dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustaja täiendav seisukoht

Rahandusministeerium · 19. jaanuar 2023
Viit
12.2-10/23-8/22-2
Registreeritud
19. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo Sorainen (UAB ESSPO esindaja)
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-8
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎ESSPO.seisukoht.2023-01-18.est.sorainen.asice154 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Endla 13, Tallinn 18.01.2023 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 255129 Vaidlustaja: UAB ESSPO Registrikood: 154167210 Troškūnų g. 1, LT-29100, Anykščiai e-post: [email protected] Esindaja: advokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 6 400 900 e-post: [email protected] Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Registrikood: 70009764 Järve 34a, 11314, Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik: UAB Stega Registrikood: 301177572 Laisvės 17-14, LT-89222, Mazeikiai e-post: [email protected] VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT Sorainen – 2/7 – 1. HANKIJA EI SAA ÕIGUSPÄRASELT RAAMLEPINGUT ÜHE PAKKUJAGA SÕLMIDA 1.1. Hanketeates avaldatud teave prevaleerib teiste riigihanke alusdokumentide ees 1. Hankija vastusest vaidlustusele nähtub, et võimaliku raamlepingu sõlmimist kolmanda isikuga ning selle tarbeks tehtud otsuseid põhjendab hankija üksnes sellega, et väidetavalt oli hankija raamlepingu projektis näinud ette, et võib sõlmida raamlepingu ka ühe pakkujaga. 2. Enne asumist raamlepingu projektis märgitu käsitlemise juurde, peatub vaidlustaja sellel, mis õiguslik tähendus võiks üldse raamlepingu projektis väljendatul olla, olukorras, mil RHS § 77 lg-st 9 tuleneb hierarhianorm, mille kohaselt prevaleerib hanketeade. 3. Riigihangete seaduse § 77 lg 9 sätestab järgmist: Erinevuste korral hanketeates ja teistes riigihanke alusdokumentides esitatud teabe vahel lähtutakse hanketeates esitatust. Kirjanduses väljendatu kohaselt kodifitseeritakse selle sättega VaKo ja kohtute pikaaegne praktika. 4. Kuna see norm on sedavõrd ühemõttelises esituses ja lihtsasti mõistetav, siis puudub vajadus selle sisu tõlgendama hakata. Ka hankija ei vaidle oma vastuses vaidlustusele sellise normi olemasoluga ega ürita sellele anda ka mingisugust teistsugust sisu. Seega ei ole poolte vahel tõenäoliselt vaidlust selle üle, et RHS § 77 lg 9 kohaselt prevaleerib hanketeates esitatu teistes RHAD-des esitatu ees. 5. Hankija ei vaidle ka sellega, et oli hanketeates esitanud, et raamleping sõlmitakse mitme pakkujaga. Vaidlust ei saa ka olla selle üle, et raamlepingu projekt, millele hankija viitab ja milles esitatu on hankija ainuke argument, on muu (teine) riigihanke alusdokument RHS § 77 lg 9 mõttes, mis peab hanketeates esitatu ees taanduma. 6. Vastusest vaidlustusele nähtub seegi, et hankija möönab, et vaidlustatud otsuste aluseks on suuresti raamlepingu projektis sätestatud väidetav erisus. Sellega möönab hankija ühtlasi ka seda, et raamlepingu projektis esitatu erineb hanketeates sätestatust, kuna vastasel korral puudub hankija argumentatsioonil sisuline mõte. 7. Kui hankija argumendiks on see, et tema otsuste õiguspärasust põhjendab väidetav erisus raamlepingu projektis, siis on erinevus hanketeate ja muu RHAD vahel. Sellisel juhul kuulub aga kohaldamisele RHS § 77 lg 9, mille kohaselt lähtutakse just hanketeates sätestatust. Viimase kohaselt tuleb raamleping aga sõlmida mitme pakkujaga. 8. Hankija vastupidine tõlgendus, mille kohaselt on raamlepingu projektil mingil teadmata põhjusel „võlujõud“, mis võimaldab RHS § 77 lg-s 9 sätestatut eirata, ei põhine seadusel. Veelgi enam, hankija tõlgendust jaatades muutub RHS § 77 lg-s 9 esitatu sisutuks, kuna loob olustiku, mis on normi esitusele, mõttele ja eesmärgile vastupidine. Väljakujunenud kohtupraktikas on alatasa leitud, et normi ei saa tõlgendada nii, et see muutub sisutuks.1 9. Minnes hankija vastuses viidatud Rahandusministeeriumi riigihangete portaalis esitatud seisukoha juurde, siis tuleb esmalt tähelepanelikult lugeda, mis on selles toodud küsimuse sisu.2 Nimelt on Rahandusministeerium selles endale püstitanud järgmise küsimuse: Kui riigihanke alusdokumentide kohaselt sõlmitakse raamleping kuni nelja pakkujaga, kas siis hankijal on võimalik sõlmida raamleping vaid ühe pakkujaga, kui menetlusse jääb raamlepingu sõlmimise ajaks vaid üks pakkuja?3 1 RKHK 3-3-1-54-02, p 12. 2 Kättesaadav: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/korduma-kippuvad- kusimused#raamleping (16.01.2023). 3 Vaidlustaja rõhutus. Sorainen – 3/7 – 10. Vaidlustaja argument ei ole aga see, et mis juhtub siis, kui RHAD-s on sätestatud võimalus sõlmida raamleping kuni nelja pakkujaga ja kas seda saab ühe pakkuja puhul lahendada ammendavate normide kehtestamisega hankelepingute sõlmimiseks mõnes teises RHAD-s. 11. Vaidlustaja argument on algusest peale olnud see, et kuna hankija on hanketeates ette näinud, et sõlmib raamlepingu mitme pakkujaga, siis ei saa seda sõlmida ühe pakkujaga, sh ka olukorras, mil muus riigihanke alusdokumendis oleks ette nähtud teisiti.4 Seda põhjusel, et sellisel juhul kuulub RHS § 77 lg 9 alusel kohaldamisele hanketeates sätestatu. 12. Seega ei ole antud kaasuse asjaolud samasugused nagu on hankija viidatud ministeeriumi seisukohas, kuna antud juhul ei ole erinevus kahe samal tasemel RHAD vahel, vaid erinevus prevaleeriva hanketeate ja muu RHAD vahel. Isegi kui lugeda ministeeriumi seisukohta näiteks nii nagu seda näib tegevat hankija, oleks ka ministeeriumi seisukohal sama puudus, mis hankija arvamusel, ehk see ei põhine seadusel. Ka ei viita ministeerium oma seisukohas ühelegi RHS- i sättele ega mistahes haldus- ja kohtupraktikale, mis kirjeldatud seisukohta põhistab. 13. Igal juhul ei saa hankija oma minetusi õigustada ega põhjendada Rahandusministeeriumi mistahes seisukohaga. Hankija vastutab oma otsuste õiguspärasuse eest ise ja ministeeriumi seisukohad pole hankijale siduvad. Samamoodi nagu pole need seisukohad õiguse kohaldamisel siduvad ka vaidlust lahendavale organile.5 14. Seetõttu on selge, et olukorras, milles hanketeade nägi ette raamlepingu sõlmimise mitme pakkujaga, ei saa hankija tugineda muus RHAD-s väidetavalt esitatud võimalusele sõlmida raamleping ühe pakkujaga, kuna sellise võimaluse välistab RHS § 77 lg 9. Võimalus sõlmida raamleping mitme pakkuja asemel ühe pakkujaga, pidanuks olema ette nähtud hanketeates. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et hanketeates sellist võimalust ette nähtud ei olnud. 1.2. Hankija peab rangelt kinni pidama endale seatud reeglitest 15. Hankija on oma vastuses vaidlustusele omistanud omajagu leheruumi ka sellele, kuidas tema arvates oleks hoolas hankija pidanud RHAD-st aru saama või mida oleks vaidlustaja esindaja pidanud märkama. 16. Olukorras, milles hankija möönab, et hanketeates oli ette nähtud raamlepingu sõlmimine mitme pakkujaga ja lähtudes RHS § 77 lg-st 9, omab tähendust üksnes tõsiasi, et väljakujunenud haldus- ja kohtupraktika kohaselt peab hankija rangelt kinni pidama tema enda seatud ja talle kohalduvatest menetlusreeglitest.6 Seadusandja ei ole viidatud sätte kohaldamise eeldusena ette näinud seda, kuidas peab hoolas pakkuja hankija arvates RHAD-d kogumis mõistma või mida peab märkama vaidlustaja esindaja. Seadusandja on ette näinud, et hanketeade prevaleerib ja sellest pidi oma vaidlustatud otsuste tegemisel lähtuma ka hankija. 17. Isegi kui mingil põhjusel peaks antud vaidluses arvestama, kuidas hoolas pakkuja pidi RHAD-d kogumis mõistma, siis nagu on selgitatud ka vaidlustuses, ei ole ühegi mõistliku pakkuja jaoks mõistuspärane, et mõistlik hankija asub võimalust raamlepingu sõlmimiseks ühe pakkujaga reguleerima raamlepingus endas. See ei ole kuidagi loogiline, kuna raamlepingu regulatsioon ei ole isegi oma olemuselt mõeldud hankemenetluses tingimuste seadmiseks, vaid raamlepingu täitmise reguleerimiseks. 18. Teiseks ei reguleerigi hankija viidatud raamlepingu p 3.12 isegi seda, et hankija võiks raamlepingu sõlmida ühe partneriga, vaid hoopistükkis küsimust, kuidas toimub hankelepingu sõlmimine siis, kui minikonkursse pole kellegagi korraldada. Olukorras, milles hankija võinuks hanketeates lihtsalt sätestada, et mingitel tingimustel on tal ka õigus raamleping sõlmida ühe 4 Vt vaidlustuse p 20-21. 5 TlnRKo 3-19-631, p 14; VaKo 92-20/215323, p 45. 6 EKo 10.10.2013, C-336/12, Manova; RKHKo 3-19-1501, p 17. Sorainen – 4/7 – pakkujaga, ei pea ükski pakkuja olema hiromant ja hakkama tuletama hankija õigusi RHAD-st, mis pole mõeldud selliseid asju reguleerimagi, veel vähem sõnastuses, mis ei ole sellise reegli jaoks isegi asjakohased. Haldus- ja kohtupraktika eeldab, et hankija sätestab RHAD nõuded selgesõnaliselt ja täpselt, ka seda pole hankija antud juhul suutnud. 19. Olukorras, milles hanketeates on ette nähtud raamlepingu sõlmimine mitme pakkujaga, ei saa võimalus sõlmida raamleping ühe pakkujaga olla esitatud mujal kui hanketeates. Otsus, mille korral hankija eirab RHS § 77 lg 9 sätestatut, ei saa olla õiguspärane. 2. VAIDLUSTAJA PAKKUMUSE TAGASILÜKKAMINE POLE ÕIGUSPÄRANE 20. Siirdudes hankija otsuse juurde vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta, siis väidab hankija esmalt, et vastavustingimustes nõutud lisatestid pole seotud sertifikaatidega ega nende raames tehtavate perioodiliste testidega. 21. Vaidlustaja arvates ei saa see väide tõele vastata. Nimelt nähtub juba vastavustingimuste esitusest, et hankija on pidanud lisateste lahutamatult seotuks nõutavate sertifikaatidega. Nõue lisatestide esitamiseks on toodud samas tingimuses, kui nõue sertifikaatide esitamiseks. Kui tegemist oleks mingite täiesti eraldiseisvate tingimustega, milledel igasugune omavaheline seos puuduks, siis ei nõuaks mõistlik pakkuja neid ühe tingimuse osana. 22. Punktis 2.3.2 väidab hankija, et ei pidanud tehnilise kirjelduse p 1.4 alusel võimaldama vaidlustajale nõuetekohaste testide esitamist, kuna tsiteerides hankijat, on tehniline kirjeldus dokument, mis valdavalt kirjeldab lepingu täitmise protsessi. 23. Vaidlustaja arvates ei ole selline arusaam tehnilise kirjelduse olemusest kooskõlas sellega, mida näevad tehnilisele kirjeldusele ette RHS ja selle aluseks olevad direktiivid. Riigihangete seaduse § 87 kohaselt on tehniline kirjeldus hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija kehtestatud omaduste või tehniliste nõuete kogum. 24. Lihtsamalt öeldes on tehniline kirjeldus tingimuste loetelu hankija soovitava asja, teenuse või ehitustöö kohta ja määratleb selle, mida hankija soovib saada. Tehniline kirjeldus ei ole dokument, mis valdavalt kirjeldab lepingu täitmise protsessi. Lepingu täitmise protsessi on mõeldud kirjeldama ja kirjeldab leping ise. 25. Kui hankija väidab, et RHAD pealkirjaga tehniline kirjeldus polegi tehniline kirjeldus, vaid tegemist on hoopis nt hankelepingu täitmise tingimustega, siis tekib küsimus, et millises RHAD-s on hankija tehnilise kirjelduse kehtestanud, kui üldse? 26. See ei ole küsimus küsimuse pärast, vaid esiteks on RHS § 77 lg 4 p 1 kohaselt tehniline kirjeldus nn kohustuslik riigihanke alusdokument, mis peab hankemenetluses olemas olema. 27. Teiseks ei tihka vaidlustaja kuidagi uskuda, et hankija hangib Tallinna lennujaamale, Tartu lennujaamale, Pärnu lennujaamale, Kuressaare lennujaamale, Kärdla lennujaamale ja Ämari lennubaasile erinevaid jäätõrjevahendeid, kuid tehnilist kirjeldust hangitavale ei ole.7 See oleks ilmselgelt ohtlik ka lennuohutuse vaatenurgast, kui pakkujad saaksid hankelepingute raames hiljem tarnida mistahes jäätõrjevahendeid. 28. Kui võtta aluseks hankija vastuse p-s 2.3.2 esitatud väide, et tehnilise kirjelduse p 1.4 ei puutu asjasse, kuna seal kasutatakse termineid „ostja“ ja „müüja“ ja sätte mõte on see, et ostjal 7 Kui see nii tõepoolest on, et tehniline kirjeldus sootuks selles riigihankes puudub, siis on tegemist RHS § 195 lg 10 mõttes asjaoluga, mis võib kaasa tuua Rahandusministeeriumi ettekirjutuse RHS § 208 lg-s 1 sätestatud alusel ja vaidlustuse läbivaatamise peatamise. Sorainen – 5/7 – on õigus lepingu täitmise ajal nõuda täiendavaid dokumente, siis ei peaks hankemenetluse kestel tähtsust omama ka muud sätted, milles sama terminoloogiat kasutatakse. 29. Näiteks tehnilise kirjelduse p-s 1.5 on hankija sedastanud, et: Iga viidet, mille ostja teeb hanke alusdokumentides (sh käesolevas või minikonkursi tehnilises kirjelduses) standardile või ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Ka selles sättes kasutatakse mõistet „ostja“, kuid hankija selgituse kohaselt on see justkui midagi sellist, mida hankija nõuab alles lepingu täitmise käigus. 30. Eeltoodu pinnalt ei ole eluliselt usutav, et äärmiselt kogenud hankija kehtestaks RHAD, pealkirjastaks selle kui „tehniline kirjeldus“ ning asuks selles hoopis reguleerima raamlepingu või hilisemate hankelepingute täitmise protsessi. 31. Seega on „20221103_RKIK_TLL_KV_Lisa 1_Tehniline kirjeldus_Jäätõrjevahendite ostmine 255129“ siiski tehniline kirjeldus ja selle p 1.4 kohaselt oli hankija endale ette näinud võimaluse küsida sertifikaate, sh lisateste. Kuna hankija tal lasuvat diskretsiooni ei kasutanud ega põhjendanud, miks ta seda ei kasutanud, siis ei saa hankija otsus olla õiguspärane. 3. HANKIJA EI OLE EDUKAL PAKKUJAL KÕRVALDAMISE ALUSEID JA KVALIFIKATSIOONI KONTROLLINUD 32. Hankija vastuse osast 2.4 nähtub, et hankija vaidleb vaidlustajale vastu asjaolude osas, mida vaidlustaja hankijale pole ette heitnudki. 33. Vaidlustaja arvates on tänaseks ilmne, et RHS-ist, VaKo praktikast ja vaidlustaja viidatud Rahandusministeeriumi seisukohast tuleneb, et hankija peab esmalt tegema otsuse pakkumuse edukaks tunnistamise kohta, siis kontrollima eduka pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluseid ning saab alles pärast seda teha otsuse eduka pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kohta. Teisisõnu on hankepassiga menetlustes vaja teha vähemalt kaks eraldi otsust. 34. Hankija väidab vastuse p-s 2.4.2, et „menetluslikult“ on eduka pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluseid kontrollitud pärast edukaks tunnistamist. See hankija väide on esiteks vastuolus hankija vaidlustatud otsusega, millest nähtub, et hankija tunnistas kolmanda isiku edukaks ja tegi otsused eduka pakkuja suhtes sama otsusega. 35. Teiseks on see väide vastuolus ka hankija vastuse p-s 2.4.1 selgitatuga. Selles punktis väidab hankija, et hankija küsis ja kolmas isik esitas tõendeid ajal, mil otsused ei olnud veel tehtud. Ka sellest hankija selgitusest nähtub, et hankija ei ole eduka pakkuja suhtes kontrolli teostanud, kuna tõendid küsiti ja esitati ning neid analüüsiti enne, kui kolmas isik isegi kohase otsusega edukaks tunnistati. Vaidlustuskomisjoni praktika alusel ei saa hankija eduka pakkuja kontrollimisel tugineda kontrollitoimingutele, mis on teostatud enne edukaks tunnistamist, seda vähemalt nende tingimuste puhul, mis on ajas muutuvad.8 36. See kuidas riigihangete registris kontrollietapid väidetavalt eristatud on, ei puutu antud juhul asjasse. Riigihangete register ei ole õiguse allikas, vaid hankija otsuste ja toimingute õiguspärasus sõltub kooskõlast RHS-iga, mitte sellest, kuidas hankija riigihangete registris toiminguid teeb või mida register võimaldab.9 37. Hankija viitab vastuse p-s 2.4.2 ka ebaselgelt mingitele riigihangete registris tehtud otsuste dokumentidele, mis justkui hankija seisukohta toetavad. Vaidlustajale ei ole selliseid dokumente teatavaks tehtud, kuid kui tegemist on hankija arvates tema otsustega, siis on hankija rikkunud RHS §-i 47, kuna pole nendest otsustest menetluses osalevat pakkujat teavitanud. 8 VaKo 57-19/204557, p 17; 22-19/202472, p 10.3; 38-19/203234, p 6. 9 VaKo 156-21/238558, p 12. Sorainen – 6/7 – 38. Kui hankija on teinud selliseid „salajasi otsuseid“, millest pole vaidlustajat teavitanud, siis ei saa vaidlustatud otsused olla õiguspärased ja hankija sõlmiks raamlepingu RHS §-i 215 rikkudes. Samamoodi ei saaks sellisel juhul olla kulgema hakanud RHS § 120 lg-s 2 nimetatud ooteaeg, kuna nn otsuste ahelas on vähemalt ühest otsusest jäetud pakkujaid teavitamata. 39. Kui hankija peab „otsuste dokumentide“ puhul silmas riigihangete registris koostatud nn protokolle, siis need ei ole hankija otsused RHS-i mõttes ja nendel puudub antud vaidluses ka mistahes tähendus, arvestades eeltoodud seisukohti. 40. Vaidlustaja juhib VaKo tähelepanu siinkohal ka asjaolule, et VaKo varasemas praktikas on vaidlustusi täpselt samadel kaalutlustel rahuldatud. Nii oli see vaidlustusasjas 92-20/215323, milles hankija õigustas eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni kontrolli teostamata jätmist samamoodi väitega, et tugines selles osas varasemale kontrollile, mida ta polnud teostanud eduka pakkuja suhtes. Tegemist on iseäranis autoriteetse VaKo otsusega, kuna see otsus läbis kõik kolm kohtuastet ja kaasust lahendas ka Riigikohus.10 41. Täpsemalt öeldes tegi hankija selles kaasuses otsuse pakkuja edukaks tunnistamise kohta kolm nädalat pärast seda, kui oli enda hinnangul just eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni kontrollinud.11 Samamoodi nagu antud juhul väidab ka hankija. 42. Vaidlustuskomisjon peatus selles kaasuses ka küsimusel, kas hankija otsuse saaks muuta õiguspäraseks see, et hankija kontrollib pärast vaidlustuse esitamist selle pakkuja kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni uuesti. Nii on ka hankija oma vastuses vaidlustusele viidanud, et kui hankija peab kontrollima kolmanda isiku kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluseid uuesti, siis ta teeks samad otsused uuesti. 43. Vaidlustuskomisjon leidis toona, et sellele õiguspraktikale tugineda ei saa, kuna hankija kontrollis kõrvaldamise aluste puudumist üksnes osaliselt, riigihangete registriga liidestatud andmebaaside kaudu (nt maksuvõlad ja karistatused).12 44. Vaidlustaja hinnangul ei saa hankija oma otsuse õiguspärasust põhjendada sellega, et ta peaks samad otsused tegema uuesti. Kolmanda isiku, kui Leedu pakkuja, kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni ei saa kontrollida riigihangete registri kaudu, seda väidab ka hankija p-s 2.4.1 oma vastuses vaidlustusele. Seetõttu ei saa hankija sellist kontrolli ka kiirkorras kuidagi teha. 45. Vastupidiselt hankija väitele, ei saa hankija olla ka kuidagi kindel, et kolmas isik vastab uue ja kohase kontrolli raames kvalifitseerimise tingimustele ja tal pole kõrvaldamise aluseid. Iseäranis ilmne on see kõrvaldamise aluste puhul, mis on ajas muutuvad. Seega ei saa hankija kuidagi ette näha, et ta teeks samad otsused uuesti. 46. Hankija otsuste õiguspärasust hinnatakse RHS-i raames lihtsustatult nii, et hankeleping on seaduspäraselt sõlmitud siis, kui sellele eelnevad õiguspärased otsused pakkumuse vastavaks tunnistamise, pakkuja kvalifitseerimise, pakkumuse edukaks tunnistamise ning eduka pakkuja kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise kohta. Seadusandja on osadele nendest otsustest ette näinud kindla järjekorra ja kohustanud ka teatud toiminguid kindlas järjekorras tegema. 47. Seega, isegi kui antud kaasuses kuuluks kohaldamisele menetlusökonoomiast tulenev põhimõte, et vaidlustus ei kuulu rahuldamisele siis, kui hankija peaks sama otsuse uuesti tegema, oli vaidlustatud otsus selle tegemise ja vaidlustuse esitamise ajal õigusvastane. Kui hankija peaks vaidlustusmenetluse kestel asuma uuesti kolmanda isiku kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni kontrollima, oleks need toimingud ajendatud üksnes vaidlustuse esitamisest. 48. Kui hankija saavutab sellisel moel oma otsuse nn sisulise õiguspärasuse, siis peaks VaKo sellist teguviisi käsitlema RHS § 197 lg 1 p 3 mõttes vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisena, kuna on selge põhjuslik seos vaidlustuse esitamise ja hankija toimingute vahel. Alternatiivselt, 10 Haldusasi 3-20-1198. 11 VaKo 92-20/215323, p 44. 12 Ibid., p 46. Sorainen – 7/7 – peaks VaKo sellisel juhul lähtuma RHS § 198 lg-st 51, kuna õigusrikkumise kõrvaldamine oli tingitud vaidlustuse esitamisest. Vastupidine tagajärg oleks tõenäoliselt vastuolus Põhiseaduse §-ga 14 ja premeeriks hankijat sisuliselt selle eest, et vaidlustaja vaidlustuse esitas.13 4. MENETLUSLIKUD TEATED 49. Vaidlustuskomisjoni kirjaliku menetluse teatega nr 12.2-10/8 anti menetlusosalistele võimalus esitada täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, kuni 18.01.2023. Seega on käesolev täiendav seisukoht tähtaegne. Lugupidamisega Mario Sõrm advokaat 13 TlnRKo 3-21-933, p 16.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel