuskirja lisada koondtabel allkirjastatuna planeeringu koostaja poolt, mis vormistada vastavalt
Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded
(Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1) lisale nr 3.
9. Detailplaneeringu koosseis
9.1 Detailplaneeringu koosseisus esitada (Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu
koostamise ning vormistamise nõuded):
9.1.1 tekstiosa:
tiitelleht;
sisukord;
täpsustatud ajaskaala (detailplaneeringu elluviimise etapilisus);
seletuskiri (seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad
järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud
planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused).
9.1.2 joonised:
situatsiooniskeem;
tugiplaan;
planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs;
põhijoonis;
tehnovõrkude joonis;
vertikaalplaneeringu põhimõtteline lahendus;
9.1.3 detailplaneeringu lisad (vastavalt planeerimisseadusele § 3 lg 4).
10. Detailplaneeringu esitamine
Detailplaneering palume esitada vallale paberkandjal ning digitaalselt vastavalt vormistamise
nõuetele § 20 ja §21.
10.1 Detailplaneeringu kaust sisaldab:
Seletuskiri
Joonised
Tehnilised tingimused
Kooskõlastused
10.2 Lisade kaust sisaldab:
Menetlusdokumendid
Koostatud uuringud
4/5
10.3 Elektroonilised dokumendid esitatakse (digitaalselt allkirjastatud planeeringu koostaja ja
huvitatud isiku poolt) järgmistes failivormingutes: tekstiosa *.odt, *.doc, *.docx või *.rtf
failina ja selle tuletis *.pdf failina; joonised *.dwg failina, koordineeritult L-EST süsteemis ja
selle tuletis *.pdf failina.
Failide nimekuju näide: 1_Vaska_dp_seletuskiri_10_01_18.pdf
10.3.1 Tiitellehed eraldi failidena.
10.3.2 Digitaalsed kaustad:
1. Seletuskiri. Alamkaustad doc ja pdf.
2. Joonised. Alamkaustad dwg ja pdf.
3. Tehnilised tingimused ja koostatud uuringud
4. Kooskõlastused
5. Menetlusdokumendid
11. Detailplaneeringu esitamine
Detailplaneering esitada allkirjastatult Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks pärast arvamuste
küsimist paberkandjal 1 (ühes) eksemplaris (originaal) A4 formaadis ning digitaalselt 1 (ühes)
eksemplaris dwg ja pdf formaadis.
12. Detailplaneeringu koostamise korraldamine
12.1 detailplaneeringu koostamise korraldab Kiili Vallavalitsus;
12.2 arvamused taotleb detailplaneeringule planeeringu koostaja;
12.3 detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja avalikustamise (vajadusel ka avaliku arutelu)
ning kehtestamise korraldab Kiili Vallavalitsus.
13. Lähteseisukohtade kehtivus
13.1 Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 2 aastat.
13.2 Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat
detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja
ajakohastada.
Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt
5/5
Lisa 6
Kiili Vallavalitsuse
18.01.2023
korraldusele nr 10
Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine keskkonnamõju
strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks Kiili vallas Kiili alevis Vaska
detailplaneeringu osas.
1.Strateegilise planeerimis-dokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Kiili alevis Vaska katastriüksuste (30401:001:2481) jagamine ja moodustatud kruntidele
ehitusõiguse määramine. Täpsem maa-ala lahendus antakse Vaska kinnistu osale, mis asub
Kiili alevi keskuse ja üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku vahel. Rohevõrgustiku
vähendamine pole lubatud. Detailplaneeringuga moodustatakse 5 ridaelamu krunti (krundi
min suurus 6400 m2), 5 paariselamu krunti (krundi min suurus 3000 m 2), 17 üksikelamu
krunti (krundi min suurus 2000 m 2). Kokku kuni 47 elamuühikut. Lisaks planeeringuala
teenindavatele teedele mõeldud transpordimaade kinnistud. Ridaelamu krundile tohib ehitada
ühe kuni kahekorruselise ridaelamu kõrgusega kuni 9,0 m (abihooned pole lubatud),
maksimaalne korterite arv ühes ridaelamus on 4 ning ridaelamukrundi koormusindeks peab
olema suurem kui 800 m2/korter. Ridaelamute puhul arvestada minimaalselt 2 parkimiskohta
1 korteri kohta. Paariselamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega
kuni 9,0 m ja kaks ühekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning paariselamukrundi
suurim ehitisealune pind kuni 400 m2. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni
kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni
4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 300 m2. Kõikide elamute
parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires. Planeeritavast alast vähemalt 15%
peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa (% arvestatakse alast millele moodustatakse
täpsem lahendus). Transpordimaa kuhu planeeritakse sõidu- ja kõnniteed min laius peab
olema 16,0 m (planeeritavate sõiduteede min laius 5 m ja kõnniteede min laius 2 m).
Planeeringu elluviimise käigus tuleb lisaks välja ehitada ka Lootuse tänav T1 kinnistule
(30401:001:2405) planeeritud kõnnitee alates lasteaia jalgväravast kuni Kooli tänav
T3//Vaikuse tänav T1 kinnistuni (30401:001:1383). Lisaks eelnevale lahendatakse
planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega
varustamine.
2.Seotus teiste strateegiliste planeerimis-dokumentidega
Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsus nr 26 "Kiili
valla üldplaneeringu kehtestamine") asub detailplaneeringuga hõlmatud ala detailplaneeringu
koostamise kohustusega alal. Maa-ala juhtotstarbeks on üldplaneeringu alusel võimaliku
arengualaga väikeelamumaa (EV). Algatatava detailplaneering ei ole üldplaneeringut muutev.
Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, ei jää ala ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni alasse,
kuid ala läbivad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassid.
Detailplaneeringud naaberaladel (infosüsteemi EVALD, seisuga 22.06.2022 andmetel):
- alast põhjas: Maksima II maaüksuse detailplaneering), eesmärgiks ala kruntideks jaotamine,
maa sihtotstarbe muutmine ja heakorrastatud elamuala rajamiseks. Kehtestatud 12.06.2001
otsusega nr 16. Krundid moodustatud, elamud ehitatud.
1
- alast kirde ja ida suunal: Uus-Vaska ja Vaska kinnistu detailplaneering, eesmärgiks ala
kruntideks jaotamine, sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse määramine. Kehtestatud
13.11.2008 otsusega nr 78. Alal paiknevad korter- ja ridaelamud.
- alast idas: Kiili Lasteaia territoorium ja lähiala detailplaneering, eesmärgiks alal kruntide
ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine. Kehtestatud 12.04.2007. Planeering
realiseeritud.
-alast edelas: Maksima V maaüksuse detailplaneering (osa III), eesmärgiks ala kruntideks
jaotamine, maa sihtotstarbe muutmine ja heakorrastatud elamuala rajamiseks. Kehtestatud
17.09.2002 otsus nr 42. Elamud rajatud.
- alast läänes: Maksima V maaüksuse osaline detailplaneering (osa II), eesmärgiks ala
kruntideks jaotamine, maa sihtotstarbe muutmine ja heakorrastatud elamuala rajamiseks.
Kehtestatud 11.06.2002. Elamud on ehitatud.
- alast loodes: Maksima V maaüksuse detailplaneering (osa I), eesmärgiks ala runtideks
jaotamine, maa sihtotstarbe muutmine ja heakorrastatud elamuala rajamiseks. Kehtestatud
12.06.2001 otsus nr 16. (osaliselt tunnistatud kehtetuks). Elamud on ehitatud.
Kavandatava detailplaneeringuga ei nähta ette muudatusi maakonnaplaneeringus.
3.Mõjutatava keskkonna kirjeldus
KeHJS § 33 lõigete 3-5 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja
sisust; detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast
alast ning asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:
missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele
tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest;
missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;
strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse;
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;
strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel;
mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene
mõju;
oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;
mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond;
eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;
mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
Eelhinnangus on planeeringuala ja vaadeldava piirkonna iseloomustamiseks kasutatud Maa-
ameti kaardirakenduse veebikeskkonnast, Keskkonnaregistri veebikeskkonnast saadud
informatsiooni (seisuga 20.06.2022).
Detailplaneeringu ala asub Kiili alevi lõunapoolses osas (vt joon 1). Juurdepääs
detailplaneeringu alale on Maksimäe tänavalt ja ka Pargi tänavalt. Vaska katastriüksuse
2
(30401:001:2481) pindala on 237704 m², sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Kõlvikuliselt
koosseisult: 25027 m² looduslik rohumaa, 189046 m² metsamaa, muu maa 22746 m² ja
õuemaa 885 m2. Ehitisregistri andmetel detailplaneeringu alal hooneid ei ole. Vaska
katastriüksusele on rajatud mõned aastad tagasi koerte mänguväljak. Alal hooneid ei ole.
Detailplaneeringu ala keskel asuvad 3 elamumaa krunti ühepere elamutega: Maksimäe tn 12
(30401:001:0800, pindala 2500m2), Maksimäe tn 14a (30401:001:0810; pindala 2500m2) ja
Maksimäe tn 16 ( 30401:001:0007, pindala 2499 m2).
Detailplaneeringu alale kitsendusi põhjustavad objektid: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
trassid; elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin); sideehitis maismaal (SIDE19000); Ojam
(Saue) alajaam; Sahkari kraav; puurkaevu PRK0030443 hooldusala; ala edelapoolsele osale
ulatub Sausti turbamaardla.
Geoloogilise baaskaardilt nähtub, et planeeringuala asub Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku
Kahula kihistu kaardistatav üksus 2 (varem Keila kihistu) alal (savikas peene- ja
mikrokristalliline lubjakivi ja mergel K-bentoniidi vahekihtidega).
Lähim maavaravaru (Sausti turbamaardla) paikneb registri andmetel suuremas osas
planeeringualast edela suunal, kuid väike osa maardlast ulatub ka planeeringulale.
Lähim veekogu on ala läbiv Sahkari kraav, mille suublaks on alast ca 2 km kaugusel paiknev
Vääna jõgi.
Planeeringualal kasvav kõrghaljastus (mets) jääb ala kesk- ja lõunapoolsesse ossa,. Metsamaa
on enamjaolt rohevõrgustiku ala.
Hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on
piirkonnas põhjavesi nõrgalt kaitstud.
Infosüsteemi kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid
loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole
Natura 2000 alasid.
3
Joon.1 Vaska DP ala paiknemine ja kitsendusi põhjustavad objektid (maa-ameti kaardirakenduse andmed)
4
Joon.2 Vaska DP ala mullad (maa-ameti kaardirakenduse andmed)
Vaska katastriükuse mullastik on varieeruv (vt joon.2). Siin on nii gleistunud leostunud
mullad (Kog), leostunud gleimullad (Go), leostunud mullad (Ko), gleistunud rähkmullad
(Kg), väga õhukesed ja õhukesed madalsoomullad (M’ ja M’’). Ala lõunapoolsel osal on
sügavad madalsoomullad (M’’’) ja sügavad rabamullad (R’’’).
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel asub lähim arheoloogiamälestis kalmistu
„Kabelimägi“ alast kagu suunal ca 1 km kaugusel (reg.nr. 17918).
Pärandkultuuriobjektidest on registri alusel lähim ca 0,34 km kaugusel ida suunal asuv Kiili
kooli mälestuskivi, kuid mis on seoses koolimaja laiendusega tänaseks teisaldatud.
Keskkonnateabe keskuse keskkonnalubade infosüsteemi andmetel ei asu planeeringualal ega
naaberkatastriüksustel keskkonnalubasid omavaid ettevõtteid. Lähim keskkonnaluba omav
ettevõte on alevi keskel olev Kiili katlamaja.
Vastavalt Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale on kogu Kiili valla territoorium hõlmatud
korraldatud olmejäätmete veoga.
Pinnase radoonisisalduse järgi kuuluvad piirkonna maaüksused normaalse radoonisisaldusega
pinnasega alade hulka. (Eesti geoloogiakeskus, 2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart).
5
Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek ja
perearstid, asuvad Kiili alevis. Huviharidusega tegelemiseks ja vabaaja veetmiseks on
mitmeid võimalusi olemas Kiili alevis, kuid tunduvalt rohkem võimalusi pakub piirkonna
tööhõivekeskuseks olev Tallinn.
Kiili alevis on välja ehitatud nõuetele vastav ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonivõrk (kuulub
Kiili KVH OÜ’le).
4.Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud mõjud, keskkonnaprobleemid
Geoloogia (aluspõhi)- olemasoleva info alusel kavandatav tegevus eeldatavalt olulist
negatiivset mõju piirkonna geoloogilistele omadustele ei avalda. Mõju on põhiliselt ülemises
kihis ehitiste rajamise ulatuses.
Pinnas, muld- ehitamise käigus avaldatakse pinnasele kohati olulist negatiivset mõju. Mõjud
on lokaalsed, suhteliselt lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tee, tehnovõrkude rajamine).
Loodusvaradest on oluline kasvupinnas, mida pärast ehitusalalt eemaldamist saab suunata
uuesti kasutusse haljastusel. Kaevenditest väljavõetud pinnast saab kasutada osaliselt
kohapeal täite- ja tasandustöödel, teisaldatava pinnase koguste kohta info puudub.
Kavandatava tegevusega kaasneb alal eeldatavalt mõningane negatiivne ja pöördumatu mõju
mullale, sest kavandatud ehitiste, rajatiste alust maad ei saa enam kasutada taimekasvatuseks,
sh metsa- või põllumajandussaaduste tootmiseks. Kavandatavate ehitiste asukoha ja ehitiste
alla jääva eeldatavalt suhteliselt väikse maa-ala tõttu ei saa väita, et kavandatav tegevus
omaks suuremas plaanis vaadatuna piirkonna mullastikule ja majandusele oluliselt negatiivset
mõju. Mõju on peamiselt planeeringualal.
Detailplaneeringu alal ei ole registreeritud tootmisest jms. tingitud olulisi pinnasereostusi.
Puudub teave, et Kiili valla ettevõtetest oleks vaadeldavale piirkonnale registreeritud oluline
negatiivne mõju. Kaugemal asuvad ettevõtted eeldatavalt ei mõjuta planeeringuga kavandatut
oluliselt negatiivselt.
Maavarad- riiklikusse registrisse kantud maavaravarudele, maardlatele kavandatav tegevus
kauguse tõttu eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei avalda. Katastriüksusele ulatuva
turbamaardlale tegevusi ei planeerita. Vaska katastriüksusest lõunapool paikneb
turbatootmisala. Mõningane negatiivne mõju võib elamualadele kaasneda teatud tuule
tugevuse ja suunaga, kui tootmistegevuse käigus tekkinud turbatolm kandub elamuteni.
Turbatolm võib olla küll ebameeldiv, kuid ei ole mürgine ja seda ei lendu pidevalt. Väikestes
kogustes suvisel perioodil elamuteni jõudev turbatolm eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei
avalda.
Mets ja teised looduslikud kooslused- kavandatav tegevus avaldab katastriüksusel kasvavale
metsale negatiivset pöördumatut mõju, sest elamute ehitamiseks raiutakse osa metsast. Alles
jääb suurem osa ala lõunapoolsel osal olevast ja rohevõrgustikku kuuluvast metsas. Kuna
arendustegevust kavandatakse suhteliselt väikesele metsamaale, ei ole mõju eeldatavalt kogu
piirkonnale oluliselt negatiivne, sest elamumaa kruntidele rajatakse ka haljastust. Mõningane
negatiivne mõju (lindude-loomade liikumist ja elamist häiriv) võib kaasneda juhul, kui
naabruses paiknevat metsa hakatakse kasutama piirkonna elanike poolt rekreatsioonialana.
Mõju täpset suurust täna määrata pole võimalik. Planeeringualal olevates looduslikes
kooslustes toimub eeldatavalt teatud muutusi, sest osaliselt muudetakse avalikuks
kasutamiseks mõeldud maa-ala paiknemist (sh koerte mänguväljak). Olemasoleva
looduskeskkonna muutmine omab pöördumatut negatiivset mõju (ehitiste asukohas
6
hävitatakse enamjaolt olemasolevad kooslused- taimestik, loomastik, mõningal määral
muudetakse veerežiimi, suureneb inimese mõju looduskeskkonnale jms). Samal ajal peab
märkima, et vaadeldavas piirkonnas kujundatakse välja uus elukeskkond, mis annab uutele
eluvormidele eksisteerimisvõimaluse. Lähtudes suhteliselt väikesest pindalast ja sellest, et
piirkond on juba osaliselt inimtegevusest mõjutatud (elamukruntide vahetu naabrus,
mänguväljak), võib eeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt negatiivselt elupaikade,
liikide ja ökosüsteemi seisundit ning säilimist. Kui palju ehitustegevus, müra, haljastuse
muutmine, valgustingimuste muutmine ja kinnistute hilisem kasutamine häirib lindude-
loomade, putukate liikumist ja pesitsemist, pole teada. Tegevusega võib kaasneda teatav
negatiivne mõju loomastikule ja taimestikule, kuid eeldatavalt ei ole see oluline. Mõju
loomadele-lindudele on eeldatavalt suurem ehitustegevuse käigus ja seda saab vähendada
ehituse kavandamisega perioodile, kus pesitsemist ja poegimist ei toimu. Planeeringuga
nähakse ette üldkasutatavaid maa-alasid, kus saavad kasvada üksikud puud või puudegrupid,
mis eeldatavalt leevendavad kliimamuutuste negatiivseid mõjusid. Eeldatavalt kavandatav
tegevus piirkonna elanikke oluliselt negatiivselt ei mõjuta. Mõju täpset suurust, ulatust pole
täna võimalik määrata.
Põhjavesi- olulisimaks loodusvaraks, mida elamute kasutamisel edaspidi vajatakse, on vesi.
Ehitustegevuse ajal ei ole vee erikasutusluba eeldatavalt vajalik. Eeldatavalt ei avalda
kavandatav tegevus suhteliselt väikese mahu tõttu täna veel olulist negatiivset mõju Kiili
vallale eraldatud põhjaveevarudele. Tänase maakasutuse ja inimtegevuse juures piirkonnas
põhjavee reostust teada ei ole.
Pinnavesi- tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja
kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe(pinnase)vett. Kogunenud liigvesi
juhitakse pinnasesse või veetakse ära. Kuna kaevetööde maht ei ole väga suur, on eeldatavad
sademevee kogused suhteliselt väikesed ja nende eemaldamine lahendatakse töö käigus.
Täpsemad kogused ei ole teada ja kogused sõltuvad ka ilmast. Liigvee kogumisel ja
ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike
ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid. Alal paikneb kuivenduskraav, sest piirkond on
periooditi liigniiske. Kui sademevett planeeritakse juhtida kraavi, peavad olema tagatud
sellisele tegevusele õigusaktidega kehtestatud nõuded. Nõuetekohasel vee suunamisel ei ole
kavandatavast tegevusest tulenev mõju eeldatavalt oluliselt negatiivne. Planeeringu
koostamisel tuleb tegevusi kavandada selliselt, et naaberkatastriüksuste kuivendussüsteemide
töö ei saaks häiritud. Olemasolevate süsteemide rikkumisel tuleb projekteerida ja välja ehitada
uued, nõuetele vastavad kuivendussüsteemid.
Reovesi- elamute kasutamisel tekkinud reovesi tuleb juhtida ühiskanalisatsiooni (suunatud
Tallinna linna puhastusseadmetesse). Kui reovee ärajuhtimisel lähtutakse õigusaktidega
kehtestatud nõuetest, ei ole elamute kasutamisel tekkiva reovee mõju looduskeskkonnale
(pinnasele, pinna- ja põhjaveele) oluliselt negatiivne.
Tegevusluba (keskkonnaluba) omavad ettevõtted- Naabruses ei paikne keskkonnalubasid
omavaid ettevõtteid. Lähim õhusaasteluba omav ettevõte on Kiili alevis paiknev katlamaja.
Eeldatavalt kauguse tõttu katalamajal olulist negatiivset mõju planeeringualale ei ole. Pole
alust eeldada, et kavandatud tegevus omaks negatiivset mõju Kiili vallas töötavatele
ettevõtetele. Eeldatavalt või olla väike positiivne mõju võimaliku tööjõu lisandumise läbi.
Täpset mõju pole teada.
