dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Muudatusettepanekute esitamine riigihalduse ministri määruse "Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused"" eelnõule

Rahandusministeerium · 19. jaanuar 2023
Viit
1.1-10.1/108-3
Registreeritud
19. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Vee-ettevõtete Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2023
Vastutaja
Tea Treufeldt (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalarengu osakond, Regionaalpoliitika talitus)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf265 KB
  • 📎EVEL ettepanekud eelnõule _Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused toetuse ...asice220 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Eesti Vee-ettevõtete Liit <[email protected]> Saadetud: 19.01.2023 09:35 Adressaat: <"RAM Info"> Koopia: <"Tea Treufeldt"> Teema: Muudatusettepanekud riigihalduse ministri määruse "Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused"" eelnõule Manused: EVEL ettepanekud eelnõule _Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused toetuse ...asice Tere Edastan käesolevaga Eesti Vee-ettevõtete Liidu kirja (manuses) riigihalduse ministri määruse "Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused"" eelnõu kohta. Lugupidamisega Raili Kärmas Eesti Vee-ettevõtete Liit Pr Riina Solman Riigihalduse minister Teie: 05.01.2023 nr 1.1-10.1/108-1 Meie: 19.01.2023 nr 2-2/97 Muudatusettepanekute esitamine riigihalduse ministri määruse "Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused"" eelnõule Eelnõude infosüsteemis EIS avaldati 05.01.2023 riigihalduse ministri määruse "Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused"" eelnõu (edaspidi määruse eelnõu). Eesti Vee-ettevõtete Liidule ei ole määruse eelnõud arvamuse avaldamiseks saadetud, kuid leiame, et vee-ettevõtetel on otsene puutumus eelnõuga, kuna vee-ettevõtted osutavad Eestis ühte kõige strateegilisemat avalikku teenust – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust. Sellest tulenevalt peame vajalikuks esitada määruse eelnõu kohta ka Eesti Vee-ettevõtete Liidu märkused. Määruse eelnõu § 4 lg 1 p 2 kohaselt antakse toetust projektile, millega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames toetatakse toetuse andmise sihtpiirkonnas piirkondliku vee-ettevõtja arendustegevusi ja investeeringuid ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks või rajamiseks ning reoveepuhastite ehitamiseks aladel reostuskoormusega alla 2000 inimekvivalendi. Määruse eelnõust ega ka seletuskirjast ei selgu, missugused tegevused on hõlmatud § 4 lg 1 p 2 esimese poolega – „toetatakse piirkondliku vee-ettevõtja arendustegevusi“. Palume täpsustada, millised tegevused on hõlmatud piirkondliku vee-ettevõtja arendustegevustega. Lisaks on küsimus sama sätte teise osa kohta „toetatakse investeeringuid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks või rajamiseks ning reoveepuhastite ehitamiseks aladel reostuskoormusega alla 2000 inimekvivalendi“. Sättes on välja toodud investeeringud reoveepuhastite ehitamiseks. Mis põhjustel on toetatavatest tegevustest välja jäetud investeeringud reoveepuhastite rekonstrueerimiseks? Investeeringud torustikesse ei täida oma eesmärki, kui torustike kaudu kokku kogutud reovett ei saa nõuetekohaselt puhastada. Seetõttu tuleb sätet täiendada selliselt, et toetatakse ka investeeringuid reoveepuhastite rekonstrueerimiseks. Määruse eelnõu § 4 lg 3 defineerib piirkondliku vee-ettevõtja, kuid seletuskirjas puuduvad selgitused, mille alusel on piirkondlik vee-ettevõte defineeritud 5000 elaniku ning vähemalt kuue reoveekogumisala alusel. Palume seletuskirjas piirkondliku vee-ettevõtja definitsiooni aluseid selgitada ning eelnimetatud kriteeriumeid põhjendada. Märgime siinkohal kohe ära, et mõistame piirkondlike ettevõtete vajadust, kuid see peaks põhinema jätkusuutlikkuse kriteeriumitel, mitte territooriumi või elanike piirarvul. Oluline on, et toetuste alusel rajatavad veetaristu objektid oleksid pikas perspektiivis toimivad ja nõuetekohaselt hooldatud. Seda suudab tagada jätkusuutlik vee-ettevõte. Oleme seisukohal, et piirkondliku vee-ettevõtte Eesti Vee-ettevõtete Liit Registrikood: 80091146 Järvevana tee 3, 10132 Tallinn Tel: (+372) 511 5154 [email protected], www.evel.ee definitsioon vajab muutmist ning see tuleks sõnastada vee-ettevõtte jätkusuutlikkuse kriteeriumite alusel. Piirkondliku vee-ettevõtte definitsioonis kasutatav reoveekogumisalade arv loob tehisliku aluse, kuna suuremate linnade ümbruses toimub pidev elamualade laienemine, mistõttu näiteks tänased eraldiseisvad reoveekogumisalad võivad viie aasta perspektiivis elamuarenduse tulemusena moodustada ühe ühise reoveekogumisala. Toodud näite alusel praktilises elus piirkondliku vee-ettevõtte tegevuspiirkond ei muutuks, aga piirkondliku vee-ettevõtte definitsiooni alusel oleks justkui tegemist uue olukorraga. Sellest tulenevalt ei täida piirkondliku vee-ettevõtte definitsioon oma eesmärki ning see tuleks ümber sõnastada vee-ettevõtte jätkusuutlikkuse kriteeriumite alusel. Määruse eelnõu § 4 lg 4 p 3 alusel ei anta toetust projektile, millega rekonstrueeritakse või rajatakse ühisveevärki või -kanalisatsiooni aladel, millel piirkondlik vee-ettevõtja on alustanud teenuse pakkumist enne 2021. aasta 1. jaanuari. Vee-ettevõtetele jääb arusaamatuks, miks on toetuste andmine piiratud tingimusega, et vee-ettevõtja ei tohi piirkonnas olla teenuse pakkujaks enne 2021. a 1. jaanuari. Ka seletuskirjas ei ole selgitatud, mis põhjustel vastav kuupäev on tingimuseks seatud ning mis eesmärki see täidab? Eesti Vee-ettevõtete Liit on seisukohal, et määruse eelnõu § 4 lg 4 p 3 tuleb eelnõust välja jätta. Selgitame alljärgnevalt määruse eelnõu § 4 lg 4 p-ga 3 kaasnevaid praktilisi probleeme. Näiteks, piirkondlik vee-ettevõte on täna üksnes veetaristu operaator, kuid veetaristu ise kuulub eraõiguslikule ühingule. Piirkondlik vee-ettevõte osutab lepingu alusel antud veetaristul operaatorteenust. See tähendab, et vee-ettevõtja teeb jooksvat remonti, arveldab, paigaldab mõõtureid jne. Taristu omanik soovib juba aastaid taristu üle anda piirkondlikule vee-ettevõttele, kuid vee-ettevõtja ei soovi seda üle võtta, kuna investeeringud veevärgi kaasajastamiseks on vee-ettevõtja jaoks liiga suured. Määruse eelnõu § 4 lg 4 p 3 piirab eelnimetatud olukordade lahendamist. Leiame, et määruse eelnõu § 4 lg 4 p 3 tuleb eelnõust välja jätta, et motiveerida vee-ettevõtjaid üle võtma veetaristuid, mis on väga kehvas seisus ning vajavad toimimiseks ulatuslikke investeeringuid. Vee-ettevõtetele tuleb luua finantstugi kehvas seisus veetaristute ülevõtmiseks ning renoveerimiseks, kuid eelnõu § 4 lg 4 p 3 seda ei toeta. Lisaks ei ole määruse eelnõu § 4 lg 4 p 3 piirang mitmetes Eesti piirkondades ka praktiliselt rakendatav. Näiteks Hiiumaa, Saaremaa, Võru ja Põlva maakondades opereerivad piirkondlikud vee-ettevõtted kas juba 100% kõigis alla 2000 reoveekogumisaladel või ollakse sellele väga lähedal. Seega nimetatud maakondades ei ole võimalik meedet veemajanduse valdkonnas kasutada, kuigi vee-ettevõtetel, nt Hiiumaal on huvi ja vajadus investeeringuteks olemas. Seega ainus lahendus on määruse eelnõu § 4 lg 4 p 3 kustutada. Toome välja ka järjest süveneva probleemi suvilapiirkondadega. Suvilaühistute ja piirkondlike MTÜ-de valduses on palju rekonstrueerimist vajavaid puurkaeve ja veetorustikke. Eelnimetatud veesüsteemide töövõime tagamiseks on vaja investeeringuid, et tarbijatele tagada kvaliteetne veeteenus. Suvilapiirkondade veesüsteemid ei vasta enam tänapäevastele vajadustele ning nende süsteemide eestvedajad on tänaseks eakad inimesed, kes ei suuda enam teenuse pakkumisega tegeleda, kuna energia ja tööjõukulud on kordades kasvanud. See on viinud olukorrani, kus isikud ja ühingud soovivad olemasolevaid veetaristuid üle anda piirkondlikule vee-ettevõttele. Piirkondlikud vee-ettevõtted aga ei ole huvitatud suuri investeeringuid vajavaid veetaristuid üle võtma, kuna tegu on otseselt kahjumliku tegevusega. Siit ka meie küsimus, juhul kui vee-ettevõte võtab üle eelkirjeldatud Eesti Vee-ettevõtete Liit 2 Registrikood: 80091146 Järvevana tee 3, 10132 Tallinn Tel: (+372) 511 5154 [email protected], www.evel.ee suvilapiirkonna või MTÜ veetaristu, kas tehtavad kulud on abikõlbulikud määruse eelnõu tähenduses? Oleme seisukohal, et eelnimetatud probleemidega tegelemiseks peab olema vee-ettevõttele loodud finantstugi, et motiveerida vee-ettevõtteid tegelema vee-ettevõtte tegevuspiirkonda mittekuuluvate probleemsete piirkondadega. Määruse § 20 lg 1 p 1 kohaselt hindab maakondlik hindamiskomisjon projekte valikukriteeriumite osakaalude alusel, kusjuures projekti kooskõla maakonna arengustrateegiaga ja mõju § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamisele moodustab kuni 35 protsenti. Seletuskirjas puudub info, mis kujul ning missuguse detailsuse tasemel peab maakonna arengustrateegia projekti tegevusi kajastama. Näiteks, kas piisab, et projekti tegevused panustavad maakonna arengustrateegia üldeesmärki või peavad projektis rekonstrueeritavad ja ehitatavad objektid olema konkreetsemalt kajastatud maakonna arengustrateegias või piisab, kui objektid on kajastatud kohalik omavalitsuse arengukavas või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel, mistõttu peaksid kavandatavad tegevused vastama ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavale. Maakonna arengustrateegiat ei koostata sellise detailsusega, mistõttu meie hinnangul piisaks, kui projekti tegevused panustavad maakonna arengustrateegia eesmärkidesse. Palume ka selles osas määruse eelnõu seletuskirja täiendada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Kärmas tegevjuht Eesti Vee-ettevõtete Liit Eesti Vee-ettevõtete Liit 3 Registrikood: 80091146 Järvevana tee 3, 10132 Tallinn Tel: (+372) 511 5154 [email protected], www.evel.ee
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel