HIIUMAA VALD
KÄINA OSAVALLA VALITSUS
Rahandusministeerium
[email protected] 17.01.2023 nr 8-2/28-23
Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu heakskiitmine
Austatud Annely Akkermann
Võttes aluseks planeerimisseaduse § 142 lg 5 ja § 90 lg 1 esitab Käina Osavalla Valitsus
Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks Orjaku küla Mäeella kinnistu detailplaneeringu.
Mäeella detailplaneeringu lahendusega muudetakse Käina Vallavolikogu 27.03.2003.a.
määrusega nr 32 kehtestatud Käina valla osa, Kassari üldplaneeringut.
Mäeella detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 21.04.2022 otsusega nr 42
„Mäeella kinnistu detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine“.
Mäeella detailplaneeringu eskiisilahenduse ja lähteseisukohtade avalik väljapanek toimus 13.07-
12.08.2022. Avaliku väljapaneku ajal tegi Transpordiamet ettepaneku muuta joonisel nr 3
„Põhiplaan 3. eskiisplaan“ tingmärkide selgitusi. Ettepaneku võeti arvesse ja eskiisplaanil tehti
vastavad täpsustused. Mäeella detailplaneeringu avalik arutelu toimus 1.09.2022. Avalikul
arutelul ei esitatud planeeringulahendusele vastuväiteid ja ettepanekuid.
Hiiumaa Vallavolikogu 17.11.2022 otsusega nr 83 „Orjaku küla Mäeella detailplaneeringu
vastuvõtmine“ võttis Hiiumaa Vallavolikogu vastu Mäeella detailplaneeringu ja kuulutas välja
detailplaneeringu avaliku väljapaneku 12.12.2022-16.01.2023. Detailplaneeringu avaliku
väljapaneku käigus ei esitatud detailplaneeringu kohta ettepanekuid ja arvamusi.
Detailplaneering on kooskõlastatud Keskkonnaameti, Transpordiameti ja Päästeametiga.
Detailplaneeringu koostamise menetlusse on kaasatud Rahandusministeerium, Elektrilevi OÜ,
Rahandusministeerium ja piirnevate kinnisasjade omanikud. Rahandusministeerium on oma
24.10.2022 kirjaga nr 15-3/7763-2 palunud kaasata Mäeella detailplaneeringu koostamisse
kaasata teisel pool riigiteed paiknevate Suurvärava ja Värava kinnisasjade omanikud. Käina
Osavalla Valitsus saatis 10.11.2022 e-posti teel teavituse Mäeella detailplaneeringu koostamise
kohta Suurvärava ja Värava kinnisasjade omanikele.
_____________________________________________________________________________
Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559
92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550
Hiiumaa vald E-post:
[email protected] Hiiumaa Vallavalitsus
Kaasatavaid ja koostöötegijaid on teavitatud detailplaneeringu algatamisest, eskiislahenduse
avalikust väljapanekust ja avalikest arutelust, detailplaneeringu vastuvõtmisest ja avalikust
väljapanekust kirjaga.
Mäeella kinnistu detailplaneeringu dokumentidega on võimalik tutvuda Hiiumaa valla
dokumendiregistris http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/?hdr=hp&o=914&tbs=all&dt=-
1&o2=179444&f=224311
Käina Osavalla Valitsus saatis 21.12.2022 kirjaga nr 8-2/28-21 Keskkonnaametile taotluse ranna
või kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks Mäeella katastriüksusel. Keskkonnaamet on oma
13.01.2023 kirjaga nr 7-9/22/24977-2 kirjaga andnud nõusoleku Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas
Orjaku külas Mäeella kinnistul (katastritunnusega 36802:003:0257) Läänemere ranna
ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitatud Mäeella kinnistu detailplaneeringu alusel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Omar Jõpiselg
osavallavanem
Lisa: Orjaku külas asuva Mäeella kinnistu detailplaneering (Dagopen OÜ töö nr 22-25)
Merilin Kaevandes
462 2882
[email protected]
Reg. nr. 10058058
MTR – EP10058058-0001
Muinsuskaitseameti tegevusluba
E 15/2002
Tellija: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 22 - 25
Registrikood: 77000424
Keskväljak 5a, Kärdla linn, Detailplaneeringu algatamise otsus:
Hiiumaa vald Hiiumaa 92413 21. aprill 2022. a. nr. 42
Huvitatud isik: REIN URMAN Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus:
......................................... 2022. a. nr. .........
Detailplaneeringu kehtestamise otsus:
......................................... 2023. a. nr. .........
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Vaade Mäeella maaüksusele
Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets
/allkirjastatud digitaalselt/
Kärdla, november 2022. a.
KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539
TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK
HARJUMAA HIIUMAA
[email protected] www.dagopen.ee
2
KÖITE KOOSSEIS
1. SELETUSKIRI
1.1 Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................ 4
1.2 Lähtesituatsioon ............................................................................................................................................... 4
1.3 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine ............................................................................. 6
1.4 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................................................... 9
1.5 Planeeringu järgsete kruntide sihtotstarbed .................................................................................................... 9
1.6 Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................................................................ 10
1.7 Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................................................... 11
1.8 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 11
1.9 Tehnovõrkude koridorid ................................................................................................................................... 12
1.10 Tulekaitse abinõud ............................................................................................................................................ 13
1.11 Keskkonnakaitsenõuded ................................................................................................................................... 13
1.12 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus ...................................................................................................... 15
1.13 Piirkonna turvalisus ........................................................................................................................................... 16
1.14 Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 17
2. JOONISED
2.1 Asukoha skeem ................................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 19
2.2 Tugiplaan .............................................................................M 1 : 1000 ........................................................... 20
2.3 Kruntimise plaan ................................................................. M 1 : 2000 ........................................................... 21
2.4 Põhiplaani ........................................................................... M 1 : 1000 ........................................................... 22
2.5 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan ................... M 1 : 10 000 ......................................................... 23
3. LISAD
3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 25
3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 27
3.3 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 21. aprill 2022. a. nr. 42 „Mäeella kinnistu detailplaneeringu algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ ........................................................................ 28
Lisa Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Mäeella kinnistu detailplaneeringu algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. ................................................ 30
Lisa 1 „Orjaku külas asuva Mäeella kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad.“ ..................................... 32
Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Orjaku külas Mäeella kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ ......................................................................................... 36
Lisa 3 „Mäeella kinnistu detailplaneeringu lahendusskeem.“ ........................................................................ 43
3.4 Elektrilevi OÜ 31. jaanuar 2022. a. „Liitumisleping nr 400047“ väljavõte. ....................................................... 44
3.5 Rahandusministeeriumi kiri 02. märts 2022. a. nr. 15-3/1831-2 „Mäeella kinnistu detailplaneeringu
algatamine.“ ...................................................................................................................................................... 45
3.6 Transpordiameti kiri 09. märts 2022. a. nr. 7.2-2/22/3772-2 „Seisukohtade väljastamine Hiiumaa Orjaku
küla Mäeella kinnistu detailplaneeringu koostamiseks.“ .................................................................................. 48
3.7 Keskkonnaameti kiri 17. märts 2022. a. nr. 6-5/22/3430-2 „Seisukoht Mäeella kinnistu detailplaneeringu
algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta.“ ................................... 50
3.8 Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsuse kiri 28. aprill 2022. a. nr. 8-2/28-6 „Mäeella kinnistu
detailplaneeringu koostamise algatamise teade.“ ............................................................................................ 53
3.9 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused ja Teated väljavõte 29. aprill 2022. a. ............................................................. 54
3.10 Ajalehe „Hiiumaa Teataja“ väljavõte 29. aprill 2022. a. .................................................................................... 55
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25
November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
3
3.11 Hiiumaa Vallavalitsuse 02. mai 2022. a. kodulehe väljavõte „Orjaku külas asuva Mäeella kinnistu
detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ .................... 56
3.12 Hiiumaa Vallavalitsuse 22. juuni 2022. a. kodulehe väljavõte „Orjaku küla asuva Mäeella kinnistu
detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek.“ ..................................................................................... 57
3.13 Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsuse kiri 27. juuni 2022. a. nr. 8-2/28-7 „Mäeella kinnistu
detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek.“ ..................................................................................... 58
3.14 Transpordiameti e-kiri 10. august 2022. a. „Ettepanekud Mäeella maaüksuse DP eskiislahendusele.“ .......... 59
3.15 Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsuse kiri 12. august 2022. a. nr. 8-2/28-9 „Mäeella maaüksuse
detailplaneeringu avalik väljapanek.“ ............................................................................................................... 60
3.16 Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsuse kiri 16. august 2022. a. nr. 8-2/28-10 „Mäeella kinnistu
detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu.“ .......................................................................................... 61
3.17 Hiiumaa Vallavalitsuse 18. august 2022. a. kodulehe väljavõte „Mäeella kinnistu detailplaneeringu
eskiislahenduse avalik arutelu.“ ........................................................................................................................ 62
3.18 „Orjaku küla Mäeella kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav avalik
arutelu. Protokoll.“ 01. september 2022. a. ..................................................................................................... 63
3.19 „Orjaku küla Mäeella kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku tulemuste ja
eskiislahenduse avalikust arutelust osavõtjad.“ ............................................................................................... 64
3.5 Rahandusministeeriumi kiri 24. oktoober 2022. a. nr. 15-3/7763-2 „Arvamus ning täiendavate
koostöötegijate ja kaastavate määramine Mäeella kinnistu detailplaneeringule.“ .......................................... 65
4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE
NIMEKIRI
4.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 68
4.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 68
5. KOOSKÕLASTUSED
5.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 70
5.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 71
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25
November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
4
1. SELETUSKIRI
1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA
1.1.1 Detailplaneeringu planeeringuala asukoht ja suurus
Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Orjaku külas asuvat Mäeella maaüksust, katastritunnusega
36802:003:0257, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 2.76 ha ja registriosa nr. 1129333.
1.1.2 Detailplaneeringu eesmärgid
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on vähendada Mäeella maaüksusel ranna ja kalda ehituskeeluvööndi
ulatust ja määrata ehitusõigus elamumaa kruntidele elamu ja abihoonete püstitamiseks.
Detailplaneeringu ülesandeks on jagada Mäeella maaüksus kaheks elamumaa krundiks ja üheks transpordimaa
krundiks, määrata hoonestusalad, elamukruntidele ehitusõigused, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete
määramine, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse määramine,
servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele.
1.2 LÄHTESITUATSIOON
1.2.1 Lähtematerjali loetelu:
1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.).
2. Atmosfääriõhu kaitse seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. jaanuar 2017. a.).
3. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.).
4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. august 2014. a., osaliselt 01. jaanuar 2015. a.
ja 01. august 2017. a.).
5. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 10. mai 2004. a.).
6. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.).
7. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. oktoober 2019. a.).
8. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-4/65).
9. Käina valla üldplaneering (kehtestatud Käina Vallavolikogu 31. mai 2006. a. määrusega nr. 3).
10. Käina valla osa, Kassari saare üldplaneering (kehtestatud Käina Vallavolikogu 27. märts 2003. a. määrusega nr. 32).
11. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 21. aprill 2022. a. nr. 42 „Mäeella kinnistu detailplaneeringu algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“
Lisa Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Mäeella kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde.
Lisa 1 „Orjaku külas asuva Mäeella kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad.“
Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Orjaku külas Mäeella kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise vajalikkuse kohta.“
Lisa 3 „Mäeella kinnistu detailplaneeringu lahendusskeem.“
12. Elektrilevi OÜ 31. jaanuar 2022. a. „Liitumisleping nr 400047“ väljavõte.
13. Rahandusministeeriumi kiri 02. märts 2022. a. nr. 15-3/1831-2 „Mäeella kinnistu detailplaneeringu algatamine.“
14. Transpordiameti kiri 09. märts 2022. a. nr. 7.2-2/22/3772-2 „Seisukohtade väljastamine Hiiumaa Orjaku küla
Mäeella kinnistu detailplaneeringu koostamiseks.“
15. Keskkonnaameti kiri 17. märts 2022. a. nr. 6-5/22/3430-2 „Seisukoht Mäeella kinnistu detailplaneeringu
algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta.“
16. Geodeesia AP OÜ poolt 03. märts 2022. a. koostatud "Ellamäe, Uus-Ellamäe, Tiigiella, Talvetee ja Mäeella
kinnistud" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP21_116.
17. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25
November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
5
1.2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus
Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, juuni 2022)
Mäeella maaüksus asub Orjaku külas riigitee 12123 Vaemla-Kassari-Luguse tee ja Käina lahe vahelisel maa-alal.
Maaüksus piirneb põhjast Ellamäe maaüksusega (tunnus 36802:003:0262, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 2.64 ha),
põhjakirdest Talvetee maaüksusega (tunnus 36802:003:0261, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 9905 m²), kirdest Uus-
Ellamäe maaüksusega (tunnus 36802:003:0259, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 10086 m²), idakirdest Tiigiella
maaüksusega (tunnus 36802:003:0258, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 10003 m²), idast ja kagust Murru
maaüksusega (tunnus 36802:003:0308, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 7.04 ha), lõunakagust 12123 Vaemla-
Kassari-Luguse tee maaüksusega (tunnus 36802:003:2400, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 16.36 ha), lõunast ja
edelast Adamsonide maaüksusega (tunnus 36802:003:0088, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 16685 m²), lääneedelast
Urikivi maaüksusega (tunnus 36802:003:0337, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 8258 m²) ning läänest ja loodest
Kruusiaugu maaüksusega (tunnus 36802:003:0336, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 11.91 ha).
Maa-ameti andmetel on Mäeella maaüksuse kõlvikuline koosseis detailplaneeringu algatamisel: haritav maa 1.67 ha,
looduslik rohumaa 0.63 ha, metsamaa 0.12 ha, õuemaa 0.01 ha ja muu maa 0.33 ha.
Mäeella maaüksus on hoonestamata, piirnevad Murru, Adamsonide, Urikivi ja Kruusiaugu maaüksused on hoonestatud.
Mäeella maaüksus jääb alale, kuhu on kehtestatud „Ellamäe kinnistu detailplaneering“, mis on koostatud toonase Ellamäe
maaüksuse (katastritunnus 36802:003:0210) kohta ning planeeringuga nähti ette olemasoleva maaüksuse jagamine viieks
elamumaa sihtotstarbega maaüksuseks. Kõigile maaüksustele määrati hoonestusala ja ehitusõigus kahe hoone ehitamiseks
ehitusaluse pinnaga kokku 180 m². Pärast detailplaneeringu kehtestamist Ellamäe maaüksus jagati ning maa-alale on
moodustatud viis kinnistut: Talvetee, Uus Ellamäe, Tiigiella, Ellamäe ja Mäeella. Välja ehitati ka detailplaneeringuga
kavandatud tee, mis jääb valdavas ulatuses Mäeella maaüksusele ning rajati planeeringuga kavandatud tiik Mäeella
maaüksusele.
Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi põhjustavad Mäeella maaüksusel kitsendusi: elektriõhuliin alla 1 kV ja elektripaigaldise
kaitsevöönd (tunnus M6994604), avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (tunnus 12123), geoloogiline uuringu ala (Hiiumaa
üldgeoloogiline kaardistamine, tunnus U1073), Käina lahe-Kassari maastikukaitseala (tunnus KLO1000508), Käina lahe-
Kassari MKA, Kassari pv. (tunnus KLO1100141), III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: anthyllis coccinea (veripunane
koldrohi) (tunnus KLO9310581), ranna või kalda piiranguvöönd (tunnus 12041) ja ranna või kalda ehituskeeluvöönd (tunnus
12048). Kaitsevööndites teostatavad tegevused tuleb kooskõlastada vastavate ametiasutustega.
Planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale (tunnus KLO1000508) ning osaliselt Käina lahe-Kassari
maastikukaitseala, Esiküla piiranguvööndisse (tunnus KLO1101399) ja osaliselt Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari
piiranguvööndisse (tunnus KLO1100141). Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustiku Väinamere linnualale (tunnus
RAH0000133) ja Väinamere loodusalale (tunnus RAH0000605). Planeeringuala on osaliselt tõenäosus III kaitsekategooria
taimeliigi Anthyllis coccinea (veripunane koldrohi) (tunnus KLO9310581) esinemiseks.
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub planeeringuala Kassari edela- ja lõunaosa puhkealal, rohelise võrgustiku
tugialal, kus tuleb arvestada rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega ning Kassari I klassi väärtuslikul
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25
November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
6
maastikul, kus tuleb järgida seal kehtivaid maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldiseid kasutustingimusi
ja üldiseid hooldussoovitusi.
Mäeella maaüksus asub Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule asub planeeritav
maaüksus Orjaku külas detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal, kus üldplaneeringu järgi maa-ala juhtotstarvet ei ole
määratud. Tihedat paigutust hoonete rajamist on lubatud Kassari ja Orjaku keskustes. Tagukülas ja Esikülas ning Kassari ja
Orjaku külade äärealadel näeb käesolev planeering ette hajusat paigutust hoonete rajamisel.
Koostatava detailplaneeringuga kavandatav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneeringuga ei kavandata
planeerimisseaduse § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.
Planeeringualal täpsustatakse olemasoleva hoonestusega krundi ehitusõigust.
1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal
1.2.3.1 Kehtivad piirangud:
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik;
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku tugiala;
- Ranna piiranguvöönd (Läänemere rannal laius 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest);
- Ranna ehituskeeluvöönd (Läänemere rannal laius 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest);
- Käina lahe-Kassari maastikukaitseala (registrikood: KLO1000508);
- Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Esiküla piiranguvöönd (registrikood: KLO1101399);
- Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd (registrikood: KLO1100141);
- Natura 2000 Väinamere linnuala (registrikood: RAH0000133);
- Natura 2000 Väinamere loodusala (registrikood: RAH0000605);
- III kategooria kaitsealused liigid: Anthyllis coccinea (veripunane koldrohi) (tunnus KLO9310581);
- Maantee kaitsevööndi piir (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m).
- Eratee kaitsevööndi piir (laius mõlemal pool sõiduraja telge on 10 m);
- 0,4 kV elektri õhuliin (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge).
1.2.3.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:
1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted.
2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded.
3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on
reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel.
4. Juurdepääsuks Positsioon 1 ja Positsioon 2 kruntidele ning Ellamäe, Uus-Ellamäe, Tiigiella, Talvetee ja Mäeella
maaüksustele on Positsioon 3 krundile planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutavate
Positsioon 1 ja Positsioon 2 kruntide ning Ellamäe, Uus-Ellamäe, Tiigiella, Talvetee ja Mäeella maaüksuste kasuks.
5. Maaüksus asetseb Käina lahe-Kassari maastikukaitsealal, kus tuleb arvestada kaitse-eeskirjast tulenevate
kitsendustega.
6. Majandustegevuses tuleb lähtuda Natura 2000 Väinamere linnu-, loodusalal kehtivatest nõuetest, kohustustest ja
piirangutest.
7. Maaüksuse rannal kehtivad kinnisomandi kitsendused-kohustused tulenevad Looduskaitseseadusest (§ 34-42) ja
maaüksuste sihtotstarvetest.
8. Kassari (I klass) väärtuslikul maastikul kehtivad Hiiu maakonnaplaneering 2030+ sätestatud väärtuslike maastike
üldised kasutustingimused ja hooldussoovitused.
9. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude
omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks.
10. Maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks.
11. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust,
projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest.
1.3 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE
Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Käina Vallavolikogu 27. märts 2003. a. otsusega nr. 32 kehtestatud Käina valla
osa, Kassari saare, üldplaneeringust, kus nimetatud maaüksus asub detailplaneeringu kohustuseta juhtotstarbeta maa-alal.
Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Käina valla osa Kassari saare üldplaneeringut muutes
osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhiplaani joonisele.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25
November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
7
Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et võimaldada ühe üksikelamu ja kuni kahe kõrvalhoone rajamist
üldplaneeringu järgsele alale, kus erandkorras läbi detailplaneeringu on võimalik taodelda ranna ehituskeeluvööndi
vähendamist, lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt põhiplaanile muudatused sisse
üldplaneeringusse.
Kassari üldplaneeringu seletuskirja kohaselt peaks Kassari saare peaasulaks ehk keskuseks jääma Kassari küla. Lisaks on
vajalik ka teise järgu keskuse olemasolu- Orjaku sadamapiirkonna väljaarendamisega Orjaku küla.
Asustustihedus võiks kasvada Kassari ja Orjaku küla piirkondades. Siia koonduksid aastaringselt suvitajad ja turiste
teenindavad asutused (söögikohad, hotell, kämpingud jne.).
Tihedat paigutust hoonete rajamist on lubatud Kassari ja Orjaku keskustes. Tagukülas ja Esikülas ning Kassari ja Orjaku
külade äärealadel näeb käesolev planeering ette hajusat paigutust hoonete rajamisel. Kruntide jagamisel ning
hoonestamisel arvestada Kassari avatud vaadete säilimisega.
Üldplaneeringuga on ulatuslikud maa-alad reserveeritud elamute ja suvemajade püstitamiseks. Elamuehituseks sobivate
maa-alade väljaselgitamisel on arvestatud ajaloolist asustuse paiknemise traditsiooni ja elamuehitusalade sobivust saare
nüüdse looduskeskkonnaga. Lisaks on arvestatud juba olemasolevate hoonestuspiirkondade, potentsiaalsete töökohtade
ning tulevaste kommertsteeninduslike asutuste paiknemisega. Orjaku külas näeb Kassari üldplaneering ette nii hoonete kui
suvilate rajamisel loodusesse hajusat paigutust. Krundi (miinimum-)suurust ei ole Kassari üldplaneeringus määratud.
Üldplaneeringu juurde kuuluvas keskkonnamõju hindamise aruandes on analüüsitud kruntide kasutamise põhimõtteid ja
ehitusõigust: detailplaneeringu kohustusega alad asendavad tiheasustusala mõistet ja on määratletud piisavalt
konservatiivselt, võimaldades keskuste polüfunktsionaalset arengut. Üldplaneeringu kohaselt on Mäeella maaüksusel ranna
ehituskeeluvööndi ulatus 200 m rannajoonest.
01. aprill 2007. a. jõustunud Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna
ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist.
Looduskaitseseaduse § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga.
Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringuga ei ole üleujutusega ala piiri määratud, siis tuleb Mäeella maaüksusel
ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 meetri kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrilt. 1 m kaldajoone
kõrgusväärtusest arvestatuna jäävad Mäeella maaüksuse Positsioon 1 krundi hoonestusala tervikuna Väinamere Käina lahe
ranna ehituskeeluvööndisse.
Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lõige 5 need ehitised, millele
ehituskeeld ei laiene, juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga.
Mäeella maaüksuse detailplaneeringuala jääb osaliselt (ca 1,39 ha ulatuses) Väinamere Käina lahe kalda
ehituskeeluvööndisse. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletatav maa-ala (hoonestusala) suurus on Mäeella maaüksusel
1286 m².
Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks jagada Mäeella
maaüksus kaheks elamumaa krundiks ja üheks transpordimaa krundiks, määrata hoonestusalad, elamukruntidele
ehitusõigused, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine,
tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete
tingimuste määramine hoonetele.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Käina valla osa, Kassari üldplaneeringu põhilahendust ehituskeeluvööndi
vähendamise osas. Ehitustegevus ei planeerita kaitsealuste liikide leiukohtadesse ning poollooduslike koosluste
elupaigatüüpide maa-alale. Planeeritud uus hoonestusala ja olemasolev juurdepääsutee jäävad osaliselt
ehituskeeluvööndisse, mistõttu on detailplaneeringu üheks eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine.
Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna
või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja
tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.
Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva
kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et:
• Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Käina lahte ega selle kallast, kuna hoonestusala ja lahe
vahele jääb ca 252 m laiune ala, mis ei mõjuta ranna kaitseks seatud eesmärkide täitmist.
• Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine.
Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala asub Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Kassari piiranguvööndis.
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskirja, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17. mai 2007. a
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25
November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
8
määrusega nr. 148. Kaitse-eeskirja § 13 kohaselt on piiranguvööndi kaitse-eesmärk poollooduslike koosluste ja
maastikuilme säilitamine. Kaitse-eeskirja § 14 lg 1 punkti 5 kohaselt on Kassari piiranguvööndis lubatud ehitiste
püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks. Kaitse-eeskirja § 17
sätestab, et enne kaitse-eeskirja jõustumist Kassari, Esiküla ja Orjaku piiranguvööndites kehtestatud
üldplaneeringus või detailplaneeringus määratud kohtades on ehitamine lubatud, arvestades kaitse-eeskirja § 5
punktides 5-7 sätestatut. Kavandatav tegevus ei ohusta looduskoosluste säilimist, kuna planeeritud hoonestusalal
puuduvad kaitsealused taimeliigid. Samuti ei ole vaja ehituskeeluvööndis täiendavalt puid maha võtta, kuna
hoonestusala on planeeritud olemasolevale rohumaale.
• Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine.
Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (hoonete ehitamine, tehnovõrgud jne), kuid
kuna juurdepääsuks saab kasutada olemasolevaid teid, ehitustegevus toimub kehtiva detailplaneeringu järgsel
hoonestusalal, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne.
• Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine.
Koostatud detailplaneering on ranna eripära arvestav. Ranna-ala on ette nähtud säilima puutumatuna ning eemal
ehitustegevusest. Piirkonna ajalooline hoonestus jääb Maa-ameti Ajaloolised kaardid kaardirakenduse
„Katastrikaart 1935-1938“ järgselt planeeringualast lääne poole. Ajalooline hoonestus jääb ca 230 m kaugusele
mere rannast.
• Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine ei muuda juurdepääsu ega liikumise võimalusi kallasrajal.
Looduskaitseseaduse § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja
lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning
väljakujunenud asustusest.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust.
Keskkonnaregistri andmetel on Mäeella maaüksusel ei esine kaitstavaid elupaigatüüpe. Alal on osaliselt tõenäosus III
kaitsekategooria taimeliigi veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) esinemiseks. Planeeringulahendusega kavandatakse
Mäeella maaüksusele kaks hoonestusalaga krunti, millest idapoolse krundi hoonestusala jääb väikeses ulatuses veripunase
koldrohu elupaika. Arvestades, et idapoolne hoonestusala kavandatakse liigi elupaiga servaalale ning selle asukoha puhul
on tegemist tee ja tiigi rajamisel oluliselt muudetud maastiku ning pinnasega, on vähetõenäoline kaitsealuse taimeliigi
isendite esinemine alal.
Planeeritav maa-ala on valdavalt kaetud rohumaaga, maaüksust läbib keskosas juurdepääsutee ning ida serva on rajatud
tiik. Kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks planeeritava hoonestusala juures ei ole üldjuhul vajalik üksikute puude ja
kadastiku või võsa raie, kuna hoonestusala on planeeritud rohumaa alale. Samuti on uued juurdepääsud planeeritud
vahetult olemasoleva juurdepääsutee osalt, kus rohumaa osakaal on minimaalne.
Hoonete ja juurdepääsutee aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt praegune rohukamar eemaldatakse, kuid peale tööde
lõppu ja maapinna tasandamist krundi pind haljastatakse endisel kujul.
Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist.
Planeeringuala on valdavalt tasase reljeefiga. Maapinna kõrgus on vahemikus 1,30 – 5,01 m, planeeritud Positsioon 1 krundi
hoonestusalal 2,90 – 5,01 m ja planeeritud Positsioon 2 krundi hoonestusalal 1,40 – 2,05 m. Planeeritav maa-ala on
suhteliselt lauge tõusuga sisemaa suunas.
Ranna ehituskeeluvööndisse planeeritud Positsioon 1 krundi hoonestusala paigutamisel on arvestatud maapinna reljeefiga,
mis jääb maaüksuse kõrgemasse ossa.
Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma negatiivset mõju, sest planeeritav hoonestusala on merest oluliselt kaugemal,
võimaldades efektiivselt kasutada rannaäärset maa-ala.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest.
Planeeringualal on kõlvikutest määratud haritav maa, looduslik rohumaa, metsamaa, õuemaa ja muu maa kõlvikud.
Positsioon 1 krundi hoonestusala on planeeritud haritava maa kõlvikule. Hoonestuse püstitamise järgselt suureneb õuemaa
kõlvik ja eeldatavalt toimuvad muudatused olemasolevate kõlvikute pindalade osas - väheneb maaüksusel haritava maa
pind ca 11%. Kuna planeeritav maa-ala on suur, siis ei ole krundi kõlvikute piiride ja pindalade muutumine vastuolus
ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25
November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
9
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja
tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav hoonestusala asub olemasoleva juurdepääsutee ääres, mida saab
kasutada neid laiendades ja rekonstrueerides.
Maaüksust läbib olemasolevatest tehnovõrkudest 0,4 kV õhuliin. Tehnovõrgud saab rekonstrueerida või vajadusel ringi
tõsta koos juurdepääsutee rekonstrueerimisel (näiteks tee katte alla või kõrvale) ja need tegevused ei too kaasa negatiivset
mõju ehituskeeluvööndi vähendamisele.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest.
Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu koostamise kohustuseta hajaasustusalal, kuhu
juhtfunktsiooni pole määratud.
Orjaku küla osa on tänaseks varieeruva asustusega, mis planeeringualal on pigem hajusalt asustatud. Lähimad lahekaldaga
piirnevad hoonestatud maaüksused asuvad ca 90 m kaugusel lääne suunal ja ca 450 m kaugusel põhjakirde suunal. Suur osa
Orjaku küla hoonestatud maaüksustest on koondunud ajalooliselt mõlemale poole riigi- ja kohalikke maanteede ja
juurdepääsuteede äärde. Samuti on vanad talukohtade asukohaks majandavate põllumaade keskmes, eemal
naabertaludest.
Lähim lahekaldaga piirnev hoonestatud maaüksus on Kruusiaugu maaüksus (tunnus 36802:003:0336, sihtotstarve
maatulundusmaa 100%, pindala 11.91 ha), mille hoonestus asub ca 110 m kaugusel planeeritavast hoonestusalast lääne
suunal ning nende vahele jääb looduslik rohumaa ja mõned puudegrupid. Sealne hoonestus jääb lahest ca 230 m kaugusele.
Põhjakirde suunal lahekaldaga piirnev hoonestatud maaüksus on Siiluranna maaüksus (tunnus 36802:003:0309, sihtotstarve
elamumaa 100%, pindala 19207 m²), mille ehitusjärgus hoonestus asub ca 450 m kaugusel planeeritavast hoonestusalast
ning nende vahele jääb looduslik rohumaa ja metsamaa. Sealne hoonestus jääb lahest ca 100 m kaugusele. Piirkonna
ajalooline hoonestus on Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide „Katastrikaart 1935-1938“ andmetele tuginedes
samuti Kruusiaugu maaüksus, mille hoonestus jääb lahest ca 230 m kaugusele.
Detailplaneeringu kohaselt täpsustatakse planeeritud Mäeella maaüksusel ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhiplaanile,
kus planeeritud hoonestusala kaugus Väinemere Käina lahe kaldajoonest on ca 252 m.
Planeeritud hoonestusala jääb pigem sama kaugusele lahe kaldast, kui piirkonna ajaloolised ja praegused hooned.
Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega.
1.4 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM
Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega.
Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal,
kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus.
Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja
värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid.
Planeeritud ühe ehitusõigusega krundi hoonete kompleks, 1 üksikelamu ja 2 kõrvalhoonet, on lubatud kavandada
2
maksimaalselt kuni 300 m ehitisealuse pindalaga vastavalt põhiplaanile. Planeeritud üksikelamu maksimaalne lubatud
kõrgus on kuni 7,5 m ja kõrvalhoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 6,0 m.
Kavandatud krundi hoonestusala võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale,
kohalikke ehitusviise ja tavasid. Samuti säilitatakse planeeritaval maa-alal olemasolevad üksikud puud hoonestatud ala
ümber. Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil.
Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteiner, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde.
Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Maaüksuse
omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb
jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu.
1.5 PLANEERINGU JÄRGSE KRUNDI TABEL
Pos. Pindala Planeeritav detailplaneeringu
Planeeritava krundi nimi ha Planeeritav katastri sihtotstarve
nr. sihtotstarve
1. Positsioon 1 1,07 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%
2. Positsioon 2 1,40 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100%
3. Positsioon 3 0,28 Tee ja tänava maa-ala, LT 100% Transpordimaa 100%
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25
November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
10
1.6 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED
Detailplaneeringu põhiplaanil on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et
planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele.
Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala, käesolevas detailplaneeringus ainult väljaspool ehituskeeluvööndit, võib
ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned. Erandiks on piirdeaiad, mida on lubatud ehitada ka ehituskeeluvööndisse.
Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse arhitektuurse ehitusprojektidega.
Põhiplaanil toodud uute hoonete paigutus on illustreeriva eesmärgiga ning ei märgi hoonete lõplikku asukohta. Täna ei ole
teada täpsemalt uue hoonestuse arhitektuurne lahendus, sellepärast on määratud hoonestuse projekteerimiseks suurem
hoonestusala, et tagada vabam arhitektuurne loomingulisus ning uute hoonete paigutamise võimalus hoonestusalal.
Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus nii ehitisteatise kui ehitusloa kohustuslikele hoonetele, mille
ehitisealune pindala on suuremad kui 20 m². Lubatud on alla 20 m² väikehoonete püstitamine ainult eluhoonete
teenindamiseks. Alla 20 m² väikehooneid võib püstitada väljapoole planeeritud hoonestusala, aga nende püstitamise
asukoha valikult peab kinni pidama ranna ehituskeeluvööndist, kaitsevöönditest ja tuleohutuse kujadest.
Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud suurim suletud brutopind on kõikide hoonete kõigi lubatud korruste
suletud brutopindade summa. Samuti on määratud kõikide hoonete 1. korruse lubatud suurim suletud brutopindade
summa.
1.6.1 Planeeritud Positsioon 1 krundi ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 3 (1 üksikelamu ja 2 kõrvalhoonet)
Lubatud suurim ehitisealune pind - 300 m²
Lubatud suurim suletud brutopind - 550 m²
sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 300 m²
Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 7,5 m üksikelamul
- 6,0 m kõrvalhoonel
Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2/0
Katused: kalded - 35° - 45° üksikelamu põhimahul (kõrvalpinnal lubatud 20° - 45°)
20° - 45° kõrvalhoonel
materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus-
lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), roog
tüüp - üksikelamul viilkatus
kõrvalhoonel pult- ja viilkatus
Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv
Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv
Piirdeaiad - kivi-, puitaed
1.6.1 Planeeritud Positsioon 2 krundi ehitusõigus:
Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 3 (1 üksikelamu ja 2 kõrvalhoonet)
Lubatud suurim ehitisealune pind - 300 m²
Lubatud suurim suletud brutopind - 550 m²
sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 300 m²
Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 7,5 m üksikelamul
- 6,0 m kõrvalhoonel
Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2/0
Katused: kalded - 35° - 45° üksikelamu põhimahul (kõrvalpinnal lubatud 20° - 45°)
20° - 45° kõrvalhoonel
materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus-
lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), roog
tüüp - üksikelamul viilkatus
kõrvalhoonel pult- ja viilkatus
Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv
Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv
Piirdeaiad - kivi-, puitaed
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25
November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
11
1.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD
1. Planeeringuala suurus - 2,76 ha
2. Planeeritava maaüksuse suurus - 2,76 ha
3. Ehitisealune pind kokku - 600 m2
4. Planeeritud maaüksusi - 1
5. Planeeritud krunte - 3
1.8 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS
1.8.1 Veevarustus
Olemasolevate ja planeeritavate hoonete varustamine tarbeveega on lahendatud krundile planeeritud puurkaev-pumpla
baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldeala.
„Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett
joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber
moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohane hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib
ohustada põhjaveekihi vee omadusi.
Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast.
Veevarustuse projekteerimisel lähtuda:
- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“.
- Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise
nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“.
1.8.2 Reoveekanalisatsioon
Eesti Geoloogiateenistuse „Eesti Geoloogiline Baaskaart. Põhjaveekaitstus. Hiiumaa“ (M. Männik, 2020) andmetel asub
planeeringuala põhjaveega kaitstus hoonestusalal nõrgalt kaitstud alal. Keskkonnaministri 08. november 2019. a. määrus
nr. 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,
nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 8 lõike 1 punkt 4 sätestavad, kui heitvee
juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi Veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole
majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada
järgmistes kogustes, arvestades Veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi: kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja
nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist.
Planeeritud hoonete kanaliseerimine on lahendatud heitvete juhtimisega läbi planeeritud bioloogilise omapuhasti
imbsüsteemi, kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit
pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Bioloogilise omapuhasti kuja on vähemalt 10 m ja imbväljaku kuja on
vähemalt 10 m. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee
kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.
Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m
sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või
hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust.
Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega
lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme.
Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus.
Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda:
- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“.
- Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise
nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“.
1.8.3 Soojusvarustus
Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla
kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib
kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid
kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu
eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.).
Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt
Keskkonnaministri 09. juuli 2015. a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu
ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu
projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25
November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
12
-augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu
ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning
puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist
kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse.
Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. kehtima hakanud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist.
1.8.4 Elektrivarustus
Põhiplaanil on tähistatud planeeringualale ja selle lähialale jäävad elektrivõrgu tehnovõrgud: 0,4 kV õhuliin.
Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ 07. oktoober 2021. a. „Liitumisleping nr 400047“ ja taotlemisel
olevate „Tehnilised tingimused“ alusel.
Planeeringuala elektritoide on ette nähtud rajada olemasolevast Neti komplektalajaamast. Alajaama 0,4 õhuliini fiidrilt on
planeeritud krundile eraldi fiidrilt 0,4 kV maakaabelliin ja hoonestuse elektrivarustuseks on planeeritud krundi piirile 0,4 kV
liitumiskilp, juurdepääsutee kõrvale. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.
Elektritoide liitumiskilbist hoonestuseni on planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist
lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektidega.
Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on maakasutusõigus tagatud tehnovõrguservituudi vajadusega alana. Elektrikaablite
planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite
kaitsetsoonidesse.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga on määratud ka
väljaspool planeeringuala kulgeva kaablite trasside tehnovõrguservituudi vajadusega alad.
Ehitusalale jäävad liinid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le
kirjalik taotlus.
Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks esitada Elektrilevi OÜ-le liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud maaüksuse
aadress.
1.8.5 Sidevarustus
Planeergualal siderajatised puuduvad. Maaüksusega piirneva riigitee lõunapoolses servas paikneb ELA_SA
sidekanalisatsioon. Planeerimislahendus sidevõrgu liinirajatistega liitumist ette ei näe. Kaasaegsemate sideteenuste
tarbimine võimaldatakse mobiilsete seadmetega.
Alternatiivse lahendusena on lubatud sidevõrguga liitumise projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused
tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada piirkonnas opereeriva side ettevõtjaga.
Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone projektiga. Krundisisese
sidetrassi võimalik asukoht on näidatud põhijoonisel.
1.8.6 Sajuveed ja vertikaalplaneerimine
Planeeritud krundi hoonete ümbrus ja planeeritud parkimiskohad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või
eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatavate projektjoonistega. Positsoon 1 krundi hoone
lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +2,9 m ja Positsoon 2 krundi hoone lähiümbruse maapinna
kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +1,5 m.
Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale krundi haljasalale või tiigi
suunas.
Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkimis-ala ulatuses.
Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus asendades selle kruusa ja dreenliivaga.
Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus.
1.9 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID
Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult
valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada
vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
Elektri õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit.
0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest
kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25
November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
13
Side ehitise kaitsevööndi mõõtmed mõlemal pool sideehitist on 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast
sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi
välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast.
Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele
„Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted.
1.10 TULEKAITSE ABINÕUD
Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a.
määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 01. märts 2021. a. kehtima hakanud redaktsioonist.
Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 7,5 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse
seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel I kasutusviis.
Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast
tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi
hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.
Vastavalt Eesti standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” on kahe
hoone vaheline minimaalne kuja 8 m, v.a. juhul kui tule leviku piiramine on tagatud ehituslike või muude abinõudega või
hoonetekompleksi osad on samast tuleohutusklassist, hoonete arv ja korruste pindala on väiksemad hoonetekompleksile
kohalduvatest arvväärtustest ja neid saab lugeda tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavalt üheks hooneks.
Planeeritud hoonestusalani tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada riigiteelt 12123 Vaemla-Kassari-Luguse tee
olemasoleva mahasõiduga planeeritud Positsioon 3 krundil olemasolevat juurdepääsuteed. Vajadusel juurdepääsutee
rekonstrueerimisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto
registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m.
Planeeringuala tulekustutusvesi saadakse Positsioon 2 krundil olemasolevat tuletõrje veevõtukohta. Veevõtukohale
juurdepääsuks kasutada 12123 Vaemla-Kassari-Luguse tee mahasõiduga olemasolevat juurdepääsuteed ja selle äärde
planeeritud rekonstrueeritavat manööverdusplatsi.
Veevõtukoha rajamisel/rekonstrueerimisel tuleb arvestada Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10
„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”
kehtivast redaktsioonist ja EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Veevõtukoht rajatakse nii, et
tagatud on päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Üldjuhul peab veevõtukoht
paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoht peab paiknema ehitise
sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. I kasutusviisiga hoone
veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada
sirgjooneliselt.
I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³.
Planeeritud tuletõrje veevõtukoht ja veevõtukaevu (rekonstrueerimisel kuivhüdrandi) asukohaga koos selle 200 m ja 400 m
ulatusega teeninduspiirkond ning manööverdusplats on määratud Asukoha skeemil ja Põhiplaanil.
Hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele
veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused.
Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne
päästekeskusega.
1.11 KESKKONNAKAITSENÕUDED
Planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale, paiknedes osaliselt Esiküla piiranguvööndis ja osaliselt
Kassari piiranguvööndis. Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnualana ja Väinamere loodusalana.
Esiküla piiranguvööndi ja Kassari piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on poollooduslike koosluste ja maastikuilme säilitamine.
Esiküla piiranguvööndis ja Kassari piiranguvööndis on lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste
rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks.
Kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut.
Planeeringualal ei esine kaitstavaid elupaigatüüpe. Alal on osaliselt tõenäosus III kaitsekategooria taimeliigi veripunane
koldrohi ( Anthyllis coccinea ) esinemiseks . III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja
loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas elupaigas.
Planeeringulahendusega kavandatakse Mäeella maaüksusele kaks hoonestusalaga krunti, millest idapoolse krundi
hoonestusala jääb väikeses ulatuses veripunase koldrohu elupaika. Arvestades, et hoonestusala kavandatakse liigi elupaiga
servaalale ning selle asukoha puhul on tegemist tee ja tiigi rajamisel oluliselt muudetud maastiku ning pinnasega, on
vähetõenäoline kaitsealuse taimeliigi isendite esinemine alal.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25
November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
14
Looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 järgi ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta maaüksuse
kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada
detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks, anda
projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole
vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks ega jahiulukeid lisasööta.
Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 1 kohaselt on meresaartel ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. Looduskaitseseaduse § 35
lg 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi
laiusest. Looduskaitseseaduse § 35 lg 31 alusel määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui
korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune
samakõrgusjoon. Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutuse ala piiri määratud, millest
lähtuvalt tuleb käesoleva detailplaneeringus ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1
m kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrit).
Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi jääb planeeringuala osaliselt ranna- või kalda ehituskeeluvööndisse.
Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lg 5 need ehitised, millele
ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga.
Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna
või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja
tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse hoonestusala laiendamist ranna
ehituskeeluvööndisse, olemasolevale rohumaale. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti
nõusolekul.
Samuti asub planeeringuala osaliselt Läänemere ranna piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 1 kohaselt on
ranna piiranguvööndi laius Läänemere rannal 200 meetrit. Käesoleva detailplaneeringus tuleb ranna piiranguvööndi piiri
hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrit).
Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste
säilitamine. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi
eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel
tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega.
Maaüksus asub väljaspool Läänemere rannal veekaitsevööndit ja kallasrada.
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi kuulub planeeringuala „Kassari” I klassi väärtuslike maastike koosseisu ning seal
kehtivad maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised hooldussoovitused:
- Kasutustingimused: Ala sobib turismi/puhkemajanduse arendamiseks ja suvilaehituseks. Ranna ehituskeelujoon on
määratud Kassari üldplaneeringuga. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad teede
ja kommunikatsioonide läheduses. Uute madalpingeliinide tõmbamisel kasutada maa-alust kaablit.
Vältida teede õgvendamist, tuulegeneraatorite püstitamist ning metsaistutamist põllu- ja rohumaadele, va. lehtmetsa
istutamine nõukogude perioodil ülesharitud uudismaadele (=endised puisniidu-alad) külade vahele.
- Hooldussoovitused: Kuna Kassari puhul on tegemist puhkemajanduslikult väga olulise kultuurmaastikualaga, tuleks
koostada hoolduskava. Põllumaastiku osas on oluline tagada jätkuv põllumajanduslik kasutus, et säilitada ala esteetilist
ja ajaloolist väärtust. Rannaniitude avatuse ja linnurikkuse eelduseks on jätkuv karjatamine. Rannaäärseid noori
männikuid võiks harvendada ja majandada puiskarjamaana (nii nagu Kassari kabeli ümbruses). Ka enamik kadastikke
Kassaril (Sääretirbil, Merekülas, Tagukülas, Veskimäe ümbruses, Reigi saarel, Käina lahe ääres) vajaksid tugevat
harvendamist enne põõsaste liitumist ühtlaseks tihnikuks. Talude renoveerimisel ja uute hoonete püstitamisel tuleks
arvestada kohalike ehitustraditsioonidega. Tühjalt seisvad endised kolhoosi tootmishooned tuleks kas kasutusele võtta
või lammutada.
Väärtuslike maastike ning looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine
(säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse.
Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt tervikuna rohelise võrgustiku tugialal. Käesoleva
detailplaneeringu koostamisel on arvestatud rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega:
- Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste,
kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.
- Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi.
Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt. arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet,
kavandamisel.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25
November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
15
- Metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud
aladel ei langeks alla 80%.
- Niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist.
Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja
niiskusrežiimi muutmine.
Planeeringuala piirneb maakonnaplaneeringuga määratud ilusa teelõiguga. Ilus teelõik tähendab, et teelt vaadeldav maastik
on kaunis ja vaheldusrikas. Sellised teelõigud jäävad reeglina väärtuslike maastike piiridesse või läbivad valdavalt vanema
metsaga kaetud alasid.Ilusate teelõikude väljaselgitamise eesmärk on leida sobivaid marsruute, mida turistidele ja
puhkajatele soovitada. Ka on maanteed nö. visiitkaart, mille põhjal kujuneb mulje Hiiumaast ja hiidlastest saart lühiajaliselt
külastavatel inimestel. Seepärast tuleb senisest märksa rohkem pöörata tähelepanu teeäärsete maastike kujundamisele ja
hooldamisele.
Ilusa vaatega kohad jäävad enamasti väärtuslike maastike piiridesse ning nende puhul kehtivad analoogsed
hooldussoovitused. Tuleb vältida tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide, elektriliinide jms. domineerivate tehniliste rajatiste
püstitamist vaatekohtade lähedusse, eriti vaatesektorisse või vaatekoha ja mere vahele.
Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi
planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega.
Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna
elutegevuseks vajaliku väärtuse.
Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde
täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb
taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus.
Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest
mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“
ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra
normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut
(Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise
kohta esitatavad nõuded“).
Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad
jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus
tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata
taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja
värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale
juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide
esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket.
Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist
kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures.
1.12 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr. 12123 Vaemla - Kassari - Luguse km 8,234 - 8,252. Riigitee 2020. a. keskmine
ööpäevane liiklussagedus oli 291 autot.
Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt
kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude
liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele.
Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 8,248. Vajadusel tuleb ette näha ristumiskoha
remont, näiteks uue kulumiskihi kavandamine. Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt ei ole planeeritud. Planeeritud krundi
juurdepääsutee on näidatud põhiplaanil.
Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m. Riigitee kaitsevööndis on
keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee
kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Hajaasustusest tingituna pole ehitusjoont riigitee suhtes välja kujunenud. Sellest tulenevalt planeerida elamud väljapoole
riigitee kaitsevööndit.
Planeeringu joonistel on näidatud planeeringualal ja selle läheduses paiknevad olemasolevad ja planeeritud tehnovõrgud
ning muu asjakohane taristu. Uusi tehnovõrke koos nende kaitsevööndi ulatusega ei ole riigitee alusele maaüksusele
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25
November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
16
planeeritud. Kui peaks tulevikus tekkima vajadus rajada riigiteega ristuv ELA_SA sidekanalisatsioon baasil uus
sidekanalisatsiooni osa, siis tuleb see projekteerida ja paigaldada kinnisel meetodil, nö. hülsstorustiku horisontaalse
suundpuurimise teel.
Transpordiamet ei võta Planeerimisseaduse § 131 lõige 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks.
Arendaja peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise
vajaduse ja kohustusega. Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed
„Atmosfääriõhu kaitse seadus” alusel kehtestatud Keskkonnaministri 03. oktoober 2016. a. määrusele nr. 32 „Välisõhus
leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning planeeringu kehtestaja
kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas Keskkonnaministri
16. detsember 2016. a. määruse nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi
planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik
(Ehitusseadustik1 § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik1 § 99 lõige
3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.
Vastavalt juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohaselt on planeeritud mahasõidu nähtavuse
tagamiseks puhastada nähtavuskolmnurgad 5 x 120 m (5 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele ja 120 m
mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele vastavalt tegelikule olukorrale) teeäär. Nähtavuskolmnurgas ei tohi
paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust, vajadusel tuleb ette näha sellelt alalt tee äärte puhastamine. Erandina võib
nähtavuskolmnurka istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m. Vajadusel näha
ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (Ehitusseadustik § 72 lõige 2).
Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.8.6 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine. Sajuvett ei ole planeeritud juhtida
riigitee alusele maaüksusele ega riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
Planeeritavate kruntide liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud Planeeringu põhijoonisel. Kruntide siseste teede
projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud
ulatuses rasketehnikale (kruntide teenindamiseks vajalik tehnika).
Parkimine lahendatakse planeeringualal krundi siseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS
843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või
eraldi teeprojekti koosseisus.
Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile või haljastusprojektide lahendustele. Tee
kattekihtide valik lahendatakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga, mis koostatud teede
projekteerimise tegevusluba omava isiku poolt.
Juurdepääsuks Positsioon 1 ja Positsioon 2 kruntidele ning Ellamäe, Uus-Ellamäe, Tiigiella, Talvetee ja Mäeella maaüksustele
on Positsioon 3 krundile planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutavate Positsioon 1 ja Positsioon 2
kruntide ning Ellamäe, Uus-Ellamäe, Tiigiella, Talvetee ja Mäeella maaüksuste kasuks.
Juurdepääsu kasutamise korralduslikud küsimused reguleerivad maaüksuste omanikud vastavasisulises
servituudikokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Juurdepääsu reaalservituut saab juriidilise aluse peale vastava
kande tegemist kinnistusraamatusse. Raske tehnika läbipääsutee tingimused lepitakse kokku täiendavate kokkulepete
alusel.
Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m.
Juurdepääsuteid kasutavate maaüksuste omanike kokkuleppel ja finantseerimisel kaaluda rajada tolmuvaba kattega
teekatend.
Postkastid rajatakse vastavalt posti teenusettevõtte (näiteks Eesti Post AS) juhistele.
1.13 PIIRKONNA TURVALISUS
Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab
probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja
mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja
elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja
julgeolekupoliitika tulemus.
Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on
peetud, et:
- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed,
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25
November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
17
- hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus),
- ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale,
- vajadusel oleks ehitusperioodil hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud,
- hoone ümbrus ja kogu maaüksuse territoorium oleks haljastatud ja korrastatud,
- hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.
1.14 PLANEERINGU REALISEERIMINE
Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning
kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. Hiiumaa Vallavalitsusega.
Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud
osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva maaüksuse omanikku.
1.14.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:
1. Planeeritavate maaüksuste maakorralduslik jagamine peale detailplaneeringu kehtestamist:
Huvitatud isik tellib vastavat litsentsi omavalt maamõõtjalt katastritöö, mille sisuks on vastavalt detailplaneeringule
uute katastriüksuste moodustamine olemasolevate katastriüksuste piiride muutmise läbi ja katastriüksuste liitmine.
Maamõõtja poolt koostatud katastritoimiku alusel võtab kohalik omavalitsus vastu korralduse, millega määratakse
katastriüksuse piirid, pindala ja sihtotstarve. Vastu võetud korralduse alusel viiakse sisse muudatused maakatastris.
2. Enne krundi/maaüksuse müüki seada krunti/maaüksust läbivale juurdepääsuteele reaalservituut teed kasutava
krundi/maaüksuse kasuks.
3. Enne krundi/maaüksuse müüki seada krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude
koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks.
4. Teede ja tehnovõrkude rajamine:
Teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine, projektide
kooskõlastamine.
Projekteerimistööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine
toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate
projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte finantseerimisel ning tehnovõrkude ja -
rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel.
Elektrivõrgu maakaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku
finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini
ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse.
Võimaliku sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub maaüksuse omaniku
finantseerimisel ja sidevarustuse ettevõtte vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini
ulatuvad kaablid teenusepakkuja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse, kui ei ole
kokku lepitud teisiti.
Puurkaevu ja veetorustike ning muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku poolt ja
finantseerimisel.
Teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine.
Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine, sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad
takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale
mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Ehitustööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel.
Teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine.
Teedele ja tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine.
5. Hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis):
Vastavalt Põhiplaanile on hoonestatavad krundid Positsioon 1 ja Positsioon 2.
Hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste
väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus.
Krundi hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid,
töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine.
Peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete
püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.
Hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus).
Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa/-teatise väljastamist.
Ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.
Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või
kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25
November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
18
2. JOONISED
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25
November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
M 1 : 1 000 000
40
0
m
B
TINGMÄRGID:
200 m
B PLANEERINGUALA PIIR
KATASTRIÜKSUSE PIIR
RIIGIMAANTEE KÕRVALMAANTEE
(PERSPEKTIIVNE) KOHALIK MAANTEE
ALAJAAM
TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT
B
PLANEERITUD TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT
SADAM
LAUTRI KOHT
B BUSSIPEATUS
MÄRKUSED:
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
2. Asukoha skeemi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2022. aasta Eesti põhikaart mõõtkava M 1 : 10000
mustvalget rasterkaarte nr. 62124 ja nr. 62133 .
3. Planeeringuala asub:
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul ja rohelise võrgustiku tuumalal ;
- Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508);
- osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Esiküla piiranguvööndis ( registrikood: KLO1101399);
- Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141);
- Natura 2000 Väinamere linnualal (kood: RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (kood: RAH0000605) .
4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.
TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 22 - 25
Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
JUHATAJA OBJEKT
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA
KINNISTU DETAILPLANEERING
JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
JOONIS
KUUPÄEV 19.09.2022. a. ASUKOHA SKEEM STAADIUM DP JOONISE NR. 1
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3
K äi na
K äi na l ah
l ahe- R e-Kas
Kass a egistr ik os ari m aa
ri m od: K stik u
Regisaasti kuka LO10005k aitseala
Nat u tr ik it se 08
r a 20 ood: KLOal a, Esik
Reg 00 1 1013 üla piir
Nat u i str ikoodV äi name 99 angu
vöön
ra :R re l
Regi s20 00 V ä A H00 001innuala d
tr iko i nam 33
od: R ere lo
A H00 odus
0060 ala
5
K äi na
K äi na l ah
l ahe- Regise-Kass ar Ka
Kass a t i
ri m a r ik ood: Km aastik u ELP0 dastik
LO10 k aits 0103
Reg asti kuk 00 eala 70
Nat u istr ik oodait seal a, 508
ra : KLO K
Reg 20 00 1100 äina siht
Nat u i str ikoodV äi name 142 k aits
evöö
r a 20 : RA H re lin nd
Regi s 0 V ä0 0 n
0 001 uala
tr iko i nam 33
od: R ere lo
A H00 odus
0060 ala
5
K eh
ELLAtest at ud
M D
Orj ak ÄE KINNagopen
u kül I O
a, Kä STU D ETÜ töö nr.
ina v A 0
ald, H ILPLANEE6-130
iiu m R
aako ING
nd
TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA PIIR
KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR
MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR
POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA VÄLISPIIR
VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA
VAREM PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE
OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE
MUSTKATTEGA TEE
KRUUSKATTEGA TEE
TEERADA
KIVIAED
PINNASTEE
TRUUP
METS
HARVIK
K äi na
K äi na l ah
l ahe- Regise-Kass ar KADASTIK, VÕSA
Kass a t i
ri m a r ik ood: Km aastik u
Reg a sti kuk LO10 k aits
00 eala
Nat u istr ik oodait seal a, 508 ROHUMAA
r a 20 : KLO K assa
Reg 00 1100
Nat u i str ikoodV äi name 141 ri piirang
r a 20 : RA H re lin uv öö
00 00 nuala nd
Regi s 00 V ä 13 TÕNGERMAA
tr iko i nam
od: R ere lo 3
A H00 odus
0060 ala VALL, NÕLV
5
LEHTPUU
ÜKSIK KADAKAS, PÕÕSAS
HEKK
PUURKAEV
SALVKAEV
TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA KAEV
0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN
SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS
HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD
VALITUD HAJUSKÕRGUSED
MÄRKUSED:
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
2. Tugiplaani koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 03. märts 2022.a. koostatud "Ellamäe, Uus-Ellamäe, Tiigiella, Talvetee ja
Mäeella kinnistud" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP21_116.
3. Planeeringuala asub:
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul;
- Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508);
- osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Esiküla piiranguvööndis ( registrikood: KLO1101399);
- osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141);
- Natura 2000 Väinamere linnualal ( registrikood: RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal ( registrikood: RAH0000605).
4. Koordinaadid L-E ST'97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Ka
ELP0 dastik TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
0103 HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 22 - 25
79 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
JUHATAJA OBJEKT
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA
KINNISTU DETAILPLANEERING
JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
JOONIS
KUUPÄEV 19.09.2022. a. TUGIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 2
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A2
ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS
Pos Krundi aadress Krundi planeeritud Krundi Moodustatakse Liidetavate- Osade senine
nr sihtotstarve planeeritud kinnistutest(nr). lahutatavate sihtotstarve
Käina l ahe-Kassari maasti kuk ait seala
Registrik ood: KLO1000508
Käina l ahe-Kassari maasti kuk ait seala, Esiküla pii ranguv öönd
(katastriüksuse liik) suurus (ha) k.a. riigi / linna osade (katastriüksuse liik)
Registrik ood: KLO1101399
Nat ura 2000 V äi namere linnuala maa suurused (ha)
Registrik ood: RAH0000133
Nat ura 2000 V äi namere loodusala
Registrik ood: RAH0000605
1 Positsioon 1 Elamumaa 100% 1,07 36802:003:0257 2,75 Elamumaa 100%
36802:003:0257 1,68
2 Positsioon 2 Elamumaa 100% 1,40 36802:003:0257 2,75 Elamumaa 100%
36802:003:0257 1,35
3 Positsioon 3 Transpordimaa 100% 0,28 36802:003:0257 2,75 Elamumaa 100%
Käina l ahe-Kassari maasti kuk ait seala
Registrik ood: KLO1000508
36802:003:0257 2,48
Käina l ahe-Kassari maasti kuk ait seala, Käina si htk ait sev öönd
Registrik ood: KLO1100142 Kokku: 2,75
Nat ura 2000 V äi namere linnuala
Registrik ood: RAH0000133
Nat ura 2000 V äi namere loodusala
Registrik ood: RAH0000605 Kehtest at ud Dagopen OÜ töö nr. 06-130
ELLAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING
Orjaku kül a, Käi na val d, Hii u maak ond
MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE
DETAILPLANEERING KATASTER
EP üksikelamu maa E elamumaa
LT tee ja tänava maa-ala T transpordimaa
1
PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD
TINGMÄRGID POS.
NR.
1 POSITSIOON 1
KRUNDI
AADRESS
KRUNDI
SUURUS (ha)
1,07
SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE
(Det.planeering)
EP
(kataster)
E
OSAKAAL (%)
100
PLANEERINGUALA PIIR 2 POSITSIOON 2 1,40 EP E 100
KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR 3
3 POSITSIOON 3 0,28 LT T 100
MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERITUD UUE KRUNDI PIIR
1 PLANEERITUD KRUNDI POSITSIOONI NUMBER
2
KOORDINAATPUNKT JA SELLE NUMBER
OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE
MUSTKATTEGA TEE
Käina l ahe-Kassari maasti kuk ait seala
KRUUSKATTEGA TEE Registrik ood: KLO1000508
Käi na l ahe-Kassari maasti kukait seal a, Kassari piiranguvöönd
Registrik ood: KLO1100141
TEERADA Nat ura 2000 V äi namere linnuala
Registrik ood: RAH0000133
KIVIAED Nat ura 2000 V äi namere loodusala
Registrik ood: RAH0000605
PINNASTEE
TRUUP
METS
MÄRKUSED:
HARVIK
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
2. Kruntimise plaani koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 03. märts 2022.a. koostatud "Ellamäe, Uus-Ellamäe, Tiigiella, Talvetee
KADASTIK, VÕSA ja Mäeella kinnistud" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP21_116.
3. Planeeringuala asub:
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul;
ROHUMAA - Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508);
- osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Esiküla piiranguvööndis ( registrikood: KLO1101399);
- osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141);
TÕNGERMAA - Natura 2000 Väinamere linnualal ( registrikood: RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal ( registrikood: RAH0000605).
4. Koordinaadid L-E ST'97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
VALL, NÕLV
LEHTPUU TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 22 - 25
ÜKSIK KADAKAS, PÕÕSAS Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
HEKK JUHATAJA OBJEKT
PUURKAEV ARHITEKT JAAN KUUSEMETS ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA
SALVKAEV KINNISTU DETAILPLANEERING
JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA KAEV
TEET ELSTEIN
0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN
JOONIS
SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS KUUPÄEV 19.09.2022. a. KRUNTIMISE PLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 3
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 2000 FORMAAT A3
KR UNTID E EHITUSÕIGUS PÕ HIL ISE D ARH ITEKTUURINÕ UDED
Hoonete suurim Hoonete lubatud
Suurim
lubatud ehitise- Hoonete Krundi suurim suletud Parkimiskohtade arv
Krundi Hoonete lubatud maa- Tule-
Olemasoleva krundi alune pind (m 2) suurim kasutamise Katusekalle, brutopind (m )
2 Piirangud. Märkused
Pos nr. suurus suurim lubatud pealne/maa- püsivus-
aadress lubatud arv sihtotstarve tüüp
(ha) maa- maa- kõrgus (abs.) alune sh. norma- kavan- klass
krundil /osakaal % kokku
pealne alune korruselisus 1. korrusel tiivne datud
Mäeella 1 1,07 300 0 3 EP / 100 Põhihoonel 2/0 Põhihoone 550 300 3 3 TP3 - Planeeritud sõiduautode parkimine, 3 kohta;
7,5 (12,5), põhimahul - Planeeritud puurkaev, hooldeala ulatus 10 m;
kõrvalhoonel 35°-45°, - Planeeritud bioloogiline omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m;
6,0 (11,0). viilkatus. - Planeeritud perspektiivne sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
Kõrvalpinnal - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest;
lubatud - Ranna ehituskeeluvöönd muutmisettepanek, planeeritud hoonestusala osas;
20°-45°, - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest;
pult- või - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, registrikood: KLO1000508;
viilkatus. - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Esiküla piiranguvöönd, registrikood KLO1101399;
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Kõrvalhoonel - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd, registrikood KLO1100141;
Registrikood: KLO1000508
20°-45°, - Natura 2000 V äinamere linnuala, registrikood RAH0000133;
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Esiküla piiranguvöönd
Registrikood: KLO1101399 pult- või - Natura 2000 V äinamere loodusala, registrikood RAH0000605;
Natura 2000 Väinamere linnuala viilkatus.
Registrikood: RAH0000133 - Eratee kaitsevöönd, laius mõlemal pool sõiduraja telge on 10 m;
Natura 2000 Väinamere loodusala - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku tugiala;
Registrikood: RAH0000605
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik.
Mäeella 2 1,40 300 0 3 EP / 100 Põhihoonel 2/0 Põhihoone 550 300 3 3 TP3 - Planeeritud sõiduautode parkimine, 3 kohta;
7,5 (9,6), põhimahul - Planeeritud puurkaev, hooldeala ulatus 10 m;
kõrvalhoonel 35°-45°, - Planeeritud bioloogiline omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m;
6,0 (8,1). viilkatus. - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks;
Kõrvalpinnal - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
lubatud - Planeeritud perspektiivne sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
20°-45°, - Tuletõrje veevõtukoht, üldjuhul peab paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel;
Kadastik pult- või - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest;
ELP0010370
viilkatus. - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest;
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Kõrvalhoonel
Registrikood: KLO1000508 - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, registrikood: KLO1000508;
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Käina sihtkaitsevöönd 20°-45°, - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd, registrikood KLO1100141;
Registrikood: KLO1100142 20 pult- või
0 .0 - Natura 2000 V äinamere linnuala, registrikood RAH0000133;
Natura 2000 Väinamere linnuala 0
Registrikood: RAH0000133 viilkatus. - Natura 2000 V äinamere loodusala, registrikood RAH0000605;
Natura 2000 Väinamere loodusala - Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m;
Registrikood: RAH0000605 Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 06-130
ELLAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING - Eratee kaitsevöönd, laius mõlemal pool sõiduraja telge on 10 m;
Orjaku küla, Käina vald, Hiiu maakond - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku tugiala;
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik.
Mäeella 3 0,28 Ei määrata LT / 100 Ei määrata - Planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus Positsioon 1 ja Positsioon 2 kruntide kasuks;
- Planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus Ellamäe, Talvetee, Uus-Ellamäe ja Tiigiella maaüksuste kasuks;
- 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks;
- 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
- Planeeritud perspektiivne sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks;
- Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest;
- Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest;
- Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, registrikood: KLO1000508;
- Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd, registrikood KLO1100141;
- Natura 2000 V äinamere linnuala, registrikood RAH0000133;
- Natura 2000 V äinamere loodusala, registrikood RAH0000605;
- Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m;
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku tugiala;
REKONSTRUEERITAV - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik.
3 0.00
TAGASIPÖÖRDEKOHT Kokku 2,75 600 0 6 1.100 600 6 6
(minimaalselt 12x12m)
2 00 .0
0
10.00
12.00
TVK TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA PIIR
KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR
MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR
1 0.00 PLANEERITUD KRUNDI PIIR
VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA
1 0.00
5.00 28.87 10.00 8.00 22.80 1 7.00 PLANEERITUD HOONESTUSALA
20.00
100% EP
6.04
10.00
1 4.94 OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE
1
1 2.00
7,5 m 3 tk.
300 m²
KRUNDI EHITUSÕIGUS
1 PLANEERITUD ÜKSIKELAMU SOOVITUSLIK ASUKOHT
18.98
1
R=
10
2/0
m
2 3 PLANEERITUD KÕRVALHOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT
4 5.30
2
2 3 0.12 1,40 ha EP ÜKSIKELAMU MAA
12123 RIIGI MAANTEE JA TEE NUMBER
"POSITSIOON 2" LT TEE JA TÄNAVA MAA-ALA
1 5.8
2
66.04
Hoonestusala ca 1485 m² REKONSTRUEERITAV OLEMASOLEV JUURDEPÄÄSUTEE
6
PLANEERITUD REKONSTRUEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
p3 SA
2 5 .00
p3 SA
1 KÕRGUS
10
LK 3 1.77 PLANEERITUD KRUNDI PARKIMISKOHT SÕIDUAUTODELE MEETRITES EHITISE- HOONETE
.21
p3 SA
5 .0
2 ALUNE ARV KRUNDIL
m
SUURIM
0
PIND
10
PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE KORRUSELISUS
R=
.73 PARKIMIS-
41 KOHTADE
LK OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS KRUNDI SUURUS
ARV ÕUES
100% EP Käina lahe-Kassari maastikukaitseala "KRUNDI NIMETUS"
Registrikood: KLO1000508
7,5 m 3 tk. OLEMASOLEV KADASTIK JA VÕSA HOONESTUSALA SUURUS
300 m² Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd
2/0 Registrikood: KLO1100141
PLANEERITUD PUURKAEVU VÕIMALIK ASUKOHT
Natura 2000 Väinamere linnuala
1,07 ha 3 Registrikood: RAH0000133 R =1 0m (hooldeala ulatus 10 m)
Natura 2000 Väinamere loodusala PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT
"POSITSIOON 1" Registrikood: RAH0000605 PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT
Hoonestusala ca 1832 m² PLANEERITUD BIOLOOGILINE OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING, TÖÖ NR. 22 - 25
(omapuhasti kuja on vähemalt 10 m, imbväljaku kuja on vähemalt 10 m)
OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN
1 32
(kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge) KOOSKÕLASTUSED:
.81
PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT
LK
(kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m)
PLANEERITUD MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT
1. 2.
PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT
3 OLEMASOLEV SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS
(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni)
PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOONITRASSI VÕIMALIK ASUKOHT
(kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool kaabelliini 1 m paralleelse mõttelise jooneni)
TVK OLEMASOLEV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA ASUKOHT
(üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel)
3. 4.
PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI SEADMISE VAJADUS
0m
x12 PLANEERITUD TEHNOVÕRGUSERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA
K5
N UR
OL M VEEHAARDE HOOLDUSALA JA IMBVÄLJAKU VAHEMAA
PLANEERITUD U SK (heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal lähemal kui 50 m)
JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1 H TA V
NÄ RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR
3 0.
Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga
(Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest)
00
RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK MÄRKUSED:
100% LT RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
(Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest) 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ning täpsustatakse ehitusprojektidega .
Ei määrata
Ei määrata Ei määrata
tugipeenar sõidutee tugipeenar
12123 LOODUSKAITSEALA 3. Põhiplaani koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 03. märts 2022.a. koostatud "Ellamäe, Uus-Ellamäe, Tiigiella, Talvetee ja
2.5% 5%
Ei määrata Kadastik Mäeella kinnistud" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP21_116.
5% 1:2 m ELP0010379 PIIRANGUVÖÖNDI VÄLISPIIR 4. Planeeringuala asub:
1 :2 Ei määrata 20
0,28 ha R K5
x1 SIHTKAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul;
NU Kadastik POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA
- Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508);
"POSITSIOON 3" LM - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Esiküla piiranguvööndis ( registrikood: KLO1101399);
KO
US
tee telg
AV - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141);
HT ROHELISE VÕRGUSTIKU TUGIALA
0,5 3,0 0,5 NÄ - Natura 2000 Väinamere linnualal ( registrikood: RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal ( registrikood: RAH0000605).
5. Koordinaadid L-E ST'97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR
(peab paiknema ehitise sissepääsust kuni 200 m kaugusel)
TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR
(1. kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugus ehitisest kuni 400 m)
TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24
MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147
[email protected] TÖÖ NR. 22 - 25
(laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m) Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee
ERATEE KAITSEVÖÖNDI PIIR JUHATAJA OBJEKT
(laius mõlemal pool sõiduraja telge on 10 m)
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA
JUHISE „RISTMIKE VAHEKAUGUSE JA NÄHTAVUSALA MÄÄRAMINE“ KINNISTU DETAILPLANEERING
5x120m KOHANE NÄHTAVUSKOMNURK JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond
LIKVIDEERITAV OBJEKT TEET ELSTEIN
PK SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERI ASUKOHT JOONIS
KUUPÄEV 04.11.2022. a. PÕHIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 3
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1
TINGMÄRGID
PLANEERINGUALA PIIR
RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR
(Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kaldajoone
kõrgusväärtusest)
RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI
V MUUTMISETTEPANEK
EHITUSKEELUVÖÖND
(VASTAVALT RANNA- JA KALDAKAITSE SEADUSELE)
SIHTKAITSEVÖÖND
Ä E Sk PIIRANGUVÖÖND
DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALA-
KESKUSE MAA-ALA, SEGAEHITUSALA
E SOOVITUSLIK EHITUSPIIRKOND HAJAASUTUSVIISIL
L L HELIKOPTERI PLATS (LIIKLUSMAA)
Sk SUVILATE MAA-ALA TIHEASUSTUSVIISIL
Th SADAMATE MAA-ALA (TOOTMISMAA)
Th PÕLLUMAAD (MAATULUNDUSMAA)
RIIGITEE
VALLATEE
E 1
KÜLADE PIIRID
MATKARAJAD (OL. OL./PERSPEKT.)
Th Sk Ä / E / Sk ÄRIMAA, ELAMUMAA, SUVILATE MAA
E
1
/ SADAMAD / LAUTRIKOHAD
Sk V VAATETORNID
E 1 MÄRKUSED:
1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Sk 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaani koostamisel on kasutatud Keina Ehitus AS koostatud "Kassari saare üldplaneering"
Kassari saare maakasutuskaarti M 1 : 20 0000, töö nr. 99-14.
3. Planeeringuala asub:
- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul ja rohelise võrgustiku tuumalal ;
- Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508);
Sk1 - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Esiküla piiranguvööndis ( registrikood: KLO1101399);
- Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141);
- Natura 2000 Väinamere linnualal (kood: RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (kood: RAH0000605) .
4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.
E1 TELLIJA
HIIUMAA VALLAVALITSUS
Reg. nr. 10058058
MTR – EP10058058-0001
Sadama 15
Kärdla 92412
Kreutzwaldi 24
Tallinn 10147
tel: 46 320 24
[email protected] TÖÖ NR. 22 - 06
Sk JUHATAJA
Muinsuskaits. – E 15/2002
OBJEKT
Hiiumaa
ORJAKU KÜLAS ASUVA RISTIKU
Harjumaa www.dagopen.ee
ARHITEKT JAAN KUUSEMETS
MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond
TEET ELSTEIN
JOONIS ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE
KUUPÄEV 19.09.2022. a. STAADIUM DP JOONISE NR. 4
ETTEPANEKU PLAAN
DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3
24
3. LISAD
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25
November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 25
FOTO 1: Vaade Mäeella maaüksusele kagu servast riigiteelt põhjaloode suunal.
FOTO 2: Vaade Mäeella maaüksusele lääneedela poolsest nurgast kirde suunal, Pos 1 hoonestusala.
FOTO 3: Vaade Mäeella maaüksusele Adamsonide põhjapoolsest nurgast kirde suunal, Pos 2 hoonestusala.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 26
FOTO 4: Vaade Mäeella maaüksusele põllumaa loodepoolsest nurgast kagu suunal.
FOTO 5: Vaade Mäeella maaüksusel tiigi põhja servast lõunakagu suunal, paremal tuletõrje veevõtukoht.
FOTO 6: Vaade Mäeella maaüksusel tiigi lõuna servast lääneedela suunal, Pos 1 ja Pos 2 hoonestusalad.
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 27
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 25
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
LIITUMISLEPING nr 400047
1. OSAPOOLED
1.1 Liituja
Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood
Urman, Rein 36012020217
Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond
Männamaa, Urmani 92102 Hiiu maakond
Telefon e-post
511 0712, 469 7693
[email protected]
1.2 Võrguettevõtja
Nimi Registrikood
Elektrilevi OÜ 11050857
Klienditeeninduse aadress Klienditeeninduse e-post Klienditeeninduse telefon
Veskiposti 2, 10138 Tallinn
[email protected] 7 771 545
2. LIITUMINE
2.1 Tarbimiskoha andmed, mille võrguühendust liitumisleping käsitleb
Tarbimiskoha aadress
Mäeella Orjaku küla Hiiumaa vald Hiiu maakond
Tarbimiskoha nimetus Katastriüksuse number
Suvila 36802:003:0257
2.2 Loodava võrguühenduse andmed
Pingeklass Faaside arv Amprite arv
Madalpinge 3 20 A
Liitumispunkti asukoht
41: Kinnistu vahetus läheduses või kinnistul eraldi alusel asuvas liitumiskilbis ostja toitekaabli kingadel.
Liituja (esindaja) Võrguettevõtja esindaja
Allkiri Allkiri
1/ 3
Hiiumaa Valla Käina Osavalla Valitsus Teie 18.02.2022 nr 8-2/28-2
[email protected] Meie 02.03.2022 nr 15-3/1831-2
Mäeella kinnistu detailplaneeringu
algatamine
Hiiumaa Valla Käina Osavalla Valitsus esitas 18.02.2022 Rahandusministeeriumile taotluse
Orjaku külas asuvate Mäeella kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (edaspidi ka KSH) vajalikkuse kohta seisukoha saamiseks, lähtuvalt
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Samuti on
palutud ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõule. Taotlusele on lisatud KSH
eelhinnangu, detailplaneeringu algatamise otsuse ja lähteseisukohtade eelnõud (edaspidi ka
eelnõu).
Planeeringuala, suurusega 2,75 ha, moodustab Mäeella (36802:003:0257) elamumaa
sihtotstarbega kinnistu. Kinnistu on hoonestamata, kõlvikuliselt koosseisult haritav maa,
rohumaa, muu maa, mets ja õuemaa. Planeeringualal on seisuveeline tiik ja seda läbib
kruuskattega tee. Juurdepääs planeeringualale on Vaemla-Kassari-Luguse (12123)
riigimaanteelt.
Detailplaneeringu eesmärk on jagada planeeringuala kaheks elamumaa ja üheks
transpordimaa sihtotstarbega maaüksuseks, määrata elamumaa sihtotstarbega kruntidele
hoonestusalad ja ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks, samuti määrata arhitektuursed
tingimused, haljastuse ja heakorrastuse, teede ja liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude
ja- rajatiste paigutus, servituutide ja kitsenduste vajadus. Detailplaneeringuga tehakse
ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust.
Planeeringuala paikneb Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal, mis kuulub Natura 2000
Väinamere linnu- ja loodusala koosseisu. Planeeringualal on III kategooria kaitsealuse
taimeliigi esinemise tõenäosus.
Käina valla Kassari saare üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala maatulundusmaa
juhtfunktsiooniga maa-alale. Üldplaneeringu kohaselt võib Orjaku külas asustustihedus
kasvada kuid eelistatud on varasemate hoonekohtade taaskasutamine. Küla äärealal tuleb
paigutada hooneid hajusalt ja arvestada avatud vaadete säilimisega. Soovitav on rajada
ühekordseid viilkatusega hooneid, kasutada viimistlusmaterjalina puitu, mitte kasutada
plastmassi ja alumiiniumi.
Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja koostatud KSH eelhinnangu kohaselt ei kaasne
detailplaneeringuga olulist negatiivset keskkonnamõju.
Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist:
1. Mäeella kinnistu detailplaneeringu KSH menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui
kavandatava tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et
detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid
ning seatakse tingimused võimalike mõjude leevandamiseks. Kui menetluse käigus
selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik
teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha.
2. Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi
maakonnaplaneering) kohaselt Kassari I klassi riikliku tähtsusega väärtusliku
maastiku alal. Maakonnaplaneeringuga on tehtud ettepanek määrata see
rahvusmaastikuks. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade
kultuurmaad teede ja kommunikatsioonide läheduses. Uute madalpingeliinide
rajamisel tuleb kasutada maa-alust kaablit. Vältida tuleb teede õgvendamist: On
oluline tagada põllumaade jätkuv põllumajanduslik kasutus. Rannaniitude avatuse ja
linnurikkuse eelduseks on jätkuv karjatamine, noori männikuid tuleks harvendada ja
majandada puiskarjamaana. Talude renoveerimisel ja uute hoonete püstitamisel tuleks
arvestada kohalike ehitustraditsioonidega. Palume detailplaneeringu koostamisel
järgida maakonnaplaneeringus toodud väärtusliku maastiku hooldus- ja
kasutussoovitusi.
3. Maakonnaplaneeringu kohaselt piirneb planeeringuala ilusa maanteelõiguga.
Maakonnaplaneeringuga määrati ilusateks maanteelõikudeks sellised teed, mis
läbivad kaunist ja vaheldusrikast maastikku. Enamasti jäävad ilusa vaatega kohad
väärtuslike maastike piiridesse ja nende puhul kehtivad analoogsed
hooldussoovitused, seejuures enim tähelepanu tuleb pöörata teeäärsete maastike
kujundamisele ja hooldamisele. Palume detailplaneeringu koostamisel järgida
maakonnaplaneeringus toodud ilusate maanteelõikude hooldus- ja
kasutussoovitusi.
4. Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku tuumalal.
Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib maakonnaplaneeringu kohaselt
arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-
eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.
Palume detailplaneeringu koostamisel arvestada rohelise võrgustiku põhimõtete
ja kasutustingimustega.
5. Maakonnaplaneeringu kohaselt asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal
ja ehitamisel tuleb kasutada täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks.
Palume detailplaneeringu koostamisel arvestada võimalike mõjudega põhjaveele
ja selle kvaliteedile.
6. Eelnõu kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks jagada kinnistu kaheks elamumaa
sihtotstarbega ja üheks transpordimaa sihtotstarbega maaüksuseks ning eesmärgiks
määrata ehitusõigus elamumaa kruntidele elamu ja abihoonete püstitamiseks.
Kirjeldatud ei ole, kas ja mitmeks krundiks planeeringuala jagatakse.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lõikes 1 on nimetatud detailplaneeringuga
lahendatavad ülesanded, millest esimesed viis ülesannet on kohustuslikud.
Planeeringuala kruntideks jaotamine on üks detailplaneeringu kohustuslikest
ülesannetest. Krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud
ehitusõigus. Krundi ehitusõigusega määratakse krundi kasutamise sihtotstarve või
sihtotstarbed. Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti
pärast detailplaneeringu kehtestamist kasutada. Palume detailplaneeringu
koostamisel järgida planeerimisseadust.
2
Koostöö tegemisel palume lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133
„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise
alused“ sätestatud nõuetest. Tulenevalt PlanS § 142 lõikest 4 on valdkonna eest vastutaval
ministril või tema volitatud ametnikul õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega
tuleb teha üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel
koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. Selleks, et saaksime määrata
täiendavad koostöötegijaid ja kaasatavad, palume Rahandusministeeriumile esitada
detailplaneeringu eelnõu (eskiis) koos informatsiooniga selle kohta, kes juba on
detailplaneeringu koostamisse kaasatud ja kellega on detailplaneering kooskõlastatud.
Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad planeeringu koosseisu lisad, mis sisaldavad teavet
planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute
ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende
järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. PlanS § 127
lõike 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate
lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega
detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talitust kursis
Mäeella detailplaneeringu koostamisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus
Urve Pill 715 5809
[email protected]
3
Käina Osavalla Valitsus Teie 18.02.2022 nr 8-2/28-2
[email protected]
Meie 09.03.2022 nr 7.2-2/22/3772-2
Seisukohtade väljastamine Hiiumaa Orjaku
küla Mäeella kinnistu detailplaneeringu
koostamiseks
Olete taotlenud Transpordiametilt seisukohti Mäeella detailplaneeringu (katastritunnus
36802:003:0257, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringuga soovitakse luua eeldused kahe
elamu rajamiseks.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12123 Vaemla - Kassari - Luguse km 8,234-8,252. Riigitee
2020.a keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 291 autot.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame
seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 8,248. Vajadusel
näha ette ristumiskoha remont (uue kulumiskihi kavandamine).
2. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas
tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub
väljakujunenud hoonestusjoon.
4. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba
ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude
paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid
tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
5. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
6. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,
parkla jms.
7. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede
numbreid ja nimetusi.
8. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
vibratsioon, õhusaaste). Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata
joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et
tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks.
9. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anna Palusalu
peaspetsialist
projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
58507716,
[email protected]
2 (2)
Käina Osavalla Valitsus Teie 18.02.2022 nr 8-2/28-2
[email protected]
Meie 17.03.2022 nr 6-5/22/3430-2
Seisukoht Mäeella kinnistu detailplaneeringu
algatamise ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamise vajalikkuse kohta
Küsisite Keskkonnaameti seisukohta Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõule „Mäeella kinnistu
detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine“ ning ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtadele.
Planeeringuala hõlmab Hiiumaa vallas Orjaku külas asuvat Mäeella kinnistut1.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Mäeella kinnistu jagamine kaheks elamumaa
sihtotstarbega maaüksuseks ja üheks transpordimaa sihtotstarbega maaüksuseks,
hoonestusalade määramine, elamukruntidele ehitusõiguste, haljastuse ja heakorrastuse
põhimõtete määramine, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude
ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine,
arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele ning ühel elamumaa krundil ranna ja kalda
ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamine elamu ja abihoonete püstitamiseks.
Mäeella kinnistu on hoonestamata. Mäeella kinnistu jääb alale, kuhu on kehtestatud Ellamäe
kinnistu detailplaneering2. Detailplaneering on koostatud toonase Ellamäe katastriüksuse
(katastritunnus 36802:003:0210) kohta ning planeeringuga nähti ette olemasoleva
katastriüksuse jagamine viieks elamumaa sihtotstarbega maaüksuseks. Kõigile maaüksustele
määrati hoonestusala ja ehitusõigus kahe hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kokku 180 m2.
Pärast detailplaneeringu kehtestamist Ellamäe katastriüksus jagati ning alale on moodustatud
viis kinnistut: Talvetee, Uus-Ellamäe, Tiigiella, Ellamäe ja Mäeella. Välja ehitati ka
detailplaneeringuga kavandatud tee, mis jääb valdavas ulatuses Mäeella kinnistule, ning rajati
planeeringuga kavandatud tiik Mäeella kinnistule.
Kaitstavad loodusobjektid
Planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale3, paiknedes osaliselt
Kassari piiranguvööndis ja osaliselt Esiküla piiranguvööndis. Ala kuulub ühtlasi Natura 2000
alade võrgustikku Väinamere linnualana ja Väinamere loodusalana. Piiranguvööndi kaitse-
eesmärgiks on poollooduslike koosluste ja maastikuilme säilitamine. Kassari ja Esiküla
piiranguvööndis on lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste
1
Katastritunnus 36802:003:0257, kinnistu registriosa nr 1129333, pindala 2,75 ha, katastriüksuse sihtotstarve
100% elamumaa
2
DAGOpen OÜ Projektbüroo töö nr 06-130, kehtestatud Käina Vallavalitsuse 30.05.2007 korraldusega nr 160
3
Vabariigi Valitsuse 17.5.2007 määrus nr 148 „Käina lahe - Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi
kaitse-eeskiri)
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks4.
Kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada
detailplaneeringut5.
Planeeringualal ei esine kaitstavaid elupaigatüüpe. Alal on osaliselt tõenäosus III
kaitsekategooria taimeliigi veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) esinemiseks. III
kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on
keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas6.
Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja lisatud detailplaneeringu lahendusskeemi kohaselt
kavandatakse Mäeella kinnistule kaks hoonestusala, millest idapoolne hoonestusala jääb
väikeses ulatuses veripunase koldrohu elupaika. Arvestades, et hoonestusala kavandatakse liigi
elupaiga servaalale ning selle asukoha puhul on tegemist tee ja tiigi rajamisel oluliselt muudetud
maastiku ning pinnasega, on vähetõenäoline kaitsealuse taimeliigi isendite esinemine alal.
Ranna ehituskeeluvöönd
Mäeella kinnistu jääb osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse, mille ulatus on
määratud looduskaitseseadusega. Meresaartel on ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit7.
Korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd koosneb üleujutatavast alast ja
ehituskeeluvööndi laiusest8. Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse
üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt
üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest9.
Mäeella kinnistu rannaalal esineb korduv üleujutus ning kasvab ka korduvalt üleujutatavale
alale iseloomulik taimestik (rannaniidud). Kuna Kassari üldplaneeringuga10 ei ole korduva
üleujutusega ala piiri määratud, tuleb antud piirkonnas ehituskeeluvööndi piiri hakata
arvestama 1 meetri kõrgusjoonest (1 meetri kõrgusjoonest mõõdetud 200 meetrit). 1 meetri
kõrgusjoonest arvestatuna jääb Mäeella kinnistu osaliselt ranna ehituskeeluvööndisse.
Ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud 11. Ranna
ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke
ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede-
ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest12. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib
toimuda Keskkonnaameti nõusolekul13.
Detailplaneeringu lahendusskeemi kohaselt kavandatakse Mäeella kinnistule kaks
hoonestusala, millest üks asub väljaspool kehtivat ranna ehituskeeluvööndit ja teine osaliselt
ranna ehituskeeluvööndis. Seejuures on osaliselt ehituskeeluvööndisse jääv hoonestusala
kavandatud samasse asukohta, kuhu kehtiva Ellamäe detailplaneeringuga oli planeeritud
hoonestusala (pindala 1950 m2) elamu ja abihoone ehitamiseks ning nende hoonete
kanalisatsioonirajatised. Planeeritav läänepoolne hoonestusala kavandatakse haritava maa
kõlvikule, idapoolne hoonestusala haritava ja muu maa kõlvikule.
4
Kaitse-eeskiri § 14 lg 1 p 5
5
Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 14 lg 1 p 5
6
LKS § 55 lg 8
7
LKS § 38 lg 1 p 1
8
LKS § 35 lg 4
9
LKS § 35 lg 31
10
Kehtestatud Käina Vallavolikogu 27.03.2003 määrusega nr 32
11
LKS § 38 lg 3
12
LKS § 40 lg 1
13
LKS § 40 lg 3
2 (3)
Lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet
seisukohal14, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist
keskkonnamõju, sh ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, kaitsealale ning
ranna- ja kalda kaitse eesmärkidele, ning keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik
planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus)
[email protected]
14
Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas
3 (3)
HIIUMAA VALD
KÄINA OSAVALLA VALITSUS
Ametid, asutused ja
puudutatud isikud 28.04.2022 nr 8-2/28-6
Mäeella kinnistu detailplaneeringu
koostamise algatamise teade
Hiiumaa Vallavolikogu algatas Hiiumaa Vallavolikogu 21.04.2022 otsusega nr 42 Orjaku külas
asuva Mäeella kinnistu (kinnistu registriosa nr 1129333, katastritunnus 36802:003:0257, pindala
2,75 ha, sihtotstarve elamumaa) detailplaneeringu koostamise ja jättis algatamata
keskkonnamõju strateegilise hindamise. Eelhinnangu kohaselt ei kaasne detailplaneeringu
elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju ja ebasoodsat mõju Natura 2000 ala kaitse-
eesmärkidele ja kaitsealadele.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Mäeella kinnistul ehitusõiguse määramine ja
vähendada ranna- ja ehituskeeluvööndi ulatust Mäeella kinnistul. Mäeella kinnistu
detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Käina valla osa, Kassari üldplaneeringu
põhilahendust ehituskeeluvööndi vähendamise osas.
Mäeella kinnistu detailplaneeringu ülesandeks on Mäeella kinnistu kaheks elamumaa krundiks ja
üheks transpordimaa krundiks, määrata hoonestusalad, elamumaa krundiks ja transpordimaa
krundiks, teede ja liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja – rajatiste
paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste
määramine hoonetele.
Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmise otsusega saab tutvuda Käina Osavalla Valitsuses Hiiu mnt 28, Käina alevik, Hiiumaa
vald või Hiiumaa valla veebilehel https://vald.hiiumaa.ee/detailplaneeringute-algatamine
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Omar Jõpiselg
osavallavanem
Lisa: Hiiumaa Vallavolikogu 21.04.2022 otsus nr 42.
Merilin Kaevandes
[email protected], 462 2882
Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559
92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550
Hiiumaa vald E-post:
[email protected] Hiiumaa Vallavalitsus
Mai 2022 HIIUMAA TEATAJA • 3
Volikogu aprillikuu istungilt Ventilatsioonitööd
Kõrgessaare arengustrateegia litsuse hallatavad asutused se- tud. Osavallakogusse hooleko- haldussüsteemis Amphora. Emmaste põhikoolis
2030+ koostamise algatamine ni Hiiumaa munitsipaalkoolid gu esindajaks valitu saab osale-
Algatati Kõrgessaare arengu- ja -lasteaiad. Teisi valla asutu- da osavallakogu töös hoolekogu Munitsipaaleluruumi 1. aprillist 31. juulini toimub toimub kooli õppetöö asendus-
strateegia 2030+ koostamine. si haldavad osavallad. Muuda- esindajana seni, kuni ta kuulub tunnistamine tööandja Emmaste põhikoolis ventilat- pindadel Emmaste noortekes-
Selle eesmärk on aidata kaasa tusega saab lisaks olla vallava- hoolekogusse. eluruumiks sioonisüsteemi paigaldus. Ko- kuses ja päevakeskuses. Käsi-
piirkonna jätkusuutlikkusele, litsuse hallata ka muu hallatav Tunnistati Käina Hiiu mnt 1c gu koolimaja saab sundven- töömajas ja spordihallis tun-
toetada kohapealse ettevõtlus- asutus. See võimaldab mitmes Hiiumaa valla ühisveevärgi ja korter 2 tööandja eluruumiks. tilatsiooni ja seeläbi paraneb nid jätkuvad.
keskkonna arengut ning mitme- erinevas osavallas tegutsevad -kanalisatsiooni arendamise Tegemist on ühetoalise korte- ruumides siseõhu kvaliteet. Ventilatsioonisüsteemi pai-
kesisemate töövõimaluste teket. asutused tuua osavallast valla- kava aastateks 2022–2033 riga, mis ei ole sobilik noore pe- 1. aprillist kuni 10. juunini galdab OÜ Tresden.
Arengukava koostamiseks moo- valitsuse alla. Võeti vastu ühisveevärgi ja -ka- re eluruumiks pikema perioo-
Villalao katus
dustatakse töörühm, kuhu kaa- Muudatusega saab volikogu nalisatsiooni arendamise kava, di vältel. Tööandja eluruumiks
satakse lisaks vallavalitsusele, lisaks revisjonikomisjonile moo- mille eesmärk on olemasoleva- muutmisega muutub selle väl-
osavallavalitsusele ja osavalla- dustada ka teisi alatisi komisjo- te ühisveevarustuse ja kanali- jaüürimine paindlikumaks ja
kogule Kõrgessaare piirkonna
aktiivseid inimesi. Juunis ja au-
ne – see annab volikogule õigu-
se moodustada komisjone vasta-
satsiooni süsteemide olukor-
ra kirjeldamine ja analüüs, vee-
seda on võimalik kasutada val-
lale vajalike spetsialistide ma-
valmib augusti lõpuks
gustis toimuva avaliku väljapa- valt vajadusele. Täpsustati ka ko- majanduslike probleemide ning jutamiseks. Kärdla osavald sõlmis märt- konstrueeritakse kandekonst-
neku ja avalike koosolekute kau- misjonide moodustamise korda, nendest tulenevate eesmärkide sis lepingu OÜga Scruuv Villa- ruktsioonid ning taastatak-
du on võimalus kaasa rääkida vallavanema asendamist ja eel- määratlemine, investeeringu- Rookopli tn 20 maaüksuse lao katuse ehitustöödeks. Vil- se oluliselt lagunenud ja osa-
kõigil vallakodanikel. arve koostamise põhimõtteid. projektide hindamine lühi- ja detailplaneeringu koostamise laladu saab uue katuse augus- liselt puuduvad karniisid. Li-
pikaajalises perspektiivis. algatamine ti lõpuks. saks restaureeritakse karniis
Osavallakogu Hiiumaa valla osavaldade Algatati Kärdla linna Rookopli tn Muinsuskaitselise pädevu- ja lubikrohv.
koosseisu muutmine põhimääruse muutmine Eralasteasutuse ja 20 maaüksuse detailplaneerin- sega seotud tööde teostajaks on Ehitustööde maksumus il-
Osavallakogusse kuulub kaks Osavaldade põhimääruses tehti eraüldhariduskooli toetamise gu koostamine ja kinnitati läh- alltöövõtja OÜ Tarum Ehitus. ma käibemaksuta on 228 000
selles osavallas elavat valimis- sisemist töökorraldust puuduta- korra muutmine teseisukohad. Jäeti algatamata Ehitustööde käigus eemal- eurot. Muinsuskaitseamet
tel enim hääli saanud kandidaa- vaid muudatusi, aga ka täpsusta- Eelnõu järgi on plaan tõsta era- keskkonnamõju strateegiline datakse täies ulatuses laohoo- eraldas Kärdla osavallale mul-
ti. Pühalepa osavallakogu lii- ti osavallavanema ametisse ni- lasteaiale makstava toetuse suu- hindamine. ne olemasolev, algupärast tõr- lu katuse rekonstrueerimistoe-
ge Aivo Saar on teinud avaldu- metamist: osavallavanem nime- rust 64 eurolt 175 euroni lapse vapappi kattev eterniitkatus tusena 100 000 eurot, osaval-
se osavallakogu liikme volitus- tatakse ametisse valitsuse poolt kohta kuus. Arutelu jätkub: eel- Mäeella kinnistu ja paigaldatakse uus SBS rull- la omafinantseering on 128
test loobumiseks ning järgmi- vallavanema ettepanekul, kuu- nõu saadeti volikogus kolman- detailplaneeringu algatamine materjalist bituumenkatus, re- 000 eurot.
ne selles piirkonnas enim hääli lanud ära osavallakogu arvamu- dale lugemisele. Algatati Orjaku küla Mäeel-
saanud kandidaat Argo Nurs on
andnud nõusoleku osavallakogu
se kandidaadi kohta.
Osavallakogu liikmeid puu- Vallavanema puhkusele
la kinnistu detailplaneeringu
koostamine ja kinnitati lähte- Endise politseimaja
töös osalemiseks. Seega muutus dutab kaks muudatust. Osaval- lubamise ja lähetusse seisukohad. Jäeti algatamata
Pühalepa osavallakogu koosseis. lakogus ettevõtjaid esindav liige suunamise korra muutmine keskkonnamõju strateegiline lammutustööd Kõrgessaare
peab olema osavalla elanik ning Muudeti vallavanema riigi- hindamine.
Hiiumaa valla ettevõte peab tegutsema antud sisese lähetamise vormista- maanteel algavad peagi
põhimääruse muutmine osavallas, aga ei ole seotud selle- mist, mis toimub nüüd sarna-
Põhimääruse järgi olid vallava- ga, kuhu ettevõte on registreeri- selt teenistujatega dokumendi- Kärdla osavald sõlmis Kõrges- saamise tingimus oli, et sama
saare maantee 2/1 ehk endise suur sotsiaalpind kui juurde
politseimaja lammutamiseks ehitatakse, tuleb kas lammu-
lepingu OÜga Lammutusme- tada või erakätesse müüa. Ku-
hed. Hoone peab lammutatud na Tohvri hooldekeskusel sel-
olema hiljemalt augusti lõpuks. list pinda kuskilt võtta polnud,
Tööde maksumus on 22 800 otsustati lammutada endine
eurot, millele lisandub käibe- politseimaja Kärdlas Kõrges-
maks. Kärdla osavald kaasfi- saare maanteel, sest sellele po-
nantseerib lammutamist CO2 le leitud kasutusotstarvet ning
rahadest. hoone ülalpidamine on kulu-
Kõrgessaare maanteel 2/1 kas. Hoone asemele on esialgu
hoone lammutatakse, sest plaanis rajada haljasala.
Tohvri hooldekodu juurde-
ehituse rahastamiseks toetuse
Venemaa sõjategevus
ja selle mõjud
Sõjategevus Ukrainas on kest- oodatud. Eriti just majutus-
nud üle kahe kuu. Kaos, mis võimaluste osas. Koondinfo
Üürimaja eskiis, tänavapoolne vaade sellega kaasneb, on hetkel siit, põgenikekriisi kohta ning või-
justkui lähedalt, ent samas nii malus abipakkumine sisestada
kaugelt vaadates täielikult hoo- on siin: https://vald.hiiumaa.
Kõrgessaare üürimaja eskiisprojekt valmis mamatu. Samas ei pea Eesti
ega eestlased häbenema. Väi-
kese riigina oleme suutnud end
ee/aitame-ukrainat.
Samamoodi on imetlus-
väärne, kuivõrd kiiresti – eri-
Kõrgessaare osavald otsustas juured ning ammune piirkon- kujuneda maamärgiks nii ko- vast kasutajat. selle teema osas hoopis suu- ti lapsed – on meie kogukon-
Kredexi abiga renoveerida Sa- na hoonete imetlus viisid arhi- halikule inimesele kui külasta- Eskiisprojektile järgneb ehi- remaks teha. Meie igakülgne da lõimunud. Valdavad ees-
dama tee 6 hoone ja teha sellest tektid aga Sadama tee 6 üürima- vale turistile. Ühtlasi on oluline tusprojekti tellimine, mille eel- abi on märkimisväärselt suur ti keelt ning püüavad meie ta-
üürimaja. Kuna Kredexi vastav ja projekteerimise pakkumise ja kvaliteetse ning kaasaegse üüri- datav valmimine võiks olla 2022 olnud ning jätkame sel kursil. vadele-kommetele pihta saa-
programm on pausile pandud, töö teostamiseni. pinna loomine selle mugavuste a lõpuks. Renoveerimise rahas- 21. aprilli seisuga on Ees- da. Vaimselt ei ole põgenikel
on tööd üürimajaga veninud. Projekti eesmärk on olemas- ja hüvedega, kus ruumiplanee- tusmudeleid ja võimalusi vaatab ti vastu võtnud 31 659 sõjapõ- kindlasti kerge. Usun, et hiid-
Nüüdseks on aga arhitektuuri- olevale Sadama tee väärikale ar- ring on funktsionaalne, avar ja Vallavalitsus ja volikogu tulevas- genikku. Iga päev lahkub Uk- laste pakutav tugi leevendab
büroo OÜ LIVE Architects val- hitektuuriansamblile lisada uut valgusküllane ning kus inime- te eelarvetega. Kindlasti on vaja- rainast umbes 50 000 inimest, seda olulisel määral.
mis saanud Kõrgessaare üüri- linnaehituslikku ja sotsiaalset ne end hästi ja koduselt tunneb. dus lisakapitali kaasamisele, ol- samas on Ukrainasse tagasi Samas tuleb jätkuvalt mee-
maja eskiislahenduse. kvaliteeti. Muuta seni ajaham- Arhitekti süda jäi saavutatud tu- gu selleks siis erakapital või riik. pöörduvate inimeste arv tõus- les pidada, et põgenike abista-
Varasemalt on ettevõte kes- bast puretud hoone esindusli- lemusega küll rahule ning loo- nud 40 000-ni ööpäevas. mine ei ole sprint, vaid mara-
kendunud peamiselt väikeela- kuks ja vaoshoitult elegantseks detavasti kõnetab perspektiiv ÜLLAR LAID ton – peame olema valmis abis-
mute arhitektuurile. Hiiumaa pärliks, mis perspektiivselt võiks nii kohalikku elanikku kui tule- abivallavanem Hiiumaa tama pika aja jooksul. Et seda
Saarel on 21. aprilli seisuga saaksime teha, peame hoolit-
70 sõjapõgenikku Ukrainast. sema, et ise terved ja tugevad
Kärdla kool kolib asenduspindadele
Neist üle poole on alaealised. püsime, nii vaimselt kui füü-
Kõigile on leitud majutus. siliselt.
18 last ja noort on leidnud ko- Kõigele vaatamata olen jät-
Kärdla kooli ehitustööd on jõud- mängude maja ruumides. Täp- se 1976. aastal ehitatud hoone, Kärdla kooli uus hoone saab ha meie lasteaias või koolis. kuvalt kindel, et me tuleme
nud etappi, kus lammutamisele semat infot jagatakse koolipere- mis asub Kärdla muusikakoo- olema praegusest väiksem ja Täiskasvanud, kes soovinud, selle väljakutsega toime. Nii
minevad hooned kolitakse tüh- le Stuudiumi vahendusel. Ehita- li ja Hiiumaa gümnaasiumi va- vastab laste arvu prognoosile (u on leidnud töökoha. sõjapõgenike aitamisega siin
jaks. Viimane koolipäev praegu- jale antakse lammutamiseks mi- hel. Alles jääb u 800ruutmeetrine 340 õpilast): 2200 ruutmeetrit, Südame teeb soojaks, kui- Eestis ja Hiiumaal kui Ukrai-
ses hoones oli õpilastel 22. april- nevad hooned üle 15. mail. võimlaosa. Hiiumaa gümnaasiu- kaasaegse ruumiplaneeringuga võrd paljud on pakkunud va- na toetamisel, et sõda võidu-
lil. Kolimisega tehti algust kooli- Et lammutamisele läheb ka mi õppehoone saab uue fassaa- ja energiatõhus. Samuti korras- riante, kuidas saabujaid aida- kalt lõpetada.
vaheajal. Alates 2. maist toimub kooli söökla, siis sõlmitakse sel ke- di ja evakuatsioonitrepi. Muu- tatakse kooli õueala. Uue hoone ta. Materiaalselt või moraal- Peame vastu!
õppetöö asenduspindadel: muu- vadel toitlustamiseks leping OÜ- sikakooli maja ehk vana kooli- ehitustööd on jõudnud juba poole selt, asju või teenuseid ja tuge
sikakooli, teabemaja, kooli raa- ga Hiie Toidukoda – ettevõte toob maja säilib praegusel kujul, kuid peale, 9. mail toimub sarikapidu. pakkudes. Suur aitäh selle eest! HERGO TASUJA
matukogu, riigigümnaasiumi, lõunatoidu ja lapsed saavad süüa jääb teistest hoonetest eraldiseis- Võtame ühendust, kui teie Hiiumaa vallavanem
HUPSi maja, käsitöömaja, töö- samades hoonetes, kus õpivad. vaks. Vana kuur jääb esialgu prü- pakutavat vaja läheb.
õpetuse maja, spordikeskuse ja Tööde käigus lammutatak- gimajaks. Täiendav info on jätkuvalt
HIIUMAA VALD
KÄINA OSAVALLA VALITSUS
Mäeella kinnistu detailplaneeringu puudutatud isikud,
ametid ja asutused 27.06.2022 nr 8-2/28-7
Mäeella kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek
Käina Osavalla Valitsus korraldab Orjaku küla Mäeella maaüksuse (katastritunnus
36802:003:0257) detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku Käina vallamajas (Hiiu
mnt 28, Käina alevik, Hiiumaa vald) 13 juuli – 12 august 2022.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Omar Jõpiselg
osavallavanem
Lisa: Orjaku külas asuva Mäeella kinnistu detailplaneeringu eskiislahendus.
Merilin Kaevandes
462 2882
[email protected]
_____________________________________________________________________________
Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559
92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550
Hiiumaa vald E-post:
[email protected] Hiiumaa Vallavalitsus
Anne Sarapuu
Saatja: Marje-Ly Rebas <
[email protected]>
Saatmisaeg: kolmapäev, 10. august 2022 12:20
Adressaat: Käina osavald
Koopia: Merilin Kaevandes
Teema: Ettepanekud Mäeella maaüksuse DP eskiislahendusele
Teie 27.06.2022 nr 8-2/28-7
Hiiumaa vald
Käina Osavalla Valitsus
Teavitasite Orjaku küla Mäeella maaüksuse (katastritunnus 36802:003:0257) detailplaneeringu eskiislahenduse
avalikust väljapanekust 13. juuli – 12. august 2022. Oleme väljapanekul oleva planeeringuga tutvunud ning teeme
ettepaneku joonisel nr 3 „Põhiplaani 3. eskiisplaan“ tingmärkide selgitustes „Planeeritud nähtavuskolmnurk“
asendada selgitusega „Juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohane nähtavuskomnurk“.
Parimate soovidega
Marje-Ly Rebas
Peaspetsialist
Projekteerimise osakond taristu kooskõlastuste üksus
Tel 5858 1095
www.transpordiamet.ee
Ringtee 4 / 72720 Paide / Transpordiamet
1
HIIUMAA VALD
KÄINA OSAVALLA VALITSUS
Transpordiamet Teie 10.08.2022
[email protected] Meie 12.08.2022 nr 8-2/28-9
Teadmiseks: Dagopen OÜ
[email protected]
Mäeella maaüksuse detailplaneeringu avalik väljapanek
Olete Mäeella maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ajal saatnud
ettepaneku teha muudatus detailplaneeringu eskiislahenduse põhijoonisel tingmärkide selgituses.
Planeerijale on ettepanekud edastatud. Ettepanekud võetakse arvesse ning muudatused tehakse
Mäeella maaüksuse detailplaneeringu põhijoonise tingmärkide selgituses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Omar Jõpiselg
osavallavanem
Merilin Kaevandes
462 2882
[email protected]
Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559
92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550
Hiiumaa vald E-post:
[email protected] Hiiumaa Vallavalitsus
HIIUMAA VALD
KÄINA OSAVALLA VALITSUS
Mäeella kinnistu detailplaneeringu puudutatud isikud,
ametid ja asutused 16.08.2022 nr 8-2/28-10
Mäeella kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu
Käina Osavalla Valitsus korraldab Orjaku küla Mäeella kinnistu (katastritunnus 36802:003:0257)
detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu Käina vallamajas (Hiiu mnt 28, Käina alevik,
Hiiumaa vald) 1 septembril kell 15:00.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Omar Jõpiselg
osavallavanem
Merilin Kaevandes
462 2882
[email protected]
_____________________________________________________________________________
Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559
92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550
Hiiumaa vald E-post:
[email protected] Hiiumaa Vallavalitsus
Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsus Teie 27.09.2022 nr 8-2/28-12
Meie 24.10.2022 nr 15-3/7763-2
Arvamus ning täiendavate koostöötegijate
ja kaastavate määramine Mäeella kinnistu
detailplaneeringule
Hiiumaa valla Käina Osavalla Valitsus esitas 27.09.2022 Rahandusministeeriumile
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks 27.03.2003
kehtestatud Käina valla osa Kassari saare üldplaneeringut (edaspidi üldplaneering) muutva
Mäeella kinnistu detailplaneeringu.
Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 21.04.2022 otsusega nr 42. Nimetatud
otsusega jättis Hiiumaa Vallavolikogu algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise,
kuna eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt oluline negatiivne
keskkonnamõju puudub. Samal seisukohal on Keskkonnaamet 17.03.2022 kirjas nr 6-
5/22/3430-2.
Planeeringuala, suurusega 2,76 ha, on elamumaa sihtotstarbega hoonestamata Mäeella
(36802:003:0257) kinnistu, kõlvikuliselt koosseisult haritav maa, rohumaa, muu maa,
metsamaa ja õuemaa. Juurdepääs planeeringualale on külgnevalt Vaemla-Kassari-Luguse
(12123) riigiteelt.
Detailplaneeringu eesmärk on jagada planeeringuala kaheks elamumaa ja üheks
transpordimaa krundiks, määrata elamumaa kruntidele ehitusõigus ja hoonestusalad 7,5 m
kõrguse elamu ja kahele 6 m kõrgusele abihoone, ehitisealuse pinnaga 300 m2,, ehitamiseks.
Samuti määrata tehnovõrkude ja rajatiste paiknemine, liikluskorralduse, haljastuse ja
heakorrastuse põhimõtted, arhitektuurinõuded, servituutide ja kitsenduste vajadus.
Juurdepääsuks Positsioon 1 ja Positsioon 2 kruntidele ning Ellamäe, Uus-Ellamäe, Tiigiella,
Talvetee ja Mäeella maaüksustele on Positsioon 3 krundile kavandatud juurdepääsuservituudi
seadmise vajadus teed kasutavate maaüksuste kasuks.
Planeeringuala paikneb Käina lahe-Kassari maastikukaitsealal, mis kuulub Natura 2000
Väinamere linnu- ja loodusala koosseisu. Planeeringualal on III kaitsekategooria taimeliikide
esinemise tõenäosus. Ala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus
reostusohtlikkuse tase on kõrge. Keskkonnaamet on andnud oma seisukoha
detailplaneeringule 17.03.2022 kirjas nr 6-5/22/3430-2.
Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering)
kohaselt Kassari I klassi riikliku tähtsusega väärtusliku maastiku alal.
Maakonnaplaneeringuga on tehtud ettepanek määrata see rahvusmaastikuks. Sobivad
ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad teede ja
kommunikatsioonide läheduses. Oluline on tagada põllumaade jätkuv põllumajanduslik
kasutus. Rannaniitude avatuse ja linnurikkuse eelduseks on jätkuv karjatamine, noori
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
männikuid tuleks harvendada ja majandada puiskarjamaana. Talude renoveerimisel ja uute
hoonete püstitamisel tuleks arvestada kohalike ehitustraditsioonidega.
Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala maatulundusmaa juhtotstarbega maa-alal.
Tihedam hoonete paigutus on lubatud Kassari ja Orjaku keskustes, mujal on lubatud hajus
paigutus ja arvestada tuleb avatud vaadete säilimisega. Üldplaneeringu kohaselt võib Orjaku
külas asustustihedus kasvada, kuid eelistatud on varasemate hoonekohtade taaskasutamine.
Soovitav on rajada ühekordseid viilkatusega hooneid, kasutada viimistlusmaterjalina puitu,
mitte kasutada plastmassi ja alumiiniumi. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada
ranna ehituskeeluvööndi ulatust, mistõttu on tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva
detailplaneeringuga.1
Lähtudes esitatud planeeringumaterjalidest, märgime järgmist.
1. Detailplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala nii rohelise võrgustiku tuumalal (lk
5 ja 6, asukohaskeem, üldplaneeringu muudatuse ettepanek) kui ka koridoris (lk 14,
põhijoonis). Juhime tähelepanu, et kuna planeeringuala paikneb kogu ulatuses
kaitsealal, paikneb see kogu ulatuses maakonnaplaneeringuga määratud rohelise
võrgustiku tugialal. Märgime, et PlanS kohaselt on mõistena kasutusel
„rohevõrgustiku“ mõiste. Nii näeb PlanS § 6 punkt 17 ette, et rohevõrgustik on eri
tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse
mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem,
mis koosneb tugialast ja tugialasid ühendavatest rohekoridoridest. Palume
detailplaneeringut parandada, samuti palume edaspidi läbivalt kasutada
õigusaktide kohaseid mõisteid.
2. Maakonnaplaneeringu kohaselt piirneb planeeringuala ilusa maanteelõiguga.
Maakonnaplaneeringuga määrati ilusateks maanteelõikudeks sellised teed, mis
läbivad kaunist ja vaheldusrikast maastikku. Enamasti jäävad ilusa vaatega kohad
väärtuslike maastike piiridesse ja nende puhul kehtivad analoogsed
hooldussoovitused, seejuures enim tähelepanu tuleb pöörata teeäärsete maastike
kujundamisele ja hooldamisele. Palume detailplaneeringut täiendada, arvestades
maakonnaplaneeringus toodud ilusate maanteelõikude hooldus- ja
kasutussoovitustega.
Kohalik omavalitsus on kinnitanud, et Mäeella kinnistu detailplaneeringu koostamisel tehakse
koostööd ja detailplaneering kooskõlastatakse Keskkonnaameti, Päästeameti ja
Transpordiametiga. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud Rahandusministeerium,
Elektrilevi OÜ, Murru, Tiigiella, Uus-Ellamäe, Talvetee, Ellamäe, Kruusiaugu, Urikivi,
Adamsonide kinnistute omanikud.
Võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ja arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses
nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“ sätestatut ning lähtudes riigihalduse ministri 11.11.2021
käskkirja nr 153 antud volitusest, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata
1
01.04.2007 jõustunud looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega
veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist,
mis meresaartel on 200 m. LKS § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse
üldplaneeringuga. Käina valla osa Kassari saare üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutusega ala piiri
määratud, seega loetakse selleks 1 m kõrgune samakõrgusjoon.
2
täiendavalt asutusi ja isikuid, kellega Mäeella kinnistu detailplaneeringu koostamisel
tuleb teha koostööd ja planeering ka kooskõlastada.
Samas palume detailplaneeringu koostamisse kaasata teisel pool riigiteed paiknevate
Suurvärava ja Värava kinnistutute omanikud.
Palume kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud
kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on
avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel.
Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos
olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega
kohaliku omavalitsuse veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad lisad planeeringu
koosseisu. Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse, planeerimismenetluse
käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö, samuti planeeringu elluviimiseks vajalike
tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist
vajavat teavet. Kui sõlmitakse PlanS § 4 lõike 21 või § 130 või § 131 kohased lepingud, on
need lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks ja avalikustatakse kohaliku
omavalitsuse veebilehel.
Palume eeltoodud märkustega arvestada ja järgida detailplaneeringu koostamisel PlanS-st
tulenevaid nõudeid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus
Urve Pill 715 5809
[email protected]
3
68
4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU-
LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI
4.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO:
4.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon:
- AutoCAD 2010 LT
4.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste:
- Asukoha skeem M 1 : 10 000
- Tugiplaan M 1 : 1000
- Kruntimise plaan M 1 : 2000
- Põhiplaan M 1 : 1000
- Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan M 1 : 10 000
4.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide
koostamisel:
- Teet Elstein
4.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA:
Kihi/faili nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info
Maeella_Orjaku_DP-MA.dwg
DP_hoonestus Planeeritud maa-pealne hoonestusala välispiir Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil DP_hoonestus
DP_juurdep Planeeritud juurdepääsuservituut
DP_krunt Planeeritud krundi piir Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil DP_krunt
DP_Plan_ala Planeeringuala piir Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil Plan_ala
DP_transp_soidutee Planeeritud sõidutee katte serv Tärkandmed seotud
positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil
DP_transp_soidutee
DP_kv_ekv Planeeritud ranna ja kalda ehituskeeluvööndi Tärkandmed seotud
muutmisettepanek positsiooni numbriga, mis
asuvad kihil DP_kv_ekv
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25
September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
69
5. KOOSKÕLASTUSED
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25
Oktoober 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
5.1 KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI
JRK NR KOOSKÕLASTAV KOOSKÕLASTUSE KOOSKÕLASTUSE SISU KOOSKÕLASTUSE MÄRKUS
ORGANISATSIOON NR JA KUUPÄEV ORIGINAALI ASUKOHT
1 2 3 4 5 6
Oktoober 2022
1. Keskkonnaamet Nr. 6-2/22/8292-5, Keskkonnaamet kooskõlastab Kooskõlastuste koondnimekirja -
Meeli Kesküla 03.10.2022 planeerimisseaduse § 133 lg 1 ja järel, eraldi lehel.
vanemspetsialist juhtivspetsialisti looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 5 alusel
ülesannetes Orjaku külas asuva Mäeella kinnistu
DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo
looduskasutuse osakond detailplaneeringu.
2. Elektrilevi OÜ Nr. 0881389926, Projekti kooskõlastus. Kooskõlastuste koondnimekirja Kooskõlastatud tingimustel:
Marge Kasenurm 05.10.2022 järel, eraldi lehel. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja
3. Päästeamet Nr. 7.2-3.4/2545-5, Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Kooskõlastuste koondnimekirja Kooskõlastus on registreeritud Päästeameti
Galina Kiivit 17.10.2022 Päästeameti Lääne päästekeskus järel, eraldi lehel. infosüsteemis numbriga 2864-2022-2.
Ohutusjärelevalve büroo kooskõlastuse DAGOpen Arhitektuuribüroo
peainspektor OÜ poolt koostatud töö nr. 22 - 25 Hiiumaa
Lääne päästekeskus valla Orjaku küla Mäeella detailplaneeringu
tuleohutuse osale.
4. Transpordiamet Nr. 7.2-2/22/3772-6, Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja Kooskõlastuste koondnimekirja Palume planeeringu elluviimisel arvestada
Anna Palusalu 17.10.2022 planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame järel, eraldi lehel. järgnevaga:
peaspetsialist planeeringu. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa
projekteerimise osakonna taristu kohustusega ehitiste projektid tuleb esitada
kooskõlastuste üksus Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal
projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, millega
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis
palume meid kaasata projekteerimistingimuste
menetlusse.
5. Mäeella maaüksuse omanik 20.10.2022 Kooskõlastan detailplaneeringu. Kooskõlastuste koondnimekirja -
Rein Urman järel, eraldi lehel.
70
Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Töö nr. 22 – 25
ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING
Omar Jõpiselg Teie 27.09.2022 nr 8-2/28-12
Hiiumaa Vallavalitsus Käina osavald
[email protected] Meie 03.10.2022 nr 6-2/22/8292-5
Orjaku külas asuva Mäeella kinnistu
detailplaneeringu kooskõlastamine
Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Orjaku külas asuva Mäeella kinnistu detailplaneeringu1,
kuna planeeringuala asub tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealal ja osaliselt ranna
ehituskeeluvööndis ning planeeringuga taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamist.
Planeeringuala hõlmab Hiiumaa vallas Orjaku külas asuvat Mäeella kinnistut2.
Mäeella kinnistu jääb alale, kuhu on kehtestatud Ellamäe kinnistu detailplaneering3. Nimetatud
detailplaneeringuga määrati Mäeella kinnistule hoonestusala ja ehitusõigus kahe hoone ehitamiseks
ehitusaluse pinnaga kokku 180 m2. Mäeella kinnistu on hoonestamata, kuid kinnistule jäävad varasema
planeeringu alusel rajatud tee4 ja tiik. Samuti on sinna antud ehitusluba puurkaevu5 ja reoveepuhasti6
rajamiseks ning nõusolek7 elektriliitumise ehitamiseks.
Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks on jagada Mäeella maaüksus kaheks elamumaa krundiks ja
üheks transpordimaa krundiks, hoonestusalade määramine, elamukruntidele ehitusõiguste, haljastuse ja
heakorrastuse põhimõtete määramine, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine,
tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine,
arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele ning ühel elamumaa krundil ranna ja kalda
ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamine elamu ja abihoonete püstitamiseks.
Detailplaneeringuga kavandatakse moodustatavale krundile „Positsioon 1“ 1832 m2 suurune
hoonestusala ja krundile „Positsioon 2“ 1485 m2 suurune hoonestusala. Mõlemale krundile on lubatud
kuni kolme hoone ehitamine maksimaalse ehitisealuse pinnaga 300 m2. Nii hoonestusalale kui ka
väljapoole hoonestusala, käesolevas detailplaneeringus ainult väljaspool ehituskeeluvööndit, võib
ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned. Erandiks on piirdeaiad, mida on lubatud ehitada ka
ehituskeeluvööndisse.
Planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale8, paiknedes osaliselt Kassari
piiranguvööndis ja osaliselt Esiküla piiranguvööndis. Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 võrgustikku
Väinamere linnualana ja Väinamere loodusalana.
1
DAGOpen Arhitektuuribüroo töö nr 22 - 25 „Orjaku külas asuva Mäeella kinnistu detailplaneering“
2
Katastritunnus 36802:003:0257, pindala 2,76 ha, katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa
3
DAGOpen OÜ Projektbüroo töö nr 06-130, kehtestatud Käina Vallavalitsuse 30.05.2007 korraldusega nr 160
4
Rajatis Ellamäe teed, ehitisregistri kood 220556813
5
Ehitisregistri kood 291656416
6
Ehitisregistri kood 291659956
7
Keskkonnaameti 03.05.2022 kiri nr 7-9/22/7881-2
8
Vabariigi Valitsuse 17.5.2007 määrus nr 148 „Käina lahe - Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi
kaitse-eeskiri)
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on poollooduslike koosluste ja maastikuilme säilitamine. Kassari
piiranguvööndis on lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste rajamine
kaitseala või kinnistu tarbeks, arvestades kaitse-eeskirja § 5 punktides 4–7 sätestatut9.
Kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut10.
Planeeringualal ei esine kaitstavaid elupaigatüüpe. Krundi „Positsioon 2“ hoonestusala jääb väikeses
ulatuses alale, kus on tõenäosus III kaitsekategooria taimeliigi veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea)
esinemiseks. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest
korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas11. Veripunane koldrohi on
piirkonnas laiemalt levinud ning ehitustegevus ei mõjuta selle liigi populatsiooni.
Eeltoodust tulenevalt ei ole detailplaneeringuga kavandatud tegevus vastuolus Käina lahe-Kassari
maastikukaitseala kaitse-eesmärkidega.
Mäeella kinnistu jääb osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse, mille ulatus on 200 meetrit ühe
meetri kõrgusjoonest. Detailplaneeringuga taotletakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamist krundil
„Positsioon 1“ 1286 m² suurusel hoonestusala osal vastavalt joonisel nr 3 „Põhiplaan“ näidatule. Krundi
„Positsioon 2“ hoonestusala on kavandatud väljapoole ranna ehituskeeluvööndit.
Ranna ehituskeeluvööndisse on detailplaneeringuga kavandatud krundi „Positsioon 1“ imbväljaku
rajamine. Looduskaitseseaduse kohaselt ei laiene ehituskeeld ehituskeeluvööndis kehtestatud
detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele12.
Tutvunud esitatud materjalidega, ei ole Keskkonnaametil detailplaneeringule täiendavaid märkusi.
Keskkonnaamet kooskõlastab planeerimisseaduse § 133 lg 1 ja looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 5
alusel Orjaku külas asuva Mäeella kinnistu detailplaneeringu.
Juhime Teie tähelepanu, et käesolevaga antud kooskõlastus ei puuduta Orjaku külas asuva Mäeella
kinnistu detailplaneeringu ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkust. Ehituskeeluvööndi
vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile põhjendatud taotluse ja
planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud
detailplaneeringu13. Ehituskeeluvööndi vähendamise menetlus on Keskkonnaametis omaette protsess,
mille käigus tehakse kaalutlusotsus looduskaitseseaduse § 40 lg 1 alusel. Lähtuvalt ranna ja kalda kaitse
eesmärkidest võib Keskkonnaamet keelduda ehituskeeluvööndi vähendamisest vaatamata asjaolule, et
detailplaneering on varasemalt kooskõlastatud. Keskkonnaamet ei teosta kooskõlastamisel ranna
ehituskeeluvööndi kaalutlust, kuna looduskaitseseadus seda ei võimalda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meeli Kesküla
vanemspetsialist juhtivspetsialisti ülesannetes
looduskasutuse osakond
Meeli Kesküla 5345 4246
[email protected]
9
Kaitse-eeskiri § 14 lg 1 p 5
10
LKS § 14 lg 1 p 5
11
LKS § 55 lg 8
12
LKS § 38 lg 5 p 8
13
LKS § 40 lg 4 p 2
2 (2)
PROJEKTI KOOSKÕLASTUS
Kooskõlastuse nr 0881389926
Kooskõlastuse kuupäev 05.10.2022
KOOSKÕLASTUSE TELLIJA
Registrikood 77000559
Ettevõtte nimi KäINA OSAVALLA VALITSUS
Kontakisik MERILIN KAEVANDES
Objekti aadress Mäeella, Orjaku küla, Hiiumaa vald (dp)
Töö number 22-25
Töö sisu Detailplaneeringu tehnovõrgud
Etapp Detailplaneering
KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL
* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS
Marge Kasenurm
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja
ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857
Veskiposti 2, 10138 Tallinn
[email protected]
Eraklientide teenindus: 777 1545
[email protected]
Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee
Rikketelefon 1343
Teie 27.09.2022 nr 8-2/28-12
Hiiumaa Vald Käina Osavalla Valitsus
[email protected] Meie 17.10.2022 nr 7.2-3.4/2545-5
Mäeella kinnistu detailplaneeringu
kooskõlastamine
Austatud Omar Jõpiselg
Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Päästeameti Lääne päästekeskus kooskõlastuse
DAGOpen Arhitektuuribüroo OÜ poolt koostatud töö nr. 22 - 25 Hiiumaa valla Orjaku küla
Mäeella detailplaneeringu tuleohutuse osale.
Kooskõlastus on registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga 2864-2022-2
Päästeameti Lääne päästekeskuse kooskõlastamine on sisult menetlustoiming. Üldjuhul saab
haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on
vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast Hiiumaa Vallavalitsuse otsust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Galina Kiivit
Ohutusjärelevalve büroo
peainspektor
Lääne päästekeskus
Galina Kiivit
+372 4725105
[email protected]
Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 /
[email protected] / www.paasteamet.ee /
Registrikood 70000585
Käina Osavalla Valitsus Teie 27.09.2022 nr 8-2/28-12
[email protected]
Meie 17.10.2022 nr 7.2-2/22/3772-6
Orjaku küla Mäeella kinnistu
detailplaneeringu kooskõlastamine
Olete taotlenud kooskõlastust Mäeella detailplaneeringule (katastritunnus 36802:003:0257,
edaspidi planeering). Planeeringu eesmärgiks on elamute kavandamine. 09.03.2022 kirjaga
nr 7.2-2/22/3772-2 oleme väljastanud seisukohad detailplaneeringu koostamiseks, millega on
arvestatud.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame
planeeringu.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega ehitiste projektid tuleb
esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel,
millega kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata
projekteerimistingimuste menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks
ajaks kehtestatud, siis palume taotleda uued lähteseisukohad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anna Palusalu
peaspetsialist
projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
Lisa: detailplaneeringu põhiplaan
58507716,
[email protected]
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Teema: Re: Mäeella DP kooskõlastamine (Orjaku k. Hiiumaa v. Hiiu mk.)
Saatja: Rein Urman <
[email protected]>
Kuupäev: 20/10/2022, 12:03
Saaja:
[email protected]
Tere.
Kooskõlastan detailplaneeringu.
Lugupidamisega
Rein Urman
Kontakt Teet Elstein (<
[email protected]>) kirjutas kuupäeval N, 20. oktoober 2022
kell 11:59:
Tere,
Esitan Ristna maaüksuse omanikuga kooskõlastamiseks "Orjaku külas asuva
Mäeella kinnistu detailplaneeringu" por oolio pdf formaadis.
Peale Teiepoolset detailplaneeringu kooskõlastamist saame
detailplaneeringu esitada kohalikule omavalitsusele vastuvõtmiseks ja
avaliku väljapaneku korraldamiseks.
Võimalusel palun allkirjastage planeeringu kaustafail digitaalselt,
saates digitaalselt allkirjastatud planeeringufail lühida kooskõlastuse
sisuga mulle vastuskirjana tagasi.
Vastuse e-kirja väljatrüki lisan planeeringukausta koosseisu.
Parimat,
Teet Elstein
DAGOpen OÜ
+372 5034055
--
This email has been checked for viruses by Avast an virus so ware.
www.avast.com
Manused:
Maeella_DP-Orjaku_20221017 (1).asice 6,1 MiB
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 19.01.2023 09:37
Adressaat: <"RAM Info">
Koopia: <
[email protected]>
Teema: 8-2/28-23 Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu heakskiitmine
Manused: Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu heakskiitmine.asice
Tere.
Edastan lisatud dokumendi.
Lugupidamisega
Anne Sarapuu
sekretär
462 2888