Rahandusministeerium · 20. jaanuar 2023
Sisu (failidest)
Lisa 1. Siseministri käskkirja „Programmi
„Siseturvalisus 2023–2026“ kinnitamine“ juurde
Programm
„Siseturvalisus 2023–2026“
Programmis keskendutakse inimeste teadlikkuse suurendamisele, vajaduse korral hoiakute
ja käitumise turvalisemaks muutmisele ja kinnistamisele, et vähendada riskide avaldumise
tõenäosust, õnnetusi ja vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega. Samuti tegeletakse
reageerimisvõimekuse kindlustamise ja tugevdamisega, et vajaduse korral tagada kiire ja
asjatundlik abi. Programmiga aidatakse kaasa, et riskide avaldumisel oldaks valmis
võimalikult palju vähendama nende negatiivseid mõjusid nii riigi, kohalike omavalitsuste,
ettevõtjate kui ka elanike kaasabil.
1
PROGRAMMI „SISETURVALISUS 2023–2026“ SISU LÜHIKOKKUVÕTE
Programmi nimetus Siseturvalisus
Tulemusvaldkond Siseturvalisus
Valdkonna
Siseturvalisuse arengukava 2020–2030
arengukava
Programmi periood 2023–2026
Tulemusvaldkonna Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe
ja programmi väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi
eesmärk Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja
põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
Peavastutaja Siseministeerium
Kaasvastutajad, kes
planeerivad oma Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, Politsei ja Piirivalveamet, Päästeamet,
osade teenuste raha Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskus
selles programmis
Avalik sektor: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium,
Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja
Kaasvastutajad või Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium,
teised partnerid, kes Välisministeerium, Riigikantselei, Eesti Pank, Terviseamet, Eesti Kohtuekspertiisi
aitavad programmi Instituut, Tervise Arengu Instituut, Haigekassa, Maksu- ja Tolliamet, Riigi Infosüsteemi
eesmärkide Amet, Veterinaar- ja Toiduamet, Transpordiamet, Välisluureamet, Ettevõtluse Arendamise
saavutamisele Sihtasutus, Riigi Infosüsteemide Keskus, Vanglateenistus, Prokuratuur, Rahapesu
kaasa, kuid ei Andmebüroo, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Kaitsevägi, Kaitseliit,
planeeri oma Finantsinspektsioon, Ravimiamet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Andmekaitse
teenuste raha selles Inspektsioon, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, Kaitseväe
programmis Akadeemia, Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
Nimetatud pooltega Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Tööinspektsioon, SA Archimedes, SA Innove,
seonduv on lisatud Startup Estonia, kohaliku omavalitsuse üksused ja nende koostööorganid (eeskätt
dokumenti maakondlikud arendusorganisatsioonid)
informatsiooniks, et Kolmas sektor: küla- ja asumiseltsid, siseturvalisusega tegelevad ühingud (Eesti
anda valdkonnast Abipolitseinike Kogu, Päästeliit, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste MTÜ, Saaremaa
terviklikum ülevaade, Vabatahtlike Merepääste Selts MTÜ, Naabrivalve, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti
kuid nende tegevused, Päästeala Töötajate Ametiühing MTÜ). Töötajate, tööandjate jm katusorganisatsioonid,
teenused ja raha on õppeasutused jm välismaalastega kokkupuutuvad esindusorganisatsioonid ning teised
kavandatud mujal. rahvastikuhalduse teema sotsiaalpartnerid
Erasektor: elutähtsat teenust ja veebi majutust osutavad ettevõtjad, kindlustusseltsid,
tuleohutusettevõtted, turvaettevõtted
Programmis keskendutakse inimeste teadlikkuse suurendamisele, vajaduse korral hoiakute ja käitumise
turvalisemaks muutmisele ja kinnistamisele, et vähendada riskide avaldumise tõenäosust, õnnetusi ja vajadust
tegeleda õnnetuste tagajärgedega. Samuti tegeletakse reageerimisvõimekuse kindlustamise ja tugevdamisega,
et vajaduse korral tagada kiire ja asjatundlik abi. Programmiga aidatakse kaasa, et riskide avaldumisel oldaks
valmis võimalikult palju vähendama nende negatiivseid mõjusid nii riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate kui
ka elanike kaasabil. Programmi eesmärgi täitmiseks on kavandatud viis meedet:
Ennetava ja turvalise Kiire ja Kindel Eesti arengut toetav kodakondsus-,
elukeskkonna kujundamine asjatundlik abi sisejulgeolek rände- ja identiteedihalduspoliitika
Tark ja innovaatiline siseturvalisus
2
SISUKORD
1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA EELARVE 6 Võimekus 1.3.1. Inimeste oskuste edendamine avalikus
kohas ohtusid ennetada ja märgata ning nende
ilmnemisel käituda 37
Programmi eesmärk 6
Programmi mõõdikud 6 Võimekus 1.3.2. Avaliku ruumi kujundamine
Programmi eelarve 7 ohutut ja turvalist käitumist soodustavaks 37
Võimekus 1.3.3. Asutuste suutlikkus ennetavalt
2. OLUKORRA ANALÜÜS 8 toetada korra tagamist avalikus ruumis 38
3. PÕHIMÕTTED, MILLEGA ARVESTADA PROGRAMMI Võimekus 1.3.4. Era- ja kolmanda sektori
TEGEVUSTE KAVANDAMISEL JA ELLUVIIMISEL 12 kaasamine vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise
ja õnnetuse eest 38
4. KESKSED LAHENDAMIST VAJAVAD PROBLEEMID JA
PROGRAMMI OLULISEMA MÕJUGA TEGEVUSED
AASTATEL 2023–2026 13 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 1.4. TEGEVUS-
JA RELVALUBADE VÄLJAANDMINE 39
MEEDE 1. ENNETAVA JA TURVALISE ELUKESKKONNA
KUJUNDAMINE 16
Eesmärk 39
Mõõdikud 39
Meetme mõõdikud 17 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 39
Olukorra analüüs 17 Võimekus 1.4.1. Tegevuslubade välja andmine 40
Meetme olulisimad väljakutsed ja olulisema mõjuga Võimekus 1.4.2. Relvalubade välja andmine 40
tegevused aastatel 2023–2026 20
Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega
tegelemiseks 21 MEEDE 2. KIIRE JA ASJATUNDLIK ABI 41
ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 1.1. Meetme mõõdikud 42
ÕNNETUSTE, SÜÜTEGUDE JA VARAKAHJUDE Olukorra analüüs 42
ENNETAMINE 22 Meetme olulisemad väljakutsed aastatel 2023–2026 45
Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja
abinõud nendega tegelemiseks 46
Eesmärk 22
Mõõdikud 22
Programmi tegevuse sisu kirjeldus 23 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.1. HÄDAABI-
Võimekus 1.1.1. Valdkondadeülese ennetuse JA INFOTEADETE VASTUVÕTMINE NING ABI
tõhustamine 25 VÄLJASAATMINE 47
Võimekus 1.1.2. Ohtude ja varakahju ennetamine 28
Võimekus 1.1.3. Vägivalla ennetamine ja selle riski Eesmärk 47
varajane märkamine 30 Mõõdikud 47
Võimekus 1.1.4. Vägivalla eest kaitstud kannatanud 31 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 47
Võimekus 2.1.1. Hädaabiteadete menetlemine 48
ALAMEEDE, EHK PROGRAMMI TEGEVUS 1.2. Võimekus 2.1.2. Operatiivressursside ja
SISETURVALISUSE VABATAHTLIKE KAASAMINE 33 operatiivinfo juhtimine 48
Võimekus 2.1.3. Abi- ja infoteadete vastuvõtmine
ja töötlemine 49
Eesmärk 33
Mõõdikud 33
Programmi tegevuse sisu kirjeldus 33 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.2. AVALIKU
Võimekus 1.2.1. Siseturvalisuse vabatahtlikuna KORRA TAGAMINE 50
tegutsemise võimaluste mitmekesistamine 34
Eesmärk 50
ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 1.3. Mõõdikud 50
TURVALISE KESKKONNA KUJUNDAMINE 35 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 50
Võimekus 2.2.1. Avaliku korra tagamine 51
Võimekus 2.2.2. Isikute kinnipidamine 51
Eesmärk 35
Mõõdikud 35
Programmi tegevuse sisu kirjeldus 36 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.3.
DEMINEERIMINE 53
3
Eesmärk 53 Võimekus 3.1.6. Vaenuliku mõjutustegevuse
Mõõdikud 53 ennetamine ja tõkestamine ning ühiskonna kerksuse
Programmi tegevuse sisu kirjeldus 53 suurendamine 78
Võimekus 2.3.1. Demineerimine 53
ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.2. RASKE JA
ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.4. ORGANISEERITUD KURITEGEVUSE VASTANE VÕITLUS
PÄÄSTMINE MAISMAAL JA SISEVEEKOGUDEL 54 79
Eesmärk 54 Eesmärk 79
Mõõdikud 54 Mõõdikud 79
Programmi tegevuse sisu kirjeldus 54 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 80
Võimekus 2.4.1. Päästmine maismaal ja siseveekogudel Võimekus 3.2.1. Küberkuritegevuse vastane võitlus 80
55 Võimekus 3.2.2. Narkokuritegevuse vastane võitlus 82
Võimekus 3.2.3. Rahapesu ja terrorismi rahastamise
ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.5. ABI ennetamine ja tõkestamine 83
OSUTAMINE EESTI MEREALADEL JA PIIRIVEEKOGUDEL Võimekus 3.2.4. Korruptsiooni ennetamine ja
56 tõkestamine 84
Võimekus 3.2.5. Majanduskuritegevuse
vastane võitlus 85
Eesmärk 56 Võimekus 3.2.6. Kriminaaltulu tuvastamise, arestimise
Mõõdikud 56 ja konfiskeerimise võimekus 85
Programmi tegevuse sisu kirjeldus 56 Võimekus 3.2.7. Inimkaubanduse ennetamine ja
Võimekus 2.5.1. Lennu- ja merepääste 57 tõkestamine 86
Võimekus 3.2.8. Raske ja organiseeritud kuritegevuse
ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.6. vastase võitluse toetamine 87
SÜÜTEOMENETLUSE TÕHUSTAMINE 58
ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.3.
Eesmärk 58 OBJEKTIVALVE JA ISIKUKAITSE 87
Mõõdikud 58
Programmi tegevuse sisu kirjeldus 58
Võimekus 2.6.1. Järelevalve automatiseerimine 59 Eesmärk 88
Võimekus 2.6.2. Menetluste digiteerimine 59 Mõõdikud ja täpsemad tegevused on esitatud
Võimekus 2.6.3. Digitaalkriminalistika arendamine 60 programmi piiratud ligipääsuga dokumendis. 88
Võimekus 2.6.4. Kriminalistika arendamine 61
ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.4.
MEEDE 3. KINDEL SISEJULGEOLEK 61 ELANIKKONNAKAITSE, KRIISIDEKS VALMISOLEK JA
NENDE LAHENDAMINE 89
Meetme mõõdikud 62
Olukorra analüüs 63 Eesmärk 89
Meetme olulisimad väljakutsed ja olulisema Mõõdikud 89
mõjuga tegevused aastatel 2023–2026 70 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 89
Olulisemad suundumused, kitsaskohad ja abinõud Võimekus 3.4.1 Olukorrateadlikkuse tagamine 90
nendega tegelemiseks 71 Võimekus 3.4.2. Kriisideks valmistumine 90
ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.1. ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.5.
PÕHISEADUSLIKU KORRA TAGAMINE 72 PIIRIHALDUS 92
Eesmärk 72 Eesmärk 92
Mõõdikud 72 Mõõdikud 92
Programmi tegevuse sisu kirjeldus 72 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 92
Võimekus 3.1.1. Majandusjulgeoleku suurendamine 73 Võimekus 3.5.1. Piirikontroll, riigipiiri valvamine ja
Võimekus 3.1.2. Radikaliseerumise ja terrorismi kaitse, piiriolukorra info haldamine ning operatiivkoostöö
ennetamine ja tõkestamine 74 93
Võimekus 3.1.3. CBRN sündmused 76
Võimekus 3.1.4. Vastuluure ja riigisaladuse kaitse 77 MEEDE 4. EESTI ARENGUT TOETAV KODAKONDSUS-,
Võimekus 3.1.5. Küberjulgeoleku tagamine 77 RÄNDE- JA IDENTITEEDIHALDUSPOLIITIKA 94
4
Meetme mõõdikud 95 Võimekus 4.3.1. Identiteedihaldusvaldkonna
Olukorra analüüs 95 arendamine ning turvalise ja tõsikindla isikutuvastuse
Meetme olulisimad väljakutsed ja olulisema mõjuga tagamine 114
tegevused aastatel 2023–2026 101
Olulisemad suundumused, kitsaskohad ja abinõud MEEDE 5. TARK JA INNOVAATILINE SISETURVALISUS
nendega tegelemiseks 102 116
ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 4.1. RÄNDE- JA Meetme mõõdikud 117
KODAKONDSUSPOLIITIKA KUJUNDAMINE NING Olukorra analüüs 117
ELLUVIIMINE 103 Meetme olulisemad väljakutsed aastatel 2023–2026 119
Eesmärk 103 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 5.1.
Mõõdikud 103 TASEMEÕPE JA TÄIENDUSKOOLITUS
Programmi tegevuse sisu kirjeldus 103 SISEKAITSEAKADEEMIAS 120
Võimekus 4.1.1. Eesti arenguvajadustest lähtuva
tasakaalustatud sisserändepoliitika kujundamine 104
Võimekus 4.1.2. Rändepoliitika tõhus ja kliendikeskne Eesmärk 120
elluviimine 104 Mõõdikud 120
Võimekus 4.1.3. Eestist kui sihtriigist ja Eesti Programmi tegevuse sisu kirjeldus 120
sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine 105 Võimekus 5.1.1. Sisekaitseakadeemia tasemeõpe ja
Võimekus 4.1.4. Avalikkuse teavitamine rändeteemadel täiendkoolitus 121
105
Võimekus 4.1.5. Põhiõigusi järgiva ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 5.2.
tagasisaatmispoliitika elluviimine 106 SISEKAITSEAKADEEMIA TEADUS-, ARENDUS- JA
Võimekus 4.1.6. Rahvusvahelise kaitse INNOVATSIOONITEGEVUS 122
menetlemine 107
Võimekus 4.1.7. Rahvusvahelise kaitse
Eesmärk 122
taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine 109
Mõõdikud 122
Võimekus 4.1.8. Eesti kodakondsuse saamise
Programmi tegevuse sisu kirjeldus 122
valmiduse suurendamine ja kodanikustaatuse
Võimekus 5.2.1. Sisekaitseakadeemia kui
väärtustamine 110
siseturvalisuse valdkonna kompetentsikeskus 123
ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 4.2.
ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 5.3. IKT
MIGRATSIOONIJÄRELEVALVE 111
TEENUSTE PAKKUMINE SIM VALITSEMISALAST
VÄLJAPOOLE 124
Eesmärk 111
Mõõdikud 111
Programmi tegevuse sisu kirjeldus 111 Eesmärk 124
Võimekus 4.2.1. Tõhusa migratsioonijärelevalve Meetme mõõdikud 124
elluviimine 112 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 124
ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 4.3. ISIKUTE 4. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 125
TÕSIKINDEL TUVASTAMINE JA DOKUMENTIDE VÄLJA
ANDMINE 113 Ülevaade programmi ulatuse, koostamise,
muutmise ja seire korraldusest 125
Poolte rollid probleemide lahendamisel 125
Eesmärk 113
Ülevaade programmi seostest teiste
Mõõdikud 113
arengudokumentidega 126
Programmi tegevuse sisu kirjeldus 113
5
1. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk
Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus
kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse
ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.
Programmi mõõdikud
Algtase 2020 2021 2022
2023 2024 2025 Allikas
(2018) (tegelik) (tegelik) (tegelik)
Siseministeerium,
Eestit turvaliseks
≥ 92% ≥ 94% siseturvalisuse
riigiks hindavate 94% 92% (92%) ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94%
(-) (90%) avaliku arvamuse
elanike osakaal
uuring
Elanike osakaal, kes
peavad riigi
peamiseks mureks
Standard Euro-
Eestis 3% ≤ 3% (1%) ≤ 3% (1%) ≤ 3% ≤ 3% ≤ 3% ≤ 3%
baromeeter
- kuritegevust, 12% ≤ 12% (15%) ≤ 12% (8%) ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12%
- sisserännet,
- terrorismi 1% ≤ 1% (0%) ≤ 1% (0%) ≤ 1% ≤ 1% ≤ 1% ≤ 1%
Siseministeerium,
Siseturvalisuse
≥ 20% siseturvalisuse
tagamisse kaasatud 17% (17%) ˃ 17% (-) ≥ 20% ≥ 25% ≥ 25%
(27%) avaliku arvamuse
elanike osakaal
uuring
Siseturvalisuse
asutuste
usaldusväärsus: Turu-uuringute
institutsioonide
- Politsei- ja
89% ≥ 89% (91%) ≥ 89% (86%) ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89% usaldusväärsuse
Piirivalveamet
97% ≥ 97% (95%) ≥ 97% (95%) ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% uuring
- Päästeamet
- Häirekeskus 94% ≥ 94% (93%) ≥ 94% (94%) ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94%
˂ 680
Vigastussurmade arv1 687 ˂ 670 (796) ˂ 660 ˂ 650 ˂ 640 ˂ 630 Statistikaamet
(768)
1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ja selle programmiga „Siseturvalisus“ mõjutatakse otseselt uppunute, tulekahjus hukkunute,
sõidukiõnnetustes hukkunute, tapmiste ja mõrvade tagajärjel ning uimasti üledoosi tagajärjel hukkunute arve, kuid kaudset mõju
avaldavad meetmed ka teistele vigastuste liikidele nagu enesetappudele, kukkumistele, külmumistele.
Seetõttu kajastatakse üldeesmärgi mõõdikuna vigastustest põhjustatud suremust kõikide vigastussurmade liikide osas. Antud mõõdik
on nimetatud „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ mõõdikute saavutamise ühe eeldusena. Sotsiaalministeerium on ka alates
2015. aastast vigastuste ennetamise valdkonna üldkoordineerija. Sõidukiõnnetustes hukkunute arvu vähendamise abinõud on käsitletud
liiklusohutusprogrammis.
6
Programmi eelarve
Eelarve jaotus (eurodes) 2023 2024 2025 2026
MEEDE 1: Ennetava ja turvalise elukeskkonna
41 173 732 34 918 067 34 809 166 34 606 142
kujundamine
Programmi tegevus 1.1: Õnnetuste, süütegude ja
16 024 000 12 776 680 12 760 022 12 779 565
varakahjude ennetamine
Programmi tegevus 1.2: Siseturvalisuse vabatahtlike
6 668 265 4 271 475 4 187 683 3 955 142
kaasamine
Programmi tegevus 1.3: Turvalise keskkonna
16 275 113 15 671 183 15 658 244 15 660 172
kujundamine
Programmi tegevus 1.4: Tegevus- ja relvalubade
2 206 353 2 198 729 2 203 216 2 211 262
väljaandmine
MEEDE 2: Kiire ja asjatundlik abi 250 927 972 243 563 982 226 634 499 219 892 790
Programmi tegevus 2.1: Hädaabi- ja infoteadete
11 664 805 11 632 475 11 556 656 11 612 081
vastuvõtmine ning abi väljasaatmine
Programmi tegevus 2.2: Avaliku korra tagamine 77 395 528 75 536 921 74 902 992 73 908 361
Programmi tegevus 2.3: Demineerimine 5 054 367 4 135 514 4 122 120 4 124 918
Programmi tegevus 2.4: Päästmine maismaal ja
98 895 311 80 322 257 80 063 708 80 038 765
siseveekogudel
Programmi tegevus 2.5: Abi osutamine Eesti merealadel
21 249 520 36 620 633 20 770 564 15 009 627
ja piiriveekogudel
Programmi tegevus 2.6: Süüteomenetluse tõhustamine 36 668 442 35 316 183 35 218 459 35 199 038
MEEDE 3: Kindel sisejulgeolek 171 081 656 161 080 244 158 403 710 157 329 829
Programmi tegevus 3.1: Põhiseadusliku korra tagamine 53 714 929 43 011 092 43 106 932 42 565 235
Programmi tegevus 3.2: Raske ja organiseeritud
44 939 092 45 507 249 45 498 819 44 680 759
kuritegevuse vastane võitlus
Programmi tegevus 3.3: Objektivalve ja isikukaitse 9 631 372 9 529 943 9 287 425 8 755 416
Programmi tegevus 3.4: Elanikkonnakaitse, kriisideks
6 654 496 5 593 673 5 568 126 5 582 037
valmisolek ja kriiside lahendamine
Programmi tegevus 3.5: Piirihaldus 56 141 767 57 438 288 54 942 408 55 746 382
MEEDE 4: Eesti arengut toetav kodakondsus- rände- ja
40 842 893 39 121 445 39 382 266 39 651 840
identiteedihalduspoliitika
Programmi tegevus 4.1: Rände- ja kodakondsuspoliitika
13 840 565 12 873 554 12 915 801 13 608 742
kujundamine ning elluviimine
Programmi tegevus 4.2: Migratsioonijärelelvalve 6 642 014 6 617 350 6 499 899 6 232 567
Programmi tegevus 4.3: Isikute tõsikindel tuvastamine ja
20 360 314 19 630 540 19 966 566 19 810 531
dokumentide väljaandmine
MEEDE 5: Tark ja innovaatiline siseturvalisus 23 080 515 21 935 694 21 586 259 20 411 666
Programmi tegevus 5.1: Tasemeõpe ja täienduskoolitus
19 085 145 18 747 849 18 473 958 18 324 733
Sisekaitseakadeemias
Programmi tegevus 5.2: Sisekaitseakadeemia teadus-,
2 241 411 1 645 393 1 602 186 830 300
arendus- ja innovatsioonitegevus
Programmi tegevus 5.3: IKT teenuste pakkumine SIMi
1 753 959 1 542 453 1 510 115 1 256 632
valitsemisalast väljapoole
KOKKU 527 106 767 500 619 432 480 815 901 471 892 267
7
2. Olukorra analüüs2
Eesti inimesed tunnevad end turvaliselt Valgevene hübriidrünnakud Poola, Leedu ja Läti
vastu, sh migrantide smugeldamine ja sisserände
2020. aastal leidis 92% küsitlusele vastanutest, et kasutamine hübriidründe tööriistana. Olulise
Eesti on elamiseks turvaline riik, 2022 aastal 90%.3 tähtsusega on siinjuures migratsiooniprotsessides
Eestit turvaliseks riigiks pidavate inimeste osakaal julgeolekuohtude tuvastamine ning sellealase
on seega veidi langenud, aga arvestades muutunud võimekuse parandamine. 2021. aastal jätkus
julgeolekuolukorda, võib seda pidada pigem heaks koroonapandeemia, mille käigus omandas veebi-
tulemuseks, mis peegeldab kõrget usaldust Eesti keskkond senisest veelgi tähtsama rolli inimeste
julgeoleku ja siseturvalisuse asutuste vastu. igapäevaelus. Vaenutegevus inforuumis sh Ühis-
Eurobaromeetri uuringust selgus 2021. aastal, et konda lõhestavad vandenõud, libauudised ja
nende elanike osakaal, kes peavad kuritegevust desinformatsioon levisid veebis kiiresti ning sellega
üheks peamiseks probleemiks, millega riik peaks suurenes õiguskaitseasutuste, sh veebkonstaablite
tegelema, on võrreldes 2020. aastaga paari töökoormus.
protsendi võrra vähenenud (2020. aastal 3% ja Eeltoodu on pannud avalikkust ja ka riigiasutusi
2021. aastal 1%). Kõige olulisemateks riigi ees enam teadvustama, et valmis on vaja olla väga
seisvateks probleemideks peeti elukallidust (47%) erinevateks kriisideks. Üha olulisem on erinevate
ja terviseküsimusi (34%).4 Inimeste arvamus kuri- valitsemisalade asutuste valmisolek tulla toime
tegevuse kohta ja objektiivne statistika on oma- oma valdkonna kriisidega ja samas näha ühe
vahel üldjuhul kooskõlas, kuivõrd süütegusid valdkonna piiridest kaugemale. Nii häid kui ka
registreeriti 2021. aastal 13% vähem võrreldes halvemaid näiteid on kohalike omavalitsuste
sellele eelneva aastaga ning märgatavalt vähenes kriisivalmidusest. Uuringu järgi on 77% oma-
ka näiteks tapmistes ja mõrvades hukkunute arv; valitsustest saavutanud kriisideks valmisolekus
kuritegusid registreeriti aga 0,6% rohkem. Sellest edasijõudnu või eeskujuliku taseme.7 Elanike häda-
olenemata on jätkuvalt väljakutseks nii internetis olukorraks valmisoleku indeksi keskmine tulemus
toimepandud kelmused kuid ka organiseeritud näitab, et elanike valmisolek on jäänud samale
kuritegevuse üks peamine sissetulekuallikas: tasemele nagu 2019. aastal (45). Viimasest saab
narkokuritegevus.5 järeldada, et vaja on panna enam rõhku koolitustele
Heitliku julgeolekuolukorra tõttu on veelgi ja erinevatele ennetustegevustele, et parandada
hädavajalikum ühiskonna ühtsus ja valmisolek inimeste teadlikkust ja oskusi.8
kriisideks ning asutustevaheline toimiv koostöö6 Eeltoodud murekohtade leevendamisega on
eelnenud aastatel tegeletud ja Siseministeeriumi
Sisejulgeolekut on mõjutanud eelkõige 2022. aasta
valitsemisala vastutusvaldkondades on tulevate
veebruaris alanud Vene vägede täiemahuline aastate prioriteedid järgmised: idapiiri täies
sissetung ja sõda Ukraina vastu. Ukraina sõja ulatuses välja ehitamine; sisserändeks valmisoleku
mõjudega toimetulekuks ja Eesti julgeoleku suurendamine; sihistatud tegevus kriisideks
kindlustamiseks on mitmeid täiendavaid samme valmisoleku, sh elanikkonnakaitse parandamisel;
juba astutud, kuid need teemad on kahtlemata ka riigi strateegilise autonoomsuse kaitsmine,
järgmistel aastatel prioriteediks. hübriidohtude ja välismõjutuste ennetamine ja
Samuti on julgeolukorda pingestanud mitmed
negatiivsed arengud 2020. ja 2021. aastal. Näiteks
2 Olukorra analüüsis on aluseks võetud peamiselt 2021. aasta tulemusaruanne, kuid analüüsi on täiendatud 2022. aasta siseturvalisuse
avaliku arvamuse uuringu tulemustega, Ukraina sõja mõjude järeldustega ja palgaandmetega. Järgmine tulemusaruanne ja
siseturvalisuse olukorra analüüs valmib 2023. aasta esimeses kvartalis ning lisatakse veebilehele www.siseministeerium.ee/stak2030.
3 Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2020 ja 2022.
4 Flash Eurobarometer 500. Public opinion in the EU regions; https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2552.
5 Politsei- ja Piirivalveameti andmed ning Justiitsministeeriumi „Kuritegevus Eestis 2021“.
6
Täpsemini kirjeldatud kolmanda meetme olukorra analüüsis.
7 Kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku indeksuuring 2021.
8 Elanike hädaolukorraks valmisoleku indeks 2021.
8
tõkestamine; desinformatsiooni ja vaenuliku 4%. Kusjuures, 26% lahkunud abipolitseinikest
mõjutustegevuse tõkestamine. asusid tööle politseiametnikena, mis näitab, et
vabatahtlus on üks võimalus mõnes valdkonnas
Siseturvalisuse asutusi usaldatakse, kuid
töötajate järelkasvule pisut kaasa aidata. Samuti
piisava ja motiveeritud personali tagamiseks on väärib märkimist, et olenemata väiksemast
vaja väärilist töötasu ja suuremas mahus abipolitseinike arvust, suurenes tänu mitme-
väljaõpet külgsemale politseitöösse kaasamisele nende
töötundide arv. See ilmestab hästi asjaolu, et ka
Reageerivate asutuste tööd kergendab inimeste
edaspidi on vaja siseturvalisuse valdkonna
usaldus nende vastu. Päästeametit usaldas 2021.
vabatahtlike arvu suurendamise kõrval pöörata veel
aastal 95%, Häirekeskust 94% ning Politsei- ja enam tähelepanu vabatahtliku tegevuse mitme-
Piirivalveametit 86% küsitlusele vastanutest – need külgsemaks muutmisele ja sellele, kuidas pakkuda
on endiselt kolm kõige rohkem usaldatud asutust olemasolevatele vabatahtlikele sobivaid osalus-
Eestis. võimalusi.
Nii 2021. kui 2022. aastal tõusis päästjate, eesliinil
Palju õnnetusi juhtub riskikäitumise tõttu
töötavate politseiametnike ja Häirekeskuse pääste-
korraldajate miinimumpalk. Siseministeeriumi Suur osa õnnetusi ja vigastussurmasid juhtub vale
valitsemisala palgafond kasvab 2023. aastal üle käitumise tõttu, sh alkoholi liigtarvitamine ja
20% ehk enam kui 50 miljonit eurot, mis võimaldab hooletu suitsetamine. 2021. aastal oli tulekahjudes
tõsta päästjate minimaalse palga 1620 euroni, hukkunuid 32 (2020. aastal 30). Elektrist alguse
politseinike minimaalse palga 1849 euroni ning saanud tulekahjudes hukkus 11 inimest ja
päästekorraldaja palga 1631 euroni. Need hooletust suitsetamisest tekkinud tulekahjudes
positiivsed arengud aga ei taga veel eesmärki, et samuti 11 inimest, 78% tules hukkunute kodudes
politseinike ja päästjate minimaalne palk võrduks puudus toimiv suitsuandur. Suitsetamisest ja
1,2 kordse Eesti keskmise palgaga. Lähtudes lahtisest tulest tingitud eluhoonetulekahjusid oli
politseinike ja päästjate tulevikuvajaduse ja töötasu varasemast vähem, kuid elektrist ja
analüüsist on järgmistel aastatel jätkuvalt küttesüsteemidest alguse saanud tulekahjusid
väljakutse pakkuda väärilist töötasu, et tagada enam. Selle üks põhjuseid võis olla 2021. aasta
piisav arv töötajaid, ja rahastada vajalikus mahus alguse külm talv ja koroonapandeemia, mille tõttu
uute töötajate väljaõpet. Siseturvalisuse valdkonna on inimesed enam kodus ning koormus seega nii
teenistujate arv on alates 2008. aastast vähenenud elektri- kui ka küttesüsteemidele ja kodutehnikale
18% ning ees on ootamas suur pensionile jäämise suurem.
laine nii politseinike kui ka päästjate seas, mistõttu
on vaja suunata senisest rohkem raha politseinike Tuleõnnetustes hukkunud
ja päästjate väljaõppesse, et ära hoida üha 60
suurenev eesliinitöötajate puudujääk. 40
47
20 39 38 39
Arvutuste järgi toob Päästeamet oma tegevusega 30 32
ühiskonnale tulu aastas miljard eurot ning Politsei- 0
ja Piirivalveamet 867 miljonit eurot. Seega ületab 2016 2018 2019 2021
siseturvalisuse asutuste panus ühiskonda mitu Joonis. Tulekahjudes hukkunud aastatel 2016–2021
korda neile riigieelarvest eraldatavat raha. (allikas: Statistikaamet)
Lisaks reageerivatele asutustele on oluline Veeõnnetustes hukkus 2021. aastal 48 inimest
inimeste endi roll Eesti turvalisena hoidmisel (2020. aastal 52). Kusjuures, enamik tule- ja
veeõnnetustes hukkunutest olid mehed ning
Inimesed teadvustavad nende enda rolli olulisust ja rohkem kui pooled olid joobes.
enamik on veendunud, et peaksid ise aktiivselt
osalema enda ja oma kodukoha turvalisuse taga- Veeõnnetustes hukkunud
60
misel (2020. aastal 88%). Selleks on elanikel
erinevaid võimalusi nii vabatahtlikuna osaledes kui 40 47 52 48
45
37
ka ise vastutustundlikult käitudes. 20 27
Vabatahtlikke lisandus 2021. aastal päästjate ja 0
merepäästjate ridadesse, kuid ka riigiinfo teenuse 2016 2018 2019 2021
pakkumisele abiks. Abipolitseinike arv vähenes aga Joonis. Veeõnnetustes hukkunud aastatel 2016–2021
(allikas: Statistikaamet)
9
Muu hulgas on veeõnnetustes hukkunute arvu vähem. Alaealiste osalusel lähisuhtevägivalla
mõjutanud ilm ja kestev koroonaaeg, mistõttu juhtumite osakaal jäi 2020. aastaga samale
võisid suviselt soojad ilmad meelitada inimesi tasemele. Kui 2020. aastal pandi toime viimaste
tavapärasest rohkem veekogude juurde. Seda aastate vaates kõige rohkem raskeid lähisuhte-
illustreerib asjaolu, et kõige enam uppus inimesi vägivalla kuritegusid, siis 2021. aastal oli neid poole
suve- ja kevadkuudel. vähem (22).
Liiklusõnnetustes sai vigastada 2020. aastaga Aastatel 1999–2021 on Eestis narkootikumide
võrreldes ligi kümnendiku võrra rohkem inimesi, ka tõttu surnud 1768 inimest.
hukkunuid oli veidi rohkem (2020. aastal 68 ja 2021.
aastal 71). Narkootikumidest tingitud surmad
150
Liikluses hukkunud
100 110
100 114
88
50
81 39 27 31 39
50 71 68 71
0
48 51
2015 2017 2019 2021
0
2016 2018 2019 2021 Joonis. Narkootikumidest tingitud surmad aastatel
2015–2019 (allikas: surma põhjuste register)
Joonis. Liikluses hukkunud aastatel 2016–2021
(allikas: Statistikaamet) Enim narkosurmasid põhjustanud fentanüülide
levik on Eestis 2021. aastal märkimisväärselt
2021. aastal oli võrreldes varasemaga enam
pidurdunud. Fentanüüli kättesaadavus on vähene-
kergliikurijuhtide osalusel liiklusõnnetusi, mis
nud tänu politsei edukale jälitustööle, millega
moodustasid peaaegu 15% kõikidest inim-
lõpetati 2017. aasta lõpus ja 2018. aasta alguses
kannatanuga õnnetustest. Alkoholi tarvitanud
mitme suure kuritegeliku võrgustiku tegevus.
mootorsõidukijuhtide põhjustatud inimkannatanu-
Õiguskaitseasutuste edukas töö ning koju kaasa
ga liiklusõnnetusi oli 2021. aastal peaaegu 30%
antava naloksoonikomplekti ja teiste kahju
vähem kui 2020. aastal (2020. aastal 130 ja 2021.
vähendamise teenuste ulatuslikum rakendamine
aastal 93).
on narkootikumide üledoosist tingitud surmade
Tapmisi ja mõrvu registreeriti 2021. aastal kaks arvu märkimisväärselt vähendanud. Samas on
korda vähem kui 2020. aastal. täheldada, et levivad uued ja veel ohtlikumad ained,
Rasked vägivallakuriteod mis võivad põhjustada seninägematut tervisekahju
või surma. Üks selline aine on isotonitaseen, mis on
100 2021. aastal põhjustanud mitu surma.
80 93 90
60 76 78 77 74 2021. aastal jätkati sihistatud ennetusega sise-
40 turvalisuse valdkonnas nii erinevate tõendus-
44 45 50
20 43 põhiste programmide kui ka teavitustegevuste abil.
35 29 27 34 40 27
0 25 24 Märkimisväärne osa sotsiaal- ja terviseprobleemi-
2016 2018 2019 2021 dest on omavahel seotud ja ennetatavad. Tihti on
probleemide algallikad samad, mistõttu tuleb
Tapmised ja mõrvad
ennetustööd teha valdkonnaüleselt. Selleks leppisid
Raskete tervisekahjustuste tekitamised
justiitsminister, haridus- ja teadusminister, kultuuri-
Ründe tagajärjel hukkunute arv
minister, rahandusminister, sotsiaalkaitseminister,
Joonis. Rasked vägivallakuriteod (allikas: surma tervise- ja tööminister ning siseminister kokku
põhjuste register; Justiitsministeerium valdkonnaülese ennetuse põhimõtetes.
„Kuritegevus Eestis 2021“) Siseturvalisuse teenuste paremaks
Kõigi surmava lõpuga kuritegude puhul oli üks pakkumiseks investeeriti transportvarasse,
mõjutegur alkoholi tarbimine. Vägivalla toime- kinnisvarasse ja infotehnoloogiasse
panijatest olid joobes 69% ja kannatanutest 40%.
2021. aastal parandati Päästeameti ning Politsei- ja
Oma lähedase käe läbi kaotas elu märksa vähem Piirivalveameti tehnilist valmisolekut, et paremini
inimesi kui 2020. aastal (2020. aastal 16 ja 2021. sündmustele reageerida. Näiteks asendati pääste-
aastal 4). 2021. aastal vähenes lähisuhtevägivalla tööde toetamiseks kuus päästetööde põhiautot,
juhtumite arv 4%, sh registreeriti kuritegusid 10%
10
üks paakauto ja neli amfiibsõidukit, mida Kaasaegsesse Pärnu ühishoonesse kolisid
kasutatakse erinevate päästesündmuste lahen- piirkonna Päästeameti, Häirekeskuse, Politsei- ja
damiseks keerulistes maastikutingimustes. Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ning Sise-
Demineerimistööde valdkonnas uuendati ühte ministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse
demineerimise põhisõidukit ja nelja demineerimis- teenistujad.
tööde haagist. Lisaks asendati keemiapääste-
Arendusprojektiga alustati juba 2013. aastal ja selle
võimekuse säilitamiseks seitse keemiapääste-
kogumaksumus on 26 miljonit eurot. Valmis said ka
haagist. Kriminaalpolitsei tegevuse toetamiseks
Valga politseimaja rekonstrueerimistööd (3,5
uuendati nelja kriminalistika ekspertide väikebussi.
miljonit eurot), Keila komando energiatõhusustööd
Uue tehnoloogia katsetamiseks ja keskkonnahoiu
(0,65 miljonit eurot), Kolde politseimaja osaline
suurendamiseks hangiti Politsei- ja Piirivalve-
ümberehitus (0,45 miljonit eurot) ja Narva-Jõesuu
ametile esimene elektriline patrullsõiduk. Lisaks
kordoni kaide rekonstrueerimistööd (1 miljon
asendati kokku ligi 150 kasutusrendi sõidukit, mida
eurot).
kasutatakse erinevate siseturvalisuse teenuste
tagamiseks. Maismaasõidukitesse investeeriti Infotehnoloogia valdkonnas oli üks olulisim
2021. aastal kokku ligi 4 miljonit eurot. arendusprojekt senisest usaldusväärsemat keskset
isikutuvastust võimaldav automaatne biomeetrilise
Päästetööde valdkonnas soetati veepääste
isikutuvastuse süsteem (ABIS), mille täie-
võimekuse parandamiseks kümme siseveekogu
mahuliseks kasutusele võtmiseks jätkub töö 2022.
mootorpaati. Otsingu- ja päästetööde ning piiri
aastal. Biomeetrilisi andmeid kasutavad 2021.
valvamise võimekuse parandamiseks soetati
aastal piiripunktides avatud esimesed ABC-
Politsei- ja Piirivalveametile kaks mootorpaati.
väravad, mis võimaldavad automaatset piiri-
Toimepidevuse parandamiseks uuendati ida
kontrolli.
regioonis kolme piirivalvekordoni kütusetanklaid.
Veesõidukitesse investeeriti 2021. aastal kokku ligi Jätkusid COVID-19 leviku tõkestamisega seotud
0,4 miljonit eurot. arendusprojektid patrullpolitsei kasutatavas Apollo
rakenduses ja koostöös TEHIK-uga loodi võimalus
2021. aastal alustati projektiga, mille eesmärk on
koroonapasside lugemiseks.
2025. aastaks tagada Politsei- ja Piirivalveameti
mitmeotstarbeliste helikopterite väljalennu valmi- Häirekeskuse riigiinfo telefoni 1247 teenusega
dus Tallinna baasist ööpäev ringi 15 minutiga. liideti keskkonnainfo telefon, maanteeinfo telefon ja
Projekti rahastamiseks on alates 2021. aastast päästealainfo telefon, lisaks parandati kõnede
kasutada 1,5 miljonit eurot aastas. transkriptsiooni võimalusi.
2021. aastal alustati Siseministeeriumi valitsemis- Valmis ka uus e-residentide taotluskeskkond ning
alas ehitustöödega, mille kogumaksumus on üle 61 veebileht, mis lihtsustab Eestisse elama ja töötama
miljoni euro (sellest suurem osa ehk 42 miljonit tulnud välismaalaste osalemist kohanemis-
eurot on Kaitsepolitseiameti peahoone maksu- programmis. IKT arendustesse investeeriti 2021.
mus). Samuti valmis mitu olulist kinnisvaraprojekti. aastal ligi 12,1 miljonit eurot.
11
3. Põhimõtted, millega arvestada programmi tegevuste
kavandamisel ja elluviimisel
1. Turvalisus algab igaühest endast. Igaühe meeles pidada, et õnnetuse korral on kahju
üksteisest hooliv käitumine loob võimalused inimese elule, tervisele, varale või loodusele
ühiskonna turvalisuse säilitamiseks ja suuren- juba sündinud. Vaja on saavutada turvalisem
damiseks. Turvalisust saab suurendada iga- ühiskond, kus kogukondlik elu ja keskkond
üks, kui parendab enda ja oma lähedaste oleksid korraldatud viisil, mis vähendaks
käitumist. Hädasolija päästmine ei ole pelgalt kuritegevuse, sõltuvuste, vägivalla ja muude
tema enda asi. Siiski teeb abivajaja teadlikkus negatiivsete nähtuste tekkimise juba eos.
ja ettevalmistus, kuidas hädaolukorras toime Tähtis eeldus on kujundada selleks sobivad
tulla, tema päästmise kergemaks. Vajaduse hoiakud ja oskused, aga ka keskkond, mis
korral peab osutama abi ise või edastama soodustaks positiivseid valikuid ja arengu-
teabe õnnetusest professionaalidele. Tähtis on võimalusi.
aidata kaasa selle mõtteviisi juurdumisele ning
4. Oluline on jõuda teadmistepõhiselt probleemi-
parendada elanike teadmisi ja oskuseid.
de põhjusteni ja need koostöös lahendada.
2. Turvalisuse tagamine on terviklik ja eeldab eri Siseturvalisuse tagamisel on vaja välja selgita-
poolte jõupingutusi. Turvalisus nõuab paljude da probleemide tegelikud põhjused, sh miks ei
asutuste ja inimeste ühist panust. Parima tunne inimesed endid turvaliselt või miks nad
tulemuse selle tagamisel annab eri poolte käituvad riskialtilt ega arvesta võimalikku ohtu.
tähelepanu ja pingutus – Siseministeeriumi
5. Probleemide lahendamisel kasutatakse aja-
valitsemisala asutuste asjatundlik tegutsemi-
kohaseid, mõjusaid, nutikaid ja optimaalseid
ne, teiste valitsemisalade asjakohane panus,
lahendusi. Turvalisuse tagamisel ja probleemi-
kohalike omavalitsuste, vabaühenduste, era-
de lahendamiseks on vajalik leida tõhusaid ja
sektori ja kogukonnaliikmete sammud oma
nutikaid lahendusi, kuidas inimeste tööpanust
piirkonnas siseturvalisuse suurendamiseks.
hästi kasutada ja selle kõrval rakendada
See võib tähendada näiteks vabatahtlike,
uuenduslikku tehnoloogiat. Kasutatavate
politseinike ja päästjate tööd, elutähtsate
lahenduste mõjususe ja asjakohasuse kri-
teenuste toimepidevust korraldavate asutuste
teeriumiks on ka mõistmine, kuidas leida
rolli, aga ka inimeste endi valmisolekut
sihtrühmale sobilik lahendus. Selle jaoks tuleb
võimalikeks hädaolukordadeks jne. Vaja on
programmi elluviimisel hinnata erinevate tege-
välja selgitada takistused eesmärkide saavu-
vuste sobivust sihtrühmadele ja kohandada
tamisel ja leida, kuidas neid ühiselt kõrvaldada
tegevusi selliselt, et need avaldaks soovitud
nii siseturvalisuse valdkonna kui ka teiste
mõju. Näiteks on eriti oluline tähelepanu pööra-
valdkondade eesmärkide elluviimise abil.
ta valdkondadele, mille mõõdikute seirel on
3. Kõige mõistlikum on ohte ennetada. Turva- näha, et sihtrühmade vahel on olulised eri-
lisuse tagamisel on korrakaitsjatel ja päästjatel nevused (nt meeste ja naiste surmajuhtude
oluline roll ja neilt oodatakse vajaduse korral erinevus) ja viia ellu tegevusi, mis avaldaksid
kiiret ja oskuslikku sekkumist. Siiski tuleb suurimat mõju.
12
4. Kesksed lahendamist vajavad probleemid ja
programmi olulisema mõjuga tegevused aastatel
2023–2026
1. Hoiame hoidjaid! Siseturvalisuse ja sise- Arendame taristut rahvusvahelise õppe-,
julgeoleku asutuste reageerimissuutlikkuseks teadus-, arendus- ning innovatsioonikoostöö
ning erinevate ohtude, õnnetuste ja kriisidega võimestamiseks, sh arendame välja Väike-
toimetulemiseks ja nende ennetamiseks peame Maarja harjutusväljaku ja Sisekaitseakadeemia
tagama piisaval arvul töötajaid. Selleks peame Tallinna õppekompleksi.
pakkuma töötajatele väärilist töötasu, soodus- Peame hoidma töötajate füüsilist ja vaimset
tama töötajate füüsilise ja vaimse tervise tervist. Loome selleks varajase märkamise
hoidmist ning välja õpetama tänasest suure- süsteemi koos võimalike toetusabinõudega ja
mas mahus töötajaid. Viimased kaks aastat on toetame inimeste liikumist süsteemisiseselt
selgelt näidanud, kui palju toetub Eesti nii
2. Kaasame rohkem vabatahtlikke ja edendame
kriisides kui ka rahuajal meie siseturvalisuse
vabatahtlikku tegevust. Oleme võtnud sihiks, et
asutuste töötajatele – need inimesed on
2026. aastaks on vabatahtlikke vähemalt 1200
ühekorraga meie eesliin ja tagala. See on Eesti
võrra rohkem. Tagame, et vabatahtlike väljaõpe
turvavõrk, millesse lähiaastad ähvardavad tuua
ja varustus on heal tasemel ning pakume
ohtlikult suuri lünki. Kriisiolukorras võib see
vabatahtlikele mitmekülgseid osalusvõimalusi.
kaasa tuua täiendavaid riske, sest siis on
Juba praegu aitab ligi 4000 vabatahtlikku Eestit
ülesandeid veelgi rohkem ja inimeste
turvalisemaks muuta. Vabatahtlikud aitavad
puudumisel tuleks kriise lahendada ületundide
jõuda nutikate lahendusteni ja ulatavad abikäe
najal, mis pikas perspektiivis ei ole jätkusuutlik.
rohkemates olukordades kui vaid kutseliste
Igal aastal hakkab Eestis puudu jääma 50
töötajatega võimalik oleks. Nendeta ei suudaks
päästjat ja sadakond politseinikku, kes lähevad
me pakkuda siseturvalisuse teenuseid sellisel
pensionile või lahkuvad töölt. Inimeste asemele
tasemel nagu täna – vabatahtlikud päästjad
värbamiseks pole meie palgatase piisav ja uusi
näiteks osalevad iga viienda päästesündmuse
politseinikke tuleks nelja aastaga koolitada
lahendamisel, vabatahtlikud merepäästjad iga
rohkem kui on Sisekaitseakadeemia praegused
kolmanda merepäästejuhtumi lahendamisel
võimalused. Järeleandmisi abi osutamise
ning abipolitseinikud teevad aasta jooksul sama
kiiruses, elude ja vara päästmises me rahulikul
palju töötunde kui Viljandi politseijaoskond.
ajal ega kriisiajal aga lubada ei saa.
3. Kasutame nutiajastu võimalusi turvalisuse
Peame tagama motiveeriva ja konkurentsi-
suurendamiseks – kasvatame ja säilitame IKT-
võimelise palga ehk igale politseiametnikule ja
võimekust, tugevdame infoturvet. Sise-
päästjale 2025. aastaks minimaalselt 1,2-
turvalisuse valdkonnas päästab IKT elusid. IT-
kordne Eesti keskmine palk.
süsteemide puudumisel ei pruugi abi piisavalt
Peame garanteerima piisavas mahus õppe- kiiresti kohale jõuda ja asjaajamine oleks
kohti, kvaliteetsel ja moodsal tasemel õppe ning kodanikele ebamugav või isegi võimatu. Hulk
head õppetingimused. Peame pakkuma tööturu olulisi riigi infosüsteeme on aga oma aja ära
vajadustele vastavat ja tuleviku kompetentse elanud. Teenuste kvaliteetseks jätkamiseks
arendavat kvaliteetset õpet integreeritud peame infosüsteeme uuendama ja vähendama
haridusmudeli alusel, suurendades enam sidu- nn tehnoloogilist võlga. Selleks on vaja suunata
sust erinevate õppekavade ja ka teadus- riigieelarve vahendeid järjepidevalt IKT
suundadega ning võimaldades paindlikumat ja võimekuse säilitamiseks. Üha enam tegeleme
praktilisemat õppekorraldust. Muudame aka- ka infoturbe tugevdamisega, sest muutunud
deemia tugevaks turvalisuse ja julgeoleku julgeolekuolukord on suurendanud meie e-riigi
teaduse suundumuste kujundajaks ning saavu- kaitsmise vajadust.
tame teadusasutuseks evalveerimise. Loome
4. Säilitame tehnilise valmisoleku. Tehnilise
akadeemiast valdkondliku kompetentsikekuse,
valmisoleku säilitamiseks uuendame tehnikat,
mis põhineb fookusteemade süvitsi uurimisel ja
arendamisel.
13
lähtudes selle elukaarest ja eelistame võima- korral). Loome abidemineerijana kaasumise
lusel väiksema keskkonnamõjuga lahendusi. võimaluse. Peame tagama vabatahtlike välja-
5. Laia riigikaitse rahastamine peab moodustama õppe ja varustuse senisest kõrgemal tasemel.
ühtse terviku. Kriisideks valmisolek ja Rahvusvaheline koostöö ja abi– saame loota
elanikkonnakaitse on riigikaitse lahutamatud teiste abile vaid siis, kui ka ise teisi abistame.
osad, seega peavad nendega seotud võime- Peame arendama rahvusvahelistele nõuetele
arendused ja pidevad kulud olema kaetud vastavaid võimekusi (näiteks on Eesti täna ELi
püsirahastusega. Kriisideks ettevalmistusi teha elanikkonnakaitse mehhanismi ühisressurssi
on parem rahulikul ajal ja püsiv rahastus võimal- üles andnud ühe keskmise võimekusega
dab seda teha järjekindlalt ning terviklikult. otsingu- ja päästemeeskonna, ühe meditsiini-
6. Parandame kriisideks valmisolekut, sh suuren- meeskonna ning koos Läti ja Leeduga ühe
dame elanikkonnakaitset, et kriiside mõju oleks üleujutuste pumpamismooduli). Teeme lähi-
võimalikult väike. Viimased aastad näidanud, et riikidega koostööd otsides võimalusi ühend-
meil on tarvis parandada kriisidega toime- meeskondade saatmiseks kriisipiirkondadesse
tulemist – nii riiklikul, omavalitsuste, kogu- ja õppuste korraldamiseks. Loome võimaluse
kondade kui ka inimeste tasandil. Igal ühel on erineva võimekusega meeskondade ja eksperti-
kriisis oma roll ja iga asutus peab olema valmis de kiireks lähetamiseks, tagame kõigile võrdse-
oma valdkonna kriise oskuslikult juhtima. tel alustel missioonidel tasustamise ja
sotsiaalsed tagatised nii lähetustes kui ka
Lähiaastate kriisideks valmisoleku ja elanik-
väljaõppes.
konnakaitse valdkonna olulisima mõjuga
tegevused: Suurendame Siseministeeriumi valitsemisala
toimepidevust kriitiliste teenuste osutamisel
Kiire ohuteavitus – loome ja rakendame üle-
kriisiolukorras.
riikliku kiire ohuteavituse süsteemi, mis hõlmab
nii sireene, SMS-teavitust kui ka teisi alterna- 7. Ehitame idapiiri täies ulatuses välja. Kaitstuma
tiive. piiriga suurendame julgeolekut, tõkestame
ebaseaduslikku rännet, inimkaubandust, piiri-
Evakuatsioon ja varjumine – koostöös KOVide jt
ülest kuritegevust ja salakaubavedu. Tegu on
partneritega valmistame ette ulatusliku evakua-
märgilise ja olulise sammuga Euroopa julge-
tsiooni ja loome avalikud varjumiskohad.
oleku jaoks, sest nii on ka kogu Schengeni ruum
Kaasame KOVe, ettevõtjaid, korteriühistuid ja
senisest veelgi turvalisem. Oleme toonud
elanikke, et tagada varjumiskohad elanikele.
maismaapiiri ehituse tähtaega kuni poolteist
Algatame arutelu varjumiskohtade loomise
aastat lähemale, senise 2026 aasta lõpu asemel
nõudeks uusehitistes.
aastasse 2025, kuid selleks, et see eesmärk
Nõustame ja toetame kohalikke omavalitsusi täituks peame arvestama ehitushindade
kriisideks valmisolekus, loome toetusmeetme kallinemisega. Tegutseme selle nimel, et
KOVide kriisivalmiduse parandamiseks ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti Frontexi
tagame läbipaistva ja võrreldava KOVide kohalolek oleks Eestis alaline ja suureneks.
kriisivalmiduse arendamise. Eesmärgiks on, et meie piiridel oleks rohkem
Loome eeldused, et iga elanik saaks kriisis Frontexi piirivalvureid, samuti töötame selle
paremini hakkama, teaks oma rolli ning oskaks nimel, et Eestisse tuleks Frontexi regionaalseid
muuta oma kodu kriisikindlamaks. Teeme üksusi ja Sisekaitseakadeemia oleks partner
teavitustegevusi, riskikommunikatsiooni, õppu- Frontexi ametnike koolitamisel.
si, toetame kodanikualgatusi ja korteriühistuid. 8. Kaitseme riigi strateegilist autonoomsust,
Suurendame päästetöö kriisiaegseid võimekusi ennetame ja tõkestame hübriidohte ja välis-
üleujutustele ja varingutele reageerimisel, tormi- mõjutusi. Ebausaldusväärsete välisinvest-
kahjustuste kõrvaldamisel, metsatulekahjude eeringute, sh kinnisvara investeeringute ja
kustutamisel. Samuti parendame demineeri- tehnoloogiatega, võivad kaasneda riskid julge-
mise ja keemiapääste suutlikkust. olekule, seetõttu peab riigil peab olema
suutlikkust ning ressurssi, et selliseid ohte
Arendame kriisirolliga vabatahtlikke ja tagame
tuvastada ja tõkestada. Riskide maandamiseks
nende valmisoleku. Tagame kõigile sise-
peame näiteks hindama investeeringuid, mida
turvalisuse vabatahtlikele ühtsed kriisiaegse
teised riigid soovivad Eestisse teha. Sellega
tegutsemise võimalused (nt sotsiaalsed tagati-
loome kindlustunde, et riigis tehakse otsuseid
sed, võimalus maksta tasu pikaaegsete kriiside
just kodanike huvidest lähtudes. Selleks on vaja
14
vastu võtta välisinvesteeringute usaldusväärsu- andmete säilitamises ja kasutamises. Oluline on
se hindamise seadus, täiendada kinnisasjade tagada õiguskaitseasutustele sideandmete piiri-
omandamise kitsendamise seadust ja olemas- ülene kättesaadavus ja nende säilitamine,
olevaid regulatsioone nagu näiteks riigihangete samuti võimalused tehisintellekti lahenduste
seadust ja tehnoloogiatele seatud standardeid. kasutuselevõtmises. Nende eesmärkide täit-
9. Tõkestame desinformatsiooni ja vaenulikku miseks vajame Euroopa Liidu tasandil õigus-
mõjutustegevust. Desinformatsioon on üks osa likke lahendusi, mis looks tasakaalu julgeoleku
julgeolekust ja valeinfo leviku tõkestamine on tagamise ja privaatsuse kaitse eesmärkide
osa laiast riigikaitsest. Demokraatliku riigina on vahel.
sõnavabadus loomulik osa ühiskonna toimi- 11. Jätkame sihistatud ennetustegevustega ja
misest, kuid peame teadlikult väärinfo- võimestame kogukondi. Suur osa sotsiaal- ja
kampaaniaid tuvastama ja neile reageerima, terviseprobleemidest on omavahel seotud ja
aga neid ka ennetama. Peame tagama tasa- ennetatavad, mistõttu peame tegema erinevate
kaalu väärinfo ümberlükkamise ja sõnavaba- valdkondade vahel enam koostööd. Ennetus-
duse tagamise vahel ning leidma õiguspärase ja tegevuste senisest tõhusamaks elluviimiseks
vähimal määral sõnavabadust riivava lahen- peame piirkondlikul ja kogukonna tasandil
duse, et oleks võimalik veebiruumist eemaldada kindlaks määrama ennetuse eest vastutava
ebaseaduslikku ja kriminaalset sisu. valdkondadeülese mandaadiga koordinaatori ja
10. Võitleme küberkuritegevuse vastu tõhusamalt koostöövõrgustiku. Samuti peame täpsustama
ja digitaliseerime PPA. Küberkuritegude hulk on kohalike omavalitsuste rolli turvalise elu-
ajas kasvav ja üha enam kasutatakse digi- keskkonna kujundamisel ja turvalisuse suuren-
maailma võimalusi ära kõikides kuriteoliikides. damisel ning arendama kohalike omavalitsuste
Meil on selle valdkonnaga tegelemiseks vaja võimekust turvalise elukeskkonna kujundami-
senisest rohkem valdkonnaeksperte. Aina enam sel. Sh juurutame turvalisuse tegevusmudeli,
digiteeruvas maailmas peame uutele ohtudele mille eesmärk on toetada ja suunata turvalise
reageerimiseks ja töö tõhustamiseks tagama elukeskkonna arendamist kohalikul tasandil.
PPA tehnoloogilise võimekuse ning kasutama Kaasame ka senisest enam erasektorit inimeste
infotehnoloogilisi võimalusi, näiteks tehis- ohutussõnumite leviku laiendamisel. Ennetus-
intellekti ja suurandmete analüüsi. Samuti tegevuste puhul jätkame ka juba end tõestanud
vajame julgeoleku tagamiseks ja inimeste tegevustega samas alustame ka uute tõendus-
õiguste kaitseks õigusselgust side- või teadmispõhiste tegevuste elluviimisega.
PROOVIKIVI PROOVIKIVI
MEEDE 1
LAHENDUS MEEDE 2
Elanike teadmised, hoiakud LAHENDUS Siseturvalisuse
KUJUNDAME
KUJUNDAME TAGAME KIIRE
ja oskused ei ole ohtude ENNETAVA JA TAGAME
JA ASJA- KIIRE teenuste pakkumine
ENNETAVA JA jätkusuutlikult ja
ärahoidmiseks piisavad TURVALISE TUNDLIKU ABI
JA ASJA-
TURVALISE
ELUKESKKONNA kvaliteetselt üle kogu
ELUKESKKONNA TUNDLIKU ABI
riigi on üha keerulisem
MEEDE 3 MEEDE 4
LAHENDUS
LAHENDUS
HOIAME EESTI JÄTKAME
JÄTKAME EESTI
HOIAME EESTI
JULGEOLEKU ARENGUT TOETAVA
TÕHUSA
JULGEOLEKU
KINDLANA KODAKONDSUS-,
RAHVASTIKU-
RÄNDE- JA
KINDLANA
HALDUSEGA
IDENTITEEDI-
HALDUSEGA
PROOVIKIVI
Sisejulgeolekut mõjutavad PROOVIKIVI
üha enam välised ohud Ja Ränne, välismaalaste elama
MEEDE 5 asumine Eestisse ja Eesti
heitlik julgeolekuolukord
nagu Ukraina sõja mõjud, ühiskonna muutumine
vägivaldsete ideoloogiate PROOVIKIVI mitmekesisemaks toob kaasa
levik, terrorism, rahapesu, Kriisiennetus ja häda- uued ohud, mis muudavad
ohtlike tehnoloogiate areng, olukordadeks valmisoleku keerulisemaks Eesti arengut Ja
küberründed, hübriidohud suutlikkus avalikus- ja turvalisust soodustava
jne erasektoris ning elanikkonna- kodakondsus- ja rändepoliitika
kaitse peavad paranema elluviimise 15
MEEDE 1. Ennetava ja turvalise
Meede 1. Ennetava ja turvalise elukeskkonna
elukeskkonna
kujundamine kujundamine
Meetme eesmärk: Eesti on ohutu elukeskkonna ja Meetme peavastutaja: Siseministeerium
turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud
Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste
oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja
raha selles meetmes: Politsei- ja Piirivalveamet,
vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse
Päästeamet, Häirekeskus, Sisekaitseakadeemia,
mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendus-
valdkondade-ülesus, kogukonnakesksus ja eri
keskus
partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus
iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab Kaasvastutajad või programmi eesmärkide
ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. saavutamisse panustajad, kes ei planeeri oma
teenuste raha selles meetmes (nimetatud pooltega
Meetme kirjeldus: Meede on suunatud turvalise
elukeskkonna kujundamisele ja inimeste teadmis- seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et
te, oskuste, hoiakute ja käitumise mõjutamisele, et anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende
vähendada sellega ohte, ohtu sattumist, ning luua tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal):
eeldused turvalisuseks ja sh turvatundeks. Selleks Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits-
kujundatakse eri poolte oskusi ja hoiakuid, ministeerium, Kaitseministeerium, Sotsiaal-
võimestatakse inimesi ja kogukondi, täpsustata- ministeerium, Välisministeerium, Kultuuri-
kse eri asutuste, ühingute ja kogukondade rolle ja ministeerium, Maaeluministeerium, Maksu- ja
arendatakse nende vahel koostööd. Eelkõige on Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet, Riigi Info-
tähelepanu all vigastuste ja vigastussurmade kommunikatsiooni Sihtasutus, Keskkonnaamet,
(täpsemini liikluses9, tulekahjus, uppumise,
Tervise Arengu Instituut, Terviseamet, Transpordi-
mürgistuste, sh gaasimürgistuste ning tapmiste ja
amet, Riigi Infosüsteemi Amet, Veterinaar- ja
mõrvade tagajärjel hukkunud või vigastatud), vara-
Toiduamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
vastaste süütegude, avaliku korra rikkumiste
kahjude ärahoidmine. Samuti käsitletakse vägi- amet, Eesti Pank, kohaliku omavalitsuse üksused
valla ennetamist laiemalt.10 ja nende koostööorganid (eestkätt maakondlikud
arendusorganisatsioonid), vabatahtlikud ühendus-
Meede koosneb neljast programmi tegevusest:
ed, Eesti Haigekassa, Kaitseliit, kindlustusseltsid,
1. Õnnetuste, süütegude ja varakahjude tuleohutusettevõtted, turvaettevõtted
ennetamine
2. Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine
3. Turvalise keskkonna kujundamine
4. Tegevus- ja relvalubade väljaandmine
9
Liiklusohutuse valdkonna tegevused on üksikasjalikult kokku lepitud dokumendis „Liiklusohutusprogramm 2016–2025“.
10 Teemat käsitletakse mitmes arengudokumendis, kuid valitsemisalade ülesed kokkulepped on dokumendis „Vägivallaennetuse
kokkulepe 2021–2025“.
16
Meetme mõõdikud
2018 2020 2021 2022
Meetme mõõdikud 2023 2024 2025 2026 Allikas
tegelik (tegelik) (tegelik) (tegelik)
SIM;
Oma elukohta
≥ 96% ≥ 96% siseturvalisuse
turvaliseks hindavate 96% ≥ 96% (-) ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96%
(92%) (92%) avaliku
elanike osakaal
arvamuse uuring
Elanike osakaal, kes
SIM;
hindavad oma oskusi
˃ 61% ˃ 61% siseturvalisuse
ennast ja teisi 61% ˃ 61% (-) ≥ 65% ≥ 66% ≥ 66% ≥ 66%
(61%) (53%) avaliku
õnnetuse korral
arvamuse uuring
aidata piisavaks
Siseturvalisuse
vabatahtlike arv
- vabatahtlikud ≥ 2250 ≥ 2400
päästjad 1938 (2163) (2319) ≥ 2550 ≥ 2700 ≥ 2700 ≥ 2700 ≥ 2750
- vabatahtlikud SIM
≥ 575 ≥ 500
merepäästjad 511 (444) (599) ≥ 550 ≥ 600 ≥ 600 ≥ 750 ≥ 750
≥ 1100 ≥ 1200
- abipolitseinikud ≥ 1800
1038 (1236) (1186) ≥ 1400 ≥ 1600 ≥ 1800 ≥ 1800
- Häirekeskuse
vabatahtlikud - (34) (200) ≥ 170 ≥ 210 ≥ 220 ≥ 230 ≥ 250
Elanike osakaal, kel
on valmidus hakata
vabatahtlikuks ˃ 56% ˃ 56% SIM;
- naabrivalves 56% (47%) ˃ 56% (-) (49%) ˃ 56% ˃ 56% ˃ 56% ˃ 56% siseturvalisuse
˃ 13% ˃ 13%
- abipolitseinikuna avaliku
13% (13%) ˃ 13% (-) (13%) ˃ 13% ˃ 13% ˃ 15% ˃ 15%
arvamuse uuring
- vabatahtliku ˃ 15% ˃ 15%
päästjana 15% (17%) ˃ 15% (-) (19%) ˃ 15% ˃ 15% ˃ 17% ˃ 17%
- Häirekeskuses - - - 15% ≥ 15% ≥ 15% ≥ 15% ≥ 15%
Siseturvalisuse
vabatahtlike
usaldusväärsus ≥ 78% ≥ 78% SIM;
- naabrivalve 78% (77%) ≥ 78% (-) (74%) ≥ 78% ≥ 78% ≥ 78% ≥ 78% siseturvalisuse
≥ 78% ≥ 78% avaliku
- abipolitsei arvamuse uuring
78% (75%) ≥ 78% (-) (73%) ≥ 78% ≥ 78% ≥ 80% ≥ 80%
- vabatahtlik ≥ 87% ≥ 87%
pääste 87% (84%) ≥ 87% (-) (83%) ≥ 87% ≥ 87% ≥ 90% ≥ 90%
Olukorra analüüs
Märkimisväärne osa sotsiaal- ja tervise- dubleerimist, vähendame koormust, vajadust
probleemidest on omavahel seotud ja ressursside ja ennetustegevuste järele. Sealjuures
ennetatavad. on endiselt vajalik, et asutused tegeleksid
valdkonnaspetsiifiliste ennetustegevustega nagu
Tihti on probleemide algallikad samad, mistõttu näiteks tuleohutusse panustavate kampaaniate ja
tuleb ennetustööd teha valdkondade üleselt. Enne- turvalise seksuaalkäitumise õpetamisega.
tava ja turvalise elukeskkonna parandamiseks on
vaja eri valdkondade koostöös leida senisest
mõjusamad lahendused.
Süsteemse ja eri valdkondade üleselt koordi-
neeritud ennetustegevusega väldime tegevuste
17
Inimeste teadmistel, hoiakutel, oskustel ja lähisuhtevägivalla juhtumite osakaal jäi 2020.
käitumisel on oluline roll ohtude märkamisel, aastaga samale tasemele. Kui 2020. aastal pandi
ennetamisel ning turvalise elukeskkonna toime viimaste aastate vaates kõige rohkem
kujundamisel. raskeid lähisuhtevägivalla kuritegusid, siis 2021.
aastal oli neid poole vähem (22).
Hoiakute poolest on eeldused kahjude ära-
hoidmiseks suuresti olemas. 2018. aastal tehtud Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse
avaliku arvamuse uuringu järgi 95% vastanuid soodustamine on oluline eeldus mõjusaks
nõustus või pigem nõustus, et peavad oluliseks ennetuseks ja paremaks reageerimiseks13
käituda ohte ennetavalt. Viimase nelja aasta jooksul Kutseliste teenistujate kõrval on oluline vaba-
on inimesed ka ise astunud rohkem samme tahtlike abi. Ka inimesed teadvustavad nende enda
turvalise elukeskkonna loomiseks. Sealhulgas on rolli olulisust ja enamik on veendunud, et peaksid
kasvanud suitsuanduri (2016. a 90% ja 2022. a ise aktiivselt osalema enda ja oma kodukoha
94%), vingugaasianduri (2016. a 13% ja 2022. a turvalisuse tagamisel (2020. aastal 88%). Selleks
45%) ning enda paigaldatud valveseadmete on elanikel erinevaid võimalusi nii vabatahtlikuna
(2016. a 9% ja 2022. a 18%) omanike osakaal. 2022. osaledes, kuid ka ise vastutustundlikult käitudes.
aasta uuringu järgi on 46%-l vastajatest turvauks
või -lukk ja 47%-l tulekustuti ja/või tulekustutustekk Vabatahtlikke lisandus 2021. aastal päästjate ja
(kuid ainult 28% mitte-eestlastel). 17% elanikest merepäästjate ridadesse, kuid ka Riigiinfo teenuse
arutanud naabritega oma ümbruskonna turvalisuse pakkumisele abiks. Vähenes aga abipolitseinike arv
teemadel ja 6% on teinud turvalisusega seotud 4% võrra. Kusjuures 26% lahkunud abipolitseinikest
ettepanekuid kohalikule omavalitsusele. asusid tööle politseiametnikena, mis näitab, et
vabatahtlus on üks võimalus mõnes valdkonnas
Kuigi enamus inimesi peab oluliseks ohtude enne- töötajate järelkasvule pisut kaasa aidata. Samuti
tamist (95%), siis tunduvalt vähem on neid, kes väärib märkimist, et olenemata väiksemast
peavad piisavaks enda valmisolekut ennast või teisi abipolitseinike arvust, suurenes nende töötundide
õnnetuse korral aidata (2020. a 61% ja 2022. a arv tänu mitmekülgsemale politseitöösse kaasa-
53%). Seega tasub ka edaspidi teha ennetust ja misele. See ilmestab hästi asjaolu, et ka edaspidi on
teavitust, mille puhul on oluline sihtgrupipõhine vaja siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu
lähenemine (nt lapsed, erivajadusega inimesed, suurendamise kõrval veel enam tähelepanu pööra-
teise emakeelega inimesed jm). ta vabatahtliku tegevuse mitmekülgsemaks
Palju õnnetusi juhtub riskikäitumise tõttu11 muutmisele ning sellele, kuidas olemasolevatele
vabatahtlikele sobivaid osalusvõimalusi pakkuda.
Suur osa õnnetustest juhtub riskikäitumise tõttu sh
alkoholi liigtarvitamine ja hooletu suitsetamine. Olu- Vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks
line probleem, millega arvestada, on ka meeste ja peab vabatahtlike tegevust senisest enam toetama
naiste surmajuhtude erinevus, mis on aastate nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Samuti on vaja
jooksul püsinud samal tasemel: arvestades rahva- jätkata vabatahtlike tegevuse rahastamisega,
arvu hukkub mehi vigastuste tõttu igal aastal ligi nende väljaõppe ja varustuse parandamisega ja
neli korda rohkem12. Samuti oli 2021. aastal kõigi tegevust toetava IT-lahenduse arendamisega.
fataalse lõpuga kuritegude puhul üheks mõju- Inimeste valmisolek siseturvalisuse vabatahtlikes
teguriks alkoholi tarbimine. Vägivalla toime- tegevustes osalemiseks tunduvalt suurem võrrel-
panijatest olid joobes 69% ja kannatanutest 40%. des tegeliku osalemisega. See näitab, et vaba-
tahtliku tegevuse edendamiseks on palju arengu-
Oma lähedase käe läbi kaotas elu oluliselt vähem ruumi. Inimesed teavad turvalisuse valdkonna
inimesi kui 2020. aastal (2020. aastal 16 ja 2021. vabatahtliku tegevuse organisatsioonidest kõige
aastal 4). 2021. aastal vähenes lähisuhtevägivalla paremini Kaitseliitu (64%), järgnevad vabatahtlikud
juhtumite arv 4%, sealhulgas kuritegusid regis- päästjad (55%), Naabrivalve (51%), abipolitseinikud
treeriti 10% vähem. Alaealiste osalusel toimunud (47%), vabatahtlikud merepäästjad (35%). Kõige
11 Vigastussurmade statistika ja joonised on täpsemalt esitatud esimese peatüki olukorra analüüsis.
12 Vigastused Eestis 2017. Tervise Arengu Instituut. Kättsaadav aadressil
https://intra.tai.ee/images/prints/documents/15385597148_Vigastused%20Eestis_2017.pdf
13 Reageerimist puudutav on kajastatud programmis „Kiire ja asjatundlik abi“
18
vähem teatakse vabatahtlikest riigiinfo telefoni ruumi turvalisemaks muutmiseks, vara kaitsmiseks
1247 juures. Seega võib lugeda tuntust heaks kui ka keskkonna ohutumaks muutmiseks on
eelkõige Kaitseliidu, vabatahtlike päästjate ja aasta-aastalt ellu viidud, kuid on võimalusi muuta
Naabrivalve tegevuse puhul14. need mõjusamaks. Sealhulgas on vaja ka edaspidi
tegeleda kogukonnakeskse turvalisuse 15 juuruta-
Vabatahtlike potentsiaali ei kasutata praegu täie-
mise ja tugevdamisega. Omavalitused tajuvad
likult – vabatahtlikud panustavad pigem reageeri-
turvalisuse valdkonda erinevalt, mistõttu on
misse. Vabatahtlike tegevust oleks võimalik aga
tegevuste kavandamine ebaühtlane. Sageli ei nähta
mitmekesistada, näiteks luua enam võimalusi
ka juba tehtavat tööd turvalisuse kavandamisena
osaleda ennetustegevustes ja teisi paindlikke
(nt ruumiline planeerimine, lastekaitse, liiklus-
võimalusi. Samuti oleks võimalik vabatahtlike
korraldus ja elutähtsate teenuste tagamine). Kui
päästjate ja abipolitseinike abil tagada parem
turvalisuse valdkonna tegevusi ei kavandata üle
valmisolek siseturvalisuse ülesannete täitmiseks
Eesti ühtlaselt, suurendab see eri piirkondade
kriiside korral. Vabatahtlike tegevuse planeerimisel
elanike ebavõrdsust turvalisuse tagamisel. On vaja
võib esineda probleeme, kui ei arvestata jätkuvalt
arvestada, et turvalisusprobleemide lahendamine
sellega, et on inimesi, kes on mitme vabatahtliku
eeldab eri osaliste koostööd, sh eri teenuste
tegevusega seotud (näiteks tegutsemas nii abi-
koordineeritud osutamist. Näiteks, läbimõeldud
politseiniku kui vabatahtliku päästjana).
noorsootöö, noorte vabaajavõimaluste mitme-
Teised eeldused turvalise elukeskkonna kesistamine aitab vähendada noorte sattumist
kujundamiseks ja kahjude vähendamiseks kuritegelikule teele. Kindlasti aitab laste teadlikkuse
kasvule kaasa ohutuse ja tervise teema asja-
Elanike teadmiste, hoiakute ja tegevuste kõrval on
kohasem käsitlus meie lasteaedades ja üldharidus-
kahjude vähendamise ja turvalise elukeskkonna
koolides. Samas mõjutavad rahvastikutrendid,
kujundamise eelduseks õnnetusi ja süütegusid
linnastumine ning peale nende ka elanikkonna
ennetav ruumikujundus. Samuti on olulised
mõningane mitmekesistumine ja individualistliku
kohalike omavalitsuste, asutuste, ettevõtete ja
elulaadi suurem esiletõus kogukonnakeskset
vabatahtlike piisav suutlikkus ja võimalused
lähenemist, eeskätt kogukonna mõiste muutumise
turvalisust toetavale elukeskkonnale ja ennetusele
kaudu. Jättes loetletud suundumused arvesta-
kaasa aidata ning teadlikkus kuhu oma tegevusi ja
mata, võivad need pärssida turvalise elukeskkonna
teenuseid suunata. Mitmeid tegevusi nii avaliku
loomiseks vajalike tugevate kogukondade teket.
14 „Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2022“
15 Kogukonnakeskne lähenemine on arusaam ja tööviis, mille kohaselt selgitatakse probleeme välja ja leitakse neile lahendus koos nende
rühmadega (kogukondadega), kes on enim puudutatud. Kesksel kohal on kogukondade tunnustamine oluliste osalistena ja nende
võimestamine aktiivselt osalema ning elu- ja toimekeskkonda kujundama.
19
Meetme olulisimad väljakutsed ja olulisema mõjuga tegevused
aastatel 2023–2026
• Vabatahtliku tegevuse edendamine. Selleks osalusvõimaluste mitmekülgsemaks muutmine ja vajadusel
õigusruumi kohandamine. Siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tuleb senisest
enam tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas olemasolevatele vabatahtlikele sobivaid osalusvõimalusi
pakkuda, neid hoida ja nende võimekust suurendada (nt on vaja vabatahtlike varustust uuendada).
Toetavate IT lahenduste pakkumine, et lihtsustada tööprotsesse ja korraldada abipolitseinike valdkonna
igapäeva tööd efektiivsemalt.
• Sihistatud ennetustegevustega jätkamine. Selle jaoks tõendus- või teadmispõhiste ennetusprogrammide
elluviimine, et vähendada elu-, tervise- ja varakahjusid. Vabaühenduste ja vabatahtlike eestvedajate
koolitamine ja teavitamine.
• Kohalike omavalitsuste võimekuse arendamine turvalise elukeskkonna kujundamisel. Sh turvalisuse
tegevusmudeli juurutamine, mille eesmärk on toetada ja suunata turvalise elukeskkonna arendamist
kohalikul tasandil.
• Erasektori kaasamisega inimeste vastutustunde suurendamine ja ohutussõnumite leviku laiendamine.
Erasektori kaasaabil on kavas suurendada tuleohutute hoonete hulka, kujundada ennetussõnumeid
mõjusamateks (lisada neurouuringud kampaaniate väljatöötamisse).
20
Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks
PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS PROGRAMMI TEGEVUSED
Inimesed üldjuhul peavad 53% inimesi arvab,
Elanike teadmised, Õnnetuste,
oluliseks käituda ohte et on piisavalt
hoiakud, oskused süütegude ja
ennetavalt (2022. a. uuring). valmis ennast või
ning neist tingitud varakahjude
teisi õnnetuse
käitumine ei aita Vigastussurmade arv korral aitama. ennetamine
piisavalt ära hoida Eestis on 100 000
ohtusid elule, elaniku kohta oluliselt
tervisele ja varale suurem kui Euroopa Valdkondadeülese ennetuse
Liidus keskmiselt. tõhustamine
Mehi hukkub vigastuste tõttu
Suur osa vigastustest ja õnnetustest iga aasta ligi 4 korda rohkem. Ohtude ja varakahju ennetamine
on tingitud riskikäitumisest, sh seotud ning tervist ja elu säästva
alkoholi tarvitamisega. Süütegude toimepanemine käitumise kujundamine
on langustrendis, kuid
Mitmeid vigastusi ja õnnetusi Vägivalla ennetamine ja selle
internetis toime pandud
ei ole võimalik ennetada vaid riski varajane märkamine
kelmussüüteod kasvamas.
siseturvalisuse valdkonna
meetmetega. Vägivalla eest kaitstud
Õnnetuste arv on vähenenud valdkondades, kannatanud
kus on tegeletud aktiivse ennetustööga.
Ennetustöö on
valdkondade Märkimisväärne osa Ennetustööga ei ole
vahel killustunud sotsiaal- ja terviseprobleeme jõutud kõigi vajalike
on seotud ja ennetatavad. sihtgruppideni. Sise-
turvalisuse
vabatahtlike
4304 200 Häirekeskuse vabatahtlikku Senine vabatahtliku
tegevuse korraldus ei
kaasamine
vabatahtlikku 599 vabatahtlikku merepäästjat taga selle jätkusuutlikkust Siseturvalisuse vabatahtlikuna
tegutsemise võimaluste
1186 abipolitseinikut mitmekesistamine
Vabatahtlike potentsiaali ei
2319 vabatahtlikku päästjat kasutata praegu täielikult
Iga viies – -aastane on huvitatud vabatahtlikuks päästjaks, Turvalise
merepäästjaks või abipolitseinikuks hakkamisest (2022. a. uuring).
keskkonna
kujundamine
Avaliku korra rikkumiste 82% elanikest peab turvaliseks öösel oma
arv pole viimastel ümbruskonnas liikumist (2022. a. uuring). Inimeste oskuste edendamine
aastatel märkimisväärselt avalikus kohas ohtusid enneta-
82% elanikest peab turvaliseks avalikel da ja märgata ning nende
muutunud (pigem
ilmnemisel käituda
väheneb). üritustel osalemist (2022. a. uuring).
Avaliku ruumi kujundamine ohutut
6% elanikest peab kodu ümbruses suureks ja turvalist käitumist soodustavaks
probleemiks heakorrastamata avalikku ruumi Asutuste suutlikkus ennetavalt
(2022. a. uuring). toetada korra tagamist avalikus
ruumis
Isiklikku turvalisust ohustavatest olu-kordadest peavad elanikud Era- ja kolmanda sektori kaasa-
kõige tõenäolisemaks varguse või liiklusõnnetuse ohvriks langemist mine vara kaitsmiseks varguse,
(27% ja 26%) (2022. a. uuring). lõhkumise ja õnnetuse eest
Relvaluba omavatest isikutest Tegevus- ja
Tegevus- ja relvalubade
3,15% on pannud toime väljaandmise korraldus ei relvalubade
süütegusid (2020. a.). väljaandmine
maanda hetkel piisavalt
ebakvaliteetsete teenuste ja
Turvateenuse pakkujate osas ei tehtud relvade valdamisega seotud
ühtki ettekirjutust (2020. a.). ohtudega kaasnevaid riske Tegevuslubade välja andmine
21
Relvalubade välja andmine
Alameede ehk programmi tegevus 1.1. Õnnetuste, süütegude ja varakahjude
ennetamine
Eesmärk
Valdkondadeülene ennetustöö muudetud terviklikumaks ja mõjusamaks, sh ennetustegevused on muutunud kättesaadavaks, kvaliteetsemaks, läbiviijad
teadlikumaks. Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja erasektori koostöös on vähenenud raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud õnnetuste
arv, vaimne ja füüsiline vägivald ning vara- ja keskkonnakahjud. Tõhusa teavitus- ja ennetustöö tulemusel on paranenud inimeste oskused ohte ennetada ja neile
reageerida.
Mõõdikud
Algtase 2020 2021 2022
Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 Allikas
2018 (tegelik) (tegelik) (tegelik)
SIM;
Elanike osakaal, kes nõustuvad, et inimesed siseturvalisuse
≥ 93% ≥ 93%
peaksid ise aktiivselt osalema omaenda ja 93% ≥ 93% (90%) ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% avaliku
(88%) (-)
kodukoha turvalisuse tagamisel arvamuse
uuring
KOV-de osakaal, kelle arengukavas on
- (31) (40) 45 50 55 60 65 SIM, RaM
turvalisus eesmärgistatud
Eluhoonete tulekahjude arv 731 < 720 (595) < 720 (585) < 720 < 700 < 700 < 700 < 700 PÄA
Siseveekogudel toimunud õnnetuste arv 249 < 249 (341) < 249 (219) < 249 < 200 < 200 < 200 < 200 PÄA
Eesti merealal toimunud otsingu ja
286 - (259) < 250 (329) < 250 < 250 < 250 < 250 < 250 PPA
päästetööde arv
Eesti merealal hukkunud inimeste arv 9 4 < 4 (12) <4 <4 <4 <4 <4 PPA
Tuleohutusalase teadlikkuse indeks 59 (2019) - - 67 - ≥ 71 - - PÄA
Veeohutuse alase teadlikkuse indeks 67 (2019) - ≥ 70 (59) - ≥ 72 - ≥ 80 - PÄA
Tules hukkunute arv 47 < 50 (30) < 28 (32) < 24 < 20 < 16 < 12 < 12 PÄA
Veeõnnetustes hukkunute arv 37 < 37 (52) < 34 (48) < 31 < 28 < 24 < 20 < 20 PÄA
22
Lapskannatanutega registreeritud ≥ 505
505 ≥ 505 (479) ≥ 505 ˃ 505 ˃ 505 ˃ 505 JUM
seksuaalkuriteod16 (663) ˃ 705
Perevägivalla tõttu hukkunute arv 10 ˂ 10 (16) ˂ 10 (3) ˂ 10 ˂ 10 ˂ 10 ˂5 ˂5 JUM
Korduva lähisuhtevägivalla ohvrite osakaal
20% ˂ 20% (26%) ˂ 20% (13%) ˂ 20% ˂ 15% ˂ 10% ˂ 10% ˂ 9% PPA
registreeritud lähisuhtevägivalla kuritegudes
Registreeritud varavastaste kuritegude arv 10 490 < 10 400 (9955) < 10 000 (11551) < 10 000 < 10 000 < 10 000 < 10 000 < 10 000 JUM
Registreeritud varguste arv 7403 < 7400 (6863) < 7000 (7513) < 7000 < 7000 < 7000 < 7000 < 7000 JUM
Eesti
Naabrivalvega liitunud piirkondade arv 554 > 590 (571) > 630 (589) > 650 > 700 > 700 > 700 > 700
Naabrivalve
Heas tuleohutusalases seisukorras olevate
21% ≥ 31% (48%) ≥ 36% (43%) ≥ 41% ≥ 46% ≥ 51% ≥ 56% ≥ 56% PÄA
ehitiste osakaal kontrollitud ehitistest
Tuleohutusalaselt kontrollitud ehitiste arv 6756 ≥ 7200 (6460) ≥ 8000 (7820) ≥ 8000 ≥ 8000 ≥ 8000 ≥ 8000 ≥ 8000 PÄA
< 13 117 132 < 13 117 132
Tulekahjude varakahju 13 117 132 < 13 117 132 < 11 000 000 < 11 000 000 < 11 000 000 < 11 000 000 PÄA
(6 708 797) (13 589 899)
SIM, sise-
Inimeste osakaal, kes on viimase aasta
turvalisuse,
jooksul kasutanud ennetusabinõusid oma 75%
- ˃ 75% (-) ˃ 75% (78%) ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% avaliku
vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja (75%)
arvamuse
õnnetuste eest.
uuring
Programmi tegevuse sisu kirjeldus
Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks
osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: ennetuse teenus, elanikkonna tuleohutuse teadlikkuse teenus, elanikkonna veeohutuse teadlikkuse teenus, ennetuspoliitika
kujundamise teenus, vägivalla vähendamise poliitika kujundamise teenus.
Programmi tegevuse elluviimiseks toetatakse turvalisuse tagamiseks terviklikumat ja igaühe panusel põhinevat valdkondadeülest ennetustööd. Selle jaoks luuakse
püsivad kogukonnakesksel lähenemisel ja võrgustikel põhinevad koostöövormid ja lepitakse kokku selged vastutajad kohalikul ja riiklikul tasandil, et ennetuse tegevusi
kavandada, ellu viia ja tulemusi mõõta. Rakendatakse ennetustegevusi nii kooli, kogukonna kui perekonna tasandil, et elanike teadmised, oskused ja hoiakud
riskikäitumise ennetamisel paraneksid. Sealjuures hinnatakse sekkumiste mõju ja loobutakse ennetustegevustest, mis tulemusi ei anna.
16 See on väga varjatud kuriteoliik, mistõttu on esmalt eesmärk avastada neid rohkem.
23
Kohaliku tasandi rolli tugevdamiseks turvalise elukeskkonna loojana pakub Siseministeerium järgnevatel aastatel KOV-idele võimaluse osaleda tegevustes, mille
eesmärk on muuta turvalisuse valdkonna kavandamine tõhusamaks. Siseministeeriumi tugi hõlmab nõustamist, regulaarseid arengupäevi, pädevuse suurendamist,
konkreetseid töömeetodeid ning ressursse tegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks. Toetatavate tegevuste eesmärk on kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamise
kaudu aidata kohaliku tasandi juhtidel ja valdkonnaspetsialistidel omandada paremaid oskusi, töövahendeid ja -meetodeid, et aidata vähendada õnnetusi ja
õigusrikkumisi ning ennetada ja lahendada laste riskikäitumist.
Ohutusega tegelevate asutuste andmevahetuse parandamiseks tõhustavad asutused omavahelist koostööd. Andmete vahetus on oluline otsustusprotsessides
sihitatud ennetustegevuste planeerimiseks. Vajalik on suurendada ka väljapool Siseministeeriumi haldusala olevate asutustega süsteemset andmete vahetamist.
Ainult kokkulepitud ja väljatöötud ning õiguses kajastatud andmete vahetamise protseduur tagab õige info jõudmise õigete inimesteni.
Inimkannatanutega õnnetuste vähendamiseks tegeletakse ohtude ennetamise ning tervist ja elu säästva käitumise kujundamisega. Viiakse ellu erinevaid
teavitustegevusi turva- ja ohutusnõuete tundmise parandamiseks ja ennetusabinõude kasutamise suurendamiseks (sihtrühmaks nii kogukonnad kui hooneomanikud
sh korteriühistud). Luuakse hoone tulekahju riskide hindamiseks süsteem, mis võimaldab arvesse võtta erinevaid ohuliike, et nende üleselt selgitada välja riskid ja
kavandada vajalikud ennetamise ja maandamise meetmeid. Tõhustatakse andmete liikumist asutuste vahel, gaasi- , elektri- ja kemikaaliohu ja tagajärgede
ennetamiseks uuendatakse asutuste koostööd ennetuse ja järelevalve osas ja ka koostööd erasektoriga; koduses keskkonnas kukkumiste ennetamiseks uuendatakse
eri poolte vahelist koostööd ja täpsustatakse ning suurendatakse Päästeameti rolli kukkumiste ennetustegevuse korraldamisel. Kaitstuma vara ja ohutuma keskkonna
loomiseks on samuti olulisel kohal teadmised ja oskused vargusest, lõhkumisest, õnnetusest tulenevate varakahjude vähendamisel. Selleks luuakse elanikkonnale
arusaadavaid juhiseid ja koolitatakse erinevaid võrgustikke nt naabrivalvet ja korteriühistuid
Vägivalla vähendamiseks on olulisimal kohal vägivalla ennetamise ja selle riski varajase märkamisega seotud tegevused, nt täiskasvanute teadlikkuse
suurendamiseks ja oskuste parandamiseks viiakse ellu erinevaid tõendus- või teaduspõhiseid tegevusi. Enam tegeletakse küberkiusamise ja interneti vahendusel
toime pandava laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisega. Selleks töötatakse välja ja rakendatakse tegevused laste teadlikkuse ja digioskuste suurendamiseks
ning spetsialistide oskuste arendamiseks. Vägivallaohvrite abistamist muudetakse terviklikumaks, lähtutakse individuaalsetest vajadustest, inimväärikuse ja võrdse
kohtlemise põhimõtetest. Näiteks rakendatakse kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumites ohvrite kaitseks MARAC-i mudelit, ministeeriumid ja nende allüksused
lähtuvad oma töös valdkondadeülese ennetuse põhimõtete kokkuleppest jmt. Töötatakse välja ja rakendatakse lahendusi vägivallatsejate käitumise muutmiseks, et
vägivalla korduvust vähendada nt juurutatakse tegevuspõhimõtet, et otsese ohu korral viiakse vägivallatseja sündmuskohalt ära. Lisaks eeltoodule viiakse ellu ka
tegevused inimeste ja spetsialistide teadlikkuse tõstmiseks vägivaldsetest ideoloogiatest, radikaliseerumisest ja selle põhjustest ning tundemärkidest ning
võimalustest neid riske maandada.
24
Võimekus 1.1.1. Valdkondadeülese ennetuse tõhustamine
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
1. Valdkondade ülese ennetuse põhimõtete elluviimine on tagatud. Selleks on (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA,
riiklikul tasandil loodud on püsivad koostöövormid ning kokku lepitud SOM, TAI, HTM, HARNO, JUM, MARO-d, KOV-id, MTÜ-d, haridusasutused, erasektor,
vastutajad ennetuse tegevuste kavandamiseks, elluviimiseks ja tulemuste ELVL, RAM
mõõtmiseks. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid:
RE, lisavajadus/välisvahendid
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse17
„Siseturvalisus
1.1. Valdkondade ülese ennetuse põhimõte elluviimiseks on koostatud SIM, PPA, PÄA, 2023–2026“, teiste
RE, lisavajadus/
tegevuskava, mis esitatakse ennetusnõukogule tutvumiseks ja heaks JuM18 SOM, SOM SKA, 2023 tulemusvaldkondade
välisvahendid
kiitmiseks. TAI, HTM, HARNO seonduvad
programmid
1.2. Kokku on lepitud riiklikult rahastatud ennetussekkumiste katsetamise, TAI, HARNO,
SOM/SIM/ RE, lisavajadus /
rakendamise, laienemise, rahastamise ja mõjude hindamise põhimõtted, PPA, PÄA, SOM 2023 sama
JUM/HTM välisvahendid
standardid ning tõenduspõhisuse määramise käsitlus. SKA
1.3. Välja on töötatud ja kokku lepitud indikaatorites, millega mõõdetakse ennetuse SIM, HTM, JUM,
RE, lisavajadus / RTA „Tervist toetavad
olukorda ja vajadusi. Nende indikaatorite hulka peavad kuuluma nii kaitse- kui SOM TAI, ENTK, PPA, 2023
välisvahendid valikud“
ka riskitegurite näitajaid. PÄA, SOM SKA
1.4. Välja on töötatud ennetustööga seotud personali nüüdisaegsete ja asjakohaste
teadmiste ja oskuste tagamiseks väljaõppe (baasõppe) ja täiendusõppe SIM, HTM, JUM,
RE, lisavajadus / RTA „Tervist
materjalid ning koolitussüsteem. Asjaomaste kõrgkoolide õppekavadesse on SOM TAI, ENTK, PPA, 2023
välisvahendid toetavad valikud“
integreeritud ennetusteadmiste ja oskuste omandamine ning regulaarselt PÄA, SOM SKA
tehakse täienduskoolitusi.
17
Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille
saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
18 Vastutus on roteeruv (iga aasta erinev vastutaja).
25
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
2. Rakendatud on ennetustegevused kooli, kogukonna ning perekonna tasandil. asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
Tegevuste elluviimisel eelistatakse toimivaid sekkumisi ning panustakse SIM, PPA, PÄA, SOM, SOM SKA, TAI, HTM, HARNO, JUM, KOVd, MTÜ-d,
sekkumiste mõju hindamisse. Loobutud on ennetustegevustest, mis ei anna haridusasutused, erasektor
tulemusi. Elanike teadmised, oskused ja hoiakud riskikäitumise ennetamisel on
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid:
paranenud.
RE, lisavajadus/välisvahendid
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse19
„Siseturvalisus
RE, 2023–2026“, HTM
2.1. SPIN-programmi mõjude hindamise metoodikat on täiendatud. toetamiseks. SIM, HTM PPA 2023
välisvahendid noortevaldkonda
puudutav programm
2.2. Välja on töötatud koolitusprogramm SPIN-i välistele erinevate
spordivaldkondade treeneritele, huvitegevuste õpetajatele ja noortevaldkonna RE,
SIM, HTM PPA 2023 Sama
töötajatele eesmärgiga on laiendada nende teadmisi ja oskuseid noorte välisvahendid
mitmekülgse ja tervisliku arengu.
„Siseturvalisus
2.3. Koolipõhise valikulise tasandi ennetusprogrammi (PreVenture programm või 2023–2026“ ja teiste
HARNO, TAI, RE,
samaväärne) kohaldamine Eesti oludele ning selle piloteerimine ja mõjude HTM, SIM 2022–2023 tulemusvaldkondade
JUM välisvahendid
hindamine on läbi viidud. seonduvad
programmid
2.4. Politseis on juurutatud teaduspõhised ennetustegevused ning uute
„Siseturvalisus
ennetustegevuste kasutusele võtmisel on planeeritud nende PPA SIM 2023–2026
2023–2026“
tõenduspõhistamine Politsei- ja Piirivalveametis.
„Siseturvalisus
SOM, JUM, TAI,
2.5. Kooli õppekavas läbiva teema „Tervis ja ohutus“ õpetamist ja õppimist toetavad RE, 2023–2026“ ja teiste
ENTK, PPA,
tegevused (nt täiendkoolitused) ja materjalid on koostatud ja vajadusel ka SIM, HTM 2026 lisavajadus / tulemusvaldkondade
PÄA, SOM SKA,
uuendatud. välisvahendid seonduvad
Transpordiamet
programmid
19
Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille
saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
26
2.6. Alaealiste riskikäitumise ja õigusrikkumiste ennetamiseks ja korduvuse „Siseturvalisus
SIM, JUM, SIM 2023–2026“, teiste
vähendamiseks rakendatakse taastava õiguse praktikaid ning mittekaristuslikke RE/
PPA SKA, SOM SKA, 2023 tulemusvaldkondade
mõjutusmeetodeid. Praktikate juurutamiseks on välja töötatud abivahendid ja HTM, SOM
välisvahendid
seonduvad
koolitused spetsialistidele. programmid
Võimekuse eesmärk
3. Rakendatud on turvalisuse kavandamise ja võimekuse arendamise Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
põhimõtteid kohaliku omavalitsuse ja maakonna tasandil. Kohalik omavalitsus (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA,
võtab teadlikult rolli turvalise elukeskkonna loojana turvalisuse suurendamisel, SOM, SOM SKA, TAI, HTM, HARNO, JUM, KOVd, MTÜ-d, haridusasutused, erasektor
turvalisuse valdkonna tegevused on kavandatud ja toimub süsteemne tegevus.
Kohaliku omavalitsuse võimekus turvalisuse suurendamisel on paranenud ja
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid:
elanike teadmised turvaliste kogukondade loomisel ja turvalisuse
RE, lisavajadus/välisvahendid
suurendamisel on tõusnud.
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse20
SiM, JuM, SoM, „Siseturvalisus 2023–
3.1. Kohalike omavalitsuste turvalisuse kavandamiseks on ellu viidud turvalisuse RaM, PPA, PÄA, 2026“ ja teiste
SIM 2023–2026 Välisvahendid
tegevusmudel21, milles on oluline roll maakonna tasandil. MARO-d, KOV-id, tulemusvaldkondade
ELVL seonduvad programmid
PPA, SIM, JUM,
3.2. Kohalike omavalitsuste turvalisuse suurendamise võimekuse arendamiseks on
HTM, KAM, RK,
läbi viidud koolitusi (sh ennetuskoolitustega) ning rakendatakse alkoholiga TAI, SIM 2023–2026 Välisvahendid sama
SOM SKA,
seotud kahjude ja riskikäitumise vähendamise tööriistad. Transpordiamet
3.3. Välja on töötatud kohalikele omavalitsustele rakendamiseks sobiv PPA, JuM, SoM,
SOM SKA,
juhtumikorralduse mudel laste õigusrikkumistele reageerimiseks, seda on RaM, MARO-d, 2023–2026 Välisvahendid sama
SIM
piloteeritud ning rakendatakse. KOV-id, ELVL
20 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille
saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
21
Lähtudes 4. juunil 2022 Siseministeeriumi juhtkonnas heaks kiidetud turvalisuse kavandamise põhimõtetest, mis on fikseeritud kontseptsioonis „Kohalik omavalitsus
turvalise elukeskkonna loojana: turvalisuse kavandamine ja võimekuse arendamine“
27
3.4. Välja on töötatud kohaliku omavalitsuse turvalisuse olukorra mõju hindamise
2023, 2024
mudel, läbi viidud mõju hindamine ning koostatud lõppraport. Mõju hindamise SIM RaM Välisvahendid sama
ja 2028
tulemust on tutvustatud kohalikele omavalitsustele.
Võimekus 1.1.2. Ohtude ja varakahju ennetamine
Võimekuse eesmärk
1. Paranenud on inimeste hinnang enda ohutusnõuete tundmisele ja nende Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
järgimisele ning ennetusabinõude kasutamine on suurenenud. Sealjuures asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
oskavad inimesed ise ja oma lähedasi aidata ennetamaks ära- eksimist ja SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, MKM, TTJA, KOVd
eluohtlike tagajärgedega kadumist. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse22
1.1. Loodud on elanikkonnale arusaadavad juhised ohuolukordade äratundmiseks „Siseturvalisus
PPA, PÄA vabaühendused 2023–2026 RE
ja vältimiseks. 2023–2026“
1.2. Hooldekodude, asendushoolduste, hoolekandeasutuste ja teiste
KOV,
hooldusteenuste pakkujate juures on töötatud välja meetmed, mis ennetavad SOM koordineeritav
SOM vabaühendused, 2026 RE
inimese, sh laste kadumist ning soodustavad varajast märkamist ja programm
teenusepakkujad
teadaandmist.
22 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille
saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
28
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
2. Loodud on asutuste vaheline kiire ja tõhus infovahetamise süsteem. mis
asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
võimaldab igas ohuliigis ja nende üleselt tuvastada riske, et õigeaegselt
SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, TTJA, EKEI, Transpordiamet, KEM, KOVd
reageerida ja ennetada.
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
„Siseturvalisus
PÄA, SMIT, SOM,
2.1. Infosüsteemid on omavahel liidestatud olulise info kiireks liigutamiseks, see 2023–2026“, teiste
SOM SKA, TEHIK,
tagab otseselt ohutuse suurendamise (nt hädas olevast lapsest ei saa praegu SIM täpsustub RE tulemusvaldkondade
KOV, HÄK, kiirabi,
õigeaegselt kedagi teavitada). seonduvad
Terviseamet,
programmid
2.2. Gaasi-, elektri- ja kemikaaliohu ning õnnetuste tagajärgede ennetamiseks on
SIM, SOM, KEM,
uuendatud asutuste koostööd ennetuse ja järelevalve osas ning suurendatud PÄA, TTJA 2023–2026 RE sama
MKM
on koostööd erasektoriga.
2.3. Kukkumiste ennetamiseks (koduses keskkonnas) on uuendatud asutuste ja
RE, välis-
ühingute vahelise koostöö korraldust, millega täpsustatakse ja suurendatakse SIM, SOM PÄA, KOV-d 2023 sama
vahendid
Päästeameti rolli ennetustegevuse korraldamisel.
29
Võimekus 1.1.3. Vägivalla ennetamine ja selle riski varajane märkamine
Võimekuse eesmärk
1. Inimeste teadlikkus vägivalla vormidest (sh vaimsest vägivallast) on
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
suurenenud ja selle tulemusel on inimeste hoiakud ja käitumine muutunud.
asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
Nad tunnevad ära vägivaldse käitumise ega salli seda, oskavad asjakohaselt
SIM, PPA, PÄA, HÄK, SOM, TAI, JUM, HTM, SOM SKA, KUM, KOVd, vabaühendused,
reageerida ja vägivallast teavitada. Vägivalla ennetamiseks, inimeste
noortekeskused, haridusasutused, tervishoiuasutused
teadlikkuse suurendamiseks ja vägivallaennetuse spetsialistide oskuste
parandamiseks on kasutusele võetud ja ellu viidud teadus- või tõenduspõhiseid
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid
tegevusi ning toimivaid lahendusi toetatakse järjepidevalt.
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse23
1.1. Analüüsitud on spetsialistide (päästekorraldajad ja politseinikud) teadmisi ja
„Siseturvalisus
hoiakuid vägivallast ja kavandatakse selle abil täpsemad tegevused, millega SIM HÄK, PPA 2023 RE
2023–2026“
teadmisi täiendada.
„Siseturvalisus
1.2. Luuakse süsteemne kommunikatsiooniplaan koostöös LSV ekspertrühmaga. PPA, JUM, SKA, 2023–2026“, teiste
lisavajadus /
Kommunikatsiooniplaani tulemusena suurenevad arutelud vägivalla teemal SIM SOM, 2025 tulemusvaldkondade
välisvahendid
ning toimub hoiakute muutmine. Prokuratuur seonduvad
programmid
1.3. Laste seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise ennetamine veebis:
RE,
Küberkiusamise ja interneti vahendusel toime pandava laste seksuaalse
SOM SKA, sama
väärkohtlemise ennetamiseks on välja töötatud ja rakendatud tegevused laste SIM, PPA 2023–2025
KOV-id Välisvahendid
ja lapsevanemate teadlikkuse ja digioskuste suurendamiseks ning (ISF)
spetsialistide oskuste arendamiseks sellel teemal.
KOVid, TAI,
1.4. Viiakse ellu teavitustegevusi eakatevastase vägivalla teemal (seminarid, RE,
SIM, JUM vabaühendused 2023 sama
artiklid). jt
välisvahendid
SIM, SOM, RE,
1.5. Haridusasutuste tegevus aitab senisest enam kaasa laste sotsiaalsetele ja
HTM KOV-d, 2030 lisavajadus / sama
suhtlemisoskustele, muu hulgas ka vägivalla ennetusele. vabaühendused välisvahendid
23 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille
saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
30
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
2. Avalik arutelu (eriti sotsiaalmeedias) on rahulikum ja selles ei õhutata vaenu,
asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
vihakõnesid ning isiklikke solvanguid. Avalike arutelude keskkondade eest
SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd
vastutajad oskavad ennetavalt ja leevendavalt sekkuda.
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
2.1. Avalike arutelude korraldajate ning arutelu areenide eest vastutajate JUM, PPA, KOV-d, „Siseturvalisus
RE,
(sh veebikeskkonnas) toetamiseks on loodud vastav nõustamissüsteem SIM vabaühendused, 2025 2023–2026“, JUM
lisavajadus
ja tehtud koolitused. meediaettevõtted seonduv programm
Võimekus 1.1.4. Vägivalla eest kaitstud kannatanud
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
1. Kõiki vägivallaohvreid abistatakse terviklikult, lähtudes individuaalsetest asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
vajadustest, inimväärikuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest. Spetsialistide SIM, PPA PÄA, SOM, SOM SKA, TAI, JUM, KOVd, tervishoiuasutused
vahelises koostöös on keskmes kannatanu heaolu ja turvalisus. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid:
RE, lisavajadus, välisvahendid
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse24
1.1. Valdav osa menetlejaid on läbinud kannatanute kohtlemise parima praktika RE,
SIM, JUM, „Siseturvalisus
koolituse, mis tagab menetlejate paremad suhtlemisoskused ning teisese SIM SKA 2026 lisavajadus,
PPA 2023–2026“
ohvristumise ennetamise. välisvahendid
1.2. Tugevdatakse internetis toime pandud seksuaalse väärkohtlemise juhtumite
SiM SKA,
uurimist. Politseile tagatakse piisav väljaõpe internetis turvalisuse tagamiseks „Siseturvalisus
SIM, JUM PPA, 2026 RE
ja vägivalla vormidega tegelemiseks (täiendkoolitus ja/või õppekavade arendus 2023–2026“
Prokuratuur
jmt).
24
Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille
saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
31
1.3. Tervishoiu- ja õiguskaitseasutused ning ohvriabi lepivad kokku vägivallaohvrite „Siseturvalisus
SIM, SOM, PPA, SOM
(sh eakate vägivallaohvrite) andmete dokumenteerimise ja edastamise 2022–2025“, teiste
JUM, SKA,
eesmärgid, reeglid ja korra. Arendatakse tervishoiutöötajate kasutuses olevaid 2025 RE tulemusvaldkondade
tervishoiu- Prokuratuur,
vahendeid ohvritega seotud info dokumenteerimiseks ja ohvritele teenuste seonduvad
asutused KOVid
pakkumiseks. programmid
2023 (Norra
1.4. Vägivalla juhtumite lahendamiseks on juurutatud taastava õiguse metoodika PPA, SIM, rahastus),
SOM SKA Välisvahendid sama
sh konfliktivahenduse meetodid. JUM, SOM alates 2024
ESF rahastus
1.5. Lähisuhtevägivalla juhtumite reageerimisprotsess on kaardistatud, et leida
RE, lisa-
võimalikke kitsaskohti ning pakkuda välja lahendusi kannatanu paremaks SIM, SMIT, „Siseturvalisus
PPA 2021–2023 vajadus, välis-
abistamiseks (sh hinnata häirenuputeenuse kasutamise võimalust). HÄK 2023–2026“
vahendid
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
2. Välja on töötatud ja ellu rakendatud lahendused vägivallatsejate käitumise (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
muutmiseks, et vägivalla korduvust vähendada. SIM, PPA, PÄA, SOM, SOM SKA, TAI, JUM, KOVd
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
2.1. Kriminaalhooldust arendatakse nii, et senisest paremini on tagatud
vägivallale kalduva isiku ja vägivalda kasutanud isiku (sh laste vastu SIM, PPA, SOM,
JUM 2023 JUM vastav programm
vägivaldse käitumisega) järelevalve ning toetatakse tema õiguskuulekat SOM SKA
käitumist.
2.2. Analüüsitud on tervishoiuteenuse osutajate ja õiguskaitseasutuste
PPA, „Siseturvalisus 2022–2025“,
koostööd vaimse tervise probleemide ägenemisega seotud
SIM tervishoiuasutused, 2025 RE teiste tulemusvaldkondade
vägivallaepisoodidele reageerimisel ja nende ennetamisel. Analüüsi JUM, SOM seonduvad programmid
tulemusel on tehtud ettepanekud koostöö parandamiseks.
32
Alameede, ehk programmi tegevus 1.2. Siseturvalisuse
vabatahtlike kaasamine
Eesmärk
Vabatahtlikel on oluline roll siseturvalisuse tagamisel ja eeskätt ennetustöös. Võimalused osaleda vabatahtlikus
tegevuses on mitmekesised, kaasajad on professionaalsed ning olemas on sobiv vabatahtlike koolitamis- ja
tunnustamissüsteem.
Mõõdikud
Algtase 2020 2021 2022
Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 Allikas
2018 (tegelik) (tegelik) (tegelik)
Siseturvalisuse vabatahtlike arv
- vabatahtlike päästjate arv ≥ 2250 ≥ 2400
1938 (2163) (2319) ≥ 2550 ≥ 2700 ≥ 2700 ≥ 2700 ≥ 2750
PÄA, PPA,
≥ 1200 ≥ 1400
- abipolitseinike arv 1038
(1236) (1186)
≥ 1600 ≥ 1800 ≥ 1800 ≥1800 ≥1800 HÄK
≥ 575 ≥ 500
- vabatahtlike merepäästjate arv 511 ≥ 550 ≥ 600 ≥ 600 ≥ 750 ≥ 750
(444) (599)
- Häirekeskuse vabatahtlikud - (34) (200) ≥ 170 ≥ 210 ≥ 220 ≥ 230 ≥ 250
Aktiivsete Häirekeskuse
- (19%) (35%) ≥ 41% ≥42% ≥44% ≥46% ≥48% HÄK
vabatahtlike osakaal
Aktiivsete abipolitseinike osakaal - (42%) (45%) ≥ 45% ≥ 45% ≥ 45% ≥ 45% ≥ 65% PPA
SIM, sise-
Elanike osakaal, kes peavad turvalisuse
34% ˃ 40%
informeeritust siseturvalisuse - ˃ 34% (-) ˃ 40% ˃ 50% ˃ 50% ˃ 50% avaliku
(34%) (35%)
vabatahtlike tegevustest heaks arvamuse
uuring
Programmi tegevuse sisu kirjeldus
Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja Siseministeerium.
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: vabatahtlike kaasamise
teenus, siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse poliitika kujundamise teenus.
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks keskendutakse vabatahtliku tegevuse mitmekesistamisele, sh
mõtestatakse vabatahtlikuna tegutsemist siseturvalisuse valdkonnas senisest laiemini. Tegeletakse süsteemse
teavitustööga, vabatahtlike tunnustus- ja mentorsüsteemi arendamisega, vabatahtlike väljaõppe uuendamisega,
õigusruumi ajakohastamisega jmt. Tegevused on suunatud ka vabatahtlike kaasajate professionaalsusele,
asutustes luuakse sobivad vabatahtlike kaasamise protsessid ja selleks piisav suutlikkus ning tagatakse
vabatahtlikele vajalik varustus, töökeskkond.
33
Võimekus 1.2.1. Siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise võimaluste mitmekesistamine
Võimekuse eesmärk
1. Vabatahtlikud on motiveeritud osalema erinevates siseturvalisust Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
suurendavates tegevustes. Asutustes on loodud ja toimivad sobivad (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
vabatahtlike koolitamise, kaasamise ja tunnustamise protsessid ning SIM, PPA PÄA, HÄK, SOM, TAI, JUM, KOVd, KAM, Kaitseliit
vabatahtlikele on tagatud vajalik varustus. Vabatahtlike ühingutele on loodud Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid:
paremad eeldused vabatahtlike kaasamiseks. RE, lisavajadus/välisvahendid
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
1.1. Asutustes on loodud nii õiguslikud kui organisatoorsed võimalused SIM, PPA, PÄA, RE, „Siseturvalisus
2023–2026
vabatahtlikule panustada mitmekülgselt. HÄK lisavajadus 2023–2026“
1.2. Vabatahtlike sotsiaalsete tagatiste süsteem on kaasajastatud võttes arvesse
RE,
erinevaid vabatahtlikuna siseturvalisuse valdkonda panustamise võimalusi ja SIM PPA, PÄA, HÄK 2024 sama
lisavajadus
viise.
1.3. Analüüsitud on õigusakte ja võimalusi, millisel kujul on otstarbekas reguleerida
SIM PÄA, PPA, HÄK 2024 RE sama
vabatahtlike ja tema tööandja õiguslikke suhteid.
1.4. Valminud on analüüs ja ettepanekud siseturvalisuse vabatahtlike kaasumise PÄA, PPA, SMIT, RE,
SIM 2023
ja ressursside haldamise IT lahenduste kohta. HÄK välisvahendid
1.5. Siseturvalisuse vabatahtlike kaasumine ja ressursside haldamine on toetatud PÄA, PPA, SMIT, RE,
SIM 2025 sama
IT lahendustega. HÄK välisvahendid
34
Alameede ehk programmi tegevus 1.3. Turvalise
keskkonna kujundamine
Eesmärk
Avalik ruum ja elukeskkond on kujundatud turvalisust soodustavaks. Inimesed tunnevad end avalikus kohas
turvaliselt, oskavad avalikus kohas ohte ennetada ja märgata ning teavad, kuidas nende ilmnemise korral käituda.
Erasektori pakutavad teenused aitavad kaasa, et varakahju tekitanud varguseid, vara lõhkumist ning vee-, tule-,
elektri- või gaasiõnnetusi on vähem.
Mõõdikud
Algtase 2020 2021 2022
Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 Allikas
2018 (tegelik) (tegelik) (tegelik)
SIM,
Elanike osakaal, kes peavad
˃ 90% ˃ 90% siseturvalisuse
turvaliseks avalikel üritustel 90% ˃ 90% (-) ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90%
(87%) (83%) avaliku arvamuse
osalemist
uuring
SIM,
Elanike osakaal, kes peab
˃ 82% ˃ 82% siseturvalisuse
turvaliseks öösel oma 82% ˃ 82% (-) ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82%
(82%) (82%) avaliku arvamuse
ümbruskonnas liikumist
uuring
Elanike osakaal, kes peab
SIM,
kodukohas suureks
< 15% < 15% siseturvalisuse
probleemiks avalikus kohas 12% < 15% (-) < 15% < 15% < 15% < 15%
(10%) (7%) avaliku arvamuse
alkoholi ja narkootikumide
uuring
tarbimist
Elanike osakaal, kes peab
SIM,
kodukohas kodu ümbruses
< 10% < 10% siseturvalisuse
suureks probleemiks 9% < 10% (-) < 10% < 10% < 10% < 10%
(7%) (6%) avaliku arvamuse
heakorrastamata avalikku
uuring
ruumi
Turvalise ruumiloome sh
CPTED25 põhimõtteid
Alg- ja sihttase täpsustatakse 2022. aastal
rakendavate kohalike
omavalitsuste arv
Valdkondlike
kutsetunnistuste arv:
Kutsekoda
- tuleohutusekspert ja -
spetsialist 81 ≥ 81 (102) ≥ 81 (153) ≥ 81 ≥ 81 ≥ 81 ≥ 81 ≥ 81
- korstnapühkija, ≥ 806 ≥ 806
806 ≥ 806 ≥ 806 ≥ 806 ≥ 806 ≥ 806 Kutsekoda
pottsepp (875) (866)
- turvasüsteemide ≥ 732 ≥ 732
732
(805) (875)
≥ 732 ≥ 732 ≥ 732 ≥ 732 ≥ 732 Kutsekoda
projekteerija ja tehnik
- vetelpäästja 92 ≥ 92 (56) ≥ 92 (95) ≥ 92 ≥ 92 ≥ 92 ≥ 92 ≥ 92 Kutsekoda
Omaniku või valdaja
rahulolu (ohutus)teenuse Algtase ja sihttasemed määratakse aastal 2022, kui teenuse osutamine algab. PÄA
pakkujaga
25 CPTED (ingl crime prevention through environmental design) – kuritegude ennetamine keskkonna kujundamise teel
35
Programmi tegevuse sisu kirjeldus
Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet. Programmi
tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: piirkondliku politseitöö teenus,
ehituskontrolli teenus, kemikaaliohutuse kontrolli teenus, tuleohutusteenuste kontrolli teenus.
Avaliku ruumi turvalisemaks muutmiseks suurendatakse ühest küljest inimeste teadlikkust ennetus- ja
kaitseabinõudest ning teisalt pööratakse enam tähelepanu avaliku ruumi kujundamisele juurutades süütegusid
ja õnnetusi ennetava ruumikujunduse põhimõtteid kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses.
Samuti tegeletakse turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujate kontrollimisega, et tagada nende
asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel. Kujundatakse hindamis-, nõustamis- ja
järelevalvekorraldus, mis võimaldab vara valve, kaitse ja ohutusega seotud riske välja selgitada, et neid ennetada
ja maandada (sh osutada ja tellida vajalikke teenuseid).
36
Võimekus 1.3.1. Inimeste oskuste edendamine avalikus kohas ohtusid ennetada ja märgata ning nende ilmnemisel
käituda
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
1. Erinevate tegevuste abil on suurendatud teadlikkust avalikus kohas, sh
(planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
naabruskonnas, käitumise nõuetest ning parandatud inimeste oskusi kasutada
SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd
vajalikke ennetus- ja kaitseabinõusid.
Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
„Siseturvalisus
1.1 Järjepidevalt on teavitatud elanikke avaliku ruumi ohtudest ja ohutust PPA, PÄA,
RE, 2023–2026“, teiste
käitumisest avalikus ruumis ning avalikus ruumis on tähistatud ohupotentsiaaliga KOV-d Transpordiamet, 2023–2026
lisavajadus tulemusvaldkondade
kohad ja rakendatud ohutus suurendavaid meetmeid (nt veeohutuspüstak). TTJA
seonduvad programmid
Võimekus 1.3.2. Avaliku ruumi kujundamine ohutut ja turvalist käitumist soodustavaks
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
1. Süütegusid, ohtusid ja õnnetusi ennetava turvalise ruumiloome põhimõtted on (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
juurutatud kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses. SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd, EKSL
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
„Siseturvalisus
1.1. Kokku on lepitud põhimõtted, rollid, vastutus ja protsessid kohalikes SIM, MKM, PPA KOV-id, PÄA, RE, 2023–2026“, teiste
2026
omavalitsustes turvalise ruumiloome elluviimiseks. RAM EKSL26 lisavajadus tulemusvaldkondade
seonduvad programmid
26 Eesti Kindlustusseltside Liit
37
Võimekus 1.3.3. Asutuste suutlikkus ennetavalt toetada korra tagamist avalikus ruumis
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
1. Julgustamaks turvalist käitumist ja heidutamaks korrarikkumisi on laiendatud
(planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
avaliku korra tagajate ring ja sellesse on kaasatud turvaettevõtted ja teised
SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd
selleks ettevalmistatud ja volitatud ühingud ja asutused.
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
1.1. Loodud on piirkondlikud valvekaamerate ja muude valveseadmete võrgud, mis KOV-d, PÄA, RE, „Siseturvalisus
PPA 2030
vajaduse korral on ühendatud asjaomaste asutustega. HÄK, PPA lisavajadus 2023–2026“
Võimekus 1.3.4. Era- ja kolmanda sektori kaasamine vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuse eest
Võimekuse eesmärk
1. Loodud on hindamis-, nõustamis- ja järelevalvekorraldus, mis võimaldab vara Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
valve, kaitse ja ohutusega seotud riske välja selgitada, et leida nende riskide asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
ennetamise ja maandamise meetmed, sh osutada ja tellida vajalikke teenuseid. SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd
Varguste, lõhkumiste ja õnnetuste ennetamiseks on juurutatud asutuste, Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus
vabaühenduste, ettevõtete ühise tegevusena toimuv järjepidevalt elanike
teavitamine ja nõustamine.
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
1.1. Kasutusele on võetud koostöömudel mis tagab, et ka kindlustusettevõtjad
„Siseturvalisus
tajuvad oma rolli ohutuse kujundajatena ja et pakutavad teenused võimaldaksid SIM PÄA, PPA 2023 RE
2023–2026“
sisulisemat kontrolli objektide ohutuse üle.
1.2. Ellu on viidud tegevusi, aitamaks kaasa, et turul oleks piisav hulk
2023– „Siseturvalisus
teenuseosutajaid, kes pakuvad eraisikutele tuge nende vara kaitsmiseks, SKA, ETEL SIM, PÄA, PPA RE
2026 2023–2026“
ohutuse kontrollimiseks ja seadmete hooldamiseks.
38
Alameede ehk programmi tegevus 1.4. Tegevus- ja
relvalubade väljaandmine
Eesmärk
Tegevus- ja relvalubade väljaandmise korraldus vähendab ebakvaliteetsete teenuste ja relvade valdamisega
seotud ohtudega kaasnevaid riske, aitab hoida ja kasvatada elukeskkonna turvalisust ning tagab relvadega
seotud majandustegevuse ning turvateenuseid osutavate ettevõtete vastavuse seaduse nõuetele. Relvaluba
omavad isikud on õiguskuulekad, vaimselt terved ning nende käitumine ei kujuta ohtu neile endale või
ümbritsevale.
Mõõdikud
Algtase 2020 2021 2022
Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 Allikas
2018 (tegelik) (tegelik) (tegelik)
Süüteo sooritanud
relvaomanike ≤ 24
- 24 ≤ 24 ≤ 24 ≤ 24 ≤ 24 ≤ 24 PPA
relvalubade kehtetuks (27)
tunnistamiste arv
Enda või teise isiku
turvalisust või Eesti
Vabariigi julgeolekut
- 13 (44) ≤ 40 ≤ 40 ≤ 40 ≤ 40 ≤ 40 PPA
ohustanud relvaomanike
relvalubade kehtetuks
tunnistamiste arv
Turvateenuse pakkujate
osas tehtud - 1 0 (0) 0 0 0 0 0 PPA
ettekirjutuste arv
SIM, siseturvalisuse
Inimeste usaldus
- - - (73%) - 75% - 79% avaliku arvamuse
turvateenuste vastu
uuring
Programmi tegevuse sisu kirjeldus
Programmi tegevuses kajastab oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet. Programmi tegevuse eesmärgi
saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: tegevus- ja relvalubade väljaandmise teenus.
Tegeletakse turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujate kontrollimisega, et tagada nende asjatundlikkus
ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel. Selleks tuleb uuendada mh turvategevuse
regulatsiooni.
Relvalubade väljaandmise kõrval tegeletakse ka relvaomanikuks saamise korra ja relvade käitlemise järelevalve
uuendamisega lähtudes eraomandi puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel põhinevast relvakultuurist. Lisaks
võetakse kasutusele digitaalne relvaluba ja töötatakse välja uus relvaregister, mis toetab järelevalve pädevuste
jagamist.
39
Võimekus 1.4.1. Tegevuslubade välja andmine
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
1. Turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujad on kontrollitud, et tagada asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel. PÄA, PPA, SIM, PPA, SKA, kutsekoda, ETEL
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
1.1. Turvategevuse regulatsioon on nüüdisajastatud ning turvategevuse
„Siseturvalisus
tegevusaladel tegutsedes, kutse andmisel ja järelevalves on lähtutud uue SIM PPA, ETEL, SKA 2025 RE
2022–2025“
turvategevuse seaduse põhimõtetest.
Võimekus 1.4.2. Relvalubade välja andmine
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
1. Uuendatud on relvaomanikuks saamise korda ja relvade käitlemise järelevalvet,
(planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
lähtudes eraomandi puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel põhinevast
SIM, PPA
relvakultuurist.
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
1.1. Kasutusele on võetud digitaalne relvaluba ja välja töötatud uus relvaregister, mis RE/välis- „Siseturvalisus
PPA SMIT 2023–2026
toetab järelevalve pädevuste jagamist. vahendid 2023–2026“
40
MEEDE 2.jaKiire
Meede 2. Kiire ja abi
asjatundlik asjatundlik abi
Meetme eesmärk: Inimesed tunnevad ennast Meetme peavastutaja: Siseministeerium
kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu
Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste
sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja
raha selles meetmes: Politsei- ja Piirivalveamet,
asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude
Päästeamet, Häirekeskus, Siseministeeriumi
kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu
realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet infotehnoloogia- ja arenduskeskus
avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist
Kaasvastutajad või programmi eesmärkide
toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning
saavutamisse panustajad, kes ei planeeri oma
jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja
teenuste raha selles meetmes (nimetatud pooltega
sidelahendused.
seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et
Meetme kirjeldus: Kiire ja asjatundliku abi meede anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende
keskendub avaliku korra kaitsmisele, ühiskonnas tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal):
aktsepteeritud käitumisest kõrvalekalletele rea- Sisekaitseakadeemia, Majandus- ja Kommu-
geerimisele ja abi osutamisele vees, õhus ja nikatsiooniministeerium (Transpordiamet, Riigi
maismaal, eelkõige nendes olukordades, kus on Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise
ohus inimese elu ja tervis. Reageerib asjakohase Järelevalve Amet, Lennuliiklusteenindus), Justiits-
pädevusega kutseline või vabatahtlik. Abi saamine ministeerium (Registrite ja Infosüsteemide Keskus,
ja osutamine on kiire ja vahetu. Sündmuseid Eesti Kohtuekspertiisi Instituut), Keskkonna-
lahendavad professionaalid, keda toetavad vaba- ministeerium (Keskkonnaagentuur), Maaelu-
tahtlikud, ja teised, kellel on võimekus lahendada ministeerium, Välisministeerium, Kultuuri-
avaliku korda kaitsvat ülesannet. ministeerium, Sotsiaalministeerium (Terviseamet,
Meede koosneb viiest programmi tegevusest: Haigekassa), Rahandusministeerium, Riigikantse-
1. Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi lei, Kaitseministeerium, Kaitsevägi (Merevägi,
väljasaatmine Õhuvägi), Kaitseliit, kohalikud omavalitsused ning
küla- ja asumiseltsid, siseturvalisusega tegelevad
2. Avaliku korra tagamine ühingud (Eesti Abipolitseinike Kogu, Päästeliit,
3. Demineerimine Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste MTÜ,
Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts MTÜ,
4. Päästmine maismaal ja siseveekogudel
Naabrivalve, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti
5. Abi osutamine Eesti merealadel ja Päästeala Töötajate Ametiühing MTÜ)
piiriveekogudel
6. Süüteomenetluse tõhustamine
41
Meetme mõõdikud
2018 2020 2021
2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
tegelik (tegelik) (tegelik)
Avaliku korra
˂ 1777 ˂ 1777
raskete rikkumiste 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 PPA
(1405) (1105)
arv
Elanike teadlikkus
hädaabinumbrist
112 ≥ 95% ≥ 95% HÄK
- pääste 93% (92%) (94%) ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95%
≥ 95% ≥ 95% ≥ 95%
- kiirabi 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95%
(92%) (92%)
≥ 87% ≥ 90%
- politsei 84% ≥ 93% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95%
(89%) (91%)
Elanike rahulolu
≥ 95% ≥ 97%
hädaabiteadete 94% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% HÄK
(97%) (96%)
menetlemisega
Elanike rahulolu
≥ 85% ≥ 93%
päästesündmuste - ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% PÄA
(93%) (92%)
lahendamisega27
PPA, Eesti
Elanike rahulolu 82% ≥ 82% ≥ 82% elanikkonna
≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90%
politsei tööga (2019) (85%) (84%) turvalisuse
uuring
Olukorra analüüs
Nõudlus siseturvalisuse teenuste järele ei vabatahtlike tegevust mitmekesistada, näiteks
vähene luues enam võimalusi ennetustegevustesse
panustamisel ja teisi paindlikke võimalusi, kuid
Olgugi, et sihiks on seatud erinevate õnnetuste ja vabatahtlike roll reageerimisel jääb kindlasti
rikkumiste vähenemine, siis pole ette näha, et oluliseks28. Kiire ja asjatundliku abi pakkumise on
siseturvalisuse arengukava kehtivuse perioodil kavas pöörata tähelepanu, et korrakaitseorganid,
väheneks oluliselt nõudlus siseturvalisuse teenus- kohalikud omavalitsused ja vabatahtlikud oleks nii
te järele. Igal juhul on vaja tagada valmisolek koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või
reageerida. Juhtumite arvu vähenemine võib siiski ohule senisest paremini.
kaasa aidata, et reageerimise aeg lüheneb ja
kvaliteedinäitajad paranevad. Vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemine
ühiskonnas võib tuua kahetise riski. Ühest küljest ei
Üha raskem on teenuseid jätkusuutlikkult ja pruugi vanemaealised olla võimelised panustama
kvaliteetselt üle riigi pakkuda turvalisusesse, teisalt aga vajatakse senisest enam
Rahvastiku vananemine, sh tööjõuturule siseneva- reageerimisteenust õnnetusjuhtumite korral. Kuid
te noorte arvu vähenemine ja eriteenistujate vananeva rahvastikuga võib kaasneda ka positiivne
siirdumine pensionile toovad kaasa raskusi sise- suundumus: vanemaealised kalduvad vähem
turvalisuse teenuste pakkumiseks vajalike korrarikkumistele. Vananevas ühiskonnas võib
teenistujate leidmisel. Kutseliste teenistujate muutuda isikute arusaamine turvalisusest ehk
kõrval on tähtis ka vabatahtlike panus, mis on muutub see, mis kedagi häirib avalikus ruumis,
aasta-aastalt suurenenud. Edaspidi on plaanis
27 Rahulolu hindamisel vaadatakse rahulolijate osakaalu. Pärast sündmust küsitakse inimesi käest kelle juures päästjad käisid ehk siis
küsitletakse neid, kes reaalselt Päästeametiga kokku puutuvad. Tagasiside mõõtmiseks on kasutusel soovitusindeksi metoodika, mis
mõõdab lojaalsete klientide hulka. Rahulolu % mõõtmiseks tehakse arvutus soovitajad*100/vastanute arv. Tulemuseks %. Päästeamet
kasutab klientide tagasiside küsimiseks Recommy keskkonda http://recommy.com/
28 Vabatahtlike tegevuse mitmekesistamise ja süsteemi jätkusuutlikkuse teema on avatud programmis „Ennetav ja turvaline
elukeskkond“.
42
kuidas inimesed tajuvad turvalisust ja kuidas tulekahjudele (3733 korda), kuid samas oli
mõtestavad korrarikkumisi. tulekahjudega seotud päästesündmuste arv
taasiseseisvumisaja väikseim.
Lisaks eeltoodule mõjutab siseturvalisuse teenuste
pakkumist üha enam rahvastiku jätkuv koondu- Elanike rahulolu politsei tööga oli 84%, mis jäi
mine linnadesse, linnade lähiümbrusesse, samuti samasse suurusjärku nagu 2020. aastal. Välja-
elanike riigisisene mobiilsus, sh pendelränne – kutsete arv oli 3% väiksem võrreldes 2020. aastaga
selle suurem mõju võib avalduda küll pikemas – seda suuresti tänu COVIDiga seotud väljakutsete
perspektiivis, kuid sellega tuleb arvestada juba arvu vähenemisele. Peamised põhjused politsei
praegu. Inimeste liikumine eri elukohtade vahel kutsumiseks olid: joobes isikutega seonduv,
võib kaasa tuua suurema nõudluse turvaturul, sest vägivallaga seonduv, politseile teate tegemine,
suureneb oht, et valveta ja kasutuseta vara ei ole liiklusõnnetus, öörahu rikkumine
piisavalt kaitstud: mida rohkem on kohti, kus iga
Vähene valmisolek reageerida ootamatustele
päev ei elata, seda rohkem on vaja neid valvata ja
sh tagada reageerimisvalmisolek. Samuti tekitab Tulevikus tõenäoliselt sagenevad äärmuslikud
pendelränne vajaduse ühes või teises piirkonnas ilmastikuolud ja tormid, mis võivad kaasa tuua
politsei võimekust perioodiliselt suurendada. raskete tagajärgedega loodusõnnetused. Selleks
Rahvastikutrendid suunavad aastatel 2020–2030 on vajalik päästetöö varustuse hankimine ja
leidma lahendusi, mis senisest paremini arvesta- arendamine, et olla valmis lahendama kliima-
vad piirkonna eripärade ja vajadustega ega muutuste tagajärjel tekkivaid hädaolukordi.
süvenda regionaalseid erisusi negatiivses mõttes. Tulevikus suureneb tõenäosus sündmusteks, mille
lahendamine nõuab koostööd teiste amet-
Elanike rahulolu teenustega aitab hinnata
kondadega. Oluline on koostööd korraldada nii
teenuste kvaliteeti tsiviil- kui ka militaarasutuste ja nii erasektori kui ka
Elanike rahulolu hädaabiteadete menetlemisega oli riigiasutuste vahel.
2021. aastal võrreldav 2020. aastaga, kuid kõnesid Otsingu- ja päästetööde teostamise ning reostuse
oli rohkem. Hädaabinumbrile helistati 1 050 015 avastamise võimekuse planeerimisel peab arvesta-
korral ning abi tuli välja saata 425 201 korral. ma sellega, et laevaliikluse intensiivsus Läänemerel
Võrreldes eelmiste aastatega on suurenenud on endiselt suur. Viimastel aastatel on kasvanud
vähem kui 10 sekundit kestnud kõnede hulk (239 eraomandis olevate vee- ja õhusõidukite arv,
363). Seda võib põhjustada ette planeerimata hoogustunud mereturism ja erinevate vees-
helistamine (nt tegevused, mille käigus tahtmatult pordialade harrastamine. Kliima soojenedes on
valitakse hädaabikõne). 2023. aastal on vaja võtta navigatsioonihooaeg pikenenud laienedes talve-
kasutusele meetmeid selliste kõnede vähenda- kuudele. Kõik eelnev tingib ka lennu- ja merepääste
miseks. juhtumite arvu kasvu, tõenäosus suurõnnetuseks
Riigiinfo telefonile 1247 tehti samuti rohkem merel kasvab iga aastaga. Hooajaväline mere-
kõnesid – kokku 326 569 kõnet, kusjuures kõigi päästeressursi valmisolek on ebapiisav. Vajalik on
teenuste lõikes kasvas kõnede arv 72%. arendada võimekust, laevatulekahjudele reageeri-
miseks, avariipukseerimiseks ja keemiapäästeks
Paranenud on teadlikkus sellest, et hädaabinumber
merel.
112 on lisaks pääste ja kiirabi kutsumisele ka
politsei kutsumiseks, siiski oli see oodatust Suuremahulise merepäästeoperatsiooni teosta-
mõnevõrra madalam. 112 teadlikkus on kiirabi ja miseks on oluline tugevdada aastaringset pääste-
päästjate kutsumise osas madalam 50–74 võimekust ja tagada JRCC Tallinn29/Merevalve-
aastaste ja pensionäride seas, kuid politsei keskuse tehniline valmisolek otsingu- ja pääste-
kutsumise osas ei saa madalama teadlikkusega operatsiooni tõhusaks planeerimiseks ja juhti-
gruppe välja tuua. miseks
Elanike rahulolu päästesündmuste lahendamisega Hinnanguliselt üle poole miljoni II maailmasõja
oli 92%. Päästesündmusi oli võrreldes 2020. aegset lõhkekeha on ikka veel pinnases ja need
aastaga ligi 1000 vähem. Kõige rohkem reageeriti võivad ehitus-, metsandus- või põllumajandus-
29
Eesti päästepiirkonnas juhib otsingu- ja päästetööde tegemist PPA struktuuriüksus, milleks on lennu- ja merepääste ühendatud
koordinatsioonikeskus (ka PPA Merevalvekeskus).
43
tegevuse käigus välja tulla. Hoogustunud ehitus- Seetõttu on peale praeguste teenuste hulga ja
tegevus ja metsaraie suurendavad võimalust taseme hoidmise vajalik edasi arendada suut-
lõhkematerjaliga kokku puutuda. Plaaniliste likkust IKT-teenuseid kvaliteetselt pakkuda ja luua
demineerimistööde maht on ebapiisav, et tagada ka uusi võimeid. Näiteks praegu puuduvad
ohutum keskkond ja maandada riske. Vajalik on vajalikud IT-vahendid, mida kasutada avaliku korra
tagada piisaval arvul vajaliku kaitsetasemega ja reageerimist vajavate sündmuste eel ja mõjude
lõhkamiskohtade olemasolu elanikkonna ohutuse täielikuks hindamiseks, visualiseerimiseks ja
tagamiseks ja keskkonna säästmiseks. Lõhkamis- planeerimiseks. Piirkondlikud ohutegurid muutu-
kohad vähendavad plahvatusega tekkivate kildude vad kiiresti ning ametid peavad selleks, et osutada
laialilendu ja lööklaine levikut. Lõhkamiskohaga kiiret ja professionaalset abi, olema suutelised
saab välistada, et inimesed ei saa juhuslikult operatiivselt koostama ja visualiseerima võrgusti-
vigastada ega saastata ümbritsevat keskkonda. ku projektsioone või stsenaariumeid ning hindama
piirkondlike ohutegurite mõjualasid.
Suureneb surve muuta teenuseid mõjusamaks
ning töötajatele ja elanikele mugavamaks, Teenuste rahastamise senine tase peab olema
kasutades võimaluse korral tehnilisi ja jätkusuutlik, et hoida alal kõik praegused IT-
innovaatilisi lahendusi teenused. Tehnika ja varustuse kasutusea lõppe-
mine ei tohi kaasa tuua teenuste pikaajalist
Juba praegu kehtiva arengukava raames on katkemist.
alustatud siseturvalisuse teenuste muutmist
optimaalsemaks, mõjusamaks ja nii valdkonna 112 peab olema ligipääsetav rohkemate kanalite
töötajatele kui ka elanikele võimalikult vähe- kaudu ja iga abivajadus leidma lahenduse –
koormavaks, kuid endistviisi on arenguvõimalusi. hädaabiühendus peab olema tagatud kõigile ning
Näiteks ei ole politseiressursi kasutamine opti- seejuures tuleb arvestada nii erivajaduste (nt
maalne, kuna politsei täidab mitut kohustust, mis ei kuulmis- või kõnepuue), suhtlemisharjumuste kui
eelda politseilist väljaõpet või sekkumist. See kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite kasutami-
omakorda vähendab suutlikkust reageerida elanike sega. Suur hulk 112 kõnesid sisaldavad probleeme,
seisukohalt tähtsamatele probleemidele. Samuti mille lahendamiseks ei ole vajalik operatiivressursi
pole kõigi teenuste pakkumisel kasutatud kõige (politsei, pääste, kiirabi) sekkumine. Selleks on
ökonoomsemaid lahendusi, mis tähendab, et ei oluline luua võrgustik vastavate ülesannetega
kasutata infoühiskonna võimalusi, vältimaks asutustest ning kindlustada abivajadusest info
asjatut bürokraatiat. edastamine. Tervikuna tähendab see uutele
protsessidele vastava uue põlvkonna 112
Reageerimiseks vajaliku taristu ja tehnoloogia infosüsteemide arendamist.
tagamine on ülitähtis edutegur, et pakkuda
kvaliteetseid siseturvalisuse teenuseid30. Näiteks, Tuleb võtta kasutusele uued infosüsteemid
selleks et politsei, pääste ja kiirabi jõuaksid ja -lahendused ning uuendada olemasolevaid, et
inimesteni kiiresti ja täpselt, on vaja toimivaid side toetada püstitatud eesmärkide saavutamist –
ja IT-teenuseid, mis tagaksid info kiire kätte- infosüsteemide väljatöötamisel on vaja arvestada
saadavuse. Selle jaoks on vajalik asukohast sõltu- lahenduste optimaalsusega, mis tähendab ühtlasi,
mata kiire sideühendus ja toimivad andmebaasid et uute süsteemide kasutuselevõtul peaks
ning süsteemide koostalitusvõime Euroopa Liidu arvestama üha väheneva tööjõuga. Samuti on
süsteemidega. Siseministeeriumi infotehnoloogia- edaspidigi vajalik tagada nende süsteemide suur
ja arenduskeskuse suutlikkus teenuseid pakkuda töökindlus ja turvalisus ning koostalitusvõime.
sõltub suurel määral IKT-taristu, tarkvara ja Kuna tööjõudu (ja muud ressurssi) on vähe, on
infoturbe nüüdisaegsusest ja tänapäeva nõuetele vajalik järjest enam kasutusele võtta neid
vastavusest. Tegutsemine piiratud ressursside süsteeme, mis on võimelised tegema järelevalvelisi
tingimustes on viinud olukorrani, kus ei ole piisavalt tegevusi, kus inimesel ei ole vaja otseselt sekkuda.
võimalusi, et teenuseid korrastada. Uued vaja- Lahenduseks võib olla nii seiresüsteemide,
dused siseturvalisuse valdkonnas toovad aga kaamerasüsteemide arendamine kui mehitamata
kaasa senisest suuremad nõudmised IKT-teenuste lennumasinate kasutuselevõtt.
kättesaadavuse, arendamise ja infoturbe järele.
30 Siseturvalisuse teenused on kasutatud üldmõistena katmaks ohutuse ja turvalisuse tagamisega tegelevaid asutusi, vabaühendusi ning
ettevõtteid.
44
Elanike ootuste ja kiiresti areneva tehnoloogiaga arvestama elanike kasvavate ootustega menetleda
tuleb arvestada ka hädaabiteadete korralduse hädaabiteateid, mis on edastatud muude teabe-
juures. Elanikele on riigi usaldusväärsuse üks olulisi edastusviiside ja -vahendite abil.
näitajaid kindlustunne, et ohu ilmnemisel või ohtu
Kõik teated ei vaja kohest sekkumist ja appi
sattumisel saavad nad loota riigi abile ning abi on
tõttamist, aga ka nendega tuleb tegeleda ning luua
võimalik kutsuda igal ajal ja igas kohas. Inimesele
selleks toimiv tugisüsteem. Selleks, et info saamine
on tähtis, et hädaabiteade võetakse vastu kiirelt ja
oleks võimalikult mugav, on oluline ühe kontakt-
professionaalselt ning edastatakse lahendamiseks
punkti loomine, kust saab infot nii igapäevaselt kui
õigetele abiandjatele. 2015. aastal toimunud
ka kriiside ajal, mil ühiskonna infovajadus on
ühtsele hädaabinumbrile üleminek vastas elanike
oluliselt suurenenud. On oluline, et infot saaks
ootustele ja parandas hädaabinumbri kätte-
hankida erinevaid sidevahendeid kasutades.
saadavust. Samas tõi esile ka uusi probleeme, mille
2020.a loodud ja edaspidi arendatav riigiinfo
lahendamine nõuab jätkuvat arendustööd ning
telefon 1247 on üks võimalustest, kus saab infot
asutuste jõupingutusi, et elanikke kaitsta ja ohtusid
riigi toimimise kohta nii igapäevaselt kui ka kriiside
tõrjuda. See tähendab, et kuigi enamik hädaabi-
ajal.
teateid edastatakse praegu telefoni teel, sunnib
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng
Meetme olulisemad väljakutsed aastatel 2023–2026
• Lahenduste loomine, mis tagaksid erinevate kanalite abil kõigile abivajajatele võrdse juurdepääsu abi
saamiseks hädaabi-numbrilt 112.
• Päästetöö suutlikkuse suurendamine (sh kliimamuutuste ja julgeolekuvajadustega seoses) üleujutustele
ja varingutele reageerimiseks, tormikahjustuste likvideerimiseks, metsatulekahjude kustutamiseks,
demineerimise ja keemiapääste suutlikkuse parandamiseks.
• Valmisoleku tugevdamine, et reageerida suuremahulisele merepäästesündmusele ning sellega seotud
merepäästeoperatsiooni efektiivseks planeerimiseks ning juhtimiseks.
• 2025. aastaks valmisoleku tagamine, et Politsei- ja Piirivalveameti mitmeotstarbeliste31 helikopteritega
Tallinna baasist välja lennata ööpäevaringselt 15 minuti jooksul.
• Süüteomenetlemise digitaliseerimisega seonduvate tegevuste elluviimine. Aastaks 2026 on plaanis
rahastuse olemasolul digitaliseerida suur osa süüteomenetlusest selleks, et süütegude uurimises oleks
võimalik kasutada kaasaegseid lahendusi. Digitaliseerimine tõhustab menetluse läbiviimist oluliselt, sh
võimaldab automatiseerida protsesse, mis ei vaja inimese sekkumist.
• Eri valdkondadega koostöö tegemine, et tagada inimestele kõige sobivam abi ka nendes teemades, kus ei
vastuta siseturvalisuse asutused, abi pakkumine sõltub eri valdkondade koostööst või rollijaotused ei ole
asutuste vahel selgelt kokku lepitud
31
Mitmeotstarbeline tähendab, et sama kopteriga saab täita erinevaid ülesandeid (SAR, õhust tulekustutamine, vaatlus, transport,
erioperatsioonid, meditsiiniline abi jne). Politsei- ja Piirivalveameti kasutuses olev kopteritüüp AW139 on suuruselt ja varustuselt
mitmeotstarbeline, millega ollakse tehniliselt valmis kiiret meditsiinilist abi pakkuvate lendude kõrval täitma ka kõiki teisi siseturvalisuse
ülesandeid
45
Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks
PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS PROGRAMMI TEGEVUSED
96% on rahul 94% teab, et 112 on Paranenud on elanike Hädaabi- ja
hädaabiteadete pääste kutsumiseks. teadlikkus sellest, et kiire infoteadete
menetlemisega. abi saamiseks on vastuvõtmine
92% teab, et 112 on
hädaabinumber 2, kuid ning abi välja-
65% koostöö- kiirabi kutsumiseks.
partneritest on rahul
oodatust madalam on saatmine
91% teab, et 112 on teadlikkus, et 112 on ka
Häire-keskusega.
politsei kutsumiseks. politsei kutsumiseks. Hädaabiteadete menetlemine
Hädaabinumbrile helistatakse Operatiivressursside ja
paljudel juhtudel kogemata operatiivinfo juhtimine
Kõigile abivajajatele ei ole veel tagatud
võrdne juurdepääs 2 teenusele Abi- ja infoteadete
92% kõnedele vastati 202 . a vastuvõtmine ja töötlemine
10 sekundi jooksul.
Avaliku korra raskete
390 väljakutset 12 minutiga reageeriti 2021. a
rikkumiste arv on tiheasustusalal elu ja tervist Avaliku korra
ööpäevas, -3%. tagamine
vähenenud: 202 . a ohustavale sündmusele 85%.
oli neid 1105.
21 minutiga reageeriti 2021. a
84% on rahul
hajaasustusalal elu ja tervist Avaliku korra tagamine
politsei tööga.
ohustavale sündmusele 76%.
Isikute kinnipidamine
100% on mandril tagatud 6 930 lõhkekeha Plaaniliste
pommi- ja plahvatusohu tehti 2021. a demineerimistööde
korral demineerijate kahjutuks. maht on ebapiisav, et
kohale jõudmine. Demineerimine
tagada ohutum
Endiselt on alles umbes pool miljonit II maailmasõja aegset keskkond ja
lõhkekeha, millega kokkupuute tõenäosus suureneb. maandada riske
92% on rahul Keskmine elupäästevõimekuse kohalejõudmise
päästesündmuste aeg elupääste sündmusele on 7 min 29,4 s.
lahendamisega.
92% on tagatud kutseliste- või vabatahtlike Päästmine
27 541 väljakutset, sh päästemeeskondade abi 5 minutiga. maismaal ja
14 147 päästesündmust. sisevee-
kogudel
72 kutselist Päästetöö suutlikkus
päästekomandot. kliimamuutuste ja julgeoleku-
vajadusega seoses ei ole piisav
Abi
36 minutit 32 minutit 1 tund osutamine
Eesti
on reageerimise on reageerimise on reageerimise aeg merealadel ja
aeg veesõidukiga aeg veesõidukiga õhusõidukiga piirivee-
sündmuskohale sündmuskohale sündmuskohale Eesti kogudel
Eesti merealadel. piiriveekogudel. päästepiirkonnas.
Süüteomenetluses tehakse esmased
Menetluste läbiviimist
menetlustoimingud üldjuhul kohapeal
tuleb muuta kiiremaks ja Süüteo-
paberkandjal ning sisestatakse need
efektiivsemaks menetluse
hiljem käsitsi infosüsteemi.
tõhustamine
Hoiatusmenetluses on suutlikkus Praegu kasutatavad
registreerida ja menetleda infosüsteemid ei võimalda
250 000 juhtumit automaatse digitaalsele menetlusele
liiklusjärelevalve abil. üleminekut. Järelevalve automatiseerimine
Menetluste digiteerimine
Põhiosa ekspertiisiga seotud suhtlusest ekspertiisiasutuse ja menetlejate
vahel toimub kas paberil või e-kirjaga. Menetlejatel puudub võimalus teha Digitaalkriminalistika
46
päringuid ekspertiisiasutuse infosüsteemi ja andmekogudesse. arendamine
Alameede ehk programmi tegevus 2.1. Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi
väljasaatmine
Eesmärk
Inimeste abiküsimise teated on vastu võetud ja abivajadus välja selgitatud. Igale abivajadusele reageeritakse, ohule ja sündmusele antakse asjakohane hinnang ning
abiosutaja saadetakse õigel ajal välja. Kogu ööpäeva hoitakse töös eri suhtluskanalid, tagades suhtlemise nii abivajajaga kui ka erinevate abiosutajate endi vahel. Inimeste
teadlikkus abi küsimise kanalitest on paranenud.
Mõõdikud
2018 2020 2021
Mõõdiku nimi 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
tegelik (tegelik) (tegelik)
Nende kõnede osatähtsus protsentides, millele on vastatud
92% ≥ 92% (90%) ≥ 92% (92%) ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% HÄK
10 sekundi jooksul.
Teadete, milles sisaldub oht elule ja tervisele, menetlemise ≤ 2 min 15 sek ≤ 2 min 15 sek
2,24 ≤ 2 min 15 sek ≤ 2 min 15 sek ≤ 2 min 15 sek ≤ 2 min 15 sek ≤ 2 min 15 sek HÄK
kiirus (minutites ja sekundites) (2 min 30 sek) (2 min 29 sek)
Koostööpartnerite rahulolu Häirekeskusega (PPA, PÄA, kiirabi) 70% ≥ 75% (68%) ≥ 76% (65%) ≥ 78% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% HÄK
Elanike teadlikkus riigiinfotelefonist 1247 (19%) (46%) ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% HÄK
Otsingu- ja päästetööde hädaabiteadete menetlemise ja ≤ 8 (14 min 36 ≤ 4 (5 min 29
- ≤4 ≤4 ≤4 ≤4 ≤4 PPA
merepääste ressursi esmase alarmeerimise aeg (minutites) 32 sek) sek)
Programmi tegevuse sisu kirjeldus
Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Häirekeskus ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi
teenuseid: hädaabiteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus, operatiivressursside ja operatiivinformatsiooni juhtimise teenus, infoteadete vastuvõtmise teenus. Teadete
kiireks vastuvõtmiseks, abivajaduse täpseks väljaselgitamiseks ja abi väljasaatmiseks hoitakse töös eri suhtluskanaleid, et tagada suhtlemine nii abivajajaga kui erinevate
abiotsijate endi vahel. Samuti tegeletakse ühtse hädaabi- ja infoteadete teenuse kanalite teadlikkuse suurendamisega. Tagatakse hädaabiteadete vastuvõtmise ja
menetlemise kanalite jätkusuutlikkus, et need arvestaks tehnoloogia arengu ja inimeste kommunikatsiooniharjumustega. Jätkuvalt hoitakse töös riigiinfo telefoni 1247.
Parandatakse ka inimeste teadlikkust, et nad teaksid, kuidas ohuolukorras käituda, millal hädaabikõne teha Eesti ainsale hädaabinumbrile 112 ja millistelt numbritelt on
32
Mõõdik puudutab telefoni teel hädaabiteadete vastuvõtmist.
47
peale 112 võimalik abi saada. Arendatakse erinevaid andmekogusid (Nt KILP, SOS). (Merel hätta sattunutelt teadete ja signaalide vastu võtmise teema on avatud ja rahaga
planeeritud programmi tegevuses „Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel“).
Võimekus 2.1.1. Hädaabiteadete menetlemine
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad
oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, PPA, PÄA, SMIT, SOM, MKM,
1. Katkematult võetakse vastu ja töödeldakse erinevate kanalite
Terviseamet
vahendusel saabunud hädaabiteateid.
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid:
RE, lisavajadus/välisvahendid
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse33
1.1. Loodud on lahendused, mis tagavad erinevate kanalite abil
RE/välisvahendid, „Siseturvalisus
kõigile abivajajatele võrdse juurdepääsu abi saamiseks SIM HÄK, PPA, SOM, PÄA, SMIT 2023–2025
lisavajad-us 2023–2026“
hädaabinumbrilt 112.
1.2. Elanike teadlikkust on suurendatud ennetustöö ja
kommunikatsiooni abil, et inimesed teaksid, kuidas
„Siseturvalisus
ohuolukorras käituda, millal hädaabikõne teha Eesti ainsale SIM HÄK, PPA, PÄA, SOM 2023–2026 RE/välisvahendid
2023–2026“
hädaabinumbrile 112 ja millistelt numbritelt on peale 112
võimalik abi saada.
Võimekus 2.1.2. Operatiivressursside ja operatiivinfo juhtimine
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad
1. Kiirabi, pääste ja politsei abiosutajate logistikat korraldatakse ja
oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, PPA, PÄA, SMIT, MKM, KAM,
operatiivinfot vahetatakse katkematult kogu ööpäeva.
JUM, RIKS, Terviseamet
Sidepidamine abiosutajate vahel on jätkusuutlik ja välja on
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid:
töötatud alternatiivsed lahendused.
RE, lisavajadus, välisvahendid
33 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille
saavutamata jätmisel jääks käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
48
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
1.1. Rakendatud on uusi jätkusuutlikke lahendusi abiandjate HÄK, SMIT, 2023– RE/välisvahendid, „Siseturvalisus
SIM
väljasaatmiseks ning operatiivinfo vahendamiseks. PPA, PÄA, SOM 2026 lisavajdus 2023–2026“
1.2. Arendatud on toimepidevat, turvalist ja kättesaadavat SIM, MKM, „Siseturvalisus 2023–2026“, teiste
2023–
riigisidet34, et tagada abiosutajatele side nii häda- kui RIKS KAM, JUM, Lisavajadus tulemusvaldkondade seonduvad
2024
kriisiolukorras ka siis, kui erasektori teenused ei toimi. RAM, SMIT programmid
Võimekus 2.1.3. Abi- ja infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
1. Välja on arendatud riiki, kohalikke omavalitsusi ja elanikke (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, SMIT, PPA,
ühendav teabe vahendamise keskus ning sidekanalid teadete PÄA, SOM, KOV-id
vastu võtmiseks. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid:
RE, lisavajadus/välisvahendid
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
1.1. Korrastatud on protsessid ning kaardistatud abivajadused, mis SIM HÄK, KOV-id 2025 RE/välis-
„Siseturvalisus
tagavad abivajadusest teabe edastamise pädevale asutusele ning vahendid
2023–2026“
vastava abi saamise.
1.2. Kriisiinfo teenuse osutamiseks on sõlmitud kokkulepped kõigi SiM HäK 2024 RE/välisvahendid „Siseturvalisus
potentsiaalsete teenuse kasutajatega. 2023–2026“
34
Operatiivne raadioside, mereside ja muu kriitilise tähtsusega side valitsusasutustele sh satelliitside, turvaline mobiiltelefon, lauatelefonid, ohuteavituse süsteem.
49
Alameede ehk programmi tegevus 2.2. Avaliku korra tagamine
Eesmärk
Kiire ja asjakohane reageerimine avaliku korraga seotud ohtudele aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Reageeritakse esmajärjekorras sündmustele,
kus on ohus inimeste elu või tervis. Korrakaitseorganid, kohalikud omavalitsused ja vabatahtlikud on nii koos kui ka eraldi valmis reageerima senisest paremini.
Mõõdikud
2018 2020 2021
Mõõdiku nimi 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
tegelik (tegelik) (tegelik)
Politseipatrullide keskmine väljapanek 86 ≥ 86 (93) ≥ 86 (91) ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 PPA
Mõõdik 99% 12min/ 99% 11,5min/
Tihe-/hajaasustusega alal elu ja tervist ohustavale töötatakse 95% 21min 95% 20,5min 99% 11min/ 99% 10,5min/ 99% 10min/ 99% 10min/ 99% 10min/
PPA
sündmusele piirajaga reageerimiste osakaal välja aastaks (85% 12 min / (84% 11,5 min/ 95% 20min 95% 19,5min 95% 19min 95% 19min 95% 19min
2020 76% 21 min) 77% 20,5 min)
Programmi tegevuse sisu kirjeldus
Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks
järgmisi teenuseid: patrulltöö teenus, eriüksuse ja kiirreageerimise teenus, liiklusjärelevalve teenus, isikute kinnipidamise teenus.
Avaliku korra tagamise edendamiseks parandatakse korrakaitseorganite, kohalike omavalitsuste ning vabatahtlike valmisolekut reageerida õnnetustele nii koos kui eraldi
(koostöö parandamine, õiguslikud võimalused jne). Arestimajades kohaldatakse isikute lühiajalist kinnipidamist.
50
Võimekus 2.2.1. Avaliku korra tagamine
Võimekuse eesmärk
1. Avaliku korra ülesannet täidavad korrakaitseorganid lähtudes ohust ja Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
korrarikkumise liigist. Igale sündmusele reageeritakse optimaalsete (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
jõududega korrarikkumise lõpetamiseks. Inimeste elu ja tervist SIM, PPA, HÄK, RAM, KOV-id, JUM
ohustavatele sündmustele reageeritakse esmajärjekorras, et võimalik
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE/välisvahendid, lisavajadus
tagajärg oleks minimaalne.
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
1.1. Eesti suuremates omavalitsustes on loodud suutlikus reageerida „Siseturvalisus
SIM KOV, PPA, HÄK 2023–2026 RE/välisvahendid
avalikku korda ohustavatele väiksematele ohtudele. 2023–2026“
„Siseturvalisus
1.2. Erikorrakaitseorganitele on loodud õiguslikud võimalused lahendada SIM, KOV,
2023–2026 RE/välisvahendid 2022–2025“, teiste
neile pandud ülesandeid. RAM
seonduvad programmid
1.3. Loodud on õiguslikud lahendused, et võimaldada turvaettevõtteid „Siseturvalisus
SIM KOV, ETEL 2023–2026 RE/välisvahendid
kaasata avaliku korra ülesande lahendamisel ja avaliku korra kaitsel. 2023–2026“
1.4. Koostatud on kontseptsioon ohtlike ja korda rikkuvate mehitamata
„Siseturvalisus
lennuvahendite tuvastamise ning vastumeetmete rakendamise SKA 2024
2023–2026“
tehnilise võimekuse arendamiseks.
Võimekus 2.2.2. Isikute kinnipidamine
Võimekuse eesmärk
1. Arestimajades kohaldatakse isikute lühiajalist kinnipidamist. Kohalikel Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
omavalitsustel on võimekus joobeseisundis isikuid kainenema (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
toimetada ja kainenemas hoida (mh on selleks loodud õiguslikud SIM, JUM, SOM, KOVd
eeldused). Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
1.1. Kinnipidamisasutustes on korraldatud ühetaoline meditsiiniteenus, mis
SOM SIM, JUM 2023 RE/välisvahendid SOM seonduv programm
on tavameditsiini korralduse osa.
51
1.2. Isikute kinnipidamisteenuse osutamine on korrastatud ja selle „Siseturvalisus
dubleerimist Politsei- ja Piirivalveameti ja vanglateenistuse vahel on PPA, JUM SIM 2024 RE/välisvahendid 2023–2026“, JUM
vähendatud. seonduvad programmid
1.3. Loodud on õiguslikud eeldused, et luua kohalikel omavalitsustel
SIM/JUM KOVid 2026 RE/välisvahendid sama
suutlikkus pidada kainestusmaja.
52
Alameede ehk programmi tegevus 2.3. Demineerimine
Eesmärk
Kiire ja asjakohane reageerimine pommi- ja plahvatusohu korral aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Päästevõrgustik koos partneritega on nii koos kui
ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini.
Mõõdikud
2018 2020 2021
Mõõdiku nimi 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
tegelik (tegelik) (tegelik)
Pommi- ja plahvatusohu korral on mandril tagatud 100% 100%
100% 100% 100% 100% 100% 100% PÄA
demineerijate kohalejõudmine 90 min jooksul (100%) (100%)
Programmi tegevuse sisu kirjeldus
Programmi tegevuses kajastab oma teenuste raha Päästeamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: lahingumoona ohu
kõrvaldamise teenus, pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus, veealuse demineerimistöö teenus.Demineerimisel kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiavõimalusi ja
maksimaalseid ohutusmeetmeid, et vähendada ohtusid demineerijatele ning õnnetusse sattunutele. Tagatakse vähemalt kahe plaanilise demineerimistöö tegemine
aastas.
Võimekus 2.3.1. Demineerimine
Võimekuse eesmärk
1. Demineerimisvõimekuse ja ohtlike ainetega toimunud õnnetustele reageerimise Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
tagamiseks ning tagajärgede likvideerimisel kasutatakse kaasaegseid asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
tehnoloogiavõimalusi ja maksimaalseid ohutusmeetmeid vähendamaks ohtusid PÄA, SIM, KAPO, KOVd
demineerijatele ning õnnetusse sattunutele. Sh tehakse suuremahulisi plaanilisi Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid:
demineerimistöid. RE/välisvahendid, lisavajadus
Programm,
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid milles
planeeritakse
Lisavajadus/ „Siseturvalisus
1.1. Loodud on viis nüüdisaegsetele ohutusnõuetele vastavat kinnist lõhkamiskohta. SIM PÄA 2025
välisvahendid 2023–2026“
1.2. Arendatud ja rakendatud on lõhkamismeetodeid sündmuskohal lõhkamiseks ja RE/välisvahendid/
PÄA 2023–2026 sama
lõhkematerjali transpordivõimalusi. lisavajadus
53
Alameede ehk programmi tegevus 2.4. Päästmine maismaal ja siseveekogudel
Eesmärk
Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele maismaal aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Õnnetuste või ohtude korral reageeritakse
esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Õnnetustele ja ohtudele reageerimise valmisolekut on parandatud.
Mõõdikud
Algtase 2020
Mõõdiku nimi 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
(2018) (tegelik)
Elupäästevõimekusega päästekomando keskmine
9,29 < 10 (9,11) < 10 (7,49) < 10 < 10 < 10 < 10 < 10 PÄA
kohalejõudmise aeg elupääste-sündmusele (minutites)
Eesti elanike osakaal, kellele on 15 min jooksul tagatud
kutseliste- või/ja vabatahtlike päästemeeskondade poolt abi (92,4%) ≥ 92% (92,4%) ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% PÄA
osutamine
Programmi tegevuse sisu kirjeldus
Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi
teenuseid: päästetöö baasteenus, maastikutulekahju kustutustöö teenus, veepääste teenus, keemiapääste teenus, varingupääste teenus, naftareostuskorje teenus,
nööripääste teenus, kõrgustest päästetöö teenus.
Päästmiseks maismaal ja siseveekogudel tagatakse koostöös vabatahtlike päästjatega tõhus päästevõimekus, vajalikud tingimused ja eeldused päästetööde
läbiviimiseks.
54
Võimekus 2.4.1. Päästmine maismaal ja siseveekogudel
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
1. Kutseliste ja vabatahtlike ühtse päästevõrgustiku abil tagatakse Eestile tõhus
asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
päästevõimekus ning vajalikud tingimused ja eeldused päästetööde
PÄA, SIM, KOVd
läbiviimiseks.
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
„Siseturvalisus
1.1. Täiendavate toetusmeetmete väljatöötamine ja/või olemasolevate laiendamine RE/välisvahendi 2023–2026“, teiste
RAM, KEM SIM 2024–2026
KOV-idele veevõtukohtade rajamiseks d tulemusvaldkondade
seonduvad programmid
1.2. Analüüsitud on veevõtukohtade mudeldamiseks vajalikud algandmed ja RE/välisvahendi
RAM, KEM,
võimalusel loodud on veevõtukohtade planeerimist hõlbustav töövahend PÄA 2025 d sama
MKM, SIM
(veevõtukohtade planeerimise programm).
„Siseturvalisus
1.3. Suurendatud on päästetöö suutlikkust (kliimamuutustega seoses) üleujutustele
PÄA, PPA, RE/välisvahendi 2023–2026“,
ja varingutele reageerida, tormikahjustusi likvideerida ja metsatulekahjusid SIM 2023–2026
RAM d Kliimamuutustega
kustutada.
kohanemise programm
1.4. Laiendatud on ühisvalveteenistuse võimalusi kõigis kutselistes „Siseturvalisus
SIM PÄA 2023–2026 RE/lisavahendid
päästekomandodes. 2023–2026“
55
Alameede ehk programmi tegevus 2.5. Abi osutamine Eesti merealadel ja
piiriveekogudel
Eesmärk
Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele veekogudel aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Õnnetuste või ohtude korral reageeritakse
esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Õnnetustele ja ohtudele reageerimise valmisolekut on parandatud.
Mõõdikud
Algtase 2020
Mõõdiku nimi 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
(2018) (tegelik)
Reageerimise aeg õhusõidukiga sündmuskohale Eesti ≤2
≤2 ≤ 2 (1h) ≤2 ≤2 ≤2 ≤2 ≤2 PPA
päästepiirkonnas (tundides) (1 h 8 min)
Reageerimise aeg veesõidukiga sündmuskohale ≤1
≤1 ≤ 1 (32 min) ≤1 ≤1 ≤1 ≤1 ≤1 PPA
piiriveekogudel (tundides) (25 min)
Reageerimise aeg veesõidukiga sündmuskohale Eesti ≤2
≤2 ≤ 2 (36 min) ≤2 ≤1 ≤1 ≤1 ≤1 PPA
merealadel (tundides) (44 min)
Programmi tegevuse sisu kirjeldus
Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks
järgmisi teenuseid: SAR teenus (ehk otsingu ja pääste teenus), rannikuvalve teenus.
Otsingu- ja päästetööde teostamiseks Eesti päästepiirkonnas tagatakse päästevõimekus ja valmisolek reageerida kõikidele ohuolukordadele merel, kaasaarvatud palvetele
osutada mereabi. Lisaks tagatakse piiriveekogudel reostustõrje avastamine, lokaliseerimine ja likvideerimine.
Tagatakse ka hätta sattunud lennuvahendite otsimine maismaal. Ressursi välja saatmisel lähtutakse kiire ja tõhusa abi põhimõt test, mis tähendab, et JRCC
Tallinn/Merevalvekeskuse otsustusprotsessi toetavad tehnilised lahendused kindlustavad ülevaate ressursist ning selle kiire väljasaatmise. Kõikidelt merel hätta
sattunutelt teadete ja signaalide vastuvõtmiseks tagatakse JRCC Tallinn/Merevalvekeskuse sidekanalite ning seadmete toimepidevus (läbi dubleerimise). Abi välja
saatmise kiirendamiseks luuakse lahendused info talletamiseks ja haldamiseks. Kasvatatakse inimeste teadlikkust merel ette tulevatest ohuolukordadest, käitumisest
nendes ja kõikidest võimalustest merel hädateateid edastada.
56
Võimekus 2.5.1. Lennu- ja merepääste
Võimekuse eesmärk
1. Eesti päästepiirkonnas reageeritakse kõikidele lennu- ja merepääste sündmustele Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
lähtudes kiire ja tõhusa abi põhimõttest. Koostöös partneritega on kindlustatud asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
mereabi (maritime assistance) osutamine ennetamaks inim-, vara- ja SIM, PPA, PÄA, HÄK, SMIT, KOVd, partnerid
keskkonnakahju. Tagatud on valmisolek reageerida lennu- või merepääste
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid,
suuremahuliseks päästeoperatsiooniks.
Seotud Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Aasta Vahendid
pool planeeritakse35
„Siseturvalisus
1.1. Kopterite reageerimisvalmidus on viidud ööpäevaringselt 15 minutile. PPA 2024 RE
2023–2026“
1.2. PPA laevastik on üle antud Kaitseministeeriumi valitsemisalasse, tagatud on
„Siseturvalisus
laevade võimekus ja valmisolek reageerida kõikidele otsingu- ja KAM SIM 2023 RE
2023–2026“
päästesündmustele.
1.3. Analüüsitud on PPA laevade Kaitseministeeriumi valitsemisalasse üle andmise
„Siseturvalisus
mõju otsingu- ja merepäästesündmuste lahendamisele (alarmeerimise SIM PPA, KAM 2024–2025 RE/lisavajadus
2023–2026“
protseduur, ajakulu, päästeoperatsiooni juhtimisskeem jmt).
1.4. Merel aset leidva laevatulekahju ja keemiaõnnetuse lahendamise suutlikkust (PäA)
SiM, PÄA, Lisavajadus/
on tõstetud (koolitused, ühisharjutused, treeningud laevadel ja laevadega, varustus PPA 2024–2025 sama
partnerid välisvahendid
jm).
1.5. Tagamaks valmisolekut reageerida suuremahulisele merepääsesündmusele on
loodud JRCC Tallinn/Merevalvekeskuse otsustusprotsessi toetavad tehnilised (IT) SiM, PÄA, Lisavajadus/
PPA 2023–2025 sama
lahendused, mis kindlustavad ülevaate ressursist ning selle kiire väljasaatmise (nt partnerid välisvahendid
võimalusel KILPi arendus, et sinna ühendada erinevaid andmebaase ja võimalusi).
1.6. Arendatud on JRCC Tallinn/Merevalvekeskuse võimekust viivitamatult ja tõrgeteta
vastu võtta kõik hädasignaalid ning loodud teate menetlemist toetavad PPA SMIT 2024–2026 Lisavajadus sama
lahendused (COSPAS-SARSAT36).
35 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille
saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
36
Inglise keeles: Space System for the Search of Vessels in Distress (otsingu- ja pääste satelliitsüsteem).
57
Alameede ehk programmi tegevus 2.6. Süüteomenetluse tõhustamine
Eesmärk
Sündmuste lahendamist ja korrarikkumiste lõpetamist toetavad digilahendused ja automaatsed järelevalvesüsteemid, mille abil on süütegude menetlemine muutunud
kiiremaks ja efektiivsemaks.
Mõõdikud
Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
Suutlikkuse tagamine hoiatamismenetluses
registreerida ja menetleda juhtumeid - - 250 000 ≥ 250 000 ≥ 250 000 ≥ 250 000 ≥ 250 000 1000000 PPA
automaatse liiklusjärelevalve abil
Kriminaalmenetluse digitaalselt läbiviimise
- - 0% > 0% > 0% > 0% ≥ 30% ≥ 30% PPA
osakaal
Väärteomenetluste (kiir- ja üldmenetlus)
- - 0% > 0% > 0% > 0% ≥ 30% ≥ 30% PPA
digitaalselt läbiviimise osakaal
Digikriminalistika kaughallatava
- - 0% 0% 0% 100% 100% 100% PPA
vaatlussüsteemi kasutamise osakaal
Digitaalsete tõendite koopiafailide
- - 0% 0% 0% 100% 100% 100% PPA
automatiseeritud arhiveerimise osakaal
Kriminalistika teenuse töövoogude
halduskeskkonna liidestatus ühtse - - 0% 0% 0% 0% 0% 100% PPA
digitaalse süüteomenetluse süsteemiga
Programmi tegevuse sisu kirjeldus
Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks
osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: väärteokaristuse täideviimise teenus, kogukonnaga seotud süütegude lahendamise teenus.
Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise toetamiseks arendatakse erinevaid digilahendusi ja automaatseid järelevalvesüsteeme, sh olemasolevaid menetlusi
digiteeritakse ja nende ülesannete täitmisel, kus inimese sekkumine ei ole vajalik, eelistatakse automaatseid järelevalvesüsteeme. Süüteomenetlust muudetakse enam
ohvrikeskseks.
58
Võimekus 2.6.1. Järelevalve automatiseerimine
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
1. Automatiseeritud lahendusi kasutatakse senisest laialdasemalt, sh
(planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, PÄA,
võetakse kasutusele automaatsed järelevalvesüsteemid (ennekõike
SMIT, PPA, KOV, MKM
seal, kus inimese sekkumine ei ole vajalik).
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
1.1. Kasutusele on võetud automaatsed järelevalve- ja neid toetavad
SIM, SMIT, RE/lisavajadus/ „Siseturvalisus
süsteemid (nt HIS 2.0) nende ülesannete täitmisel, kus inimese PPA 2023–2026
PÄA välisvahendid 2023–2025“
sekkumine ei ole vajalik.
1.2. Loodud on AI võimekus videopildi töötlemiseks (avaliku ruumi
Välisvahendid, „Siseturvalisus
kaamerate pildilt), mis suudab tuvastada ohtusid, et neile ennetavalt PPA SIM, SMIT 2026
lisavajadus 2023–2025“
reageerida.
1.3. Loodud on eeldused automatiseeritud infovahetuseks teiste EL-i
RE/välisvahendid „Siseturvalisus
liikmesriikide ja rahvusvaheliste koostööpartneritega korrarikkumiste PPA SMIT 2023–2026
2023–2026“
lahendamisel, süütegude avastamisel ja tõkestamisel.
Võimekus 2.6.2. Menetluste digiteerimine
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
1. Kasutusele võetavad lahendused on paberivabad ja olemasolevad (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
menetlused digiteeritakse. SIM, HÄK, PPA, PÄA, JUM
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse37
1.1. Nii väärteo-, kriminaal- kui ka haldusmenetlus on digiteeritud vastavalt RE/ lisavajadus/
JUM SIM 2023–2026 JUM seonduv programm
süüteomenetluse digitaliseerimise tegevuskavale. välisvahendid
37 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille
saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
59
1.2. Menetlused on muudetud elektroonilisteks, menetluste tegemist PPA, PÄA, RE/ lisavajadus/ „Siseturvalisus
SIM 2023–2026
toetavad mobiilne töökoht ja IT-lahendused. SMIT välisvahendid 2023–2026“
1.3. Loodud on võimalus kasutada inimese kontaktandmeid ja digitaalset
PPA, PÄA, RE /lisavajadus/ „Siseturvalisus
asukohta38, et hõlbustada suhtlemist nii elektroonilises menetluses kui SIM 2024–2026
SMIT välisvahendid 2023–2026“
ka riigiga
„Siseturvalisus
1.4. Välja on töötatud ja kasutusele võetud infosüsteemid mittedigitaalsete PPA, KAPO, RE/ lisavajadus/
JUM 2026 2023–2026“, JUM
asitõendite haldamiseks paberivabalt. SIM, SMIT välisvahendid
seonduv programm
Võimekus 2.6.3. Digitaalkriminalistika arendamine
Võimekuse eesmärk
1. Digitaalkriminalistika alaste vaatluste järjekorra pikkus on maksimaalselt Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
kaks kuud. Selleks arendatakse süsteemselt digitaalkriminalistika teenust asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
(suurendatakse kulutõhusust, lühendatakse vaatlusjärjekordi, parendatakse SIM, PPA, SMIT, EKEI, JUM
eksperditeadmiste taset). Digitaaltõendite alusel tehtavad kohtuekspertiisid
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid
valmivad vähem kui kahe kuuga.
Seotud Programm, kus
Olulisemad arendustegevused Vastutaja Aasta Vahendid
pool planeeritakse
„Siseturvalisus
RE, välis- 2023–2026“, teiste
1.1. Loodud on digitaalkriminalistika serveripõhine kaughallatav vaatlussüsteem. PPA, SMIT SIM, JUM 2023–2026
vahendid tulemusvaldkondade
seonduvad programmid
1.2. Ajakohastatud on regulatsioone, mis toetaksid digitaalset kriminaalmenetlust
SIM PPA 2026 RE sama
ning digitaalsete tõendite kogumist ning õiguslikku töötlemist.
RE, välis-
1.3. Digitaalsete tõendite koopiafailide arhiveerimise lahendused on „Siseturvalisus
PPA, SMIT JUM 2026 vahendid,
automatiseeritud39. lisavajadus
2023–2026“
38 Digitaalne asukoht tähendab, et inimene annab riigile ühe digitaalse aadressi, mille vahendusel ta ametiasutustega suhtleb. Selleks võib olla nii isiklik e-posti aadress või mõni elektrooniline keskkond, näiteks
internetipank või eesti.ee keskkond. Sinna saadetud dokumendid loetakse inimesele kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel saatmisest.
39
Lahendus on koostöös SMIT-iga juba olemas, kuid see tuleb automatiseerida, hetkel suunatakse käsitsi arhiivi; see on üks osa süüteomenetluse digitaliseerimisest ja PPA siseselt seotud MIS-x / PRIS
arendustega.
60
1.4. Kriminalistika teenuse töövoogude halduse keskkonna liidestamine ühtse „Siseturvalisus
PPA, SMIT 2026 Lisavajadus
digitaalse süüteomenetluse süsteemiga40. 2023–2026“
Võimekus 2.6.4. Kriminalistika arendamine
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
1. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika suutlikkust on arendatud. Loodud on (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): EKEI, PPA, JUM,
riigiülene võimekus koguda ja analüüsida kriminalistika ja kohtuekspertiisi SIM
valdkonna teavet.
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
Programm, kus
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
„Siseturvalisus
1.1. Jätkatud on kriminalistikavaldkonna kvaliteedisüsteemi väljatöötamise
ja ühtsete EL tasandil järgitavate meetodite rakendamisega (tõendite PPA, EKEI SIM, JUM 2023 Välisvahendid 2023–2026“, teiste
tulemusvaldkondade
usaldusväärsuse tagamine).
seonduvad programmid
40
See on üks osa süüteomenetluse digitaliseerimisest ja PPA siseselt seotud MIS-x / PRIS arendustega.
61
Meede 3. Kindel sisejulgeolek
MEEDE 3. Kindel sisejulgeolek
Meetme eesmärk: Eesti teadvustab ja maandab Meetme peavastutaja: Siseministeerium
sisejulgeolekut ohustavaid tegureid kvaliteetse
Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste
õigusloome, võimearenduse ning siseriikliku ja
raha selles meetmes: Kaitsepolitseiamet, Politsei-
rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikud ning
ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus,
avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime
Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi info-
erinevate võimalike kriisistsenaariumitega.
tehnoloogia- ja arenduskeskus.
Meetme kirjeldus: Meetmes keskendutakse põhi-
Kaasvastutajad või programmi eesmärkide
seadusliku korra kaitsele, Eesti riigi vastu suunatud
saavutamisse panustajad, kes ei planeeri oma
luure- ja mõjutustetegevuse ning lõhestuspoliitika
teenuste raha selles meetmes (nimetatud pooltega
tõkestamisele, riigisaladuse ja salastatud välis-
seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et
teabe kaitsele, sisejulgeoleku tagamiseks vajaliku
anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende
teabe ja olukorrateadlikkuse tagamisele, terrorismi
tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal):
ja vägivaldse äärmusluse ennetamisele ja tõkesta-
Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits-
misele, kriisideks ja ressursimahukateks
ministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonna-
sündmusteks (sh terroriaktideks ja hübriid-
ministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja
kriisideks) valmisolekule ning reageerimisele, elu-
kommunikatsiooniministeerium,
tähtsate teenuste toimepidevuse tagamisele,
Maaeluministeerium, Rahandusministeerium,
riigipiiri kontrollile, valvamisele ja kaitsmisele ning
Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Riigi-
riigi julgeolekut, stabiilsust, heaolu ja mainet mõju-
kantselei, Eesti Pank, Eesti Kohtuekspertiisi
tava raske ja organiseeritud kuritegevuse enneta-
Instituut, Maksu- ja Tolliamet, Riigi Infosüsteemi
misele ja tõkestamisele (korruptsioon, majandus-
Amet, Veterinaar- ja Toiduamet, Välisluureamet,
kuritegevus ja rahapesu, organiseeritud kuri-
Finantsinspektsioon, Eesti Pangaliit, Tarbijakaitse
tegevus küberkuritegevus, narkokuritegevus, terro-
ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet,
rismi rahastamine, inimkaubandus). Meetmel on
Kaitsevägi, Kaitseliit, Terviseamet, Tervise Arengu
avalik ja salajane osa.
Instituut, Rahapesu Andmebüroo, Ravimiamet,
Meede koosneb viiest programmi tegevusest: Keskkonnaamet, Ettevõtluse Arendamise Siht-
asutus, Vanglateenistus, Prokuratuur, Registrite ja
1. Põhiseadusliku korra tagamine
Infosüsteemide Keskus, Sotsiaalkindlustusamet,
2. Raske- ja organiseeritud kuritegevuse vastane Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Andme-
võitlus kaitse Inspektsioon, Integratsiooni Sihtasutus,
3. Objektivalve ja isikukaitse Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, Kaitseväe
Akadeemia, elutähtsat teenust ja veebisisu
4. Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek majutust osutavad ettevõtjad, hädaolukorra
5. Piirihaldus riskianalüüside koostamisega seotud asutused,
kohalikud omavalitsused
61
Meetme mõõdikud
Algtase 2020 2021 2022
2023 2024 2025 2026 Allikas
(2018) (tegelik) (tegelik) (tegelik)
Elanike osakaal, kes
Siseturvalisuse
hindab heaks Eesti
≥ 45% ≥ 45% ≥ 45% avaliku
valmisolekut tulla toime 45% ≥ 45% ≥ 45% ≥ 45% ≥ 45%
(40%) (-) (40%) arvamuse
terroriaktiga, kui see
uuring
peaks juhtuma
Elanike osakaal, kes
Siseturvalisuse
hindab Eesti valmisolekut
≥ 57% ≥ 57% ≥ 57% avaliku
tulla toime välisriigi 57% 60% 60% 60% 60%
(37%) (-) (49%) arvamuse
mõjutustegevuse
uuring
kasvuga heaks
Elanike osakaal, kelle Riigikaitse
hinnangul on ≥ 60% ≥ 62% avaliku
61% ≥ 63% ≥ 64% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65%
Eesti välispiir hästi (64%) (56%) arvamuse
kaitstud uuring; KAM
Maismaapiiri kaetus
≥ 52% ≥ 52%
tehnilise seirega (sh 52% ≥ 60% ≥ 65% ≥ 70% ≥ 75% ≥ 75% PPA
(52%) (57%)
Peipsi järv, Narva jõgi)
Elanike osakaal, kes Siseturvalisuse
hindavad oma teadlikkust 58% 58% ≥ 59% avaliku
52% ≥ 59% ≥ 60% ≥ 60% ≥ 60%
küberkuritegevusega (58%) (-) (59%) arvamuse
seotud riskidest heaks uuring
Elanike osakaal, kes
peavad narkootikume
kergelt kättesaadavaks:
≤ 24%
- kanep - (24%) - - ≤ 24% ≤ 24% ≤ 24%
(36%)
≤ 10% Siseturvalisuse
- amfetamiin - (10%) - - ≤ 10% ≤ 10% ≤ 10%
(21%) avaliku
- rahusti/uinuti arsti ≤ 12% arvamuse
- (12%) - - ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12%
korralduseta (23%) uuring
≤ 10%
- ecstasy - (10%) - - ≤ 10% ≤ 10% ≤ 10%
(23%)
- kokaiin - (7%) - ≤ 7% (16%) - ≤ 7% ≤ 7% ≤ 7%
- dopinguained - (7%) - ≤ 7% - ≤ 7% ≤ 7% ≤ 7%
Elanike osakaal, kes Siseturvalisuse
hindavad heaks Eesti avaliku
(56%) - ≥ 56% - ≥ 60% - ≥ 60%
valmisolekut tulla toime arvamuse
erinevate kriisidega uuring
FATF-i41 /MONEYVAL-i Soovitus Soovit Soovit
ed olid used used FATF-i /
hinnang rahapesu ja
peamisel – – – on on - - MONEYVAL-i
terrorismi rahastamise t täidetud täide- täide- hindamisraport
vastase võitluse kohta (2015). tud tud
Korruptsioonitajumise Transparency
73 75 ≥ 76 (74) ≥ 75 ≥76 ≥ 77 ≥ 77 ≥ 77
indeks42 (punktid) International
Korruptsioonitajumise Transparency
17 13 13 12 11 10 10
indeks (koht) International
41 FATF (ingl Financial Action Task Force) ehk rahapesuvastane rakkerühm on demokraatlike riikide valitsustevaheline organ, mis töötab
välja rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid ja meetodeid ning edendab sellealast poliitikat.
42 Indeks koondab eri allikate andmeid ärivaldkonna ja riigiekspertide hinnangust avaliku sektori korruptsiooni tajumisele skaalal 1–100
punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist ning asetab enam kui 180 riiki pingeritta.
62
Olukorra analüüs43
Eesti sisejulgeolekut mõjutavad oluliselt erinevad Seetõttu on vajalik õiguskaitseasutuste süsteemne
välis- ja sisetegurid ning suundumused. Olulise- ja järjekindel võimearendus ning läbiv riigisisene ja
maid välismõjutajaid on üldine julgeolekuolukord rahvusvaheline koostöö.
regioonis ja maailmas, julgeolekuohtude
Edasises on kirjeldatud sisejulgeoleku meetmes
asümmeetrilisem ja vähem ennustatavam iseloom,
käsitletud teemade lühianalüüsi valdkonna-
vaenulike eriteenistuste tegevus, sihistatud vale-
põhiselt.
infokampaaniad, äärmusluse ja populismi levik
maailmas ja Euroopas, suurriikide poliitilised Põhiseadusliku korra kaitse
prioriteedid ning majandusarengud. Samuti EL-i ja
Eesti julgeolekuasutuste hinnangu44 järgi mõju-
NATO strateegiline areng ja sisemine ühtsus, üha
tavad Eesti põhiseaduslikku korda kõige tõsisemalt
ulatuslikum ühiskondlik digitaliseeritus, automati-
Venemaa agressivsed välispoliitilised ambitsioonid
seerumine ja sõltuvus IKT-st, kliimamuutused,
ning nende saavutamiseks kasutatavad mitte-
energiapoliitika, rände hoogustumine jpt. Seetõttu
sõjalised ja sõjalised, avalikud ja varjatud vahendid.
on Eesti jaoks keskse tähtsusega ühiskonna
24. veebruaril 2022 alanud laiaulatuslik sõjaline
informeeritus, ühtekuuluvus ja kerksus, julgeoleku-
rünnak Ukraina vastu, millele eelnes Vene eri-
aspektide arvestamine erinevate valdkonna-
teenistuste pikaajaline tegutsemine ning ulatuslik
poliitikate kujundamisel, tõhus siseriiklik ja rahvus-
desinformatsiooni levitamine meedias ja rahvus-
vaheline koostöö ning strateegiline partnerlus
vahelisel areenil. Venemaa sõda Ukraina vastu on
samameelsete riikidega.
muutnud julgeoleku olukorda Euroopas ja maai-
Samuti mõjutavad riigi julgeolekut läbi inimeste lmas laiemalt. Venemaa strateegiliseks ees-
usalduse ja kaitsetahte sotsiaalmajanduslikud märgiks on oma mõjuvõimu suurendamiseks
tegurid, nagu rahvastiku vananemine ja vähe- lõhestada NATO ja ELi riike, võimendades mõjutus-
nemine, piirkondade ebaühtlane areng ning tegevuse ja valeinfokampaaniatega erinevaid
ühiskonna sotsiaalne sidusus (olemasolevate siseriiklike ja rahvusvahelisi probleeme, õõnes-
ühiskonnarühmade integreeritus ning uussisse- tades rahvusvaheliste organisatsioonide usaldus-
rändajate kohanemine), sh riigikeele valdamise väärsust, polariseerides ühiskondi ning õhutades
ning haridus- ja tööturul konkurentsivõimelisuse vastuolusid riikide ja rahvaste vahel. See,
edendamine. Samuti ühiste väärtuste ja info- omakorda, suunab Eestit olema senisest veelgi
maastiku ning ühise riigiidentiteedi edendamine. enam tähelepanelik ning tõhustama vastuluuret ja
Oluline on ühiskonda pingestavate ja lõhestavate eelhoiatust nii füüsilises kui küberruumis, et
küsimuste konstruktiivne lahendamine ning tõkestada vahetuid ohte Eesti iseseisvusele ja
tõmbekeskuste-väliste piirkondade strateegiline territoriaalsele terviklikkusele.
arendamine. Riigiüleselt on vajalik järjepidevalt
Eesti suunal üritab Venemaa saavutada oma
toetada haavatavamate elanikkonnagruppide
eesmärke peamiselt venekeelse kogukonnaga
toimetulekut.
manipuleerides. Erilist tähelepanu pööratakse vene
Riigisiseselt on oluline stabiilsus ja kindlus, sh Eesti emakeelega noortele. Vaenuliku mõjutustegevuse
elanike usaldus ja toetus riigiinstitutsioonide suh- tõkestamine nõuab senisest enam nii riigisisest kui
tes, mis põhineb läbipaistvatel riiklikel protsessidel, ka rahvusvahelist teadlikkust mõjutuskatsetest, -
riigiasutuste töö tõhususel ning resoluutsel viisidest ja -kanalitest ja sellega kaasnevatest
korruptsioonivastasel tegevusel. Kaasaegset usal- ohtudest, kui ka oskust mõjutustegevust ära tunda
dust loob ka tehnoloogiline stabiilsus ehk riigi- ja ohtude eskaleerumist ennetada ja tõkestada.
poolsete teenuste kättesaadavus, turvalisus ja Vajalik on suurendada Eesti noorte ning täis-
mugavus. Usaldus riigi vastu loob omakorda kasvanute meediateadlikkust, allikakriitilisust info-
eeldused inimeste, erasektori ettevõtete, asutuste tarbimisel ning usaldust riigiinstitutsioonide
ja organisatsioonide koostöövalmiduseks riigi edastatava info suhtes. Ühiskonna kerksuse
turvalisuse ja julgeoleku kindlustamiseks, sh suurendamisel on oluline roll Eesti haridus- ja
kerksus vaenuliku mõjutus- ja luuretegevuse vastu.
43 Osa analüüsi on kajastatud programmi salajases osas.
44 Kaitsepolitsei aastaraamat 2022. Tallinn: Kaitsepolitseiamet; Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2022. Tallinn:
Välisluureamet.
63
lõimumispoliitikalja riigi kommunikatsioonisõnu- Eesmärk on jätkuvalt demokraatliku, universaalse-
mitel, mille kaudu toetatakse ühiskonna eri tel inimõigustel põhineva ühiskonnakorralduse
rahvusgruppide paremat sidusust ja ühiseid asendamine islamistlikel usureeglitel põhinevaga.
väärtusi, omavahelist head läbikäimist, riigikeele Viimase kümne aasta jooksul on moslemi-
oskust, ühise inforuumi laiendamist ja tugeva kogukond Eestis kasvanud väga kiiresti. Seetõttu
jagatud riigiidentiteedi tekkimist. Oluline on jätkata
on kasvanud ka kohalike omavalitsuste roll, uus-
hästi läbimõeldud rände-, kohanemis- ja
sisserändajate laste suunamise olulisus Eesti
lõimumispoliitikat ning arendada strateegilist
koolidesse ja koolide kompetentsi suurendamine
kommunikatsiooni, et vältida sisepingete, võõra-
viha ja vaenukõne kasvu ühiskonnas, sisse- nii islamistliku-, islamivastase kui ka muu
rändajate kapseldumist, sotsiaalset tõrjutust, äärmusluse äratundmisel. Kogukonna suure-
haavatavust ning selle tõttu potentsiaalsete nemisega seoses on kasvanud ka palvemajade
äärmusliikumiste tugevnemist45. vajadus ja soov rajada mošeesid. Lähtudes
Euroopa riikide kogemusest on radikaliseerumise
Eesti riigi julgeoleku ning põhiseadusliku korra
tõenäosus suurem, kui usujuht on funda-
kaitsmisel on keskse tähtsusega, et demokraatlik
riik suudab end ka demokraatlikult kaitsta. See mentaalsete vaadetega. Sellest tulenevalt on
tähendab piisavate õiguslike volituste andmist oluline ennetada, et islami kogukondi hakkaksid
Eesti vastutavatele asutustele, aga ühtlasi ka juhtima radikaalselt meelestatud inimesed.
järelevalve tõhustamist. Ilma kvaliteetse õigusliku
Vägivaldse äärmusluse ja terrorismi ennetamine
keskkonnata ei ole võimalik õigusriigis ka ohte
on seotud rahvusvahelise terrorismi seisukohalt
tulemuslikult ennetada ega tõkestada. Lisaks
riskirühma kuuluvatest riikidest lähtuva
volitustele on hädavajalik, et need volitused
immigratsiooniga ning laiemalt isikutega, kelle
täituksid reaalse võimekusega. Põhiseaduslikku
integratsioon Eesti ühiskonda pole erinevatel
korda ohustava tegevuse ennetamiseks ja
põhjustel õnnestunud. Mõjusaks teguriks vägi-
tõkestamiseks on vajalik tugevdada Kaitsepolitsei-
valdse äärmusluse ennetamisel ja ohtude maanda-
ameti võimekust koguda ja töödelda asjakohast
misel on ühiskonna sidusus ja ühtekuuluvustunne.
teavet, et tuvastada ja tõkestada vaenulikku
Venemaa rünnak Ukrainale mõjutab radikaliseeru-
mõjutustegevust ja luuretegevust, maandada
mise ohtu kaudsemalt. Sõjaga kaasnev majandus-
korruptsiooniriski ja terrorismiohtu, kaitsta
langus, energia ja toidu kallinemise tagajärjel võib
majandusjulgeolekut ja riigisaladust ning tõhusalt
islamistlike-, parem- ja vasakäärmuslaste radikaali-
korraldada nii riigisisest kui ka rahvusvahelist
seerumine Eestis suureneda. Äärmuslikud vaated
koostööd. Kvaliteetne võimearendus võtab aega
ei teki üleöö ja radikaliseerumise õigeaegne
aastaid, mille tõttu on oluline, et sisejulgeoleku
märkamine ning sellega seonduva riskikäitumise
valdkonnas tegutsetakse süsteemselt ning
ennetamine ja tõkestamine ei ole vaid õiguskaitse-
järjepidevalt.
asutuste töö. Riigil on oluline koolitada kodanikega
Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ja vahetult tegelevaid esmatasandi ametnikke ja
tõkestamine spetsialiste (korrakaitse, korrektsioon, lõimumine,
haridus- ja sotsiaalvaldkond), aga ka laiemat
Riigi julgeolekule võib potentsiaalseks ohuks avalikkust märkama radikaliseerumise tunde-
kujuneda igasugune vägivaldne äärmuslus sõltu- märke.
mata selle ideoloogilisest allikast. Radikaliseeru-
Peamiseks suhtluskanaliks on tänapäeval Internet
mine on protsess, mis võib päädida terrorismiga.
ning nii on see ka peamine tööriist radikaliseeru-
Terrorismioht on Eestis madal. Kuigi Eestis on
misel ning terrorismi toetamisel. Interneti kaudu
tuvastatud ka vägivaldsete ambitsioonidega levitatakse islamistlikku, parem-, vasak- ja muud
paremäärmuslasi, siis proportsionaalselt suurim äärmuslikku propagandat, mõjutatakse, värva-
terrorismioht lähtub jätkuvalt islamistlikust ideo- takse ja juhendatakse terroriste. Seetõttu tuleb
loogiast kantud äärmuslusest. järjekindlalt arendada õiguskaitse- ja järelevalve-
asutuste vastavat võimekust ning koostöös
Islamistlike terroriorganisatsioonide ideoloogia ei
asjaomaste ministeeriumite, ametite ja era-
ole viimaste aastakümnete jooksul muutunud. sektoriga edendada veebiturvalisust. Suures
45
Samuti annab see ainest Venemaa lõhestuspoliitika elluviimiseks.
64
plaanis on ohuks (internetis) iseradikaliseerunud Selle üheks näiteks on Euroopa riikide energia-
isikud ning Euroopa riikidesse naasenud terro- sõltuvus Venemaast. Seetõttu ei leita üksmeelt
ristlikud välisvõitlejad ja nende pereliikmed. agressori sanktsioneerimisel ning agressor kasu-
Konfliktipiirkondadesse siirdunud välisvõitlejad on tab energiat „relvana“, kehtestades ühepoolselt
kasutanud Eestit transiitriigina teel konflikti- piiranguid neile, kes tema vastu.
piirkonda või tagasi Euroopasse. Valgevene rände
Eesti majandusjulgeoleku üks suurimaid välja-
hübriidrünnak ja Ukraina sõjast tingitud massiline
kutseid on vältida sõltuvusi strateegilistes
sisseränne on suurendanud riigipiiril ohtlike
majandusvaldkondades, mille kaudu on võimalik
inimeste sisenemise tõkestamise ja piirikaitse
mõjutada riigi suveräänseid otsuseid või oluliselt
vajadust. Seepärast on piirikontrollis ja viibimis-
kahjustada riigi ja ühiskonna toimimist. Lisaks on
aluste taotluste menetluses biomeetriliste
oluline välistada ebausaldusväärsete riikide
andmete laialdasem kasutuselevõtt ja Schengeni
kontrolli all olevate isikute, toodete ja tehnoloogia
kompensatsioonimeetmete rakendamine (sh
põimumine riigi toimimise seisukohalt olulistesse
PNR46-süsteem) tähtsad ka terrorismiohu maanda-
süsteemidesse, kuivõrd selliselt tekivad haavatavu-
misel.
sed, mida võidakse meie vastu sobival hetkel ära
Terrorismi rahastamiseks võidakse kasutada nii kasutada ning mis võib viia ohuni meie põhi-
legaalselt kui illegaalselt hangitud vahendeid. seadusliku korrale.
Olulist rolli mängivad sularaha konfliktipiirkonda
Majandusjulgeoleku tagamiseks on oluline
toimetamise lahendused, veebipõhised ülekande-
suurendada Eesti ettevõtete ning avaliku sektori
teenused ja virtuaalvääringud. Terrorismi
asutuste teadlikkust majandusjulgeoleku riskidest.
rahastamise tõkestamisel on oluline turuosaliste
Samuti on oluline arendada riigi võimekust varjatud
poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise
majandusjulgeoleku ohte tuvastada, et siis
tõkestamise seaduses sätestatud hoolsus-
koostöös erasektoriga leida parimad võimalused
kohustuste järgimine. 2021.a. valminud rahapesu
nende maandamiseks.
ja terrorismi rahastamise riiklikus riskihinnangus
kirjeldatud kõrge riskiga sektorite, eriti virtuaal- Organiseeritud kuritegevuse, majandus-
vääringute valdkonna järelevalve võimekust Eestis kuritegevuse ja rahapesu vastane võitlus
on vaja oluliselt suurendada.
Organiseeritud kuritegevusel, aga ka kuritegevusel
Süütegude tõhusa menetlemise huvides tuleb üldisemalt on oluline mõju riigi sisejulgeolekule,
arendada asjakohaseid infosüsteeme ja andme- mainele ning ühiskondlikule heaolule. Inim-
baase, nende ristkasutamist ning koostalitlus- kaubanduse, majandus-, korruptsiooni-, narko- ja
võimet. Rahapesu ja terrorismi rahastamise küberkuritegude ning nendega seonduvate raha-
kontekstis on oluline ka nt rahvusvaheliste FATF-i47 pesu skeemide üleilmne levik ja ulatus mõjutavad
reeglite ja MONEYVAL-i48 märkuste ja soovituste olulisel määral finantssüsteemide, aga ka riikide
rakendamine. Oluline roll on tõhusal infovahetusel usaldusväärsust. Kõige mõjusamad ja ohtlikumad
erasektori finantsinstitutsioonidega ning selgetel ja on skeemid, mille tulemusel suudetakse suur osa
tõhusatel tugiregulatsioonidel. kriminaaltulust paigutada legaalsesse majandus-
tegevusse. Ühtlasi on kuritegevus on muutunud
Majandusjulgeolek
üha enam projektipõhisemaks: kurjategijad tege-
Majandusjulgeoleku eesmärk on kindlustada, et levad valdkondadega (nt narkokuriteod, kelmused,
läbi majanduse ei satuks ohtu Eesti riigi iseseisvus rahapesu, küberkuriteod, maksupettused), mis
ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhi- hetkel kõige rohkem tulu toovad. Vajadusel
seaduslik kord ega elanikkonna turvalisus ja orienteerutakse kiiresti valdkondade vahel ümber,
heaolu. 2022 aasta kevad näitas selgemini, kui et ebaseaduslikku tulu maksimeerida.
kunagi varem, kuidas väljastpoolt mõjutatakse
Muutunud keskkond ja Euroopa Liidu rahandus-
riikide suveräänseid otsustusprotsesse ning
poliitika toob perioodil 2021–2027 Eestile
kehtestatakse oma mõjuvõimu läbi majanduse.
46 Lennureisijate endi esitatud isikuandmed ehk broneeringuinfo (ingl passenger name record, PNR).
47 FATF (ingl Financial Action Task Force) on rahapesuvastane rakkerühm, demokraatlike riikide valitsustevaheline organ, mis töötab välja
rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid ja meetodeid ning edendab sellealast poliitikat.
48 MONEYVAL (ingl Commitee of Experts on the Evaluation of Anti Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism) on
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindav eksperdikomitee.
65
eraldatava struktuuritoetuste mahuna hinnanguli- korrumpeerunud riigi kategoorias51, mis on
selt 3 miljardit eurot. Sellises mahus kasutada suurepärane Kesk- ja Ida-Euroopa riikide
olevate finantside suhtes tekib riigil, rahastamist korruptsioonitasemega võrreldes, kuid keskmisel
korraldava ja järelevalvega tegelevatel asutustel tasemel ELi riikide võrdluses.
täiendav koormus tagada vahendite sihipärane ja
Riiklik korruptsioonivastane tegevuskava, sellest
aus kasutamine. Senised uurimused on esitanud
tõusetunud riske maandavad tegevused ja üldise
halva majandamise, kelmuse ja korruptsiooni tõttu
teadlikkuse suurendamine koos õiguskaitse-
tekkivaks kahju ulatuseks 5–10% kasutatavatest
asutuste töö ja teavitustegevusega korruptsiooni-
summadest, mis ümberarvestatuna võiks küündi-
vastases võitluses on aastate jooksul suuremat
da minimaalselt 150–300 miljoni euroni49. Seetõttu
edu saavutamas. Suuremaid positiivseid muutusi
on oluline pöörata erilist tähelepanu EL finantside
on võimalik täheldada peaasjalikult avalikus sekto-
õiguspärase kasutamise tagamisele ja kuritegeliku
ris, kus lisaks kõrgetele ootustele avalike vahendite
tegevuse avastamisele.
läbipaistvale ja sihtotstarbelisele kasutamisele, on
Europoli andmetel on ELis ringleva kriminaaltulu olukorrale leevendust pakkumas sisulised töö-
maht võrreldav kõige edukamate äriühingute korralduslikud muutused ebaaususe vähendamisel
kasumiga. Uuringud on näidanud, et hinnanguliselt ja riskide maandamisel.
toodab ebaseaduslik turg EL-is 110 miljardit eurot,
Jätkuvalt tuleb keskenduda suurt mõju omavate
mis on ca 1% ELi sisemajanduse kogutoodangust
korruptsioonijuhtumite avastamisele. Tegeleda
ning mille põhjal on alust eeldada, et 98%
tuleb avaliku sektori, sh kohalike omavalitsuste
kriminaaltulust jääb kurjategijatele alles50. Ainuüksi
korruptsiooni ennetamisega, riigihangete läbi-
need näitajad annavad põhjust kahelda, kas
viimisel omakasuliste otsuste tuvastamisega,
kasutusel olev kuritegevuse vähendamise mehha-
meditsiini ja tervishoiusektoris omakasulist lähe-
nism koos kriminaaltulu tuvastamisega on
nemist kandvate põhimõtete tõttu ebaseaduslike
piisavalt tõhus. Kuritegevusest saadava kasu
tegevuste avastamisega ning erinevate siht-
võimaliku ulatuse põhjalikum kaardistamine annab
rühmade teadlikkuse suurendamisega korruptsioo-
selgema arusaama probleemi ulatusest ja täienda-
ni vähendamiseks.
va indikatsiooni kuritegevusega võitlemisel
efektiivsema lahenduse leidmiseks. Eelkirjeldatu Erasektoris tuleks jätkata ennetavate tegevustega,
põhjal on jätkuvalt oluline arendada võimekusi sh muuta igapäevase tegevuse osaks vastutus-
organiseeritud kuritegevuse skeemide ning raskete tundliku ettevõtluse põhimõtete järgimine, pettuse-
majanduskuritegevuse avastamise ja uurimise ja korruptsiooniriskide hindamine ja maandamine.
võimekuste arendamiseks ning kriminaaltulu Kuna korruptsioon esineb Eestis üha peidetumal
konfiskeerimise tõhustamiseks. kujul, on õiguskaitses vajalik täiendav spetsiali-
seerumine erasektor aset leidva korruptsiooniga
Korruptsioon tegelemiseks, süstemaatiline teabe kogumine ja
Korruptsioonikuritegude avastamine, tõkestamine analüüsimine, mille tulemusel oleks võimalik taolisi
ja ennetamine on riiklikult oluline prioriteet, kuna kuritegusid paremini avastada ja tekkivat kahju
see võib mõjutada riigi ja põhiseaduslike minimeerida.
institutsioonide sõltumatust ja otsustamisvaba-
Narkokuritegevus
dust ning selle kaudu ka sisejulgeolekut. Alates
2018. aastast on Eesti paiknenud Transparency Perioodil 1999–2021 on Eestis narkootikumide
Internationali korruptsioonitajumise indeksi uurin- üledoosi tõttu surnud 1768 inimest. Kuni 2018.
gus enam kui 180 riigi võrdluses 20 vähem aastani oli Eesti narkootikumide üledoosiga seotud
49 Gee, J. & Button, M., 2015a. The financial cost of healthcare fraud 2015: What data from around the world shows.
https://www.pianoo.nl/sites/default/files/documents/documents/thefinancialcostofhealthcarefraud-september2015.pdf; CROWE, 2018.
The Financial Cost of Fraud 2018: The latest data from around the world. https://www.crowe.com/uk/croweuk/-
/media/Crowe/Firms/Europe/uk/CroweUK/PDF-publications/Financial-Cost-of-Fraud-2018.ashx; Gee, J. & Button, M., 2019. The financial
cost of fraud 2019: The latest data from around the world.
https://pure.port.ac.uk/ws/portalfiles/portal/18625704/The_Financial_Cost_of_Fraud_2019.pdf
50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist Euroopa Liidus, eelnõu seletuskiri.
Kättesaadav: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+REPORT+A7-2013-
0178+0+DOC+XML+V0//ET#title2 (16.05.2021).
51 Korruptsiooni tajumise indeks. https://www.transparency.org/en/cpi/2021
66
surmade poolest ELis esimesel kohal. 2018. aastal suuruseks 0,8% ülemaailmsest SKT-st53, paigutu-
üledoosist tingitud surmad järsult vähenesid 110-lt des narkokuritegevuse ja korruptsiooni järel
39 juhuni, 2020.–2021. aastal olukord stabiil- kolmandale kohale.
seerus. Perioodil 2002−2017 oli enamik surmadest
Erinevad andmevargused ja andmelekked, luna-
seotud heroiinist sadu kuni tuhandeid kordi
vara- ning õngitsusründed riigiasutuste ning
kangema fentanüüli ja selle analoogide tarvitami-
kriitilise erasektori suunal on muutunud maailma-
sega. Narkootikumide üledoosist tingitud surmade
praktikas igapäevasteks probleemideks. Kuivõrd
arvu languse peamisteks arvatavateks põhjusteks
digitaalsest infrastruktuurist ja erinevatest e-
alates 2017. aasta lõpust olid fentanüüli kätte-
lahendustest sõltuvad üha enam nii riigiasutused
saadavuse vähenemine Eesti narkoturul ning koju
kui ka ettevõtted, võivad sellised ründed avaldada
kaasa antava naloksoonikomplekti ja teiste
vahetut mõju riigi julgeolekule ja toimepidevusele,
kahjude vähendamise teenuste ulatuslikum
aga ka riigi majanduse ja ühiskonna toimimisele.
rakendamine. Fentanüüli kättesaadavuse vähe-
Seetõttu eeldab tulemuslik ennetus ning
nemine oli politsei eduka jälitustöö tulemus, kus
küberkuritegevuse ja -rünnete vastane võitlus
2017. aasta lõpus ja 2018. aasta alguses lõpetati
tõhusat ja eesmärgistatud tegutsemist ning
mitme suure kuritegeliku võrgustiku tegevus.
riskipõhise mõtlemise juurutamist nii avalikus kui
Fentanüüliturg ei taastunud endises mahus ka
erasektoris.
2022. aastaks.52
Siseministeerium eeldab realistlikult, et küber-
Aastaid on suurem osa narkokuritegudest olnud
kuritegevus on ajas üha kasvav ning tehnoloogia
seotud just suure koguse narkootilise aine eba-
muutub kuritegevuse toimepanekul üha keskse-
seadusliku käitlemisega. Üha enam kaubitsetakse
maks teguriks. Politsei registreeritud arvuti-
narkootikumidega internetis, samuti vahendatakse
kelmuste arv on viimase nelja aasta jooksul
neid kulleri ja posti teel. Turvalisema elukeskkonna
oluliselt kasvanud, 2020-2021 võrdluses kasvanud
tagamiseks peab politsei hoolitsema selle eest, et
ca 50%54. Kuigi statistiline kasv võib Eesti puhul
illegaalseid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid
tuleneda nii küberkuritegevuse laialdasemast
sisse ei toodaks ega pakutaks. See tähendab
levikust kui ka inimeste teadlikkuse suurenemisest,
sihtmärgipõhist tegevust, mille käigus keskenduta-
toetab küberkuritegevuse üha laiemat levikut
kse ennekõike narkokuritegevuse organisaatorite-
maailmapraktika. Eesti olukorra läbivamaks ja
le. Samas pööratakse endiselt tähelepanu
põhjalikumaks hindamiseks on seejuures vajalik
narkootilise aine tarvitajate tabamisele ning
järjepidevalt tegeleda olukorrapildi tõhustamisega.
võitlusele tänavadiilerlusega. Olulised eesmärgid
Keskse tähtsusega on PPA personali järjepidev
on vähendada narkootikumide levitamist noortele
koolitamine digitaalsema iseloomuga kuritegude
ning suunata narkootikume tarvitavad süütegijad
uurimiseks ning võimearendus küberkuritegevuse
karistusmeetmete asemel saama tervise- või
personali ja tehnika suunal.
sotsiaalteenuseid (nõustamine, ravi, asendusravi,
tugiisiku teenus jms). Inimkaubandus
Küberkuritegevus Sõda Ukrainas suurendas järsult Euroopasse
saabunud põgenike ja uussisserändajate arvu. See,
Tehnoloogia arengu ja võimalustega kohanduvad
omakorda sunnib ka Eestit pöörama senisest
ka kurjategijad: muutuvad kuritegelikud trendid ja
rohkem tähelepanu lisaks lõimumisele ka
kuritegelike organisatsioonide tegutsemisviisid.
uussisserändajate, kui haavatavama ühiskonna-
Kurjategijad kasutavad oskuslikult ära arvuti-
grupi liikmete kuriteoohvriks, sh inimkaubanduse
süsteemide turvanõrkusi, interneti anonüümsust
ohvriks langemise ennetamisele ja tõkestamisele.
võimaldavaid tehnoloogiaid, andmete ja info
Ühtlasi nõuab see õiguskaitse-, rände-, ja
kättesaadavust, inimeste vähest ohuteadlikkust,
ohvriabivaldkonnaga seotud spetsialistide, aga ka
liigset usaldavust ja tehnoloogia mitmekülgseid
erasektori ning abiorganisatsioonide jt spetsialisti-
võimalusi. Rahvusvaheliselt on hinnatud küber-
de tõhusamat täiendkoolitamist ja asutuste ülest
kuritegevusega kaasneva majanduskahju
koostööd. Samuti rahvusvahelist koostööd ja
infovahetust inimkaubandusele viitavate ilmingute
52 Narkomaania olukord Eestis 2022. Tervise Arengu Instituut.
53 McAfee, Economic Impact of Cybercrime, 2018. https://www.mcafee.com/enterprise/en-us/solutions/lp/economics-cybercrime.html
54
Arvutikuriteod 2021.https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2021/arvutikuriteod_page.html
67
tõhusamaks märkamiseks, kriminaalmenetluse ei peeta tõenäoliseks ning vaid veidi enam kui
korraldamiseks ja ohvrite, eriti laps- ja naisohvrite veerand elanikest on hinnanud, kas ja millised
abistamiseks. hädaolukorrad võivad neid ja nende kodu ohustada.
Kuigi 61% elanikke teab, mis on esmatähtsad varud
Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine
ja vahendid, on nendega varustatus siiski puudulik
Hädaolukordadeks ja põhiseaduslikku korda – vaid igas kümnendas leibkonnas on olemas
ähvardavateks kriisideks valmisolek ning elu- hädaolukorraks olulisim vajaminev. Probleemi
tähtsate teenuste toimepidevus on riigi julgeoleku süvendab linnastumine. Linnaelanikud ei ole
ja turvalisuse seisukohalt tähtis valdkond, mille hädaolukordadeks nii hästi valmistunud. Viimast
laiem eesmärk on tugevdada riigi stabiilsust ja võib selgitada sellega, et tõenäoliselt on suuremate
arengut. Eesti julgeolekukeskkond on osa linnade elanikud kindlamad, et kui midagi juhtub, on
rahvusvahelisest julgeolekust, kus üleilmastumise- igasugune abi (sh naabrite abi) lähedal1. Riik peab
ga kaasnevad suundumused ning rahvusvahelised tegema täiendavaid jõupingutusi, et elanike
kriisid ja konfliktid mõjutavad meid üha vahetumalt. hoiakud toetaksid paremat hakkamasaamist
kriisidega ning et nende teadlikkus ja oskus
Erinevateks kriisideks valmisolek hõlmab nii
kriisiolukordades käituda paraneksid. Elanike
ennetamist, valmistumist, lahendamist kui ka
iseseisva valmisoleku toetamiseks on vaja
tekkinud kahjude kõrvaldamist (taastamist). Neis
arendada ka riiklikke kanaleid, mis võimaldaksid
tegevustes tuleb senisest rohkem pöörata
kriisiolukordades elanikele kiireloomulist teavet või
tähelepanu kriiside ärahoidmisele ja nende
juhiseid edastada või muul moel vajalikku nõu
tagajärgede leevendamisele. Selleks on riigi,
anda.55
kohalike omavalitsuste, ettevõtete ning elanike
suurem koostöö. Olgugi et kriisireguleerimise üks Et elanikud tõhusamalt kriisideks valmisolekusse
aluspõhimõtteid on lähimus, ei tohiks siinkohal hõlmata, on tähtis arvestada ka piirkondlike riskide
unustada rahvusvahelise koostöö tähtsust. ÜRO ja eripäradega. See eeldab tõhusamat koostööd
raames on Eesti jaoks oluline Sendai raamistiku kohalikul tasandil toimijatega. Vaatamata asja-
ülemaailmsete eesmärkide saavutamine. Euroopa olule, et aastakümnete jooksul on omavalitsuste
Liidu sisene koostöö hõlmab EL elanikkonnakaitse roll kriiside lahendamisel märkimisväärselt vähene-
mehhanismi, mille kaudu on võimalik nii abi anda nud, on praeguseni säilinud nende keskne roll
kui seda vajaduse korral küsida. Tugev sotsiaalsete kriisiabi teenuste pakkumisel ning
koostöövõrgustik ei sünni aga üleöö, mistõttu tuleb kohalike planeeringute kavandamisel, sh kriisi-
rahvusvahelist suhtlust tõhustada, jagades teiste leevendusmeetmete rakendamisel. Riigiasutuste
riikidega oma parimaid praktikaid, osaledes kohus on edendada ja toetada omavalitsuste
aktiivselt rahvusvahelise abi andmisel, suutlikkuse parandamist.
kriisireguleerimisõppustel ning juhindudes mh ka
Suur osa elutähtsatest teenustest ja muudest
rahvusvaheliste organisatsioonide nagu OECD
ühiskonnale olulistest teenustest toetub ka era-
soovitustest poliitikakujundamisel.
sektorile, mistõttu ei ole võimalik ilma erasektorit
Ukraina sõda on suurendanud kriisideks valmis- kaasamata riigi julgeolekut ja turvalisust tagada.
oleku ja elanikkonnakaitse aktuaalsust. Avalikkus On ülioluline, et elutähtsate teenuste toime-
tunneb suuremat huvi kriisideks valmisoleku vastu pidevuse suurendamiseks tugevdatakse koostööd
ja elanikkonnakaitse meetmete (varjumine, ohu- erasektoriga. Selleks on vaja teha tööd erasektori
teavitus jne) vastu. Ukraina sõda mõjutab ka Eestit kriisialase kompetentsi suurendamiseks ja
– lisaks siia saabunud põgenikele, kaasnevad ka koolitussüsteemide loomiseks. Lisaks on tähtis, et
sanktsioonide mõjud, tarneraskused, hinnatõus, riik ja omavalitsused arvestaksid senisest enam
ühiskonna ärevuse tõus jm. Kõike seda tuleb elutähtsa teenuse osutajate ettepanekutega
arvesse võtta kriisideks valmistumisel. regulatsioonide loomisel, taastetegevuste priori-
seerimisel ja nõuete ühtlustamisel. Elutähtsate
Eesti elanikest 76% leiab, et on valmistunud
teenuste arendamise kõrval ei tohi tähelepanuta
hädaolukordades toimetulekuks. Päästeameti
jääda ka riigile ja ühiskonnale suure mõjuga
uuringute järgi on elanike teadlikkus ning oskused
olulised teenused ja kriitilised sektorid (nt
hädaolukorraks valmistumisel ja selle korral
toidukaubad, esmatarbekaubad, ravimid jne), mis
tegutsemiseks vähesed: hädaolukordade tekkimist
55 Elanike teadmiste ja oskuste teemaga seonduv on planeeritud täpsemalt alaprogrammis „Ennetav ja turvaline elukeskkond“.
68
peavad tagama toime- ja varustuskindluse võimalike põgenike saabumine), ebaseadusliku
mistahes kriisi korral ning rakendama selleks rände ja piiriülese kuritegevuse ja salakaubaveoga
vajalikke meetmeid. toimetulek vajab investeerimist välispiiri, kordonite
ja piiripunktide taristusse, valve- ja seiretehnikasse
Paralleelselt kriiside ennetustegevuste ja taga-
ning varustusse, uute tehnoloogiate arendamist ja
järgede leevendamisega tuleb arendada ka võimet
kasutuselevõttu, infosüsteemide, kontrolltehnika ja
kriise lahendada. Vastutavate asutuste oluliseks
protseduuride arendamist ning personali täienda-
väljakutseks on kriiside varajane äratundmine ja
vat koolitamist ning lisapersonali värbamist.
olukorrateadlikkuse kiire saavutamine, mis aitab
vähendada kriisi võimalikku eskalatsiooni ning Euroopa Liidu uute infosüsteemide arendamisel on
kahjusid. Samuti on oluline pöörata tähelepanu tähtis tagada, et nende välja töötamisel võetaks
ametkondade ja asutuste koostööle, selgetele ja arvesse Eesti huve ja Eesti infosüsteemide
täpsetele tegevusjuhistele ning infovahetusele arendusloogikat. Uued projektid hõlmavad sise-
rahvusvaheliste partneritega. Selle kõige turvalisusega seotud andmete paremat kogumist
toetamiseks on tähtis ajakohastada olemasolevaid ja haldamist, eesmärgiga teha kvaliteetsemaid
infotehnoloogilisi süsteeme ja vajaduse korral otsuseid ja tagada liikmesriikide vahel andme-
arendada välja uusi lahendusi. Peale selle on vahetus. Olulisi investeeringuid on vaja teha
inimestele tähtis tagada varajane ja asjakohane erinevate infosüsteemide koostalitlusvõime
info iseseisvaks kriisideks valmistumiseks ning loomisesse.
kriisiaegne teave, mis minimeeriks suurõnnetuste
Hästi valvatud ja kaitstud välispiir on osa riigi
tagajärjel tekkivaid kahjusid.
julgeolekust ja riigikaitsest. Välispiiril on jätkuvalt
Piirihaldus püsiv ebaseadusliku sisserände ja salakaubaveo ja
muu organiseeritud kuritegevuse surve, mille
Schengeni ruumi liikmena annab Eesti olulise
ohjeldamiseks on vaja välispiir kogu ulatuses välja
panuse EL-i turvalisuse tagamisel. Kuigi viimaste
ehitada ja varustada kaasaegse tehnilise valvega.
aastate kriisidest (Covid-19, RU sõjaline agressioon
Sealjuures tuleb suurendada kordonite ja
UA vastu) tulenevalt on piiriületuste mahud
piiripunktide reageerimisvõimet piirivahejuhtumite-
vähenenud, arvestatakse pikaajalise prognoosi
le ning koostööd partneritega, nii võitluseks
järgi piiriliikluse kasvuga (eeldatav aastane
kuritegevusega kui ka piiri kaitsmiseks.
juurdekasv 5–10%). Suureneva piiriliikluse (sh
69
Meetme olulisimad väljakutsed ja olulisema mõjuga tegevused
aastatel 2023–2026
• Riigi strateegilise autonoomsuse kaitsmine, hübriidohtude ja välismõjutuste vähendamine ja
negatiivsete mõjude ennetamine ja tõkestamine – välisinvesteeringute sõelumine, riigis
territooriumite omandamine välisriigi kodanike poolt ning agressiivse välispoliitiliste eesmärkidega riikide
tehnoloogiate vajaduspõhine välistamine vajavad asjakohaseid ja jätkusuutlikke õiguslikke lahendusi.
Samuti on vajalik, et riigil oleks suutlikkus ehk piisav ressurss neid ohte tuvastada ja tõkestada.
• Ühiskonna kerksuse suurendamine desinformatsiooni, lõhestamise ja muu vaenuliku mõjutustegevuse ja
värbamiskatsete vastu – oluline on saavutada erinevate riigipoliitikate kaudu ühiskonnagruppide tõhus
lõimumine ja uussisserändajate kohanemise toetamine. Samuti ühiste väärtuste ja ühise infovälja
laiendamine, sh riigikeele oskuse edendamine ja piirkondade arengu ühtlustamine. Vajalik on luua
läbipaistev ja toimiv regulatsioon ebaseadusliku ja vaenuliku sisuga teabe eemaldamiseks veebis,
kindlustades ühtlasi sõna- ja meediavabaduse läbi tõhusama (ohu)teadlikkuse ja järelevalve.
• Küberkuritegevuse vastase võitluse tõhustamine ja PPA digitaliseerimine – küberkuritegude hulk on ajas
kasvav ning PPA on vajalik mehitada jätkusuutlikul viisil. Tänapäevase kriminaaluurimise raames on
hädavajalik, et andmeanalüüsi, kriminaalandmete ning digitaalsete tõendite õigusliku kasutamise ja
saamise osas oleks asjakohane, stabiilne ning jätkusuutlik õiguslik keskkond. Sideandmete säilitamise ja
kasutamise õiguslik reguleerimine Eesti Vabariigi julgeoleku tagamise ja inimeste õiguste kaitse vajadusi
silmas pidades vajab riigi poolset toetust.
• Valgekraelise kuritegevuse vastase võimekuse kasvatamine – korruptsiooni-, finants- ja majanduskuriteod
muutuvad järjest keerulisemaks ning kriminaaltulu avastamine, arestimine ning konfiskeerimine esitab üha
enam praktilisi väljakutseid. Poliitilisel tasandil on vajalik otsustada täiendavad vahendid vastavate PPA
büroode mehitamiseks.
• Riigi strateegilise ja operatiivse informatsiooni kaitse parem tagamine – oluline on tagada riigile olulise ja
tundliku informatsiooni kaitse. Tuleb kaaluda riigisaladuste aluste üle vaatamist ning tervikuna tagada
riigisaladuse kaitsele läbivalt piisav ressurss. Riigile olulise informatsiooni kaitse panustab oluliselt riigi
julgeolekusse.
• Kriisideks valmisoleku parandamine elanikkonnakaitse suurendamine. Päästeameti poolt kohalike
omavalitsuste nõustamine kriisideks valmisoleku tõstmisel. Senisest paremate eelduste loomine elanike
hakkamasaamiseks kriisiolukordades (nt teavitustegevused, riskikommunikatsioon, ulatusliku
evakuatsiooni ja varjumiskohtade ettevalmistamine, ohuteavituse sireenide paigaldamine). Päästetöö
suutlikkuse suurendamine (sh kliimamuutuste ja julgeolekuvajadustega seoses) üleujutustele ja
varingutele reageerimiseks, tormikahjustuste likvideerimiseks, metsatulekahjude kustutamiseks,
demineerimise ja keemiapääste suutlikkuse parandamiseks. Kriisirolliga vabatahtlike arendamine ja
valmisolek (nt kriisirolliga abipolitseinikud, abidemineerijad). SIM valitsemisala toimepidevuse
suurendamine kriitiliste teenuste osutamiseks kriisiolukorras (nt vajalikud varud, toimepidevus
elektrikatkestuste korral).
Lisaks antud programmi tegevusele on ka Riigikantselei eestvedamisel ühtlustamisel hädaolukordadeks
ja riigikaitse kriisideks valmistumise ning kriisiaegse juhtimise ja koostöö korraldus. On võetud suund
koostada Riigikantselei eestvedamisel uus seaduse eelnõu, mis ühendab endas riigikaitseseaduse,
hädaolukorra seaduse ja erakorralise seisukorra seaduse teemad.
• Idapiiri väljaehitamine. 2021. aasta lõpus otsustas Vabariigi Valitsus eraldada piiritaristu täiendavate
arendusplaanide elluviimiseks Siseministeeriumile 22,47 miljonit eurot. Nimetatud summa eest on
võimalik rajada maismaapiirile viivitusaed, kohtadesse, kus oldi sellest piiratud eelarve tõttu loobutud ning
suurendada piiri valvamise võimekust Narva jõel. Idapiiri väljaehitamisega jätkatakse vastavalt
projektiplaanile ning täiendavate eelarveliste vahendite saamisel on võimalik piir täielikult välja ehitada
2025. aasta lõpuks.
• Massiliseks sisserändeks valmisoleku tagamine.
3
Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks
PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS PROGRAMMI TEGEVUSED
Hübriidohtude ja CBRN Ideoloogilise ja
mõjutustegevuse intsidentide religioosse
Põhiseadusliku
kasv riski kasv äärmusluse jätkuv korra tagamine
levik maailmas
Radikaliseerumine
Majanduslik surve
interneti teel on muutunud Majandusjulgeoleku suurendamine
välisriikide poolt, sagedasemaks
strateegiliste Radikaliseerumise ja terrorismi
ennetamine ja tõkestamine
majandushuvide Terrorismi toetatakse
ebapiisav kaitstus sageli teiste kuriteoliikide CBRN sündmused
kaudu hangitud rahaga, sh Vastuluure ja riigisaladuse kaitse
kasutades virtuaalvaluutat.
Küberjulgeoleku tagamine
Vaenuliku mõjutustegevuse
Organiseeritud ennetamine ja tõkestamine ning
Rasket ja Kuritegevus on üha
kuritegevusel
peitkuritegevust on projektipõhisem: ühiskonna kerksuse suurendamine
kurjategijad orienteeru- senisest rohkem
üha keerulisem vad kiiresti ümber avaldumisvorme
avastada ja vähem tulusalt ning see levib
kiiresti Raske ja
tõendada valdkonnalt tulusamale. organiseeritud
ülemaailmselt.
Küberkuritegevuse
kuritegevuse
osatähtsus on
Inimesed on muutunud vastane
kuritegude hulgas
teadlikumaks arvuti- võitlus
kuritegevusest, teavitavad
kasvutrendis.
asutusi enam.
Küberkuritegevuse vastane võitlus
Korruptsioonitajumise Enim narkosurmasid
indeks oli 2021. a 74 põhjustanud fentanüülide
Narkokuritegevuse vastane võitlus
ning Eesti postitsioon levik on Eestis viimastel Rahapesu ja terrorismi rahastamise
võrreldes teiste aastatel pidurdunud, kuid tõkestamine
riikidega oli paranenud narkoturul on täheldada Korruptsiooni ennetamine ja
(17. kohalt 13. kohale). uusi ohtlikke aineid. tõkestamine
Suuremat tähelepanu ja ressurssi vajavad: Majanduskuritegevuse vastane võitlus
A) kuritegeliku tulu avastamine ning Kriminaaltulu tuvastamise, arestimise
regulatsioonide tõhustamine; ja konfiskeerimise võimekus
b) EL finantshuvide kaitse;
c) korruptsiooni vähendamine erasektoris. Inimkaubanduse ennetamine ja
tõkestamine
77% omavalitsustest on
Elanikud ei ole kriisideks valmisolekus Elanikkonna-
ohuolukordadeks edasijõudnu või eeskujuliku kaitse, kriisideks
kuigipalju valmistunud tasemel. valmisolek ja
nende lahenda-
mine
Rahvusvahelised kriisid Elanike hädaolukordadeks
ja julgeolekuolukord valmisolek on võrreldes 20 8.
mõjutavad üha aastaga veidi paranenud, kuid Ohtude tuvastamine ja riskide
vahetumalt. jäänud samaks nt Ida-Virumaal maandamine
(indeksnäitaja 45). Kriisideks valmistumine
Kriisijärgne taastamine
Ebaseaduslike 57%
piiriületuste arv Eestis maismaapiiri
on langustrendis. Surve
st on kaetud piirihaldusele
tehnilise
56% elanike hinnangul suureneb Piirihaldus
seirega.
on välispiir hästi
kaitstud.
4
Alameede ehk programmi tegevus 3.1. Põhiseadusliku korra tagamine
Eesmärk
Eesti põhiseaduslik kord on tagatud ning seda ohustavad tegurid on teadvustatud, ennetatud ja maandatud.
Mõõdikud
Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 (tegelik) 2021 (tegelik) 2022 (tegelik) 2023 2024 2025 2026 Allikas
Elanike osakaal, kes hindab heaks Eesti
Siseturvalisuse avaliku
valmisolekut tulla toime terroriaktiga, kui see 45% ≥ 45% (40%) ≥ 45% (-) ≥ 45% (40%) ≥ 45% ≥ 45% ≥ 45% ≥ 45%
arvamuse uuring
peaks juhtuma
Elanike osakaal, kes hindab Eesti valmisolekut
Siseturvalisuse avaliku
tulla toime välisriigi mõjutustegevuse kasvuga 57% ≥ 57% (37%) ≥ 57% (-) ≥ 57% (49%) 60% 60% 60% 60%
arvamuse uuring
heaks
Programmi tegevuse sisu kirjeldus
Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Kaitsepolitseiamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks
järgmisi teenuseid: põhiseadusliku korra tagamise teenus, keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamise teenus, sisejulgeolekupoliitika kujundamise teenus.
Põhiseadusliku korra tagamisel tegeletakse põhiseaduslikku korda ohustavate tegurite teadvustamise, ennetamise ja maandamisega. Selle jaoks keskendutakse eelkõige
ühiskonna ühtekuuluvusele ja lõhestamise-vastase kerksuse suurendamisele, küberjulgeolekule, vastuluurevõimekuse arendamisele, majandusjulgeoleku suurendamisele,
terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisele ja tõkestamisele, samuti arendatakse CBRN 56 sündmusteks valmisolekut.
56
CBRN (ingliskeeles Chemical, Biological, Radiologial and Nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend tähistamaks keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest
põhjustatud ohte. CBRN sündmuste lahendamine (sh menetlemine) on KAPO pädevuses. Eesti keeles kasutatakse ka lühendit KBRT.
72
Võimekus 3.1.1. Majandusjulgeoleku suurendamine
Võimekuse eesmärk
1. Majandusjulgeolekut puudutavad riskid on eri sihtrühmade seas Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad
rohkem teadvustatud ja loodud on paremad eeldused nende riskide oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, PPA, JUM, MKM, VÄM,
maandamiseks. Riigihangete puhul teadvustatakse, hinnatakse ja RAM, VLA, EAS ja muud ettevõtlusega seotud organisatsioonid
maandatakse senisest rohkem võimalikke ohte riigi julgeolekule. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse57
„Siseturvalisus
1.1. Arendatud on avaliku ja erasektori võimekust majandusjulgeoleku riske MKM, KAPO, VLA, PPA, RE, lisavajadus, 2023–2026“, teiste
SIM 2023–2026
teadvustada, neid hinnata ja maandada. EAS, VÄM välisvahendid tulemusvaldkondade
seonduvad programmid
1.2. Arendatud on võimekust välisinvesteeringute, sh kinnisvara-
MKM, SIM, RAM, JUM, RE, lisavajadus,
investeeringutega seotud julgeolekuohtude teadvustamiseks, TTJA/SIM 2023–2026 sama
VÄM, KAPO, VLA, PPA välisvahendid
analüüsimiseks ja maandamiseks.
Võimekuse eesmärk
2. On suurendatud ettevõtjate teadlikkust rahvusvahelistest sanktsiooni- Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad
dest ning on arendatud võimekust rikkumiste menetlemiseks. Teadus- oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, KAPO, RAM, VÄM, VLA, MKM,
ja arendustegevuses tehtavas koostöös teadvustatakse, hinnatakse ja HTM
maandatakse süsteemsemalt riske julgeolekule. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
Olulisi arendusülesandeid programmi tasandil kavandatud pole.
Arendusülesanded planeeritakse asutuste tegevuskavades.
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad
3. Eesti energiasüsteemi ümberkujundamisel, sh kliimaneutraalsemale
oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, PPA, MKM, VÄM, VLA
energiatootmisele üleminekul, on tagatud energiajulgeolek.
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
57 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata
jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
73
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
Olulisi arendusülesandeid programmi tasandil kavandatud pole.
Arendusülesanded planeeritakse asutuste tegevuskavades.
Võimekus 3.1.2. Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ja tõkestamine
Võimekuse eesmärk
1. Paranenud on esmatasandi, sh õiguskaitse ametnike ja laiema avalikkuse Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
ohuteadlikkus, teadmised vägivaldsetest ideoloogiatest, radikaliseerumisest, (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, SOM,
selle põhjustest ja tundemärkidest ning suurenenud on oskused riske SOM SKA, KUM, JUM, HTM, SKA, PPA, PÄA, Vanglateenistus, MTA, KOVd, noortekeskused,
maandada. Tegevust radikaliseerumise vastu planeeritakse ja korraldatakse üle haridusasutused, kolmas sektor
riigi, süsteemselt ja laiapindselt. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse58
„Siseturvalisus
1.1. Radikaliseerumist ennetavad meetmed on planeeritud erinevatesse SOM, SOM SKA, RE,
2023–2026“, teiste
valdkondlikesse ja asutuste strateegilistese dokumentidesse (nt lõimumiskava, SIM KUM, JUM, 2023–2026 lisavajadus,
tulemusvaldkondade
Sisekaitseakadeemia arengukava jne). HTM, SKA välisvahendid
seonduvad programmid
PPA, koolid
1.2. Radikaliseerumise ennetamine on lõimitud kohalikku noorsoo- ja sotsiaaltöösse „Noortevaldkonna
noortekeskused, RE,
ning hariduskorraldusse. Selle korraldamiseks on loodud asjakohased programm“,
KOV kolmas sektor, 2024 lisavajadus, „Siseturvalisus
valdkondlikud ja valdkondade-ülesed võrgustikud. Tegutsetakse analüüsipõhiselt
SOM, HTM, välisvahendid
ja koordineeritult PPA valdkonnaekspertidega. 2023–2026“
KUM, SKA
1.3. Usuäärmusluse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks on tegeletud SKA, PPA,
RE, „Siseturvalisus
usunõustamise ja usukogukondade lõimimisega ning sellega seotud tegevusi on SIM KOV-d, komas 2023–2026
välisvahendid 2023–2026“
arendatud ja muudetud süsteemsemaks. sektor
Sotsiaalkindlust
„Siseturvalisus
usamet, RE,
1.4. Koostöös religiooniekspertidega ja teiste valdkondade ekspertidega on 2023–2026“, teiste
SIM/SOM PPA, KOV-d, 2023–2026 lisavajadus,
arendatud deradikaliseerimist ja eemaldumist soodustavaid suuniseid. tulemusvaldkondade
SKA, kolmas välisvahendid
seonduvad programmid
sektor
58 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata
jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
74
1.5. Loodud radikaliseerumise riskide hindamiseks ja maandamiseks esmatasandi „Siseturvalisus
SKA SIM, KAPO 2024
ametnike õppemoodul. 2023–2026“
1.6. SKA baasil arendatavas sisejulgeoleku kompetentsikeskuses on loodud
„Siseturvalisus
radikaliseerumise ja terrorismi vastane arendussuund, mille kaudu toetatakse SIM, PPA, KAPO, RE,
teadusuuringute ja analüüside ning koolituskompetentsi toel valdkonna SKA PÄA, Vangla- 2023 lisavajadus, 2023–2026“, teiste
teenistus, MTA välisvahendid tulemusvaldkondade
planeerimist ja strateegilist arendamist. Loodud on süsteemsed täiendus-
seonduvad programmid
koolituse võimalused terrorismivastase võitlusega seotud alateemades.
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
2. Radikaliseerumisest ja terrorismist lähtuvatele ohtudele reageeritakse kiirelt ja
(planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, SOM,
tõhusalt. Riigi immigratsioonipoliitika arvestab radikaliseerumise ja terrorismi
SOM SKA, KUM, JUM, HTM, SKA, PPA, PÄA, Vanglateenistus, MTA, EKEI, RAB, RIA,
ennetamise vajadusi. Arendatud on riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ning
TTJA, HÄK, TEA,
infovahetust terrorismivastase võitluse tõhustamiseks.
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse59
2.1 Arendatud on nn Schengeni kompensatsioonimeetmeid – biomeetriliste
PPA, KAPO, „Siseturvalisus
andmete laiemat kasutamist turvalisuses, reisijate broneeringuinfosüsteemi RE,
EKEI, SMIT, 2023–2026“, teiste
(PNR) ning muid rahvusvahelisi ja riigisiseseid infovahetussüsteeme (sh SIM, MKM 2023–2024 lisavajadus,
MTA, RIA, AKI, tulemusvaldkondade
majutusteenuste kasutajate register). Parendatud on infosüsteemide välisvahendid
JUM seonduvad programmid
koostalitlusvõimet.
2.2 Analüüsitud ja arendatud on võimekust ennetada, tuvastada ja tõkestada RE, sama
SIM, RAB, TTJA,
radikaliseerumise ja terrorismiga seotud tegevust, sh veebis. Suurendatakse KAPO, PPA 2026 lisavajadus,
KUM, HTM, VLA
tehnilist võimekust, varustust ja personali. välisvahendid
RK, PPA, PÄA, sama
TEA, RE,
2.3 Koostöös riigi- ja erasektoriga on arendatud võimekust ühiselt reageerida
KAPO, SIM Vanglateenistus, 2023 lisavajadus,
terrorismiga seotud hädaolukordadele, korraldatud on ühisharjutusi ja õppuseid.
RIA, HÄK, EKEI, välisvahendid
MKM, TTJA, RIA
2.4 Välja on arendatud digitaalne menetluskeskkond lennunduse taustakontrollide Lisavajadus sama
KAPO SIM 2026
haldamiseks.
59 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata
jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
75
2.5 Täiendatud on strateegilise tähtsusega objektide riskianalüüse ja turvaplaane. RE sama
Eritähelepanu on pööratud lennundusjulgeolekule ning rahvusvahelisele laeva- ja SIM PPA, KAPO 2025
rongiliiklusele.
RE, sama
2.6 Loodud on lisavõimekus koostöös riigiasutuste, omavalitsuste ja erasektoriga
SIM PPA, KAPO 2026 lisavajadus,
hinnata ja maandada ohte avalikus ruumis.
välisvahendid
Võimekus 3.1.3. CBRN60 sündmused
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
1. Reageerivate asutuste valmisolek CBRN sündmusteks tagatakse ühise
(planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): KAPO, PÄA, PPA, HÄK,
tegutsemis- ja koostöövõime arendamise ning rahvusvahelise
KEM, KEA, MKM, MTA, RAM, SOM, TEA, KaM, RK
tugivõrgustiku toel.
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE/lisavajadus/välisvahendid
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse61
„Siseturvalisus
1.1. Arendatakse CBRN juhtasutuse valmisolekut ja reageerimisvõimekust KAPO, SIM, PÄA, PPA, KEA, RE/lisavajadus/ 2023–2025“, teiste
2023–2026
tegutseda CBRN sündmuse korral. KAM, RK TEA, HÄK, MTA välisvahendid tulemusvaldkondade
seonduvad programmid
60 CBRN (ingliskeeles Chemical, Biological, Radiologial and Nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend tähistamaks keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest
põhjustatud ohte. CBRN sündmuste lahendamine (sh menetlemine) on KAPO pädevuses. Eesti keeles kasutatakse ka lühendit KBRT.
61 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata
jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
76
Võimekus 3.1.4. Vastuluure ja riigisaladuse kaitse
Võimekuse eesmärk
1. Riigis panustatakse vaenulike eriteenistuste tegevuste tõkestamiseks Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
järjepidevalt vastuluurevõimekuse arendamisesse ning riigiasutuste (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): KAPO, VLA, SIM, KAM,
ohuteadlikkuse tõstmisesse. Läbivalt edendatakse nii õiguslikke kui KV.
organisatoorseid meetmeid, et tagada riigile olulise informatsiooni kaitse. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse62
„Siseturvalisus
1.1. Esitatud on õiguslikud ettepanekud juriidiliste isikute riigisaladusele ja
RE, 2023–2025“, teiste
salastatud välisteabele juurdepääsuõiguste taotlemise tõhusamaks SiM
lisavajadus tulemusvaldkondade
korraldamiseks.
seonduvad programmid
1.2. Rakendatakse täiendavaid meetmeid erinevate huvirühmade ja
RE,
ühiskonnagruppide ohuteadlikkuse suurendamiseks vaenuliku luure-, ja SiM HTM, KuM, INSA, RK 2023–2026 sama
lisavajadus
mõjutustegevuse suhtes.
Võimekus 3.1.5. Küberjulgeoleku tagamine
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
1. Riigis tegutsetakse teadlikult ohtude ennetamise ja tõkestamisega
(planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): KAPO, VLA, RIA, SIM,
küberruumis. Järjepidevalt suurendatakse riigiasutuste ja kriitilise
MKM, PPA
erasektori ohuteadlikkust ja edendatakse riskipõhist tegutsemist.
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE/lisavajadus/välisvahendid
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse63
Arendusülesanded planeeritakse asutuste tegevuskavades.
62 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata
jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
63 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata
jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
77
Võimekus 3.1.6. Vaenuliku mõjutustegevuse ennetamine ja tõkestamine ning ühiskonna kerksuse suurendamine
Võimekuse eesmärk
1. Eesti omab head ülevaadet oma inforuumis toimuvast ning tegeletakse Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
teadlikult vaenuliku mõjutustegevuse ennetamise ja tõkestamisega, sh (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, PPA, JUM,
küberruumis. Riik maandab ühiskondlikke pingeid läbi teadliku MKM, HTM, TTJA, KUM, SIM SKA, INSA, RK
kommunikatsiooni ja innovaatiliste lahenduste. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse64
1.1. Arendatakse koostööd erasektoriga, et tõhustada ebaseadusliku veebisisu, RE,
MKM SiM, JuM, PPA, TTJA 2023–2025
sh desinformatsiooni tuvastamist ja eemaldamist. lisavajadus
1.2. Erinevate valdkonnapoliitikate, sh strateegilise kommunikatsiooni „Siseturvalisus
RE,
korraldamise kaudu suurendatakse ühiskonnagruppide ohuteadlikkust SiM SKA, KuM, MKM, 2023–2025“, teiste
SiM 2023–2025 lisavajadus,
vaenuliku mõjutustegevuse, sh desinformatsiooni ja lõhestuspoliitika osas HTM
välisvahendid
tulemusvaldkondade
ning meetmetest selle vastu. seonduvad programmid
1.3. Uussisserändajate kohanemise korraldamisel pööratakse tähelepanu RE,
teiste tulemusvaldkondade
usaldusväärsete infoallikate ja riigi vaatest olulisemate väärtuste KUM INSA, HTM, RK 2023–2025 lisavajadus,
seonduvad programmid
tutvustamisele. välisvahendid
64 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata
jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
78
Alameede ehk programmi tegevus 3.2. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane
võitlus
Eesmärk
Eestis on vähenenud raske ja organiseeritud kuritegevus. Õiguskaitseasutustele on loodud paremad eeldused kuritegusid menetleda ja tehakse tulemuslikku koostööd,
pöörates seejuures tähelepanu kogu menetlusahela ühtlaselt kõrge võimekuse arendamisele.
Mõõdikud
Algtase 2020 2021 2022
Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 Allikas
(2018) (tegelik) (tegelik) (tegelik)
Siseturvalisuse
Elanike osakaal, kes hindavad oma teadlikkust 58% ≥ 58%
52% ≥ 59% (59%) ≥ 59% ≥ 60% ≥ 60% ≥ 60% avaliku arvamuse
küberkuritegevusega seotud riskidest heaks (58%) (-)
uuring
Elanike osakaal, kes peavad narkootikume
kergelt kättesaadavaks:
- Kanep - (24%) - ≤ 24% (36%) - ≤ 24% - ≤ 24%
- Amfetamiin - (10%) - ≤ 10% (21%) - ≤ 10% - ≤ 10%
Siseturvalisuse
- rahusti/uinuti arsti korralduseta - (12%) - ≤ 12% (23%) - ≤ 12% - ≤ 12% avaliku arvamuse
- ecstasy - (10%) - ≤ 10% (23%) - ≤ 10% - ≤ 10% uuring
- kokaiin - (7%) - ≤ 7% (16%) - ≤ 7% - ≤ 7%
- dopinguained - (7%) - ≤ 7% - ≤ 7% - ≤ 7%
FATFi / MONEYVAL-i ehk rahapesuvastase Soovitused olid
Soovitused Soovitused Soovitused FATF-i / MONEYVAL-i
komitee hinnang rahapesu vastase võitluse peamiselt - - - -
on täidetud on täidetud on täidetud hindamisraport
kohta täidetud (2015).
Transparency
Korruptsioonitajumise indeks65 (punktid) 73 75 ≥ 76 (74) ≥ 75 ≥76 ≥ 77 ≥ 77 ≥ 77
International
Transparency
Korruptsioonitajumise indeks (koht) 17 13 13 12 11 10 10
International
65 Indeks koondab eri allikate andmeid ärivaldkonna ja riigiekspertide hinnangust avaliku sektori korruptsiooni tajumisele skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist ning asetab enam
kui 180 riiki pingeritta.
79
Programmi tegevuse sisu kirjeldus
Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks
järgmisi teenuseid: raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase poliitika kujundamine, kriminaalpoliitika kujundamine, raskete peitekuritegude avastamise teenus,
tunnistajakaitse ja varitegevuse teenus.
Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitluseks tehakse tulemuslikumat koostööd erinevate asutuste vahel ja luuakse õiguskaitseasutustele paremad
eeldused raske ja organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks. Peamised tegevussuunad on seotud küber- ja narkokuritegevuse vastase võitluse, rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise, ning korruptsiooni tõkestamise, samuti majanduskuritegevuse vastase võitluse, kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise,
inimkaubanduse tõkestamisega.
Võimekus 3.2.1. Küberkuritegevuse vastane võitlus
Võimekuse eesmärk
1. Parandatud on eeldusi koondada küberkuritegevusest tervikpilt, et oleks võimalik Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
paremini hinnata küberkuritegevuse ohupilti, ulatust, saada ülevaade asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
tulevikusuundumustest, planeerida ennetuslikke ja menetluslikke tegevusi SIM, PPA, EKEI, JUM, MKM, RIA, Prokuratuur
ohuteadlikkuse tõstmiseks ja seada küberkuritegevuse vastases võitluses
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
analüüsil põhinevaid eesmärke.
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
1.1. PPA on loonud võimalused põhjaliku küberkuritegevuse statistilise keskkonna ja RE, välis- „Siseturvalisus
PPA 2024
tulevikutrendide järjepidevaks analüüsimiseks. vahendid 2023–2026“
80
Võimekuse eesmärk
2. Küberkuriteo avastamise ja selle toimepanija tuvastamise tõenäosus on kasvanud Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
ning küberkuritegude menetlemine muutunud tõhusamaks. Viie aasta keskmine asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
Prokuratuurile saadetud juhtumite arv on suurenenud või jäänud vähemalt samale SIM, PPA, SKA, EKEI, JUM, Prokuratuur
tasemele. Teadlikult panustatakse rahvusvahelise koostöö tõhustamisesse ja
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
strateegilisele partnerlusele.
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse66
2.1. Täiendõppe koolituskavadele tuginedes on tehtud esimesed süsteemsed RE, „Siseturvalisus
PPA SKA 2023
koolitused sihtrühmadele. välisvahendid 2023–2026“
2.2. Välja on töötatud ühtne menetluspraktika rahvusvahelise mõõtmega
RE,
küberkuritegude menetlemiseks ning menetlejatele on loodud keskne PPA 2023 sama
välisvahendid
menetluspraktikat, õpetusi ning juhendeid sisaldav veebikeskkond.
2.3. Analüüsitud on politsei struktuuri, et leida lahendusi, kuidas kõige säästlikumalt ja
PPA 2023 RE sama
mõjusamalt küberkuritegudega tegeleda.
„Siseturvalisus
2023–2026“, teiste
2.4. Arendatud on andmeanalüüsi, tehnilise analüüsi ja dekrüptimise suutlikkust läbi RE,
PPA EKEI 2023 tulemusvaldkondade
personali koolitamise ning tehniliste vahendite soetamise. välisvahendid
seonduvad
programmid
2.5. Suurendatud on Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo isikkoosseisu RE, lisavajadus, „Siseturvalisus
PPA SIM 2025
vastavalt PPA lisavajaduste ettepanekutele ning struktuuri analüüsile. välisvahendid 2023–2026“
2.6. Välja on arendatud küberkuritegudele spetsialiseeruvad menetlusüksused
„Siseturvalisus
prefektuurides vastavalt PPA lisavajaduste ettepanekutele ning struktuuri PPA SIM 2026 RE, lisavajadus
2023–2026“
analüüsile.
2.7. PPA on analüüsinud eraldiseisva (küber)pettuste ja kelmuse üksuse vajadust „Siseturvalisus
PPA SIM 2025 RE
struktuuris. 2023–2026“
66
Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille
saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
81
Võimekus 3.2.2. Narkokuritegevuse vastane võitlus
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
1. Parandatud on eeldusi narkootikumide pakkumise ja kättesaadavuse (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA,
vähendamiseks Eestis, sh interneti vahendusel. Oluliselt on vähendatud SKA, SMIT, EKEI, JUM, SOM, MTA, TAI, Prokuratuur, RA, Vanglateenistus,
narkootikumide levitamist noortele. teenusepakkujad
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid
planeeritakse67
„Siseturvalisus
1.1. Kaardistatud on narkootikumide pakkumise vähendamise teenuse JUM, SOM, TAI,
RE, välis- 2023–2026“, teiste
arendamiseks õigusandlikud-, väljaõppe-, tehnilised-, ressursi- jm probleemid ja SIM, PPA MTA, SIM SKA, RA, 2023
vahendid tulemusvaldkondade
vajadused. Kaardistuse alusel on tehtud ettepanekud teenuse arendamiseks. EKEI, Prokuratuur
seonduvad programmid
1.2. Narkootikumide pakkumise vähendamisega ja raskete peitkuritegude
(korruptsioon, majandus, küber, organiseeritud kuritegevus, laste seksuaalne
ärakasutamine) uurimisega seotud personali väljaõpet ja täiendusõpet on PPA, MTA, KAPO,
arendatud süsteemsemaks ja regulaarsemaks, et tagada tänapäevaste RA, EKEI, RE, välis-
SKA 2023 sama
teadmiste ja oskuste olemasolu (sh iga-aastased teabevahetuse ja koostöö Prokuratuur, vahendid
tõhustamise täienduskoolitused Sisekaitseakadeemias, regulaarne osalemine Vanglateenistus
nii Eestis toimuvatel kui ka rahvusvahelistel koolitustel, seminaridel,
konverentsidel ning muudel üritustel).
1.3. Kirjeldatud on vajadused narkosüütegude kohta andmete kogumise süsteemi
arendamiseks (sh süüteoga seotud ained, toimepanija sotsiaal-demograafiline
PPA, SKA, MTA, RA,
profiil, määratud karistused või alternatiivsed meetmed karistusele ning
EKEI, Prokuratuur, RE, välis-
informatsioon nende täitmise kohta). Tehtud on ettepanek andmebaaside (nt JUM, SIM 2023 sama
Vanglateenistus, vahendid
PRIS) arendamiseks ja koostoimeks selliselt, et eri asutuste andmed (nt TEHIK SMIT
üledoosid) on ristkasutatavad ja nende andmete põhjal on võimalik koostada
ohuhinnanguid, hinnata karistuspoliitika mõju ja teha muud analüütilist tööd.
1.4. Programmide (nt VALIK, SÜTIK, Puhas Tulevik) kättesaadavust on laiendatud JUM, PPA, SIM, 2023– RE, välis-
SOM, TAI sama
vajaduspõhiselt, mille eesmärk on suunata narkootikume tarvitavad süütegijad, MTA, Prokuratuur, 2025 vahendid
67
Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille
saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
82
sh alaealised, karistusmeetmete rakendamise asemel tervise- või SOM, TAI, teenuse-
sotsiaalteenustele (nõustamine, ravi, asendusravi, tugiisiku teenus jt), pakkujad
1.5. Arendatud on õiguskaitseasutuste suutlikkust küberkeskkonnas (sh internetis
SIM, SKA, RE, välis-
ja tumeveebis) toimepandud narkokuritegusid uurida, tuvastada ja menetleda PPA, MTA 2023 sama
Prokuratuur vahendid
ning kasutada oma töös digitõendeid.
Võimekus 3.2.3. Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamine ja tõkestamine
Võimekuse eesmärk
1. Rahapesu vastase strateegilise analüüsi võimekus on tõusnud tasemele, Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
mis võimaldab märgata ja operatiivselt reageerida tegevuste (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, RAM, RAB,
koondumistele või ümberjaotumistele, eesmärgiga tuvastada võimalikud Prokuratuur, FI, JUM, Eesti Pank, MTA
rahapesuskeemid ja -kanalid. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse68
„Siseturvalisus 2022–2025“,
1.1. Arendatud on IT-süsteem, mis võimaldab Rahapesu Andmebüroo RE, välis-
RAB RAM, SIM 2023 teiste tulemusvaldkondade
olemasolevaid andmeid strateegilise analüüsi jaoks töödelda. vahendid
seonduvad programmid
1.2. Suuremate riskidega, Rahapesu Andmebüroo järelevalvesektorisse
kuuluvatele asutustele (äriühinguteenusepakkujad,
finantseerimisasutused, virtuaalvääringu teenusepakkujad), on RE, välis-
RAB RAM 2023 RAM seonduv programm
kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks vahendid
aruandekohustuslikkus ning nende esitamiseks on kasutusel asjakohane
portaal.
1.3. Rahvusvaheliste rahapesu tüpoloogiate temaatilised analüüsid on RAB 2023–2024 RE
RAM seonduv programm
koostatud.
Võimekuse eesmärk
2. Arendatud on õiguskaitseasutuste võimekust avastada ja tõkestada Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
rahapesu kuritegusid. Arendatud on terrorismi rahastamise (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, SMIT, RAB,
avastamise ja tõkestamise suutlikkust, sh sellega seotud Prokuratuur, JUM, FI, RAM, MTA, Eesti Pangaliit, RIK
ametkondade võimekust. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE
68
Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille
saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
83
Võimekus 3.2.4. Korruptsiooni ennetamine ja tõkestamine69
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
1. Korruptsiooni tõkestamise võimekus muutub tõhusamaks ning (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
suurendatakse eeldusi suure mõjuga korruptsioonijuhtumite SIM, PPA, JUM, Prokuratuur
avastamiseks ja edukaks menetlemiseks. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid:
RE, lisavajadus, välisvahendid
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Seosed programmidega
„Siseturvalisus 2023–2026“, ja
programmid „Korruptsiooni-
1.1. PPAs on suurendatud erasektori korruptsiooni uurimisvõimekust. PPA SIM 2024–2026 RE, lisavajadus
vastase tegevuskava 2021–
2025“ elluviimiseks
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
2. Suurendatud on ennetavate tegevuste mõju korruptsioonivastases (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
võitluses, mis väljendub era- ja avaliku sektori teadlikkuse kasvus SIM, PPA, JUM, Prokuratuur
korruptsiooni vältida. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid:
RE, lisavajadus, välisvahendid
Programm, milles
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse70
„Korruptsioonivastase
2.1. Korruptsiooni puudutava uuring on läbi viidud erinevates 2023– Välis-
JUM SIM tegevuskava 2021–
sihtgruppides. 2024 vahendid
2025“ elluviimiseks
69
Korruptsiooni tõkestamise ja ennetamise teemad on terviklikult kajastatud JUM koordineeritud dokumendis „Korruptsioonivastane tegevuskava 2021–2025“, siseturvalisuse programmis on ennekõike
Siseministeeriumi vastutusega tegevuste ülevaade.
70
Sama, mis eelmine joonealune selgitus.
84
Võimekus 3.2.5. Majanduskuritegevuse vastane võitlus
Võimekuse eesmärk
1. Majanduskuritegude uurimises keskendutakse Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
eelkõige majanduskeskkonda enim mõjutavate kuritegude (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, Prokuratuur, MTA
toimepanemisele spetsialiseerunud isikute tuvastamiseks ja nende
toimepandud kuritegude menetlemisele. Selle tulemusel on selliste Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
kuritegude kohtusse saatmise arv suurenenud.
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse
RE, „Siseturvalisus 2023–2026“, teiste
1.2. PPAs on suurendanud ELi finantshuve kahjustavate kuritegude
PPA SIM 2024–2026 lisavajadus, tulemusvaldkondade seonduvad
uurimisvõimekust. välisvahendid. programmid
Võimekus 3.2.6. Kriminaaltulu tuvastamise, arestimise ja konfiskeerimise võimekus
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
1. Kuritegelikul teel saadud tulu arestimise ja konfiskeerimise suutlikkus ja asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei
menetlejate teadlikkus on kasvanud. planeeri): SIM, PPA, SKA, JUM, Prokuratuur, MTA
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse71
PPA, KAPO, „Siseturvalisus 2022–2025“, teiste
1.1. Kaardistatud on kriminaaltulu ja varade arestimise tõhustamist
MTA, SIM 2023 RE tulemusvaldkondade seonduvad
takistavad probleemkohad koos lahendusettepanekutega Prokuratuur programmid
1.2. Koostatud on ülevaade varade arestimist ja konfiskeerimist Prokuratuur,
2023–
võimaldavast regulatsioonist koos lahendusettepanekutega SIM, JUM PPA, KAPO, RE sama
2024
võimaluste parendamiseks EMTA
Võimekuse eesmärk
71
Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille
saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
85
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
2. Loodud on riigiülene võimekus koguda ja analüüsida teavet kriminaaltulu piirangute asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei
ja konfiskeerimise kohta. planeeri): SIM, PPA, JUM, Prokuratuur, MTA
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse
„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste
2.1 Loodud on riiklik andmebaas, kus on esitatud kriminaaltulu PPA, MTA, RE,
JUM, SIM 2023 tulemusvaldkondade seonduvad
kasutamisele seatud piirangud ja selle konfiskeerimise juhud. Prokuratuur välisvahendid
programmid
Võimekus 3.2.7. Inimkaubanduse ennetamine ja tõkestamine
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
1. Suurenenud on inimkaubanduse juhtumite tuvastamise võimekus ja (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): JUM,
juhtumite lahendamisega tegelevate spetsialistide teadlikkus. Arendatud PPA, SIM, Prokuratuur, SOM, erasektor, kolmas sektor
on riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ja infovahetust.
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse72
1.1. Läbi on viidud täiendkoolitused esmatasandi spetsialistide
riigi-, era- ja kolmandast sektorist inimkaubanduse SIM, SOM, SOM
SKA, SIM SKA,PPA, RE, „Siseturvalisus 2023–2026“, teiste
tõhusamaks märkamiseks, kriminaalmenetluse
PPA Prokuratuur, 2023–2025 välisvahendid, tulemusvaldkondade seonduvad
korraldamiseks ja ohvrite abistamiseks. Vajadusel
erasektor, kolmas lisataotlus programmid
kaasajastatakse või koostatakse vajalikud koolitus- ja sektor
juhendmaterjalid.
1.2. Suurendatud on rahvusvahelist koostööd ja infovahetust RE,
inimkaubandusohvrite asukohariikidega juhtumite PPA JuM, SoM 2023–2025 välisvahendid, sama
tõhusamaks menetlemiseks ja ohvrite abistamiseks. lisataotlus
72
Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille
saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
86
Võimekus 3.2.8. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse toetamine
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
1. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tegevused on (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SKA, KAPO,
toetatud asjakohase väljaõppe, tehnika ja varustusega. MTA, Prokuratuur
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse73
1.1. Raskete peitkuritegude (Narko, korruptsioon, majandus,
küber, organiseeritud kuritegevus, laste seksuaalne
PPA, MTA, KAPO, RE, välis- „Siseturvalisus
ärakasutamine) uurimise tõhustamiseks on välja arendatud SKA 2023–2026
Prokuratuur vahendid 2023–2026“
täiendõppe võimekus, mis on süsteemne, regulaarne,
praktiline ja tänapäevane.
1.2. Kaardistatud on vajadus ja loodud on ametkondlik võimekus RE, „Siseturvalisus
PPA SIM 2023–2026
avaliku allikate põhiseks analüüsiks. välisvahendid 2023–2026“
73
Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille
saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
87
Alameede ehk programmi tegevus 3.3. Objektivalve ja isikukaitse
Eesmärk
Objektide valvet ja isikukaitset on arendatud viisil, mis võimaldab toime tulla muutuvast ohupildist tulenevate ohtudega.
Mõõdikud ja täpsemad tegevused on esitatud programmi piiratud ligipääsuga dokumendis.
88
Alameede ehk programmi tegevus 3.4. Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja
nende lahendamine
Eesmärk
Eesti on valmis toime tulema erinevate kriisidega. Elutähtsate teenuste toimimine on tagatud igal ajal. Loodud on senisest paremad eeldused, et kriisidest põhjustatud
kahjud oleksid riigile ja elanikele võimalikult väikesed.
Mõõdikud
2020 2021
Mõõdiku nimi 2019 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
(tegelik) (tegelik)
Indeks on väljatöötamisel, alg- ja sihttasemed
Hädaolukorraks valmisoleku indeks RK
määratakse aastal 2022.
Elanike osakaal, kes hindavad heaks Eesti Siseturvalisuse avaliku
- (56%) - ≥ 56% (56%) - ≥ 60% - ≥ 60%
valmisolekut tulla toime erinevate kriisidega arvamuse uuring
Elanike hädaolukordadeks valmisoleku indeks 45 - ≥ 50 (45) - ≥ 57 - ≥ 65 ≥ 65 PÄA
Programmi tegevuse sisu kirjeldus
Programm keskendub Siseministeeriumi valitsemisala asutuste eest veetavatele tegevusele. Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Päästeamet ja
Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: teabeseire korraldamine, hädaolukorra riskihalduse teenus,
hädaolukorraks valmisoleku teenus, elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku teenus, piiriülese päästetöö ja humanitaarabi teenus, kriisikommunikatsiooni teenus,
riskikommunikatsiooni teenus, ulatusliku evakuatsiooni teenus.
Programmi tegevuse abil parandatakse kriisideks valmisolekut. Siseministeeriumi haldusala asutused hoiavad ajakohasena hädaolukorra riskianalüüsid ja hädaolukorra
lahendamise plaanid, samuti on valmis abistama partnereid kriiside lahendamisel (näiteks Terviseamet ja COVID kriis). Päästeamet nõustab kohalikke omavalitsusi
kriisideks valmisoleku tõstmisel. Ühtlustatakse hädaolukordadeks ja riigikaitse kriisideks valmistumise ning kriisiaegse juhtimise ja koostöö korraldust. Luuakse senisest
paremad eeldused elanike hakkamasaamiseks kriisiolukordades (nt teavitustegevused, riskikommunikatsioon). Tõhustatakse elanikkonnakaitse meetmeid nagu
ulatuslik evakuatsioon, ohuteavitus ja varjumine.
89
Võimekus 3.4.1 Olukorrateadlikkuse tagamine
Võimekuse eesmärk
1. Siseministeeriumi valitsemisala juhtkonna otsustusprotsess on toetatud Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
(info liikumine asutuse siseselt ja partnerite vahel, olukorrapildi (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, SKA, PÄA,
koostamine ja sellele tähenduse andmine ja selle baasil prognoosi PPA, KAPO, HÄK
koostamine edasisteks arenguteks). Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE
Programm, kus
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse74
SKA, PÄA, PPA, KAPO, „Siseturvalisus
1.1. Info jagamise keskkonda on arendatud (Sitrep). SIM 2023–2024
HÄK, SMIT 2023–2026“
1.2. Loodud on analüütiline võimekus olukorrapildile tähenduse andmiseks ja SKA, PÄA, PPA, KAPO,
SIM 2023–2024 sama
edasise arengute prognooside koostamiseks. HÄK, SMIT
Võimekus 3.4.2. Kriisideks valmistumine
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
(planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, MKM, SOM,
1. Tagatud on elutähtsate teenuste ja riigi kriitiliste funktsioonide
Eesti Pank, KAM, RAM, KEM, SKA, OSPA, omavalitsused (ETKA) ja elutähtsa teenuse
toimepidevus.
osutajad (ETO), ministeeriumid
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
Programm, kus
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse75
1.1. Suurendatud on SiM valitsemisala asutuste kriitiliste teenuste RE/välis- „Siseturvalisus
SiM 2023–2026
toimepidevust, sh luuakse varud koos ladustamise võimalustega. vahendid 2023–2026“
Võimekuse eesmärk
74
Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille
saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
75
Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille
saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
90
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
2. SIM valitsemisalas on valmistunud hädaolukordade lahendamiseks ja vastalt asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
ähvardavatele ohtudele. Kriisiplaanid, sh HOLPid on ajakohased ja võimelüngad on SIM, RK, SOM, PPA, PÄA, ministeeriumid, täidesaatva riigivõimu asutused,
likvideeritud. omavalitsused
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE
Programm, kus
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse76
2.1. Suurendatud on ulatusliku evakuatsiooni elluviimise ning evakuatsioonikohtades „Siseturvalisus
PÄA KOV, PPA 2024
elanike majutamise võimekust. 2023–2026“
2.2. Suurendatud on võimekust kriisides massiliselt hukkunutega tegutsemisel. SIM 2024 sama
SIM, MKM,
2.3. Valminud on ohuteavituse süsteemi I etapp (sh ohualapõhine lühisõnum,
PÄA, HÄK RIKS, SMIT, 2023 sama
sireenid). KOV
SIM, MKM,
2.4. Valminud on ohuteavituse süsteemi II etapp (CAP 77 liidestused). PÄA, HÄK RIKS, SMIT, 2025 sama
KOV
2.5. Suurendatud on varjumisvõimekust, luues juhendmaterjali varjumiskohtade
tugevdamisvõimaluste kohta, kontrollitakse ja tähistatakse avalikud PÄA KOV 2023 sama
varjumiskohad.
76
Sama märkus, mis eelmine.
77
CAP – common alerting protocol.
91
Alameede ehk programmi tegevus 3.5. Piirihaldus
Eesmärk
Eesti piir kui Euroopa Liidu välispiir on valvatud ja kaitstud ning see on piisav julgeoleku tagamiseks. Tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine, ebaseaduslikud
toimingud piiri lähedal, inimkaubandus ja salakaubavedu. Eesti piiril on tagatud reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele.
Mõõdikud
Algtase 2020 2021
Mõõdiku nimi 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
(2018) (tegelik) (tegelik)
Riigikaitse avaliku
Elanike osakaal, kelle hinnangul on ≥ 60% ≥ 62%
61% ≥ 63% ≥ 64% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65% arvamuse uuring;
Eesti välispiir hästi kaitstud (64%) (56%)
KAM
Maismaapiiri (sh Peipsi järv ja Narva jõgi) ≥ 52%
52% ≥ 52% (57%) ≥ 60% ≥ 65% ≥70% ≥ 75% ≥ 75% PPA
kaetus tehnilise seirega (52%)
Programmi tegevuse sisu kirjeldus
Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks
järgmisi teenuseid: piirivalvepoliitika kujundamise teenus, piiri valvamise teenus, piirikontrolli teostamise teenus.
Piirihaldus on suunatud nii Eesti kui Euroopa Liidu välispiiri valvamisele ja kaitsmisele selliselt, et see oleks piisav julgeoleku tagamiseks. Piiri valvamise ja kaitsmisega
tõkestatakse piiri ebaseaduslikku ületamist, ebaseaduslikke toiminguid piiri lähedal, inimkaubandust ja salakaubavedu. Samuti tagatakse reisijasõbralik piirikontroll, mis
vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele.
Järgmiste aastate jooksul on kavas välja ehitada idapiir. 2021. aasta lõpus otsustas Vabariigi Valitsus eraldada piiritaristu täiendavate arendusplaanide elluviimiseks
Siseministeeriumile 22,47 miljonit eurot. Nimetatud summa eest on võimalik rajada maismaapiirile viivitusaed, kohtadesse, kus oldi sellest piiratud eelarve tõttu loobutud
ning suurendada piiri valvamise võimekust Narva jõel. Idapiiri väljaehitamisega jätkatakse vastavalt projektiplaanile ning täiendavate eelarveliste vahendite saamisel on
võimalik piir täielikult välja ehitada 2025. aasta lõpuks.
92
Võimekus 3.5.1. Piirikontroll, riigipiiri valvamine ja kaitse, piiriolukorra info haldamine ning operatiivkoostöö
Võimekuse eesmärk
1. Suurendatud on piiri valvamise ja kaitsmise ning piiride seire kvaliteeti, et Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
tõkestada ebaseaduslikku piiriületust, inimkaubandust ning salakaubavedu (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
Eestisse piiripunktide kaudu ja piiripunktide vahelisel alal. Piirihalduses PPA, SIM, SMIT, MTA, KV, KL
kasutatakse võimalikult innovaatilisi lahendusi, tagatud on infosüsteemide
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
arendused, koostalitlusvõime ning jätkusuutlik arendamine.
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse
1.1. Valmis on ehitatud Idapiiri maismaaosa taristu ja tehniline „Siseturvalisus
PPA SIM, SMIT 2023–2026 RE, välisvahendid
seiresüsteem ning korraldatud on selle hooldus. 2023–2026“
1.2. Parendatud on maismaapiiri seirevõimet ning on tagatud PPA, SMIT SIM 2023–2026 RE, välisvahendid sama
seiresüsteemide koostalitlusvõime ja infovahetus.
1.3. Suurendatud on öövaatluse võimekust. PPA 2023 RE, välisvahendid sama
1.4. Parendatud on suutlikkust reageerida piiriintsidentidele. PPA 2023–2023 RE, välisvahendid sama
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma
2. Piirikontroll vastab Schengeni õigustiku nõuetele, arvestab
teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, SKA, VÄM, RAM, MKM, MTA, KV, VTA
piiriliikluse mahtu ja intensiivsust ning on reisijasõbralik.
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse
2.1. Suurendatud on automaatse piirikontrolli osatähtsust. Välja on
PPA,
töötatud ja/või kasutusele võetud innovaatilisi ITlahendusi ning SIM 2023 RE, välisvahendid „Siseturvalisus 2023–2026“
SMIT
tagatud nende jätkusuutlikkus.
2.2. Arendatud on piirihalduseks vajalikke infosüsteeme, tagatud SIM, MTA,
„Siseturvalisus 2022–2025“, muu
koostalitlusvõime ning jätkusuutlikkus, sh EL sisenemise ja PPA, SMIT RAM, VTA, 2023 RE, välisvahendid
täpsustatakse
väljumise süsteem, ELi reisilubade süsteem. KV, VÄM
2.3. Piirikontrollis on kasutusele võetud biomeetrilistel andmetel PPA, SMIT SIM 2023 RE, välisvahendid „Siseturvalisus 2023–2026“
põhinev isikute tuvastamine.
„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste
2.4. Tõhustatud on koostööd vedajatega. PPA SIM, RAM 2023 RE, välisvahendid tulemusvaldkondade seonduvad
programmid
93
Võimekuse eesmärk
3. Parendatud on välispiiri olukorrapildi analüüsimise ja info Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused:
vahetamise suutlikkust, et tagada piisav teave sündmuste PPA, SIM, SMIT, MTA, VÄM, VTA, KV
ennetamiseks, neile reageerimiseks ja koostöö
korraldamiseks. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse
3.1. Rakendatud on täies funktsionaalsuses politsei taktikalise
PPA, SMIT SIM 2023 RE, välisvahendid „Siseturvalisus 2023–2026“
juhtimise andmekogu (KILP).
„Siseturvalisus 2023–2026“, teiste
3.2. Tõhustatud on koostööd sisserände lähteriikide ja
PPA SIM, VÄM 2023 RE, välisvahendid tulemusvaldkondade seonduvad
rahvusvaheliste organisatsioonidega.
programmid
3.3. Sisepiiridel on tõhustatud Schengeni
PPA SIM, MTA 2023 RE, välisvahendid sama
kompensatsioonimeetmete rakendamist.
94
MEEDE 4. Eesti arengut toetav
Meede 4. Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja
kodakondsus-,
identiteedihalduspoliitika
rände- ja
identiteedihalduspoliitika
Meetme eesmärk: Eesti kodakondsus-, rände- ja Meetme peavastutaja: Siseministeerium
identiteedihalduspoliitika on usaldusväärsed, inno-
Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste
vaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti
raha selles meetmes: Politsei- ja Piirivalveamet,
arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning
Kaitsepolitseiamet, Siseministeeriumi Infotehno-
tagades siseturvalisust.
loogia- ja arenduskeskus, Sisekaitseakadeemia
Meetme kirjeldus: Meetmes keskendutakse
Kaasvastutajad või programmi eesmärkide
kodakondsuspoliitika, välismaalaste Eestisse ela-
saavutamisse panustajad, kes ei planeeri oma
ma asumise ja Eestis ajutise viibimise poliitika,
teenuste raha selles meetmes (nimetatud pooltega
varjupaigapoliitika, migratsioonijärelevalve ja
seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et
tagasisaatmispoliitika kujundamisele ja elluviimi-
anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende
sele. Samuti käsitletakse programmis rahvastiku-
tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal):
halduse seisukohalt põhitähtsusega identiteedi-
Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium,
haldus- ning isikut tõendavate dokumentide
Haridus- ja Teadusministeerium, Välisminis-
poliitika kujundamist ja elluviimist.
teerium, Justiitsministeerium, Riigikantselei,
Meede koosneb kolmest programmi tegevusest: Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommu-
nikatsiooniministeerium
1. Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine
ning elluviimine
2. Migratsioonijärelevalve
3. Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide
välja andmine
94
Meetme mõõdikud
Algtase 2020 2021 2022
2023 2024 2025 2026 Allikas
(2018) (tegelik) (tegelik) (tegelik)
Elanike osakaal, kes Standard
peavad sisserännet 12% ≤ 12% ≤ 12% Eurobaro-
≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 10% ≤ 10%
riigi peamiseks (2018) (15%) (8%) meeter
mureks
Teistest rahvustest
isikute hulgas tugeva 39%/ ≥ 40%/ ≥ 40%
≥ 40%/ ≥ 40%/ ≥ 40%/ ≥ 40%/ ≥ 40%/ integratsiooni
ja keskmise 47%78 55% /55%
55% 55% 55% 55% 55% monitooring
riigiidentiteediga (2017) (39%/46%) (-)
isikute osakaal
Elanike osakaal, kes
hindavad Eesti
valmisolekut tulla 36% ≥ 36% ≥ 36% ≥ 36%
≥ 36% ≥ 36% ≥ 40% ≥ 40% STU
toime ulatusliku (2018) (37%) (-) (42%)
põgenike
sisserändega heaks
Turvalist identiteeti
„Eesti info-
kasutavate inimeste
64% ≥ 70% ≥ 70% ühiskonna
osakaal elektroonilist ≥ 70% ≥ 70% ≥ 70% ≥ 74% ≥ 74%
(2019) (63%) (69%)80 arengukava
identiteeti (eID-d)79
2020“ mõõdik
omavatest isikutest
E-taotluskeskkonnas
taotletavate
toiminguliikide osakaal ≥ 45%
- (33%) ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% PPA
kõikidest identiteedi- (33%)
ja rändevaldkonna
toiminguliikidest
Rahulolu Eesti
kodaniku isikut
≥ 85%
tõendava dokumendi - (91%) ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% PPA
(93%)
taotlemise e-
teenusega
Olukorra analüüs
Eesti kodakondsus-, identiteedihaldus- ja rände- Statistikaameti rahvastikuprognoosi alusel vähe-
poliitika valdkonnad on seotud maailmas viimase neb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv
kümnendi jooksul esile kerkinud mitme trendiga, järgmise ligi 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku
mis suure tõenäosusega jätkuvad ning süvenevad iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra
ka tulevikus. Nendest tulenevad võimalused kui ka ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest81.
riskid mõjutavad nii otseselt kui ka kaudselt Eesti Lisaks vähenemisele on suundumuseks ka rahvas-
arengut toetava kodakondsus, rände- ja tiku vananemine. Tööealiste osakaal rahvastikus
identiteedihalduspoliitika meetmes kirjeldatud väheneb järk-järgult: kui 2015. aasta alguses oli
valdkondade poliitikate kujundamist ja elluviimist. umbes 800 000 tööealist inimest (vanuses 20–
64), siis 2040. aastaks on see vähenenud
78 tugev identiteet 39%, keskmine identiteet 47%
79 Kasutajaks loetakse viimase aasta jooksul vähemalt ühe korra eID-teenuse kasutaja (kasutamise all peetakse silmas nii autentimist kui
ka allkirjastamist).
80
Mõõdiku arvutamise metoodika muutus 2021. aastal, aruandes esitati madalam tulemus 38%, mis tähendab, et kõigist eID omanikest
on 38% kasutanud seda 10 või enam korda aasta jooksul. Edaspidi kasutatakse aga aasta jooksul vähemalt ühe toimingu teinute
osakaalu.
81 Statistikaamet. Veebis kättesaadav aadressil https://www.stat.ee/pressiteade-2014-022.
95
160 000 inimese võrra. Samamoodi väheneb kasv84 ning selle ja identiteedivarguste levik
vananemise tõttu Euroopa Liidu liikmesriikide maailmas, loovad aga vajaduse tagada turvalised
rahvastik, mis toob kaasa vajaduse tööjõu tehnoloogilised lahendused, toimetulek võimalike
kättesaadavuse suurendamiseks ning siin ohtude ja riskidega ning tõsikindel identiteedi-
konkureerivad liikmesriigid nii teiste maailma haldus.
riikide kui üksteisega.
Samuti tuleb isikut tõendavate dokumentide ja
Samas tuleb arvesse võtta, et kodakondsus- ja identiteedihaldusvaldkonna poliitikakujundamises
rändepoliitika valdkondade seadusandlikku ja arvestada rahvusvaheliste, sh EL-i kohustustega
poliitilist keskkonda mõjutavad otseselt nii (näiteks e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike
Vabariigi Valitsuse (sh valimistsüklid) ja Euroopa usaldusteenuste ehk eIDAS määrus). Poliitika-
Liidu prioriteedid (sh valimistsüklid nii liikmes- kujundamisega luuakse aluspõhimõtted, kohus-
riikides kui ka EL-i institutsioonides), kui ka Eesti ja tused ja tingimused ülepiiriliste e-teenuste
teiste EL naaberriikide stabiilsus. Samuti on kasutamiseks ja digitaalallkirja tunnustamiseks
meetme „Tõhus rahvastikuhaldus“ valdkonnad ning vastavus rahvusvahelistele standarditele ja
seotud üleilmsete riikide vaheliste kokkulepetega, normidele. Nii Eesti isikut tõendavate dokumentide
näiteks globaalse pagulasraamistiku82 ning rände- kasutajate kui ka e-riigi ja selle süsteemis olevate
raamistikuga83. Sisserände lähteriikide (eelkõige andmebaaside (sh on üks vanemaid andmebaase
Aafrika ja Aasia, sh Lähis-Ida riikide) nõrk poliitiline Eesti rahvastikuregister) seisukohalt on oluline, et
stabiilsus ning majanduslik olukord, samuti viimase kümne aasta jooksul muutunud ja
looduskeskkonna elamiskõlblikkuse vähenemine, jätkuvalt muutumas ootused ja nõudlus igapäeva-
riikide vaheline konkurents loodusressursside toimetuste tegemiseks mugavate ja kliendi-
(vesi, viljakas maa) pärast ja looduskatastroofide sõbralike e-kanalite kaudu.
sagenemine mõjutavad nii rändevoogusid kui
Eestis kasutatakse elektroonset ID-d harukordselt
lähte-, transiit- ja vastuvõtvate riikide poliitikaid.
palju, mis muudab igapäevase asjaajamise olu-
Rändetrendidele, sh sellele millise profiiliga
liselt lihtsamaks85, aga teisalt tekitab surve erineva-
inimesed rändavad ja millist tuge nad sihtriikides
te süsteemide (isikut tõendavate dokumentide
vajavad, avaldavad otsest mõju ka rahvaarvu ja
väljaandmine, identiteedihaldus, sh amortiseeru-
noorte osakaalu kasv paljudes riikides, eeskätt
nud ja iganenud andmebaasid) toimimise
Aafrika ja Aasia riikides.
tagamiseks86, kuivõrd ilma digitaalset dokumenti
Isikut tõendavate dokumentide ja identiteedi- kasutamata oleks riigi erinevate valdkondade
haldusvaldkonda mõjutavad ülemaailmsed trend- toimimine ohus, kui mitte võimatu.
id, nagu internetiühenduse ning mobiilside kätte-
Rändeprotsessid ja identiteedihaldusega seotud
saadavuse ja kasutamise kasv, tahvelarvutite ja
arengusuundumused on ülemaailmsed ja seetõttu
nutiseadmete levik ning IKT kasutamise oskused
on tõhusa rahvastikuhalduse meetme ala-
ja võimalused (tehisintellekt, pilvetehnoloogia,
valdkondade peamiseid väljakutseid saavutada
suurandmed, plokiahela tehnoloogia), majanduse
eesmärgid pidevalt muutuvas keskkonnas,
ja äritegevuse üleilmastumine, inimeste mobiilsus
arvestades maailmas, EL-is ja Eestis toimuvat.
ja ränne. Sealhulgas on üha levinumad asukohast
Kuigi enamik meetmes kokkulepitud tegevusi on
sõltumatud töökohad ning suurenev vajadus teha
jätkutegevused „Siseturvalisuse arengukavast
toiminguid e-keskkonnas, sh end digitaalselt
2015–2020“, on olulised uued märksõnad vajadus
autentida ja digitaalne allkiri anda. Teenuste üldist
ja soov leida innovaatilisi ja kliendikeskseid
pakkumist mõjutab Euroopa ühtne digiturg.
lähenemisi, et soodustada kvalifitseeritud sisse-
Kuritegevuse surve, sealhulgas küberkuritegevuse
rännet, luua olemasolevate ja uute siseturvalisuse
82 Lisateave: https://refugeesmigrants.un.org/refugees-compact
83 Lisateave: https://refugeesmigrants.un.org/migration-compact
8484
McAfee ja Washingtoni Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) koostatud raportis on leitud, et küberrünnakute
põhjustatud kulu on alates 2014. aastast kasvanud. Toona hinnati kahjudeks 445 miljardit dollarit aastas. Praegu läheb üle kogu maailma
see maksma 600 miljardit dollarit aastas. Küberintsidentidest teatamise arv on järsult kasvanud ka Eestis.
85 Nii kodanikud kui ka ettevõtjad leiavad, et avalikud e-teenused aitavad neil säästa raha ja aega ning avalike teenustega ollakse üldiselt
rahul. 2012. aastal väljendas e-teenustega rahulolu 76% ettevõtjatest ja 67% kodanikest
86 Elektrooniline isikutuvastus ning digitaalallkirja andmine on elutähtis teenus (hädaolukorra seaduse § 36, lõige 1 punkt 8).
96
valdkonna andmebaaside koostalitusvõime kui ka hoidmisele olulised piirangud. Tasakaalustamaks
arendada ja ajakohastada IKT valdkonda. Kõik see Eesti rahvaarvu vähenemist, tuleb soodustada ka
on vajalik, et soodustada seaduslikku rännet, Eesti majandusele kõrget lisandväärtust loovate
optimeerida menetluskoormust, tagada e-riigi välismaalaste, nagu tehnikateaduste spetsialisti-
jätkusuutlikkus, pakkuda kliendikesksemaid teenu- de, ettevõtlusega tegelevate eresidentide ja
seid, kuid ka selleks, et ennetada ja avastada investorite Eestisse elama asumist. Peale tipp-
ebaseadusliku rände juhtusid ning tagada avalik spetsialistide on suurenenud Eestis vajadus ka
kord ja julgeolek. suurt lisandväärtust loova oskustööjõu järele. Neid
võib olla vaja nii hooajaliselt kui ka püsivalt.
Ränne
Samaaegselt tuleb aga tagada Eesti tööjõuturu
Eesti sisserändepoliitika põhieesmärk on soodus- jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime ning vältida
tada nende välismaalaste Eestisse tulekut, kes tuleb välismaise odavtööjõu massilist ära-
annavad ühiskonnale kõrget lisandväärtust ning kasutamist. Nende teemade edendamisel on mh
kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvide, EL- oluline, et „Sidusa Eesti arengukava 2030“
i õiguse ja põhivabadustega. Teiseks on vaja ära elluviimisel tegeletakse kohanemise toetamisega,
hoida ebaseaduslikku rännet ja korraldada riigis mis on vajalik nii lühikest kui pikka aega Eestis
seadusliku aluseta viibivate välismaalaste kiire viibivate sisserändajate puhul. Pikemaks ajaks
tagasisaatmine, et tagada turvalisus, avalik kord ja Eestisse elama asujate puhul on tarvis senisest
riigi julgeolek. enam läbi mõelda süsteemsed lõimumis-
tegevused, sest nad mõjutavad Eesti püsi-
Majanduses viimastel aastatel toimunud muutu-
elanikkonna koosseisu pikemas perspektiivis.
sed: ekspordi osatähtsus ettevõtluses on senisest
Teistest enam peab tähelepanu pöörama nendele
suurem, kvalifitseeritud töötajaid eeldavate töö-
sisserändajatele, kelle tugistruktuurid Eestisse
kohtade arv on kasvanud ning riigi eesmärk
saabumisel on nõrgemad, näiteks pererändega
suurendada konkurentsivõimeliste, lisandväärtust
saabujad. Oluline on kaasata tööjõuturule needki
loovate ning teadus- ja arendustegevusel põhi-
inimesed, kes on Eestis omandanud kõrghariduse
nevate ettevõtete osakaalu, on tinginud suurema
ning seetõttu juba enne tööle asumist teatud
nõudluse kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu järele.
määral kohanenud ja ühiskonda lõimunud. Lisaks
Kui tööjõupuudust on teatud määral võimalik
eelnevale peab arvestama ka järjest suureneva
leevendada tootmisprotsesside automatiseeri-
välismaal elavate Eesti kodanike tagasi-
mise ja mehhaniseerimisega, ei ole ainuüksi tööjõu
pöördumisega87.
kasutamise ja töörollide ümbervaatamine piisav
lahendus, arvestades, et tööealiste elanike arv Eesti inimeste vastuvõtlikkus sisserändesse on
väheneb ka edaspidi. mitmesuguste hirmude ja eelarvamuste tõttu
vähene, mistõttu on muutunud keeruliseks
Järgmiste aastate oluline märksõna on ka tööjõu
soodustada nii välismaiste tippspetsialistide
mobiilsus. Kvalifitseeritud tööjõud on järjest
värbamist, erinevate sisserände rühmade saabu-
mobiilsem ja nende ränne ei toimi klassikalisel
mist ning rahvusvahelise kaitse saajate vastu-
punktist A punkti B põhimõttel. Traditsioonilised
võtmist ja korraldada nende kohalikesse oma-
töötamise reeglid ei pruugi tööjõu mobiilsusele
valitsuse üksustesse elama asumist. Vastuvõtva
vastata. Kuna kvalifitseeritud töötajate pärast
ühiskonna avatus sisserändajate suhtes mõjutab
konkureerivad kõik maailma riigid, peab Eesti
aga oluliselt kvalifitseeritud välisspetsialistide
leidma viise neid siia meelitada. Eri tasanditel
soovi siia elama asuda. Samuti on avatud
võetud sammud on suurendanud Eesti
suhtumisega ühiskondades uussisserändajatel
atraktiivsust tippspetsialistide silmis ning paranda-
kergem kohaneda ja lõimuda ning pingete
nud nende võimalusi Eestisse elama ja tööle
asuda. Muutused maailmas ja tööturul on tinginud
olukorra, kus kehtiv regulatsioon seab tipp-
spetsialistide meelitamisele ning nende siin
87 Kohanemise, lõimumise ja tagasipöördumise teemasid käsitletakse praegu koostmaisel olevas arengukavas „Rahvastik ja sidus
ühiskond“. Eestisse tagasipöördujate teemaga tegeletakse Eestis praegu rahvuskaaslaste programmi raames. „Rahvuskaaslaste
programm 2014–2020“ on veebis kättesaadav aadressil
https://www.hm.ee/sites/default/files/rahvuskaaslaste_programm_2014_2020.pdf (30.05.2019).
97
tekkimise risk ühiskonna eri gruppide vahel on mujal Euroopas, suureneb lisaks rahvusvahelise
väiksem88. kaitse taotlejate arvule ning erinevatele ümber-
asustamise ja –paigutamise algatustele, ka
Rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad
haavatavate inimeste hulk nii kaitse taotlejate kui
Lisaks tavarände korras saabunud rahvusvahelise ka selle saajate hulgas. Samuti sisserändajate
kaitse taotlejatele on Eesti rahvusvaheliste profiil mitmekesistub, mistõttu tuleb ka edaspidi
kohustuste täitmiseks 2015–2017. aastate rände- olla valmis järgmisteks tegevusteks:
kava ja Euroopa Komisjoni 2017. aasta üleskutse
1. tagada menetluste väga hea kvaliteet, avalik
alusel kokku ümberasustanud ja -paigutanud 213
kord, julgeolek ning Eesti valmisolek täita EL-i
inimest. Eesti on lugenud 2015–2017. aastate
ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid
Euroopa Liidu rändekava ja Euroopa Komisjoni
kohustusi, muu hulgas avastada võimalikke
2017. aasta üleskutse ning Vabariigi Valitsuse
varjupaigasüsteemi väärkasutamise juhtu-
14.12.2017 otsuse alusel kokkulepitud tegevused
meid tava- ning suurenenud rändesurve
lõppenuks ning ümberasustamisega 2020. aastast
olukorras.
alates jätkatud ei ole. Rahvusvaheliste vägede
väljatoomine Afganistanist ja Talibani võimuletulek 2. tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja
seal muutis järsult julgeolekuolukorda. Sellega saajatele vajalikud vastuvõtutingimused tava-
seoses otsustas Vabariigi Valitsus 19.08.2021 ning suurenenud rändesurve olukorras, et
Afganistanist Eestisse 2021. aastal ümber asusta- toetada nende iseseisvat toimetulekut, koha-
da või ümber paigutada kuni 30 rahvusvahelist nemist, lõimumist. Sh kindlustada lastele
kaitset vajavat inimest, kellest 14 inimest jõudis kohustuslik kooliharidus, toetada rahvus-
Eestisse 2021. aasta sügisel. Tulenevalt vahelise kaitse taotlejate ja saajate panus-
24.02.2022 alanud Venemaa agressioonist tamist Eesti ühiskonda, pakkuda täis-
Ukraina vastu, võttis Euroopa Nõukogu 04.03.2022 kasvanutele tööks vajalikku kutse omandamist
vastu otsuse rakendada ajutise kaitse direktiivi. ning toetada töö leidmist, vältimaks territori-
09.03.2022 jõustus Vabariigi Valitsuse korraldus, aalselt isoleeritud kogukondade tekkimist.
mille alusel saavad sõja eest Eestisse tulnud Neid tegevusi käsitletakse täpsemini arengu-
Ukraina kodanikud, pagulased ja nende pere- kavas „Sidusa Eesti arengukava 2030“.
liikmed taotleda ajutist kaitset Eestis. 20.05.2022 Oluline on parandada valmisolekut ja toimetulekut
andmetel oli Eestisse saabunud 62 173 sõja- suurenenud rändesurvega Eestis ja võtta EL-i
põgenikku, kellest 23 282 kasutas Eestit transiidi- ühtse varjupaigasüsteemi reform üle Eesti
na. Eestisse oli jäänud 38 891 Ukraina sõja- õigusesse.
põgenikku, kellest vähemalt 18 762 olid alaealised.
21.08.2022 seisuga on rahvusvahelise kaitse Ebaseadusliku rände tõkestamine
taotlejate arv tõusnud 995-le inimesele, kellest 792 Eesti ühiskonda panustavate inimeste sisserände
moodustavad täiendava kaitse saajad. Seega on tingimuste lihtsustamise kõrval on viimastel
oluliselt suurenenud nende inimeste hulk, kellele on aastatel suurenenud oht välismaalaste eba-
pärast Eestisse jõudmist vaja pikaajalisi süsteem- seaduslikuks Eestisse sisenemiseks, sealhulgas
seid kohanemist ja sotsiaalmajanduslikku lõimu- rände instrumentaliseerimiseks, viisade ja elamis-
mist toetavaid teenuseid (sh eelkõige elukohta), lubade väärkasutamiseks ning siin eba-
mis arvestavad rahvusvahelise kaitse saanute seaduslikuks töötamiseks. Suurenenud nõudlus
eripärasid ja aitavad Eestis iseseisvalt toime tulla. välistööjõu järele on kaasa toonud üha rohkem
Kohanemist puudutavat käsitletakse „Sidusa Eesti välismaalaste tööalase ärakasutamise juhtumeid,
arengukava 2030“ dokumendis ja selle ellu- mis varieeruvad kergematest ekspluateerimise
viimiseks suunatud programmides. vormidest inimkaubanduseni sunniviisilise töö
Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja selle saanud eesmärgil. Seega on oluline takistada seaduslike
inimeste arvu suurenemine ning ümber- rände reeglite eiramist ning jätkata ebaseadusliku
asustamine ja -paigutamine on olnud uus töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks vajalike
kogemus Eesti riigile ja ühiskonnale. Kuna tegevuste elluviimisega.
järgmise kümne aasta prognoos näitab, et nii nagu
88 Kohanemist ja lõimumist käsitletakse „Sidusa Eesti arengukavas 2030“.
98
Tõhus migratsioonijärelevalve (sh välismaalaste meetmetega (tunnustamine, keeleõpe, sh keele-
ebaseadusliku töötamise ennetamine) eeldab õppe lepingud, kodanikuharidus) kodakondsuse
usalduslikke partnerlussuhteid isikutega, kes pea- taotlemist ja selle väärtustamist.
vad kontrollima välismaalase riigis viibimise
Lisaks eelnevale on siseturvalisuse tagamisel
seaduslikkust, ning teiste riikidega, kust välis-
oluline siduda kodakondsuseta pikaajalise elamis-
maalane võib Eestisse saabuda. Tähtis on moti-
loaga Eesti elanikud Eesti riigi ja ühiskonnaga.
veerida välismaalastega kokkupuutuvaid partne-
Määratlemata kodakondsusega inimeste arv küll
reid ja teisi riike koostööle, et leida ühiselt lahen-
väheneb aasta-aastalt, kuid see suundumus on
dused teabevahetuse ja teadlikkuse suurenda-
viimastel aastatel aeglustunud89. Uuringud90 näita-
miseks.
vad, et üheks põhjuseks on asjaolu, et Eesti
Ebaseaduslikku rännet mõjutab tagasisaatmis- kodakondsuse puudumine ei takista reisimist ega
poliitika tõhusus. Tagasisaatmine on üldjuhul eri Eestis elamist. Samade uuringute 91 järgi on Eesti
menetluste (nt kriminaalmenetluse, elamisloa- kodakondsuse mittetaotlemise põhjused muu
menetluse, rahvusvahelise kaitse menetluse) hulgas seotud lõimumis- ja hariduspoliitikaga.
lõppaste. Kui aeg välismaalase viibimisõiguse
Määratlemata kodakondsusega isikute arvu
lõpetamise ning reaalse tagasisaatmise vahel
vähendamisel on väljakutseks ka asjaolu, et
venib pikaks, on praktikas keerukam tagasi-
määratlemata kodakondsusega isikud elavad
saatmisotsuseid täide viia. Seetõttu tuleb leida
kindlates piirkondades (Tallinn 50% ja Ida-Virumaa
viisid riigis seadusliku aluseta viibivate välis-
28%) ja nende suhtlus eestlastega on piiratud ja
maalaste kiireks lahkumiseks, selle tõhustamisele
vähene. Nii on määratlemata kodakondsusega
aitavad kaasa infosüsteemide koostalitusvõime
isikute arvu vähendamiseks mõeldud tegevused
arendamine tõsikindlaks isikutuvastuseks ning
suuresti kajastatud lõimumisvaldkonna arengu-
aktiivne välissuhtlus ja koostöö teiste riikidega.
kavas „Sidusa Eesti arengukava 2030“.
Kodakondsus Üsna suur hulk määratlemata kodakondsusega
Kodakondsuse kaudu määratakse kindlaks isiku inimesi on keskealised ja vanemad inimesed, kelle
õiguste ja kohustuste ulatus ning tema seos kindla motivatsiooni kodakondsust taotleda on keeru-
riigiga. Igal riigil on suveräänne õigus kujundada lisem tõsta kui nooremaealistel. Peale nende on
oma kodakondsuspoliitikat ja otsustada, milliseid olemas kriminaalkorras karistatud isikuid
isikuid ja mis tingimustel ta oma kodanikeks peab. (15 24892), kes üldjuhul kodakondsust ei saa.
Kuna kodakondsus on suurim hüve, mida riik saab Määratlemata kodakondsusega isikute arvu
isikule anda, on riik kehtestanud enne selle andmist vähendamiseks on olulisim pöörata süsteemselt
kohustuse kontrollida kodakondsust taotleva isiku tähelepanu põhjustele, mis piiravad Eesti koda-
õiguskuulekust. Seetõttu on kodakondsuspoliitikal kondsuse taotlemist. Ennekõike on vaja:
tähtis roll siseturvalisuse ja -julgeoleku tagamisel. 1. teadvustada kodakondsusega kaasnevaid
Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti hüvesid ja võimalusi;
iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus 2. luua enam keeleõppevõimalusi ja sellega
kõrgeim riigivõimu kandja on rahvas ehk Eesti parandada mittekodanike eesti keele oskust;
Vabariigi kodanikud. Seega on kodanike olemasolu
riigi toimimise ja laiemalt ka ühiskonna turvalisuse 3. luua võimalusi eesti keelt ja muid keeli
tugisammas. Demokraatlikku riigi identiteeti kõnelevate inimeste omavaheliseks
toetava kodakondsuspoliitika põhiküsimus on suhtluseks;
soodustada nii seadusandlike kui ka pehmete
89 2010. aasta 1. jaanuaril moodustasid määratlemata kodakondsusega isikud rahvastikuregistri andmetel Eesti elanike arvust 7,4%, 2018.
aasta 1. jaanuaril moodustasid nad Eesti elanikest 5,7%. Samas kui 2010. a oli määratlemata kodakondsusega isikuid taotlejate hulgas
85%, siis 2017. a oli neid 59%.
90 Veebis kättesaadav aadressil https://www.kul.ee/et/uudised/uuringud#l6imumisuuring
91 Veebis kättesaadav aadressil https://www.kul.ee/et/uudised/uuringud#l6imumisuuring
92 2018. aasta jaanuarikuu seisuga Karistusregistri andmetel
99
4. tõhusa teavitustööga lükata ümber regulatsioonidega. Näiteks on eIDAS-e määruses95
kodakondsuse taotlemisega seotud müüte ja sätestatud avalikule sektorile kohustus piiriüleselt
levitada edulugusid. tunnustada teiste liikmesriikide digitaalallkirju ning
autentimiseks omadustelt samaväärseid ja
Identiteedihaldus
üksteisele teada antud eID skeeme.
Eesti e-riigi üheks alustalaks on isikut tõendavate
Tõsikindla isikutuvastamise ja isikusamasuse
dokumentide seaduse (ITDS) alusel väljaantavad
kontrollimise ning eID vahendite arendamise kõrval
isikut tõendavad elektrooniliste funktsioonidega
tuleb tagada ka dokumentide füüsiline võltsimis-
dokumendid (eID), millel on oluline tähtsus nii riigi-
kindlus ja turvalisus ning digitaalsete isikut
siseselt (e-teenuste kasutamisel ja digi-
tõendavate dokumentide kasutamiseks vajaliku
allkirjastamisel) kui ka rahvusvaheliselt, et tagada
tarkvara96 jätkusuutlik ärimudel ja turvalisus,
eduka e-riigi kuvandi jätkusuutlikkus. Eesti on
sh valmisolek ja tegevusplaanid erinevate ohu- ja
digitaalsete dokumentide kasutamises ja digi-
riskiolukordade puhuks. Eesti isikut tõendavad
asjaajamises maailmas liider ning 16.09.2022
dokumendid peavad olema turvalised ning
seisuga on Eestis kasutusel 1 561 364 ID-kaarti ja
vastama ICAO97 standarditele ja rahvusvahelistele
246 160 mobiil-ID-d.
nõuetele. Samuti peab tagama e-riigi süsteemi
Identiteedihalduspoliitika93 aluspõhimõtete ellu- halduse, koordineerituse ja koostöö eri riigi-
viimiseks on oluline arendada tõsikindla füüsilise asutuste ja erasektori vahel ning kasutama
isiku tuvastamise ning isikule identiteedi loomise ja rahvusvahelise koostöö võimalusi. Oluline on, et
hilisemat isiku tuvastamise ning isikusamasuse identiteedihalduse ja isikut tõendavate dokument-
kontrollimise protsessi, mis on usaldusväärse idega, sh nende elektroonilise osaga seotud
isikut tõendavate dokumentide väljaandmise baassüsteemid ei sõltuks ühe eksperdi või tarnija
protsessi alus ja tagatis. Selle tagamiseks tuleb teadmistest ja oskustest, mõeldes 2017. aastal
kasutusele võtta uuenduslikud turvalised tehno- avastatud ID-kaartide, elamisloakaartide ja e-
loogilised lahendused, sh biomeetrial põhineva residendi digi-ID-de turvariskile. Turvalisuse taga-
isikutuvastamise ja isikusamasuse automatiseeri- miseks ja kuritegevuse ennetamiseks on vaja teha
tud kontroll94, et vältida topeltidentiteetide teket ja tõhusat järelevalvet digitaalse identiteedi kasuta-
identiteedivargusi. mise üle, analüüsida sellega seonduvaid riske ja
need maandada. Identiteedihalduse valdkonna
Väga suurel määral mõjutab identiteedihaldus-
kõrge standardi hoidmiseks peab olema kursis
poliitika valdkonda selles vallas tehtav rahvus-
tehnoloogia arenguga maailmas, õppima parima-
vaheline koostöö. eID arendamisel tuleb arvestada
test praktikatest ning panustama inimeste
turvaliste tehnoloogiliste lahenduste pideva ja kiire
koolitamisse ja arendamisesse.
arenguga, Euroopa ühtse digituruga ning rahvus-
vaheliste standardite ja Euroopa Liidu
93 Identiteedihalduspoliitikana käsitatakse isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lähtekohti nii füüsilises kui elektroonilises
keskkonnas.
94 ABIS rakendamine üks-ühele- ja üks-mitmele biomeetria võrdluse loomiseks (sõrmejäljed, näobiomeetria).
95
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2014. a määruse (EL) nr 910/2014 „e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike
usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93 EÜ“ (ET 28.08.2014 L 257/73).
96 Kiip, kiibirakendus ja selle kasutamiseks vajalik baastarkvara.
97 Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon.
100
Meetme olulisimad väljakutsed ja olulisema mõjuga
tegevused aastatel 2023–2026
• ID1 formaadis98 isikut tõendavate dokumentide hanke läbiviimine ja lepingu sõlmimine.
• Alternatiivse sertifitseerimisteenuse kasutusele võtmine usaldusteenuse osutamiseks.
Hetkel pakub riigile kõikide dokumentide (mobiil -ID, digi-ID, ID- ja elamisloakaart) sertifitseerimis- ja
usaldusteenust üks ettevõte ning möödunud ID kriis tõi välja, et teenus peaks olema toimepidevuse
tagamiseks riigi poolt dubleeritud või teenus tagatud mitme osapoole kaudu.
• Majutusteenuse kasutajate elektroonilise registreerimise süsteemi kasutusele võtmine, mis aitab tagada
tõhusamalt avalikku korda ja julgeolekut ning ennetada kuritegevust.
• ABIS-e andmekogu täiemahuline kasutusele võtmine. ABIS on keskne riiklik andmekogu, mille eesmärk on
täna erinevate riiklike menetluste raames kogutud biomeetriliste andmete (näo- ja sõrmejäljekujutiste)
töötlemine isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks.
• Migratsioonijärelevalve andmekogu MIGIS-e arendamine ja kasutusele võtmine, et tõhustada riikliku
järelevalve teostamist ning ennetada ja tõkestada Eestis viibimise, elamise ja töötamise reeglite eiramist.
• Õpi- ja töörände muudatuste rakendamine, et pikemas perspektiivis soodustada talentide ja
investeeringute jõudmist Eestisse, pöörates samas tähelepanu rände väärkasutuse ennetamisele ja
tõkestamisele. Rändemenetlusi toetavate andmebaaside (näiteks elamislubade- ja töölubade register ja
lühiajalise töötamise andmekogu) arendamine ja uuendamine, et vähendada halduskoormust taotlejatele
ja mentelejatele ning suurendada kasutajasõbralikkust ja automatiseeritust.
• Toimetulek suurenenud rändesurve ja ajutise kaitse direktiivi rakendamisega tulenevalt Venemaa
sõjalisest agressioonist Ukraina vastu.
98
Näiteks ID-kaart, elamisloakaart.
101
Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks
PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS PROGRAMMI TEGEVUSED
Suureneb vajadus Ühiskonna üldine 8% elanikke peavad Rände- ja
nii kvalifitseeritud vastuvõtlikkus on sisserännet riigi kodakondsus
kui oskustööjõu vähene, hoiakud ja peamiseks probleemiks poliitika
suhtumine ei toeta. (2020. aastal 15%). kujundamine
järele ning
Eestisse 37 746 lühiajalise töötamise elluviimine
Eesti on muutumas
saabuvate uus- registreerimise taotlust (2021. a.).
talentidele ja
sisserändajate Eesti arenguvajadustest lähtuva
kvalifitseeritud
profiilid mitme- 4 746 elamisloa taotlust tasakaalustatud sisserände-
töötajatele
kesistuvad. töötamiseks (202 . a.). poliitika kujundamine
atraktiivsemaks.
Rändepoliitika tõhus ja
kliendikeskne elluviimine
Teisest rahvusest Suurenev rahvusvahelise kaitse taotlejate arv (sh
isikute hulgas haavatavad isikud) eeldab täiendavat valmisolekut Eestist kui sihtriigist ja Eesti
sisserändepoliitikast teadlikkuse
40% on tugeva suurendamine
riigiidentiteediga 37% elanikke hindavad 33210 inimest Eestis
ja 55% heaks Eesti ajutise kaitse alusel ja Avalikkuse teavitamine
keskmisega valmisolekut tulla 995 rahvusvahelise rändeteemadel
(2020. a.). toime ulatusliku kaitse taotlejat Põhiõigusi järgiva tagasisaatmis-
põgenike sisserändega. (21.08.2022 andmed). poliitika elluviimine
Rahvusvahelise kaitse
Määratlemata kodakondsusega isikute arv kahaneb aeglaselt
menetlemine
66 557 määratlemata koda- 177 uut keelelepingut, Rahvusvahelise kaitse taotlejate
kondsusega isikut (2021. a.). kokku keelekoolitus 698 ja saajate vastuvõtusüsteemi
inimesele (2021. a.). arendamine
636 määratlemata Eesti kodakondsuse saamise
kodakondsusega isikut said Keeleõppe võimalused ei
valmiduse suurendamine ja
2021. aastal Eesti kodakondsuse. vasta vajadustele. kodanikustaatuse väärtustamine
Kontrollitud ettevõtetes tuvastatud
ebaseaduslikult töötavate välismaalaste Suurenenud on oht
osakaal ei ületa 10%. välismaalaste
ebaseaduslikuks Eestis Migratsiooni-
Välisreisijate arvu kasv on tõusutrendis ja viibimiseks ja töötamiseks, järelevalve
seab surve alla rändekontrolli süsteemid ja skeemitamiseks
järelevalve.
Euroopa Liidu isikut
Küberkuritegevus ja identiteedi- tõendavate dokumentide ja
vargused on üleilmastunud. laiemalt identiteedihalduse
valdkond on üha enam
ühtlustumas. Isikute
Suurenev surve tagada tõsikindel
Interneti- tuvastamine ja
turvaline identiteedihaldus ühenduse, Suurenemas dokumentide
ning seda toetavad mobiilside on piiriüleste e- väljaandmine
tehnoloogilised lahendused kasutamine teenuste hulk.
kasvab.
69% e-ID-d omavatest Identiteedihaldusvaldkonna
60% on esitanud Eesti arendamine ning turvalise ja
isikutest on aasta jooksul
kodaniku isikut tõendava tõsikindla isikutuvastuse
vähemalt korra kasutanud tagamine
dokumendi taotluse E-
turvalist identiteeti (2021. a). 102
taotluskeskkonnas (2022. a).
Alameede ehk programmi tegevus 4.1. Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine
ning elluviimine
Eesmärk
Rändepoliitika arvestab Eesti arenguvajadustega. Rände- ja kodakondsuspoliitika on suunatud rahvusriigi kestlikkusele ja avaliku korra ning riigi julgeoleku tagamisele.
Eesti kodakondsus on väärtustatud.
Mõõdikud
2020 2021
Algtase (2018) 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
(tegelik) (tegelik)
< 68 000
Määratlemata kodakondsusega isikute arv 77 876 < 75 000 (68992) < 67 000 < 66 000 < 66 000 < 65 000 < 64 000 PPA
(66557)
Määratlemata kodakondsusega Eesti
423 ˃ 500 (500) ˃ 500 (414) ˃ 500 ˃ 520 ˃ 520 ˃ 520 ˃ 450 PPA
kodakondsuse taotlejate arv
Eesti kodakondsuse taotlemiseks mõeldud SKA (2021.
˃ 300
keeleõppelepingu sõlminud ja selle täitnud - (269/28) ˃ 500 ˃ 500 ˃ 500 ˃ 500 ˃ 500 veebruarist
(177/20)
isikute arv INSA)
Eesti kodakondsuse saanud isikute (sh ˃ 752 (324) ˃ 764 (501)
752 (324) ˃ 764 (501) ˃ 840 (500) ˃ 840 (500) ˃ 840 (500) ˃ 840 (450) PPA
määratlemata kodakondsusega) arv (764 (501)) (1008 (636))
Programmi tegevuse sisu kirjeldus
Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks näiteks järgmisi
teenuseid: õigusliku staatuse määramise teenus, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vastutava asutuse ülesannete täitmise (AMIF) teenus, rändepoliitika
kujundamise teenus, kodakondsuspoliitika kujundamise teenus, viisateenus. Eesti rändepoliitikat kujundatakse teadmistepõhiselt ja paindlikult ning kooskõlas teiste
poliitikavaldkondade eesmärkidega, Eesti arenguvajadustega ja lähtudes rahvusvahelistest kohustustest. Eesmärgi saavutamiseks viiakse tegevusi ellu üheksas
kitsamas valdkonnas: Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud rändepoliitika kujundamine ning selle tõhus ja kliendikeskne elluviimine, Eestist kui sihtriigist ja
Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine, avalikkuse teavitamine rändeteemadel, põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine, rahvusvahelise kaitse
menetlemine, rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine.
Tasakaalustatud kodakondsuspoliitikaga aidatakse kaasa, et Eesti kodakondsus on väärtustatud ja kodakondsuspoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest, aitab
kaasa rahvusriigi säilimisele ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele. Eesmärgi saavutamiseks keskendutakse Eesti kodakondsuse saamise valmiduse
suurendamise ja kodanikustaatuse väärtustamisega seotud tegevuste edendamisele.
103
Võimekus 4.1.1. Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud sisserändepoliitika kujundamine
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
1. Koostöös partneritega on arengukava perioodil kujundatud ja rakendatud
(planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA,
teadmistepõhised, tasakaalustatud ja paindlikud sisserändepoliitika
KAPO, MKM, SOM, SOM SKA, Terviseamet, VÄM, HTM, RAM, KUM, EAS, Startup
meetmed, mis vastavad Eesti arenguvajadustele, on kooskõlas EL
Estonia, WIE, töötajate, tööandjate katus-organisatsioonid, õppeasutused jm
õigusega ning aitavad ära hoida seadusliku viibimise võimaluste
välismaalastega kokku puutuvad esindusorganisatsioonid
väärkasutust, tagada avalikku korda ja julgeolekut.
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid
Programm, kus
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse99
„Siseturvalisus
1.1. Koostatud on kvaliteetsed prognoosid ja analüüsid tööjõuturu-, haridus-, 2023–2026“, teiste
SIM, PPA, SOM,
teadus- ja majandusvaldkonnas, mis annavad lähteandmed MKM 2023–2026 RE tulemusvaldkondade
HTM, KUM
teadmistepõhise ja paindliku sisserändepoliitika kujundamiseks. seonduvad
programmid
PPA, SMIT, MKM,
1.2. Koostöös partneritega koostatakse õigusaktide eelnõud seadusliku SOM, HTM, RAM, RE,
„Siseturvalisus
rändemenetluste tõhustamiseks, kvaliteedi tõstmiseks ning kliendikeskse SIM VÄM, KAPO, Startup 2023–2026 lisavajadus,
2023–2026“, sama
lähenemise tagamiseks Estonia, WIE, välisvahendid
sotsiaalpartnerid
Võimekus 4.1.2. Rändepoliitika tõhus ja kliendikeskne elluviimine
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
1. Seadusliku rände valdkonna menetlused on tõhusamad, kliendikesksemad ja
asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
kvaliteetsemad (sh kindlaks tehtud koolitusvajadused, ning on töötatud välja
SIM, PPA, KAPO, SMIT, SOM, VÄM
koolituskavad menetlejatele ja on analüüsitud tööprotsesse).
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid
99 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille
saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
104
Seosed teiste
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
programmidega100
1.1. Seadusliku rände menetluste tõhustamiseks, kvaliteedi- ja toimepidevuse „Siseturvalisus
tõstmiseks ning kliendikeskse lähenemise tagamiseks on loodud uusi ja SIM, VÄM, RE, 2023–2026“, teiste
täiendatud olemasolevaid IKT lahendusi (projekt RIS, riikliku viisaregistri PPA, SMIT KAPO, SOM, 2023–2026 lisavajadus, tulemusvaldkondade
arendused sh EL VIS arendustega seoses ja EL ühtse taotlusplatvormiga MTA välisvahendid seonduvad
liidestumiseks). programmid
Võimekus 4.1.3. Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
1. Koostöös partneritega on suurendatud teadlikkust Eestist kui atraktiivsest
(planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
kvalifitseeritud tööjõu sihtriigist ning Eestisse saabumise ja siin elamise
SIM, PPA, MKM, EAS, WIE, Startup Estonia, SA Archimedes, VÄM, HTM, INSA
tingimustest ning võimalustest.
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid
Programm, kus
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
Programmis arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, võimekuse
eesmärgist lähtuvalt viiakse vajalikke tegevusi ellu.
Võimekus 4.1.4. Avalikkuse teavitamine rändeteemadel
Võimekuse eesmärk
1. Tagatud on regulaarne, selge, faktitäpne ja ühtne rände- ning Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
lõimumisalane101 avalik kommunikatsioon, mille tulemuseks on ühiskonna asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
sisserändeteemalise polariseerumise vähenemine, Eesti elanikkonna SIM, PPA, SOM, MKM, RK, HTM, KUM, RAM, VÄM, INSA, EAS, Eesti Töötukassa,
teadmiste suurenemine rände- ja lõimumisvaldkonnast, inimõigustest, KOV-id, ülikoolid, ettevõtted
võrdsest kohtlemisest. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid
100 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille
saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
101 Lõimumise ja kohanemise teemat käsitletakse täpsemini „Sidusa Eesti arengukava 2030“ programmides.
105
Programm, kus
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid
planeeritakse102
„Siseturvalisus
1.1. Ellu on viidud ristmeediaprogrammid, suurendamaks sotsiaalset sidusust 2023–2026“, teiste
RE,
ning parandamaks ühiskonnas teadlikkust, sallivust ja positiivset KUM SIM 2024 tulemusvaldkondade
välisvahendid
meelestatust Eestis elavate teiste riikide kodanike suhtes. seonduvad
programmid
1.2. Tehtud on sisserände- ning kohanemis- ja lõimumisalaste hoiakute ja 2024; 2027; RE,
KUM SIM sama
avaliku arvamuse analüüsid ja uuringud. 2030 välisvahendid
1.3. Välja on töötatud avalikkusele mõeldud veebipõhine tööriist rände- ja PPA, KUM, SOM, RE,
KUM, SIM 2024 sama
lõimumisinfo kohta (statistika, monitooringu andmed). MKM, HTM välisvahendid
Võimekus 4.1.5. Põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine
Võimekuse eesmärk
1. Seadusliku aluseta riigis viibivate välismaalaste kiireks, õiguspäraseks ja Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
kestlikuks tagasisaatmiseks on rakendatud tõhusad ja isiku põhiõigusi järgivad
asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
meetmed (nt suurendatud koostööd kolmandate riikide ja Euroopa Liidu
SIM, PPA, SMIT, JUM, VÄM, IOM, Frontex
agentuuridega, arendatud tagasisaatmise haldamise süsteemi, parandatud
menetlusvõimekust ning tagasisaadetavatele vajalike teenuste, sh koduriigis
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
reintegratsiooniteenuste osutamist).
Programm, kus
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse103
1.1. Infosüsteemides on teostatud arendustööd tagasisaatmis- ja RE, „Siseturvalisus
SIM, PPA SMIT, Frontex 2023–2026
tagasivõtumenetluste tõhusamakas ning kiiremaks läbiviimiseks. välisvahendid 2023–2026“
103 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille
saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
106
Võimekus 4.1.6. Rahvusvahelise kaitse menetlemine
Võimekuse eesmärk
1. Rahvusvahelise kaitse taotluste menetlused on õiguspärased, efektiivsed ja kvaliteetsed.
Rahvusvahelise kaitse menetlusprotsesside tõhustamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks: Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada
järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles
• analüüsitakse ja parendatakse menetlusprotsesse sh luuakse ja võetakse kasutusele
alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja
menetluses osalevatele ametnikele koolituskavasid, juhiseid ja automaatseid
erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad)
tööprotsesse;
• tõhustatakse teabevahetust, parendatakse olemasolevaid, luuakse ja võetakse
kasutusele uusi IKT lahendusi ning tagatakse nende lahenduste jätkusuutlik
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus,
haldamine (sh eelkõige rahvusvahelise kaitse andmise riiklik register RAKS ja Euroopa
välisvahendid
Liidu sõrmejälgede võrdlemise süsteemi EURODAC Eesti liides ESTODAC jt).
Programm, kus
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
1.1. Eestis on rakendatud Euroopa Liidu ülese varjupaigasüsteemi reformiga kaasnevad PPA, SOM,
RE, muu „Siseturvalisus
muudatused sh on vastu võetud uus rahvusvahelise kaitse andmise seadus ja vastavad SIM KUM, HTM, 2024–2026
täpsustub 2023–2026“
rakendusaktid ning juhised. JUM
Programmis teisi arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, võimekuse eesmärgist lähtuvalt viiakse vajalikke tegevusi ellu.
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
2. Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate hulgale ning asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
keeleoskusele vastav tõlkesuutlikkus sh värvatakse ja koolitatakse tõlke ning SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid
võetakse kasutusele uusi IKT-lahendusi sh kaugtõlke kasutamiseks. (taotlusvoorude võitjad)
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
Programm, kus
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
Programmis arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, võimekuse eesmärgist lähtuvalt
viiakse vajalikke tegevusi ellu.
107
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
3. Suurendatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate teadlikkust nende asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
õigustest ja kohustustest sh arendatakse inimkeskset, erapooletut ja SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid
proaktiivset nõustamisvõimekust. (taotlusvoorude võitjad)
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
Programm, kus
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
Programmis arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, võimekuse eesmärgist lähtuvalt
viiakse vajalikke tegevusi ellu.
Võimekuse eesmärk
4. Tagatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ning saajate profiilide Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
mitmekesistumisele ja hulgale vastav analüüsi-, ennetus- ja asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
korrakaitsevõimekus sh on värvatud ja koolitatud vajalik hulk rahvusvahelise SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid
kaitse valdkonna töö eksperte (sh korrakaitse valdkonnas, päritoluriikide olukorra (taotlusvoorude võitjad)
analüüsi ja juhiste valdkonnas ning haavatavuse hindamise ja lapsesõbralike
menetlusvõtete valdkonnas). Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
Programm, kus
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
Programmis arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, võimekuse eesmärgist lähtuvalt
viiakse vajalikke tegevusi ellu.
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
5. Tagatakse valmisolek toimetulekuks rändekriisidega sh eelkõige Euroopa Liidu
asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
solidaarsusalgatuste, ajutise kaitse, ümberasustamise ja -paigutamise
SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid
tegevustes osalemiseks, kaasa arvatud menetlusvõimekuse tagamine
(taotlusvoorude võitjad)
välisriikides.
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid
Programm, kus
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
108
Programmis arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, võimekuse eesmärgist lähtuvalt
viiakse vajalikke tegevusi ellu.
Võimekus 4.1.7. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
1. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele on
(planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, SOM
tagatud vastuvõtutingimused ja toetavad teenused, lähtudes nende
SKA, KUM, HTM, MKM, RAM, KOV-d erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad)
kultuurilisest, soolisest, usulisest, keelelisest jm taustast.
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE/lisavajadus, välisvahendid
Programm, kus
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
1.1. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtutingimused on tagatud ja
SIM, PPA,
arendatud EUAA soovitatud standardeid arvestades sealhulgas on loodud RE/ SOM seonduv
SOM, SOM SKA RAM, MKM 2023–2026
vajalik võimekus täiendavateks majutuskohtadeks ja elukohtadeks suurenenud välisvahendid programm
rändesurve ja kriisi olukorras.
1.2. Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ning saajate profiilide
SOM, SKA,
mitmekesistumisele ja hulgale vastav vastuvõtuvõimekus, sh iseseisvat RE/ SOM seonduv
KUM KOV, lepingu- 2023–2026
toimetulekut toetavad teenused ja vajalikud koolitused haavatavat gruppide partnerid
välisvahendid programm
toetamiseks.
1.3. Ellu on viidud tegevusi, et suurendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja SOM,
Eesti RE/ SOM seonduv
saajate teadlikkust tööturule sisenemise võimalustest ning tööandjate lepingupartn 2023–2026
Töötukassa välisvahendid programm
valmidust ja võimekust rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saajaid tööle võtta. erid
SOM,
1.4. Rahvusvahelise kaitse saajate kohalikesse omavalitsustesse elama asumine
lepingu- RE/ SOM seonduv
on kestlikult korraldatud sh on tagatud välismaalase vajadustele ja SOM SKA 2023–2026
partnerid, välisvahendid programm
võimekustele kohandatud tugiisikuteenus. KOV-id
109
Võimekus 4.1.8. Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamine ja kodanikustaatuse väärtustamine
Võimekuse eesmärk
1. Eesti riikluse kindlustamiseks ja ühiskonna sidususe tagamiseks on jätkatud Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
kodanikustaatuse väärtustamise ja riigiidentiteedi tugevdamisega seotud tegevusi asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei
(nt Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras saanud isikute tunnustamis- planeeri): SIM, PPA, KUM, SA Hoolekandeteenused, KOV-id
üritused ja sellealane teabevahetus; kodanikupäev; erinevad projektid jne). Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid
Programm, kus
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse104
Hetkel programmis arendusülesandeid planeeritud ei ole, viiakse ellu tegevusi lähtudes
võimekuse eesmärgist.
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
2. Tõstetud on välismaalaste, sh määratlemata kodakondsusega isikute valmidust asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei
taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust, selleks on neid teavitatud, pakutud planeeri):
ettevalmistuskoolitusi ja tasuta keeleõpet (sh tagatud tasustatud õppepuhkus). SIM, SKA, PPA, KUM, HTM, INSA
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid
Programm, kus
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse
Hetkel programmis arendusülesandeid planeeritud ei ole, viiakse ellu tegevusi lähtudes
võimekuse eesmärgist.
104 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille
saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
110
Alameede ehk programmi tegevus 4.2. Migratsioonijärelevalve
Eesmärk
Migratsioonijärelevalve poliitika tagab tõhusa järelevalve välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle. Arendus- ja
koostöötegevused aitavad tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut, ennetada ja vähendada välismaalaste ebaseaduslikku riiki sisenemist, riigis viibimist ja töötamist.
Mõõdikud
2021
Mõõdiku nimi 2020 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
(tegelik)
Mõõdik
Keskmine Eestis ebaseaduslikult viibimise aeg
- töötati välja 75 ≤ 75 ≤ 75 ≤ 75 ≤ 75 PPA
enne välismaalase tabamist (päevades) 2021. aastal
Kontrollitud ettevõtetes tuvastatud ebaseaduslike Andmed
10% < 9% < 8% < 7% < 6% < 5% PPA
töötavate välismaalaste osakaal puuduvad
Programmi tegevuse sisu kirjeldus
Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Politsei- ja Piirivalveamet migratsioonijärelevalve teenuse kaudu.
Migratsioonijärelevalve tõhustamiseks luuakse uusi ja ajastatakse olemasolevaid IKT lahendusi, et parandada riskianalüüsi suutlikkust, reageerimisvõimekust ja
asutuste vahelist teabevahetust; koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga tõhustatakse meetmeid ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja
menetlemiseks; suurendatakse ametnike, erasektori ja mittetulundusühingute teadlikkust ebaseadusliku rändega seotud riskidest; arendatakse koostööd liikmesriikide
ja kolmandate riikidega, et võidelda ebaseadusliku rände, sh piiriülese kuritegevuse vastu.
111
Võimekus 4.2.1. Tõhusa migratsioonijärelevalve elluviimine
Võimekuse eesmärk
1. Koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga on võetud kasutusele Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused
tõhusad meetmed ebaseadusliku rände ennetamiseks, (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri):
avastamiseks ja menetlemiseks. Sh on suurendatud ametnike, SIM, PPA, SMIT, KAPO, MKM, SOM, HTM, JUM, RAM, MTA, TI
erasektori ja mittetulundusühingute teadlikkust seadusliku rändega Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid:
seotud riskidest ning arendatud on migratsioonijärelevalve alast RE, lisavajadus, välisvahendid
koostööd.
Programm, kus
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse105
1.1. Ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks
SIM, SOM, RAM, MKM,
on loodud uusi ja täiendatud olemasolevad IKT lahendusi (MIGIS, RE, lisavajadus,
PPA JUM, PPA, MTA, TI, 2023–2026 sama
TURS) ning tagatud koostalitusvõime siseriiklike ja rahvusvaheliste SMIT, KAPO
välisvahendid
infosüsteemidega.
1.2. Koostöös partneritega koostatakse õigusaktide eelnõud SOM, RAM, MKM, JUM,
RE, lisavajadus,
migratsioonijärelevalve tõhustamiseks ja infosüsteemi MIGIS SIM PPA, MTA, TI, SMIT, 2023–2026 sama
välisvahendid
kasutuselevõtuks KAPO
105 Lõimumise teemad on kajastatud „Sidusa Eesti arengukavas 2030“.
105 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille
saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
112
Alameede ehk programmi tegevus 4.3. Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide
välja andmine
Eesmärk
Eesti on turvaliste digitaalsete dokumentide väljaandmises maailma liider. Loodud on tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem arvestades
avaliku korra ja riigi julgeoleku vajadusi. Tagatud on kasutajasõbralik ja modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele, mis
ühtlasi võimestavad infoühiskonna arendamise eesmärke.
Mõõdikud
2020 2021
Algtase (2018) 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
(tegelik) (tegelik)
Turvalist identiteeti kasutavate
≥ 70% ≥ 70%
inimeste osakaal eID-d omavatest 64% (2019) ≥ 70% ≥ 70% ≥ 70% ≥ 74% ≥ 74% RIA
(63%) (69%)
isikutest106
E-taotluskeskkonnas Eesti
kodaniku isikut tõendava ˃ 25%
21% ˃ 35% (45%) ˃ 40% ˃ 45% ˃ 45% ˃ 50% ˃ 50% PPA
dokumendi taotluse esitanute (29%)
osakaal107
Programmi tegevuse sisu kirjeldus
Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks
järgmisi teenuseid: isikutuvastuse teenus, isikut tõendavate dokumentide väljaandmise teenus, identiteedihalduspoliitika kujundamise teenus.Usaldusväärse ja turvalise
identiteedihaldus-poliitika abil tagatakse, et olemas on tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem, tagatud on kasutajasõbralik ja modernne
taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele. Keskendutakse identiteedihaldusvaldkonna stabiilsuse ja turvalise ning tõsikindla
isikutuvastuse tagamisele, valdkonna nutikale arendamisele, isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihalduspoliitika valdkonna rahvusvahelise koostööle.
106 Inimeste arv, kes on viimase aasta jooksul vähemalt ühe korra kasutanud eID-teenust.
107 Mõõdikus kasutame algväärtusena Eesti kodaniku passi ja isikutunnistust.
113
Võimekus 4.3.1. Identiteedihaldusvaldkonna arendamine ning turvalise ja tõsikindla isikutuvastuse tagamine
Võimekuse eesmärk
1. Tagatud on valdkonna tulemuslik ja jätkusuutlik haldamine ja juhtimine, tõhus ja Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised
tulemuslik koostöö ning suutlikkus ja reageerimisvõimekus esilekerkivate asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei
probleemide lahendamisel. planeeri): SIM, PPA, SMIT, KAPO, MKM, RAM, VÄM, RIA, EAS, MTA, SK, muud
Identiteedihalduspoliitika108 aluspõhimõtete elluviimiseks on tagatud tõsikindel erasektori osapooled
füüsiline ja digitaalne isikutuvastamine ning digitaalne allkirjastamine. Tagatud
on teenuste kliendisõbralikkus ning kasutusel on nüüdisaegsed, turvalised ja
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus
automatiseeritud tehnoloogilised lahendused.
Programm, kus
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
planeeritakse109
SIM, JUM, „Siseturvalisus 2022–2025“, teiste
1.1 Tagatud on välisriigi ja Eesti loodud digitaalsete identiteetide
MKM RAM, RIA, RIK, 2026 RE tulemusvaldkondade seonduvad
ühildatavus.
PPA, SMIT programmid
1.2 Biomeetriliste andmete töötlemist korraldatakse riigis ühtse
SIM, PPA SMIT 2026 RE, lisavajadus „Siseturvalisus 2022–2025“
identiteedihalduspoliitika raames (ABIS projekt).
„Siseturvalisus 2022–2025“, teiste
1.3 ID1 formaadis isikut tõendavate dokumentide, isikustamisteenuse ja SIM, MKM,
PPA, RIA 2025 RE tulemusvaldkondade seonduvad
usaldusteenuste hange on läbi viidud ja leping sõlmitud. VÄM, SMIT
programmid
1.4 Arvestades eestlaste diasporaaga110 võetakse välisesindustes
kasutusele kliendisõbralikud ja automatiseeritud protsessid SIM, PPA, „Siseturvalisus 2022–2025“, teiste
MKM 2026 RE
dokumentide väljaandmise ja isikutuvastamise menetluses (näiteks VÄM tulemusvaldkondade programmid
kulleriga väljastamine, välised teenusepakkujad, tehisintellekt)
108 Identiteedihalduspoliitikana käsitatakse isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lähtekohti nii füüsilises kui ka elektroonilises keskkonnas. Digitaalne identiteet on õiguslik abstraktsioon, mis
võrdsustab digitaalse isikutuvastamise ja antud digitaalallkirja vahetu füüsilise isikutuvastamise ja omakäelise allkirjaga. Digitaalne identiteet on Eesti õiguskorras isik ise. Õiguslikult on digitaalne identiteet sama
isiku füüsilise identiteediga. Isikut tõendava digitaalse dokumendi kasutamine asendab enamasti õiguslikult isiku füüsilist kohalolu nii isikutuvastamiseks kui ka toimingute sooritamiseks, kuigi tegelikult teeb isik
neid toiminguid üksnes digitaalselt.
109 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille
saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
110 Hinnanguliselt elab välismaal ligikaudu 250 000 eestlast.
114
„Siseturvalisus 2022–2025“, teiste
1.5 Välja on töötatud tõsikindel kaugtuvastuse lahendus isikut
PPA, VÄM SIM 2026 RE tulemusvaldkondade seonduvad
tõendavate dokumentide väljaandmisel.
programmid
„Siseturvalisus 2022–2025“, teiste
1.6 Loodud on sertifikaatide kauguuendamise lahenduse võimekus. RIA MKM, PPA täpsustub RE tulemusvaldkondade seonduvad
programmid
SIM, MKM,
1.7 Identiteedihalduse ja isikut tõendavate dokumentide valge raamat on SMIT, SK,
RIA MKM seonduv programm
uuendatud. erasektori 2026
partnerid
115
MEEDE 5. Tark ja innovaatiline
siseturvalisus
Meede 5. Tark ja innovaatiline siseturvalisus
Meetme eesmärk: Siseturvalisuse asutused on Meede koosneb kolmest programmi tegevusest:
atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad
1. Tasemeõpe ja täienduskoolitus
tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas
Sisekaitseakadeemias
tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühen-
dunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse 2. Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja
uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi innovatsioonitegevus
lahendusi. 3. IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast
Meetme kirjeldus: Keskendutakse personali väljapoole
täiend- ja väljaõppele, teadus- ja arendustege-
vusele, sh nutikatele lahendustele ja innovatsiooni-
le, Sisekaitseakadeemias.
Meetme peavastutaja: Siseministeerium
Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste
raha selles meetmes: Sisekaitseakadeemia,
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendus-
keskus
116
Meetme mõõdikud
Algtase
2020 2021
Mõõdiku nimi 2018/ 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
(tegelik) (tegelik)
2019
Ühele õppekohale esitatud
avalduste arv avalikul konkursil: SKA
1) kõrgharidusõppes 4,1 3,4 (4,8) ≥ 3,2 (4,92) 3,1 ≥ 3,0 ≥ 3,0 ≥ 3,2 ≥ 3,2
2) kutseõppes 2,9 3,0 (4,1) ≥ 2,9 (6,85) 2,8 ≥ 2,7 ≥ 2,7 ≥ 2,5 ≥ 2,5
Täiskohaga teadurite arv
Sisekaitseakadeemias (31.12. 3,5 3,5 (3,5) 3,5 (3,5) 8 12 14 16 16 SKA
info)
Olukorra analüüs
Piisava ja motiveeritud personali tagamiseks on vabatahtlike panus. Hästi välja õpetatud
vaja suuremas mahus väljaõpet vabatahtlikud peavad moodustama koos kutseliste
teenistujatega ühtse meeskonna.113
Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik ja kvaliteetne
pakkumine sõltub arengukavas strateegiliselt õige- Paindlikud taseme- ja täiendusõppe võimalused
te valikute tegemise ja arengusuundade seadmise muutuvad üha olulisemaks
kõrval ka teenuse osutajate olemasolust, nende
Eelnevat arvesse võttes on meetme üheks oluliseks
motiveeritusest ja kvaliteedist. Kesksel kohal on
sihiks, et taseme- ja täiendusõppe võimalused
küsimus – kuidas tagada vajalikul arvul hea
siseturvalisuse valdkonnas oleksid paindlikud. Kui
väljaõppega ja motiveeritud personali, et pakkuda
seni oleme tasemehariduse pakkumisel peamiselt
piisaval tasemel siseturvalisuse teenuseid111?
keskendunud noortele, siis demograafilistest
Rahvastiku vananemine, sh tööjõuturule sisenevate muudatuste tõttu näeme vajadust laiendada siht-
noorte arvu vähenemine112 ja eriteenistujate siirdu- gruppi üle 30-aastaste inimestega, kel juba on töö-
mine pensionile, toob kaasa raskusi siseturvalisuse kogemus ja enamasti ka lapsed, ning neile on paind-
teenuste pakkumiseks vajalike teenistujate leidmi- lik õppekorraldus ainus võimalus ühitada töö-, pere-
sel. Konkurents asutuste vahel ja kandidaatidele ja koolielu.
esitatavad kõrged nõuded süvendavad tööjõu-
2021. aastal oli Sisekaitseakadeemias ühele õppe-
nappusest põhjustatud probleeme. Täpsemini lah-
kohale esitatud avalduste arv avalikul konkursil
kub igal aastal teenistusest u 800 töötajat, neist
prognoositust kõrgem. Siseturvalisuse valdkond on
420 eriteenistujat. Teenistusest lahkuvate eri-
seoses kriisiga rohkem avalikkuse tähelepanu all
teenistujate arv suureneb veelgi. Prognoosi järgi
olnud ning huvi eesliini töö vastu on suurenenud nii
läheb järgneva viie aasta jooksul pensionile
noorte kui karjääripööret tegevate inimeste seas.
keskmiselt 200 eriteenistujat aastas.
Seetõttu on avalduste arv olnud viimastel aastatel
Personalinappus siseturvalisuse valdkonnas toob olulises tõusutrendis ning puudu on õppekohti, et
igapäevaülesannete täitmise keerukuse kõrval huvilisi piisavalt vastu võtta. 2022. a vastuvõtt
kaasa ka riski, et võimalike ulatuslikumate kriiside näitas kandideerijate arvu langust, mis võib
korral on abi osutajad ülekoormatud ja teenuste trendina jätkuda.
pakkumine raskem. Vajame juurde märkimis-
Väliskeskkonna kiiretele muudatustele opera-
väärselt rohkem inimesi, et tagada valmisolek
tiivseks reageerimiseks peaksime senisest kiire-
siseturvalisuse ülesannete täitmiseks kriiside
mini suutma pakkuda uute teadmiste omanda-
korral. Seetõttu on vajalik leida parimaid ja
miseks täiendusõpet.
paindlikke võimalusi, et suurendada personali
siseturvalisuse valdkonnas ja tööd automatiseeri-
da. Kutseliste teenistujate kõrval on oluline ka
111 Siseturvalisuse teenused on kasutatud üldmõistena katmaks ohutuse ja turvalisuse tagamisega tegelevaid asutusi, vabaühendusi ning
ettevõtteid
112 Rahvastikuprognooside järgi ligikaudu 13% aastaks 2040 (allikas: Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi taustamaterjal „Eesti 2035“
faktileht, november-detsember 2018).
113 Vabatahtliku tegevuse arendamist on käsitletud meetmes „Ennetav ja turvaline elukeskkond“.
117
Sisekaitseakadeemia muutub väärtuslikuks kasvavad ja üha keerukamad valdkondlikud ning
partneriks teadus-, arendus- ja innovatsiooni ühiskondlikud väljakutsed ja probleemalad, teisalt
valdkonnas aga praegu olemasolevate lahenduste piiratus või
puudulikkus, mille tõttu on paratamatult vaja
2021. aasta lõpus eraldas Vabariigi Valitsus uuendusi.
Sisekaitseakadeemiale teadus- ja arendustegevuse
võimekuse tõstmiseks 3,765m miljonit eurot Siseturvalisuse valdkond on juba praegu avatud
järgmiseks neljaks aastaks. Siseturvalisuse innovatsioonile, mis hõlmab tööprotsesse ja
valdkonna teemadele pühendatud uurimiskeskus juhtimist, töötajate mõtteviisi ja tööharjumusi, aga
toetab Siseministeeriumi valitsemisala asutusi nii ka suutlikkust luua ja ellu rakendada uusi ideid ning
tõenduspõhises poliitika kujundamises ja ellu- võtta kasutusele uuenduslikke tehnoloogilisi
viimises, kui ka innovaatiliste toodete arendamisel. lahendusi. Samas on valdkonnas vajalik praeguste
Julgeolekukeskkond meie ümber on heitlik, mis- teadmiste ja oskuste piiri ulatuslikult laiendada,
tõttu on oluline teadmispõhise info jagamine ka võtta kasutusele oluliselt enam nutikamaid,
laiemale avalikkusele. Saadud lisarahastusega tõhusamaid, kiiremaid ja täpsemaid lahendusi.
soovime aluse panna sisejulgeoleku valdkonnas Siseministeerium töötas 2020. aastal välja
Tallinna koolkonna loomisele. Lisaks loodi 2022. hindamismetoodika innovatsioonisüsteemide
aastal „Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arengu seiramiseks, mis võimaldab hinnata
arenduskeskus“, mille peaeesmärgiks on satelliit- ja asutuse muutumis- ja kohanemisvõimet. 2021.
mehitamata lennuvahendite seiretehnoloogia ning aastal hinnati Päästeameti innovatsiooniküpsust.
mehitamata lennuvahendite tuvastamise, tõrje ja 2022. aastal viidi hindamine läbi PPA-s ja
digikriminalistika integreerimine siseturvalisuse Häirekeskuses. Kõik kolm asutust asuvad teisel
valdkonna teenustesse. Keskus oleks edaspidi tasemel, mis tähendab, et organisatsioonil on
koostööpartner ka kaitsetööstusettevõtetele uute innovatsioonijanu, aktiivselt otsitakse viise
tehnoloogiate katsetamisel siseturvalisuse innovatsiooni rakendamiseks ja järjepidevalt
valdkonnas. kasvab innovatsiooni kogemuste pagas.
Süsteemne innovatsioon aitab senisest Innovatsiooni jaoks on vaja keskkonda, mis seda
soosib. Kõigi kolme organisatsiooni inimesed on
tõhusamalt lahendada siseturvalisuse
innovaatilised, sellele aitab kaasa organisatsiooni-
valdkonna probleeme
kultuur, kuid järgmisele küpsustasemele jõud-
Arengukava perioodil oleme uue ajastu lävel, mil miseks tuleks võimaldada töötajatele rohkem aega
inimese ja tehnoloogia koostöövõime saab olema arendustööks. Siseturvalisust pakkuvad asutused
määrava tähtsusega. Neljas tööstusrevolutsioon soosivad innovatsiooni. Arendusprotsessides on
ning digi- ja infoajastu on kujundanud keskkonna, kõige rohkem takistusi seotud IT-arendustega.
mis vajab uudse paradigma kujundamist, et
Seega, on vaja kasutusele võtta parimad
saavutada eelseisval kümnendil siseturvalisusega
tehnoloogilised lahendused, mis võimestaksid
seotud eesmärgid. Uus ajastu on toonud kaasa
valdkonna inimeste tegevust ja arvestaksid
uute suurte probleemide tekke, ent pakub ka uusi
väheneva tööjõuga. Sealhulgas tuleb arendada
võimalusi ja tööriistu, sh eeltoodud personali-
välja suutlikkus tarkade tehnoloogiate lõimimiseks
probleemidega tegelemiseks. Uue ajastu üks
tööprotsessidesse115 ja kasvatada suutlikkust olla
olulisimaid märksõnu on innovatsioon114. Vajaduse
tulevikuks valmis116.
rakendada innovatsiooni tingivad ühelt poolt
114
Innovatsioon on uuenduslike ideede arendamise protsess, mille tulemusena on ellu viidud konkreetsed muudatused, mis parandavad
olulisel määral süsteemi toimimist. Innovatsiooni mõiste sisaldab endas nii 1) uute toodete/teenuse loomist (tooteinnovatsioon); 2)
toodete/teenuste osutamise protsessi muutumist tõhusamaks ja/või paindlikumaks (protsessiinnovatsioon); 3) juhtimisstruktuuri ja –
meetodite muutmist (organisatsiooniline innovatsioon). Samuti võib innovatsioon olla järkjärguline olemasolevate lahenduste
parandamine (järkinnovatsioon) või midagi murranguliselt uut (radikaalne innovatsioon).
115 Ava- ja suurandmete analüüsimine ja kasutamine, tehisintellekti ja masinõppe lahenduste sissetoomine, automatiseerimine ja
autonoomsete süsteemide kasutuselevõtt, tarkade sensorite ja muude uute teadmusallikate kasutamine, asjade interneti rakendamine
tööprotsessides jpm.
116 Tulevikuks valmisolek, sh võimekus tuleviku arenguid ette näha ja modelleerida. Aga ka sekkumisvajaduse ennustustäpsuse
suurendamine (ingl predictive policing), mis võimaldab ennetavat tegutsemist.
118
Meetme olulisemad väljakutsed aastatel 2023–2026
• Piisaval arvul töötajate tagamiseks väärilise töötasu ja töötajate väljaõppe tagamine. Peame garanteerima
piisavas mahus õppekohti, kvaliteetsel ja moodsal tasemel õppe ning õppimistingimused. Selleks
arendame taristut rahvusvaheliselt õppe-, teadus- ja innovatsioonikoostöö võimestamiseks eelkõige Väike-
Maarjas, Narvas ja Tallinnas. Rikastame kaasaegsete tehnoloogiliste lahendustega õpi- ja
treeningkeskkondi ning jätkame olemasolevate nutikat kasutust. Selleks arendame välja Väike-Maarja
harjutusväljaku ja Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksi ühiselamud.
• Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusvõimekuse suurendamine. Muudame akadeemia tugevaks
turvalisuse ja julgeoleku teaduse suundumuste kujundajaks ning saavutame teadusasutuseks
evalveerimise. 2022. aasta eesmärk oli täiendavate teadurite palkamine ja kaugseire keskuse käivitamine.
Järgneva kolme aasta eesmärk on Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusvõimekuse välja arendamine
lähtuvalt siseturvalisuse strateegilistest arenguvajadustest ning selle jätkusuutlikkuse kindlustamine nii
siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt.
• Sisekaitseakadeemia rolli täpsustamine kriiside ennetamisel ja kriisideks reageerimiseks. Kavas on luua
terviklik kontseptsioon, milline on Sisekaitseakadeemia roll kriiside ennetamisel nii taseme- ja täiendõppes
kui ka teadus- ja arendustegevuses ning milliseid võimalusi saab Sisekaitseakadeemia pakkuda kriisidele
reageerimisel.
119
Alameede ehk programmi tegevus 5.1. Tasemeõpe ja täienduskoolitus
Sisekaitseakadeemias
Eesmärk
Tasemeõpe aitab tagada siseturvalisuse valdkonnas piisava teenistujate järelkasvu. Täienduskoolituste abil on töötajate teadmised ja oskused pidevalt ajakohastatud
ning toetavad töökohale seatud ootuste ja eesmärkide täitmist.
Mõõdikud
2020 2021
Mõõdiku nimi 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
tegelik (tegelik)
Nominaalajaga lõpetajate osakaal 83,73% ≥ 80% (86,51%) ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80%
SKA
Täiendkoolituses aasta jooksul osalenud õppijate arv 4932 ≥ 4000 (5899) ≥ 4000 > 4000 > 4000 > 4000 > 4000
Programmi tegevuse sisu kirjeldus
Programmi tegevuses kajastab oma teenuste raha Sisekaitseakadeemia ja pakub tasemeõppe läbiviimise teenust ja täiendusõppe teenust.
Sisekaitseakadeemia valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste sisejulgeolekuasutustele (sh politsei, piirivalve, päästeala, samuti justiits- ning
maksu- ja tollisüsteem). Õppetöö toimub 16 õppekaval. Alates 2022. aastast on akadeemial õppeõigus rahvusvahelises ühisõppekavas Strateegiline piirihaldus.
Õppekavadele vastuvõtt ei ole alati regulaarne ja stabiilne ning riiklik koolitustellimus konkreetsetele õppekohtadele pannakse paika ametite, akadeemia ja
Siseministeeriumi koostöös sõltudes siseturvalisuse valdkonna personalivajadusest.
Täiendusõppes keskendub Sisekaitseakadeemia teemadele, mis on otseselt seotud tasemeõppe õppekavadega. Ligi 80% koolituse mahust viiakse läbi Siseministeeriumi
valitsemisala asutustele ja teistele oma partnerametitele. Samas on aina enam akadeemia klientideks teised turvalisust tagavad organisatsioonid (ametid,
inspektsioonid, turvafirmad, munitsipaalpolitsei, kaitsevägi), samuti suured era- ja riigiettevõtted (Tallink Grupp AS, AS Tallinna Lennujaam jt). Lisaks korraldab
Sisekaitseakadeemia 17 gümnaasiumis sisekaitseõpet, pöörab järjest rohkem tähelepanu vabatahtlike koolitamisele (abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad) ja kaasab
ka laiemat sihtrühma turvalisuse ja sisejulgeoleku erinevate aspektide üle arutame (loengusari „Turvaline Eesti“).
120
Võimekus 5.1.1. Sisekaitseakadeemia tasemeõpe ja täiendkoolitus
Võimekuse eesmärk
Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada
1. Tagatud on siseturvalisuse valdkonna teenistujate piisav järelekasv ning töötajate teadmised
järgmised asutused: SKA
ja oskused on pidevalt ajakohastatud.
Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
1.1. Suurendatud on siseturvalisuse väljaõppe võimalusi, sh politseihariduse õppekohtade arvu,
SKA PPA 2023–2026 RE
loodud mikrokraadi ja rahvusvahelisi õppekavu.
1.2. Uuendatud on tasemeõppe õppekavad ja välja on töötatud täiendõppe õppekavad küber-
SKA PPA, SMIT, SIM 2023–2024 RE/ lisavajadus
kuritegevuse vastaseks võitluseks alg- ja kesktasemel.
1.3. Loodud on terviklik kontseptsioon, milline on Sisekaitseakadeemia roll taseme- ja täiendõppes SIM, PPA, PÄA,
SKA 2023–2024 RE/ lisavajadus
kriiside ennetamisel. HÄK, RK
1.4. Loodud on FRONTEXi väljaõppekeskuse kontseptsioon ja alustatud on koolitustega Ida-
SKA PPA, SIM 2023–2026 RE/ lisavajadus
Virumaal.
1.5. Arendatud on taristut rahvusvahelise õppe-, teadus-, arendus- ning innovatsioonikoostöö
SKA SIM, PPA, PÄA 2023–2026 Lisavajadus
võimestamiseks, eelkõige Väike-Maarjas, Narvas ja Tallinnas.
121
Alameede ehk programmi tegevus 5.2. Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja
innovatsioonitegevus
Eesmärk
Sisekaitseakadeemia on väärtuslik partner siseturvalisuse valdkonnale teadus- ja tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks ning innovaatiliste lähenemiste ja lahenduste
kasutuselevõtu toetamisel.
Mõõdikud
2021
Mõõdiku nimi 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
tegelik
Täiskohaga teadurite arv Sisekaitseakadeemias (31.12.
3,5 8 12 14 16 16 Sisekaitseakadeemia
info)
Programmi tegevuse sisu kirjeldus
Programmi tegevuses kajastab oma teenuste raha Sisekaitseakadeemia ja pakub selleks teadusarenduse ja innovatsiooni korraldamise teenust.
Sisekaitseakadeemia teadustegevusel on kaks põhieesmärki – toetada õppeprotsessi, õppevahendite ja õppejõudude pidevat arengut ning luua uusi teadmisi ja
innovaatilisi lahendusi nii akadeemiale kui ka avalikule ja erasektorile. Akadeemias viiakse läbi rakendusuuringuid, tehakse koostööd ja pakutakse konsultatsioone kõigile
organisatsioonidele, kes aitavad luua turvalisust ja tagada julgeolekut nii Eestis kui ka mujal maailmas. Eesti Teadusinfosüsteemi teadustegevuse koondülevaates hoiab
Sisekaitseakadeemia juhtpositsiooni teiste sarnaste rakenduskõrgkoolide arvestuses. Sisekaitseakadeemia annab välja inglisekeelset teadusajakirja „Proceedings,
Estonian Academy of Security Sciences" ja alates 2022. aastast eestikeelset „Turvalisuskompassi“.
122
Võimekus 5.2.1. Sisekaitseakadeemia kui siseturvalisuse valdkonna kompetentsikeskus
Võimekuse eesmärk
1. Sisekaitseakadeemia viib läbi teadus- ja arendustööd, sealhulgas teeb rakendusuuringuid Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada
ning annab eksperdiarvamusi akadeemia tegevusvaldkondades, aitab kaasa järgmised asutused: SKA
innovatsioonile ja teadmiste siirdele. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE ja välisvahendid
Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid
1.1. Suurendatud on Sisejulgeoleku instituudi TA võimekust siseturvalisuse ja sisejulgeoleku
SIM, PPA, PÄA,
uurimiskeskuse ja mõttekojana. Pannakse alus sisejulgeoleku valdkonnas Tallinna SKA 2023–2029 RE/ välisvahendid
KAPO, HÄK
koolkonna loomisele.
1.2. Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskus pakub siseturvalisuse
SIM, PPA, PÄA,
valdkonnas läbi teadus- ja arendustegevuse ametkondade üleseid rakendusuuringuid ja
SKA KAM. 2023–2026 RE
oskusteavet kaugseiretehnoloogiatega kaasnevate võimaluste integreerimiseks Lennuakadeemia
tegevusvaldkondadesse.
SIM, PPA, PÄA,
1.3. Loodud on süsteem akadeemilise personali teadustegevuse toetamiseks ja
SKA HÄK, JUM, 2023–2026 RE/ välisvahendid
siseturvalisuse valdkonna teadlaskonna kasvu toetamiseks, sh doktorantuur.
EMTA
1.4. Välja on arendatud süsteem siseministeeriumi valitsemisala asutustest Sisejulgeoleku SIM, PPA, PA,
Instituudi uurimisgruppide juurde tööle roteerumiseks. Roteeruvatele töötajatele SKA KAPO, HÄK, 2024 RE
tagatakse palga säilitamine ning võimalus naasta endisele ametikohale. SMIT
1.5. Suurendatud on teadus- ja arenduskoostöö mahtu ning nähtavust ja arvestamist poliitika RE/ välisvahendid/
SKA 2023–2026
kujundamisel koostöös teadusasutuste ja teiste partneritega Eestis ning rahvusvaheliselt. lisavajadus
1.6. Sisekaitseakadeemia on evalveeritud teadusasutusena. SKA SIM, HTM 2023–2027 RE/ lisavajadus
123
Alameede ehk programmi tegevus 5.3. IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast
väljapoole
Eesmärk
IKT teenused on töökindlad ning kasutajate rahulolu teenustega on kõrge.
Meetme mõõdikud
2021 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
SMIT, rahulolu
Teenuse kasutajate rahulolu 77% - ≥ 77% - ≥ 77% -
uuring
Programmi tegevuse sisu kirjeldus
Selle programmi tegevuse alla on koondatud Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse poolt pakutavad teenused teistele valitsemisaladele. Programmi
tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 13 teenust, näiteks: väärteomenetluse portaali teenus, mitu IKT teenust Transporiametile, samuti Rahapesu
Andmebüroole.
124
4. Programmi juhtimiskorraldus
Ülevaade programmi ulatuse, koostamise, muutmise ja seire korraldusest
Programm ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi
eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi kaudu oma teenuste
raha planeerivad ministeeriumid ning selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast
riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks
või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele.
Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele.
Programmi elluviimist juhivad ja järelevalvet selle elluviimise üle teevad järgmised Siseministeeriumi
asekantslerid:
1) sisejulgeoleku asekantsler (1., 2., 3. ja 4. meede),
2) pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler (1, 2. ja 3. meede) ja
3) varade asekantsler (5. meede).
Programmi elluviimises osalev ministeerium koostab igal aastal oma vastutusalasse jäävate meetmete ja
tegevuste rakendamise kohta ülevaate ja esitab selle lähtudes kokkulepitud tähtajast Siseministeeriumile.
Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse ja lõpparuande
koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest.
Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis
võimekuste tulemuste ja alatulemuste juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate
teenuste raha selles programmis, ent ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei
planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide
saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita).
Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel.
Poolte rollid probleemide lahendamisel
Siseturvalisuse eesmärkide saavutamiseks on tähtis nii riigiasutuste kui ka teiste poolte roll.
Riigiasutused koostöös
Siseturvalisuse- ja õiguskaitse
asutused
Kohalik omavalitsus, kohalikud
nõukogud
Siseturvalisuse vabatahtlikud, seltsid,
eraettevõtted, muud ühendused
Igaühe panus
Joonis. Siseturvalisuse eesmärkidesse panustamise tasandid
Siseturvalisuse programmis on täpsustatud riigiasutuste ja sealhulgas siseturvalisuse- ja õiguskaitseasutuste
rollid ja täpsed tegevussuunad turvalisuse eesmärkide saavutamisel. Programmis on kirjeldatud oodatavad
tulemused, millega seotud pooled oma teenuste ja asutuste tegevuskavade kujundamisel arvestavad.
Arengukavas on täpsustatud ka tegevussuundasid seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende
koostööorganitega. Nende peamine roll turvalisusele kaasaaitamisel on see, et nad kujundavad kohaliku
elukeskkonna, peavad haridusasutusi (turvaline õpikeskkond ja turvalist käitumist kujundav õpe), osutavad
125
sotsiaalteenuseid- ja toetusi, tegelevad ruumilise planeerimisega, edendavad avaliku korra kaitset ja ohutust ning
võtavad asjakohase rolli kohalikul tasandil asetleidvate ohtude ja korrarikkumiste ennetamisel, võimestavad
kogukondi ja üksikisikuid, edendavad koostöö- ja ennetusvõrgustikke, viivad kohalikul tasandil ellu riiklikke
programme, korraldavad inimestele elutähtsaid teenuseid, tagavad toimepidevuse plaani kõigi nende
korraldavate teenuste toimimise jaoks ka kriiside ajal, aitavad kaasa piirkondlikule koostööle kriiside ajal. Oluline
panus on teistelgi pooltel, kelle turvalisust suurendava rolli soodustamisele programmis ka tähelepanu
pööratakse:
Kehtiv korrakaitseseadus näeb igaühel rolli turvalisuse loomisel ehk avaliku korra tagamisel. Eelkõige saab igaüks
turvalisuse tagamisse panustada, vähendades iseenda riskikäitumist, suurendades ohutust, et ei oleks vaja
tagajärgedega tegeleda. Programmis on ette nähtud mitmesuguseid sekkumisi, mis aitavad kaasa inimeste
teadlikkuse, oskuste ja valmisoleku suurenemisele.
Siseturvalisuse valdkond toetub peale kutseliste teenistujate ka vabatahtlikele, kes panustavad nii sündmuste
lahendamisse kui ka oma piirkonna turvalisuse hoidmisesse, ohtude ennetamisse. Arengukavas on kokku lepitud
suunad, millega vabatahtliku tegevuse edendamisel arvestada.
Riigiasutuste kõrval on turvalisuse suurendamisel roll eraettevõtetel. Turvaettevõtted näiteks on mitmes kohaliku
omavalitsuse üksuses lepingupartnerid avalikus kohas korra tagamisel, peale selle panustavad turvaettevõtted
ennetustöösse nii oma klientide nõustamisel kui ka kogukondade turvalisuse loomisel laiemalt (nt kohaliku
omavalitsuse üksuste nõustamine, osalemine turvalisusega tegelevate komisjonide töös, turvaettevõtete
koostöö siseturvalisuse vabatahtlike ühendustega jne). Vähetähtsaks ei saa pidada mitmesuguseid
ennetustooteid pakkuvate ettevõtete rolli, kes pakuvad nii kohustuslikke tooteid (nt suitsuandur) kui ka
vabatahtlikke (nt targa maja lahendused). Programmis pööratakse tähelepanu, et riigiasutused aitaksid
parandada eeldusi, sh õiguslikke, soodustamaks ettevõtete rolli turvalisuse suurendamisel. Ka teised äri- ja
vabaühingud saavad siseturvalisuse tagamisse panustada, näiteks toimida õiguspäraselt, teha koostööd ning
tunnustada ja toetada siseturvalisuse vabatahtlikke.
Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega117
SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA SISETURVALISUSE PROGRAMM
Eesti 2035 Eesti säästva arengu riiklik Kriminaalpoliitika põhialused
strateegia Säästev Eesti 21" aastani 2030
üldised suunad, eeldused üldised suunad säästvaks
julgeoleku ja turvalisuse suunad kuritegevuse-
arenguks, heaolu kasv,
tagamiseks vastase võitluse osas
ühiskonna sidusus
täpsustab seatud sihte, aitab kaasa jätkusuutliku
arvestab läbivalt
valdkondade panust arengu eeldustele sh
põhialustega
turvalisuse loomisel ühiskonna sidususele
Rahvastiku tervise Heaolu arengukava Liiklusohutusprogramm
arengukava 2 1 –2 2 2 1 –2 2
2 2 –2
vigastussurmade, õnnetuste
sotsiaalne turvalisus, Liiklussurmade sh elu,
ja alkoholi tarbimise
rändepoliitika tervise ja varajahjude
vähendamine,
eesmärkidele tugi vähendamine
vaimne tervis
ei dubleeri, aga arvestab ja
vigastussurmade, elukvaliteedi paranda-
aitab kaasa sh hoiakute,
riskeeriva käitumise mine, kogukondade
keskkonna, järelevalve
vähendamine elavdamine, turvatunne
kaudu
117
– tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. – tähistab siseturvalisuse mõju teise
arengudokumendi sihtidele.
126
SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA SISETURVALISUSE PROGRAMM
Riigikaitse arengukava Haridusvaldkonna Noortevaldkonna arengukava
2 22–2 1 arengukava 2 21–2 2 21–2
sisejulgeoleku tagamine, toetab inimeste heaolu ja
asutuste valmisolek kriisi noorte aktiivsus,
turvalisust üldoskuste
või rünnaku ajal, Eesti ise- arendamise, ühise üksijäämise ja
seisvuse, suveräänsuse ja eemaldumise ennetus
kultuuri- ja väärtusruumi kaudu; sh toetav turvavõrgustik
põhiseadusliku korra kaitse turvaline õppekeskkond
eeldused tipuvõimetele, täpsemad suunad ennetus-tööle
täpsustab tavaolukorras täpsemad tegevussuunad ja sh noorsootööle,
ja mitteriigikaitseliste ennetuse ja ohutu et aidata kaasa
kriiside jaoks vajalikku käitumise edendamiseks sotsiaalsetele oskustele
ja riskikäitumise vähendamisele
Kultuuri arengukava Spordipoliitika põhialused Sidusa Eesti arengukava
2 21–2 aastani 2030 2 21–2
mitmekesisust väärtustav ja ühiskonna sidusus, jagatud
turvatunnet toetav noorte positiivse riigiidentiteet, kohanemise
kultuuriruum; kaasamise käitumise ja ühiskondliku toetamine, kodanike
ja osalemise toetamine vastutuse edendamine algatav hoiak, kodaniku-
ühiskonna võimestamine
inimeste osalemise ja üldised suunad, eeldused
kogukondliku koos- kaudne mõju, nt julgeoleku ja turvalisuse
tegutsemise spordiga seotud tagamiseks, vabatahtliku
soodustamine ennetustegevused tegevuse populariseerimine
Transpordi ja liikuvuse Kiirgusohutuse riiklik Põllumajanduse ja kalanduse
arengukava 2 21–2 arengukava 2 1 –2 2 valdkonna arengukava 2030
Turvaline transpordi taristu,
riskeeriva käitumise toiduohutus ja sellega
vähendamine, Schengeni valmisolek kiirgushäda- seotud tööohutus; maa-
piiriturvalisuse nõuetega olukordadeks ja rannakogukondade
arvestamine rahvusvahelise elujõulisus
kauba- ja reisijateveo osas
Liiklussurmade ja sh elu ja turvaline elukeskkond on
tervise, varakahjude olulised tegevussuunad eeldus põllumajanduse
vähendamine ennetuse kriisideks valmisolekuks arengukava eesmärkidele
ning kiire abi pakkumisega
Kliimamuutustega
Välispoliitika arengukava
kohanemise arengukava 2030 Eesti digiühiskond 2
aastani 2030
üldised suunad kliimamuutuste julgeolekut toetava rahvus-
vahelise keskkonna sihid küberjulgeoleku- ja
mõjuga kohanemiseks, turvalisuse osas,
Eesti haavatavuse kujundamine, rahvus-
vaheliste suhete edenda- ennetus ja teavitus
vähendamiseks, eeldused
keskkonnakahju ja inim- mine, reisimise riski-
kannatuste vähendamiseks kommunikatsioon, rahvastiku- küberkuritegevuse vastane
halduse toetamine Eesti maine võitlus, üldised eeldused
kujundamise kaudu inimeste ennetavaks
pääste- ja kriisireguleerimis ja Hoiakuks, E-residentsuse
hädaolukordadeks valmisoleku arvestab tegevussuundadega, ja digitaalse identiteedi riskide
edendamine, äärmuslike mõjutab eri poliitikate maandamine, piiriüleste e-
ilmastikuolude riskide kujundamisega Eesti teenuste ja digitaalsete
maandamine rahvusvahelist mainet dokumentide edendamine
127
Lisainformatsioon
www.siseministeerium.ee/stak2030
128
KÄSKKIRI
19.01.2023 nr 1-3/8
Programmi „Siseturvalisus 2023–2026“
kinnitamine
Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2
punktide 2 ja 23 alusel
1. Kinnitan programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ ja selle programmi meetme „Kindel
sisejulgeolek“ salajase osa.
2. Tunnistan kehtetuks siseministri 13. jaanuari 2022. a käskkirja nr 1-3/4 „Programmi
„Siseturvalisus 2022–2025“ kinnitamine“.
3. Käskkirja rakendatakse alates 1. jaanuar 2023. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets
siseminister
Lisa 1. Programm „Siseturvalisus 2023–2026“
Lisa 2. Programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetme „Kindel sisejulgeolek“ salajane osa
(SALAJANE)