dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu heakskiitmine

Rahandusministeerium · 19. jaanuar 2023
Viit
15-3/428-1
Registreeritud
19. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
20. märts 2023

Failid

  • 📎E-kiri.pdf110 KB
  • 📎Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu heakskiitmine.asice6520 KB

Sisu (failidest)

HIIUMAA VALD KÄINA OSAVALLA VALITSUS Rahandusministeerium [email protected] 17.01.2023 nr 8-2/28-23 Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu heakskiitmine Austatud Annely Akkermann Võttes aluseks planeerimisseaduse § 142 lg 5 ja § 90 lg 1 esitab Käina Osavalla Valitsus Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks Orjaku küla Mäeella kinnistu detailplaneeringu. Mäeella detailplaneeringu lahendusega muudetakse Käina Vallavolikogu 27.03.2003.a. määrusega nr 32 kehtestatud Käina valla osa, Kassari üldplaneeringut. Mäeella detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 21.04.2022 otsusega nr 42 „Mäeella kinnistu detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Mäeella detailplaneeringu eskiisilahenduse ja lähteseisukohtade avalik väljapanek toimus 13.07- 12.08.2022. Avaliku väljapaneku ajal tegi Transpordiamet ettepaneku muuta joonisel nr 3 „Põhiplaan 3. eskiisplaan“ tingmärkide selgitusi. Ettepaneku võeti arvesse ja eskiisplaanil tehti vastavad täpsustused. Mäeella detailplaneeringu avalik arutelu toimus 1.09.2022. Avalikul arutelul ei esitatud planeeringulahendusele vastuväiteid ja ettepanekuid. Hiiumaa Vallavolikogu 17.11.2022 otsusega nr 83 „Orjaku küla Mäeella detailplaneeringu vastuvõtmine“ võttis Hiiumaa Vallavolikogu vastu Mäeella detailplaneeringu ja kuulutas välja detailplaneeringu avaliku väljapaneku 12.12.2022-16.01.2023. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus ei esitatud detailplaneeringu kohta ettepanekuid ja arvamusi. Detailplaneering on kooskõlastatud Keskkonnaameti, Transpordiameti ja Päästeametiga. Detailplaneeringu koostamise menetlusse on kaasatud Rahandusministeerium, Elektrilevi OÜ, Rahandusministeerium ja piirnevate kinnisasjade omanikud. Rahandusministeerium on oma 24.10.2022 kirjaga nr 15-3/7763-2 palunud kaasata Mäeella detailplaneeringu koostamisse kaasata teisel pool riigiteed paiknevate Suurvärava ja Värava kinnisasjade omanikud. Käina Osavalla Valitsus saatis 10.11.2022 e-posti teel teavituse Mäeella detailplaneeringu koostamise kohta Suurvärava ja Värava kinnisasjade omanikele. _____________________________________________________________________________ Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559 92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550 Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus Kaasatavaid ja koostöötegijaid on teavitatud detailplaneeringu algatamisest, eskiislahenduse avalikust väljapanekust ja avalikest arutelust, detailplaneeringu vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust kirjaga. Mäeella kinnistu detailplaneeringu dokumentidega on võimalik tutvuda Hiiumaa valla dokumendiregistris http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/?hdr=hp&o=914&tbs=all&dt=- 1&o2=179444&f=224311 Käina Osavalla Valitsus saatis 21.12.2022 kirjaga nr 8-2/28-21 Keskkonnaametile taotluse ranna või kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks Mäeella katastriüksusel. Keskkonnaamet on oma 13.01.2023 kirjaga nr 7-9/22/24977-2 kirjaga andnud nõusoleku Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Orjaku külas Mäeella kinnistul (katastritunnusega 36802:003:0257) Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitatud Mäeella kinnistu detailplaneeringu alusel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Omar Jõpiselg osavallavanem Lisa: Orjaku külas asuva Mäeella kinnistu detailplaneering (Dagopen OÜ töö nr 22-25) Merilin Kaevandes 462 2882 [email protected] Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002 Tellija: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 22 - 25 Registrikood: 77000424 Keskväljak 5a, Kärdla linn, Detailplaneeringu algatamise otsus: Hiiumaa vald Hiiumaa 92413 21. aprill 2022. a. nr. 42 Huvitatud isik: REIN URMAN Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: ......................................... 2022. a. nr. ......... Detailplaneeringu kehtestamise otsus: ......................................... 2023. a. nr. ......... ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING Hiiumaa vald, Hiiu maakond Vaade Mäeella maaüksusele Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/ Kärdla, november 2022. a. KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee 2 KÖITE KOOSSEIS 1. SELETUSKIRI 1.1 Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................ 4 1.2 Lähtesituatsioon ............................................................................................................................................... 4 1.3 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine ............................................................................. 6 1.4 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................................................... 9 1.5 Planeeringu järgsete kruntide sihtotstarbed .................................................................................................... 9 1.6 Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................................................................ 10 1.7 Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................................................... 11 1.8 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 11 1.9 Tehnovõrkude koridorid ................................................................................................................................... 12 1.10 Tulekaitse abinõud ............................................................................................................................................ 13 1.11 Keskkonnakaitsenõuded ................................................................................................................................... 13 1.12 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus ...................................................................................................... 15 1.13 Piirkonna turvalisus ........................................................................................................................................... 16 1.14 Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 17 2. JOONISED 2.1 Asukoha skeem ................................................................... M 1 : 10 000 ......................................................... 19 2.2 Tugiplaan .............................................................................M 1 : 1000 ........................................................... 20 2.3 Kruntimise plaan ................................................................. M 1 : 2000 ........................................................... 21 2.4 Põhiplaani ........................................................................... M 1 : 1000 ........................................................... 22 2.5 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan ................... M 1 : 10 000 ......................................................... 23 3. LISAD 3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 25 3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 27 3.3 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 21. aprill 2022. a. nr. 42 „Mäeella kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ ........................................................................ 28 Lisa Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Mäeella kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. ................................................ 30 Lisa 1 „Orjaku külas asuva Mäeella kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad.“ ..................................... 32 Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Orjaku külas Mäeella kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ ......................................................................................... 36 Lisa 3 „Mäeella kinnistu detailplaneeringu lahendusskeem.“ ........................................................................ 43 3.4 Elektrilevi OÜ 31. jaanuar 2022. a. „Liitumisleping nr 400047“ väljavõte. ....................................................... 44 3.5 Rahandusministeeriumi kiri 02. märts 2022. a. nr. 15-3/1831-2 „Mäeella kinnistu detailplaneeringu algatamine.“ ...................................................................................................................................................... 45 3.6 Transpordiameti kiri 09. märts 2022. a. nr. 7.2-2/22/3772-2 „Seisukohtade väljastamine Hiiumaa Orjaku küla Mäeella kinnistu detailplaneeringu koostamiseks.“ .................................................................................. 48 3.7 Keskkonnaameti kiri 17. märts 2022. a. nr. 6-5/22/3430-2 „Seisukoht Mäeella kinnistu detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta.“ ................................... 50 3.8 Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsuse kiri 28. aprill 2022. a. nr. 8-2/28-6 „Mäeella kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise teade.“ ............................................................................................ 53 3.9 Ajalehe „Hiiu Leht“ Kuulutused ja Teated väljavõte 29. aprill 2022. a. ............................................................. 54 3.10 Ajalehe „Hiiumaa Teataja“ väljavõte 29. aprill 2022. a. .................................................................................... 55 DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25 November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING 3 3.11 Hiiumaa Vallavalitsuse 02. mai 2022. a. kodulehe väljavõte „Orjaku külas asuva Mäeella kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ .................... 56 3.12 Hiiumaa Vallavalitsuse 22. juuni 2022. a. kodulehe väljavõte „Orjaku küla asuva Mäeella kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek.“ ..................................................................................... 57 3.13 Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsuse kiri 27. juuni 2022. a. nr. 8-2/28-7 „Mäeella kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek.“ ..................................................................................... 58 3.14 Transpordiameti e-kiri 10. august 2022. a. „Ettepanekud Mäeella maaüksuse DP eskiislahendusele.“ .......... 59 3.15 Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsuse kiri 12. august 2022. a. nr. 8-2/28-9 „Mäeella maaüksuse detailplaneeringu avalik väljapanek.“ ............................................................................................................... 60 3.16 Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsuse kiri 16. august 2022. a. nr. 8-2/28-10 „Mäeella kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu.“ .......................................................................................... 61 3.17 Hiiumaa Vallavalitsuse 18. august 2022. a. kodulehe väljavõte „Mäeella kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu.“ ........................................................................................................................ 62 3.18 „Orjaku küla Mäeella kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav avalik arutelu. Protokoll.“ 01. september 2022. a. ..................................................................................................... 63 3.19 „Orjaku küla Mäeella kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku tulemuste ja eskiislahenduse avalikust arutelust osavõtjad.“ ............................................................................................... 64 3.5 Rahandusministeeriumi kiri 24. oktoober 2022. a. nr. 15-3/7763-2 „Arvamus ning täiendavate koostöötegijate ja kaastavate määramine Mäeella kinnistu detailplaneeringule.“ .......................................... 65 4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI 4.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 68 4.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 68 5. KOOSKÕLASTUSED 5.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 70 5.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 71 DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25 November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING 4 1. SELETUSKIRI 1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA 1.1.1 Detailplaneeringu planeeringuala asukoht ja suurus Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Orjaku külas asuvat Mäeella maaüksust, katastritunnusega 36802:003:0257, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 2.76 ha ja registriosa nr. 1129333. 1.1.2 Detailplaneeringu eesmärgid Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on vähendada Mäeella maaüksusel ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatust ja määrata ehitusõigus elamumaa kruntidele elamu ja abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringu ülesandeks on jagada Mäeella maaüksus kaheks elamumaa krundiks ja üheks transpordimaa krundiks, määrata hoonestusalad, elamukruntidele ehitusõigused, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele. 1.2 LÄHTESITUATSIOON 1.2.1 Lähtematerjali loetelu: 1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 2. Atmosfääriõhu kaitse seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. jaanuar 2017. a.). 3. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. august 2014. a., osaliselt 01. jaanuar 2015. a. ja 01. august 2017. a.). 5. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 10. mai 2004. a.). 6. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.). 7. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. oktoober 2019. a.). 8. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-4/65). 9. Käina valla üldplaneering (kehtestatud Käina Vallavolikogu 31. mai 2006. a. määrusega nr. 3). 10. Käina valla osa, Kassari saare üldplaneering (kehtestatud Käina Vallavolikogu 27. märts 2003. a. määrusega nr. 32). 11. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 21. aprill 2022. a. nr. 42 „Mäeella kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ Lisa Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Mäeella kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. Lisa 1 „Orjaku külas asuva Mäeella kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad.“ Lisa 2 „Eelhinnang Hiiumaa vallas Orjaku külas Mäeella kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ Lisa 3 „Mäeella kinnistu detailplaneeringu lahendusskeem.“ 12. Elektrilevi OÜ 31. jaanuar 2022. a. „Liitumisleping nr 400047“ väljavõte. 13. Rahandusministeeriumi kiri 02. märts 2022. a. nr. 15-3/1831-2 „Mäeella kinnistu detailplaneeringu algatamine.“ 14. Transpordiameti kiri 09. märts 2022. a. nr. 7.2-2/22/3772-2 „Seisukohtade väljastamine Hiiumaa Orjaku küla Mäeella kinnistu detailplaneeringu koostamiseks.“ 15. Keskkonnaameti kiri 17. märts 2022. a. nr. 6-5/22/3430-2 „Seisukoht Mäeella kinnistu detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta.“ 16. Geodeesia AP OÜ poolt 03. märts 2022. a. koostatud "Ellamäe, Uus-Ellamäe, Tiigiella, Talvetee ja Mäeella kinnistud" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP21_116. 17. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25 November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING 5 1.2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, juuni 2022) Mäeella maaüksus asub Orjaku külas riigitee 12123 Vaemla-Kassari-Luguse tee ja Käina lahe vahelisel maa-alal. Maaüksus piirneb põhjast Ellamäe maaüksusega (tunnus 36802:003:0262, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 2.64 ha), põhjakirdest Talvetee maaüksusega (tunnus 36802:003:0261, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 9905 m²), kirdest Uus- Ellamäe maaüksusega (tunnus 36802:003:0259, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 10086 m²), idakirdest Tiigiella maaüksusega (tunnus 36802:003:0258, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 10003 m²), idast ja kagust Murru maaüksusega (tunnus 36802:003:0308, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 7.04 ha), lõunakagust 12123 Vaemla- Kassari-Luguse tee maaüksusega (tunnus 36802:003:2400, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 16.36 ha), lõunast ja edelast Adamsonide maaüksusega (tunnus 36802:003:0088, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 16685 m²), lääneedelast Urikivi maaüksusega (tunnus 36802:003:0337, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 8258 m²) ning läänest ja loodest Kruusiaugu maaüksusega (tunnus 36802:003:0336, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 11.91 ha). Maa-ameti andmetel on Mäeella maaüksuse kõlvikuline koosseis detailplaneeringu algatamisel: haritav maa 1.67 ha, looduslik rohumaa 0.63 ha, metsamaa 0.12 ha, õuemaa 0.01 ha ja muu maa 0.33 ha. Mäeella maaüksus on hoonestamata, piirnevad Murru, Adamsonide, Urikivi ja Kruusiaugu maaüksused on hoonestatud. Mäeella maaüksus jääb alale, kuhu on kehtestatud „Ellamäe kinnistu detailplaneering“, mis on koostatud toonase Ellamäe maaüksuse (katastritunnus 36802:003:0210) kohta ning planeeringuga nähti ette olemasoleva maaüksuse jagamine viieks elamumaa sihtotstarbega maaüksuseks. Kõigile maaüksustele määrati hoonestusala ja ehitusõigus kahe hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kokku 180 m². Pärast detailplaneeringu kehtestamist Ellamäe maaüksus jagati ning maa-alale on moodustatud viis kinnistut: Talvetee, Uus Ellamäe, Tiigiella, Ellamäe ja Mäeella. Välja ehitati ka detailplaneeringuga kavandatud tee, mis jääb valdavas ulatuses Mäeella maaüksusele ning rajati planeeringuga kavandatud tiik Mäeella maaüksusele. Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi põhjustavad Mäeella maaüksusel kitsendusi: elektriõhuliin alla 1 kV ja elektripaigaldise kaitsevöönd (tunnus M6994604), avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (tunnus 12123), geoloogiline uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine, tunnus U1073), Käina lahe-Kassari maastikukaitseala (tunnus KLO1000508), Käina lahe- Kassari MKA, Kassari pv. (tunnus KLO1100141), III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: anthyllis coccinea (veripunane koldrohi) (tunnus KLO9310581), ranna või kalda piiranguvöönd (tunnus 12041) ja ranna või kalda ehituskeeluvöönd (tunnus 12048). Kaitsevööndites teostatavad tegevused tuleb kooskõlastada vastavate ametiasutustega. Planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale (tunnus KLO1000508) ning osaliselt Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Esiküla piiranguvööndisse (tunnus KLO1101399) ja osaliselt Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndisse (tunnus KLO1100141). Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustiku Väinamere linnualale (tunnus RAH0000133) ja Väinamere loodusalale (tunnus RAH0000605). Planeeringuala on osaliselt tõenäosus III kaitsekategooria taimeliigi Anthyllis coccinea (veripunane koldrohi) (tunnus KLO9310581) esinemiseks. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub planeeringuala Kassari edela- ja lõunaosa puhkealal, rohelise võrgustiku tugialal, kus tuleb arvestada rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega ning Kassari I klassi väärtuslikul DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25 November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING 6 maastikul, kus tuleb järgida seal kehtivaid maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldiseid kasutustingimusi ja üldiseid hooldussoovitusi. Mäeella maaüksus asub Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule asub planeeritav maaüksus Orjaku külas detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal, kus üldplaneeringu järgi maa-ala juhtotstarvet ei ole määratud. Tihedat paigutust hoonete rajamist on lubatud Kassari ja Orjaku keskustes. Tagukülas ja Esikülas ning Kassari ja Orjaku külade äärealadel näeb käesolev planeering ette hajusat paigutust hoonete rajamisel. Koostatava detailplaneeringuga kavandatav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneeringuga ei kavandata planeerimisseaduse § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Planeeringualal täpsustatakse olemasoleva hoonestusega krundi ehitusõigust. 1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal 1.2.3.1 Kehtivad piirangud: - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku tugiala; - Ranna piiranguvöönd (Läänemere rannal laius 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest); - Ranna ehituskeeluvöönd (Läänemere rannal laius 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest); - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala (registrikood: KLO1000508); - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Esiküla piiranguvöönd (registrikood: KLO1101399); - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd (registrikood: KLO1100141); - Natura 2000 Väinamere linnuala (registrikood: RAH0000133); - Natura 2000 Väinamere loodusala (registrikood: RAH0000605); - III kategooria kaitsealused liigid: Anthyllis coccinea (veripunane koldrohi) (tunnus KLO9310581); - Maantee kaitsevööndi piir (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m). - Eratee kaitsevööndi piir (laius mõlemal pool sõiduraja telge on 10 m); - 0,4 kV elektri õhuliin (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge). 1.2.3.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused: 1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad Asjaõigusseaduse § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 4. Juurdepääsuks Positsioon 1 ja Positsioon 2 kruntidele ning Ellamäe, Uus-Ellamäe, Tiigiella, Talvetee ja Mäeella maaüksustele on Positsioon 3 krundile planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutavate Positsioon 1 ja Positsioon 2 kruntide ning Ellamäe, Uus-Ellamäe, Tiigiella, Talvetee ja Mäeella maaüksuste kasuks. 5. Maaüksus asetseb Käina lahe-Kassari maastikukaitsealal, kus tuleb arvestada kaitse-eeskirjast tulenevate kitsendustega. 6. Majandustegevuses tuleb lähtuda Natura 2000 Väinamere linnu-, loodusalal kehtivatest nõuetest, kohustustest ja piirangutest. 7. Maaüksuse rannal kehtivad kinnisomandi kitsendused-kohustused tulenevad Looduskaitseseadusest (§ 34-42) ja maaüksuste sihtotstarvetest. 8. Kassari (I klass) väärtuslikul maastikul kehtivad Hiiu maakonnaplaneering 2030+ sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja hooldussoovitused. 9. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 10. Maaüksust läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. 11. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust, projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest. 1.3 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Käina Vallavolikogu 27. märts 2003. a. otsusega nr. 32 kehtestatud Käina valla osa, Kassari saare, üldplaneeringust, kus nimetatud maaüksus asub detailplaneeringu kohustuseta juhtotstarbeta maa-alal. Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Käina valla osa Kassari saare üldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhiplaani joonisele. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25 November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING 7 Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et võimaldada ühe üksikelamu ja kuni kahe kõrvalhoone rajamist üldplaneeringu järgsele alale, kus erandkorras läbi detailplaneeringu on võimalik taodelda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist, lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt põhiplaanile muudatused sisse üldplaneeringusse. Kassari üldplaneeringu seletuskirja kohaselt peaks Kassari saare peaasulaks ehk keskuseks jääma Kassari küla. Lisaks on vajalik ka teise järgu keskuse olemasolu- Orjaku sadamapiirkonna väljaarendamisega Orjaku küla. Asustustihedus võiks kasvada Kassari ja Orjaku küla piirkondades. Siia koonduksid aastaringselt suvitajad ja turiste teenindavad asutused (söögikohad, hotell, kämpingud jne.). Tihedat paigutust hoonete rajamist on lubatud Kassari ja Orjaku keskustes. Tagukülas ja Esikülas ning Kassari ja Orjaku külade äärealadel näeb käesolev planeering ette hajusat paigutust hoonete rajamisel. Kruntide jagamisel ning hoonestamisel arvestada Kassari avatud vaadete säilimisega. Üldplaneeringuga on ulatuslikud maa-alad reserveeritud elamute ja suvemajade püstitamiseks. Elamuehituseks sobivate maa-alade väljaselgitamisel on arvestatud ajaloolist asustuse paiknemise traditsiooni ja elamuehitusalade sobivust saare nüüdse looduskeskkonnaga. Lisaks on arvestatud juba olemasolevate hoonestuspiirkondade, potentsiaalsete töökohtade ning tulevaste kommertsteeninduslike asutuste paiknemisega. Orjaku külas näeb Kassari üldplaneering ette nii hoonete kui suvilate rajamisel loodusesse hajusat paigutust. Krundi (miinimum-)suurust ei ole Kassari üldplaneeringus määratud. Üldplaneeringu juurde kuuluvas keskkonnamõju hindamise aruandes on analüüsitud kruntide kasutamise põhimõtteid ja ehitusõigust: detailplaneeringu kohustusega alad asendavad tiheasustusala mõistet ja on määratletud piisavalt konservatiivselt, võimaldades keskuste polüfunktsionaalset arengut. Üldplaneeringu kohaselt on Mäeella maaüksusel ranna ehituskeeluvööndi ulatus 200 m rannajoonest. 01. aprill 2007. a. jõustunud Looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja Looduskaitseseaduse § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist. Looduskaitseseaduse § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringuga ei ole üleujutusega ala piiri määratud, siis tuleb Mäeella maaüksusel ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 meetri kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrilt. 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest arvestatuna jäävad Mäeella maaüksuse Positsioon 1 krundi hoonestusala tervikuna Väinamere Käina lahe ranna ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lõige 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Mäeella maaüksuse detailplaneeringuala jääb osaliselt (ca 1,39 ha ulatuses) Väinamere Käina lahe kalda ehituskeeluvööndisse. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletatav maa-ala (hoonestusala) suurus on Mäeella maaüksusel 1286 m². Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks jagada Mäeella maaüksus kaheks elamumaa krundiks ja üheks transpordimaa krundiks, määrata hoonestusalad, elamukruntidele ehitusõigused, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Käina valla osa, Kassari üldplaneeringu põhilahendust ehituskeeluvööndi vähendamise osas. Ehitustegevus ei planeerita kaitsealuste liikide leiukohtadesse ning poollooduslike koosluste elupaigatüüpide maa-alale. Planeeritud uus hoonestusala ja olemasolev juurdepääsutee jäävad osaliselt ehituskeeluvööndisse, mistõttu on detailplaneeringu üheks eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et: • Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Käina lahte ega selle kallast, kuna hoonestusala ja lahe vahele jääb ca 252 m laiune ala, mis ei mõjuta ranna kaitseks seatud eesmärkide täitmist. • Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala asub Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Kassari piiranguvööndis. Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskirja, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17. mai 2007. a DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25 November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING 8 määrusega nr. 148. Kaitse-eeskirja § 13 kohaselt on piiranguvööndi kaitse-eesmärk poollooduslike koosluste ja maastikuilme säilitamine. Kaitse-eeskirja § 14 lg 1 punkti 5 kohaselt on Kassari piiranguvööndis lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks. Kaitse-eeskirja § 17 sätestab, et enne kaitse-eeskirja jõustumist Kassari, Esiküla ja Orjaku piiranguvööndites kehtestatud üldplaneeringus või detailplaneeringus määratud kohtades on ehitamine lubatud, arvestades kaitse-eeskirja § 5 punktides 5-7 sätestatut. Kavandatav tegevus ei ohusta looduskoosluste säilimist, kuna planeeritud hoonestusalal puuduvad kaitsealused taimeliigid. Samuti ei ole vaja ehituskeeluvööndis täiendavalt puid maha võtta, kuna hoonestusala on planeeritud olemasolevale rohumaale. • Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (hoonete ehitamine, tehnovõrgud jne), kuid kuna juurdepääsuks saab kasutada olemasolevaid teid, ehitustegevus toimub kehtiva detailplaneeringu järgsel hoonestusalal, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne. • Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Koostatud detailplaneering on ranna eripära arvestav. Ranna-ala on ette nähtud säilima puutumatuna ning eemal ehitustegevusest. Piirkonna ajalooline hoonestus jääb Maa-ameti Ajaloolised kaardid kaardirakenduse „Katastrikaart 1935-1938“ järgselt planeeringualast lääne poole. Ajalooline hoonestus jääb ca 230 m kaugusele mere rannast. • Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine ei muuda juurdepääsu ega liikumise võimalusi kallasrajal. Looduskaitseseaduse § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust. Keskkonnaregistri andmetel on Mäeella maaüksusel ei esine kaitstavaid elupaigatüüpe. Alal on osaliselt tõenäosus III kaitsekategooria taimeliigi veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) esinemiseks. Planeeringulahendusega kavandatakse Mäeella maaüksusele kaks hoonestusalaga krunti, millest idapoolse krundi hoonestusala jääb väikeses ulatuses veripunase koldrohu elupaika. Arvestades, et idapoolne hoonestusala kavandatakse liigi elupaiga servaalale ning selle asukoha puhul on tegemist tee ja tiigi rajamisel oluliselt muudetud maastiku ning pinnasega, on vähetõenäoline kaitsealuse taimeliigi isendite esinemine alal. Planeeritav maa-ala on valdavalt kaetud rohumaaga, maaüksust läbib keskosas juurdepääsutee ning ida serva on rajatud tiik. Kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks planeeritava hoonestusala juures ei ole üldjuhul vajalik üksikute puude ja kadastiku või võsa raie, kuna hoonestusala on planeeritud rohumaa alale. Samuti on uued juurdepääsud planeeritud vahetult olemasoleva juurdepääsutee osalt, kus rohumaa osakaal on minimaalne. Hoonete ja juurdepääsutee aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt praegune rohukamar eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna tasandamist krundi pind haljastatakse endisel kujul. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist. Planeeringuala on valdavalt tasase reljeefiga. Maapinna kõrgus on vahemikus 1,30 – 5,01 m, planeeritud Positsioon 1 krundi hoonestusalal 2,90 – 5,01 m ja planeeritud Positsioon 2 krundi hoonestusalal 1,40 – 2,05 m. Planeeritav maa-ala on suhteliselt lauge tõusuga sisemaa suunas. Ranna ehituskeeluvööndisse planeeritud Positsioon 1 krundi hoonestusala paigutamisel on arvestatud maapinna reljeefiga, mis jääb maaüksuse kõrgemasse ossa. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma negatiivset mõju, sest planeeritav hoonestusala on merest oluliselt kaugemal, võimaldades efektiivselt kasutada rannaäärset maa-ala. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest. Planeeringualal on kõlvikutest määratud haritav maa, looduslik rohumaa, metsamaa, õuemaa ja muu maa kõlvikud. Positsioon 1 krundi hoonestusala on planeeritud haritava maa kõlvikule. Hoonestuse püstitamise järgselt suureneb õuemaa kõlvik ja eeldatavalt toimuvad muudatused olemasolevate kõlvikute pindalade osas - väheneb maaüksusel haritava maa pind ca 11%. Kuna planeeritav maa-ala on suur, siis ei ole krundi kõlvikute piiride ja pindalade muutumine vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25 November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING 9 Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav hoonestusala asub olemasoleva juurdepääsutee ääres, mida saab kasutada neid laiendades ja rekonstrueerides. Maaüksust läbib olemasolevatest tehnovõrkudest 0,4 kV õhuliin. Tehnovõrgud saab rekonstrueerida või vajadusel ringi tõsta koos juurdepääsutee rekonstrueerimisel (näiteks tee katte alla või kõrvale) ja need tegevused ei too kaasa negatiivset mõju ehituskeeluvööndi vähendamisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest. Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu koostamise kohustuseta hajaasustusalal, kuhu juhtfunktsiooni pole määratud. Orjaku küla osa on tänaseks varieeruva asustusega, mis planeeringualal on pigem hajusalt asustatud. Lähimad lahekaldaga piirnevad hoonestatud maaüksused asuvad ca 90 m kaugusel lääne suunal ja ca 450 m kaugusel põhjakirde suunal. Suur osa Orjaku küla hoonestatud maaüksustest on koondunud ajalooliselt mõlemale poole riigi- ja kohalikke maanteede ja juurdepääsuteede äärde. Samuti on vanad talukohtade asukohaks majandavate põllumaade keskmes, eemal naabertaludest. Lähim lahekaldaga piirnev hoonestatud maaüksus on Kruusiaugu maaüksus (tunnus 36802:003:0336, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 11.91 ha), mille hoonestus asub ca 110 m kaugusel planeeritavast hoonestusalast lääne suunal ning nende vahele jääb looduslik rohumaa ja mõned puudegrupid. Sealne hoonestus jääb lahest ca 230 m kaugusele. Põhjakirde suunal lahekaldaga piirnev hoonestatud maaüksus on Siiluranna maaüksus (tunnus 36802:003:0309, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 19207 m²), mille ehitusjärgus hoonestus asub ca 450 m kaugusel planeeritavast hoonestusalast ning nende vahele jääb looduslik rohumaa ja metsamaa. Sealne hoonestus jääb lahest ca 100 m kaugusele. Piirkonna ajalooline hoonestus on Maa-ameti kaardirakenduse ajalooliste kaartide „Katastrikaart 1935-1938“ andmetele tuginedes samuti Kruusiaugu maaüksus, mille hoonestus jääb lahest ca 230 m kaugusele. Detailplaneeringu kohaselt täpsustatakse planeeritud Mäeella maaüksusel ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhiplaanile, kus planeeritud hoonestusala kaugus Väinemere Käina lahe kaldajoonest on ca 252 m. Planeeritud hoonestusala jääb pigem sama kaugusele lahe kaldast, kui piirkonna ajaloolised ja praegused hooned. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega. 1.4 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Planeeritud ühe ehitusõigusega krundi hoonete kompleks, 1 üksikelamu ja 2 kõrvalhoonet, on lubatud kavandada 2 maksimaalselt kuni 300 m ehitisealuse pindalaga vastavalt põhiplaanile. Planeeritud üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 7,5 m ja kõrvalhoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 6,0 m. Kavandatud krundi hoonestusala võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Samuti säilitatakse planeeritaval maa-alal olemasolevad üksikud puud hoonestatud ala ümber. Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil. Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteiner, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. 1.5 PLANEERINGU JÄRGSE KRUNDI TABEL Pos. Pindala Planeeritav detailplaneeringu Planeeritava krundi nimi ha Planeeritav katastri sihtotstarve nr. sihtotstarve 1. Positsioon 1 1,07 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100% 2. Positsioon 2 1,40 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100% 3. Positsioon 3 0,28 Tee ja tänava maa-ala, LT 100% Transpordimaa 100% DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25 November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING 10 1.6 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Detailplaneeringu põhiplaanil on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala, käesolevas detailplaneeringus ainult väljaspool ehituskeeluvööndit, võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned. Erandiks on piirdeaiad, mida on lubatud ehitada ka ehituskeeluvööndisse. Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse arhitektuurse ehitusprojektidega. Põhiplaanil toodud uute hoonete paigutus on illustreeriva eesmärgiga ning ei märgi hoonete lõplikku asukohta. Täna ei ole teada täpsemalt uue hoonestuse arhitektuurne lahendus, sellepärast on määratud hoonestuse projekteerimiseks suurem hoonestusala, et tagada vabam arhitektuurne loomingulisus ning uute hoonete paigutamise võimalus hoonestusalal. Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus nii ehitisteatise kui ehitusloa kohustuslikele hoonetele, mille ehitisealune pindala on suuremad kui 20 m². Lubatud on alla 20 m² väikehoonete püstitamine ainult eluhoonete teenindamiseks. Alla 20 m² väikehooneid võib püstitada väljapoole planeeritud hoonestusala, aga nende püstitamise asukoha valikult peab kinni pidama ranna ehituskeeluvööndist, kaitsevöönditest ja tuleohutuse kujadest. Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud suurim suletud brutopind on kõikide hoonete kõigi lubatud korruste suletud brutopindade summa. Samuti on määratud kõikide hoonete 1. korruse lubatud suurim suletud brutopindade summa. 1.6.1 Planeeritud Positsioon 1 krundi ehitusõigus: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 3 (1 üksikelamu ja 2 kõrvalhoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 300 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 550 m² sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 300 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 7,5 m üksikelamul - 6,0 m kõrvalhoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2/0 Katused: kalded - 35° - 45° üksikelamu põhimahul (kõrvalpinnal lubatud 20° - 45°) 20° - 45° kõrvalhoonel materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), roog tüüp - üksikelamul viilkatus kõrvalhoonel pult- ja viilkatus Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Piirdeaiad - kivi-, puitaed 1.6.1 Planeeritud Positsioon 2 krundi ehitusõigus: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 3 (1 üksikelamu ja 2 kõrvalhoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 300 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 550 m² sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 300 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 7,5 m üksikelamul - 6,0 m kõrvalhoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2/0 Katused: kalded - 35° - 45° üksikelamu põhimahul (kõrvalpinnal lubatud 20° - 45°) 20° - 45° kõrvalhoonel materjalid - katusekivi, värviline tsementkiudplaat, värvitud plekk (loodus- lähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), roog tüüp - üksikelamul viilkatus kõrvalhoonel pult- ja viilkatus Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Piirdeaiad - kivi-, puitaed DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25 November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING 11 1.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD 1. Planeeringuala suurus - 2,76 ha 2. Planeeritava maaüksuse suurus - 2,76 ha 3. Ehitisealune pind kokku - 600 m2 4. Planeeritud maaüksusi - 1 5. Planeeritud krunte - 3 1.8 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.8.1 Veevarustus Olemasolevate ja planeeritavate hoonete varustamine tarbeveega on lahendatud krundile planeeritud puurkaev-pumpla baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldeala. „Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohane hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast. Veevarustuse projekteerimisel lähtuda: - Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.8.2 Reoveekanalisatsioon Eesti Geoloogiateenistuse „Eesti Geoloogiline Baaskaart. Põhjaveekaitstus. Hiiumaa“ (M. Männik, 2020) andmetel asub planeeringuala põhjaveega kaitstus hoonestusalal nõrgalt kaitstud alal. Keskkonnaministri 08. november 2019. a. määrus nr. 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 8 lõike 1 punkt 4 sätestavad, kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi Veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes, arvestades Veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi: kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. Planeeritud hoonete kanaliseerimine on lahendatud heitvete juhtimisega läbi planeeritud bioloogilise omapuhasti imbsüsteemi, kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Bioloogilise omapuhasti kuja on vähemalt 10 m ja imbväljaku kuja on vähemalt 10 m. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus. Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda: - Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.8.3 Soojusvarustus Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.). Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015. a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25 November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING 12 -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. kehtima hakanud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ kehtivast redaktsioonist. 1.8.4 Elektrivarustus Põhiplaanil on tähistatud planeeringualale ja selle lähialale jäävad elektrivõrgu tehnovõrgud: 0,4 kV õhuliin. Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ 07. oktoober 2021. a. „Liitumisleping nr 400047“ ja taotlemisel olevate „Tehnilised tingimused“ alusel. Planeeringuala elektritoide on ette nähtud rajada olemasolevast Neti komplektalajaamast. Alajaama 0,4 õhuliini fiidrilt on planeeritud krundile eraldi fiidrilt 0,4 kV maakaabelliin ja hoonestuse elektrivarustuseks on planeeritud krundi piirile 0,4 kV liitumiskilp, juurdepääsutee kõrvale. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist hoonestuseni on planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoone elektrivarustuse projektidega. Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on maakasutusõigus tagatud tehnovõrguservituudi vajadusega alana. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgeva kaablite trasside tehnovõrguservituudi vajadusega alad. Ehitusalale jäävad liinid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks esitada Elektrilevi OÜ-le liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud maaüksuse aadress. 1.8.5 Sidevarustus Planeergualal siderajatised puuduvad. Maaüksusega piirneva riigitee lõunapoolses servas paikneb ELA_SA sidekanalisatsioon. Planeerimislahendus sidevõrgu liinirajatistega liitumist ette ei näe. Kaasaegsemate sideteenuste tarbimine võimaldatakse mobiilsete seadmetega. Alternatiivse lahendusena on lubatud sidevõrguga liitumise projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada piirkonnas opereeriva side ettevõtjaga. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone projektiga. Krundisisese sidetrassi võimalik asukoht on näidatud põhijoonisel. 1.8.6 Sajuveed ja vertikaalplaneerimine Planeeritud krundi hoonete ümbrus ja planeeritud parkimiskohad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatavate projektjoonistega. Positsoon 1 krundi hoone lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +2,9 m ja Positsoon 2 krundi hoone lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +1,5 m. Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale krundi haljasalale või tiigi suunas. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkimis-ala ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus asendades selle kruusa ja dreenliivaga. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.9 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Elektri õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit. 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25 November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING 13 Side ehitise kaitsevööndi mõõtmed mõlemal pool sideehitist on 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 1.10 TULEKAITSE ABINÕUD Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 01. märts 2021. a. kehtima hakanud redaktsioonist. Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 7,5 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel I kasutusviis. Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Vastavalt Eesti standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” on kahe hoone vaheline minimaalne kuja 8 m, v.a. juhul kui tule leviku piiramine on tagatud ehituslike või muude abinõudega või hoonetekompleksi osad on samast tuleohutusklassist, hoonete arv ja korruste pindala on väiksemad hoonetekompleksile kohalduvatest arvväärtustest ja neid saab lugeda tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavalt üheks hooneks. Planeeritud hoonestusalani tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada riigiteelt 12123 Vaemla-Kassari-Luguse tee olemasoleva mahasõiduga planeeritud Positsioon 3 krundil olemasolevat juurdepääsuteed. Vajadusel juurdepääsutee rekonstrueerimisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Planeeringuala tulekustutusvesi saadakse Positsioon 2 krundil olemasolevat tuletõrje veevõtukohta. Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada 12123 Vaemla-Kassari-Luguse tee mahasõiduga olemasolevat juurdepääsuteed ja selle äärde planeeritud rekonstrueeritavat manööverdusplatsi. Veevõtukoha rajamisel/rekonstrueerimisel tuleb arvestada Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” kehtivast redaktsioonist ja EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. I kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Planeeritud tuletõrje veevõtukoht ja veevõtukaevu (rekonstrueerimisel kuivhüdrandi) asukohaga koos selle 200 m ja 400 m ulatusega teeninduspiirkond ning manööverdusplats on määratud Asukoha skeemil ja Põhiplaanil. Hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Uue hoone projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskusega. 1.11 KESKKONNAKAITSENÕUDED Planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale, paiknedes osaliselt Esiküla piiranguvööndis ja osaliselt Kassari piiranguvööndis. Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnualana ja Väinamere loodusalana. Esiküla piiranguvööndi ja Kassari piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on poollooduslike koosluste ja maastikuilme säilitamine. Esiküla piiranguvööndis ja Kassari piiranguvööndis on lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks. Kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut. Planeeringualal ei esine kaitstavaid elupaigatüüpe. Alal on osaliselt tõenäosus III kaitsekategooria taimeliigi veripunane koldrohi ( Anthyllis coccinea ) esinemiseks . III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas elupaigas. Planeeringulahendusega kavandatakse Mäeella maaüksusele kaks hoonestusalaga krunti, millest idapoolse krundi hoonestusala jääb väikeses ulatuses veripunase koldrohu elupaika. Arvestades, et hoonestusala kavandatakse liigi elupaiga servaalale ning selle asukoha puhul on tegemist tee ja tiigi rajamisel oluliselt muudetud maastiku ning pinnasega, on vähetõenäoline kaitsealuse taimeliigi isendite esinemine alal. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25 November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING 14 Looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 järgi ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta maaüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks ega jahiulukeid lisasööta. Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 1 kohaselt on meresaartel ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. Looduskaitseseaduse § 35 lg 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Looduskaitseseaduse § 35 lg 31 alusel määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutuse ala piiri määratud, millest lähtuvalt tuleb käesoleva detailplaneeringus ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrit). Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi jääb planeeringuala osaliselt ranna- või kalda ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lg 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse hoonestusala laiendamist ranna ehituskeeluvööndisse, olemasolevale rohumaale. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Samuti asub planeeringuala osaliselt Läänemere ranna piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 1 kohaselt on ranna piiranguvööndi laius Läänemere rannal 200 meetrit. Käesoleva detailplaneeringus tuleb ranna piiranguvööndi piiri hakata arvestama 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest (1 m kaldajoone kõrgusväärtusest mõõdetud 200 meetrit). Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega. Maaüksus asub väljaspool Läänemere rannal veekaitsevööndit ja kallasrada. Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi kuulub planeeringuala „Kassari” I klassi väärtuslike maastike koosseisu ning seal kehtivad maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised hooldussoovitused: - Kasutustingimused: Ala sobib turismi/puhkemajanduse arendamiseks ja suvilaehituseks. Ranna ehituskeelujoon on määratud Kassari üldplaneeringuga. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad teede ja kommunikatsioonide läheduses. Uute madalpingeliinide tõmbamisel kasutada maa-alust kaablit. Vältida teede õgvendamist, tuulegeneraatorite püstitamist ning metsaistutamist põllu- ja rohumaadele, va. lehtmetsa istutamine nõukogude perioodil ülesharitud uudismaadele (=endised puisniidu-alad) külade vahele. - Hooldussoovitused: Kuna Kassari puhul on tegemist puhkemajanduslikult väga olulise kultuurmaastikualaga, tuleks koostada hoolduskava. Põllumaastiku osas on oluline tagada jätkuv põllumajanduslik kasutus, et säilitada ala esteetilist ja ajaloolist väärtust. Rannaniitude avatuse ja linnurikkuse eelduseks on jätkuv karjatamine. Rannaäärseid noori männikuid võiks harvendada ja majandada puiskarjamaana (nii nagu Kassari kabeli ümbruses). Ka enamik kadastikke Kassaril (Sääretirbil, Merekülas, Tagukülas, Veskimäe ümbruses, Reigi saarel, Käina lahe ääres) vajaksid tugevat harvendamist enne põõsaste liitumist ühtlaseks tihnikuks. Talude renoveerimisel ja uute hoonete püstitamisel tuleks arvestada kohalike ehitustraditsioonidega. Tühjalt seisvad endised kolhoosi tootmishooned tuleks kas kasutusele võtta või lammutada. Väärtuslike maastike ning looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt tervikuna rohelise võrgustiku tugialal. Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega: - Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist. - Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt. arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25 November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING 15 - Metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%. - Niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja niiskusrežiimi muutmine. Planeeringuala piirneb maakonnaplaneeringuga määratud ilusa teelõiguga. Ilus teelõik tähendab, et teelt vaadeldav maastik on kaunis ja vaheldusrikas. Sellised teelõigud jäävad reeglina väärtuslike maastike piiridesse või läbivad valdavalt vanema metsaga kaetud alasid.Ilusate teelõikude väljaselgitamise eesmärk on leida sobivaid marsruute, mida turistidele ja puhkajatele soovitada. Ka on maanteed nö. visiitkaart, mille põhjal kujuneb mulje Hiiumaast ja hiidlastest saart lühiajaliselt külastavatel inimestel. Seepärast tuleb senisest märksa rohkem pöörata tähelepanu teeäärsete maastike kujundamisele ja hooldamisele. Ilusa vaatega kohad jäävad enamasti väärtuslike maastike piiridesse ning nende puhul kehtivad analoogsed hooldussoovitused. Tuleb vältida tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide, elektriliinide jms. domineerivate tehniliste rajatiste püstitamist vaatekohtade lähedusse, eriti vaatesektorisse või vaatekoha ja mere vahele. Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. 1.12 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS Planeeritav ala külgneb riigiteega nr. 12123 Vaemla - Kassari - Luguse km 8,234 - 8,252. Riigitee 2020. a. keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 291 autot. Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 8,248. Vajadusel tuleb ette näha ristumiskoha remont, näiteks uue kulumiskihi kavandamine. Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt ei ole planeeritud. Planeeritud krundi juurdepääsutee on näidatud põhiplaanil. Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hajaasustusest tingituna pole ehitusjoont riigitee suhtes välja kujunenud. Sellest tulenevalt planeerida elamud väljapoole riigitee kaitsevööndit. Planeeringu joonistel on näidatud planeeringualal ja selle läheduses paiknevad olemasolevad ja planeeritud tehnovõrgud ning muu asjakohane taristu. Uusi tehnovõrke koos nende kaitsevööndi ulatusega ei ole riigitee alusele maaüksusele DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25 November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING 16 planeeritud. Kui peaks tulevikus tekkima vajadus rajada riigiteega ristuv ELA_SA sidekanalisatsioon baasil uus sidekanalisatsiooni osa, siis tuleb see projekteerida ja paigaldada kinnisel meetodil, nö. hülsstorustiku horisontaalse suundpuurimise teel. Transpordiamet ei võta Planeerimisseaduse § 131 lõige 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendaja peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed „Atmosfääriõhu kaitse seadus” alusel kehtestatud Keskkonnaministri 03. oktoober 2016. a. määrusele nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas Keskkonnaministri 16. detsember 2016. a. määruse nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (Ehitusseadustik1 § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik1 § 99 lõige 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet. Vastavalt juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohaselt on planeeritud mahasõidu nähtavuse tagamiseks puhastada nähtavuskolmnurgad 5 x 120 m (5 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele ja 120 m mõlemale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele vastavalt tegelikule olukorrale) teeäär. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust, vajadusel tuleb ette näha sellelt alalt tee äärte puhastamine. Erandina võib nähtavuskolmnurka istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (Ehitusseadustik § 72 lõige 2). Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.8.6 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine. Sajuvett ei ole planeeritud juhtida riigitee alusele maaüksusele ega riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Planeeritavate kruntide liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud Planeeringu põhijoonisel. Kruntide siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud ulatuses rasketehnikale (kruntide teenindamiseks vajalik tehnika). Parkimine lahendatakse planeeringualal krundi siseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile või haljastusprojektide lahendustele. Tee kattekihtide valik lahendatakse hoonete ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga, mis koostatud teede projekteerimise tegevusluba omava isiku poolt. Juurdepääsuks Positsioon 1 ja Positsioon 2 kruntidele ning Ellamäe, Uus-Ellamäe, Tiigiella, Talvetee ja Mäeella maaüksustele on Positsioon 3 krundile planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutavate Positsioon 1 ja Positsioon 2 kruntide ning Ellamäe, Uus-Ellamäe, Tiigiella, Talvetee ja Mäeella maaüksuste kasuks. Juurdepääsu kasutamise korralduslikud küsimused reguleerivad maaüksuste omanikud vastavasisulises servituudikokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Juurdepääsu reaalservituut saab juriidilise aluse peale vastava kande tegemist kinnistusraamatusse. Raske tehnika läbipääsutee tingimused lepitakse kokku täiendavate kokkulepete alusel. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. Juurdepääsuteid kasutavate maaüksuste omanike kokkuleppel ja finantseerimisel kaaluda rajada tolmuvaba kattega teekatend. Postkastid rajatakse vastavalt posti teenusettevõtte (näiteks Eesti Post AS) juhistele. 1.13 PIIRKONNA TURVALISUS Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et: - planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25 November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING 17 - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - vajadusel oleks ehitusperioodil hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu maaüksuse territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga. 1.14 PLANEERINGU REALISEERIMINE Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. Hiiumaa Vallavalitsusega. Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva maaüksuse omanikku. 1.14.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Planeeritavate maaüksuste maakorralduslik jagamine peale detailplaneeringu kehtestamist: Huvitatud isik tellib vastavat litsentsi omavalt maamõõtjalt katastritöö, mille sisuks on vastavalt detailplaneeringule uute katastriüksuste moodustamine olemasolevate katastriüksuste piiride muutmise läbi ja katastriüksuste liitmine. Maamõõtja poolt koostatud katastritoimiku alusel võtab kohalik omavalitsus vastu korralduse, millega määratakse katastriüksuse piirid, pindala ja sihtotstarve. Vastu võetud korralduse alusel viiakse sisse muudatused maakatastris. 2. Enne krundi/maaüksuse müüki seada krunti/maaüksust läbivale juurdepääsuteele reaalservituut teed kasutava krundi/maaüksuse kasuks. 3. Enne krundi/maaüksuse müüki seada krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks. 4. Teede ja tehnovõrkude rajamine:  Teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine, projektide kooskõlastamine. Projekteerimistööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte finantseerimisel ning tehnovõrkude ja - rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel. Elektrivõrgu maakaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse. Võimaliku sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub maaüksuse omaniku finantseerimisel ja sidevarustuse ettevõtte vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini ulatuvad kaablid teenusepakkuja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Puurkaevu ja veetorustike ning muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku poolt ja finantseerimisel.  Teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine.  Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine, sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Ehitustööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel.  Teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine.  Teedele ja tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine. 5. Hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis):  Vastavalt Põhiplaanile on hoonestatavad krundid Positsioon 1 ja Positsioon 2. Hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus.  Krundi hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine.  Peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.  Hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus). Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa/-teatise väljastamist.  Ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25 November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING 18 2. JOONISED DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25 November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING M 1 : 1 000 000 40 0 m B TINGMÄRGID: 200 m B PLANEERINGUALA PIIR KATASTRIÜKSUSE PIIR RIIGIMAANTEE KÕRVALMAANTEE (PERSPEKTIIVNE) KOHALIK MAANTEE ALAJAAM TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT B PLANEERITUD TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT SADAM LAUTRI KOHT B BUSSIPEATUS MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha skeemi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2022. aasta Eesti põhikaart mõõtkava M 1 : 10000 mustvalget rasterkaarte nr. 62124 ja nr. 62133 . 3. Planeeringuala asub: - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul ja rohelise võrgustiku tuumalal ; - Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Esiküla piiranguvööndis ( registrikood: KLO1101399); - Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141); - Natura 2000 Väinamere linnualal (kood: RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (kood: RAH0000605) . 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 22 - 25 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee JUHATAJA OBJEKT ARHITEKT JAAN KUUSEMETS ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond TEET ELSTEIN JOONIS KUUPÄEV 19.09.2022. a. ASUKOHA SKEEM STAADIUM DP JOONISE NR. 1 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3 K äi na K äi na l ah l ahe- R e-Kas Kass a egistr ik os ari m aa ri m od: K stik u Regisaasti kuka LO10005k aitseala Nat u tr ik it se 08 r a 20 ood: KLOal a, Esik Reg 00 1 1013 üla piir Nat u i str ikoodV äi name 99 angu vöön ra :R re l Regi s20 00 V ä A H00 001innuala d tr iko i nam 33 od: R ere lo A H00 odus 0060 ala 5 K äi na K äi na l ah l ahe- Regise-Kass ar Ka Kass a t i ri m a r ik ood: Km aastik u ELP0 dastik LO10 k aits 0103 Reg asti kuk 00 eala 70 Nat u istr ik oodait seal a, 508 ra : KLO K Reg 20 00 1100 äina siht Nat u i str ikoodV äi name 142 k aits evöö r a 20 : RA H re lin nd Regi s 0 V ä0 0 n 0 001 uala tr iko i nam 33 od: R ere lo A H00 odus 0060 ala 5 K eh ELLAtest at ud M D Orj ak ÄE KINNagopen u kül I O a, Kä STU D ETÜ töö nr. ina v A 0 ald, H ILPLANEE6-130 iiu m R aako ING nd TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA VÄLISPIIR VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA VAREM PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE MUSTKATTEGA TEE KRUUSKATTEGA TEE TEERADA KIVIAED PINNASTEE TRUUP METS HARVIK K äi na K äi na l ah l ahe- Regise-Kass ar KADASTIK, VÕSA Kass a t i ri m a r ik ood: Km aastik u Reg a sti kuk LO10 k aits 00 eala Nat u istr ik oodait seal a, 508 ROHUMAA r a 20 : KLO K assa Reg 00 1100 Nat u i str ikoodV äi name 141 ri piirang r a 20 : RA H re lin uv öö 00 00 nuala nd Regi s 00 V ä 13 TÕNGERMAA tr iko i nam od: R ere lo 3 A H00 odus 0060 ala VALL, NÕLV 5 LEHTPUU ÜKSIK KADAKAS, PÕÕSAS HEKK PUURKAEV SALVKAEV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA KAEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD VALITUD HAJUSKÕRGUSED MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugiplaani koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 03. märts 2022.a. koostatud "Ellamäe, Uus-Ellamäe, Tiigiella, Talvetee ja Mäeella kinnistud" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP21_116. 3. Planeeringuala asub: - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul; - Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Esiküla piiranguvööndis ( registrikood: KLO1101399); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141); - Natura 2000 Väinamere linnualal ( registrikood: RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal ( registrikood: RAH0000605). 4. Koordinaadid L-E ST'97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Ka ELP0 dastik TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 0103 HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 22 - 25 79 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee JUHATAJA OBJEKT ARHITEKT JAAN KUUSEMETS ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond TEET ELSTEIN JOONIS KUUPÄEV 19.09.2022. a. TUGIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 2 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A2 ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS Pos Krundi aadress Krundi planeeritud Krundi Moodustatakse Liidetavate- Osade senine nr sihtotstarve planeeritud kinnistutest(nr). lahutatavate sihtotstarve Käina l ahe-Kassari maasti kuk ait seala Registrik ood: KLO1000508 Käina l ahe-Kassari maasti kuk ait seala, Esiküla pii ranguv öönd (katastriüksuse liik) suurus (ha) k.a. riigi / linna osade (katastriüksuse liik) Registrik ood: KLO1101399 Nat ura 2000 V äi namere linnuala maa suurused (ha) Registrik ood: RAH0000133 Nat ura 2000 V äi namere loodusala Registrik ood: RAH0000605 1 Positsioon 1 Elamumaa 100% 1,07 36802:003:0257 2,75 Elamumaa 100% 36802:003:0257 1,68 2 Positsioon 2 Elamumaa 100% 1,40 36802:003:0257 2,75 Elamumaa 100% 36802:003:0257 1,35 3 Positsioon 3 Transpordimaa 100% 0,28 36802:003:0257 2,75 Elamumaa 100% Käina l ahe-Kassari maasti kuk ait seala Registrik ood: KLO1000508 36802:003:0257 2,48 Käina l ahe-Kassari maasti kuk ait seala, Käina si htk ait sev öönd Registrik ood: KLO1100142 Kokku: 2,75 Nat ura 2000 V äi namere linnuala Registrik ood: RAH0000133 Nat ura 2000 V äi namere loodusala Registrik ood: RAH0000605 Kehtest at ud Dagopen OÜ töö nr. 06-130 ELLAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING Orjaku kül a, Käi na val d, Hii u maak ond MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE DETAILPLANEERING KATASTER EP üksikelamu maa E elamumaa LT tee ja tänava maa-ala T transpordimaa 1 PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD TINGMÄRGID POS. NR. 1 POSITSIOON 1 KRUNDI AADRESS KRUNDI SUURUS (ha) 1,07 SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE (Det.planeering) EP (kataster) E OSAKAAL (%) 100 PLANEERINGUALA PIIR 2 POSITSIOON 2 1,40 EP E 100 KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR 3 3 POSITSIOON 3 0,28 LT T 100 MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD UUE KRUNDI PIIR 1 PLANEERITUD KRUNDI POSITSIOONI NUMBER 2 KOORDINAATPUNKT JA SELLE NUMBER OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE MUSTKATTEGA TEE Käina l ahe-Kassari maasti kuk ait seala KRUUSKATTEGA TEE Registrik ood: KLO1000508 Käi na l ahe-Kassari maasti kukait seal a, Kassari piiranguvöönd Registrik ood: KLO1100141 TEERADA Nat ura 2000 V äi namere linnuala Registrik ood: RAH0000133 KIVIAED Nat ura 2000 V äi namere loodusala Registrik ood: RAH0000605 PINNASTEE TRUUP METS MÄRKUSED: HARVIK 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Kruntimise plaani koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 03. märts 2022.a. koostatud "Ellamäe, Uus-Ellamäe, Tiigiella, Talvetee KADASTIK, VÕSA ja Mäeella kinnistud" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP21_116. 3. Planeeringuala asub: - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul; ROHUMAA - Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Esiküla piiranguvööndis ( registrikood: KLO1101399); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141); TÕNGERMAA - Natura 2000 Väinamere linnualal ( registrikood: RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal ( registrikood: RAH0000605). 4. Koordinaadid L-E ST'97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. VALL, NÕLV LEHTPUU TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 22 - 25 ÜKSIK KADAKAS, PÕÕSAS Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee HEKK JUHATAJA OBJEKT PUURKAEV ARHITEKT JAAN KUUSEMETS ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA SALVKAEV KINNISTU DETAILPLANEERING JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA KAEV TEET ELSTEIN 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN JOONIS SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS KUUPÄEV 19.09.2022. a. KRUNTIMISE PLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 3 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 2000 FORMAAT A3 KR UNTID E EHITUSÕIGUS PÕ HIL ISE D ARH ITEKTUURINÕ UDED Hoonete suurim Hoonete lubatud Suurim lubatud ehitise- Hoonete Krundi suurim suletud Parkimiskohtade arv Krundi Hoonete lubatud maa- Tule- Olemasoleva krundi alune pind (m 2) suurim kasutamise Katusekalle, brutopind (m ) 2 Piirangud. Märkused Pos nr. suurus suurim lubatud pealne/maa- püsivus- aadress lubatud arv sihtotstarve tüüp (ha) maa- maa- kõrgus (abs.) alune sh. norma- kavan- klass krundil /osakaal % kokku pealne alune korruselisus 1. korrusel tiivne datud Mäeella 1 1,07 300 0 3 EP / 100 Põhihoonel 2/0 Põhihoone 550 300 3 3 TP3 - Planeeritud sõiduautode parkimine, 3 kohta; 7,5 (12,5), põhimahul - Planeeritud puurkaev, hooldeala ulatus 10 m; kõrvalhoonel 35°-45°, - Planeeritud bioloogiline omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m; 6,0 (11,0). viilkatus. - Planeeritud perspektiivne sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; Kõrvalpinnal - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; lubatud - Ranna ehituskeeluvöönd muutmisettepanek, planeeritud hoonestusala osas; 20°-45°, - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; pult- või - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, registrikood: KLO1000508; viilkatus. - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Esiküla piiranguvöönd, registrikood KLO1101399; Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Kõrvalhoonel - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd, registrikood KLO1100141; Registrikood: KLO1000508 20°-45°, - Natura 2000 V äinamere linnuala, registrikood RAH0000133; Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Esiküla piiranguvöönd Registrikood: KLO1101399 pult- või - Natura 2000 V äinamere loodusala, registrikood RAH0000605; Natura 2000 Väinamere linnuala viilkatus. Registrikood: RAH0000133 - Eratee kaitsevöönd, laius mõlemal pool sõiduraja telge on 10 m; Natura 2000 Väinamere loodusala - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku tugiala; Registrikood: RAH0000605 - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik. Mäeella 2 1,40 300 0 3 EP / 100 Põhihoonel 2/0 Põhihoone 550 300 3 3 TP3 - Planeeritud sõiduautode parkimine, 3 kohta; 7,5 (9,6), põhimahul - Planeeritud puurkaev, hooldeala ulatus 10 m; kõrvalhoonel 35°-45°, - Planeeritud bioloogiline omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m; 6,0 (8,1). viilkatus. - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks; Kõrvalpinnal - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; lubatud - Planeeritud perspektiivne sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 20°-45°, - Tuletõrje veevõtukoht, üldjuhul peab paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel; Kadastik pult- või - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; ELP0010370 viilkatus. - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Kõrvalhoonel Registrikood: KLO1000508 - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, registrikood: KLO1000508; Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Käina sihtkaitsevöönd 20°-45°, - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd, registrikood KLO1100141; Registrikood: KLO1100142 20 pult- või 0 .0 - Natura 2000 V äinamere linnuala, registrikood RAH0000133; Natura 2000 Väinamere linnuala 0 Registrikood: RAH0000133 viilkatus. - Natura 2000 V äinamere loodusala, registrikood RAH0000605; Natura 2000 Väinamere loodusala - Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; Registrikood: RAH0000605 Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 06-130 ELLAMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING - Eratee kaitsevöönd, laius mõlemal pool sõiduraja telge on 10 m; Orjaku küla, Käina vald, Hiiu maakond - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku tugiala; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik. Mäeella 3 0,28 Ei määrata LT / 100 Ei määrata - Planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus Positsioon 1 ja Positsioon 2 kruntide kasuks; - Planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus Ellamäe, Talvetee, Uus-Ellamäe ja Tiigiella maaüksuste kasuks; - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks; - 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Planeeritud perspektiivne sidekanalisatsioon, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Ranna piiranguvöönd, laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, registrikood: KLO1000508; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd, registrikood KLO1100141; - Natura 2000 V äinamere linnuala, registrikood RAH0000133; - Natura 2000 V äinamere loodusala, registrikood RAH0000605; - Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku tugiala; REKONSTRUEERITAV - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik. 3 0.00 TAGASIPÖÖRDEKOHT Kokku 2,75 600 0 6 1.100 600 6 6 (minimaalselt 12x12m) 2 00 .0 0 10.00 12.00 TVK TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR 1 0.00 PLANEERITUD KRUNDI PIIR VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA 1 0.00 5.00 28.87 10.00 8.00 22.80 1 7.00 PLANEERITUD HOONESTUSALA 20.00 100% EP 6.04 10.00 1 4.94 OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE 1 1 2.00 7,5 m 3 tk. 300 m² KRUNDI EHITUSÕIGUS 1 PLANEERITUD ÜKSIKELAMU SOOVITUSLIK ASUKOHT 18.98 1 R= 10 2/0 m 2 3 PLANEERITUD KÕRVALHOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT 4 5.30 2 2 3 0.12 1,40 ha EP ÜKSIKELAMU MAA 12123 RIIGI MAANTEE JA TEE NUMBER "POSITSIOON 2" LT TEE JA TÄNAVA MAA-ALA 1 5.8 2 66.04 Hoonestusala ca 1485 m² REKONSTRUEERITAV OLEMASOLEV JUURDEPÄÄSUTEE 6 PLANEERITUD REKONSTRUEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES p3 SA 2 5 .00 p3 SA 1 KÕRGUS 10 LK 3 1.77 PLANEERITUD KRUNDI PARKIMISKOHT SÕIDUAUTODELE MEETRITES EHITISE- HOONETE .21 p3 SA 5 .0 2 ALUNE ARV KRUNDIL m SUURIM 0 PIND 10 PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE KORRUSELISUS R= .73 PARKIMIS- 41 KOHTADE LK OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS KRUNDI SUURUS ARV ÕUES 100% EP Käina lahe-Kassari maastikukaitseala "KRUNDI NIMETUS" Registrikood: KLO1000508 7,5 m 3 tk. OLEMASOLEV KADASTIK JA VÕSA HOONESTUSALA SUURUS 300 m² Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd 2/0 Registrikood: KLO1100141 PLANEERITUD PUURKAEVU VÕIMALIK ASUKOHT Natura 2000 Väinamere linnuala 1,07 ha 3 Registrikood: RAH0000133 R =1 0m (hooldeala ulatus 10 m) Natura 2000 Väinamere loodusala PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT "POSITSIOON 1" Registrikood: RAH0000605 PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT Hoonestusala ca 1832 m² PLANEERITUD BIOLOOGILINE OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING, TÖÖ NR. 22 - 25 (omapuhasti kuja on vähemalt 10 m, imbväljaku kuja on vähemalt 10 m) OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN 1 32 (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge) KOOSKÕLASTUSED: .81 PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT LK (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) PLANEERITUD MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT 1. 2. PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT 3 OLEMASOLEV SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS (kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOONITRASSI VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool kaabelliini 1 m paralleelse mõttelise jooneni) TVK OLEMASOLEV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA ASUKOHT (üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel) 3. 4. PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI SEADMISE VAJADUS 0m x12 PLANEERITUD TEHNOVÕRGUSERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA K5 N UR OL M VEEHAARDE HOOLDUSALA JA IMBVÄLJAKU VAHEMAA PLANEERITUD U SK (heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal lähemal kui 50 m) JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1 H TA V NÄ RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR 3 0. Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga (Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest) 00 RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK MÄRKUSED: 100% LT RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. (Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest) 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ning täpsustatakse ehitusprojektidega . Ei määrata Ei määrata Ei määrata tugipeenar sõidutee tugipeenar 12123 LOODUSKAITSEALA 3. Põhiplaani koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 03. märts 2022.a. koostatud "Ellamäe, Uus-Ellamäe, Tiigiella, Talvetee ja 2.5% 5% Ei määrata Kadastik Mäeella kinnistud" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. AP21_116. 5% 1:2 m ELP0010379 PIIRANGUVÖÖNDI VÄLISPIIR 4. Planeeringuala asub: 1 :2 Ei määrata 20 0,28 ha R K5 x1 SIHTKAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul; NU Kadastik POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA - Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508); "POSITSIOON 3" LM - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Esiküla piiranguvööndis ( registrikood: KLO1101399); KO US tee telg AV - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141); HT ROHELISE VÕRGUSTIKU TUGIALA 0,5 3,0 0,5 NÄ - Natura 2000 Väinamere linnualal ( registrikood: RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal ( registrikood: RAH0000605). 5. Koordinaadid L-E ST'97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR (peab paiknema ehitise sissepääsust kuni 200 m kaugusel) TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA VÄLISPIIR (1. kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugus ehitisest kuni 400 m) TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 22 - 25 (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m) Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee ERATEE KAITSEVÖÖNDI PIIR JUHATAJA OBJEKT (laius mõlemal pool sõiduraja telge on 10 m) ARHITEKT JAAN KUUSEMETS ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA JUHISE „RISTMIKE VAHEKAUGUSE JA NÄHTAVUSALA MÄÄRAMINE“ KINNISTU DETAILPLANEERING 5x120m KOHANE NÄHTAVUSKOMNURK JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond LIKVIDEERITAV OBJEKT TEET ELSTEIN PK SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERI ASUKOHT JOONIS KUUPÄEV 04.11.2022. a. PÕHIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 3 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1 TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest) RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI V MUUTMISETTEPANEK EHITUSKEELUVÖÖND (VASTAVALT RANNA- JA KALDAKAITSE SEADUSELE) SIHTKAITSEVÖÖND Ä E Sk PIIRANGUVÖÖND DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALA- KESKUSE MAA-ALA, SEGAEHITUSALA E SOOVITUSLIK EHITUSPIIRKOND HAJAASUTUSVIISIL L L HELIKOPTERI PLATS (LIIKLUSMAA) Sk SUVILATE MAA-ALA TIHEASUSTUSVIISIL Th SADAMATE MAA-ALA (TOOTMISMAA) Th PÕLLUMAAD (MAATULUNDUSMAA) RIIGITEE VALLATEE E 1 KÜLADE PIIRID MATKARAJAD (OL. OL./PERSPEKT.) Th Sk Ä / E / Sk ÄRIMAA, ELAMUMAA, SUVILATE MAA E 1 / SADAMAD / LAUTRIKOHAD Sk V VAATETORNID E 1 MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Sk 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaani koostamisel on kasutatud Keina Ehitus AS koostatud "Kassari saare üldplaneering" Kassari saare maakasutuskaarti M 1 : 20 0000, töö nr. 99-14. 3. Planeeringuala asub: - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul ja rohelise võrgustiku tuumalal ; - Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508); Sk1 - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Esiküla piiranguvööndis ( registrikood: KLO1101399); - Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141); - Natura 2000 Väinamere linnualal (kood: RAH0000133) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (kood: RAH0000605) . 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. E1 TELLIJA HIIUMAA VALLAVALITSUS Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Sadama 15 Kärdla 92412 Kreutzwaldi 24 Tallinn 10147 tel: 46 320 24 [email protected] TÖÖ NR. 22 - 06 Sk JUHATAJA Muinsuskaits. – E 15/2002 OBJEKT Hiiumaa ORJAKU KÜLAS ASUVA RISTIKU Harjumaa www.dagopen.ee ARHITEKT JAAN KUUSEMETS MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING JOONIS Hiiumaa vald, Hiiu maakond TEET ELSTEIN JOONIS ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE KUUPÄEV 19.09.2022. a. STAADIUM DP JOONISE NR. 4 ETTEPANEKU PLAAN DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3 24 3. LISAD DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25 November 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING 3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 25 FOTO 1: Vaade Mäeella maaüksusele kagu servast riigiteelt põhjaloode suunal. FOTO 2: Vaade Mäeella maaüksusele lääneedela poolsest nurgast kirde suunal, Pos 1 hoonestusala. FOTO 3: Vaade Mäeella maaüksusele Adamsonide põhjapoolsest nurgast kirde suunal, Pos 2 hoonestusala. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25 September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING 3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 26 FOTO 4: Vaade Mäeella maaüksusele põllumaa loodepoolsest nurgast kagu suunal. FOTO 5: Vaade Mäeella maaüksusel tiigi põhja servast lõunakagu suunal, paremal tuletõrje veevõtukoht. FOTO 6: Vaade Mäeella maaüksusel tiigi lõuna servast lääneedela suunal, Pos 1 ja Pos 2 hoonestusalad. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25 September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING 3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 27 DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 - 25 September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING LIITUMISLEPING nr 400047 1. OSAPOOLED 1.1 Liituja Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood Urman, Rein 36012020217 Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond Männamaa, Urmani 92102 Hiiu maakond Telefon e-post 511 0712, 469 7693 [email protected] 1.2 Võrguettevõtja Nimi Registrikood Elektrilevi OÜ 11050857 Klienditeeninduse aadress Klienditeeninduse e-post Klienditeeninduse telefon Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] 7 771 545 2. LIITUMINE 2.1 Tarbimiskoha andmed, mille võrguühendust liitumisleping käsitleb Tarbimiskoha aadress Mäeella Orjaku küla Hiiumaa vald Hiiu maakond Tarbimiskoha nimetus Katastriüksuse number Suvila 36802:003:0257 2.2 Loodava võrguühenduse andmed Pingeklass Faaside arv Amprite arv Madalpinge 3 20 A Liitumispunkti asukoht 41: Kinnistu vahetus läheduses või kinnistul eraldi alusel asuvas liitumiskilbis ostja toitekaabli kingadel. Liituja (esindaja) Võrguettevõtja esindaja Allkiri Allkiri 1/ 3 Hiiumaa Valla Käina Osavalla Valitsus Teie 18.02.2022 nr 8-2/28-2 [email protected] Meie 02.03.2022 nr 15-3/1831-2 Mäeella kinnistu detailplaneeringu algatamine Hiiumaa Valla Käina Osavalla Valitsus esitas 18.02.2022 Rahandusministeeriumile taotluse Orjaku külas asuvate Mäeella kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) vajalikkuse kohta seisukoha saamiseks, lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Samuti on palutud ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõule. Taotlusele on lisatud KSH eelhinnangu, detailplaneeringu algatamise otsuse ja lähteseisukohtade eelnõud (edaspidi ka eelnõu). Planeeringuala, suurusega 2,75 ha, moodustab Mäeella (36802:003:0257) elamumaa sihtotstarbega kinnistu. Kinnistu on hoonestamata, kõlvikuliselt koosseisult haritav maa, rohumaa, muu maa, mets ja õuemaa. Planeeringualal on seisuveeline tiik ja seda läbib kruuskattega tee. Juurdepääs planeeringualale on Vaemla-Kassari-Luguse (12123) riigimaanteelt. Detailplaneeringu eesmärk on jagada planeeringuala kaheks elamumaa ja üheks transpordimaa sihtotstarbega maaüksuseks, määrata elamumaa sihtotstarbega kruntidele hoonestusalad ja ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks, samuti määrata arhitektuursed tingimused, haljastuse ja heakorrastuse, teede ja liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutus, servituutide ja kitsenduste vajadus. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust. Planeeringuala paikneb Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal, mis kuulub Natura 2000 Väinamere linnu- ja loodusala koosseisu. Planeeringualal on III kategooria kaitsealuse taimeliigi esinemise tõenäosus. Käina valla Kassari saare üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala maatulundusmaa juhtfunktsiooniga maa-alale. Üldplaneeringu kohaselt võib Orjaku külas asustustihedus kasvada kuid eelistatud on varasemate hoonekohtade taaskasutamine. Küla äärealal tuleb paigutada hooneid hajusalt ja arvestada avatud vaadete säilimisega. Soovitav on rajada ühekordseid viilkatusega hooneid, kasutada viimistlusmaterjalina puitu, mitte kasutada plastmassi ja alumiiniumi. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja koostatud KSH eelhinnangu kohaselt ei kaasne detailplaneeringuga olulist negatiivset keskkonnamõju. Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist: 1. Mäeella kinnistu detailplaneeringu KSH menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui kavandatava tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning seatakse tingimused võimalike mõjude leevandamiseks. Kui menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha. 2. Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt Kassari I klassi riikliku tähtsusega väärtusliku maastiku alal. Maakonnaplaneeringuga on tehtud ettepanek määrata see rahvusmaastikuks. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad teede ja kommunikatsioonide läheduses. Uute madalpingeliinide rajamisel tuleb kasutada maa-alust kaablit. Vältida tuleb teede õgvendamist: On oluline tagada põllumaade jätkuv põllumajanduslik kasutus. Rannaniitude avatuse ja linnurikkuse eelduseks on jätkuv karjatamine, noori männikuid tuleks harvendada ja majandada puiskarjamaana. Talude renoveerimisel ja uute hoonete püstitamisel tuleks arvestada kohalike ehitustraditsioonidega. Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud väärtusliku maastiku hooldus- ja kasutussoovitusi. 3. Maakonnaplaneeringu kohaselt piirneb planeeringuala ilusa maanteelõiguga. Maakonnaplaneeringuga määrati ilusateks maanteelõikudeks sellised teed, mis läbivad kaunist ja vaheldusrikast maastikku. Enamasti jäävad ilusa vaatega kohad väärtuslike maastike piiridesse ja nende puhul kehtivad analoogsed hooldussoovitused, seejuures enim tähelepanu tuleb pöörata teeäärsete maastike kujundamisele ja hooldamisele. Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud ilusate maanteelõikude hooldus- ja kasutussoovitusi. 4. Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku tuumalal. Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib maakonnaplaneeringu kohaselt arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse- eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist. Palume detailplaneeringu koostamisel arvestada rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega. 5. Maakonnaplaneeringu kohaselt asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ja ehitamisel tuleb kasutada täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks. Palume detailplaneeringu koostamisel arvestada võimalike mõjudega põhjaveele ja selle kvaliteedile. 6. Eelnõu kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks jagada kinnistu kaheks elamumaa sihtotstarbega ja üheks transpordimaa sihtotstarbega maaüksuseks ning eesmärgiks määrata ehitusõigus elamumaa kruntidele elamu ja abihoonete püstitamiseks. Kirjeldatud ei ole, kas ja mitmeks krundiks planeeringuala jagatakse. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lõikes 1 on nimetatud detailplaneeringuga lahendatavad ülesanded, millest esimesed viis ülesannet on kohustuslikud. Planeeringuala kruntideks jaotamine on üks detailplaneeringu kohustuslikest ülesannetest. Krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Krundi ehitusõigusega määratakse krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed. Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist kasutada. Palume detailplaneeringu koostamisel järgida planeerimisseadust. 2 Koostöö tegemisel palume lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatud nõuetest. Tulenevalt PlanS § 142 lõikest 4 on valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. Selleks, et saaksime määrata täiendavad koostöötegijaid ja kaasatavad, palume Rahandusministeeriumile esitada detailplaneeringu eelnõu (eskiis) koos informatsiooniga selle kohta, kes juba on detailplaneeringu koostamisse kaasatud ja kellega on detailplaneering kooskõlastatud. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad planeeringu koosseisu lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. PlanS § 127 lõike 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talitust kursis Mäeella detailplaneeringu koostamisega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus Urve Pill 715 5809 [email protected] 3 Käina Osavalla Valitsus Teie 18.02.2022 nr 8-2/28-2 [email protected] Meie 09.03.2022 nr 7.2-2/22/3772-2 Seisukohtade väljastamine Hiiumaa Orjaku küla Mäeella kinnistu detailplaneeringu koostamiseks Olete taotlenud Transpordiametilt seisukohti Mäeella detailplaneeringu (katastritunnus 36802:003:0257, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringuga soovitakse luua eeldused kahe elamu rajamiseks. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12123 Vaemla - Kassari - Luguse km 8,234-8,252. Riigitee 2020.a keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 291 autot. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 8,248. Vajadusel näha ette ristumiskoha remont (uue kulumiskihi kavandamine). 2. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon. 4. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 5. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 6. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla jms. 7. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 8. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 vibratsioon, õhusaaste). Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 9. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anna Palusalu peaspetsialist projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus 58507716, [email protected] 2 (2) Käina Osavalla Valitsus Teie 18.02.2022 nr 8-2/28-2 [email protected] Meie 17.03.2022 nr 6-5/22/3430-2 Seisukoht Mäeella kinnistu detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta Küsisite Keskkonnaameti seisukohta Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõule „Mäeella kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ ning ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtadele. Planeeringuala hõlmab Hiiumaa vallas Orjaku külas asuvat Mäeella kinnistut1. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Mäeella kinnistu jagamine kaheks elamumaa sihtotstarbega maaüksuseks ja üheks transpordimaa sihtotstarbega maaüksuseks, hoonestusalade määramine, elamukruntidele ehitusõiguste, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele ning ühel elamumaa krundil ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamine elamu ja abihoonete püstitamiseks. Mäeella kinnistu on hoonestamata. Mäeella kinnistu jääb alale, kuhu on kehtestatud Ellamäe kinnistu detailplaneering2. Detailplaneering on koostatud toonase Ellamäe katastriüksuse (katastritunnus 36802:003:0210) kohta ning planeeringuga nähti ette olemasoleva katastriüksuse jagamine viieks elamumaa sihtotstarbega maaüksuseks. Kõigile maaüksustele määrati hoonestusala ja ehitusõigus kahe hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kokku 180 m2. Pärast detailplaneeringu kehtestamist Ellamäe katastriüksus jagati ning alale on moodustatud viis kinnistut: Talvetee, Uus-Ellamäe, Tiigiella, Ellamäe ja Mäeella. Välja ehitati ka detailplaneeringuga kavandatud tee, mis jääb valdavas ulatuses Mäeella kinnistule, ning rajati planeeringuga kavandatud tiik Mäeella kinnistule. Kaitstavad loodusobjektid Planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale3, paiknedes osaliselt Kassari piiranguvööndis ja osaliselt Esiküla piiranguvööndis. Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnualana ja Väinamere loodusalana. Piiranguvööndi kaitse- eesmärgiks on poollooduslike koosluste ja maastikuilme säilitamine. Kassari ja Esiküla piiranguvööndis on lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste 1 Katastritunnus 36802:003:0257, kinnistu registriosa nr 1129333, pindala 2,75 ha, katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa 2 DAGOpen OÜ Projektbüroo töö nr 06-130, kehtestatud Käina Vallavalitsuse 30.05.2007 korraldusega nr 160 3 Vabariigi Valitsuse 17.5.2007 määrus nr 148 „Käina lahe - Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri) Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks4. Kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut5. Planeeringualal ei esine kaitstavaid elupaigatüüpe. Alal on osaliselt tõenäosus III kaitsekategooria taimeliigi veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) esinemiseks. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas6. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja lisatud detailplaneeringu lahendusskeemi kohaselt kavandatakse Mäeella kinnistule kaks hoonestusala, millest idapoolne hoonestusala jääb väikeses ulatuses veripunase koldrohu elupaika. Arvestades, et hoonestusala kavandatakse liigi elupaiga servaalale ning selle asukoha puhul on tegemist tee ja tiigi rajamisel oluliselt muudetud maastiku ning pinnasega, on vähetõenäoline kaitsealuse taimeliigi isendite esinemine alal. Ranna ehituskeeluvöönd Mäeella kinnistu jääb osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse, mille ulatus on määratud looduskaitseseadusega. Meresaartel on ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit7. Korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd koosneb üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest8. Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest9. Mäeella kinnistu rannaalal esineb korduv üleujutus ning kasvab ka korduvalt üleujutatavale alale iseloomulik taimestik (rannaniidud). Kuna Kassari üldplaneeringuga10 ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, tuleb antud piirkonnas ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 meetri kõrgusjoonest (1 meetri kõrgusjoonest mõõdetud 200 meetrit). 1 meetri kõrgusjoonest arvestatuna jääb Mäeella kinnistu osaliselt ranna ehituskeeluvööndisse. Ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud 11. Ranna ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest12. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul13. Detailplaneeringu lahendusskeemi kohaselt kavandatakse Mäeella kinnistule kaks hoonestusala, millest üks asub väljaspool kehtivat ranna ehituskeeluvööndit ja teine osaliselt ranna ehituskeeluvööndis. Seejuures on osaliselt ehituskeeluvööndisse jääv hoonestusala kavandatud samasse asukohta, kuhu kehtiva Ellamäe detailplaneeringuga oli planeeritud hoonestusala (pindala 1950 m2) elamu ja abihoone ehitamiseks ning nende hoonete kanalisatsioonirajatised. Planeeritav läänepoolne hoonestusala kavandatakse haritava maa kõlvikule, idapoolne hoonestusala haritava ja muu maa kõlvikule. 4 Kaitse-eeskiri § 14 lg 1 p 5 5 Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 14 lg 1 p 5 6 LKS § 55 lg 8 7 LKS § 38 lg 1 p 1 8 LKS § 35 lg 4 9 LKS § 35 lg 31 10 Kehtestatud Käina Vallavolikogu 27.03.2003 määrusega nr 32 11 LKS § 38 lg 3 12 LKS § 40 lg 1 13 LKS § 40 lg 3 2 (3) Lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet seisukohal14, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju, sh ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, kaitsealale ning ranna- ja kalda kaitse eesmärkidele, ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraldus) [email protected] Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus) [email protected] 14 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas 3 (3) HIIUMAA VALD KÄINA OSAVALLA VALITSUS Ametid, asutused ja puudutatud isikud 28.04.2022 nr 8-2/28-6 Mäeella kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise teade Hiiumaa Vallavolikogu algatas Hiiumaa Vallavolikogu 21.04.2022 otsusega nr 42 Orjaku külas asuva Mäeella kinnistu (kinnistu registriosa nr 1129333, katastritunnus 36802:003:0257, pindala 2,75 ha, sihtotstarve elamumaa) detailplaneeringu koostamise ja jättis algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise. Eelhinnangu kohaselt ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju ja ebasoodsat mõju Natura 2000 ala kaitse- eesmärkidele ja kaitsealadele. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Mäeella kinnistul ehitusõiguse määramine ja vähendada ranna- ja ehituskeeluvööndi ulatust Mäeella kinnistul. Mäeella kinnistu detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Käina valla osa, Kassari üldplaneeringu põhilahendust ehituskeeluvööndi vähendamise osas. Mäeella kinnistu detailplaneeringu ülesandeks on Mäeella kinnistu kaheks elamumaa krundiks ja üheks transpordimaa krundiks, määrata hoonestusalad, elamumaa krundiks ja transpordimaa krundiks, teede ja liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja – rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Käina Osavalla Valitsuses Hiiu mnt 28, Käina alevik, Hiiumaa vald või Hiiumaa valla veebilehel https://vald.hiiumaa.ee/detailplaneeringute-algatamine Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Omar Jõpiselg osavallavanem Lisa: Hiiumaa Vallavolikogu 21.04.2022 otsus nr 42. Merilin Kaevandes [email protected], 462 2882 Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559 92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550 Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus Mai 2022 HIIUMAA TEATAJA • 3 Volikogu aprillikuu istungilt Ventilatsioonitööd Kõrgessaare arengustrateegia litsuse hallatavad asutused se- tud. Osavallakogusse hooleko- haldussüsteemis Amphora. Emmaste põhikoolis 2030+ koostamise algatamine ni Hiiumaa munitsipaalkoolid gu esindajaks valitu saab osale- Algatati Kõrgessaare arengu- ja -lasteaiad. Teisi valla asutu- da osavallakogu töös hoolekogu Munitsipaaleluruumi 1. aprillist 31. juulini toimub toimub kooli õppetöö asendus- strateegia 2030+ koostamine. si haldavad osavallad. Muuda- esindajana seni, kuni ta kuulub tunnistamine tööandja Emmaste põhikoolis ventilat- pindadel Emmaste noortekes- Selle eesmärk on aidata kaasa tusega saab lisaks olla vallava- hoolekogusse. eluruumiks sioonisüsteemi paigaldus. Ko- kuses ja päevakeskuses. Käsi- piirkonna jätkusuutlikkusele, litsuse hallata ka muu hallatav Tunnistati Käina Hiiu mnt 1c gu koolimaja saab sundven- töömajas ja spordihallis tun- toetada kohapealse ettevõtlus- asutus. See võimaldab mitmes Hiiumaa valla ühisveevärgi ja korter 2 tööandja eluruumiks. tilatsiooni ja seeläbi paraneb nid jätkuvad. keskkonna arengut ning mitme- erinevas osavallas tegutsevad -kanalisatsiooni arendamise Tegemist on ühetoalise korte- ruumides siseõhu kvaliteet. Ventilatsioonisüsteemi pai- kesisemate töövõimaluste teket. asutused tuua osavallast valla- kava aastateks 2022–2033 riga, mis ei ole sobilik noore pe- 1. aprillist kuni 10. juunini galdab OÜ Tresden. Arengukava koostamiseks moo- valitsuse alla. Võeti vastu ühisveevärgi ja -ka- re eluruumiks pikema perioo- Villalao katus dustatakse töörühm, kuhu kaa- Muudatusega saab volikogu nalisatsiooni arendamise kava, di vältel. Tööandja eluruumiks satakse lisaks vallavalitsusele, lisaks revisjonikomisjonile moo- mille eesmärk on olemasoleva- muutmisega muutub selle väl- osavallavalitsusele ja osavalla- dustada ka teisi alatisi komisjo- te ühisveevarustuse ja kanali- jaüürimine paindlikumaks ja kogule Kõrgessaare piirkonna aktiivseid inimesi. Juunis ja au- ne – see annab volikogule õigu- se moodustada komisjone vasta- satsiooni süsteemide olukor- ra kirjeldamine ja analüüs, vee- seda on võimalik kasutada val- lale vajalike spetsialistide ma- valmib augusti lõpuks gustis toimuva avaliku väljapa- valt vajadusele. Täpsustati ka ko- majanduslike probleemide ning jutamiseks. Kärdla osavald sõlmis märt- konstrueeritakse kandekonst- neku ja avalike koosolekute kau- misjonide moodustamise korda, nendest tulenevate eesmärkide sis lepingu OÜga Scruuv Villa- ruktsioonid ning taastatak- du on võimalus kaasa rääkida vallavanema asendamist ja eel- määratlemine, investeeringu- Rookopli tn 20 maaüksuse lao katuse ehitustöödeks. Vil- se oluliselt lagunenud ja osa- kõigil vallakodanikel. arve koostamise põhimõtteid. projektide hindamine lühi- ja detailplaneeringu koostamise laladu saab uue katuse augus- liselt puuduvad karniisid. Li- pikaajalises perspektiivis. algatamine ti lõpuks. saks restaureeritakse karniis Osavallakogu Hiiumaa valla osavaldade Algatati Kärdla linna Rookopli tn Muinsuskaitselise pädevu- ja lubikrohv. koosseisu muutmine põhimääruse muutmine Eralasteasutuse ja 20 maaüksuse detailplaneerin- sega seotud tööde teostajaks on Ehitustööde maksumus il- Osavallakogusse kuulub kaks Osavaldade põhimääruses tehti eraüldhariduskooli toetamise gu koostamine ja kinnitati läh- alltöövõtja OÜ Tarum Ehitus. ma käibemaksuta on 228 000 selles osavallas elavat valimis- sisemist töökorraldust puuduta- korra muutmine teseisukohad. Jäeti algatamata Ehitustööde käigus eemal- eurot. Muinsuskaitseamet tel enim hääli saanud kandidaa- vaid muudatusi, aga ka täpsusta- Eelnõu järgi on plaan tõsta era- keskkonnamõju strateegiline datakse täies ulatuses laohoo- eraldas Kärdla osavallale mul- ti. Pühalepa osavallakogu lii- ti osavallavanema ametisse ni- lasteaiale makstava toetuse suu- hindamine. ne olemasolev, algupärast tõr- lu katuse rekonstrueerimistoe- ge Aivo Saar on teinud avaldu- metamist: osavallavanem nime- rust 64 eurolt 175 euroni lapse vapappi kattev eterniitkatus tusena 100 000 eurot, osaval- se osavallakogu liikme volitus- tatakse ametisse valitsuse poolt kohta kuus. Arutelu jätkub: eel- Mäeella kinnistu ja paigaldatakse uus SBS rull- la omafinantseering on 128 test loobumiseks ning järgmi- vallavanema ettepanekul, kuu- nõu saadeti volikogus kolman- detailplaneeringu algatamine materjalist bituumenkatus, re- 000 eurot. ne selles piirkonnas enim hääli lanud ära osavallakogu arvamu- dale lugemisele. Algatati Orjaku küla Mäeel- saanud kandidaat Argo Nurs on andnud nõusoleku osavallakogu se kandidaadi kohta. Osavallakogu liikmeid puu- Vallavanema puhkusele la kinnistu detailplaneeringu koostamine ja kinnitati lähte- Endise politseimaja töös osalemiseks. Seega muutus dutab kaks muudatust. Osaval- lubamise ja lähetusse seisukohad. Jäeti algatamata Pühalepa osavallakogu koosseis. lakogus ettevõtjaid esindav liige suunamise korra muutmine keskkonnamõju strateegiline lammutustööd Kõrgessaare peab olema osavalla elanik ning Muudeti vallavanema riigi- hindamine. Hiiumaa valla ettevõte peab tegutsema antud sisese lähetamise vormista- maanteel algavad peagi põhimääruse muutmine osavallas, aga ei ole seotud selle- mist, mis toimub nüüd sarna- Põhimääruse järgi olid vallava- ga, kuhu ettevõte on registreeri- selt teenistujatega dokumendi- Kärdla osavald sõlmis Kõrges- saamise tingimus oli, et sama saare maantee 2/1 ehk endise suur sotsiaalpind kui juurde politseimaja lammutamiseks ehitatakse, tuleb kas lammu- lepingu OÜga Lammutusme- tada või erakätesse müüa. Ku- hed. Hoone peab lammutatud na Tohvri hooldekeskusel sel- olema hiljemalt augusti lõpuks. list pinda kuskilt võtta polnud, Tööde maksumus on 22 800 otsustati lammutada endine eurot, millele lisandub käibe- politseimaja Kärdlas Kõrges- maks. Kärdla osavald kaasfi- saare maanteel, sest sellele po- nantseerib lammutamist CO2 le leitud kasutusotstarvet ning rahadest. hoone ülalpidamine on kulu- Kõrgessaare maanteel 2/1 kas. Hoone asemele on esialgu hoone lammutatakse, sest plaanis rajada haljasala. Tohvri hooldekodu juurde- ehituse rahastamiseks toetuse Venemaa sõjategevus ja selle mõjud Sõjategevus Ukrainas on kest- oodatud. Eriti just majutus- nud üle kahe kuu. Kaos, mis võimaluste osas. Koondinfo Üürimaja eskiis, tänavapoolne vaade sellega kaasneb, on hetkel siit, põgenikekriisi kohta ning või- justkui lähedalt, ent samas nii malus abipakkumine sisestada kaugelt vaadates täielikult hoo- on siin: https://vald.hiiumaa. Kõrgessaare üürimaja eskiisprojekt valmis mamatu. Samas ei pea Eesti ega eestlased häbenema. Väi- kese riigina oleme suutnud end ee/aitame-ukrainat. Samamoodi on imetlus- väärne, kuivõrd kiiresti – eri- Kõrgessaare osavald otsustas juured ning ammune piirkon- kujuneda maamärgiks nii ko- vast kasutajat. selle teema osas hoopis suu- ti lapsed – on meie kogukon- Kredexi abiga renoveerida Sa- na hoonete imetlus viisid arhi- halikule inimesele kui külasta- Eskiisprojektile järgneb ehi- remaks teha. Meie igakülgne da lõimunud. Valdavad ees- dama tee 6 hoone ja teha sellest tektid aga Sadama tee 6 üürima- vale turistile. Ühtlasi on oluline tusprojekti tellimine, mille eel- abi on märkimisväärselt suur ti keelt ning püüavad meie ta- üürimaja. Kuna Kredexi vastav ja projekteerimise pakkumise ja kvaliteetse ning kaasaegse üüri- datav valmimine võiks olla 2022 olnud ning jätkame sel kursil. vadele-kommetele pihta saa- programm on pausile pandud, töö teostamiseni. pinna loomine selle mugavuste a lõpuks. Renoveerimise rahas- 21. aprilli seisuga on Ees- da. Vaimselt ei ole põgenikel on tööd üürimajaga veninud. Projekti eesmärk on olemas- ja hüvedega, kus ruumiplanee- tusmudeleid ja võimalusi vaatab ti vastu võtnud 31 659 sõjapõ- kindlasti kerge. Usun, et hiid- Nüüdseks on aga arhitektuuri- olevale Sadama tee väärikale ar- ring on funktsionaalne, avar ja Vallavalitsus ja volikogu tulevas- genikku. Iga päev lahkub Uk- laste pakutav tugi leevendab büroo OÜ LIVE Architects val- hitektuuriansamblile lisada uut valgusküllane ning kus inime- te eelarvetega. Kindlasti on vaja- rainast umbes 50 000 inimest, seda olulisel määral. mis saanud Kõrgessaare üüri- linnaehituslikku ja sotsiaalset ne end hästi ja koduselt tunneb. dus lisakapitali kaasamisele, ol- samas on Ukrainasse tagasi Samas tuleb jätkuvalt mee- maja eskiislahenduse. kvaliteeti. Muuta seni ajaham- Arhitekti süda jäi saavutatud tu- gu selleks siis erakapital või riik. pöörduvate inimeste arv tõus- les pidada, et põgenike abista- Varasemalt on ettevõte kes- bast puretud hoone esindusli- lemusega küll rahule ning loo- nud 40 000-ni ööpäevas. mine ei ole sprint, vaid mara- kendunud peamiselt väikeela- kuks ja vaoshoitult elegantseks detavasti kõnetab perspektiiv ÜLLAR LAID ton – peame olema valmis abis- mute arhitektuurile. Hiiumaa pärliks, mis perspektiivselt võiks nii kohalikku elanikku kui tule- abivallavanem Hiiumaa tama pika aja jooksul. Et seda Saarel on 21. aprilli seisuga saaksime teha, peame hoolit- 70 sõjapõgenikku Ukrainast. sema, et ise terved ja tugevad Kärdla kool kolib asenduspindadele Neist üle poole on alaealised. püsime, nii vaimselt kui füü- Kõigile on leitud majutus. siliselt. 18 last ja noort on leidnud ko- Kõigele vaatamata olen jät- Kärdla kooli ehitustööd on jõud- mängude maja ruumides. Täp- se 1976. aastal ehitatud hoone, Kärdla kooli uus hoone saab ha meie lasteaias või koolis. kuvalt kindel, et me tuleme nud etappi, kus lammutamisele semat infot jagatakse koolipere- mis asub Kärdla muusikakoo- olema praegusest väiksem ja Täiskasvanud, kes soovinud, selle väljakutsega toime. Nii minevad hooned kolitakse tüh- le Stuudiumi vahendusel. Ehita- li ja Hiiumaa gümnaasiumi va- vastab laste arvu prognoosile (u on leidnud töökoha. sõjapõgenike aitamisega siin jaks. Viimane koolipäev praegu- jale antakse lammutamiseks mi- hel. Alles jääb u 800ruutmeetrine 340 õpilast): 2200 ruutmeetrit, Südame teeb soojaks, kui- Eestis ja Hiiumaal kui Ukrai- ses hoones oli õpilastel 22. april- nevad hooned üle 15. mail. võimlaosa. Hiiumaa gümnaasiu- kaasaegse ruumiplaneeringuga võrd paljud on pakkunud va- na toetamisel, et sõda võidu- lil. Kolimisega tehti algust kooli- Et lammutamisele läheb ka mi õppehoone saab uue fassaa- ja energiatõhus. Samuti korras- riante, kuidas saabujaid aida- kalt lõpetada. vaheajal. Alates 2. maist toimub kooli söökla, siis sõlmitakse sel ke- di ja evakuatsioonitrepi. Muu- tatakse kooli õueala. Uue hoone ta. Materiaalselt või moraal- Peame vastu! õppetöö asenduspindadel: muu- vadel toitlustamiseks leping OÜ- sikakooli maja ehk vana kooli- ehitustööd on jõudnud juba poole selt, asju või teenuseid ja tuge sikakooli, teabemaja, kooli raa- ga Hiie Toidukoda – ettevõte toob maja säilib praegusel kujul, kuid peale, 9. mail toimub sarikapidu. pakkudes. Suur aitäh selle eest! HERGO TASUJA matukogu, riigigümnaasiumi, lõunatoidu ja lapsed saavad süüa jääb teistest hoonetest eraldiseis- Võtame ühendust, kui teie Hiiumaa vallavanem HUPSi maja, käsitöömaja, töö- samades hoonetes, kus õpivad. vaks. Vana kuur jääb esialgu prü- pakutavat vaja läheb. õpetuse maja, spordikeskuse ja Tööde käigus lammutatak- gimajaks. Täiendav info on jätkuvalt HIIUMAA VALD KÄINA OSAVALLA VALITSUS Mäeella kinnistu detailplaneeringu puudutatud isikud, ametid ja asutused 27.06.2022 nr 8-2/28-7 Mäeella kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek Käina Osavalla Valitsus korraldab Orjaku küla Mäeella maaüksuse (katastritunnus 36802:003:0257) detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku Käina vallamajas (Hiiu mnt 28, Käina alevik, Hiiumaa vald) 13 juuli – 12 august 2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Omar Jõpiselg osavallavanem Lisa: Orjaku külas asuva Mäeella kinnistu detailplaneeringu eskiislahendus. Merilin Kaevandes 462 2882 [email protected] _____________________________________________________________________________ Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559 92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550 Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus Anne Sarapuu Saatja: Marje-Ly Rebas <[email protected]> Saatmisaeg: kolmapäev, 10. august 2022 12:20 Adressaat: Käina osavald Koopia: Merilin Kaevandes Teema: Ettepanekud Mäeella maaüksuse DP eskiislahendusele Teie 27.06.2022 nr 8-2/28-7 Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsus Teavitasite Orjaku küla Mäeella maaüksuse (katastritunnus 36802:003:0257) detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust väljapanekust 13. juuli – 12. august 2022. Oleme väljapanekul oleva planeeringuga tutvunud ning teeme ettepaneku joonisel nr 3 „Põhiplaani 3. eskiisplaan“ tingmärkide selgitustes „Planeeritud nähtavuskolmnurk“ asendada selgitusega „Juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohane nähtavuskomnurk“. Parimate soovidega Marje-Ly Rebas Peaspetsialist Projekteerimise osakond taristu kooskõlastuste üksus Tel 5858 1095 www.transpordiamet.ee Ringtee 4 / 72720 Paide / Transpordiamet 1 HIIUMAA VALD KÄINA OSAVALLA VALITSUS Transpordiamet Teie 10.08.2022 [email protected] Meie 12.08.2022 nr 8-2/28-9 Teadmiseks: Dagopen OÜ [email protected] Mäeella maaüksuse detailplaneeringu avalik väljapanek Olete Mäeella maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ajal saatnud ettepaneku teha muudatus detailplaneeringu eskiislahenduse põhijoonisel tingmärkide selgituses. Planeerijale on ettepanekud edastatud. Ettepanekud võetakse arvesse ning muudatused tehakse Mäeella maaüksuse detailplaneeringu põhijoonise tingmärkide selgituses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Omar Jõpiselg osavallavanem Merilin Kaevandes 462 2882 [email protected] Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559 92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550 Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus HIIUMAA VALD KÄINA OSAVALLA VALITSUS Mäeella kinnistu detailplaneeringu puudutatud isikud, ametid ja asutused 16.08.2022 nr 8-2/28-10 Mäeella kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu Käina Osavalla Valitsus korraldab Orjaku küla Mäeella kinnistu (katastritunnus 36802:003:0257) detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu Käina vallamajas (Hiiu mnt 28, Käina alevik, Hiiumaa vald) 1 septembril kell 15:00. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Omar Jõpiselg osavallavanem Merilin Kaevandes 462 2882 [email protected] _____________________________________________________________________________ Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559 92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550 Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsus Teie 27.09.2022 nr 8-2/28-12 Meie 24.10.2022 nr 15-3/7763-2 Arvamus ning täiendavate koostöötegijate ja kaastavate määramine Mäeella kinnistu detailplaneeringule Hiiumaa valla Käina Osavalla Valitsus esitas 27.09.2022 Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks 27.03.2003 kehtestatud Käina valla osa Kassari saare üldplaneeringut (edaspidi üldplaneering) muutva Mäeella kinnistu detailplaneeringu. Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 21.04.2022 otsusega nr 42. Nimetatud otsusega jättis Hiiumaa Vallavolikogu algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise, kuna eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Samal seisukohal on Keskkonnaamet 17.03.2022 kirjas nr 6- 5/22/3430-2. Planeeringuala, suurusega 2,76 ha, on elamumaa sihtotstarbega hoonestamata Mäeella (36802:003:0257) kinnistu, kõlvikuliselt koosseisult haritav maa, rohumaa, muu maa, metsamaa ja õuemaa. Juurdepääs planeeringualale on külgnevalt Vaemla-Kassari-Luguse (12123) riigiteelt. Detailplaneeringu eesmärk on jagada planeeringuala kaheks elamumaa ja üheks transpordimaa krundiks, määrata elamumaa kruntidele ehitusõigus ja hoonestusalad 7,5 m kõrguse elamu ja kahele 6 m kõrgusele abihoone, ehitisealuse pinnaga 300 m2,, ehitamiseks. Samuti määrata tehnovõrkude ja rajatiste paiknemine, liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, arhitektuurinõuded, servituutide ja kitsenduste vajadus. Juurdepääsuks Positsioon 1 ja Positsioon 2 kruntidele ning Ellamäe, Uus-Ellamäe, Tiigiella, Talvetee ja Mäeella maaüksustele on Positsioon 3 krundile kavandatud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutavate maaüksuste kasuks. Planeeringuala paikneb Käina lahe-Kassari maastikukaitsealal, mis kuulub Natura 2000 Väinamere linnu- ja loodusala koosseisu. Planeeringualal on III kaitsekategooria taimeliikide esinemise tõenäosus. Ala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus reostusohtlikkuse tase on kõrge. Keskkonnaamet on andnud oma seisukoha detailplaneeringule 17.03.2022 kirjas nr 6-5/22/3430-2. Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt Kassari I klassi riikliku tähtsusega väärtusliku maastiku alal. Maakonnaplaneeringuga on tehtud ettepanek määrata see rahvusmaastikuks. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad teede ja kommunikatsioonide läheduses. Oluline on tagada põllumaade jätkuv põllumajanduslik kasutus. Rannaniitude avatuse ja linnurikkuse eelduseks on jätkuv karjatamine, noori Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 männikuid tuleks harvendada ja majandada puiskarjamaana. Talude renoveerimisel ja uute hoonete püstitamisel tuleks arvestada kohalike ehitustraditsioonidega. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala maatulundusmaa juhtotstarbega maa-alal. Tihedam hoonete paigutus on lubatud Kassari ja Orjaku keskustes, mujal on lubatud hajus paigutus ja arvestada tuleb avatud vaadete säilimisega. Üldplaneeringu kohaselt võib Orjaku külas asustustihedus kasvada, kuid eelistatud on varasemate hoonekohtade taaskasutamine. Soovitav on rajada ühekordseid viilkatusega hooneid, kasutada viimistlusmaterjalina puitu, mitte kasutada plastmassi ja alumiiniumi. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust, mistõttu on tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga.1 Lähtudes esitatud planeeringumaterjalidest, märgime järgmist. 1. Detailplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala nii rohelise võrgustiku tuumalal (lk 5 ja 6, asukohaskeem, üldplaneeringu muudatuse ettepanek) kui ka koridoris (lk 14, põhijoonis). Juhime tähelepanu, et kuna planeeringuala paikneb kogu ulatuses kaitsealal, paikneb see kogu ulatuses maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku tugialal. Märgime, et PlanS kohaselt on mõistena kasutusel „rohevõrgustiku“ mõiste. Nii näeb PlanS § 6 punkt 17 ette, et rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tugialast ja tugialasid ühendavatest rohekoridoridest. Palume detailplaneeringut parandada, samuti palume edaspidi läbivalt kasutada õigusaktide kohaseid mõisteid. 2. Maakonnaplaneeringu kohaselt piirneb planeeringuala ilusa maanteelõiguga. Maakonnaplaneeringuga määrati ilusateks maanteelõikudeks sellised teed, mis läbivad kaunist ja vaheldusrikast maastikku. Enamasti jäävad ilusa vaatega kohad väärtuslike maastike piiridesse ja nende puhul kehtivad analoogsed hooldussoovitused, seejuures enim tähelepanu tuleb pöörata teeäärsete maastike kujundamisele ja hooldamisele. Palume detailplaneeringut täiendada, arvestades maakonnaplaneeringus toodud ilusate maanteelõikude hooldus- ja kasutussoovitustega. Kohalik omavalitsus on kinnitanud, et Mäeella kinnistu detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd ja detailplaneering kooskõlastatakse Keskkonnaameti, Päästeameti ja Transpordiametiga. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud Rahandusministeerium, Elektrilevi OÜ, Murru, Tiigiella, Uus-Ellamäe, Talvetee, Ellamäe, Kruusiaugu, Urikivi, Adamsonide kinnistute omanikud. Võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ja arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut ning lähtudes riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 antud volitusest, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata 1 01.04.2007 jõustunud looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist, mis meresaartel on 200 m. LKS § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Käina valla osa Kassari saare üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, seega loetakse selleks 1 m kõrgune samakõrgusjoon. 2 täiendavalt asutusi ja isikuid, kellega Mäeella kinnistu detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd ja planeering ka kooskõlastada. Samas palume detailplaneeringu koostamisse kaasata teisel pool riigiteed paiknevate Suurvärava ja Värava kinnistutute omanikud. Palume kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega kohaliku omavalitsuse veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad lisad planeeringu koosseisu. Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse, planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö, samuti planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui sõlmitakse PlanS § 4 lõike 21 või § 130 või § 131 kohased lepingud, on need lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks ja avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel. Palume eeltoodud märkustega arvestada ja järgida detailplaneeringu koostamisel PlanS-st tulenevaid nõudeid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus Urve Pill 715 5809 [email protected] 3 68 4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU- LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI 4.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO: 4.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon: - AutoCAD 2010 LT 4.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste: - Asukoha skeem M 1 : 10 000 - Tugiplaan M 1 : 1000 - Kruntimise plaan M 1 : 2000 - Põhiplaan M 1 : 1000 - Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan M 1 : 10 000 4.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide koostamisel: - Teet Elstein 4.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA: Kihi/faili nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info Maeella_Orjaku_DP-MA.dwg DP_hoonestus Planeeritud maa-pealne hoonestusala välispiir Tärkandmed seotud positsiooni numbriga, mis asuvad kihil DP_hoonestus DP_juurdep Planeeritud juurdepääsuservituut DP_krunt Planeeritud krundi piir Tärkandmed seotud positsiooni numbriga, mis asuvad kihil DP_krunt DP_Plan_ala Planeeringuala piir Tärkandmed seotud positsiooni numbriga, mis asuvad kihil Plan_ala DP_transp_soidutee Planeeritud sõidutee katte serv Tärkandmed seotud positsiooni numbriga, mis asuvad kihil DP_transp_soidutee DP_kv_ekv Planeeritud ranna ja kalda ehituskeeluvööndi Tärkandmed seotud muutmisettepanek positsiooni numbriga, mis asuvad kihil DP_kv_ekv DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25 September 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING 69 5. KOOSKÕLASTUSED DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 22 – 25 Oktoober 2022 Hiiumaa vald, Hiiu maakond ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING 5.1 KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI JRK NR KOOSKÕLASTAV KOOSKÕLASTUSE KOOSKÕLASTUSE SISU KOOSKÕLASTUSE MÄRKUS ORGANISATSIOON NR JA KUUPÄEV ORIGINAALI ASUKOHT 1 2 3 4 5 6 Oktoober 2022 1. Keskkonnaamet Nr. 6-2/22/8292-5, Keskkonnaamet kooskõlastab Kooskõlastuste koondnimekirja - Meeli Kesküla 03.10.2022 planeerimisseaduse § 133 lg 1 ja järel, eraldi lehel. vanemspetsialist juhtivspetsialisti looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 5 alusel ülesannetes Orjaku külas asuva Mäeella kinnistu DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo looduskasutuse osakond detailplaneeringu. 2. Elektrilevi OÜ Nr. 0881389926, Projekti kooskõlastus. Kooskõlastuste koondnimekirja Kooskõlastatud tingimustel: Marge Kasenurm 05.10.2022 järel, eraldi lehel. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Elektrilevi OÜ volitatud esindaja 3. Päästeamet Nr. 7.2-3.4/2545-5, Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Kooskõlastuste koondnimekirja Kooskõlastus on registreeritud Päästeameti Galina Kiivit 17.10.2022 Päästeameti Lääne päästekeskus järel, eraldi lehel. infosüsteemis numbriga 2864-2022-2. Ohutusjärelevalve büroo kooskõlastuse DAGOpen Arhitektuuribüroo peainspektor OÜ poolt koostatud töö nr. 22 - 25 Hiiumaa Lääne päästekeskus valla Orjaku küla Mäeella detailplaneeringu tuleohutuse osale. 4. Transpordiamet Nr. 7.2-2/22/3772-6, Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja Kooskõlastuste koondnimekirja Palume planeeringu elluviimisel arvestada Anna Palusalu 17.10.2022 planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame järel, eraldi lehel. järgnevaga: peaspetsialist planeeringu. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa projekteerimise osakonna taristu kohustusega ehitiste projektid tuleb esitada kooskõlastuste üksus Transpordiametile nõusoleku saamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, millega kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata projekteerimistingimuste menetlusse. 5. Mäeella maaüksuse omanik 20.10.2022 Kooskõlastan detailplaneeringu. Kooskõlastuste koondnimekirja - Rein Urman järel, eraldi lehel. 70 Hiiumaa vald, Hiiu maakond Töö nr. 22 – 25 ORJAKU KÜLAS ASUVA MÄEELLA KINNISTU DETAILPLANEERING Omar Jõpiselg Teie 27.09.2022 nr 8-2/28-12 Hiiumaa Vallavalitsus Käina osavald [email protected] Meie 03.10.2022 nr 6-2/22/8292-5 Orjaku külas asuva Mäeella kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Orjaku külas asuva Mäeella kinnistu detailplaneeringu1, kuna planeeringuala asub tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealal ja osaliselt ranna ehituskeeluvööndis ning planeeringuga taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamist. Planeeringuala hõlmab Hiiumaa vallas Orjaku külas asuvat Mäeella kinnistut2. Mäeella kinnistu jääb alale, kuhu on kehtestatud Ellamäe kinnistu detailplaneering3. Nimetatud detailplaneeringuga määrati Mäeella kinnistule hoonestusala ja ehitusõigus kahe hoone ehitamiseks ehitusaluse pinnaga kokku 180 m2. Mäeella kinnistu on hoonestamata, kuid kinnistule jäävad varasema planeeringu alusel rajatud tee4 ja tiik. Samuti on sinna antud ehitusluba puurkaevu5 ja reoveepuhasti6 rajamiseks ning nõusolek7 elektriliitumise ehitamiseks. Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks on jagada Mäeella maaüksus kaheks elamumaa krundiks ja üheks transpordimaa krundiks, hoonestusalade määramine, elamukruntidele ehitusõiguste, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele ning ühel elamumaa krundil ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamine elamu ja abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatakse moodustatavale krundile „Positsioon 1“ 1832 m2 suurune hoonestusala ja krundile „Positsioon 2“ 1485 m2 suurune hoonestusala. Mõlemale krundile on lubatud kuni kolme hoone ehitamine maksimaalse ehitisealuse pinnaga 300 m2. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala, käesolevas detailplaneeringus ainult väljaspool ehituskeeluvööndit, võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned. Erandiks on piirdeaiad, mida on lubatud ehitada ka ehituskeeluvööndisse. Planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale8, paiknedes osaliselt Kassari piiranguvööndis ja osaliselt Esiküla piiranguvööndis. Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 võrgustikku Väinamere linnualana ja Väinamere loodusalana. 1 DAGOpen Arhitektuuribüroo töö nr 22 - 25 „Orjaku külas asuva Mäeella kinnistu detailplaneering“ 2 Katastritunnus 36802:003:0257, pindala 2,76 ha, katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa 3 DAGOpen OÜ Projektbüroo töö nr 06-130, kehtestatud Käina Vallavalitsuse 30.05.2007 korraldusega nr 160 4 Rajatis Ellamäe teed, ehitisregistri kood 220556813 5 Ehitisregistri kood 291656416 6 Ehitisregistri kood 291659956 7 Keskkonnaameti 03.05.2022 kiri nr 7-9/22/7881-2 8 Vabariigi Valitsuse 17.5.2007 määrus nr 148 „Käina lahe - Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri) Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on poollooduslike koosluste ja maastikuilme säilitamine. Kassari piiranguvööndis on lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks, arvestades kaitse-eeskirja § 5 punktides 4–7 sätestatut9. Kaitsealal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut10. Planeeringualal ei esine kaitstavaid elupaigatüüpe. Krundi „Positsioon 2“ hoonestusala jääb väikeses ulatuses alale, kus on tõenäosus III kaitsekategooria taimeliigi veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) esinemiseks. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas11. Veripunane koldrohi on piirkonnas laiemalt levinud ning ehitustegevus ei mõjuta selle liigi populatsiooni. Eeltoodust tulenevalt ei ole detailplaneeringuga kavandatud tegevus vastuolus Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eesmärkidega. Mäeella kinnistu jääb osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse, mille ulatus on 200 meetrit ühe meetri kõrgusjoonest. Detailplaneeringuga taotletakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamist krundil „Positsioon 1“ 1286 m² suurusel hoonestusala osal vastavalt joonisel nr 3 „Põhiplaan“ näidatule. Krundi „Positsioon 2“ hoonestusala on kavandatud väljapoole ranna ehituskeeluvööndit. Ranna ehituskeeluvööndisse on detailplaneeringuga kavandatud krundi „Positsioon 1“ imbväljaku rajamine. Looduskaitseseaduse kohaselt ei laiene ehituskeeld ehituskeeluvööndis kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele12. Tutvunud esitatud materjalidega, ei ole Keskkonnaametil detailplaneeringule täiendavaid märkusi. Keskkonnaamet kooskõlastab planeerimisseaduse § 133 lg 1 ja looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 5 alusel Orjaku külas asuva Mäeella kinnistu detailplaneeringu. Juhime Teie tähelepanu, et käesolevaga antud kooskõlastus ei puuduta Orjaku külas asuva Mäeella kinnistu detailplaneeringu ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkust. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile põhjendatud taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu13. Ehituskeeluvööndi vähendamise menetlus on Keskkonnaametis omaette protsess, mille käigus tehakse kaalutlusotsus looduskaitseseaduse § 40 lg 1 alusel. Lähtuvalt ranna ja kalda kaitse eesmärkidest võib Keskkonnaamet keelduda ehituskeeluvööndi vähendamisest vaatamata asjaolule, et detailplaneering on varasemalt kooskõlastatud. Keskkonnaamet ei teosta kooskõlastamisel ranna ehituskeeluvööndi kaalutlust, kuna looduskaitseseadus seda ei võimalda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kesküla vanemspetsialist juhtivspetsialisti ülesannetes looduskasutuse osakond Meeli Kesküla 5345 4246 [email protected] 9 Kaitse-eeskiri § 14 lg 1 p 5 10 LKS § 14 lg 1 p 5 11 LKS § 55 lg 8 12 LKS § 38 lg 5 p 8 13 LKS § 40 lg 4 p 2 2 (2) PROJEKTI KOOSKÕLASTUS Kooskõlastuse nr 0881389926 Kooskõlastuse kuupäev 05.10.2022 KOOSKÕLASTUSE TELLIJA Registrikood 77000559 Ettevõtte nimi KäINA OSAVALLA VALITSUS Kontakisik MERILIN KAEVANDES Objekti aadress Mäeella, Orjaku küla, Hiiumaa vald (dp) Töö number 22-25 Töö sisu Detailplaneeringu tehnovõrgud Etapp Detailplaneering KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS Marge Kasenurm Elektrilevi OÜ volitatud esindaja ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee Rikketelefon 1343 Teie 27.09.2022 nr 8-2/28-12 Hiiumaa Vald Käina Osavalla Valitsus [email protected] Meie 17.10.2022 nr 7.2-3.4/2545-5 Mäeella kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine Austatud Omar Jõpiselg Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Päästeameti Lääne päästekeskus kooskõlastuse DAGOpen Arhitektuuribüroo OÜ poolt koostatud töö nr. 22 - 25 Hiiumaa valla Orjaku küla Mäeella detailplaneeringu tuleohutuse osale. Kooskõlastus on registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga 2864-2022-2 Päästeameti Lääne päästekeskuse kooskõlastamine on sisult menetlustoiming. Üldjuhul saab haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast Hiiumaa Vallavalitsuse otsust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Galina Kiivit Ohutusjärelevalve büroo peainspektor Lääne päästekeskus Galina Kiivit +372 4725105 [email protected] Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / Registrikood 70000585 Käina Osavalla Valitsus Teie 27.09.2022 nr 8-2/28-12 [email protected] Meie 17.10.2022 nr 7.2-2/22/3772-6 Orjaku küla Mäeella kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud kooskõlastust Mäeella detailplaneeringule (katastritunnus 36802:003:0257, edaspidi planeering). Planeeringu eesmärgiks on elamute kavandamine. 09.03.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/3772-2 oleme väljastanud seisukohad detailplaneeringu koostamiseks, millega on arvestatud. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega ehitiste projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, millega kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata projekteerimistingimuste menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume taotleda uued lähteseisukohad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anna Palusalu peaspetsialist projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus Lisa: detailplaneeringu põhiplaan 58507716, [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Teema: Re: Mäeella DP kooskõlastamine (Orjaku k. Hiiumaa v. Hiiu mk.) Saatja: Rein Urman <[email protected]> Kuupäev: 20/10/2022, 12:03 Saaja: [email protected] Tere. Kooskõlastan detailplaneeringu. Lugupidamisega Rein Urman Kontakt Teet Elstein (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval N, 20. oktoober 2022 kell 11:59: Tere, Esitan Ristna maaüksuse omanikuga kooskõlastamiseks "Orjaku külas asuva Mäeella kinnistu detailplaneeringu" por oolio pdf formaadis. Peale Teiepoolset detailplaneeringu kooskõlastamist saame detailplaneeringu esitada kohalikule omavalitsusele vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks. Võimalusel palun allkirjastage planeeringu kaustafail digitaalselt, saates digitaalselt allkirjastatud planeeringufail lühida kooskõlastuse sisuga mulle vastuskirjana tagasi. Vastuse e-kirja väljatrüki lisan planeeringukausta koosseisu. Parimat, Teet Elstein DAGOpen OÜ +372 5034055 -- This email has been checked for viruses by Avast an virus so ware. www.avast.com Manused: Maeella_DP-Orjaku_20221017 (1).asice 6,1 MiB Saatja: <[email protected]> Saadetud: 19.01.2023 09:37 Adressaat: <"RAM Info"> Koopia: <[email protected]> Teema: 8-2/28-23 Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu heakskiitmine Manused: Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu heakskiitmine.asice Tere. Edastan lisatud dokumendi. Lugupidamisega Anne Sarapuu sekretär 462 2888
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel