Grafos Insenerid OÜ Teie 05.01.2023
[email protected] Meie 20.01.2023 nr 1.4-1/134-2
Vastus pöördumisele
Austatud härra Luigand
Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole paludes selgitust planeerimisseaduse (PlanS)
§ 125 lõikes 5 toodud erisuse rakendamise kohta. Palute selgitada, millistel tingimustel võib
kohaliku omavalituse üksus (KOV) detailplaneeringu (DP) koostamise nõudest loobuda ning
millest tuleneb just ühe hoone piirang kui tavapäraselt on kasutusel lahendus, mis näeb
kinnistule ette kaks hoonet, s.o elamu ja abihoone.
Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et PlanS § 125 lõikes 5 on toodud erand, millistel
tingimustel võib KOV üldplaneeringukohase DP koostamise nõudest loobuda. Lõike
tingimused on jagatud kaheks punktiks, kus esiteks tuleb tuvastada ehitise sobivus
olemasolevasse olukorda konkreetses asukohas (PlanS § 125 lõige 5 punkt 1) ja teiseks peab
kavandatav ehitis olema kooskõlas valla või linna ruumilist arengut suunava üldplaneeringuga
(PlanS § 125 lõige 5 punkt 2). Viidatud lõike punkt 1 eeldab paikvaatlust, et hinnata
konkreetset piirkonda koos seda ümbritseva keskkonnaga. See on vajalik selleks, et määrata
kindlaks ehitusseadustikus (EhS) § 26 lõikes 4 toodud tingimuste üksikasjad. Säte eeldab
ehitise sobivuse hindamist, s.o linnaehituslikku analüüsi. Oluline on, et visuaalselt oleks
tegemist sarnase ehitise ehitamisega teiste ehitiste vahele (nt eramu teiste eramute vahele),
kus avalikkuse huvi ja linnaehituslikud mõjud on väikesed. Kui tegemist on abihoonega, siis
tuleb välja selgitada, kas sarnaseid abihooneid on ka naabruses asuvate põhihoonete juures
ning seejärel hinnata, kas kavandatud abihoone olemuslikult sobitub ümbritsevasse
keskkonda.
PlanS § 125 määratleb mh alad ja juhtumid, millal tuleb kohalikul omavalitsusel koostada
detailplaneering. Lisaks seaduses toodud aladele ja juhtumitele (PlanS § 125 lg 1) on KOV-il
planeerimisalase tegevuse korraldajana võimalus määratleda kaalutlusõiguse alusel
detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid ja juhtumeid ning täpsemaid tingimusi
detailplaneeringute koostamiseks ka ise (PlanS § 125 lõige 2), lahendades need küsimused
üldplaneeringu (ÜP) ülesandena (PlanS § 75 lõige 1 punkt 26). Detailplaneeringu nõue on
eelkõige põhjendatud juhul kui on tegemist olukordadega, kus ÜP-s on jäetud määratlemata
tingimused ehitusprojekti koostamiseks, sh projekteerimistingimuste (PT) väljastamiseks või
kavandatav ehitis ei ole kooskõlas üldplaneeringuga (mh võib olla välistatud teatud liiki
ehitiste püstitamine) või on ÜP-s ette nähtud täiendavad nõuded, mis tingivad DP koostamise
kohustuse.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EhS § 26 kohased projekteerimistingimused antakse välja juhul, kui DP-d ei ole ja selle
koostamiseks puudub ka vajadus. PT andmisel tuleb märkida ka EhS § 26 lõike 4 punkti 2
kohane suurim lubatud arv maa-alal. PlanS § 125 lõikes 5 sätestatud erandi kohaldamise
eelduseks on, et ehitusluba väljastatakse ühe ehitusloa kohustuslikku hoone ehitamiseks.
Samuti tuleb arvestada üldplaneeringust tulenevate täpsustavate tingimustega ehitusprojekti
koostamiseks. EhS-i Lisa 1 „Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse
kohta“ sätestatud põhimõtte kohaselt ei ole kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m
kõrguse elamut teenindava hoone (abihoone) püstitamiseks ehitusluba nõutav. Seega, kui
elamut teenindava abihoone rajamiseks on vajalik ehitusluba PlanS § 125 lõikes 5 nimetatud
erandit kohaldada ei saa.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heddy Klasen
osakonnajuhataja
Ele Kutti 6113154
[email protected]
2