Saatja: Eesti Vee-ettevõtete Liit <
[email protected]>
Saadetud: 19.01.2023 09:35
Adressaat: <"RAM Info">
Koopia: <"Tea Treufeldt">
Teema: Muudatusettepanekud riigihalduse ministri määruse "Toetuse andmise tingimused ja kord
meetmes „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused"" eelnõule
Manused: EVEL ettepanekud eelnõule _Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused toetuse
...asice
Tere
Edastan käesolevaga Eesti Vee-ettevõtete Liidu kirja (manuses) riigihalduse ministri määruse "Toetuse
andmise tingimused ja kord meetmes „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused"" eelnõu kohta.
Lugupidamisega
Raili Kärmas
Eesti Vee-ettevõtete Liit
Pr Riina Solman
Riigihalduse minister
Teie: 05.01.2023 nr 1.1-10.1/108-1
Meie: 19.01.2023 nr 2-2/97
Muudatusettepanekute esitamine riigihalduse ministri määruse "Toetuse andmise
tingimused ja kord meetmes „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused"" eelnõule
Eelnõude infosüsteemis EIS avaldati 05.01.2023 riigihalduse ministri määruse "Toetuse
andmise tingimused ja kord meetmes „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused"" eelnõu
(edaspidi määruse eelnõu). Eesti Vee-ettevõtete Liidule ei ole määruse eelnõud arvamuse
avaldamiseks saadetud, kuid leiame, et vee-ettevõtetel on otsene puutumus eelnõuga, kuna
vee-ettevõtted osutavad Eestis ühte kõige strateegilisemat avalikku teenust – ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni teenust. Sellest tulenevalt peame vajalikuks esitada määruse eelnõu kohta ka
Eesti Vee-ettevõtete Liidu märkused.
Määruse eelnõu § 4 lg 1 p 2 kohaselt antakse toetust projektile, millega panustatakse §-s 2
nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames toetatakse toetuse andmise
sihtpiirkonnas piirkondliku vee-ettevõtja arendustegevusi ja investeeringuid ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks või rajamiseks ning reoveepuhastite ehitamiseks aladel
reostuskoormusega alla 2000 inimekvivalendi. Määruse eelnõust ega ka seletuskirjast ei selgu,
missugused tegevused on hõlmatud § 4 lg 1 p 2 esimese poolega – „toetatakse piirkondliku
vee-ettevõtja arendustegevusi“. Palume täpsustada, millised tegevused on hõlmatud
piirkondliku vee-ettevõtja arendustegevustega. Lisaks on küsimus sama sätte teise osa kohta
„toetatakse investeeringuid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks või
rajamiseks ning reoveepuhastite ehitamiseks aladel reostuskoormusega alla 2000
inimekvivalendi“. Sättes on välja toodud investeeringud reoveepuhastite ehitamiseks. Mis
põhjustel on toetatavatest tegevustest välja jäetud investeeringud reoveepuhastite
rekonstrueerimiseks? Investeeringud torustikesse ei täida oma eesmärki, kui torustike kaudu
kokku kogutud reovett ei saa nõuetekohaselt puhastada. Seetõttu tuleb sätet täiendada
selliselt, et toetatakse ka investeeringuid reoveepuhastite rekonstrueerimiseks.
Määruse eelnõu § 4 lg 3 defineerib piirkondliku vee-ettevõtja, kuid seletuskirjas puuduvad
selgitused, mille alusel on piirkondlik vee-ettevõte defineeritud 5000 elaniku ning vähemalt
kuue reoveekogumisala alusel. Palume seletuskirjas piirkondliku vee-ettevõtja definitsiooni
aluseid selgitada ning eelnimetatud kriteeriumeid põhjendada. Märgime siinkohal kohe ära, et
mõistame piirkondlike ettevõtete vajadust, kuid see peaks põhinema jätkusuutlikkuse
kriteeriumitel, mitte territooriumi või elanike piirarvul. Oluline on, et toetuste alusel rajatavad
veetaristu objektid oleksid pikas perspektiivis toimivad ja nõuetekohaselt hooldatud. Seda
suudab tagada jätkusuutlik vee-ettevõte. Oleme seisukohal, et piirkondliku vee-ettevõtte
Eesti Vee-ettevõtete Liit
Registrikood: 80091146
Järvevana tee 3, 10132 Tallinn
Tel: (+372) 511 5154
[email protected], www.evel.ee
definitsioon vajab muutmist ning see tuleks sõnastada vee-ettevõtte jätkusuutlikkuse
kriteeriumite alusel. Piirkondliku vee-ettevõtte definitsioonis kasutatav reoveekogumisalade
arv loob tehisliku aluse, kuna suuremate linnade ümbruses toimub pidev elamualade
laienemine, mistõttu näiteks tänased eraldiseisvad reoveekogumisalad võivad viie aasta
perspektiivis elamuarenduse tulemusena moodustada ühe ühise reoveekogumisala. Toodud
näite alusel praktilises elus piirkondliku vee-ettevõtte tegevuspiirkond ei muutuks, aga
piirkondliku vee-ettevõtte definitsiooni alusel oleks justkui tegemist uue olukorraga. Sellest
tulenevalt ei täida piirkondliku vee-ettevõtte definitsioon oma eesmärki ning see tuleks ümber
sõnastada vee-ettevõtte jätkusuutlikkuse kriteeriumite alusel.
Määruse eelnõu § 4 lg 4 p 3 alusel ei anta toetust projektile, millega rekonstrueeritakse või
rajatakse ühisveevärki või -kanalisatsiooni aladel, millel piirkondlik vee-ettevõtja on
alustanud teenuse pakkumist enne 2021. aasta 1. jaanuari. Vee-ettevõtetele jääb arusaamatuks,
miks on toetuste andmine piiratud tingimusega, et vee-ettevõtja ei tohi piirkonnas olla teenuse
pakkujaks enne 2021. a 1. jaanuari. Ka seletuskirjas ei ole selgitatud, mis põhjustel vastav
kuupäev on tingimuseks seatud ning mis eesmärki see täidab?
Eesti Vee-ettevõtete Liit on seisukohal, et määruse eelnõu § 4 lg 4 p 3 tuleb eelnõust välja
jätta. Selgitame alljärgnevalt määruse eelnõu § 4 lg 4 p-ga 3 kaasnevaid praktilisi probleeme.
Näiteks, piirkondlik vee-ettevõte on täna üksnes veetaristu operaator, kuid veetaristu ise
kuulub eraõiguslikule ühingule. Piirkondlik vee-ettevõte osutab lepingu alusel antud
veetaristul operaatorteenust. See tähendab, et vee-ettevõtja teeb jooksvat remonti, arveldab,
paigaldab mõõtureid jne. Taristu omanik soovib juba aastaid taristu üle anda piirkondlikule
vee-ettevõttele, kuid vee-ettevõtja ei soovi seda üle võtta, kuna investeeringud veevärgi
kaasajastamiseks on vee-ettevõtja jaoks liiga suured. Määruse eelnõu § 4 lg 4 p 3 piirab
eelnimetatud olukordade lahendamist. Leiame, et määruse eelnõu § 4 lg 4 p 3 tuleb eelnõust
välja jätta, et motiveerida vee-ettevõtjaid üle võtma veetaristuid, mis on väga kehvas seisus
ning vajavad toimimiseks ulatuslikke investeeringuid. Vee-ettevõtetele tuleb luua finantstugi
kehvas seisus veetaristute ülevõtmiseks ning renoveerimiseks, kuid eelnõu § 4 lg 4 p 3 seda
ei toeta.
Lisaks ei ole määruse eelnõu § 4 lg 4 p 3 piirang mitmetes Eesti piirkondades ka praktiliselt
rakendatav. Näiteks Hiiumaa, Saaremaa, Võru ja Põlva maakondades opereerivad
piirkondlikud vee-ettevõtted kas juba 100% kõigis alla 2000 reoveekogumisaladel või ollakse
sellele väga lähedal. Seega nimetatud maakondades ei ole võimalik meedet veemajanduse
valdkonnas kasutada, kuigi vee-ettevõtetel, nt Hiiumaal on huvi ja vajadus investeeringuteks
olemas. Seega ainus lahendus on määruse eelnõu § 4 lg 4 p 3 kustutada.
Toome välja ka järjest süveneva probleemi suvilapiirkondadega. Suvilaühistute ja
piirkondlike MTÜ-de valduses on palju rekonstrueerimist vajavaid puurkaeve ja
veetorustikke. Eelnimetatud veesüsteemide töövõime tagamiseks on vaja investeeringuid, et
tarbijatele tagada kvaliteetne veeteenus. Suvilapiirkondade veesüsteemid ei vasta enam
tänapäevastele vajadustele ning nende süsteemide eestvedajad on tänaseks eakad inimesed,
kes ei suuda enam teenuse pakkumisega tegeleda, kuna energia ja tööjõukulud on kordades
kasvanud. See on viinud olukorrani, kus isikud ja ühingud soovivad olemasolevaid
veetaristuid üle anda piirkondlikule vee-ettevõttele. Piirkondlikud vee-ettevõtted aga ei ole
huvitatud suuri investeeringuid vajavaid veetaristuid üle võtma, kuna tegu on otseselt
kahjumliku tegevusega. Siit ka meie küsimus, juhul kui vee-ettevõte võtab üle eelkirjeldatud
Eesti Vee-ettevõtete Liit 2
Registrikood: 80091146
Järvevana tee 3, 10132 Tallinn
Tel: (+372) 511 5154
[email protected], www.evel.ee
suvilapiirkonna või MTÜ veetaristu, kas tehtavad kulud on abikõlbulikud määruse eelnõu
tähenduses? Oleme seisukohal, et eelnimetatud probleemidega tegelemiseks peab olema
vee-ettevõttele loodud finantstugi, et motiveerida vee-ettevõtteid tegelema vee-ettevõtte
tegevuspiirkonda mittekuuluvate probleemsete piirkondadega.
Määruse § 20 lg 1 p 1 kohaselt hindab maakondlik hindamiskomisjon projekte
valikukriteeriumite osakaalude alusel, kusjuures projekti kooskõla maakonna
arengustrateegiaga ja mõju § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamisele moodustab kuni
35 protsenti. Seletuskirjas puudub info, mis kujul ning missuguse detailsuse tasemel peab
maakonna arengustrateegia projekti tegevusi kajastama. Näiteks, kas piisab, et projekti
tegevused panustavad maakonna arengustrateegia üldeesmärki või peavad projektis
rekonstrueeritavad ja ehitatavad objektid olema konkreetsemalt kajastatud maakonna
arengustrateegias või piisab, kui objektid on kajastatud kohalik omavalitsuse arengukavas või
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
seadusele toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kava alusel, mistõttu peaksid kavandatavad tegevused vastama ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kavale. Maakonna arengustrateegiat ei koostata sellise
detailsusega, mistõttu meie hinnangul piisaks, kui projekti tegevused panustavad maakonna
arengustrateegia eesmärkidesse. Palume ka selles osas määruse eelnõu seletuskirja täiendada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Raili Kärmas
tegevjuht
Eesti Vee-ettevõtete Liit
Eesti Vee-ettevõtete Liit 3
Registrikood: 80091146
Järvevana tee 3, 10132 Tallinn
Tel: (+372) 511 5154
[email protected], www.evel.ee