Majandus- ja
Teie 22.12.2022 /18-5/2022/7803-1;
Kommunikatsiooniministeerium
MKM/22-1605/-1K */
[email protected]
Meie 20.01.2023 nr 1.1-11/10101-3
Toetuse andmise tingimused
ettevõtlus- ja
innovatsiooniteadlikkuse
kasvatamiseks
Austatud härra Järvan
Rahandusministeerium kooskõlastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM)
käskkirja „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ ja
sellega kaasnevaid dokumendid (edaspidi TAT) alljärgnevate märkustega arvestamisel.
Käesolev TAT läbis oktoobris 2022 Rahandusministeeriumis mitteametliku kooskõlastusringi,
mille käigus edastati MKMile kirjalikud ettepanekud, sh regionaalarengut puudutavad
kommentaarid. Mitteametlikus kooskõlastusringis selgitati MKMile, et nii eelnõus kui ka
seletuskirjas täienduste tegemine on vajalik, sest TATi ellu viimisel tuleb tagada ka panus
regionaalarengusse. Paraku on MKM jätnud regionaalarengut puudutavad ettepanekud olulises
osas arvesse võtmata, kaldudes seejuures kõrvale neile määrusega (edaspidi ühendmäärus)
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ pandud kohustustest.
Seetõttu esitatakse valdav osa regionaalarengut puudutavatest ettepanekutest uuesti.
Regionaalarengut puudutavad täpsemad kommentaarid on järgnevad:
1) Eelnõus puudub ühendmääruse paragrahv 41 lõike 1 punkti 3 kohane kirjeldus, millised
toetatavad tegevused panustavad tasakaalustatud regionaalsesse arengusse. Seega tuleb
otsene panus tuua välja vähemalt järgmiste tegevuste puhul: 2.1. Ettevõtlusteadlikkuse,
sealhulgas juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse alategevused ja 2.3. Ettevõtjate
TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine.
2) Piisavalt selgelt ei ole välja toodud ka eelnõu koostaja ootuseid elluviijale seoses
panustamisega tasakaalustatud regionaalsesse arengusse, lähtudes seejuures TAT koostamise
käigus tehtud analüüsist. Kui vastutus regionaalse tasakaalustatuse põhimõtte järgmise eest
on jäetud elluviijale, siis tuleb eelnõusse lisada elluviija kohustus arvestada tegevuskava
koostamisel vähemalt tegevuste 2.1 ja 2.3 puhul mõju tasakaalustatud regionaalsele arengule
ning tuua tegevuskavas välja konkreetsed tegevused/põhimõtted, kuidas regionaalset
tasakaalu edendatakse. Seetõttu tuleb:
- Eelnõu punktis 1.1. täiendada teise lause sõnastust järgnevalt: „Tegevus panustab „Eesti
2035“ näitajatesse „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest,“ „TA kulud erasektoris
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
“ ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“ ,"Väljaspool Harjumaad
loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“,
„Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“.
- Eelnõu punkti 12.1.3 täiendada alljärgnevalt: vastutab eesmärkide saavutamise eest,
sealhulgas panustamise eest käskkirja punktis 1.1 nimetatud horisontaalsetesse
põhimõtetesse ning punktides 2.1 ja 2.3 nimetatud tegevuste kavandamise eest
regionaalseid erinevusi vähendaval moel.
- Eelnõu punkti 13.5.2. lisada viide, et elluviija poolt kajastatakse vahe- ja lõpparuandes
milline oli toetatud ettevõtjate piirkondlik jaotus.
- Eelnõu punkti 13.5.3. lisada viide, et elluviija lisab vahe – ja lõpparuandesse hinnangu
tegevuste tulemuslikkusele, sealhulgas horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamise
tulemuslikkusele.
3) Seletuskirjas puudub sisuline analüüs regionaalsete erinevuste kohta eelnõu valdkonnas.
Minimaalselt tuleb seletuskirja täiendada järgnevaga:
- Regionaalse tasakaalustatuse horisontaalse teemaga seotud mõõdikuna on käskkirjas välja
toodud „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“. Vajalik on põhjendada mõõdiku
valikut, sest see erineb meetmete nimekirjas toodud näitajast.
- Analüüsida valdkonna piirkondlikke erisusi vähemalt valitud „Eesti 2035“ mõõdiku
lõikes, aga soovitavalt ka meetmespetsiifilisemate näitajate lõikes ning varasemate
sarnaste sekkumiste rakendamise info alusel, sh tuua välja piirkondlike erisuste peamised
põhjused.
- Analüüsida võimalusi kavandada meetme tegevuste elluviimist selliselt, et need
panustaksid valitud „Eesti 2035“ näitaja regionaalsete erinevuste vähendamisse (vastavate
regionaalarengu juurprobleemide lahendamisse), valida välja sobivaim sekkumine ning
näidata, kuidas see aitab valitud „Eesti 2035“ mõõdiku regionaalset tasakaalustatust
suurendada. Kuna tegevused on erinevad, siis tuleb seda teha iga tegevuse kaupa eraldi.
Kui osa vastustust regionaalselt tasakaalustatud lähenemise eest jääb elluviijale, siis tuleb
see eelnõus püstitada konkreetse ülesandena. Alused, millest tuleb lähtuda (eritähelepanu
vajavad piirkonnad, tegevuste eri regioonidele suunamise põhimõtted jne) aga kirjeldada
seletuskirjas.
Kui mõnel käskkirjas välja toodud tegevusel puudub regionaalarengu puutumus, tuleb seda
põhjendada.
Riigiabi puudutavad kommentaarid:
1) Käskkirja eelnõu punktis 1.1.9 (ja edaspidi) on tegevuse eesmärgina mainitud muu hulgas
„toetada ettevõtja kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel
välisesindajate võrgustiku kaudu“. Pole selge, mida täpselt mõeldakse „välisesindajate
võrgustiku“ all. Vastavalt riigiabi reeglitele on keelatud toetada ettevõtja eksporditegevust.
Nimelt on üldise grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 1(2)(c) ja komisjoni vähese
tähtsusega abi määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 1(d) sätestatud, et ekspordiabiks loetakse
muu hulgas ka abi, mis on seotud turustusvõrgu loomise ja toimimisega (i.k establishment
and operation of distribution network). Euroopa Komisjoni mitteametlike selgituste kohaselt
võib turustusvõrguna (jaotusvõrguna) mõista mis tahes tüüpi süsteemina, mida ettevõte
kasutab oma teenuste osutamiseks, kaupade müümiseks jne (kas lõpptarbijale või
vahepealsele tegevuse tasemele). Näiteks on Euroopa Komisjon teinud Saksamaa meetme
kohta osaliselt negatiivse otsuse just seoses ekspordiabiga (sh turustusvõrguga).
2) Eelnõu osas 15 on selgitatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist. Pole selge, keda
mõeldakse „abisaajate“ (sihtgrupi) all – kas nendeks on lõppsaajad (vt eelnõu osa 7) või
võivad abisaajateks teatud juhul olla ka elluviija poolt valitud partnerid või sihtgrupile
teenuste (nt koolitused vms) osutajad – juhul, kui teenuse osutajaid ei valita nt riigihankega.
Kui riigiabi või vähese tähtsusega abi saajateks loetakse lõppsaajaid ehk ettevõtjaid, siis tuleb
seda eelnõu punktides 15.2, 15.3 jne täpsustada, nt p 15.2 osas järgmises sõnastuses: „Kui
2
tegevuse elluviimiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi lõppsaajale….“. Samuti ei ole
üheselt selge, kas „abi andja“ (vt punktid 15.4, 15.7) all on mõeldud elluviijat.
Kuna riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmine peab olema läbipaistev, sh kes on abisaajad
ja kes on abi andja, siis tuleb osa 15 täpsustada.
3) Eelnõu punktis 15.3 tuleb täpsustada, et nõustamiseks antavat abi üldise grupierandi määruse
artikkel 18 ja messidel osalemiseks antavat abi artikkel 19 alusel saab anda vaid VKEdele.
4) Eelnõu osasse15 (või osasse 10) tuleb lisada ka säte riigiabi abikõlblike kulude kohta, nt
järgmises sõnastuses: „Üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul peavad
abikõlblikud kulud vastama VKEdele nõustamiseks antava abi puhul üldise grupierandi
määruse artikkel 18 lõikes 3, VKEdele messidel antava abi puhul üldise grupierandi määruse
artikkel 19 lõikes 2 ja koolitusabi puhul üldise grupierandi määruse artikkel 31 lõikes 3
sätestatud kuludele.“
Eelarvet puudutavad kommentaarid:
1) Käskkirja eelnõu punktis 9 on välja toodud eelarved vastavalt tegevustele, mis on kajastatud
õigesti, kuid TATis ei ole mainitud kogu meetme eelarvet, EL toetuse osa ega ka nende jääki.
Seega tuleb seletuskirjas punktis 9 täpsemalt välja tuua „EL toetuse osa“ meetmete kaupa,
näiteks nii: Meetme 21.1.1.1 EL toetuse osa on 94 000 000 ning käesolev TAT moodustab
sellest 22 312 000 eurot ning seega ülejäänud sekkumiste jaoks jääb veel 71 688 000 eurot.
2) Seletuskirja punktis 9 välja toodud lause „Käskkirjas kajastatud sekkumised on kajastatud
vaid käesolevas käskkirjas ning lisanduvaid käskkirju nendele sekkumistele ei kehtestata.“
tuleb selgema aru saamise eesmärgil sõnastada järgnevalt: Käesolevas käskkirjas kajastatud
sekkumiste raames lisanduvaid käskkirju ei planeerita.
Seiret puudutav kommentaar:
1) Seletuskirjas lk 9 algav indikaatorite tabel peab olema esitatud seletuskirja peatükis 3
"Tulemused". Hetkel on tabel esitatus punktis 5 "Elluviija ja partner(id)", kus see ei ole
asjakohane.
Mõisteid puudutav kommentaar:
1) Seletuskirjas kasutatavate mõistete puhul ei ole selgelt arusaadav, kas tegemist meetmega,
sekkumisega, toetuskeemi, tegevuskavaga või tegevuste kogumiga ning milline on nende
omavaheline seos. Terminit „meede“ (sh ka toetusmeede) on kasutatud erinevates
tähendustes ning kontekstides. Seetõttu tuleb seletuskirjas termini „meetme(d)“ kasutus üle
vaadata ning vajadusel täpsustada, mida all mõeldud on.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Kristiina Tuisk
[email protected]
3