Jäätmed- ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada
kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib
7
ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Põhiliselt tekib olmejäätmeid ehitiste edaspidisel
kasutamisel. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda nii jäätmeseadusest kui ka Kiili valla
jäätmehoolduseeskirjast. Tekkivate jäätmete kogused ei ole täna teada. Detailplaneeringu
piirkond on korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud alas. Naabruses asuvatel elamumaa
katastriüksustel tekkivad jäätmed on eeldatavalt suuremas osas sarnaste omadustega kui
vaadeldava ala kasutamisel tekkivad jäätmed. Kui jäätmete käitlemisel lähtutakse Kiili valla
jäätmehoolduseeskirjast, ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna
keskkonnataluvust. Pole andmeid, et korraldatud jäätmeveost oleks vaadeldavas piirkonnas
tekkinud keskkonnahäiringuid. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel pole alust eeldada, et
Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid ei järgita.
Müra, õhusaaste, vibratsioon- kavandatav tegevus suurendab mõningal määral
liikluskoormust planeeringualal ja naabruses paiknevatel teedel-tänavatel. Esmalt on
ehitustöödega kaasnev müra, kuid see on suhteliselt lühiajaline ja toimib põhiliselt päevasel
ajal. Elamutest lähtuv ja transpordi tekitatud müra ei ole täpselt teada, kuid eeldatavalt ei ületa
lubatud piirnorme ja levib põhiliselt päevasel ajal. Mõju peamisel planeeringualale ja
lähinaabritele. Lühiajaliselt võib kaasneda mingite lõhnade esinemine (näit. värvimis-,
lakkimistööd). Ehitustegevusega kaasneb vibratsioon on suhteliselt lühiajaline ja eeldatavalt
mitteoluline. Mõningal määral võib siiski ehitus lühiajaliselt häirida naaberkinnistute
elanikke. Hoonete ja taristu kasutamisega eeldatavalt olulist vibratsiooni ei kaasne. Kuna
planeeringuga kavandatakse suhteliselt väikese arvu elamute rajamist, ei ole alust eeldada, et
kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud (müra, õhusaaste, vibratsioon) osutuks piirkonnale
oluliselt negatiivseks, piirkonna vastupanuvõimet ületavaks. Planeeringus tuleb vajaduse
ilmnemisel näha ette piisavad leevendusmeetmed oluliste negatiivsete mõjude
vähendamiseks.
Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite, ja teiste mehhanismide poolt kütuse
(põhiliselt vedelkütuse) kasutusega. Elektrienergiat kasutatakse ehitusprotsessis võimalikult
vähe. Ehitiste hilisemal kasutamisel vajatakse elektrit ja kasutatakse kütust hoonete
kütmiseks. Kasutatavad kütusekogused on võrreldavad teiste sarnaste tegevustega. Kuna
kütus on oluline kuluartikkel, on kasutaja huvitatud kütuse säästlikust kasutamisest. Kütuse
kasutuse mõju keskkonnale on tegevuse seisukohast suhteliselt väikese mahu tõttu eeldatavalt
minimaalne. Täna pole täpselt veel teada, milliseid küttesüsteeme elamutele plaanitakse
kasutada.
Sõltuvalt elamu kütmiseks kasutatavast kütteliigist, võib esineda soojuse mõju, kuid
eeldatavalt ei ole see suhteliselt väikese koguse tõttu oluliselt negatiivne.
Valgusreostuse vähendamiseks tuleb ala valgustamiseks kasutada võimalikult säästlikku
tehnoloogiat ja suunatud valgustust, kusjuures ei tohi valgustust suunata alt ülesse (nn taeva
poole). Valgustuse negatiivset mõju rohekoridorile saab vähendada valgustuse suunamisega
elamualade poole (rohekoridorist eemale).
Ehitamisel kasutatavad materjalid- ehitustegevuse käigus kasutatavad ehitusmaterjalid, sh
loodusvarad (näit. kruus, liiv, puit jms) tuuakse teistest piirkondadest sisse, sest kohapeal neid
ei ole. Kuna kavandatud tegevus on eeldatavalt suhteliselt väikesemahuline, on materjalide
kulu mitte eriti oluline.
Kliima- planeeritav ehitustegevus ja ehitiste hilisem kasutus mõjutab kliimamuutusi määral,
mis on määratud ehitusmehhanismide ning transpordivahendite tehniliste näitajatega,
küttekolletest väljuva CO2 emissiooniga. Peamiseks võimalikke kliimamuutusi põhjustavaks
gaasiks ongi CO2. Võrreldes ülemaailmse emissiooniga, jäävad kavandatava ehitustegevusega
8
tekkivad heitmed marginaalseteks. Võimalusel peaks vältima autode, traktorite jt seadmete
mootorite asjatut töötamist. Arvestades mahte, võib antud mõju pidada väikeseks ent
negatiivseks.
Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ja/või kaitsealused objektid – kauguse
tõttu eeldatavalt kavandatava tegevuse elluviimisega olulist negatiivset mõju ei kaasne.
Viimastel aastatel toimunud intensiivse kinnisvara arenduse ja valglinnastumise tõttu on
tekkinud olukord, kus Kiili lasteaias ei ole piirkonna väikelastele piisavalt kohti ja seetõttu on
lastehoiu teenuse vajadus väga suur. Puudub teave, kas kavandatud tegevuse tulemusena võib
lasteaia, koolis õpilaskohtade vajadus oluliselt suureneda.
Tuleb arvestada, et enamus mõjusid, mis kavandatud tegevusega avalduvad erinevatele
keskkonnaelementidele, mõjutavad ka sotsiaalset keskkonda. Olemasoleva info põhjal ei saa
täna väita, et mõju oleks sotsiaalsele keskkonnale oluliselt negatiivne. Kavandatud tegevuse
tulemusena eeldatavalt suureneb piirkonna kaubandus- ja teenindusettevõtete poolt pakutavate
teenuste tarbijate arv. Seega on mõju eeldatavalt mõningal määral positiivne.
Kavandatud tegevuse ellurakendamisel suureneb detailplaneeringu ala (kinnisvara) väärtus.
Pole teada, kuidas mõjutab kavandatud tegevus naaberkinnisvara hindasid.
Pole teada, et käesoleva planeeringu ellurakendamine tooks kaasa olulist kumulatiivset või
piiriülest mõju.
Pole teada, et planeeringuga kavandatud tegevused oleksid vastuolus Euroopa Liidu
keskkonnaalaste õigusaktide nõuetega.
Pole teada, et naabruses asuvate elamumaa, maatulundusmaa katastriüksuste sihtotstarbelisest
kasutamisest lähtuks oluline negatiivne mõju käesoleva detailplaneeringuga kavandatud
tegevustele.
Üldises plaanis vaadatuna sobib kavandatav tegevus antud asukohta (näiteks saab kasutada
piirkonnas olemasolevaid tehnovõrke).
4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Põhjavee reostust võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii, sest põhjavesi on
kohati nõrgalt kaitstud. Mõju ulatus ei ole ette teada.
Piirkonna põhjavee ressursile (joogiveele) võib negatiivselt mõjuda veetoru purunemine või
pikemaajaline leke. Mõju ulatus, suurus sõltub avarii, lekke kestvusest. Mõju ulatust ette
teada pole võimalik.
Pinnavee nõuetekohasel käitlemisel (sh suunamisel) negatiivset mõju ei ole ette näha.
Pinnavee saastus, reostus võib tekkida eeldatavalt mõne avarii korral (näiteks õli, kütuse
sattumine pinnasele ja sealt vette).
Õhusaastumist võib põhjustada elamu kütmine, automootorite töötamine, seda eriti
tuulevaikse ilmaga. Samuti võivad õhusaastet põhjustada tulekahjud ja elanike poolt
tuulevaikse ning niiske ilmaga süüdatud lõkked. Mõju ulatust pole teada.
Jäätmevoogude (olmejäätmete) liikumine antud piirkonnas on vältimatu. Ehitiste kasutajate
arvu suurenemine suurendab piirkonnast kogutavate jäätmete hulka ja transpordist tingitud
õhusaastet. Kuna kogused on eeldatavalt väikesed, ei ole põhjust eeldada keskkonnale olulist
negatiivset mõju. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel nendest oluline negatiivne mõju puudub,
avarii korral jäätmetest tingitud keskkonnareostust ei ole võimalik ette näha.
Detailplaneeringu alal ei viida eeldatavalt kavandatava tegevuse käigus ohtlikke aineid
pinnasesse. Eeldatavalt ei ole pinnasele olulist negatiivset mõju.
Kavandatavast tegevusest lähtuvat olulist negatiivset mõju põhjaveele, pinnaveele, pinnasele
ja õhule ei ole olemasoleva info alusel võimalik ette näha.
9
Detailplaneeringu realiseerumise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille
tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesivesi, õhk (pinnasereostus,
põhjaveereostus, veereostus, tulekahjud jne). Mõju täpset ulatust, suurust ei ole võimalik ette
näha.
4.3 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule
kaitstavale loodusobjektile.
Lähtudes elektroonilisest keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardiserveri andmetest, ei ole
detailplaneeringu alal ega selle vahetus lähialas Natura 2000 võrgustiku ala. Kavandatava
tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.
Lähtudes looduskaitseregistri andmetest, ei esine detailplaneeringu alal ja lähiümbruses
looduskaitseseaduse § 4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte.
Kuna kaitstavad loodusobjektid asuvad kasutada oleva info põhjal detailplaneeringu alast
suhteliselt kaugel, ei oma planeeritud tegevus eeldatavalt neile olulist negatiivset mõju.
5. Asjaomaste asutuste seisukohad:
5.1 Väljavõte Keskkonnaameti (15.07.2022 nr 6 5/22/13426-2) kirjast: „Lähtudes esitatud
materjalidest ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet seisukohal 3, et planeeritava
tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22mõistes olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) algatamine Vaska maaüksuse detailplaneeringu algatamisel ei ole
eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126
kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.“
5.2 Väljavõte Terviseameti kirjast (05.08.2022 nr 9.3-1/22/6031-2): „Amet on tutvunud
esitatud materjalidega, ei esita vastuväiteid KSH algatamata jätmisele ning märgib järgmist:
Planeeritava alani levivad müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016
määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid.
Planeeritava ala kõrvale jääb Aasu turbatootmisala. Amet palub edaspidi detailplaneeringu
koostamise käigus kirjeldada selle ala võimalikku mõju (müra, vibratsioon jmt) planeeritavale
alale.
Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal
müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 2).
Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid
meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
eest.“
Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega
aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega
aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00
ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse
asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha
tööpäevadel kella 07.00-19.00.
Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002
määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.
Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.
Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud.
Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleks detailplaneeringu alal teostada
1
radoonitasemete mõõtmised. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt
EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates
hoonetes“ toodule.
Planeeringuala läbib elektriõhuliin 1-20 kV Vaela II:JRK kaitsevöönd. Ameti hinnangul
tuleks eluhoonete ja mänguväljakute paigutamist elektriõhuliinide kaitsevööndisse vältida,
ennetamaks neist tulenevaid võimalikke ohte.
KSH eelhinnangus on välja toodud: „Valgusreostuse vähendamiseks tuleb ala
valgustamiseks kasutada võimalikult säästlikku tehnoloogiat ja suunatud valgustust, kusjuures
ei tohi valgustust suunata alt ülesse (nn taeva poole). Valgustuse negatiivset mõju
rohekoridorile saab vähendada valgustuse suunamisega elamualade poole (rohekoridorist
eemale).“ Amet lisab, et valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega
ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
6. Kokkuvõte
Kavandatud tegevuse tulemusena valminud elamute ja rajatiste ning alal toimuva suhteliselt
intensiivse (võrreldes planeeringule eelneval ajal toimunud tegevustega) inimtegevuse mõju
on võrreldes täna olemasoleva mõjuga keskkonnale (näit. looduslikele kooslustele, pinnasele,
veerežiimile jms) suhteliselt pikaajaline ja pöördumatu. Kuna tegevus toimub suhteliselt
väikesel pinnal, on toimuv keskkonnamuutus antud ala ja lähipiirkonna suhtes küll negatiivne
(näit väheneb maa kasutamine metsamajanduslikul otstarbel, alal suureneb inimtegevuse
mõju, muutub veerežiim), kuid laiemas plaanis vaadatuna eeldatavalt suhteliselt väikese
mõjuga. Kavandatav tegevus eeldatavalt ei mõjuta ümbritsevat keskkonda (sh inimesi) ja
piirkonna keskkonna vastupanuvõimet oluliselt negatiivselt. Elamute lisandumine sobib
üldjoones antud asukohta ja ei ole vastuolus piirkonnas toimuvate teiste arendustegevustega.
Detailplaneeringu menetlemise käigus oluliste negatiivsete mõjude ilmnemisel tuleb nende
vähendamiseks planeeringus ette näha piisavad leevendusmeetmed või planeerida tegevused
selliselt , et negatiivsed mõjud ei oleks olulised.
Võttes aluseks eelhindamisel saadud info, mitte algatada Kiili alevis Vaska kinnistu
detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist järgmistel põhjustel:
- detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi,
millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase ja õhu
saastatust, olulist jäätmeteket, mürataseme ning vibratsiooni suurenemist;
- lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja
maakasutusest, ei põhjusta kavandatavas mahus ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline
kasutamine antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad
võimalikud mõjud on eeldatavalt suhteliselt väikesed. Keskkonnatingimustega
arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt
planeeringumenetluse käigus;
- avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel
järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid;
- detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna
vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringu
elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju ümbritsevale looduskeskkonnale.
- detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid
ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida
planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
- ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele
objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub.
1
- detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid
objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud
keskkonnaohtlikku tegevust;
- kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket,
mõningast valgusreostust tekib valgustusest. Valgustuse negatiivset mõju
rohekoridorile saab vähendada valgustuse suunamisega elamualade poole
(rohekoridorist eemale). Vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus, samuti on
tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega;
-kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu, vara;
- keskkonnalubade vajadust tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise käigus;
- planeeritaval alal asuva kinnisasja maakasutuse sihtotstarvete muutmine ei põhjusta
olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja
kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid ja head tava;
- planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti poolt tehtud märkustega ja
ettepanekutega.
Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste,
faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.
Koostas: Siiri Treimann
Keskkonnanõunik
05.08.2022
1
KIILI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Kiili 18. jaanuar 2023 nr 10
Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine
Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja lg 5, Kiili Vallavolikogu 14.03.2000
määrus nr 4 „Otsustusõiguse delegeerimine” alusel, kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013
otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 33 lg 2 p 4, lg-d 3, 4, 5 ja § 35, Vabariigi
valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, § 13 p 2, § 16 p 1 ning arvestades
25.07.2021 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/575-1 ja 05.01.2023 sõlmitud
halduslepingut nr 8-15/107.
Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee
2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post
[email protected]).
Detailplaneeringu koostaja on Casa planeeringud OÜ (Liivalaia 29-57, 10118 Tallinn, tel 5072826,
e-post
[email protected] ).
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus (Nabala
tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post
[email protected]).
1. Algatada Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneeringu koostamine (DP0353). Käesoleva
otsuse põhjendused on esitatud lisas 1.
2. Planeeritava maa-ala suurus on 25,04 ha, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud
lisas nr 2.
3. Planeeritaval maa-alal kehtib:
◦ Kiili valla üldplaneering
4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Vaska katastriüksuste
(30401:001:2481) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine.
Detailplaneeringuga määratakse lahendus Vaska kinnistu osale, mis asub Kiili alevi keskuse ja
üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku vahel (ca 10ha suurune ala Vaska katastriüksusest),
ülejäänud ala suhtes Detailplaneering lahendust ei määra ja säilib praegune olukord.
Rohevõrgustiku vähendamine pole lubatud. Detailplaneeringuga on kavas moodustada 5
ridaelamu krunti (krundi min suurus 6400 m2), 5 paariselamu krunti (krundi min suurus 3000
m2), 17 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2). Kokku kuni 47 elamuühikut. Lisaks
planeeringuala teenindavatele teedele mõeldud transpordimaade kinnistud. Lõplik
detailplaneeringu lahendus leitakse detailplaneeringu menetluse käigus, muu hulgas koostöös
avalikkusega. Ridaelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise ridaelamu kõrgusega
kuni 9,0 m (abihooned pole lubatud), maksimaalne korterite arv ühes ridaelamus on 4 ning
ridaelamukrundi koormusindeks peab olema suurem kui 800 m2/korter. Ridaelamute puhul
arvestada minimaalselt 2 parkimiskohta 1 korteri kohta. Paariselamu krundile tohib ehitada
ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kaks ühekorruselist abihoonet
kõrgusega kuni 4,5 m ning paariselamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 400 m2.
Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja
ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune
pind kuni 300 m2. Kõikide elamute parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires.
Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa (%
arvestatakse alast millele moodustatakse täpsem lahendus). Transpordimaa kuhu planeeritakse
sõidu- ja kõnniteed min laius peab olema 16,0 m (planeeritavate sõiduteede katete min laius 5
m ja kõnniteede katete min laius 2 m). Planeeringu elluviimise käigus tuleb lisaks välja
ehitada ka Lootuse tänav T1 kinnistule (30401:001:2405) planeeritud kõnnitee alates lasteaia
jalgväravast kuni Kooli tänav T3//Vaikuse tänav T1 kinnistuni (30401:001:1383). Lisaks
eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine
ja tehnovõrkudega varustamine. Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneeringu
eskiislahenduse joonis on esitatud algatamise korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri lisas nr 4.
Vaska katastriüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse joonisel on krundid positsioonidega 37
ja 38 reserveeritud Kiili alevi terviserajale, mille täpsem lahendus antakse hilisema
planeerimismenetluse või projekteerimise käigus. Planeeringulahenduse koostamisse peab
olema kaasatud: diplomeeritud teedeinsener (tase 7), diplomeeritud hüdrotehnikainsener (tase
7) ja diplomeeritud maastikuarhitekt (tase 7). Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneeringu
eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.
5. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
6. Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5.
7. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks Kiili alevis
Vaska maaüksuse detailplaneeringu osas on käesoleva otsuse lisa nr 6.
8. Mitte algatada Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneeringule KSH järgmistel põhjustel:
8.1. detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi,
millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase ja õhu
saastatust, olulist jäätmeteket, mürataseme ning vibratsiooni suurenemist;
8.2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest,
ei põhjusta kavandatavas mahus ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine
antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud
mõjud on eeldatavalt suhteliselt väikesed. Keskkonnatingimustega arvestamine on
eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus;
8.3. avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel
järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid;
8.4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime
ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne
olulist negatiivset mõju ümbritsevale looduskeskkonnale.
8.5. detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid
ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida
planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
8.6. ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele
eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub.
8.7. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid
objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud
keskkonnaohtlikku tegevust;
8.8. kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket,
mõningast valgusreostust tekib valgustusest. Valgustuse negatiivset mõju
rohekoridorile saab vähendada valgustuse suunamisega elamualade poole
(rohekoridorist eemale). Vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus, samuti on
tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega;
8.9. kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu, vara;
8.10. keskkonnalubade vajadust tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise käigus;
8.11. planeeritaval alal asuva kinnisasja maakasutuse sihtotstarvete muutmine ei põhjusta
olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja
kasutamisel järgitakse õigusaktidega kehtestatud nõudeid ja head tava;
8.12. planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti poolt tehtud märkustega ja
ettepanekutega.
9. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste,
faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.
10. KSH algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Kiili valla dokumendiregistris ja tööpäevadel
ning tööajal Kiili vallavalitsuses (Nabala tee 2a, Kiili alev
11. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste,
faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all
mõeldakse eelkõige:
11.1. Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine;
11.2. Kiili valla sotsiaalse infrastruktuuri ressursi puudumine (lasteaia- ja koolikohad).
12. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt
planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7 ning teavitada isikuid keskkonnamõju hindamise
mittealgatamisest vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
§ 35 lg 6 ja lg 7.
13. Kiili Vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg 1
ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.
14. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.
15. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.
/ allkirjastatud digitaalselt/
Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/
Vallavanem Tarko Tuisk
Vallasekretär
Lisa(d):
1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 18.01.2023 korraldusele nr 10;
2. Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem;
3. Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse joonis;
4. Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri;
5. Kiili alevis Vaska maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad;
6. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse kohta Kiili alevis Vaska
maaüksuse detailplaneeringu osas.