dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Rahandusministeeriumi vastuskiri

Rahandusministeerium · 20. jaanuar 2023
Viit
1.1-11/10101-3
Registreeritud
20. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Kristiina Tuisk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎1.1-1110101-3 20.01.2023 Väljaminev kiri.asice545 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Teie 22.12.2022 /18-5/2022/7803-1; Kommunikatsiooniministeerium MKM/22-1605/-1K */ [email protected] Meie 20.01.2023 nr 1.1-11/10101-3 Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks Austatud härra Järvan Rahandusministeerium kooskõlastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) käskkirja „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ ja sellega kaasnevaid dokumendid (edaspidi TAT) alljärgnevate märkustega arvestamisel. Käesolev TAT läbis oktoobris 2022 Rahandusministeeriumis mitteametliku kooskõlastusringi, mille käigus edastati MKMile kirjalikud ettepanekud, sh regionaalarengut puudutavad kommentaarid. Mitteametlikus kooskõlastusringis selgitati MKMile, et nii eelnõus kui ka seletuskirjas täienduste tegemine on vajalik, sest TATi ellu viimisel tuleb tagada ka panus regionaalarengusse. Paraku on MKM jätnud regionaalarengut puudutavad ettepanekud olulises osas arvesse võtmata, kaldudes seejuures kõrvale neile määrusega (edaspidi ühendmäärus) „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ pandud kohustustest. Seetõttu esitatakse valdav osa regionaalarengut puudutavatest ettepanekutest uuesti. Regionaalarengut puudutavad täpsemad kommentaarid on järgnevad: 1) Eelnõus puudub ühendmääruse paragrahv 41 lõike 1 punkti 3 kohane kirjeldus, millised toetatavad tegevused panustavad tasakaalustatud regionaalsesse arengusse. Seega tuleb otsene panus tuua välja vähemalt järgmiste tegevuste puhul: 2.1. Ettevõtlusteadlikkuse, sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse alategevused ja 2.3. Ettevõtjate TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine. 2) Piisavalt selgelt ei ole välja toodud ka eelnõu koostaja ootuseid elluviijale seoses panustamisega tasakaalustatud regionaalsesse arengusse, lähtudes seejuures TAT koostamise käigus tehtud analüüsist. Kui vastutus regionaalse tasakaalustatuse põhimõtte järgmise eest on jäetud elluviijale, siis tuleb eelnõusse lisada elluviija kohustus arvestada tegevuskava koostamisel vähemalt tegevuste 2.1 ja 2.3 puhul mõju tasakaalustatud regionaalsele arengule ning tuua tegevuskavas välja konkreetsed tegevused/põhimõtted, kuidas regionaalset tasakaalu edendatakse. Seetõttu tuleb: - Eelnõu punktis 1.1. täiendada teise lause sõnastust järgnevalt: „Tegevus panustab „Eesti 2035“ näitajatesse „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest,“ „TA kulud erasektoris Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 “ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“ ,"Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. - Eelnõu punkti 12.1.3 täiendada alljärgnevalt: vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise eest käskkirja punktis 1.1 nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse ning punktides 2.1 ja 2.3 nimetatud tegevuste kavandamise eest regionaalseid erinevusi vähendaval moel. - Eelnõu punkti 13.5.2. lisada viide, et elluviija poolt kajastatakse vahe- ja lõpparuandes milline oli toetatud ettevõtjate piirkondlik jaotus. - Eelnõu punkti 13.5.3. lisada viide, et elluviija lisab vahe – ja lõpparuandesse hinnangu tegevuste tulemuslikkusele, sealhulgas horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamise tulemuslikkusele. 3) Seletuskirjas puudub sisuline analüüs regionaalsete erinevuste kohta eelnõu valdkonnas. Minimaalselt tuleb seletuskirja täiendada järgnevaga: - Regionaalse tasakaalustatuse horisontaalse teemaga seotud mõõdikuna on käskkirjas välja toodud „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“. Vajalik on põhjendada mõõdiku valikut, sest see erineb meetmete nimekirjas toodud näitajast. - Analüüsida valdkonna piirkondlikke erisusi vähemalt valitud „Eesti 2035“ mõõdiku lõikes, aga soovitavalt ka meetmespetsiifilisemate näitajate lõikes ning varasemate sarnaste sekkumiste rakendamise info alusel, sh tuua välja piirkondlike erisuste peamised põhjused. - Analüüsida võimalusi kavandada meetme tegevuste elluviimist selliselt, et need panustaksid valitud „Eesti 2035“ näitaja regionaalsete erinevuste vähendamisse (vastavate regionaalarengu juurprobleemide lahendamisse), valida välja sobivaim sekkumine ning näidata, kuidas see aitab valitud „Eesti 2035“ mõõdiku regionaalset tasakaalustatust suurendada. Kuna tegevused on erinevad, siis tuleb seda teha iga tegevuse kaupa eraldi. Kui osa vastustust regionaalselt tasakaalustatud lähenemise eest jääb elluviijale, siis tuleb see eelnõus püstitada konkreetse ülesandena. Alused, millest tuleb lähtuda (eritähelepanu vajavad piirkonnad, tegevuste eri regioonidele suunamise põhimõtted jne) aga kirjeldada seletuskirjas. Kui mõnel käskkirjas välja toodud tegevusel puudub regionaalarengu puutumus, tuleb seda põhjendada. Riigiabi puudutavad kommentaarid: 1) Käskkirja eelnõu punktis 1.1.9 (ja edaspidi) on tegevuse eesmärgina mainitud muu hulgas „toetada ettevõtja kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel välisesindajate võrgustiku kaudu“. Pole selge, mida täpselt mõeldakse „välisesindajate võrgustiku“ all. Vastavalt riigiabi reeglitele on keelatud toetada ettevõtja eksporditegevust. Nimelt on üldise grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 1(2)(c) ja komisjoni vähese tähtsusega abi määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 1(d) sätestatud, et ekspordiabiks loetakse muu hulgas ka abi, mis on seotud turustusvõrgu loomise ja toimimisega (i.k establishment and operation of distribution network). Euroopa Komisjoni mitteametlike selgituste kohaselt võib turustusvõrguna (jaotusvõrguna) mõista mis tahes tüüpi süsteemina, mida ettevõte kasutab oma teenuste osutamiseks, kaupade müümiseks jne (kas lõpptarbijale või vahepealsele tegevuse tasemele). Näiteks on Euroopa Komisjon teinud Saksamaa meetme kohta osaliselt negatiivse otsuse just seoses ekspordiabiga (sh turustusvõrguga). 2) Eelnõu osas 15 on selgitatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist. Pole selge, keda mõeldakse „abisaajate“ (sihtgrupi) all – kas nendeks on lõppsaajad (vt eelnõu osa 7) või võivad abisaajateks teatud juhul olla ka elluviija poolt valitud partnerid või sihtgrupile teenuste (nt koolitused vms) osutajad – juhul, kui teenuse osutajaid ei valita nt riigihankega. Kui riigiabi või vähese tähtsusega abi saajateks loetakse lõppsaajaid ehk ettevõtjaid, siis tuleb seda eelnõu punktides 15.2, 15.3 jne täpsustada, nt p 15.2 osas järgmises sõnastuses: „Kui 2 tegevuse elluviimiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi lõppsaajale….“. Samuti ei ole üheselt selge, kas „abi andja“ (vt punktid 15.4, 15.7) all on mõeldud elluviijat. Kuna riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmine peab olema läbipaistev, sh kes on abisaajad ja kes on abi andja, siis tuleb osa 15 täpsustada. 3) Eelnõu punktis 15.3 tuleb täpsustada, et nõustamiseks antavat abi üldise grupierandi määruse artikkel 18 ja messidel osalemiseks antavat abi artikkel 19 alusel saab anda vaid VKEdele. 4) Eelnõu osasse15 (või osasse 10) tuleb lisada ka säte riigiabi abikõlblike kulude kohta, nt järgmises sõnastuses: „Üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul peavad abikõlblikud kulud vastama VKEdele nõustamiseks antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 18 lõikes 3, VKEdele messidel antava abi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 19 lõikes 2 ja koolitusabi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 31 lõikes 3 sätestatud kuludele.“ Eelarvet puudutavad kommentaarid: 1) Käskkirja eelnõu punktis 9 on välja toodud eelarved vastavalt tegevustele, mis on kajastatud õigesti, kuid TATis ei ole mainitud kogu meetme eelarvet, EL toetuse osa ega ka nende jääki. Seega tuleb seletuskirjas punktis 9 täpsemalt välja tuua „EL toetuse osa“ meetmete kaupa, näiteks nii: Meetme 21.1.1.1 EL toetuse osa on 94 000 000 ning käesolev TAT moodustab sellest 22 312 000 eurot ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks jääb veel 71 688 000 eurot. 2) Seletuskirja punktis 9 välja toodud lause „Käskkirjas kajastatud sekkumised on kajastatud vaid käesolevas käskkirjas ning lisanduvaid käskkirju nendele sekkumistele ei kehtestata.“ tuleb selgema aru saamise eesmärgil sõnastada järgnevalt: Käesolevas käskkirjas kajastatud sekkumiste raames lisanduvaid käskkirju ei planeerita. Seiret puudutav kommentaar: 1) Seletuskirjas lk 9 algav indikaatorite tabel peab olema esitatud seletuskirja peatükis 3 "Tulemused". Hetkel on tabel esitatus punktis 5 "Elluviija ja partner(id)", kus see ei ole asjakohane. Mõisteid puudutav kommentaar: 1) Seletuskirjas kasutatavate mõistete puhul ei ole selgelt arusaadav, kas tegemist meetmega, sekkumisega, toetuskeemi, tegevuskavaga või tegevuste kogumiga ning milline on nende omavaheline seos. Terminit „meede“ (sh ka toetusmeede) on kasutatud erinevates tähendustes ning kontekstides. Seetõttu tuleb seletuskirjas termini „meetme(d)“ kasutus üle vaadata ning vajadusel täpsustada, mida all mõeldud on. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann rahandusminister Kristiina Tuisk [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel