Teie 25.10.2019
Integratsiooni SA
Meie 29.10.2019 nr 12.2-1/6151-5
[email protected];
[email protected];
[email protected]
Järelevalvemenetluse lõpetamine
Austatud proua Silberg
14.10.2019 kirjaga nr 12.2-1/6151-3 alustas Rahandusministeerium, juhindudes riigihangete
seaduse (edaspidi ka: RHS) § 205 lg 1 p-st 1, järelevalvemenetlust Integratsiooni Sihtasutuse,
reg. 90000788, (edaspidi ka: Hankija) poolt sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena läbiviidava
riigihanke "Eesti keele aktiivset kasutamist toetavad spordi- ja kultuuritegevused Ida-Virumaa
lastega peredele", viitenumber 212150 (edaspidi ka: Riigihange), üle eesmärgiga kontrollida
juhtumipõhise järelevalvemenetluse käigus riigihanke menetluse korraldamise õiguspärasust.
Järelevalvemenetluse käigus, sh. riigihangete registris (edaspidi ka: eRHR) avaldatud andmetega
ja järelevalveametnikule kontrolli teostamiseks kättesaadavaks tehtud hindamiskomisjoni liikmete
poolt täidetud hindamislehtedega tutvumisel, ilmnesid järgmised asjaolud.
1. Tõrge eRHR-is ja pakkumuste esitamise tähtaja pikendamine.
1.1. Hanketeate (edaspidi ka: HT) osa IV p-st 2.2 nähtub, et pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli
algselt määratud 26.08.2019 kell 14:00. Kogu teabevahetus, sh. pakkumuste esitamine,
Riigihankes pidi toimuma elektrooniliselt eRHR-i kaudu (vt. "Pakkumuse esitamise juhend",
p-d 2.2 ja 3.1).
1.2. eRHR-i töös esines 26.08.2019 kell 13:47-13:53 tehniline tõrge, mis väljendus selles, et
pakkumuste esitamise elektrooniline süsteem (eRHR) ei olnud töökorras ja ei võimaldanud
seetõttu nimetatud ajavahemikul pakkumuste esitamist.
1.3. Rahandusministeerium edastas 26.08.2019 kell 14:45 e-postiga Hankijale järgmise teate:
"Riigihangete registri andmetel on Teie korraldatud hankes 212150 täna 26.08.2019 esitamise
tähtpäev. Anname teada, et riigihangete registri töös esines täna tehniline tõrge 13:47-
13:53. Vastavalt RHS § 81 lg-le 2 kui pakkumusi või taotlusi saab esitada üksnes
elektrooniliselt ning pakkumuste ja taotluste esitamise elektrooniline süsteem ei ole
pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva saabumisel või kaheksa tunni jooksul enne
nimetatud tähtpäeva saabumist töökorras, peatub riigihange automaatselt ja pakkumuste või
taotluste esitamise tähtpäev ei saabu. Eeldusel, et pakkumusi või taotlusi ei ole avatud,
pikendab hankija elektroonilise süsteemi töö taastumise järel pakkumuste või taotluste
esitamise tähtaega mõistliku aja võrra ning teavitab taotlejaid ja hankijale teadaolevaid
riigihankest huvitatud ettevõtjaid tähtaja pikendamisest hanketeadet muutmata. Pikendatud
tähtaeg ei või olla lühem kui üks päev tähtaja pikendamise kohta teate saatmisest arvates
(RHS § 81 lg 3). Pärast registri töö taastumist algatage palun hanke töölaualt tegevus
„Tähtaja edasilükkamine registri tehnilise tõrke tõttu“ ja teavitage tähtaja pikendamisest ka
kõiki hankesse registreerunud osalejaid. Erimenetlustes on tähtpäeva edasilükkamine
soovituslik."
1.4. 27.08.2019 kell 13:40 pakkujatele eRHR-i kaudu saadetud teatega pikendas Hankija
pakkumuste esitamise tähtaega, määrates pakkumuste esitamiseks uue tähtpäeva: 28.08.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2019 kell 14:00 (toimingu nimetus: "esitamise tähtaja edasilükkamine registri tõrgete tõttu"),
millest ühtlasi teavitati eRHR-i vahendusel kõiki riigihanke juurde registreerinud huvitatud
isikuid.
1.5. RHS-is eriregulatsiooni puudumisel kohaldatakse ka riigihanke menetluses tähtaegade
arvutamisel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) sätteid (VAKOo 07.07.2015, nr 129-
15/163588, p 7.3; vt. ka RHS § 23 komm. 23 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigi-
hangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
1.6. Kui õigusaktis, tehingus, kohtulahendis või haldusaktis kasutatakse tähtaja määramiseks
väljendit "päev", mõistetakse selle all "kalendripäeva", s.t ajavahemikku keskööst keskööni,
n-ö täispäeva (TsÜS § 136 lg 9) (vt. TsÜS § 134 komm. 3.2.1.1, § 136 komm.-d 3.2.1, 3.3,
– P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi (koost). Tsiviilseadustiku üldosa seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2010; vt. ka TlnHKm 21.06.2017, nr 3-17-870,
p 13; TlnHKm 13.08.2018, nr 3-18-641, p 7).
1.7. Tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni (TsÜS § 136 lg 9).
TsÜS § 135 lg 1 sätestab, et eriregulatsiooni puudumisel algab tähtaja kulgemine järgmisel
päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja
algus. Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel (TsÜS § 135 lg 2). Kui tähtpäeva saabumine on
määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, tähtaeg lõpeb ja tähtpäev saabub ajavahemiku
viimasel päeval kell 24.00 (TsÜS § 136 lg 6, § 137 lg 1). Kui tähtpäeva saabumine on
määratud teatud kuupäeva, kellaaja või sündmuse toimumisega, saabub tähtpäev sellel
kuupäeval, kellaajal või sündmuse toimumisel (TsÜS § 136 lg 7).
1.8. eRHR-is määrab hankija pakkumuste esitamise tähtpäeva kindlaks kuupäeva ja kellaaja
täpsusega, järgides sealjuures pakkumuste esitamise minimaalse tähtaja (kestuse) kohta
RHS-is sätestatud nõudeid, mis on esitatud (kalendri)päevades, v.a asjade või teenuste
lihthankemenetlus, milles pakkumuste esitamise tähtaeg on sätestatud tööpäevades (vt.
RHS § 125 lg 4 ls 2). Vastavalt RHS § 92 lg-le 2 võib hankija pakkumuste või taotluste
esitamise tähtpäeva määrata esmaspäevast reedeni, v.a riiklikud pühad, ajavahemikule kella
09.00-st kuni 16.00-ni.
1.9. Arvestades, pikendatud tähtaeg ei tohi olla lühem kui üks päev tähtaja pikendamise kohta
teate saatmisest arvates (RHS § 81 lg 3 ls 2) ning tähtaja määramisel loetakse päevaks
ajavahemikku keskööst keskööni (TsÜS § 136 lg 9), ei jäänud antud juhul pakkumuste
esitamise tähtaja pikendamise kohta teate saatmise ja uue pakkumuste esitamise tähtpäeva
vahele ühte (täis)päeva.
1.10. Seega vaatamata asjaolule, et 27.08.2019 kell 13:40 saadetud teate ja uue pakkumuste
esitamise tähtpäeva (28.08.2019 kell 14:00) vahele jäi 24 tundi ja 20 minutit, ei olnud ühe
täispäeva (s.o ajavahemik keskööst keskööni) ajaline raam täidetud, mistõttu Hankija
määratud pakkumuste esitamise uus tähtpäev ei olnud kooskõlas RHS § 81 lg 3 teises
lauses sätestatuga. Õiguspäraselt käitudes, oleks Hankija saanud määrata uue pakkumuste
esitamise tähtpäeva kõige varasemalt alles 29.08.2019 kella 09:00-ks.
1.11. Ülaltoodud järeldusi ei mõjuta asjaolu, et kontrollitav Riigihange oli viidud läbi RHS §-s
126 sätestatud sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena. Kuigi sotsiaal- ja eriteenuste eri-
menetluses ei ole hankijal seadusest tulenevalt üldjuhul kohustust kohaldada RHS-i 2.
ptk sätteid, sh. RHS § 81 lg-s 3 sätestatut (millele oli viidatud ka Rahandusministeerium
26.08.2019 e-kirjas), siis vaidlustuskomisjoni praktikas omaks võetud seisukoha järgi muutub
hankemenetluse sätetest juhindumisel vastav regulatsioon hankijale siduvaks (vt. VAKOo
21.09.2018, nr 177-18/194960, p-d 14-15).
2
1.12. RHS § 3 lg 1 p-s 1 kehtestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttest
tulenevalt ei saa hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses sisustada RHS-i instituute
põhimõtteliselt teisiti või anda menetlustoimingutele teist sisu, kui seda on ette näinud
seadusandja (vt. VAKOo 14.06.2018, nr 97-18/197419, p 7; vt. ka RHS § 126 komm. 19 –
M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.
Tallinn: Juura 2019).
1.13. Kontrollitava Riigihanke kontekstis tähendab eelöeldu, et otsustades eRHR-i tõrke tõttu
pikendada pakkumuste esitamise tähtaega vastavalt RHS § 81 lg 3 esimesele lausele, pidi
Hankija möönduste ja kõrvalekalleteta kohaldama ka RHS § 81 lg 3 teises lauses sätestatut.
2. Pakkujate teavitamine hankija otsustest ja põhjendamiskohustus.
2.1. 28.08.2019 kell 14:02 avas Hankija eRHR-is kõik viis pakkumust: MTÜ Reinar Halliku
Korvpallikool, reg. 80411993, pakkumuse nr 232977 (esitatud 26.08.2019 kell 09:02);
Osaühingu Alfa-Omega Communications, reg. 10639849, pakkumuse nr 232985 (esitatud
27.08.2019 kell 21:43); Õppekeskus OÜ, reg. 14543951, pakkumuse nr 232141 (esitatud
24.08.2019 kell 18:07); OÜ WOW Events, reg. 10687587, pakkumuse nr 233100 (esitatud
26.08.2019 kell 13:58); SA Vaba Lava, reg. 90003858, pakkumuse nr 233074 (esitatud
28.08.2019 kell 13:57).
2.2. 25.09.2019 kell 23:53 tegi Hankija pakkujatele eRHR-is nähtavaks ja kättesaadavaks
järgmised dokumendid: Kvalifitseerimise otsus, millega kvalifitseeriti kõik pakkujad;
Vastavusotsus, millega kõigi kvalifitseeritud pakkujate pakkumused tunnistati vastavaks;
Kõrvaldamise aluste otsus, millega ühtegi kvalifitseeritud pakkujat riigihanke menetlusest
ei kõrvaldatud; Edukaks tunnistamise otsus, millega tunnistati edukaks MTÜ Reinar Halliku
Korvpallikool, reg. 80411993, pakkumus nr 232977, mille kogu punktisumma oli 83,30.
2.3. Edukaks tunnistamise otsusest nähtus, et hindamise tulemusel oli kõige rohkem punkte
omistatud MTÜ Reinar Halliku Korvpallikool, reg. 80411993, pakkumusele nr 232977.
Edukaks tunnistatud pakkumuse hindamistulemused olid järgmised: Pakkumuse sisu –
63,33 punkti; Pakkumuse maksumus – 19,97 punkti; Punktisumma kokku 83,30 punkti.
2.4. Seega edukaks tunnistamise otsusest nähtus küll MTÜ Reinar Halliku Korvpallikool, reg.
80411993, pakkumusele nr 232977, punktide andmine (koondtabel), kuid puudusid Hankija
põhjendused, millest selguks, miks oli Hankija omistanud edukaks tunnistatud pakkumusele
just sellised punktid, ja Hankija arutluskäik, mis võimaldaks teada saada punktide andmise
põhjused.
2.5. Samuti ei olnud 25.09.2019 eRHR-i kaudu pakkujatele edastatud teates märgitud edukat
pakkumust iseloomustavaid andmeid, mis andsid edukale pakkumusele eelise teiste
vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujate pakkumusega võrreldes.
2.6. Vastates Õppekeskus OÜ teabepäringule edastas Hankija 03.10.2019 kell 23:30 Õppekeskus
OÜ-le tema pakkumuse sisule (hindamiskriteeriumide komponentide ja alamkomponentide
kaupa) omistatud hindepunktide kokkuvõtte ja Riigihankes edukaks tunnistatud pakkumust
iseloomustavad andmed (hindamiskriteeriumide komponentidele ja alamkomponentidele
omistatud hindepunktideta), kuid teistele vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud
pakkujatele Hankija RHS § 47 lg 4 p-s 3 sätestatud andmeid ei esitanud.
2.7. RHS § 47 lg 4 p 3 sätestab, et koos RHS § 47 lg-s 1 nimetatud teatega peab hankija esitama
(igale) vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukaks tunnistatud pakkumuse
esitanud pakkuja või pakkujate nimed ja need edukat pakkumust iseloomustavad andmed,
mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes.
2.8. Seega erinevalt enne 01.09.2017 kehtinud riigihangete seadusest (RT I 2007, 15, 76; 25.10.
2016, 1) peab hankija edukat pakkumust iseloomustavad andmed, selle eelised asjaomase
3
pakkumuse ees ja eduka pakkuja nime esitama kõigile asjaomastele pakkujatele juba
koos edukaks tunnistamise otsusega, ilma, et asjaomased pakkujad nimetatud teavet eraldi
taotleksid (vt. ka Riigihangete seaduse eelnõu (450 SE I). Seletuskiri, lk 59). RHS § 47
lg 4 p-s 3 nimetatud andmete avaldamine pakkujatele on vajalik tagamaks riigihanke
läbipaistvust ja kontrollitavust (RHS § 3 p 1) ning rahuldamaks pakkujate õiguspärast
huvi vaidlustamisvõimaluste ja -perspektiivi väljaselgitamise vastu.
2.9. RHS §-s 47 sätestatud ettevõtjate teavitamise regulatsioon laieneb ka sotsiaal- ja eri-
teenuste erimenetlusele (vt. Riigihangete seaduse eelnõu (450 SE I). Seletuskiri, lk 113).
Enamgi veel, Riigihanke alusdokumentides on Hankija näinud sõnaselgelt ette, et Hankija
teavitab pakkujaid oma otsustest eRHR-i kaudu RHS-is sätestatud korras (vt. "Pakkumuse
esitamise juhend", p 12).
2.10. Lisaks peab hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta olema kirjalikult
põhjendatud. Vastav kohustus tuleneb otseselt RHS § 3 p-st 1, mille kohaselt hankija peab
tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, ning
RHS § 117 lg-st 1, mille kohaselt hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt
riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud
suhtelisele osakaalule, tunnistades põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste
hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse.
2.11. Haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS)
§-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (vt. RKHKo 22.05.2000, nr 3-3-
1-14-00, p 5). Kui haldusakti adressaat ei tea, millised olid haldusakti andmise põhjused selle
andmise hetkel, siis ei ole tal võimalik efektiivselt ja argumenteeritult vaidlustada haldus-
akti andmise asjaolusid (vt. RKHKo 05.11.2008, nr 3-3-1-49-08, p 11).
2.12. Ehkki riigihanke menetlus ei ole haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg 2 järgi haldus-
menetlus selle kitsas tähenduses, kehtib hea halduse põhimõte, mis paneb vastutuse
menetluse õiguspärasuse eest hankijale, ka riigihanke menetluses. Varasemas kohtu-
praktikas on leitud, et riigihanke menetlusele laienevad HMS-is sätestatud haldusakti
vorminõuded (vt. RKHKo 04.10.2006, nr 3-3-1-58-06, p 12) ning hankija on riigihangete
korraldamisel seotud õiguse üldpõhimõtete, seaduslikkuse ja hea halduse põhimõtetega
(vt. RKHKo 16.11.2011, nr 3-3-1-65-11, p 12). Hankija tegevus riigihanke menetluses
ei tohi olla meelevaldne (vt. RKHKo 15.03.2006, nr 3-3-1-5-06, p 15).
2.13. Eelöeldu tähendab, et sarnaselt haldusmenetluses antavale haldusaktile peab hankija otsus
olema põhjendatud ning otsusest peavad nähtuma andmed (otsuse faktiline alus), millest
selgub, miks just selline otsus tehti. Vastupidisel juhul on vaidlustuse esitamise õigust
pärsitud ning vaidlustuskomisjonil võib olla keeruline, kui mitte võimatu, hankija otsuse
sisulist õiguspärasust kontrollida.
2.14. Riigihangete vaidlustuskomisjon on selgitanud, et pakkumustele hindepunktide omistamine
peab olema vastava otsuse põhjenduste kaudu kontrollitav: "Ainuüksi punktide andmist
pakkumustele ei saa pidada hankija otsuse põhjenduseks. Kaalutlusõigusest tuleneb
hankijale kohustus esitada põhjendused, millest hindamisel on lähtutud ja arutluskäik,
mis võimaldab teada saada punktide andmise põhjused." (vt. VAKO 12.02.2019, nr 8-
19/203288, p 10.1).
2.15. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt märkinud, et kuigi haldusakti põhjendused
on lubatud esitada ka eraldiseisvas dokumendis (HMS § 56 lg 1), peab sellele olema haldus-
aktis endas viidatud (vt. RKHKo 15.10.2009, nr 3-3-1-57-09, p 12). Lisaks peavad haldus-
aktis olema esitatud vähemalt selle põhimotiivid (vt. RKHKo 17.10.2007, 3-3-1-39-07, p 10).
4
2.16. Kui haldusaktis tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema
arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti
põhjendusest (vt. RKHKo 14.10.2003, nr 3-3-1-54-03, p 36). Kui haldusakti adressaat ei näe
haldusakti andmise põhjendusi juba selle andmise hetkel, siis ei ole tal ka efektiivselt ja
argumenteeritult võimalik vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid (vt. RKHKo 05.11.
2008, nr 3-3-1-49-08, p 11).
2.17. Ehkki hindamiskomisjoni liikmete koostatud hindamislehtedes on pakkumuse sisule hinde-
punktide andmist hindamiskriteeriumide alamkomponentide lõikes põhjendatud, ei ole see
põhjendamiskohustuse kohaseks täitmiseks piisav, sest pakkumuse edukaks tunnistamise
otsuses ei olnud hindamislehtedele viidatud, otsusele ei olnud ka hindamislehti lisatud ning
pakkujatel ei olnud võimalik nimetatud dokumentidega tutvuda.
2.18. Hankija oli Riigihanke alusdokumentides näinud ette tingimused, mille kohaselt kogu hindamis-
menetlus on konfidentsiaalne ja hindamisprotokoll ei kuulu avalikustamisele (vt. "Pakkumuse
esitamise juhend", p-d 13.1 ja 13.5). Alusdokumentidele viidates keeldus Hankija vastava
taotluse esitanud pakkujale hindamislehtede avaldamisest.
2.19. Märgime siinkohal, et vaatamata hindamislehtede või otsuse tegemise aluseks olevate
muude dokumentide mitteavaldamisele, peab (vähemalt pakkujate paljususe korral) hankija
otsustus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta olema alati põhjendatud (RHS § 117 lg
1 ls 2) ning põhjendused tuleb teha pakkujatele teatavaks (RHS § 47 lg 1 p 10, lg 4 p 3),
mistõttu otsuse tegemise motiivid ei saa olla (vähemalt vastavaks tunnistatud pakkumuse
esitanud) pakkujate jaoks konfidentsiaalsed.
2.20. Eeltoodust järeldub, et kontrollitavas Riigihankes pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse
tegemisel ning tehtud otsusest teavitamisel ei ole Hankija riigihangete seaduses ja Riigi-
hanke alusdokumendis sätestatud nõudeid järginud.
3. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine.
3.1. Riigihanke alusdokumentides nägi Hankija ette tingimused, millede kohaselt: Hankija
võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi; Pakkumuste võrdlemisel ja
hindamisel arvestatakse ainult alusdokumentides kehtestatud pakkumuste hindamise
kriteeriume; Edukaks tunnistatakse pakkumus, millele on Riigihanke alusdokumentides
kehtestatud hindamiskriteeriumide alusel antud kõige suurem arv punkte ja on seega
majanduslikult soodsaim pakkumus (vt. "Pakkumuse esitamise juhend", p-d 10.1 ja 11.1).
3.2. Analoogne regulatsioon sisaldub RHS § 117 lg-s 1, mis sätestab, et hankija hindab
vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud
pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule ja tunnistab põhjendatud
kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult
soodsaima pakkumuse. RHS § 126 lg 2 teise lause kohaselt võib hankija lisaks 3. ptk 2.
jaos sätestatud nõuetele lähtuda sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra määramisel
ka teistest riigihangete seaduse sätetest.
3.3. Seega, kehtestades sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse riigihanke alusdokumendis RHS
§ 117 lg-ga 1 identses sõnastuses tingimuse ning tehes riigihanke läbiviimisel RHS-i 2.
ptk-s ette nähtud menetlustoiminguid, oli Hankija pakkumuste võrdlemisel, hindamisel ja
edukaks tunnistamisel esiteks seotud iseenda kehtestatud tingimusega (vt. VAKOo 22.04.
2019, nr 40-19/206052, p 14; EKo 29.04.2004, nr C-496/99, p 115) ning teiseks pidi Hankija
järgima ka RHS § 117 lg-s 1 sätestatut (vt. VAKOo 21.09.2018, nr 177-18/194960, p 14).
3.4. Riigihanke alusdokumentides olid nimetatud järgmised hindamiskriteeriumid: kriteerium
nr 1 "Pakkumuse sisu" (kokku kuni 70 punkti) ja kriteerium nr 2 "Pakkumuse maksumus"
(kokku kuni 30 punkti) (vt. "Pakkumuse esitamise juhend", p 10.6 Tabel 1).
5
3.5. Hindamiskriteerium nr 1 "Pakkumuse sisu" jagunes kaheks komponendiks: komponent
nr 1.1 "Pakkuja arusaam hankest, püstitatud eesmärkidest, oodatavatest tulemustest ning
tegevuste elluviimist mõjutavatest riskidest ja nende maandamisest" (kuni 30 punkti) ja
komponent nr 1.2 "Tehnilise lahenduse, sh tegevuste läbiviimise metoodika ja praktilise
korralduse vastavus hanke tehnilisele kirjeldusele" (kuni 40 punkti) (vt. "Pakkumuse
esitamise juhend", p 10.6 Tabel 2).
3.6. Hindamiskriteeriumi nr 1 komponente nr 1.1 ja 1.2 hinnati alamkomponentide kaupa,
iga alamkomponent andis kuni 10 punkti. Hindamisel arvestati punkte paarisnumbritena
kümne punkti skaalal järgmiselt: 0, 2, 4, 6, 8 või 10 punkti (vt. "Pakkumuse esitamise
juhend", p 10.6 Tabel 2).
3.7. Riigihanke alusdokumendis oli sätestatud, et pakkumuse (sisu) hindamispunktide saamiseks
liidetakse kõigi hindajate antud punktid ja arvutatakse punktisumma keskmine hindajate
arvuga jagades (vt. "Pakkumuse esitamise juhend", p 4.2).
3.8. Olles tutvunud järelevalvemenetluse käigus Rahandusministeeriumile kättesaadavaks
tehtud hindamiskomisjoni liikmete hindamislehtedega, ilmnes, et üks komisjoni liige
on tema poolt Osaühingu Alfa-Omega Communications, reg. 10639849, pakkumusele
nr 232985 antud hindepunktide (hindamiskriteeriumi nr 1 komponendi nr 1.1 alam-
komponentide nr 1-3) kokku liitmisel teinud aritmeetilise vea, mis mõjutas kõnealuse
pakkuja pakkumusele antud hindepunktide kogusummat ning hindamise tulemusel
kujunenud pakkujate järjestust.
3.9. Hindepunktide liitmisel eksinud komisjoni liige andis Osaühingu Alfa-Omega Communications
pakkumusele nr 232985 hindamiskriteeriumi nr 1 komponendi nr 1.1 alamkomponendi
nr 1.1.1 eest 10 punkti, alamkomponendi nr 1.1.2 eest 8 punkti ja alamkomponendi nr
1.1.3 eest 10 punkti, saades aga alamkomponentide kokkuliitmisel komponendi nr 1.1 eest
antud hindepunktide tulemuseks 28 punkti asemel 20 punkti.
3.10. Seejärel liitis kõnealune komisjoni liige komponendi nr 1.1 eest märgitud 20-le punktile
komponendi nr 1.2 eest antud 38 punkti ning sai Osaühingu Alfa-Omega Communications
pakkumuse sisu hindamise tulemuseks 66 punkti asemel 58 punkti.
3.11. Teised kaks komisjoni liiget andsid Osaühingu Alfa-Omega Communications pakkumuse
sisule vastavalt 52 punkti ja 70 punkti. Kõigi hindajate antud punktide kokku liitmisel läks
arvesse hindepunktide kokku liitmisel eksinud komisjoni liikme hindamislehes märgitud
58 punkti (66 punkti asemel).
3.12. Kirjeldatud tehete tulemusel saadi Osaühingu Alfa-Omega Communications pakkumuse
sisule omistatud hindepunktide kogusummaks hindajate arvuga jagamisel 60,00 (s.o 58 +
52 + 70 = 180 : 3 = 60,00). Ent arvestades ühe komisjoni liikme hindamislehes komponendi
nr 1.1 alamkomponentide eest antud punktide kokku liitmisel tehtud viga, oli Osaühingu
Alfa-Omega Communications pakkumuse sisule omistatud hindepunktide tegelikuks kogu-
summaks 62,67 punkti (s.o 66 + 52 + 70 = 188 : 3 = 62,67).
3.13. Seega punktide arvestuse tabelis pakkumuste võrdlemisel võttis Hankija ekslikult aluseks
Osaühingu Alfa-Omega Communications pakkumuse sisu osas punktide kogusumma
60,00 (tegeliku 62,67 asemel), mis viis ebaõige lõpptulemuseni.
3.14. Nimelt, liites Osaühingu Alfa-Omega Communications pakkumuse sisule hindajate poolt
tegelikult antud punktide kogusummale (62,67) hindamiskriteeriumi nr 2, s.o pakkumuse
maksumuse, eest antud punktid (21,54), pidanuks Osaühingu Alfa-Omega Communications
pakkumuse punktisumma kokku olema 84,21 punkti (mitte 81,54 punkti, nagu oli märgitud
pakkujatele 25.09.2019 eRHR-is nähtavaks tehtud otsuses, millega tunnistati edukaks
MTÜ Reinar Halliku Korvpallikool, reg. 80411993, pakkumus nr 232977, mille kogu-
punktisumma oli 83,30).
6
3.15. Ülalmärgitu tähendab, et tegelikult oli Riigihanke alusdokumentides kehtestatud hindamis-
kriteeriumide alusel antud kõige suurem arv punkte Osaühingu Alfa-Omega Communications
pakkumusele nr 232985 ning Riigihanke alusdokumentide kohaselt pidi Hankija tunnistama
nimetatud pakkumuse edukaks. Seepärast ei olnud 25.09.2019 tehtud edukaks tunnistamise
otsus lisaks selles esinevatele põhjendamispuudustele (otsuse formaalne õiguspärasus) ka
materiaalselt (sisuliselt) õiguspärane.
Pärast järelevalvemenetluse alustamist ning Riigihanke läbiviimisel esinevatele puudustele
tähelepanu juhtimist, esitas Hankija Rahandusministeeriumile administratiivdirektori (juhataja
ülesannetes) 25.10.2019 käskkirja nr 5.2/63, millega Hankija on otsustanud tunnistada Riigihanke
menetluse RHS § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks.
Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest on eRHR kaudu teavitatud
asjaomaseid pakkujaid. 25.10.2019 on otsus tehtud pakkujatele eRHR-is nähtavaks ja
kättesaadavaks, vastavalt RHS § 47 lg 1 p-le 12, ning selles sisalduvad RHS § 47 lg-s 3 nõutud
Riigihanke kehtetuks tunnistamise põhjused.
RHS § 126 lg 3 kohaselt lõpeb sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus RHS § 73 lg-s 3 sätestatud
alusel. Vastavalt RHS § 73 lg 3 p 6 alt-le II (riigi)hankemenetlus lõpeb (riigi)hankemenetluse
kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse korral omal algatusel.
RHS § 205 lg 4 p-st 1 tulenevalt lõpeb (RHS § 205 lg 1 p 1 järgi juhtumipõhiselt alustatud)
järelevalvemenetlus kirjaliku teatega järelevalvemenetlust välistavate asjaolude esinemise
kohta. Riigihanke menetluse järgselt ei ole juhtumipõhise järelevalvemenetluse läbiviimine
põhjendatud ega eesmärgipärane (Riigihangete seaduse eelnõu (450 SE I). Seletuskiri, lk
139). Seetõttu RHS § 206 lg 1, mis sätestab järelevalvemenetlust välistavad asjaolud, p 4
kohaselt (juhtumipõhiselt) alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui riigihange (riigihanke
menetluse tähenduses) on lõppenud.
Järelevalvemenetluse kestel ei ole hankijal keelatud tunnistada riigihange kehtetuks hankija
enda otsusega põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Kuivõrd riigihanke (menetluse)
lõppemine on absoluutne menetlustakistus, on perspektiivitud ka järelevalveteated riigihanget
lõpetavate hankija otsuste suhtes (RHS § 73 lg 3 p-d 2-4, p 6 alt 2), mida asjaomasel ettevõtjal
on aga võimalik vaidlustada riigihangete vaidlustuskomisjonis (RHS § 185 lg 2 p-d 2, 4, 6, 8)
(vt. RHS § 206 komm.-d 13-15 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
Seega on riigihanke (menetluse) lõppemine, sh. RHS § 73 lg 3 p 6 alt-s II sätestatud alusel,
absoluutne menetlustakistus, mille korral juhtumipõhiselt RHS § 205 lg 1 p-s 1 toodud alusel
alustatud järelevalvemenetlus kuulub lõpetamisele. Kui järelevalvemenetluse alustamiseks oli
esitatud järelevalveteade, teavitab Rahandusministeerium teate esitajat menetluse alustamata
jätmisest või lõpetamisest (RHS § 206 lg 3).
eRHR-ist nähtub, et Hankija on vastavalt RHS § 47 lg 1 p-le 12 teavitanud Riigihanke
menetluse kehtetuks tunnistamisest Riigihanke osalenud ettevõtjaid, ent nimetatud otsuses
puudub vaidlustamisviide. Juhime nii Hankija kui ka järelevalve teate esitanud isikute tähele-
panu sellele, et olenemata vaidlustamisviite olemasolust või selle puudumisest, on Hankija
otsus tunnistada Riigihanke menetlus RHS § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks vaidlustatav
riigihangete vaidlustuskomisjonis (RHS § 185 lg 2 p 8, vt. nt VAKO 13.12. 2018 otsus nr
244-18/201814). RHS § 189 lg 1 kohaselt peab vaidlustus hankija otsuse, sh. riigihanke
menetluse kehtetuks tunnistamise otsuse, peale olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne
(kalendri)päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma
õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest.
7
Samuti on asjaomasel ettevõtjal (pakkujal) võimalik esitada Hankija vastu kahju hüvitamise
taotlus. Ehkki pakkujal ei ole üldjuhul õigust nõuda hankijalt pakkumuse esitamisega seotud
kulude, k.a pakkumuse ettevalmistamise ja riigihankes osalemisega seotud mõistlike kulude
hüvitamist, sätestab RHS § 217, et nimetatu ei kehti juhul, kui pakkuja tõendab, et hankija
rikkus riigihanke korraldamist reguleerivaid sätteid, sh. tunnistas riigihanke põhjendamatult
kehtetuks, ja ilma rikkumiseta oleks temaga hankelepingu sõlmimine olnud tõenäoline.
RHS § 202 lg 1 kohaselt riigihanke korraldamisel tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada
taotluse hankijale riigivastutuse seaduses sätestatud korras, taotluse vaidlustuskomisjonile riigi-
hangete seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras (kahjunõude materiaalõiguslike eelduste ja nõuete ulatuse kohta lähemalt –
vt. RHS § 202 komm.-d – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RHS § 126 lg-st 3, § 73 lg 3 p-st 6, § 205 lg 4 p-st 1,
§ 206 lg 1 p-st 4 ja lg-st 3, nende koostoimes, teatab Rahandusministeerium Integratsiooni
Sihtasutuse riigihanke "Eesti keele aktiivset kasutamist toetavad spordi- ja kultuuri-
tegevused Ida-Virumaa lastega peredele" (viitenumber 212150) üle alustatud järelevalve-
menetluse lõpetamisest.
Vaatamata järelevalvemenetluse lõpetamisele, soovitame Hankijal riigihangete seaduse paremaks
järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks (RHS § 210 lg-d 1-2) arvestada edaspidi riigihangete
teostamisel ülaltoodud selgitustega ning vältida samalaadseid rikkumisi tulevikus. Arvestades,
et hankija on riigihangete korraldamisel seotud seaduslikkuse ja hea halduse põhimõtetega
(vt. RKHKo 15.03.2006, nr 3-3-1-5-06, p 15; RKHKo 16.11.2011, nr 3-3-1-65-11, p 12),
soovitame Hankijal lähtuda edaspidi riigihanke menetluses tehtavate otsuste vormistamisel
haldusakti vorminõuetest (vt. nt RKHKo 04.10.2006, nr 3-3-1-58-06, p 12; RKHKo 26.03.
2008, nr 3-3-1-7-08, p 13), sh. lisada oma otsustele vaidlustamisviited (vt. ka RaM 18.09.2018
kontrolliakt nr 12.2-4/15, p 2.2.3).
Järelevalvemenetluse lõpetamist puudutavate küsimuste tekkimisel, palume pöörduda Rahandus-
ministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Mihhail Antonov´i (tel 611 3468, e-post
[email protected]) poole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja asetäitja
osakonna juhataja ülesannetes
Mihhail Antonov 6113468
[email protected]
Lisaadressaadid:
Osaühing Alfa-Omega Communications
Reinar Halliku Korvpallikool
Õppekeskus OÜ
OÜ WOW Events
Sihtasutus Vaba Lava
8
Saatja: <"RAM Info">
Saadetud: 19.01.2023 09:59
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: FW: Palume kinnitust asjaolu kohta
From: <> Sent: Wednesday, January 18, 2023 6:28 PMTo: Estella
Põllu <>Subject: Palume kinnitust asjaolu kohta
Lp Estella Põllu,
Oktoobris 2019 toimus järelevalve riigihankes 212150, mille käigus
tuvastati, et hankija oli hindamisel pakkumustele antud punktid valesti
kokku liitnud, ja seetõttu kuulutanud oma otsusega edukaks vale
pakkumuse. Järelevalve toimumise ajal (25.10.2019) hankija tunnistas
hanke kehtetuks. Seega lõppes ka järelevalve, millest andsite osalejatele
teada 29.10.2019 (dokument lisatud), ja ka tulemustest. Siin allpool
väljavõte järelevalve tulemusest.
Oleme tänaseks tolle hanke tegeliku võitjana (kui punktid oleks õigesti
kokku löödud) esitanud kohtule kahju hüvitamise taotluse. Palume teilt
kinnitust, et hankija oli hanget kehtetuks tunnistades teadlik teie poolt
tuvastatud formaalsetest ja sisulistest vigadest. Saame seda eeldada,
kuna pärast 25.10.2019 järlevalvet enam ei toimunud ja viitate ka
29.10.2019 kirjas, hankija esitas teile käskirja menetluse kehtetuks
tunnistamiseks pärast seda, kui olite hankijale riigihanke läbiviimisel
esinenud puudustele tähelepanu juhtinud.
Lugupidamisega,
Viive Aasma
Juhataja
Alfa-Omega Communications