dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ kinnitamine

Rahandusministeerium · 20. jaanuar 2023
Viit
1.1-13/479-1
Registreeritud
20. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-13 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-13/2023
Vastutaja
Kaur Kajak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond)

Failid

  • 📎1-38 19.01.2023 Üldkäskkiri.asice4796 KB

Sisu (failidest)

Lisa 1. Siseministri käskkirja „Programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ kinnitamine“ juurde Programm „Siseturvalisus 2023–2026“ Programmis keskendutakse inimeste teadlikkuse suurendamisele, vajaduse korral hoiakute ja käitumise turvalisemaks muutmisele ja kinnistamisele, et vähendada riskide avaldumise tõenäosust, õnnetusi ja vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega. Samuti tegeletakse reageerimisvõimekuse kindlustamise ja tugevdamisega, et vajaduse korral tagada kiire ja asjatundlik abi. Programmiga aidatakse kaasa, et riskide avaldumisel oldaks valmis võimalikult palju vähendama nende negatiivseid mõjusid nii riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate kui ka elanike kaasabil. 1 PROGRAMMI „SISETURVALISUS 2023–2026“ SISU LÜHIKOKKUVÕTE Programmi nimetus Siseturvalisus Tulemusvaldkond Siseturvalisus Valdkonna Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 arengukava Programmi periood 2023–2026 Tulemusvaldkonna Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe ja programmi väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi eesmärk Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad, kes planeerivad oma Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, Politsei ja Piirivalveamet, Päästeamet, osade teenuste raha Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskus selles programmis Avalik sektor: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kaasvastutajad või Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, teised partnerid, kes Välisministeerium, Riigikantselei, Eesti Pank, Terviseamet, Eesti Kohtuekspertiisi aitavad programmi Instituut, Tervise Arengu Instituut, Haigekassa, Maksu- ja Tolliamet, Riigi Infosüsteemi eesmärkide Amet, Veterinaar- ja Toiduamet, Transpordiamet, Välisluureamet, Ettevõtluse Arendamise saavutamisele Sihtasutus, Riigi Infosüsteemide Keskus, Vanglateenistus, Prokuratuur, Rahapesu kaasa, kuid ei Andmebüroo, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Kaitsevägi, Kaitseliit, planeeri oma Finantsinspektsioon, Ravimiamet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Andmekaitse teenuste raha selles Inspektsioon, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, Kaitseväe programmis Akadeemia, Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Nimetatud pooltega Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Tööinspektsioon, SA Archimedes, SA Innove, seonduv on lisatud Startup Estonia, kohaliku omavalitsuse üksused ja nende koostööorganid (eeskätt dokumenti maakondlikud arendusorganisatsioonid) informatsiooniks, et Kolmas sektor: küla- ja asumiseltsid, siseturvalisusega tegelevad ühingud (Eesti anda valdkonnast Abipolitseinike Kogu, Päästeliit, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste MTÜ, Saaremaa terviklikum ülevaade, Vabatahtlike Merepääste Selts MTÜ, Naabrivalve, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti kuid nende tegevused, Päästeala Töötajate Ametiühing MTÜ). Töötajate, tööandjate jm katusorganisatsioonid, teenused ja raha on õppeasutused jm välismaalastega kokkupuutuvad esindusorganisatsioonid ning teised kavandatud mujal. rahvastikuhalduse teema sotsiaalpartnerid Erasektor: elutähtsat teenust ja veebi majutust osutavad ettevõtjad, kindlustusseltsid, tuleohutusettevõtted, turvaettevõtted Programmis keskendutakse inimeste teadlikkuse suurendamisele, vajaduse korral hoiakute ja käitumise turvalisemaks muutmisele ja kinnistamisele, et vähendada riskide avaldumise tõenäosust, õnnetusi ja vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega. Samuti tegeletakse reageerimisvõimekuse kindlustamise ja tugevdamisega, et vajaduse korral tagada kiire ja asjatundlik abi. Programmiga aidatakse kaasa, et riskide avaldumisel oldaks valmis võimalikult palju vähendama nende negatiivseid mõjusid nii riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate kui ka elanike kaasabil. Programmi eesmärgi täitmiseks on kavandatud viis meedet: Ennetava ja turvalise Kiire ja Kindel Eesti arengut toetav kodakondsus-, elukeskkonna kujundamine asjatundlik abi sisejulgeolek rände- ja identiteedihalduspoliitika Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2 SISUKORD 1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA EELARVE 6 Võimekus 1.3.1. Inimeste oskuste edendamine avalikus kohas ohtusid ennetada ja märgata ning nende ilmnemisel käituda 37 Programmi eesmärk 6 Programmi mõõdikud 6 Võimekus 1.3.2. Avaliku ruumi kujundamine Programmi eelarve 7 ohutut ja turvalist käitumist soodustavaks 37 Võimekus 1.3.3. Asutuste suutlikkus ennetavalt 2. OLUKORRA ANALÜÜS 8 toetada korra tagamist avalikus ruumis 38 3. PÕHIMÕTTED, MILLEGA ARVESTADA PROGRAMMI Võimekus 1.3.4. Era- ja kolmanda sektori TEGEVUSTE KAVANDAMISEL JA ELLUVIIMISEL 12 kaasamine vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuse eest 38 4. KESKSED LAHENDAMIST VAJAVAD PROBLEEMID JA PROGRAMMI OLULISEMA MÕJUGA TEGEVUSED AASTATEL 2023–2026 13 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 1.4. TEGEVUS- JA RELVALUBADE VÄLJAANDMINE 39 MEEDE 1. ENNETAVA JA TURVALISE ELUKESKKONNA KUJUNDAMINE 16 Eesmärk 39 Mõõdikud 39 Meetme mõõdikud 17 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 39 Olukorra analüüs 17 Võimekus 1.4.1. Tegevuslubade välja andmine 40 Meetme olulisimad väljakutsed ja olulisema mõjuga Võimekus 1.4.2. Relvalubade välja andmine 40 tegevused aastatel 2023–2026 20 Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks 21 MEEDE 2. KIIRE JA ASJATUNDLIK ABI 41 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 1.1. Meetme mõõdikud 42 ÕNNETUSTE, SÜÜTEGUDE JA VARAKAHJUDE Olukorra analüüs 42 ENNETAMINE 22 Meetme olulisemad väljakutsed aastatel 2023–2026 45 Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks 46 Eesmärk 22 Mõõdikud 22 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 23 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.1. HÄDAABI- Võimekus 1.1.1. Valdkondadeülese ennetuse JA INFOTEADETE VASTUVÕTMINE NING ABI tõhustamine 25 VÄLJASAATMINE 47 Võimekus 1.1.2. Ohtude ja varakahju ennetamine 28 Võimekus 1.1.3. Vägivalla ennetamine ja selle riski Eesmärk 47 varajane märkamine 30 Mõõdikud 47 Võimekus 1.1.4. Vägivalla eest kaitstud kannatanud 31 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 47 Võimekus 2.1.1. Hädaabiteadete menetlemine 48 ALAMEEDE, EHK PROGRAMMI TEGEVUS 1.2. Võimekus 2.1.2. Operatiivressursside ja SISETURVALISUSE VABATAHTLIKE KAASAMINE 33 operatiivinfo juhtimine 48 Võimekus 2.1.3. Abi- ja infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine 49 Eesmärk 33 Mõõdikud 33 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 33 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.2. AVALIKU Võimekus 1.2.1. Siseturvalisuse vabatahtlikuna KORRA TAGAMINE 50 tegutsemise võimaluste mitmekesistamine 34 Eesmärk 50 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 1.3. Mõõdikud 50 TURVALISE KESKKONNA KUJUNDAMINE 35 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 50 Võimekus 2.2.1. Avaliku korra tagamine 51 Võimekus 2.2.2. Isikute kinnipidamine 51 Eesmärk 35 Mõõdikud 35 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 36 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.3. DEMINEERIMINE 53 3 Eesmärk 53 Võimekus 3.1.6. Vaenuliku mõjutustegevuse Mõõdikud 53 ennetamine ja tõkestamine ning ühiskonna kerksuse Programmi tegevuse sisu kirjeldus 53 suurendamine 78 Võimekus 2.3.1. Demineerimine 53 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.2. RASKE JA ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.4. ORGANISEERITUD KURITEGEVUSE VASTANE VÕITLUS PÄÄSTMINE MAISMAAL JA SISEVEEKOGUDEL 54 79 Eesmärk 54 Eesmärk 79 Mõõdikud 54 Mõõdikud 79 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 54 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 80 Võimekus 2.4.1. Päästmine maismaal ja siseveekogudel Võimekus 3.2.1. Küberkuritegevuse vastane võitlus 80 55 Võimekus 3.2.2. Narkokuritegevuse vastane võitlus 82 Võimekus 3.2.3. Rahapesu ja terrorismi rahastamise ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.5. ABI ennetamine ja tõkestamine 83 OSUTAMINE EESTI MEREALADEL JA PIIRIVEEKOGUDEL Võimekus 3.2.4. Korruptsiooni ennetamine ja 56 tõkestamine 84 Võimekus 3.2.5. Majanduskuritegevuse vastane võitlus 85 Eesmärk 56 Võimekus 3.2.6. Kriminaaltulu tuvastamise, arestimise Mõõdikud 56 ja konfiskeerimise võimekus 85 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 56 Võimekus 3.2.7. Inimkaubanduse ennetamine ja Võimekus 2.5.1. Lennu- ja merepääste 57 tõkestamine 86 Võimekus 3.2.8. Raske ja organiseeritud kuritegevuse ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.6. vastase võitluse toetamine 87 SÜÜTEOMENETLUSE TÕHUSTAMINE 58 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.3. Eesmärk 58 OBJEKTIVALVE JA ISIKUKAITSE 87 Mõõdikud 58 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 58 Võimekus 2.6.1. Järelevalve automatiseerimine 59 Eesmärk 88 Võimekus 2.6.2. Menetluste digiteerimine 59 Mõõdikud ja täpsemad tegevused on esitatud Võimekus 2.6.3. Digitaalkriminalistika arendamine 60 programmi piiratud ligipääsuga dokumendis. 88 Võimekus 2.6.4. Kriminalistika arendamine 61 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.4. MEEDE 3. KINDEL SISEJULGEOLEK 61 ELANIKKONNAKAITSE, KRIISIDEKS VALMISOLEK JA NENDE LAHENDAMINE 89 Meetme mõõdikud 62 Olukorra analüüs 63 Eesmärk 89 Meetme olulisimad väljakutsed ja olulisema Mõõdikud 89 mõjuga tegevused aastatel 2023–2026 70 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 89 Olulisemad suundumused, kitsaskohad ja abinõud Võimekus 3.4.1 Olukorrateadlikkuse tagamine 90 nendega tegelemiseks 71 Võimekus 3.4.2. Kriisideks valmistumine 90 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.1. ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.5. PÕHISEADUSLIKU KORRA TAGAMINE 72 PIIRIHALDUS 92 Eesmärk 72 Eesmärk 92 Mõõdikud 72 Mõõdikud 92 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 72 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 92 Võimekus 3.1.1. Majandusjulgeoleku suurendamine 73 Võimekus 3.5.1. Piirikontroll, riigipiiri valvamine ja Võimekus 3.1.2. Radikaliseerumise ja terrorismi kaitse, piiriolukorra info haldamine ning operatiivkoostöö ennetamine ja tõkestamine 74 93 Võimekus 3.1.3. CBRN sündmused 76 Võimekus 3.1.4. Vastuluure ja riigisaladuse kaitse 77 MEEDE 4. EESTI ARENGUT TOETAV KODAKONDSUS-, Võimekus 3.1.5. Küberjulgeoleku tagamine 77 RÄNDE- JA IDENTITEEDIHALDUSPOLIITIKA 94 4 Meetme mõõdikud 95 Võimekus 4.3.1. Identiteedihaldusvaldkonna Olukorra analüüs 95 arendamine ning turvalise ja tõsikindla isikutuvastuse Meetme olulisimad väljakutsed ja olulisema mõjuga tagamine 114 tegevused aastatel 2023–2026 101 Olulisemad suundumused, kitsaskohad ja abinõud MEEDE 5. TARK JA INNOVAATILINE SISETURVALISUS nendega tegelemiseks 102 116 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 4.1. RÄNDE- JA Meetme mõõdikud 117 KODAKONDSUSPOLIITIKA KUJUNDAMINE NING Olukorra analüüs 117 ELLUVIIMINE 103 Meetme olulisemad väljakutsed aastatel 2023–2026 119 Eesmärk 103 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 5.1. Mõõdikud 103 TASEMEÕPE JA TÄIENDUSKOOLITUS Programmi tegevuse sisu kirjeldus 103 SISEKAITSEAKADEEMIAS 120 Võimekus 4.1.1. Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud sisserändepoliitika kujundamine 104 Võimekus 4.1.2. Rändepoliitika tõhus ja kliendikeskne Eesmärk 120 elluviimine 104 Mõõdikud 120 Võimekus 4.1.3. Eestist kui sihtriigist ja Eesti Programmi tegevuse sisu kirjeldus 120 sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine 105 Võimekus 5.1.1. Sisekaitseakadeemia tasemeõpe ja Võimekus 4.1.4. Avalikkuse teavitamine rändeteemadel täiendkoolitus 121 105 Võimekus 4.1.5. Põhiõigusi järgiva ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 5.2. tagasisaatmispoliitika elluviimine 106 SISEKAITSEAKADEEMIA TEADUS-, ARENDUS- JA Võimekus 4.1.6. Rahvusvahelise kaitse INNOVATSIOONITEGEVUS 122 menetlemine 107 Võimekus 4.1.7. Rahvusvahelise kaitse Eesmärk 122 taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine 109 Mõõdikud 122 Võimekus 4.1.8. Eesti kodakondsuse saamise Programmi tegevuse sisu kirjeldus 122 valmiduse suurendamine ja kodanikustaatuse Võimekus 5.2.1. Sisekaitseakadeemia kui väärtustamine 110 siseturvalisuse valdkonna kompetentsikeskus 123 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 4.2. ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 5.3. IKT MIGRATSIOONIJÄRELEVALVE 111 TEENUSTE PAKKUMINE SIM VALITSEMISALAST VÄLJAPOOLE 124 Eesmärk 111 Mõõdikud 111 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 111 Eesmärk 124 Võimekus 4.2.1. Tõhusa migratsioonijärelevalve Meetme mõõdikud 124 elluviimine 112 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 124 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 4.3. ISIKUTE 4. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 125 TÕSIKINDEL TUVASTAMINE JA DOKUMENTIDE VÄLJA ANDMINE 113 Ülevaade programmi ulatuse, koostamise, muutmise ja seire korraldusest 125 Poolte rollid probleemide lahendamisel 125 Eesmärk 113 Ülevaade programmi seostest teiste Mõõdikud 113 arengudokumentidega 126 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 113 5 1. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Programmi mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Allikas (2018) (tegelik) (tegelik) (tegelik) Siseministeerium, Eestit turvaliseks ≥ 92% ≥ 94% siseturvalisuse riigiks hindavate 94% 92% (92%) ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% (-) (90%) avaliku arvamuse elanike osakaal uuring Elanike osakaal, kes peavad riigi peamiseks mureks Standard Euro- Eestis 3% ≤ 3% (1%) ≤ 3% (1%) ≤ 3% ≤ 3% ≤ 3% ≤ 3% baromeeter - kuritegevust, 12% ≤ 12% (15%) ≤ 12% (8%) ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% - sisserännet, - terrorismi 1% ≤ 1% (0%) ≤ 1% (0%) ≤ 1% ≤ 1% ≤ 1% ≤ 1% Siseministeerium, Siseturvalisuse ≥ 20% siseturvalisuse tagamisse kaasatud 17% (17%) ˃ 17% (-) ≥ 20% ≥ 25% ≥ 25% (27%) avaliku arvamuse elanike osakaal uuring Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus: Turu-uuringute institutsioonide - Politsei- ja 89% ≥ 89% (91%) ≥ 89% (86%) ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89% usaldusväärsuse Piirivalveamet 97% ≥ 97% (95%) ≥ 97% (95%) ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% uuring - Päästeamet - Häirekeskus 94% ≥ 94% (93%) ≥ 94% (94%) ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% ˂ 680 Vigastussurmade arv1 687 ˂ 670 (796) ˂ 660 ˂ 650 ˂ 640 ˂ 630 Statistikaamet (768) 1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ja selle programmiga „Siseturvalisus“ mõjutatakse otseselt uppunute, tulekahjus hukkunute, sõidukiõnnetustes hukkunute, tapmiste ja mõrvade tagajärjel ning uimasti üledoosi tagajärjel hukkunute arve, kuid kaudset mõju avaldavad meetmed ka teistele vigastuste liikidele nagu enesetappudele, kukkumistele, külmumistele. Seetõttu kajastatakse üldeesmärgi mõõdikuna vigastustest põhjustatud suremust kõikide vigastussurmade liikide osas. Antud mõõdik on nimetatud „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ mõõdikute saavutamise ühe eeldusena. Sotsiaalministeerium on ka alates 2015. aastast vigastuste ennetamise valdkonna üldkoordineerija. Sõidukiõnnetustes hukkunute arvu vähendamise abinõud on käsitletud liiklusohutusprogrammis. 6 Programmi eelarve Eelarve jaotus (eurodes) 2023 2024 2025 2026 MEEDE 1: Ennetava ja turvalise elukeskkonna 41 173 732 34 918 067 34 809 166 34 606 142 kujundamine Programmi tegevus 1.1: Õnnetuste, süütegude ja 16 024 000 12 776 680 12 760 022 12 779 565 varakahjude ennetamine Programmi tegevus 1.2: Siseturvalisuse vabatahtlike 6 668 265 4 271 475 4 187 683 3 955 142 kaasamine Programmi tegevus 1.3: Turvalise keskkonna 16 275 113 15 671 183 15 658 244 15 660 172 kujundamine Programmi tegevus 1.4: Tegevus- ja relvalubade 2 206 353 2 198 729 2 203 216 2 211 262 väljaandmine MEEDE 2: Kiire ja asjatundlik abi 250 927 972 243 563 982 226 634 499 219 892 790 Programmi tegevus 2.1: Hädaabi- ja infoteadete 11 664 805 11 632 475 11 556 656 11 612 081 vastuvõtmine ning abi väljasaatmine Programmi tegevus 2.2: Avaliku korra tagamine 77 395 528 75 536 921 74 902 992 73 908 361 Programmi tegevus 2.3: Demineerimine 5 054 367 4 135 514 4 122 120 4 124 918 Programmi tegevus 2.4: Päästmine maismaal ja 98 895 311 80 322 257 80 063 708 80 038 765 siseveekogudel Programmi tegevus 2.5: Abi osutamine Eesti merealadel 21 249 520 36 620 633 20 770 564 15 009 627 ja piiriveekogudel Programmi tegevus 2.6: Süüteomenetluse tõhustamine 36 668 442 35 316 183 35 218 459 35 199 038 MEEDE 3: Kindel sisejulgeolek 171 081 656 161 080 244 158 403 710 157 329 829 Programmi tegevus 3.1: Põhiseadusliku korra tagamine 53 714 929 43 011 092 43 106 932 42 565 235 Programmi tegevus 3.2: Raske ja organiseeritud 44 939 092 45 507 249 45 498 819 44 680 759 kuritegevuse vastane võitlus Programmi tegevus 3.3: Objektivalve ja isikukaitse 9 631 372 9 529 943 9 287 425 8 755 416 Programmi tegevus 3.4: Elanikkonnakaitse, kriisideks 6 654 496 5 593 673 5 568 126 5 582 037 valmisolek ja kriiside lahendamine Programmi tegevus 3.5: Piirihaldus 56 141 767 57 438 288 54 942 408 55 746 382 MEEDE 4: Eesti arengut toetav kodakondsus- rände- ja 40 842 893 39 121 445 39 382 266 39 651 840 identiteedihalduspoliitika Programmi tegevus 4.1: Rände- ja kodakondsuspoliitika 13 840 565 12 873 554 12 915 801 13 608 742 kujundamine ning elluviimine Programmi tegevus 4.2: Migratsioonijärelelvalve 6 642 014 6 617 350 6 499 899 6 232 567 Programmi tegevus 4.3: Isikute tõsikindel tuvastamine ja 20 360 314 19 630 540 19 966 566 19 810 531 dokumentide väljaandmine MEEDE 5: Tark ja innovaatiline siseturvalisus 23 080 515 21 935 694 21 586 259 20 411 666 Programmi tegevus 5.1: Tasemeõpe ja täienduskoolitus 19 085 145 18 747 849 18 473 958 18 324 733 Sisekaitseakadeemias Programmi tegevus 5.2: Sisekaitseakadeemia teadus-, 2 241 411 1 645 393 1 602 186 830 300 arendus- ja innovatsioonitegevus Programmi tegevus 5.3: IKT teenuste pakkumine SIMi 1 753 959 1 542 453 1 510 115 1 256 632 valitsemisalast väljapoole KOKKU 527 106 767 500 619 432 480 815 901 471 892 267 7 2. Olukorra analüüs2 Eesti inimesed tunnevad end turvaliselt Valgevene hübriidrünnakud Poola, Leedu ja Läti vastu, sh migrantide smugeldamine ja sisserände 2020. aastal leidis 92% küsitlusele vastanutest, et kasutamine hübriidründe tööriistana. Olulise Eesti on elamiseks turvaline riik, 2022 aastal 90%.3 tähtsusega on siinjuures migratsiooniprotsessides Eestit turvaliseks riigiks pidavate inimeste osakaal julgeolekuohtude tuvastamine ning sellealase on seega veidi langenud, aga arvestades muutunud võimekuse parandamine. 2021. aastal jätkus julgeolekuolukorda, võib seda pidada pigem heaks koroonapandeemia, mille käigus omandas veebi- tulemuseks, mis peegeldab kõrget usaldust Eesti keskkond senisest veelgi tähtsama rolli inimeste julgeoleku ja siseturvalisuse asutuste vastu. igapäevaelus. Vaenutegevus inforuumis sh Ühis- Eurobaromeetri uuringust selgus 2021. aastal, et konda lõhestavad vandenõud, libauudised ja nende elanike osakaal, kes peavad kuritegevust desinformatsioon levisid veebis kiiresti ning sellega üheks peamiseks probleemiks, millega riik peaks suurenes õiguskaitseasutuste, sh veebkonstaablite tegelema, on võrreldes 2020. aastaga paari töökoormus. protsendi võrra vähenenud (2020. aastal 3% ja Eeltoodu on pannud avalikkust ja ka riigiasutusi 2021. aastal 1%). Kõige olulisemateks riigi ees enam teadvustama, et valmis on vaja olla väga seisvateks probleemideks peeti elukallidust (47%) erinevateks kriisideks. Üha olulisem on erinevate ja terviseküsimusi (34%).4 Inimeste arvamus kuri- valitsemisalade asutuste valmisolek tulla toime tegevuse kohta ja objektiivne statistika on oma- oma valdkonna kriisidega ja samas näha ühe vahel üldjuhul kooskõlas, kuivõrd süütegusid valdkonna piiridest kaugemale. Nii häid kui ka registreeriti 2021. aastal 13% vähem võrreldes halvemaid näiteid on kohalike omavalitsuste sellele eelneva aastaga ning märgatavalt vähenes kriisivalmidusest. Uuringu järgi on 77% oma- ka näiteks tapmistes ja mõrvades hukkunute arv; valitsustest saavutanud kriisideks valmisolekus kuritegusid registreeriti aga 0,6% rohkem. Sellest edasijõudnu või eeskujuliku taseme.7 Elanike häda- olenemata on jätkuvalt väljakutseks nii internetis olukorraks valmisoleku indeksi keskmine tulemus toimepandud kelmused kuid ka organiseeritud näitab, et elanike valmisolek on jäänud samale kuritegevuse üks peamine sissetulekuallikas: tasemele nagu 2019. aastal (45). Viimasest saab narkokuritegevus.5 järeldada, et vaja on panna enam rõhku koolitustele Heitliku julgeolekuolukorra tõttu on veelgi ja erinevatele ennetustegevustele, et parandada hädavajalikum ühiskonna ühtsus ja valmisolek inimeste teadlikkust ja oskusi.8 kriisideks ning asutustevaheline toimiv koostöö6 Eeltoodud murekohtade leevendamisega on eelnenud aastatel tegeletud ja Siseministeeriumi Sisejulgeolekut on mõjutanud eelkõige 2022. aasta valitsemisala vastutusvaldkondades on tulevate veebruaris alanud Vene vägede täiemahuline aastate prioriteedid järgmised: idapiiri täies sissetung ja sõda Ukraina vastu. Ukraina sõja ulatuses välja ehitamine; sisserändeks valmisoleku mõjudega toimetulekuks ja Eesti julgeoleku suurendamine; sihistatud tegevus kriisideks kindlustamiseks on mitmeid täiendavaid samme valmisoleku, sh elanikkonnakaitse parandamisel; juba astutud, kuid need teemad on kahtlemata ka riigi strateegilise autonoomsuse kaitsmine, järgmistel aastatel prioriteediks. hübriidohtude ja välismõjutuste ennetamine ja Samuti on julgeolukorda pingestanud mitmed negatiivsed arengud 2020. ja 2021. aastal. Näiteks 2 Olukorra analüüsis on aluseks võetud peamiselt 2021. aasta tulemusaruanne, kuid analüüsi on täiendatud 2022. aasta siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu tulemustega, Ukraina sõja mõjude järeldustega ja palgaandmetega. Järgmine tulemusaruanne ja siseturvalisuse olukorra analüüs valmib 2023. aasta esimeses kvartalis ning lisatakse veebilehele www.siseministeerium.ee/stak2030. 3 Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2020 ja 2022. 4 Flash Eurobarometer 500. Public opinion in the EU regions; https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2552. 5 Politsei- ja Piirivalveameti andmed ning Justiitsministeeriumi „Kuritegevus Eestis 2021“. 6 Täpsemini kirjeldatud kolmanda meetme olukorra analüüsis. 7 Kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku indeksuuring 2021. 8 Elanike hädaolukorraks valmisoleku indeks 2021. 8 tõkestamine; desinformatsiooni ja vaenuliku 4%. Kusjuures, 26% lahkunud abipolitseinikest mõjutustegevuse tõkestamine. asusid tööle politseiametnikena, mis näitab, et vabatahtlus on üks võimalus mõnes valdkonnas Siseturvalisuse asutusi usaldatakse, kuid töötajate järelkasvule pisut kaasa aidata. Samuti piisava ja motiveeritud personali tagamiseks on väärib märkimist, et olenemata väiksemast vaja väärilist töötasu ja suuremas mahus abipolitseinike arvust, suurenes tänu mitme- väljaõpet külgsemale politseitöösse kaasamisele nende töötundide arv. See ilmestab hästi asjaolu, et ka Reageerivate asutuste tööd kergendab inimeste edaspidi on vaja siseturvalisuse valdkonna usaldus nende vastu. Päästeametit usaldas 2021. vabatahtlike arvu suurendamise kõrval pöörata veel aastal 95%, Häirekeskust 94% ning Politsei- ja enam tähelepanu vabatahtliku tegevuse mitme- Piirivalveametit 86% küsitlusele vastanutest – need külgsemaks muutmisele ja sellele, kuidas pakkuda on endiselt kolm kõige rohkem usaldatud asutust olemasolevatele vabatahtlikele sobivaid osalus- Eestis. võimalusi. Nii 2021. kui 2022. aastal tõusis päästjate, eesliinil Palju õnnetusi juhtub riskikäitumise tõttu töötavate politseiametnike ja Häirekeskuse pääste- korraldajate miinimumpalk. Siseministeeriumi Suur osa õnnetusi ja vigastussurmasid juhtub vale valitsemisala palgafond kasvab 2023. aastal üle käitumise tõttu, sh alkoholi liigtarvitamine ja 20% ehk enam kui 50 miljonit eurot, mis võimaldab hooletu suitsetamine. 2021. aastal oli tulekahjudes tõsta päästjate minimaalse palga 1620 euroni, hukkunuid 32 (2020. aastal 30). Elektrist alguse politseinike minimaalse palga 1849 euroni ning saanud tulekahjudes hukkus 11 inimest ja päästekorraldaja palga 1631 euroni. Need hooletust suitsetamisest tekkinud tulekahjudes positiivsed arengud aga ei taga veel eesmärki, et samuti 11 inimest, 78% tules hukkunute kodudes politseinike ja päästjate minimaalne palk võrduks puudus toimiv suitsuandur. Suitsetamisest ja 1,2 kordse Eesti keskmise palgaga. Lähtudes lahtisest tulest tingitud eluhoonetulekahjusid oli politseinike ja päästjate tulevikuvajaduse ja töötasu varasemast vähem, kuid elektrist ja analüüsist on järgmistel aastatel jätkuvalt küttesüsteemidest alguse saanud tulekahjusid väljakutse pakkuda väärilist töötasu, et tagada enam. Selle üks põhjuseid võis olla 2021. aasta piisav arv töötajaid, ja rahastada vajalikus mahus alguse külm talv ja koroonapandeemia, mille tõttu uute töötajate väljaõpet. Siseturvalisuse valdkonna on inimesed enam kodus ning koormus seega nii teenistujate arv on alates 2008. aastast vähenenud elektri- kui ka küttesüsteemidele ja kodutehnikale 18% ning ees on ootamas suur pensionile jäämise suurem. laine nii politseinike kui ka päästjate seas, mistõttu on vaja suunata senisest rohkem raha politseinike Tuleõnnetustes hukkunud ja päästjate väljaõppesse, et ära hoida üha 60 suurenev eesliinitöötajate puudujääk. 40 47 20 39 38 39 Arvutuste järgi toob Päästeamet oma tegevusega 30 32 ühiskonnale tulu aastas miljard eurot ning Politsei- 0 ja Piirivalveamet 867 miljonit eurot. Seega ületab 2016 2018 2019 2021 siseturvalisuse asutuste panus ühiskonda mitu Joonis. Tulekahjudes hukkunud aastatel 2016–2021 korda neile riigieelarvest eraldatavat raha. (allikas: Statistikaamet) Lisaks reageerivatele asutustele on oluline Veeõnnetustes hukkus 2021. aastal 48 inimest inimeste endi roll Eesti turvalisena hoidmisel (2020. aastal 52). Kusjuures, enamik tule- ja veeõnnetustes hukkunutest olid mehed ning Inimesed teadvustavad nende enda rolli olulisust ja rohkem kui pooled olid joobes. enamik on veendunud, et peaksid ise aktiivselt osalema enda ja oma kodukoha turvalisuse taga- Veeõnnetustes hukkunud 60 misel (2020. aastal 88%). Selleks on elanikel erinevaid võimalusi nii vabatahtlikuna osaledes kui 40 47 52 48 45 37 ka ise vastutustundlikult käitudes. 20 27 Vabatahtlikke lisandus 2021. aastal päästjate ja 0 merepäästjate ridadesse, kuid ka riigiinfo teenuse 2016 2018 2019 2021 pakkumisele abiks. Abipolitseinike arv vähenes aga Joonis. Veeõnnetustes hukkunud aastatel 2016–2021 (allikas: Statistikaamet) 9 Muu hulgas on veeõnnetustes hukkunute arvu vähem. Alaealiste osalusel lähisuhtevägivalla mõjutanud ilm ja kestev koroonaaeg, mistõttu juhtumite osakaal jäi 2020. aastaga samale võisid suviselt soojad ilmad meelitada inimesi tasemele. Kui 2020. aastal pandi toime viimaste tavapärasest rohkem veekogude juurde. Seda aastate vaates kõige rohkem raskeid lähisuhte- illustreerib asjaolu, et kõige enam uppus inimesi vägivalla kuritegusid, siis 2021. aastal oli neid poole suve- ja kevadkuudel. vähem (22). Liiklusõnnetustes sai vigastada 2020. aastaga Aastatel 1999–2021 on Eestis narkootikumide võrreldes ligi kümnendiku võrra rohkem inimesi, ka tõttu surnud 1768 inimest. hukkunuid oli veidi rohkem (2020. aastal 68 ja 2021. aastal 71). Narkootikumidest tingitud surmad 150 Liikluses hukkunud 100 110 100 114 88 50 81 39 27 31 39 50 71 68 71 0 48 51 2015 2017 2019 2021 0 2016 2018 2019 2021 Joonis. Narkootikumidest tingitud surmad aastatel 2015–2019 (allikas: surma põhjuste register) Joonis. Liikluses hukkunud aastatel 2016–2021 (allikas: Statistikaamet) Enim narkosurmasid põhjustanud fentanüülide levik on Eestis 2021. aastal märkimisväärselt 2021. aastal oli võrreldes varasemaga enam pidurdunud. Fentanüüli kättesaadavus on vähene- kergliikurijuhtide osalusel liiklusõnnetusi, mis nud tänu politsei edukale jälitustööle, millega moodustasid peaaegu 15% kõikidest inim- lõpetati 2017. aasta lõpus ja 2018. aasta alguses kannatanuga õnnetustest. Alkoholi tarvitanud mitme suure kuritegeliku võrgustiku tegevus. mootorsõidukijuhtide põhjustatud inimkannatanu- Õiguskaitseasutuste edukas töö ning koju kaasa ga liiklusõnnetusi oli 2021. aastal peaaegu 30% antava naloksoonikomplekti ja teiste kahju vähem kui 2020. aastal (2020. aastal 130 ja 2021. vähendamise teenuste ulatuslikum rakendamine aastal 93). on narkootikumide üledoosist tingitud surmade Tapmisi ja mõrvu registreeriti 2021. aastal kaks arvu märkimisväärselt vähendanud. Samas on korda vähem kui 2020. aastal. täheldada, et levivad uued ja veel ohtlikumad ained, Rasked vägivallakuriteod mis võivad põhjustada seninägematut tervisekahju või surma. Üks selline aine on isotonitaseen, mis on 100 2021. aastal põhjustanud mitu surma. 80 93 90 60 76 78 77 74 2021. aastal jätkati sihistatud ennetusega sise- 40 turvalisuse valdkonnas nii erinevate tõendus- 44 45 50 20 43 põhiste programmide kui ka teavitustegevuste abil. 35 29 27 34 40 27 0 25 24 Märkimisväärne osa sotsiaal- ja terviseprobleemi- 2016 2018 2019 2021 dest on omavahel seotud ja ennetatavad. Tihti on probleemide algallikad samad, mistõttu tuleb Tapmised ja mõrvad ennetustööd teha valdkonnaüleselt. Selleks leppisid Raskete tervisekahjustuste tekitamised justiitsminister, haridus- ja teadusminister, kultuuri- Ründe tagajärjel hukkunute arv minister, rahandusminister, sotsiaalkaitseminister, Joonis. Rasked vägivallakuriteod (allikas: surma tervise- ja tööminister ning siseminister kokku põhjuste register; Justiitsministeerium valdkonnaülese ennetuse põhimõtetes. „Kuritegevus Eestis 2021“) Siseturvalisuse teenuste paremaks Kõigi surmava lõpuga kuritegude puhul oli üks pakkumiseks investeeriti transportvarasse, mõjutegur alkoholi tarbimine. Vägivalla toime- kinnisvarasse ja infotehnoloogiasse panijatest olid joobes 69% ja kannatanutest 40%. 2021. aastal parandati Päästeameti ning Politsei- ja Oma lähedase käe läbi kaotas elu märksa vähem Piirivalveameti tehnilist valmisolekut, et paremini inimesi kui 2020. aastal (2020. aastal 16 ja 2021. sündmustele reageerida. Näiteks asendati pääste- aastal 4). 2021. aastal vähenes lähisuhtevägivalla tööde toetamiseks kuus päästetööde põhiautot, juhtumite arv 4%, sh registreeriti kuritegusid 10% 10 üks paakauto ja neli amfiibsõidukit, mida Kaasaegsesse Pärnu ühishoonesse kolisid kasutatakse erinevate päästesündmuste lahen- piirkonna Päästeameti, Häirekeskuse, Politsei- ja damiseks keerulistes maastikutingimustes. Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ning Sise- Demineerimistööde valdkonnas uuendati ühte ministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse demineerimise põhisõidukit ja nelja demineerimis- teenistujad. tööde haagist. Lisaks asendati keemiapääste- Arendusprojektiga alustati juba 2013. aastal ja selle võimekuse säilitamiseks seitse keemiapääste- kogumaksumus on 26 miljonit eurot. Valmis said ka haagist. Kriminaalpolitsei tegevuse toetamiseks Valga politseimaja rekonstrueerimistööd (3,5 uuendati nelja kriminalistika ekspertide väikebussi. miljonit eurot), Keila komando energiatõhusustööd Uue tehnoloogia katsetamiseks ja keskkonnahoiu (0,65 miljonit eurot), Kolde politseimaja osaline suurendamiseks hangiti Politsei- ja Piirivalve- ümberehitus (0,45 miljonit eurot) ja Narva-Jõesuu ametile esimene elektriline patrullsõiduk. Lisaks kordoni kaide rekonstrueerimistööd (1 miljon asendati kokku ligi 150 kasutusrendi sõidukit, mida eurot). kasutatakse erinevate siseturvalisuse teenuste tagamiseks. Maismaasõidukitesse investeeriti Infotehnoloogia valdkonnas oli üks olulisim 2021. aastal kokku ligi 4 miljonit eurot. arendusprojekt senisest usaldusväärsemat keskset isikutuvastust võimaldav automaatne biomeetrilise Päästetööde valdkonnas soetati veepääste isikutuvastuse süsteem (ABIS), mille täie- võimekuse parandamiseks kümme siseveekogu mahuliseks kasutusele võtmiseks jätkub töö 2022. mootorpaati. Otsingu- ja päästetööde ning piiri aastal. Biomeetrilisi andmeid kasutavad 2021. valvamise võimekuse parandamiseks soetati aastal piiripunktides avatud esimesed ABC- Politsei- ja Piirivalveametile kaks mootorpaati. väravad, mis võimaldavad automaatset piiri- Toimepidevuse parandamiseks uuendati ida kontrolli. regioonis kolme piirivalvekordoni kütusetanklaid. Veesõidukitesse investeeriti 2021. aastal kokku ligi Jätkusid COVID-19 leviku tõkestamisega seotud 0,4 miljonit eurot. arendusprojektid patrullpolitsei kasutatavas Apollo rakenduses ja koostöös TEHIK-uga loodi võimalus 2021. aastal alustati projektiga, mille eesmärk on koroonapasside lugemiseks. 2025. aastaks tagada Politsei- ja Piirivalveameti mitmeotstarbeliste helikopterite väljalennu valmi- Häirekeskuse riigiinfo telefoni 1247 teenusega dus Tallinna baasist ööpäev ringi 15 minutiga. liideti keskkonnainfo telefon, maanteeinfo telefon ja Projekti rahastamiseks on alates 2021. aastast päästealainfo telefon, lisaks parandati kõnede kasutada 1,5 miljonit eurot aastas. transkriptsiooni võimalusi. 2021. aastal alustati Siseministeeriumi valitsemis- Valmis ka uus e-residentide taotluskeskkond ning alas ehitustöödega, mille kogumaksumus on üle 61 veebileht, mis lihtsustab Eestisse elama ja töötama miljoni euro (sellest suurem osa ehk 42 miljonit tulnud välismaalaste osalemist kohanemis- eurot on Kaitsepolitseiameti peahoone maksu- programmis. IKT arendustesse investeeriti 2021. mus). Samuti valmis mitu olulist kinnisvaraprojekti. aastal ligi 12,1 miljonit eurot. 11 3. Põhimõtted, millega arvestada programmi tegevuste kavandamisel ja elluviimisel 1. Turvalisus algab igaühest endast. Igaühe meeles pidada, et õnnetuse korral on kahju üksteisest hooliv käitumine loob võimalused inimese elule, tervisele, varale või loodusele ühiskonna turvalisuse säilitamiseks ja suuren- juba sündinud. Vaja on saavutada turvalisem damiseks. Turvalisust saab suurendada iga- ühiskond, kus kogukondlik elu ja keskkond üks, kui parendab enda ja oma lähedaste oleksid korraldatud viisil, mis vähendaks käitumist. Hädasolija päästmine ei ole pelgalt kuritegevuse, sõltuvuste, vägivalla ja muude tema enda asi. Siiski teeb abivajaja teadlikkus negatiivsete nähtuste tekkimise juba eos. ja ettevalmistus, kuidas hädaolukorras toime Tähtis eeldus on kujundada selleks sobivad tulla, tema päästmise kergemaks. Vajaduse hoiakud ja oskused, aga ka keskkond, mis korral peab osutama abi ise või edastama soodustaks positiivseid valikuid ja arengu- teabe õnnetusest professionaalidele. Tähtis on võimalusi. aidata kaasa selle mõtteviisi juurdumisele ning 4. Oluline on jõuda teadmistepõhiselt probleemi- parendada elanike teadmisi ja oskuseid. de põhjusteni ja need koostöös lahendada. 2. Turvalisuse tagamine on terviklik ja eeldab eri Siseturvalisuse tagamisel on vaja välja selgita- poolte jõupingutusi. Turvalisus nõuab paljude da probleemide tegelikud põhjused, sh miks ei asutuste ja inimeste ühist panust. Parima tunne inimesed endid turvaliselt või miks nad tulemuse selle tagamisel annab eri poolte käituvad riskialtilt ega arvesta võimalikku ohtu. tähelepanu ja pingutus – Siseministeeriumi 5. Probleemide lahendamisel kasutatakse aja- valitsemisala asutuste asjatundlik tegutsemi- kohaseid, mõjusaid, nutikaid ja optimaalseid ne, teiste valitsemisalade asjakohane panus, lahendusi. Turvalisuse tagamisel ja probleemi- kohalike omavalitsuste, vabaühenduste, era- de lahendamiseks on vajalik leida tõhusaid ja sektori ja kogukonnaliikmete sammud oma nutikaid lahendusi, kuidas inimeste tööpanust piirkonnas siseturvalisuse suurendamiseks. hästi kasutada ja selle kõrval rakendada See võib tähendada näiteks vabatahtlike, uuenduslikku tehnoloogiat. Kasutatavate politseinike ja päästjate tööd, elutähtsate lahenduste mõjususe ja asjakohasuse kri- teenuste toimepidevust korraldavate asutuste teeriumiks on ka mõistmine, kuidas leida rolli, aga ka inimeste endi valmisolekut sihtrühmale sobilik lahendus. Selle jaoks tuleb võimalikeks hädaolukordadeks jne. Vaja on programmi elluviimisel hinnata erinevate tege- välja selgitada takistused eesmärkide saavu- vuste sobivust sihtrühmadele ja kohandada tamisel ja leida, kuidas neid ühiselt kõrvaldada tegevusi selliselt, et need avaldaks soovitud nii siseturvalisuse valdkonna kui ka teiste mõju. Näiteks on eriti oluline tähelepanu pööra- valdkondade eesmärkide elluviimise abil. ta valdkondadele, mille mõõdikute seirel on 3. Kõige mõistlikum on ohte ennetada. Turva- näha, et sihtrühmade vahel on olulised eri- lisuse tagamisel on korrakaitsjatel ja päästjatel nevused (nt meeste ja naiste surmajuhtude oluline roll ja neilt oodatakse vajaduse korral erinevus) ja viia ellu tegevusi, mis avaldaksid kiiret ja oskuslikku sekkumist. Siiski tuleb suurimat mõju. 12 4. Kesksed lahendamist vajavad probleemid ja programmi olulisema mõjuga tegevused aastatel 2023–2026 1. Hoiame hoidjaid! Siseturvalisuse ja sise- Arendame taristut rahvusvahelise õppe-, julgeoleku asutuste reageerimissuutlikkuseks teadus-, arendus- ning innovatsioonikoostöö ning erinevate ohtude, õnnetuste ja kriisidega võimestamiseks, sh arendame välja Väike- toimetulemiseks ja nende ennetamiseks peame Maarja harjutusväljaku ja Sisekaitseakadeemia tagama piisaval arvul töötajaid. Selleks peame Tallinna õppekompleksi. pakkuma töötajatele väärilist töötasu, soodus- Peame hoidma töötajate füüsilist ja vaimset tama töötajate füüsilise ja vaimse tervise tervist. Loome selleks varajase märkamise hoidmist ning välja õpetama tänasest suure- süsteemi koos võimalike toetusabinõudega ja mas mahus töötajaid. Viimased kaks aastat on toetame inimeste liikumist süsteemisiseselt selgelt näidanud, kui palju toetub Eesti nii 2. Kaasame rohkem vabatahtlikke ja edendame kriisides kui ka rahuajal meie siseturvalisuse vabatahtlikku tegevust. Oleme võtnud sihiks, et asutuste töötajatele – need inimesed on 2026. aastaks on vabatahtlikke vähemalt 1200 ühekorraga meie eesliin ja tagala. See on Eesti võrra rohkem. Tagame, et vabatahtlike väljaõpe turvavõrk, millesse lähiaastad ähvardavad tuua ja varustus on heal tasemel ning pakume ohtlikult suuri lünki. Kriisiolukorras võib see vabatahtlikele mitmekülgseid osalusvõimalusi. kaasa tuua täiendavaid riske, sest siis on Juba praegu aitab ligi 4000 vabatahtlikku Eestit ülesandeid veelgi rohkem ja inimeste turvalisemaks muuta. Vabatahtlikud aitavad puudumisel tuleks kriise lahendada ületundide jõuda nutikate lahendusteni ja ulatavad abikäe najal, mis pikas perspektiivis ei ole jätkusuutlik. rohkemates olukordades kui vaid kutseliste Igal aastal hakkab Eestis puudu jääma 50 töötajatega võimalik oleks. Nendeta ei suudaks päästjat ja sadakond politseinikku, kes lähevad me pakkuda siseturvalisuse teenuseid sellisel pensionile või lahkuvad töölt. Inimeste asemele tasemel nagu täna – vabatahtlikud päästjad värbamiseks pole meie palgatase piisav ja uusi näiteks osalevad iga viienda päästesündmuse politseinikke tuleks nelja aastaga koolitada lahendamisel, vabatahtlikud merepäästjad iga rohkem kui on Sisekaitseakadeemia praegused kolmanda merepäästejuhtumi lahendamisel võimalused. Järeleandmisi abi osutamise ning abipolitseinikud teevad aasta jooksul sama kiiruses, elude ja vara päästmises me rahulikul palju töötunde kui Viljandi politseijaoskond. ajal ega kriisiajal aga lubada ei saa. 3. Kasutame nutiajastu võimalusi turvalisuse Peame tagama motiveeriva ja konkurentsi- suurendamiseks – kasvatame ja säilitame IKT- võimelise palga ehk igale politseiametnikule ja võimekust, tugevdame infoturvet. Sise- päästjale 2025. aastaks minimaalselt 1,2- turvalisuse valdkonnas päästab IKT elusid. IT- kordne Eesti keskmine palk. süsteemide puudumisel ei pruugi abi piisavalt Peame garanteerima piisavas mahus õppe- kiiresti kohale jõuda ja asjaajamine oleks kohti, kvaliteetsel ja moodsal tasemel õppe ning kodanikele ebamugav või isegi võimatu. Hulk head õppetingimused. Peame pakkuma tööturu olulisi riigi infosüsteeme on aga oma aja ära vajadustele vastavat ja tuleviku kompetentse elanud. Teenuste kvaliteetseks jätkamiseks arendavat kvaliteetset õpet integreeritud peame infosüsteeme uuendama ja vähendama haridusmudeli alusel, suurendades enam sidu- nn tehnoloogilist võlga. Selleks on vaja suunata sust erinevate õppekavade ja ka teadus- riigieelarve vahendeid järjepidevalt IKT suundadega ning võimaldades paindlikumat ja võimekuse säilitamiseks. Üha enam tegeleme praktilisemat õppekorraldust. Muudame aka- ka infoturbe tugevdamisega, sest muutunud deemia tugevaks turvalisuse ja julgeoleku julgeolekuolukord on suurendanud meie e-riigi teaduse suundumuste kujundajaks ning saavu- kaitsmise vajadust. tame teadusasutuseks evalveerimise. Loome 4. Säilitame tehnilise valmisoleku. Tehnilise akadeemiast valdkondliku kompetentsikekuse, valmisoleku säilitamiseks uuendame tehnikat, mis põhineb fookusteemade süvitsi uurimisel ja arendamisel. 13 lähtudes selle elukaarest ja eelistame võima- korral). Loome abidemineerijana kaasumise lusel väiksema keskkonnamõjuga lahendusi. võimaluse. Peame tagama vabatahtlike välja- 5. Laia riigikaitse rahastamine peab moodustama õppe ja varustuse senisest kõrgemal tasemel. ühtse terviku. Kriisideks valmisolek ja Rahvusvaheline koostöö ja abi– saame loota elanikkonnakaitse on riigikaitse lahutamatud teiste abile vaid siis, kui ka ise teisi abistame. osad, seega peavad nendega seotud võime- Peame arendama rahvusvahelistele nõuetele arendused ja pidevad kulud olema kaetud vastavaid võimekusi (näiteks on Eesti täna ELi püsirahastusega. Kriisideks ettevalmistusi teha elanikkonnakaitse mehhanismi ühisressurssi on parem rahulikul ajal ja püsiv rahastus võimal- üles andnud ühe keskmise võimekusega dab seda teha järjekindlalt ning terviklikult. otsingu- ja päästemeeskonna, ühe meditsiini- 6. Parandame kriisideks valmisolekut, sh suuren- meeskonna ning koos Läti ja Leeduga ühe dame elanikkonnakaitset, et kriiside mõju oleks üleujutuste pumpamismooduli). Teeme lähi- võimalikult väike. Viimased aastad näidanud, et riikidega koostööd otsides võimalusi ühend- meil on tarvis parandada kriisidega toime- meeskondade saatmiseks kriisipiirkondadesse tulemist – nii riiklikul, omavalitsuste, kogu- ja õppuste korraldamiseks. Loome võimaluse kondade kui ka inimeste tasandil. Igal ühel on erineva võimekusega meeskondade ja eksperti- kriisis oma roll ja iga asutus peab olema valmis de kiireks lähetamiseks, tagame kõigile võrdse- oma valdkonna kriise oskuslikult juhtima. tel alustel missioonidel tasustamise ja sotsiaalsed tagatised nii lähetustes kui ka Lähiaastate kriisideks valmisoleku ja elanik- väljaõppes. konnakaitse valdkonna olulisima mõjuga tegevused: Suurendame Siseministeeriumi valitsemisala toimepidevust kriitiliste teenuste osutamisel Kiire ohuteavitus – loome ja rakendame üle- kriisiolukorras. riikliku kiire ohuteavituse süsteemi, mis hõlmab nii sireene, SMS-teavitust kui ka teisi alterna- 7. Ehitame idapiiri täies ulatuses välja. Kaitstuma tiive. piiriga suurendame julgeolekut, tõkestame ebaseaduslikku rännet, inimkaubandust, piiri- Evakuatsioon ja varjumine – koostöös KOVide jt ülest kuritegevust ja salakaubavedu. Tegu on partneritega valmistame ette ulatusliku evakua- märgilise ja olulise sammuga Euroopa julge- tsiooni ja loome avalikud varjumiskohad. oleku jaoks, sest nii on ka kogu Schengeni ruum Kaasame KOVe, ettevõtjaid, korteriühistuid ja senisest veelgi turvalisem. Oleme toonud elanikke, et tagada varjumiskohad elanikele. maismaapiiri ehituse tähtaega kuni poolteist Algatame arutelu varjumiskohtade loomise aastat lähemale, senise 2026 aasta lõpu asemel nõudeks uusehitistes. aastasse 2025, kuid selleks, et see eesmärk Nõustame ja toetame kohalikke omavalitsusi täituks peame arvestama ehitushindade kriisideks valmisolekus, loome toetusmeetme kallinemisega. Tegutseme selle nimel, et KOVide kriisivalmiduse parandamiseks ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti Frontexi tagame läbipaistva ja võrreldava KOVide kohalolek oleks Eestis alaline ja suureneks. kriisivalmiduse arendamise. Eesmärgiks on, et meie piiridel oleks rohkem Loome eeldused, et iga elanik saaks kriisis Frontexi piirivalvureid, samuti töötame selle paremini hakkama, teaks oma rolli ning oskaks nimel, et Eestisse tuleks Frontexi regionaalseid muuta oma kodu kriisikindlamaks. Teeme üksusi ja Sisekaitseakadeemia oleks partner teavitustegevusi, riskikommunikatsiooni, õppu- Frontexi ametnike koolitamisel. si, toetame kodanikualgatusi ja korteriühistuid. 8. Kaitseme riigi strateegilist autonoomsust, Suurendame päästetöö kriisiaegseid võimekusi ennetame ja tõkestame hübriidohte ja välis- üleujutustele ja varingutele reageerimisel, tormi- mõjutusi. Ebausaldusväärsete välisinvest- kahjustuste kõrvaldamisel, metsatulekahjude eeringute, sh kinnisvara investeeringute ja kustutamisel. Samuti parendame demineeri- tehnoloogiatega, võivad kaasneda riskid julge- mise ja keemiapääste suutlikkust. olekule, seetõttu peab riigil peab olema suutlikkust ning ressurssi, et selliseid ohte Arendame kriisirolliga vabatahtlikke ja tagame tuvastada ja tõkestada. Riskide maandamiseks nende valmisoleku. Tagame kõigile sise- peame näiteks hindama investeeringuid, mida turvalisuse vabatahtlikele ühtsed kriisiaegse teised riigid soovivad Eestisse teha. Sellega tegutsemise võimalused (nt sotsiaalsed tagati- loome kindlustunde, et riigis tehakse otsuseid sed, võimalus maksta tasu pikaaegsete kriiside just kodanike huvidest lähtudes. Selleks on vaja 14 vastu võtta välisinvesteeringute usaldusväärsu- andmete säilitamises ja kasutamises. Oluline on se hindamise seadus, täiendada kinnisasjade tagada õiguskaitseasutustele sideandmete piiri- omandamise kitsendamise seadust ja olemas- ülene kättesaadavus ja nende säilitamine, olevaid regulatsioone nagu näiteks riigihangete samuti võimalused tehisintellekti lahenduste seadust ja tehnoloogiatele seatud standardeid. kasutuselevõtmises. Nende eesmärkide täit- 9. Tõkestame desinformatsiooni ja vaenulikku miseks vajame Euroopa Liidu tasandil õigus- mõjutustegevust. Desinformatsioon on üks osa likke lahendusi, mis looks tasakaalu julgeoleku julgeolekust ja valeinfo leviku tõkestamine on tagamise ja privaatsuse kaitse eesmärkide osa laiast riigikaitsest. Demokraatliku riigina on vahel. sõnavabadus loomulik osa ühiskonna toimi- 11. Jätkame sihistatud ennetustegevustega ja misest, kuid peame teadlikult väärinfo- võimestame kogukondi. Suur osa sotsiaal- ja kampaaniaid tuvastama ja neile reageerima, terviseprobleemidest on omavahel seotud ja aga neid ka ennetama. Peame tagama tasa- ennetatavad, mistõttu peame tegema erinevate kaalu väärinfo ümberlükkamise ja sõnavaba- valdkondade vahel enam koostööd. Ennetus- duse tagamise vahel ning leidma õiguspärase ja tegevuste senisest tõhusamaks elluviimiseks vähimal määral sõnavabadust riivava lahen- peame piirkondlikul ja kogukonna tasandil duse, et oleks võimalik veebiruumist eemaldada kindlaks määrama ennetuse eest vastutava ebaseaduslikku ja kriminaalset sisu. valdkondadeülese mandaadiga koordinaatori ja 10. Võitleme küberkuritegevuse vastu tõhusamalt koostöövõrgustiku. Samuti peame täpsustama ja digitaliseerime PPA. Küberkuritegude hulk on kohalike omavalitsuste rolli turvalise elu- ajas kasvav ja üha enam kasutatakse digi- keskkonna kujundamisel ja turvalisuse suuren- maailma võimalusi ära kõikides kuriteoliikides. damisel ning arendama kohalike omavalitsuste Meil on selle valdkonnaga tegelemiseks vaja võimekust turvalise elukeskkonna kujundami- senisest rohkem valdkonnaeksperte. Aina enam sel. Sh juurutame turvalisuse tegevusmudeli, digiteeruvas maailmas peame uutele ohtudele mille eesmärk on toetada ja suunata turvalise reageerimiseks ja töö tõhustamiseks tagama elukeskkonna arendamist kohalikul tasandil. PPA tehnoloogilise võimekuse ning kasutama Kaasame ka senisest enam erasektorit inimeste infotehnoloogilisi võimalusi, näiteks tehis- ohutussõnumite leviku laiendamisel. Ennetus- intellekti ja suurandmete analüüsi. Samuti tegevuste puhul jätkame ka juba end tõestanud vajame julgeoleku tagamiseks ja inimeste tegevustega samas alustame ka uute tõendus- õiguste kaitseks õigusselgust side- või teadmispõhiste tegevuste elluviimisega. PROOVIKIVI PROOVIKIVI MEEDE 1 LAHENDUS MEEDE 2 Elanike teadmised, hoiakud LAHENDUS Siseturvalisuse KUJUNDAME KUJUNDAME TAGAME KIIRE ja oskused ei ole ohtude ENNETAVA JA TAGAME JA ASJA- KIIRE teenuste pakkumine ENNETAVA JA jätkusuutlikult ja ärahoidmiseks piisavad TURVALISE TUNDLIKU ABI JA ASJA- TURVALISE ELUKESKKONNA kvaliteetselt üle kogu ELUKESKKONNA TUNDLIKU ABI riigi on üha keerulisem MEEDE 3 MEEDE 4 LAHENDUS LAHENDUS HOIAME EESTI JÄTKAME JÄTKAME EESTI HOIAME EESTI JULGEOLEKU ARENGUT TOETAVA TÕHUSA JULGEOLEKU KINDLANA KODAKONDSUS-, RAHVASTIKU- RÄNDE- JA KINDLANA HALDUSEGA IDENTITEEDI- HALDUSEGA PROOVIKIVI Sisejulgeolekut mõjutavad PROOVIKIVI üha enam välised ohud Ja Ränne, välismaalaste elama MEEDE 5 asumine Eestisse ja Eesti heitlik julgeolekuolukord nagu Ukraina sõja mõjud, ühiskonna muutumine vägivaldsete ideoloogiate PROOVIKIVI mitmekesisemaks toob kaasa levik, terrorism, rahapesu, Kriisiennetus ja häda- uued ohud, mis muudavad ohtlike tehnoloogiate areng, olukordadeks valmisoleku keerulisemaks Eesti arengut Ja küberründed, hübriidohud suutlikkus avalikus- ja turvalisust soodustava jne erasektoris ning elanikkonna- kodakondsus- ja rändepoliitika kaitse peavad paranema elluviimise 15 MEEDE 1. Ennetava ja turvalise Meede 1. Ennetava ja turvalise elukeskkonna elukeskkonna kujundamine kujundamine Meetme eesmärk: Eesti on ohutu elukeskkonna ja Meetme peavastutaja: Siseministeerium turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja raha selles meetmes: Politsei- ja Piirivalveamet, vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse Päästeamet, Häirekeskus, Sisekaitseakadeemia, mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendus- valdkondade-ülesus, kogukonnakesksus ja eri keskus partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab Kaasvastutajad või programmi eesmärkide ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. saavutamisse panustajad, kes ei planeeri oma teenuste raha selles meetmes (nimetatud pooltega Meetme kirjeldus: Meede on suunatud turvalise elukeskkonna kujundamisele ja inimeste teadmis- seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et te, oskuste, hoiakute ja käitumise mõjutamisele, et anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende vähendada sellega ohte, ohtu sattumist, ning luua tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal): eeldused turvalisuseks ja sh turvatundeks. Selleks Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- kujundatakse eri poolte oskusi ja hoiakuid, ministeerium, Kaitseministeerium, Sotsiaal- võimestatakse inimesi ja kogukondi, täpsustata- ministeerium, Välisministeerium, Kultuuri- kse eri asutuste, ühingute ja kogukondade rolle ja ministeerium, Maaeluministeerium, Maksu- ja arendatakse nende vahel koostööd. Eelkõige on Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet, Riigi Info- tähelepanu all vigastuste ja vigastussurmade kommunikatsiooni Sihtasutus, Keskkonnaamet, (täpsemini liikluses9, tulekahjus, uppumise, Tervise Arengu Instituut, Terviseamet, Transpordi- mürgistuste, sh gaasimürgistuste ning tapmiste ja amet, Riigi Infosüsteemi Amet, Veterinaar- ja mõrvade tagajärjel hukkunud või vigastatud), vara- Toiduamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve vastaste süütegude, avaliku korra rikkumiste kahjude ärahoidmine. Samuti käsitletakse vägi- amet, Eesti Pank, kohaliku omavalitsuse üksused valla ennetamist laiemalt.10 ja nende koostööorganid (eestkätt maakondlikud arendusorganisatsioonid), vabatahtlikud ühendus- Meede koosneb neljast programmi tegevusest: ed, Eesti Haigekassa, Kaitseliit, kindlustusseltsid, 1. Õnnetuste, süütegude ja varakahjude tuleohutusettevõtted, turvaettevõtted ennetamine 2. Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine 3. Turvalise keskkonna kujundamine 4. Tegevus- ja relvalubade väljaandmine 9 Liiklusohutuse valdkonna tegevused on üksikasjalikult kokku lepitud dokumendis „Liiklusohutusprogramm 2016–2025“. 10 Teemat käsitletakse mitmes arengudokumendis, kuid valitsemisalade ülesed kokkulepped on dokumendis „Vägivallaennetuse kokkulepe 2021–2025“. 16 Meetme mõõdikud 2018 2020 2021 2022 Meetme mõõdikud 2023 2024 2025 2026 Allikas tegelik (tegelik) (tegelik) (tegelik) SIM; Oma elukohta ≥ 96% ≥ 96% siseturvalisuse turvaliseks hindavate 96% ≥ 96% (-) ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96% (92%) (92%) avaliku elanike osakaal arvamuse uuring Elanike osakaal, kes SIM; hindavad oma oskusi ˃ 61% ˃ 61% siseturvalisuse ennast ja teisi 61% ˃ 61% (-) ≥ 65% ≥ 66% ≥ 66% ≥ 66% (61%) (53%) avaliku õnnetuse korral arvamuse uuring aidata piisavaks Siseturvalisuse vabatahtlike arv - vabatahtlikud ≥ 2250 ≥ 2400 päästjad 1938 (2163) (2319) ≥ 2550 ≥ 2700 ≥ 2700 ≥ 2700 ≥ 2750 - vabatahtlikud SIM ≥ 575 ≥ 500 merepäästjad 511 (444) (599) ≥ 550 ≥ 600 ≥ 600 ≥ 750 ≥ 750 ≥ 1100 ≥ 1200 - abipolitseinikud ≥ 1800 1038 (1236) (1186) ≥ 1400 ≥ 1600 ≥ 1800 ≥ 1800 - Häirekeskuse vabatahtlikud - (34) (200) ≥ 170 ≥ 210 ≥ 220 ≥ 230 ≥ 250 Elanike osakaal, kel on valmidus hakata vabatahtlikuks ˃ 56% ˃ 56% SIM; - naabrivalves 56% (47%) ˃ 56% (-) (49%) ˃ 56% ˃ 56% ˃ 56% ˃ 56% siseturvalisuse ˃ 13% ˃ 13% - abipolitseinikuna avaliku 13% (13%) ˃ 13% (-) (13%) ˃ 13% ˃ 13% ˃ 15% ˃ 15% arvamuse uuring - vabatahtliku ˃ 15% ˃ 15% päästjana 15% (17%) ˃ 15% (-) (19%) ˃ 15% ˃ 15% ˃ 17% ˃ 17% - Häirekeskuses - - - 15% ≥ 15% ≥ 15% ≥ 15% ≥ 15% Siseturvalisuse vabatahtlike usaldusväärsus ≥ 78% ≥ 78% SIM; - naabrivalve 78% (77%) ≥ 78% (-) (74%) ≥ 78% ≥ 78% ≥ 78% ≥ 78% siseturvalisuse ≥ 78% ≥ 78% avaliku - abipolitsei arvamuse uuring 78% (75%) ≥ 78% (-) (73%) ≥ 78% ≥ 78% ≥ 80% ≥ 80% - vabatahtlik ≥ 87% ≥ 87% pääste 87% (84%) ≥ 87% (-) (83%) ≥ 87% ≥ 87% ≥ 90% ≥ 90% Olukorra analüüs Märkimisväärne osa sotsiaal- ja tervise- dubleerimist, vähendame koormust, vajadust probleemidest on omavahel seotud ja ressursside ja ennetustegevuste järele. Sealjuures ennetatavad. on endiselt vajalik, et asutused tegeleksid valdkonnaspetsiifiliste ennetustegevustega nagu Tihti on probleemide algallikad samad, mistõttu näiteks tuleohutusse panustavate kampaaniate ja tuleb ennetustööd teha valdkondade üleselt. Enne- turvalise seksuaalkäitumise õpetamisega. tava ja turvalise elukeskkonna parandamiseks on vaja eri valdkondade koostöös leida senisest mõjusamad lahendused. Süsteemse ja eri valdkondade üleselt koordi- neeritud ennetustegevusega väldime tegevuste 17 Inimeste teadmistel, hoiakutel, oskustel ja lähisuhtevägivalla juhtumite osakaal jäi 2020. käitumisel on oluline roll ohtude märkamisel, aastaga samale tasemele. Kui 2020. aastal pandi ennetamisel ning turvalise elukeskkonna toime viimaste aastate vaates kõige rohkem kujundamisel. raskeid lähisuhtevägivalla kuritegusid, siis 2021. aastal oli neid poole vähem (22). Hoiakute poolest on eeldused kahjude ära- hoidmiseks suuresti olemas. 2018. aastal tehtud Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse avaliku arvamuse uuringu järgi 95% vastanuid soodustamine on oluline eeldus mõjusaks nõustus või pigem nõustus, et peavad oluliseks ennetuseks ja paremaks reageerimiseks13 käituda ohte ennetavalt. Viimase nelja aasta jooksul Kutseliste teenistujate kõrval on oluline vaba- on inimesed ka ise astunud rohkem samme tahtlike abi. Ka inimesed teadvustavad nende enda turvalise elukeskkonna loomiseks. Sealhulgas on rolli olulisust ja enamik on veendunud, et peaksid kasvanud suitsuanduri (2016. a 90% ja 2022. a ise aktiivselt osalema enda ja oma kodukoha 94%), vingugaasianduri (2016. a 13% ja 2022. a turvalisuse tagamisel (2020. aastal 88%). Selleks 45%) ning enda paigaldatud valveseadmete on elanikel erinevaid võimalusi nii vabatahtlikuna (2016. a 9% ja 2022. a 18%) omanike osakaal. 2022. osaledes, kuid ka ise vastutustundlikult käitudes. aasta uuringu järgi on 46%-l vastajatest turvauks või -lukk ja 47%-l tulekustuti ja/või tulekustutustekk Vabatahtlikke lisandus 2021. aastal päästjate ja (kuid ainult 28% mitte-eestlastel). 17% elanikest merepäästjate ridadesse, kuid ka Riigiinfo teenuse arutanud naabritega oma ümbruskonna turvalisuse pakkumisele abiks. Vähenes aga abipolitseinike arv teemadel ja 6% on teinud turvalisusega seotud 4% võrra. Kusjuures 26% lahkunud abipolitseinikest ettepanekuid kohalikule omavalitsusele. asusid tööle politseiametnikena, mis näitab, et vabatahtlus on üks võimalus mõnes valdkonnas Kuigi enamus inimesi peab oluliseks ohtude enne- töötajate järelkasvule pisut kaasa aidata. Samuti tamist (95%), siis tunduvalt vähem on neid, kes väärib märkimist, et olenemata väiksemast peavad piisavaks enda valmisolekut ennast või teisi abipolitseinike arvust, suurenes nende töötundide õnnetuse korral aidata (2020. a 61% ja 2022. a arv tänu mitmekülgsemale politseitöösse kaasa- 53%). Seega tasub ka edaspidi teha ennetust ja misele. See ilmestab hästi asjaolu, et ka edaspidi on teavitust, mille puhul on oluline sihtgrupipõhine vaja siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu lähenemine (nt lapsed, erivajadusega inimesed, suurendamise kõrval veel enam tähelepanu pööra- teise emakeelega inimesed jm). ta vabatahtliku tegevuse mitmekülgsemaks Palju õnnetusi juhtub riskikäitumise tõttu11 muutmisele ning sellele, kuidas olemasolevatele vabatahtlikele sobivaid osalusvõimalusi pakkuda. Suur osa õnnetustest juhtub riskikäitumise tõttu sh alkoholi liigtarvitamine ja hooletu suitsetamine. Olu- Vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks line probleem, millega arvestada, on ka meeste ja peab vabatahtlike tegevust senisest enam toetama naiste surmajuhtude erinevus, mis on aastate nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Samuti on vaja jooksul püsinud samal tasemel: arvestades rahva- jätkata vabatahtlike tegevuse rahastamisega, arvu hukkub mehi vigastuste tõttu igal aastal ligi nende väljaõppe ja varustuse parandamisega ja neli korda rohkem12. Samuti oli 2021. aastal kõigi tegevust toetava IT-lahenduse arendamisega. fataalse lõpuga kuritegude puhul üheks mõju- Inimeste valmisolek siseturvalisuse vabatahtlikes teguriks alkoholi tarbimine. Vägivalla toime- tegevustes osalemiseks tunduvalt suurem võrrel- panijatest olid joobes 69% ja kannatanutest 40%. des tegeliku osalemisega. See näitab, et vaba- tahtliku tegevuse edendamiseks on palju arengu- Oma lähedase käe läbi kaotas elu oluliselt vähem ruumi. Inimesed teavad turvalisuse valdkonna inimesi kui 2020. aastal (2020. aastal 16 ja 2021. vabatahtliku tegevuse organisatsioonidest kõige aastal 4). 2021. aastal vähenes lähisuhtevägivalla paremini Kaitseliitu (64%), järgnevad vabatahtlikud juhtumite arv 4%, sealhulgas kuritegusid regis- päästjad (55%), Naabrivalve (51%), abipolitseinikud treeriti 10% vähem. Alaealiste osalusel toimunud (47%), vabatahtlikud merepäästjad (35%). Kõige 11 Vigastussurmade statistika ja joonised on täpsemalt esitatud esimese peatüki olukorra analüüsis. 12 Vigastused Eestis 2017. Tervise Arengu Instituut. Kättsaadav aadressil https://intra.tai.ee/images/prints/documents/15385597148_Vigastused%20Eestis_2017.pdf 13 Reageerimist puudutav on kajastatud programmis „Kiire ja asjatundlik abi“ 18 vähem teatakse vabatahtlikest riigiinfo telefoni ruumi turvalisemaks muutmiseks, vara kaitsmiseks 1247 juures. Seega võib lugeda tuntust heaks kui ka keskkonna ohutumaks muutmiseks on eelkõige Kaitseliidu, vabatahtlike päästjate ja aasta-aastalt ellu viidud, kuid on võimalusi muuta Naabrivalve tegevuse puhul14. need mõjusamaks. Sealhulgas on vaja ka edaspidi tegeleda kogukonnakeskse turvalisuse 15 juuruta- Vabatahtlike potentsiaali ei kasutata praegu täie- mise ja tugevdamisega. Omavalitused tajuvad likult – vabatahtlikud panustavad pigem reageeri- turvalisuse valdkonda erinevalt, mistõttu on misse. Vabatahtlike tegevust oleks võimalik aga tegevuste kavandamine ebaühtlane. Sageli ei nähta mitmekesistada, näiteks luua enam võimalusi ka juba tehtavat tööd turvalisuse kavandamisena osaleda ennetustegevustes ja teisi paindlikke (nt ruumiline planeerimine, lastekaitse, liiklus- võimalusi. Samuti oleks võimalik vabatahtlike korraldus ja elutähtsate teenuste tagamine). Kui päästjate ja abipolitseinike abil tagada parem turvalisuse valdkonna tegevusi ei kavandata üle valmisolek siseturvalisuse ülesannete täitmiseks Eesti ühtlaselt, suurendab see eri piirkondade kriiside korral. Vabatahtlike tegevuse planeerimisel elanike ebavõrdsust turvalisuse tagamisel. On vaja võib esineda probleeme, kui ei arvestata jätkuvalt arvestada, et turvalisusprobleemide lahendamine sellega, et on inimesi, kes on mitme vabatahtliku eeldab eri osaliste koostööd, sh eri teenuste tegevusega seotud (näiteks tegutsemas nii abi- koordineeritud osutamist. Näiteks, läbimõeldud politseiniku kui vabatahtliku päästjana). noorsootöö, noorte vabaajavõimaluste mitme- Teised eeldused turvalise elukeskkonna kesistamine aitab vähendada noorte sattumist kujundamiseks ja kahjude vähendamiseks kuritegelikule teele. Kindlasti aitab laste teadlikkuse kasvule kaasa ohutuse ja tervise teema asja- Elanike teadmiste, hoiakute ja tegevuste kõrval on kohasem käsitlus meie lasteaedades ja üldharidus- kahjude vähendamise ja turvalise elukeskkonna koolides. Samas mõjutavad rahvastikutrendid, kujundamise eelduseks õnnetusi ja süütegusid linnastumine ning peale nende ka elanikkonna ennetav ruumikujundus. Samuti on olulised mõningane mitmekesistumine ja individualistliku kohalike omavalitsuste, asutuste, ettevõtete ja elulaadi suurem esiletõus kogukonnakeskset vabatahtlike piisav suutlikkus ja võimalused lähenemist, eeskätt kogukonna mõiste muutumise turvalisust toetavale elukeskkonnale ja ennetusele kaudu. Jättes loetletud suundumused arvesta- kaasa aidata ning teadlikkus kuhu oma tegevusi ja mata, võivad need pärssida turvalise elukeskkonna teenuseid suunata. Mitmeid tegevusi nii avaliku loomiseks vajalike tugevate kogukondade teket. 14 „Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2022“ 15 Kogukonnakeskne lähenemine on arusaam ja tööviis, mille kohaselt selgitatakse probleeme välja ja leitakse neile lahendus koos nende rühmadega (kogukondadega), kes on enim puudutatud. Kesksel kohal on kogukondade tunnustamine oluliste osalistena ja nende võimestamine aktiivselt osalema ning elu- ja toimekeskkonda kujundama. 19 Meetme olulisimad väljakutsed ja olulisema mõjuga tegevused aastatel 2023–2026 • Vabatahtliku tegevuse edendamine. Selleks osalusvõimaluste mitmekülgsemaks muutmine ja vajadusel õigusruumi kohandamine. Siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tuleb senisest enam tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas olemasolevatele vabatahtlikele sobivaid osalusvõimalusi pakkuda, neid hoida ja nende võimekust suurendada (nt on vaja vabatahtlike varustust uuendada). Toetavate IT lahenduste pakkumine, et lihtsustada tööprotsesse ja korraldada abipolitseinike valdkonna igapäeva tööd efektiivsemalt. • Sihistatud ennetustegevustega jätkamine. Selle jaoks tõendus- või teadmispõhiste ennetusprogrammide elluviimine, et vähendada elu-, tervise- ja varakahjusid. Vabaühenduste ja vabatahtlike eestvedajate koolitamine ja teavitamine. • Kohalike omavalitsuste võimekuse arendamine turvalise elukeskkonna kujundamisel. Sh turvalisuse tegevusmudeli juurutamine, mille eesmärk on toetada ja suunata turvalise elukeskkonna arendamist kohalikul tasandil. • Erasektori kaasamisega inimeste vastutustunde suurendamine ja ohutussõnumite leviku laiendamine. Erasektori kaasaabil on kavas suurendada tuleohutute hoonete hulka, kujundada ennetussõnumeid mõjusamateks (lisada neurouuringud kampaaniate väljatöötamisse). 20 Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS PROGRAMMI TEGEVUSED Inimesed üldjuhul peavad 53% inimesi arvab, Elanike teadmised, Õnnetuste, oluliseks käituda ohte et on piisavalt hoiakud, oskused süütegude ja ennetavalt (2022. a. uuring). valmis ennast või ning neist tingitud varakahjude teisi õnnetuse käitumine ei aita Vigastussurmade arv korral aitama. ennetamine piisavalt ära hoida Eestis on 100 000 ohtusid elule, elaniku kohta oluliselt tervisele ja varale suurem kui Euroopa Valdkondadeülese ennetuse Liidus keskmiselt. tõhustamine Mehi hukkub vigastuste tõttu Suur osa vigastustest ja õnnetustest iga aasta ligi 4 korda rohkem. Ohtude ja varakahju ennetamine on tingitud riskikäitumisest, sh seotud ning tervist ja elu säästva alkoholi tarvitamisega. Süütegude toimepanemine käitumise kujundamine on langustrendis, kuid Mitmeid vigastusi ja õnnetusi Vägivalla ennetamine ja selle internetis toime pandud ei ole võimalik ennetada vaid riski varajane märkamine kelmussüüteod kasvamas. siseturvalisuse valdkonna meetmetega. Vägivalla eest kaitstud Õnnetuste arv on vähenenud valdkondades, kannatanud kus on tegeletud aktiivse ennetustööga. Ennetustöö on valdkondade Märkimisväärne osa Ennetustööga ei ole vahel killustunud sotsiaal- ja terviseprobleeme jõutud kõigi vajalike on seotud ja ennetatavad. sihtgruppideni. Sise- turvalisuse vabatahtlike 4304 200 Häirekeskuse vabatahtlikku Senine vabatahtliku tegevuse korraldus ei kaasamine vabatahtlikku 599 vabatahtlikku merepäästjat taga selle jätkusuutlikkust Siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise võimaluste 1186 abipolitseinikut mitmekesistamine Vabatahtlike potentsiaali ei 2319 vabatahtlikku päästjat kasutata praegu täielikult Iga viies – -aastane on huvitatud vabatahtlikuks päästjaks, Turvalise merepäästjaks või abipolitseinikuks hakkamisest (2022. a. uuring). keskkonna kujundamine Avaliku korra rikkumiste 82% elanikest peab turvaliseks öösel oma arv pole viimastel ümbruskonnas liikumist (2022. a. uuring). Inimeste oskuste edendamine aastatel märkimisväärselt avalikus kohas ohtusid enneta- 82% elanikest peab turvaliseks avalikel da ja märgata ning nende muutunud (pigem ilmnemisel käituda väheneb). üritustel osalemist (2022. a. uuring). Avaliku ruumi kujundamine ohutut 6% elanikest peab kodu ümbruses suureks ja turvalist käitumist soodustavaks probleemiks heakorrastamata avalikku ruumi Asutuste suutlikkus ennetavalt (2022. a. uuring). toetada korra tagamist avalikus ruumis Isiklikku turvalisust ohustavatest olu-kordadest peavad elanikud Era- ja kolmanda sektori kaasa- kõige tõenäolisemaks varguse või liiklusõnnetuse ohvriks langemist mine vara kaitsmiseks varguse, (27% ja 26%) (2022. a. uuring). lõhkumise ja õnnetuse eest Relvaluba omavatest isikutest Tegevus- ja Tegevus- ja relvalubade 3,15% on pannud toime väljaandmise korraldus ei relvalubade süütegusid (2020. a.). väljaandmine maanda hetkel piisavalt ebakvaliteetsete teenuste ja Turvateenuse pakkujate osas ei tehtud relvade valdamisega seotud ühtki ettekirjutust (2020. a.). ohtudega kaasnevaid riske Tegevuslubade välja andmine 21 Relvalubade välja andmine Alameede ehk programmi tegevus 1.1. Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine Eesmärk Valdkondadeülene ennetustöö muudetud terviklikumaks ja mõjusamaks, sh ennetustegevused on muutunud kättesaadavaks, kvaliteetsemaks, läbiviijad teadlikumaks. Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja erasektori koostöös on vähenenud raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud õnnetuste arv, vaimne ja füüsiline vägivald ning vara- ja keskkonnakahjud. Tõhusa teavitus- ja ennetustöö tulemusel on paranenud inimeste oskused ohte ennetada ja neile reageerida. Mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 Allikas 2018 (tegelik) (tegelik) (tegelik) SIM; Elanike osakaal, kes nõustuvad, et inimesed siseturvalisuse ≥ 93% ≥ 93% peaksid ise aktiivselt osalema omaenda ja 93% ≥ 93% (90%) ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% avaliku (88%) (-) kodukoha turvalisuse tagamisel arvamuse uuring KOV-de osakaal, kelle arengukavas on - (31) (40) 45 50 55 60 65 SIM, RaM turvalisus eesmärgistatud Eluhoonete tulekahjude arv 731 < 720 (595) < 720 (585) < 720 < 700 < 700 < 700 < 700 PÄA Siseveekogudel toimunud õnnetuste arv 249 < 249 (341) < 249 (219) < 249 < 200 < 200 < 200 < 200 PÄA Eesti merealal toimunud otsingu ja 286 - (259) < 250 (329) < 250 < 250 < 250 < 250 < 250 PPA päästetööde arv Eesti merealal hukkunud inimeste arv 9 4 < 4 (12) <4 <4 <4 <4 <4 PPA Tuleohutusalase teadlikkuse indeks 59 (2019) - - 67 - ≥ 71 - - PÄA Veeohutuse alase teadlikkuse indeks 67 (2019) - ≥ 70 (59) - ≥ 72 - ≥ 80 - PÄA Tules hukkunute arv 47 < 50 (30) < 28 (32) < 24 < 20 < 16 < 12 < 12 PÄA Veeõnnetustes hukkunute arv 37 < 37 (52) < 34 (48) < 31 < 28 < 24 < 20 < 20 PÄA 22 Lapskannatanutega registreeritud ≥ 505 505 ≥ 505 (479) ≥ 505 ˃ 505 ˃ 505 ˃ 505 JUM seksuaalkuriteod16 (663) ˃ 705 Perevägivalla tõttu hukkunute arv 10 ˂ 10 (16) ˂ 10 (3) ˂ 10 ˂ 10 ˂ 10 ˂5 ˂5 JUM Korduva lähisuhtevägivalla ohvrite osakaal 20% ˂ 20% (26%) ˂ 20% (13%) ˂ 20% ˂ 15% ˂ 10% ˂ 10% ˂ 9% PPA registreeritud lähisuhtevägivalla kuritegudes Registreeritud varavastaste kuritegude arv 10 490 < 10 400 (9955) < 10 000 (11551) < 10 000 < 10 000 < 10 000 < 10 000 < 10 000 JUM Registreeritud varguste arv 7403 < 7400 (6863) < 7000 (7513) < 7000 < 7000 < 7000 < 7000 < 7000 JUM Eesti Naabrivalvega liitunud piirkondade arv 554 > 590 (571) > 630 (589) > 650 > 700 > 700 > 700 > 700 Naabrivalve Heas tuleohutusalases seisukorras olevate 21% ≥ 31% (48%) ≥ 36% (43%) ≥ 41% ≥ 46% ≥ 51% ≥ 56% ≥ 56% PÄA ehitiste osakaal kontrollitud ehitistest Tuleohutusalaselt kontrollitud ehitiste arv 6756 ≥ 7200 (6460) ≥ 8000 (7820) ≥ 8000 ≥ 8000 ≥ 8000 ≥ 8000 ≥ 8000 PÄA < 13 117 132 < 13 117 132 Tulekahjude varakahju 13 117 132 < 13 117 132 < 11 000 000 < 11 000 000 < 11 000 000 < 11 000 000 PÄA (6 708 797) (13 589 899) SIM, sise- Inimeste osakaal, kes on viimase aasta turvalisuse, jooksul kasutanud ennetusabinõusid oma 75% - ˃ 75% (-) ˃ 75% (78%) ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% avaliku vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja (75%) arvamuse õnnetuste eest. uuring Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: ennetuse teenus, elanikkonna tuleohutuse teadlikkuse teenus, elanikkonna veeohutuse teadlikkuse teenus, ennetuspoliitika kujundamise teenus, vägivalla vähendamise poliitika kujundamise teenus. Programmi tegevuse elluviimiseks toetatakse turvalisuse tagamiseks terviklikumat ja igaühe panusel põhinevat valdkondadeülest ennetustööd. Selle jaoks luuakse püsivad kogukonnakesksel lähenemisel ja võrgustikel põhinevad koostöövormid ja lepitakse kokku selged vastutajad kohalikul ja riiklikul tasandil, et ennetuse tegevusi kavandada, ellu viia ja tulemusi mõõta. Rakendatakse ennetustegevusi nii kooli, kogukonna kui perekonna tasandil, et elanike teadmised, oskused ja hoiakud riskikäitumise ennetamisel paraneksid. Sealjuures hinnatakse sekkumiste mõju ja loobutakse ennetustegevustest, mis tulemusi ei anna. 16 See on väga varjatud kuriteoliik, mistõttu on esmalt eesmärk avastada neid rohkem. 23 Kohaliku tasandi rolli tugevdamiseks turvalise elukeskkonna loojana pakub Siseministeerium järgnevatel aastatel KOV-idele võimaluse osaleda tegevustes, mille eesmärk on muuta turvalisuse valdkonna kavandamine tõhusamaks. Siseministeeriumi tugi hõlmab nõustamist, regulaarseid arengupäevi, pädevuse suurendamist, konkreetseid töömeetodeid ning ressursse tegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks. Toetatavate tegevuste eesmärk on kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamise kaudu aidata kohaliku tasandi juhtidel ja valdkonnaspetsialistidel omandada paremaid oskusi, töövahendeid ja -meetodeid, et aidata vähendada õnnetusi ja õigusrikkumisi ning ennetada ja lahendada laste riskikäitumist. Ohutusega tegelevate asutuste andmevahetuse parandamiseks tõhustavad asutused omavahelist koostööd. Andmete vahetus on oluline otsustusprotsessides sihitatud ennetustegevuste planeerimiseks. Vajalik on suurendada ka väljapool Siseministeeriumi haldusala olevate asutustega süsteemset andmete vahetamist. Ainult kokkulepitud ja väljatöötud ning õiguses kajastatud andmete vahetamise protseduur tagab õige info jõudmise õigete inimesteni. Inimkannatanutega õnnetuste vähendamiseks tegeletakse ohtude ennetamise ning tervist ja elu säästva käitumise kujundamisega. Viiakse ellu erinevaid teavitustegevusi turva- ja ohutusnõuete tundmise parandamiseks ja ennetusabinõude kasutamise suurendamiseks (sihtrühmaks nii kogukonnad kui hooneomanikud sh korteriühistud). Luuakse hoone tulekahju riskide hindamiseks süsteem, mis võimaldab arvesse võtta erinevaid ohuliike, et nende üleselt selgitada välja riskid ja kavandada vajalikud ennetamise ja maandamise meetmeid. Tõhustatakse andmete liikumist asutuste vahel, gaasi- , elektri- ja kemikaaliohu ja tagajärgede ennetamiseks uuendatakse asutuste koostööd ennetuse ja järelevalve osas ja ka koostööd erasektoriga; koduses keskkonnas kukkumiste ennetamiseks uuendatakse eri poolte vahelist koostööd ja täpsustatakse ning suurendatakse Päästeameti rolli kukkumiste ennetustegevuse korraldamisel. Kaitstuma vara ja ohutuma keskkonna loomiseks on samuti olulisel kohal teadmised ja oskused vargusest, lõhkumisest, õnnetusest tulenevate varakahjude vähendamisel. Selleks luuakse elanikkonnale arusaadavaid juhiseid ja koolitatakse erinevaid võrgustikke nt naabrivalvet ja korteriühistuid Vägivalla vähendamiseks on olulisimal kohal vägivalla ennetamise ja selle riski varajase märkamisega seotud tegevused, nt täiskasvanute teadlikkuse suurendamiseks ja oskuste parandamiseks viiakse ellu erinevaid tõendus- või teaduspõhiseid tegevusi. Enam tegeletakse küberkiusamise ja interneti vahendusel toime pandava laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisega. Selleks töötatakse välja ja rakendatakse tegevused laste teadlikkuse ja digioskuste suurendamiseks ning spetsialistide oskuste arendamiseks. Vägivallaohvrite abistamist muudetakse terviklikumaks, lähtutakse individuaalsetest vajadustest, inimväärikuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest. Näiteks rakendatakse kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumites ohvrite kaitseks MARAC-i mudelit, ministeeriumid ja nende allüksused lähtuvad oma töös valdkondadeülese ennetuse põhimõtete kokkuleppest jmt. Töötatakse välja ja rakendatakse lahendusi vägivallatsejate käitumise muutmiseks, et vägivalla korduvust vähendada nt juurutatakse tegevuspõhimõtet, et otsese ohu korral viiakse vägivallatseja sündmuskohalt ära. Lisaks eeltoodule viiakse ellu ka tegevused inimeste ja spetsialistide teadlikkuse tõstmiseks vägivaldsetest ideoloogiatest, radikaliseerumisest ja selle põhjustest ning tundemärkidest ning võimalustest neid riske maandada. 24 Võimekus 1.1.1. Valdkondadeülese ennetuse tõhustamine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Valdkondade ülese ennetuse põhimõtete elluviimine on tagatud. Selleks on (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, riiklikul tasandil loodud on püsivad koostöövormid ning kokku lepitud SOM, TAI, HTM, HARNO, JUM, MARO-d, KOV-id, MTÜ-d, haridusasutused, erasektor, vastutajad ennetuse tegevuste kavandamiseks, elluviimiseks ja tulemuste ELVL, RAM mõõtmiseks. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse17 „Siseturvalisus 1.1. Valdkondade ülese ennetuse põhimõte elluviimiseks on koostatud SIM, PPA, PÄA, 2023–2026“, teiste RE, lisavajadus/ tegevuskava, mis esitatakse ennetusnõukogule tutvumiseks ja heaks JuM18 SOM, SOM SKA, 2023 tulemusvaldkondade välisvahendid kiitmiseks. TAI, HTM, HARNO seonduvad programmid 1.2. Kokku on lepitud riiklikult rahastatud ennetussekkumiste katsetamise, TAI, HARNO, SOM/SIM/ RE, lisavajadus / rakendamise, laienemise, rahastamise ja mõjude hindamise põhimõtted, PPA, PÄA, SOM 2023 sama JUM/HTM välisvahendid standardid ning tõenduspõhisuse määramise käsitlus. SKA 1.3. Välja on töötatud ja kokku lepitud indikaatorites, millega mõõdetakse ennetuse SIM, HTM, JUM, RE, lisavajadus / RTA „Tervist toetavad olukorda ja vajadusi. Nende indikaatorite hulka peavad kuuluma nii kaitse- kui SOM TAI, ENTK, PPA, 2023 välisvahendid valikud“ ka riskitegurite näitajaid. PÄA, SOM SKA 1.4. Välja on töötatud ennetustööga seotud personali nüüdisaegsete ja asjakohaste teadmiste ja oskuste tagamiseks väljaõppe (baasõppe) ja täiendusõppe SIM, HTM, JUM, RE, lisavajadus / RTA „Tervist materjalid ning koolitussüsteem. Asjaomaste kõrgkoolide õppekavadesse on SOM TAI, ENTK, PPA, 2023 välisvahendid toetavad valikud“ integreeritud ennetusteadmiste ja oskuste omandamine ning regulaarselt PÄA, SOM SKA tehakse täienduskoolitusi. 17 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 18 Vastutus on roteeruv (iga aasta erinev vastutaja). 25 Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 2. Rakendatud on ennetustegevused kooli, kogukonna ning perekonna tasandil. asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): Tegevuste elluviimisel eelistatakse toimivaid sekkumisi ning panustakse SIM, PPA, PÄA, SOM, SOM SKA, TAI, HTM, HARNO, JUM, KOVd, MTÜ-d, sekkumiste mõju hindamisse. Loobutud on ennetustegevustest, mis ei anna haridusasutused, erasektor tulemusi. Elanike teadmised, oskused ja hoiakud riskikäitumise ennetamisel on Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: paranenud. RE, lisavajadus/välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse19 „Siseturvalisus RE, 2023–2026“, HTM 2.1. SPIN-programmi mõjude hindamise metoodikat on täiendatud. toetamiseks. SIM, HTM PPA 2023 välisvahendid noortevaldkonda puudutav programm 2.2. Välja on töötatud koolitusprogramm SPIN-i välistele erinevate spordivaldkondade treeneritele, huvitegevuste õpetajatele ja noortevaldkonna RE, SIM, HTM PPA 2023 Sama töötajatele eesmärgiga on laiendada nende teadmisi ja oskuseid noorte välisvahendid mitmekülgse ja tervisliku arengu. „Siseturvalisus 2.3. Koolipõhise valikulise tasandi ennetusprogrammi (PreVenture programm või 2023–2026“ ja teiste HARNO, TAI, RE, samaväärne) kohaldamine Eesti oludele ning selle piloteerimine ja mõjude HTM, SIM 2022–2023 tulemusvaldkondade JUM välisvahendid hindamine on läbi viidud. seonduvad programmid 2.4. Politseis on juurutatud teaduspõhised ennetustegevused ning uute „Siseturvalisus ennetustegevuste kasutusele võtmisel on planeeritud nende PPA SIM 2023–2026 2023–2026“ tõenduspõhistamine Politsei- ja Piirivalveametis. „Siseturvalisus SOM, JUM, TAI, 2.5. Kooli õppekavas läbiva teema „Tervis ja ohutus“ õpetamist ja õppimist toetavad RE, 2023–2026“ ja teiste ENTK, PPA, tegevused (nt täiendkoolitused) ja materjalid on koostatud ja vajadusel ka SIM, HTM 2026 lisavajadus / tulemusvaldkondade PÄA, SOM SKA, uuendatud. välisvahendid seonduvad Transpordiamet programmid 19 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 26 2.6. Alaealiste riskikäitumise ja õigusrikkumiste ennetamiseks ja korduvuse „Siseturvalisus SIM, JUM, SIM 2023–2026“, teiste vähendamiseks rakendatakse taastava õiguse praktikaid ning mittekaristuslikke RE/ PPA SKA, SOM SKA, 2023 tulemusvaldkondade mõjutusmeetodeid. Praktikate juurutamiseks on välja töötatud abivahendid ja HTM, SOM välisvahendid seonduvad koolitused spetsialistidele. programmid Võimekuse eesmärk 3. Rakendatud on turvalisuse kavandamise ja võimekuse arendamise Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused põhimõtteid kohaliku omavalitsuse ja maakonna tasandil. Kohalik omavalitsus (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, võtab teadlikult rolli turvalise elukeskkonna loojana turvalisuse suurendamisel, SOM, SOM SKA, TAI, HTM, HARNO, JUM, KOVd, MTÜ-d, haridusasutused, erasektor turvalisuse valdkonna tegevused on kavandatud ja toimub süsteemne tegevus. Kohaliku omavalitsuse võimekus turvalisuse suurendamisel on paranenud ja Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: elanike teadmised turvaliste kogukondade loomisel ja turvalisuse RE, lisavajadus/välisvahendid suurendamisel on tõusnud. Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse20 SiM, JuM, SoM, „Siseturvalisus 2023– 3.1. Kohalike omavalitsuste turvalisuse kavandamiseks on ellu viidud turvalisuse RaM, PPA, PÄA, 2026“ ja teiste SIM 2023–2026 Välisvahendid tegevusmudel21, milles on oluline roll maakonna tasandil. MARO-d, KOV-id, tulemusvaldkondade ELVL seonduvad programmid PPA, SIM, JUM, 3.2. Kohalike omavalitsuste turvalisuse suurendamise võimekuse arendamiseks on HTM, KAM, RK, läbi viidud koolitusi (sh ennetuskoolitustega) ning rakendatakse alkoholiga TAI, SIM 2023–2026 Välisvahendid sama SOM SKA, seotud kahjude ja riskikäitumise vähendamise tööriistad. Transpordiamet 3.3. Välja on töötatud kohalikele omavalitsustele rakendamiseks sobiv PPA, JuM, SoM, SOM SKA, juhtumikorralduse mudel laste õigusrikkumistele reageerimiseks, seda on RaM, MARO-d, 2023–2026 Välisvahendid sama SIM piloteeritud ning rakendatakse. KOV-id, ELVL 20 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 21 Lähtudes 4. juunil 2022 Siseministeeriumi juhtkonnas heaks kiidetud turvalisuse kavandamise põhimõtetest, mis on fikseeritud kontseptsioonis „Kohalik omavalitsus turvalise elukeskkonna loojana: turvalisuse kavandamine ja võimekuse arendamine“ 27 3.4. Välja on töötatud kohaliku omavalitsuse turvalisuse olukorra mõju hindamise 2023, 2024 mudel, läbi viidud mõju hindamine ning koostatud lõppraport. Mõju hindamise SIM RaM Välisvahendid sama ja 2028 tulemust on tutvustatud kohalikele omavalitsustele. Võimekus 1.1.2. Ohtude ja varakahju ennetamine Võimekuse eesmärk 1. Paranenud on inimeste hinnang enda ohutusnõuete tundmisele ja nende Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised järgimisele ning ennetusabinõude kasutamine on suurenenud. Sealjuures asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): oskavad inimesed ise ja oma lähedasi aidata ennetamaks ära- eksimist ja SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, MKM, TTJA, KOVd eluohtlike tagajärgedega kadumist. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse22 1.1. Loodud on elanikkonnale arusaadavad juhised ohuolukordade äratundmiseks „Siseturvalisus PPA, PÄA vabaühendused 2023–2026 RE ja vältimiseks. 2023–2026“ 1.2. Hooldekodude, asendushoolduste, hoolekandeasutuste ja teiste KOV, hooldusteenuste pakkujate juures on töötatud välja meetmed, mis ennetavad SOM koordineeritav SOM vabaühendused, 2026 RE inimese, sh laste kadumist ning soodustavad varajast märkamist ja programm teenusepakkujad teadaandmist. 22 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 28 Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 2. Loodud on asutuste vaheline kiire ja tõhus infovahetamise süsteem. mis asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): võimaldab igas ohuliigis ja nende üleselt tuvastada riske, et õigeaegselt SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, TTJA, EKEI, Transpordiamet, KEM, KOVd reageerida ja ennetada. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse „Siseturvalisus PÄA, SMIT, SOM, 2.1. Infosüsteemid on omavahel liidestatud olulise info kiireks liigutamiseks, see 2023–2026“, teiste SOM SKA, TEHIK, tagab otseselt ohutuse suurendamise (nt hädas olevast lapsest ei saa praegu SIM täpsustub RE tulemusvaldkondade KOV, HÄK, kiirabi, õigeaegselt kedagi teavitada). seonduvad Terviseamet, programmid 2.2. Gaasi-, elektri- ja kemikaaliohu ning õnnetuste tagajärgede ennetamiseks on SIM, SOM, KEM, uuendatud asutuste koostööd ennetuse ja järelevalve osas ning suurendatud PÄA, TTJA 2023–2026 RE sama MKM on koostööd erasektoriga. 2.3. Kukkumiste ennetamiseks (koduses keskkonnas) on uuendatud asutuste ja RE, välis- ühingute vahelise koostöö korraldust, millega täpsustatakse ja suurendatakse SIM, SOM PÄA, KOV-d 2023 sama vahendid Päästeameti rolli ennetustegevuse korraldamisel. 29 Võimekus 1.1.3. Vägivalla ennetamine ja selle riski varajane märkamine Võimekuse eesmärk 1. Inimeste teadlikkus vägivalla vormidest (sh vaimsest vägivallast) on Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised suurenenud ja selle tulemusel on inimeste hoiakud ja käitumine muutunud. asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): Nad tunnevad ära vägivaldse käitumise ega salli seda, oskavad asjakohaselt SIM, PPA, PÄA, HÄK, SOM, TAI, JUM, HTM, SOM SKA, KUM, KOVd, vabaühendused, reageerida ja vägivallast teavitada. Vägivalla ennetamiseks, inimeste noortekeskused, haridusasutused, tervishoiuasutused teadlikkuse suurendamiseks ja vägivallaennetuse spetsialistide oskuste parandamiseks on kasutusele võetud ja ellu viidud teadus- või tõenduspõhiseid Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid tegevusi ning toimivaid lahendusi toetatakse järjepidevalt. Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse23 1.1. Analüüsitud on spetsialistide (päästekorraldajad ja politseinikud) teadmisi ja „Siseturvalisus hoiakuid vägivallast ja kavandatakse selle abil täpsemad tegevused, millega SIM HÄK, PPA 2023 RE 2023–2026“ teadmisi täiendada. „Siseturvalisus 1.2. Luuakse süsteemne kommunikatsiooniplaan koostöös LSV ekspertrühmaga. PPA, JUM, SKA, 2023–2026“, teiste lisavajadus / Kommunikatsiooniplaani tulemusena suurenevad arutelud vägivalla teemal SIM SOM, 2025 tulemusvaldkondade välisvahendid ning toimub hoiakute muutmine. Prokuratuur seonduvad programmid 1.3. Laste seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise ennetamine veebis: RE, Küberkiusamise ja interneti vahendusel toime pandava laste seksuaalse SOM SKA, sama väärkohtlemise ennetamiseks on välja töötatud ja rakendatud tegevused laste SIM, PPA 2023–2025 KOV-id Välisvahendid ja lapsevanemate teadlikkuse ja digioskuste suurendamiseks ning (ISF) spetsialistide oskuste arendamiseks sellel teemal. KOVid, TAI, 1.4. Viiakse ellu teavitustegevusi eakatevastase vägivalla teemal (seminarid, RE, SIM, JUM vabaühendused 2023 sama artiklid). jt välisvahendid SIM, SOM, RE, 1.5. Haridusasutuste tegevus aitab senisest enam kaasa laste sotsiaalsetele ja HTM KOV-d, 2030 lisavajadus / sama suhtlemisoskustele, muu hulgas ka vägivalla ennetusele. vabaühendused välisvahendid 23 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 30 Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 2. Avalik arutelu (eriti sotsiaalmeedias) on rahulikum ja selles ei õhutata vaenu, asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): vihakõnesid ning isiklikke solvanguid. Avalike arutelude keskkondade eest SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd vastutajad oskavad ennetavalt ja leevendavalt sekkuda. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 2.1. Avalike arutelude korraldajate ning arutelu areenide eest vastutajate JUM, PPA, KOV-d, „Siseturvalisus RE, (sh veebikeskkonnas) toetamiseks on loodud vastav nõustamissüsteem SIM vabaühendused, 2025 2023–2026“, JUM lisavajadus ja tehtud koolitused. meediaettevõtted seonduv programm Võimekus 1.1.4. Vägivalla eest kaitstud kannatanud Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 1. Kõiki vägivallaohvreid abistatakse terviklikult, lähtudes individuaalsetest asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): vajadustest, inimväärikuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest. Spetsialistide SIM, PPA PÄA, SOM, SOM SKA, TAI, JUM, KOVd, tervishoiuasutused vahelises koostöös on keskmes kannatanu heaolu ja turvalisus. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse24 1.1. Valdav osa menetlejaid on läbinud kannatanute kohtlemise parima praktika RE, SIM, JUM, „Siseturvalisus koolituse, mis tagab menetlejate paremad suhtlemisoskused ning teisese SIM SKA 2026 lisavajadus, PPA 2023–2026“ ohvristumise ennetamise. välisvahendid 1.2. Tugevdatakse internetis toime pandud seksuaalse väärkohtlemise juhtumite SiM SKA, uurimist. Politseile tagatakse piisav väljaõpe internetis turvalisuse tagamiseks „Siseturvalisus SIM, JUM PPA, 2026 RE ja vägivalla vormidega tegelemiseks (täiendkoolitus ja/või õppekavade arendus 2023–2026“ Prokuratuur jmt). 24 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 31 1.3. Tervishoiu- ja õiguskaitseasutused ning ohvriabi lepivad kokku vägivallaohvrite „Siseturvalisus SIM, SOM, PPA, SOM (sh eakate vägivallaohvrite) andmete dokumenteerimise ja edastamise 2022–2025“, teiste JUM, SKA, eesmärgid, reeglid ja korra. Arendatakse tervishoiutöötajate kasutuses olevaid 2025 RE tulemusvaldkondade tervishoiu- Prokuratuur, vahendeid ohvritega seotud info dokumenteerimiseks ja ohvritele teenuste seonduvad asutused KOVid pakkumiseks. programmid 2023 (Norra 1.4. Vägivalla juhtumite lahendamiseks on juurutatud taastava õiguse metoodika PPA, SIM, rahastus), SOM SKA Välisvahendid sama sh konfliktivahenduse meetodid. JUM, SOM alates 2024 ESF rahastus 1.5. Lähisuhtevägivalla juhtumite reageerimisprotsess on kaardistatud, et leida RE, lisa- võimalikke kitsaskohti ning pakkuda välja lahendusi kannatanu paremaks SIM, SMIT, „Siseturvalisus PPA 2021–2023 vajadus, välis- abistamiseks (sh hinnata häirenuputeenuse kasutamise võimalust). HÄK 2023–2026“ vahendid Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 2. Välja on töötatud ja ellu rakendatud lahendused vägivallatsejate käitumise (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): muutmiseks, et vägivalla korduvust vähendada. SIM, PPA, PÄA, SOM, SOM SKA, TAI, JUM, KOVd Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 2.1. Kriminaalhooldust arendatakse nii, et senisest paremini on tagatud vägivallale kalduva isiku ja vägivalda kasutanud isiku (sh laste vastu SIM, PPA, SOM, JUM 2023 JUM vastav programm vägivaldse käitumisega) järelevalve ning toetatakse tema õiguskuulekat SOM SKA käitumist. 2.2. Analüüsitud on tervishoiuteenuse osutajate ja õiguskaitseasutuste PPA, „Siseturvalisus 2022–2025“, koostööd vaimse tervise probleemide ägenemisega seotud SIM tervishoiuasutused, 2025 RE teiste tulemusvaldkondade vägivallaepisoodidele reageerimisel ja nende ennetamisel. Analüüsi JUM, SOM seonduvad programmid tulemusel on tehtud ettepanekud koostöö parandamiseks. 32 Alameede, ehk programmi tegevus 1.2. Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine Eesmärk Vabatahtlikel on oluline roll siseturvalisuse tagamisel ja eeskätt ennetustöös. Võimalused osaleda vabatahtlikus tegevuses on mitmekesised, kaasajad on professionaalsed ning olemas on sobiv vabatahtlike koolitamis- ja tunnustamissüsteem. Mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 Allikas 2018 (tegelik) (tegelik) (tegelik) Siseturvalisuse vabatahtlike arv - vabatahtlike päästjate arv ≥ 2250 ≥ 2400 1938 (2163) (2319) ≥ 2550 ≥ 2700 ≥ 2700 ≥ 2700 ≥ 2750 PÄA, PPA, ≥ 1200 ≥ 1400 - abipolitseinike arv 1038 (1236) (1186) ≥ 1600 ≥ 1800 ≥ 1800 ≥1800 ≥1800 HÄK ≥ 575 ≥ 500 - vabatahtlike merepäästjate arv 511 ≥ 550 ≥ 600 ≥ 600 ≥ 750 ≥ 750 (444) (599) - Häirekeskuse vabatahtlikud - (34) (200) ≥ 170 ≥ 210 ≥ 220 ≥ 230 ≥ 250 Aktiivsete Häirekeskuse - (19%) (35%) ≥ 41% ≥42% ≥44% ≥46% ≥48% HÄK vabatahtlike osakaal Aktiivsete abipolitseinike osakaal - (42%) (45%) ≥ 45% ≥ 45% ≥ 45% ≥ 45% ≥ 65% PPA SIM, sise- Elanike osakaal, kes peavad turvalisuse 34% ˃ 40% informeeritust siseturvalisuse - ˃ 34% (-) ˃ 40% ˃ 50% ˃ 50% ˃ 50% avaliku (34%) (35%) vabatahtlike tegevustest heaks arvamuse uuring Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: vabatahtlike kaasamise teenus, siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse poliitika kujundamise teenus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks keskendutakse vabatahtliku tegevuse mitmekesistamisele, sh mõtestatakse vabatahtlikuna tegutsemist siseturvalisuse valdkonnas senisest laiemini. Tegeletakse süsteemse teavitustööga, vabatahtlike tunnustus- ja mentorsüsteemi arendamisega, vabatahtlike väljaõppe uuendamisega, õigusruumi ajakohastamisega jmt. Tegevused on suunatud ka vabatahtlike kaasajate professionaalsusele, asutustes luuakse sobivad vabatahtlike kaasamise protsessid ja selleks piisav suutlikkus ning tagatakse vabatahtlikele vajalik varustus, töökeskkond. 33 Võimekus 1.2.1. Siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise võimaluste mitmekesistamine Võimekuse eesmärk 1. Vabatahtlikud on motiveeritud osalema erinevates siseturvalisust Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused suurendavates tegevustes. Asutustes on loodud ja toimivad sobivad (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): vabatahtlike koolitamise, kaasamise ja tunnustamise protsessid ning SIM, PPA PÄA, HÄK, SOM, TAI, JUM, KOVd, KAM, Kaitseliit vabatahtlikele on tagatud vajalik varustus. Vabatahtlike ühingutele on loodud Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: paremad eeldused vabatahtlike kaasamiseks. RE, lisavajadus/välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 1.1. Asutustes on loodud nii õiguslikud kui organisatoorsed võimalused SIM, PPA, PÄA, RE, „Siseturvalisus 2023–2026 vabatahtlikule panustada mitmekülgselt. HÄK lisavajadus 2023–2026“ 1.2. Vabatahtlike sotsiaalsete tagatiste süsteem on kaasajastatud võttes arvesse RE, erinevaid vabatahtlikuna siseturvalisuse valdkonda panustamise võimalusi ja SIM PPA, PÄA, HÄK 2024 sama lisavajadus viise. 1.3. Analüüsitud on õigusakte ja võimalusi, millisel kujul on otstarbekas reguleerida SIM PÄA, PPA, HÄK 2024 RE sama vabatahtlike ja tema tööandja õiguslikke suhteid. 1.4. Valminud on analüüs ja ettepanekud siseturvalisuse vabatahtlike kaasumise PÄA, PPA, SMIT, RE, SIM 2023 ja ressursside haldamise IT lahenduste kohta. HÄK välisvahendid 1.5. Siseturvalisuse vabatahtlike kaasumine ja ressursside haldamine on toetatud PÄA, PPA, SMIT, RE, SIM 2025 sama IT lahendustega. HÄK välisvahendid 34 Alameede ehk programmi tegevus 1.3. Turvalise keskkonna kujundamine Eesmärk Avalik ruum ja elukeskkond on kujundatud turvalisust soodustavaks. Inimesed tunnevad end avalikus kohas turvaliselt, oskavad avalikus kohas ohte ennetada ja märgata ning teavad, kuidas nende ilmnemise korral käituda. Erasektori pakutavad teenused aitavad kaasa, et varakahju tekitanud varguseid, vara lõhkumist ning vee-, tule-, elektri- või gaasiõnnetusi on vähem. Mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 Allikas 2018 (tegelik) (tegelik) (tegelik) SIM, Elanike osakaal, kes peavad ˃ 90% ˃ 90% siseturvalisuse turvaliseks avalikel üritustel 90% ˃ 90% (-) ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90% (87%) (83%) avaliku arvamuse osalemist uuring SIM, Elanike osakaal, kes peab ˃ 82% ˃ 82% siseturvalisuse turvaliseks öösel oma 82% ˃ 82% (-) ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82% (82%) (82%) avaliku arvamuse ümbruskonnas liikumist uuring Elanike osakaal, kes peab SIM, kodukohas suureks < 15% < 15% siseturvalisuse probleemiks avalikus kohas 12% < 15% (-) < 15% < 15% < 15% < 15% (10%) (7%) avaliku arvamuse alkoholi ja narkootikumide uuring tarbimist Elanike osakaal, kes peab SIM, kodukohas kodu ümbruses < 10% < 10% siseturvalisuse suureks probleemiks 9% < 10% (-) < 10% < 10% < 10% < 10% (7%) (6%) avaliku arvamuse heakorrastamata avalikku uuring ruumi Turvalise ruumiloome sh CPTED25 põhimõtteid Alg- ja sihttase täpsustatakse 2022. aastal rakendavate kohalike omavalitsuste arv Valdkondlike kutsetunnistuste arv: Kutsekoda - tuleohutusekspert ja - spetsialist 81 ≥ 81 (102) ≥ 81 (153) ≥ 81 ≥ 81 ≥ 81 ≥ 81 ≥ 81 - korstnapühkija, ≥ 806 ≥ 806 806 ≥ 806 ≥ 806 ≥ 806 ≥ 806 ≥ 806 Kutsekoda pottsepp (875) (866) - turvasüsteemide ≥ 732 ≥ 732 732 (805) (875) ≥ 732 ≥ 732 ≥ 732 ≥ 732 ≥ 732 Kutsekoda projekteerija ja tehnik - vetelpäästja 92 ≥ 92 (56) ≥ 92 (95) ≥ 92 ≥ 92 ≥ 92 ≥ 92 ≥ 92 Kutsekoda Omaniku või valdaja rahulolu (ohutus)teenuse Algtase ja sihttasemed määratakse aastal 2022, kui teenuse osutamine algab. PÄA pakkujaga 25 CPTED (ingl crime prevention through environmental design) – kuritegude ennetamine keskkonna kujundamise teel 35 Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: piirkondliku politseitöö teenus, ehituskontrolli teenus, kemikaaliohutuse kontrolli teenus, tuleohutusteenuste kontrolli teenus. Avaliku ruumi turvalisemaks muutmiseks suurendatakse ühest küljest inimeste teadlikkust ennetus- ja kaitseabinõudest ning teisalt pööratakse enam tähelepanu avaliku ruumi kujundamisele juurutades süütegusid ja õnnetusi ennetava ruumikujunduse põhimõtteid kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses. Samuti tegeletakse turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujate kontrollimisega, et tagada nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel. Kujundatakse hindamis-, nõustamis- ja järelevalvekorraldus, mis võimaldab vara valve, kaitse ja ohutusega seotud riske välja selgitada, et neid ennetada ja maandada (sh osutada ja tellida vajalikke teenuseid). 36 Võimekus 1.3.1. Inimeste oskuste edendamine avalikus kohas ohtusid ennetada ja märgata ning nende ilmnemisel käituda Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Erinevate tegevuste abil on suurendatud teadlikkust avalikus kohas, sh (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): naabruskonnas, käitumise nõuetest ning parandatud inimeste oskusi kasutada SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd vajalikke ennetus- ja kaitseabinõusid. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse „Siseturvalisus 1.1 Järjepidevalt on teavitatud elanikke avaliku ruumi ohtudest ja ohutust PPA, PÄA, RE, 2023–2026“, teiste käitumisest avalikus ruumis ning avalikus ruumis on tähistatud ohupotentsiaaliga KOV-d Transpordiamet, 2023–2026 lisavajadus tulemusvaldkondade kohad ja rakendatud ohutus suurendavaid meetmeid (nt veeohutuspüstak). TTJA seonduvad programmid Võimekus 1.3.2. Avaliku ruumi kujundamine ohutut ja turvalist käitumist soodustavaks Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Süütegusid, ohtusid ja õnnetusi ennetava turvalise ruumiloome põhimõtted on (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): juurutatud kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses. SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd, EKSL Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse „Siseturvalisus 1.1. Kokku on lepitud põhimõtted, rollid, vastutus ja protsessid kohalikes SIM, MKM, PPA KOV-id, PÄA, RE, 2023–2026“, teiste 2026 omavalitsustes turvalise ruumiloome elluviimiseks. RAM EKSL26 lisavajadus tulemusvaldkondade seonduvad programmid 26 Eesti Kindlustusseltside Liit 37 Võimekus 1.3.3. Asutuste suutlikkus ennetavalt toetada korra tagamist avalikus ruumis Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Julgustamaks turvalist käitumist ja heidutamaks korrarikkumisi on laiendatud (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): avaliku korra tagajate ring ja sellesse on kaasatud turvaettevõtted ja teised SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd selleks ettevalmistatud ja volitatud ühingud ja asutused. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 1.1. Loodud on piirkondlikud valvekaamerate ja muude valveseadmete võrgud, mis KOV-d, PÄA, RE, „Siseturvalisus PPA 2030 vajaduse korral on ühendatud asjaomaste asutustega. HÄK, PPA lisavajadus 2023–2026“ Võimekus 1.3.4. Era- ja kolmanda sektori kaasamine vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuse eest Võimekuse eesmärk 1. Loodud on hindamis-, nõustamis- ja järelevalvekorraldus, mis võimaldab vara Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised valve, kaitse ja ohutusega seotud riske välja selgitada, et leida nende riskide asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): ennetamise ja maandamise meetmed, sh osutada ja tellida vajalikke teenuseid. SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd Varguste, lõhkumiste ja õnnetuste ennetamiseks on juurutatud asutuste, Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus vabaühenduste, ettevõtete ühise tegevusena toimuv järjepidevalt elanike teavitamine ja nõustamine. Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 1.1. Kasutusele on võetud koostöömudel mis tagab, et ka kindlustusettevõtjad „Siseturvalisus tajuvad oma rolli ohutuse kujundajatena ja et pakutavad teenused võimaldaksid SIM PÄA, PPA 2023 RE 2023–2026“ sisulisemat kontrolli objektide ohutuse üle. 1.2. Ellu on viidud tegevusi, aitamaks kaasa, et turul oleks piisav hulk 2023– „Siseturvalisus teenuseosutajaid, kes pakuvad eraisikutele tuge nende vara kaitsmiseks, SKA, ETEL SIM, PÄA, PPA RE 2026 2023–2026“ ohutuse kontrollimiseks ja seadmete hooldamiseks. 38 Alameede ehk programmi tegevus 1.4. Tegevus- ja relvalubade väljaandmine Eesmärk Tegevus- ja relvalubade väljaandmise korraldus vähendab ebakvaliteetsete teenuste ja relvade valdamisega seotud ohtudega kaasnevaid riske, aitab hoida ja kasvatada elukeskkonna turvalisust ning tagab relvadega seotud majandustegevuse ning turvateenuseid osutavate ettevõtete vastavuse seaduse nõuetele. Relvaluba omavad isikud on õiguskuulekad, vaimselt terved ning nende käitumine ei kujuta ohtu neile endale või ümbritsevale. Mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 Allikas 2018 (tegelik) (tegelik) (tegelik) Süüteo sooritanud relvaomanike ≤ 24 - 24 ≤ 24 ≤ 24 ≤ 24 ≤ 24 ≤ 24 PPA relvalubade kehtetuks (27) tunnistamiste arv Enda või teise isiku turvalisust või Eesti Vabariigi julgeolekut - 13 (44) ≤ 40 ≤ 40 ≤ 40 ≤ 40 ≤ 40 PPA ohustanud relvaomanike relvalubade kehtetuks tunnistamiste arv Turvateenuse pakkujate osas tehtud - 1 0 (0) 0 0 0 0 0 PPA ettekirjutuste arv SIM, siseturvalisuse Inimeste usaldus - - - (73%) - 75% - 79% avaliku arvamuse turvateenuste vastu uuring Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastab oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: tegevus- ja relvalubade väljaandmise teenus. Tegeletakse turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujate kontrollimisega, et tagada nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel. Selleks tuleb uuendada mh turvategevuse regulatsiooni. Relvalubade väljaandmise kõrval tegeletakse ka relvaomanikuks saamise korra ja relvade käitlemise järelevalve uuendamisega lähtudes eraomandi puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel põhinevast relvakultuurist. Lisaks võetakse kasutusele digitaalne relvaluba ja töötatakse välja uus relvaregister, mis toetab järelevalve pädevuste jagamist. 39 Võimekus 1.4.1. Tegevuslubade välja andmine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 1. Turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujad on kontrollitud, et tagada asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel. PÄA, PPA, SIM, PPA, SKA, kutsekoda, ETEL Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 1.1. Turvategevuse regulatsioon on nüüdisajastatud ning turvategevuse „Siseturvalisus tegevusaladel tegutsedes, kutse andmisel ja järelevalves on lähtutud uue SIM PPA, ETEL, SKA 2025 RE 2022–2025“ turvategevuse seaduse põhimõtetest. Võimekus 1.4.2. Relvalubade välja andmine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Uuendatud on relvaomanikuks saamise korda ja relvade käitlemise järelevalvet, (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): lähtudes eraomandi puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel põhinevast SIM, PPA relvakultuurist. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 1.1. Kasutusele on võetud digitaalne relvaluba ja välja töötatud uus relvaregister, mis RE/välis- „Siseturvalisus PPA SMIT 2023–2026 toetab järelevalve pädevuste jagamist. vahendid 2023–2026“ 40 MEEDE 2.jaKiire Meede 2. Kiire ja abi asjatundlik asjatundlik abi Meetme eesmärk: Inimesed tunnevad ennast Meetme peavastutaja: Siseministeerium kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja raha selles meetmes: Politsei- ja Piirivalveamet, asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude Päästeamet, Häirekeskus, Siseministeeriumi kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet infotehnoloogia- ja arenduskeskus avaliku ruumi üle ja sündmuste lahendamist Kaasvastutajad või programmi eesmärkide toetavad vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning saavutamisse panustajad, kes ei planeeri oma jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja teenuste raha selles meetmes (nimetatud pooltega sidelahendused. seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et Meetme kirjeldus: Kiire ja asjatundliku abi meede anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende keskendub avaliku korra kaitsmisele, ühiskonnas tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal): aktsepteeritud käitumisest kõrvalekalletele rea- Sisekaitseakadeemia, Majandus- ja Kommu- geerimisele ja abi osutamisele vees, õhus ja nikatsiooniministeerium (Transpordiamet, Riigi maismaal, eelkõige nendes olukordades, kus on Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise ohus inimese elu ja tervis. Reageerib asjakohase Järelevalve Amet, Lennuliiklusteenindus), Justiits- pädevusega kutseline või vabatahtlik. Abi saamine ministeerium (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, ja osutamine on kiire ja vahetu. Sündmuseid Eesti Kohtuekspertiisi Instituut), Keskkonna- lahendavad professionaalid, keda toetavad vaba- ministeerium (Keskkonnaagentuur), Maaelu- tahtlikud, ja teised, kellel on võimekus lahendada ministeerium, Välisministeerium, Kultuuri- avaliku korda kaitsvat ülesannet. ministeerium, Sotsiaalministeerium (Terviseamet, Meede koosneb viiest programmi tegevusest: Haigekassa), Rahandusministeerium, Riigikantse- 1. Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi lei, Kaitseministeerium, Kaitsevägi (Merevägi, väljasaatmine Õhuvägi), Kaitseliit, kohalikud omavalitsused ning küla- ja asumiseltsid, siseturvalisusega tegelevad 2. Avaliku korra tagamine ühingud (Eesti Abipolitseinike Kogu, Päästeliit, 3. Demineerimine Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste MTÜ, Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts MTÜ, 4. Päästmine maismaal ja siseveekogudel Naabrivalve, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti 5. Abi osutamine Eesti merealadel ja Päästeala Töötajate Ametiühing MTÜ) piiriveekogudel 6. Süüteomenetluse tõhustamine 41 Meetme mõõdikud 2018 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas tegelik (tegelik) (tegelik) Avaliku korra ˂ 1777 ˂ 1777 raskete rikkumiste 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 PPA (1405) (1105) arv Elanike teadlikkus hädaabinumbrist 112 ≥ 95% ≥ 95% HÄK - pääste 93% (92%) (94%) ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% - kiirabi 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% (92%) (92%) ≥ 87% ≥ 90% - politsei 84% ≥ 93% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% (89%) (91%) Elanike rahulolu ≥ 95% ≥ 97% hädaabiteadete 94% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% HÄK (97%) (96%) menetlemisega Elanike rahulolu ≥ 85% ≥ 93% päästesündmuste - ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% PÄA (93%) (92%) lahendamisega27 PPA, Eesti Elanike rahulolu 82% ≥ 82% ≥ 82% elanikkonna ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% politsei tööga (2019) (85%) (84%) turvalisuse uuring Olukorra analüüs Nõudlus siseturvalisuse teenuste järele ei vabatahtlike tegevust mitmekesistada, näiteks vähene luues enam võimalusi ennetustegevustesse panustamisel ja teisi paindlikke võimalusi, kuid Olgugi, et sihiks on seatud erinevate õnnetuste ja vabatahtlike roll reageerimisel jääb kindlasti rikkumiste vähenemine, siis pole ette näha, et oluliseks28. Kiire ja asjatundliku abi pakkumise on siseturvalisuse arengukava kehtivuse perioodil kavas pöörata tähelepanu, et korrakaitseorganid, väheneks oluliselt nõudlus siseturvalisuse teenus- kohalikud omavalitsused ja vabatahtlikud oleks nii te järele. Igal juhul on vaja tagada valmisolek koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või reageerida. Juhtumite arvu vähenemine võib siiski ohule senisest paremini. kaasa aidata, et reageerimise aeg lüheneb ja kvaliteedinäitajad paranevad. Vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemine ühiskonnas võib tuua kahetise riski. Ühest küljest ei Üha raskem on teenuseid jätkusuutlikkult ja pruugi vanemaealised olla võimelised panustama kvaliteetselt üle riigi pakkuda turvalisusesse, teisalt aga vajatakse senisest enam Rahvastiku vananemine, sh tööjõuturule siseneva- reageerimisteenust õnnetusjuhtumite korral. Kuid te noorte arvu vähenemine ja eriteenistujate vananeva rahvastikuga võib kaasneda ka positiivne siirdumine pensionile toovad kaasa raskusi sise- suundumus: vanemaealised kalduvad vähem turvalisuse teenuste pakkumiseks vajalike korrarikkumistele. Vananevas ühiskonnas võib teenistujate leidmisel. Kutseliste teenistujate muutuda isikute arusaamine turvalisusest ehk kõrval on tähtis ka vabatahtlike panus, mis on muutub see, mis kedagi häirib avalikus ruumis, aasta-aastalt suurenenud. Edaspidi on plaanis 27 Rahulolu hindamisel vaadatakse rahulolijate osakaalu. Pärast sündmust küsitakse inimesi käest kelle juures päästjad käisid ehk siis küsitletakse neid, kes reaalselt Päästeametiga kokku puutuvad. Tagasiside mõõtmiseks on kasutusel soovitusindeksi metoodika, mis mõõdab lojaalsete klientide hulka. Rahulolu % mõõtmiseks tehakse arvutus soovitajad*100/vastanute arv. Tulemuseks %. Päästeamet kasutab klientide tagasiside küsimiseks Recommy keskkonda http://recommy.com/ 28 Vabatahtlike tegevuse mitmekesistamise ja süsteemi jätkusuutlikkuse teema on avatud programmis „Ennetav ja turvaline elukeskkond“. 42 kuidas inimesed tajuvad turvalisust ja kuidas tulekahjudele (3733 korda), kuid samas oli mõtestavad korrarikkumisi. tulekahjudega seotud päästesündmuste arv taasiseseisvumisaja väikseim. Lisaks eeltoodule mõjutab siseturvalisuse teenuste pakkumist üha enam rahvastiku jätkuv koondu- Elanike rahulolu politsei tööga oli 84%, mis jäi mine linnadesse, linnade lähiümbrusesse, samuti samasse suurusjärku nagu 2020. aastal. Välja- elanike riigisisene mobiilsus, sh pendelränne – kutsete arv oli 3% väiksem võrreldes 2020. aastaga selle suurem mõju võib avalduda küll pikemas – seda suuresti tänu COVIDiga seotud väljakutsete perspektiivis, kuid sellega tuleb arvestada juba arvu vähenemisele. Peamised põhjused politsei praegu. Inimeste liikumine eri elukohtade vahel kutsumiseks olid: joobes isikutega seonduv, võib kaasa tuua suurema nõudluse turvaturul, sest vägivallaga seonduv, politseile teate tegemine, suureneb oht, et valveta ja kasutuseta vara ei ole liiklusõnnetus, öörahu rikkumine piisavalt kaitstud: mida rohkem on kohti, kus iga Vähene valmisolek reageerida ootamatustele päev ei elata, seda rohkem on vaja neid valvata ja sh tagada reageerimisvalmisolek. Samuti tekitab Tulevikus tõenäoliselt sagenevad äärmuslikud pendelränne vajaduse ühes või teises piirkonnas ilmastikuolud ja tormid, mis võivad kaasa tuua politsei võimekust perioodiliselt suurendada. raskete tagajärgedega loodusõnnetused. Selleks Rahvastikutrendid suunavad aastatel 2020–2030 on vajalik päästetöö varustuse hankimine ja leidma lahendusi, mis senisest paremini arvesta- arendamine, et olla valmis lahendama kliima- vad piirkonna eripärade ja vajadustega ega muutuste tagajärjel tekkivaid hädaolukordi. süvenda regionaalseid erisusi negatiivses mõttes. Tulevikus suureneb tõenäosus sündmusteks, mille lahendamine nõuab koostööd teiste amet- Elanike rahulolu teenustega aitab hinnata kondadega. Oluline on koostööd korraldada nii teenuste kvaliteeti tsiviil- kui ka militaarasutuste ja nii erasektori kui ka Elanike rahulolu hädaabiteadete menetlemisega oli riigiasutuste vahel. 2021. aastal võrreldav 2020. aastaga, kuid kõnesid Otsingu- ja päästetööde teostamise ning reostuse oli rohkem. Hädaabinumbrile helistati 1 050 015 avastamise võimekuse planeerimisel peab arvesta- korral ning abi tuli välja saata 425 201 korral. ma sellega, et laevaliikluse intensiivsus Läänemerel Võrreldes eelmiste aastatega on suurenenud on endiselt suur. Viimastel aastatel on kasvanud vähem kui 10 sekundit kestnud kõnede hulk (239 eraomandis olevate vee- ja õhusõidukite arv, 363). Seda võib põhjustada ette planeerimata hoogustunud mereturism ja erinevate vees- helistamine (nt tegevused, mille käigus tahtmatult pordialade harrastamine. Kliima soojenedes on valitakse hädaabikõne). 2023. aastal on vaja võtta navigatsioonihooaeg pikenenud laienedes talve- kasutusele meetmeid selliste kõnede vähenda- kuudele. Kõik eelnev tingib ka lennu- ja merepääste miseks. juhtumite arvu kasvu, tõenäosus suurõnnetuseks Riigiinfo telefonile 1247 tehti samuti rohkem merel kasvab iga aastaga. Hooajaväline mere- kõnesid – kokku 326 569 kõnet, kusjuures kõigi päästeressursi valmisolek on ebapiisav. Vajalik on teenuste lõikes kasvas kõnede arv 72%. arendada võimekust, laevatulekahjudele reageeri- miseks, avariipukseerimiseks ja keemiapäästeks Paranenud on teadlikkus sellest, et hädaabinumber merel. 112 on lisaks pääste ja kiirabi kutsumisele ka politsei kutsumiseks, siiski oli see oodatust Suuremahulise merepäästeoperatsiooni teosta- mõnevõrra madalam. 112 teadlikkus on kiirabi ja miseks on oluline tugevdada aastaringset pääste- päästjate kutsumise osas madalam 50–74 võimekust ja tagada JRCC Tallinn29/Merevalve- aastaste ja pensionäride seas, kuid politsei keskuse tehniline valmisolek otsingu- ja pääste- kutsumise osas ei saa madalama teadlikkusega operatsiooni tõhusaks planeerimiseks ja juhti- gruppe välja tuua. miseks Elanike rahulolu päästesündmuste lahendamisega Hinnanguliselt üle poole miljoni II maailmasõja oli 92%. Päästesündmusi oli võrreldes 2020. aegset lõhkekeha on ikka veel pinnases ja need aastaga ligi 1000 vähem. Kõige rohkem reageeriti võivad ehitus-, metsandus- või põllumajandus- 29 Eesti päästepiirkonnas juhib otsingu- ja päästetööde tegemist PPA struktuuriüksus, milleks on lennu- ja merepääste ühendatud koordinatsioonikeskus (ka PPA Merevalvekeskus). 43 tegevuse käigus välja tulla. Hoogustunud ehitus- Seetõttu on peale praeguste teenuste hulga ja tegevus ja metsaraie suurendavad võimalust taseme hoidmise vajalik edasi arendada suut- lõhkematerjaliga kokku puutuda. Plaaniliste likkust IKT-teenuseid kvaliteetselt pakkuda ja luua demineerimistööde maht on ebapiisav, et tagada ka uusi võimeid. Näiteks praegu puuduvad ohutum keskkond ja maandada riske. Vajalik on vajalikud IT-vahendid, mida kasutada avaliku korra tagada piisaval arvul vajaliku kaitsetasemega ja reageerimist vajavate sündmuste eel ja mõjude lõhkamiskohtade olemasolu elanikkonna ohutuse täielikuks hindamiseks, visualiseerimiseks ja tagamiseks ja keskkonna säästmiseks. Lõhkamis- planeerimiseks. Piirkondlikud ohutegurid muutu- kohad vähendavad plahvatusega tekkivate kildude vad kiiresti ning ametid peavad selleks, et osutada laialilendu ja lööklaine levikut. Lõhkamiskohaga kiiret ja professionaalset abi, olema suutelised saab välistada, et inimesed ei saa juhuslikult operatiivselt koostama ja visualiseerima võrgusti- vigastada ega saastata ümbritsevat keskkonda. ku projektsioone või stsenaariumeid ning hindama piirkondlike ohutegurite mõjualasid. Suureneb surve muuta teenuseid mõjusamaks ning töötajatele ja elanikele mugavamaks, Teenuste rahastamise senine tase peab olema kasutades võimaluse korral tehnilisi ja jätkusuutlik, et hoida alal kõik praegused IT- innovaatilisi lahendusi teenused. Tehnika ja varustuse kasutusea lõppe- mine ei tohi kaasa tuua teenuste pikaajalist Juba praegu kehtiva arengukava raames on katkemist. alustatud siseturvalisuse teenuste muutmist optimaalsemaks, mõjusamaks ja nii valdkonna 112 peab olema ligipääsetav rohkemate kanalite töötajatele kui ka elanikele võimalikult vähe- kaudu ja iga abivajadus leidma lahenduse – koormavaks, kuid endistviisi on arenguvõimalusi. hädaabiühendus peab olema tagatud kõigile ning Näiteks ei ole politseiressursi kasutamine opti- seejuures tuleb arvestada nii erivajaduste (nt maalne, kuna politsei täidab mitut kohustust, mis ei kuulmis- või kõnepuue), suhtlemisharjumuste kui eelda politseilist väljaõpet või sekkumist. See kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite kasutami- omakorda vähendab suutlikkust reageerida elanike sega. Suur hulk 112 kõnesid sisaldavad probleeme, seisukohalt tähtsamatele probleemidele. Samuti mille lahendamiseks ei ole vajalik operatiivressursi pole kõigi teenuste pakkumisel kasutatud kõige (politsei, pääste, kiirabi) sekkumine. Selleks on ökonoomsemaid lahendusi, mis tähendab, et ei oluline luua võrgustik vastavate ülesannetega kasutata infoühiskonna võimalusi, vältimaks asutustest ning kindlustada abivajadusest info asjatut bürokraatiat. edastamine. Tervikuna tähendab see uutele protsessidele vastava uue põlvkonna 112 Reageerimiseks vajaliku taristu ja tehnoloogia infosüsteemide arendamist. tagamine on ülitähtis edutegur, et pakkuda kvaliteetseid siseturvalisuse teenuseid30. Näiteks, Tuleb võtta kasutusele uued infosüsteemid selleks et politsei, pääste ja kiirabi jõuaksid ja -lahendused ning uuendada olemasolevaid, et inimesteni kiiresti ja täpselt, on vaja toimivaid side toetada püstitatud eesmärkide saavutamist – ja IT-teenuseid, mis tagaksid info kiire kätte- infosüsteemide väljatöötamisel on vaja arvestada saadavuse. Selle jaoks on vajalik asukohast sõltu- lahenduste optimaalsusega, mis tähendab ühtlasi, mata kiire sideühendus ja toimivad andmebaasid et uute süsteemide kasutuselevõtul peaks ning süsteemide koostalitusvõime Euroopa Liidu arvestama üha väheneva tööjõuga. Samuti on süsteemidega. Siseministeeriumi infotehnoloogia- edaspidigi vajalik tagada nende süsteemide suur ja arenduskeskuse suutlikkus teenuseid pakkuda töökindlus ja turvalisus ning koostalitusvõime. sõltub suurel määral IKT-taristu, tarkvara ja Kuna tööjõudu (ja muud ressurssi) on vähe, on infoturbe nüüdisaegsusest ja tänapäeva nõuetele vajalik järjest enam kasutusele võtta neid vastavusest. Tegutsemine piiratud ressursside süsteeme, mis on võimelised tegema järelevalvelisi tingimustes on viinud olukorrani, kus ei ole piisavalt tegevusi, kus inimesel ei ole vaja otseselt sekkuda. võimalusi, et teenuseid korrastada. Uued vaja- Lahenduseks võib olla nii seiresüsteemide, dused siseturvalisuse valdkonnas toovad aga kaamerasüsteemide arendamine kui mehitamata kaasa senisest suuremad nõudmised IKT-teenuste lennumasinate kasutuselevõtt. kättesaadavuse, arendamise ja infoturbe järele. 30 Siseturvalisuse teenused on kasutatud üldmõistena katmaks ohutuse ja turvalisuse tagamisega tegelevaid asutusi, vabaühendusi ning ettevõtteid. 44 Elanike ootuste ja kiiresti areneva tehnoloogiaga arvestama elanike kasvavate ootustega menetleda tuleb arvestada ka hädaabiteadete korralduse hädaabiteateid, mis on edastatud muude teabe- juures. Elanikele on riigi usaldusväärsuse üks olulisi edastusviiside ja -vahendite abil. näitajaid kindlustunne, et ohu ilmnemisel või ohtu Kõik teated ei vaja kohest sekkumist ja appi sattumisel saavad nad loota riigi abile ning abi on tõttamist, aga ka nendega tuleb tegeleda ning luua võimalik kutsuda igal ajal ja igas kohas. Inimesele selleks toimiv tugisüsteem. Selleks, et info saamine on tähtis, et hädaabiteade võetakse vastu kiirelt ja oleks võimalikult mugav, on oluline ühe kontakt- professionaalselt ning edastatakse lahendamiseks punkti loomine, kust saab infot nii igapäevaselt kui õigetele abiandjatele. 2015. aastal toimunud ka kriiside ajal, mil ühiskonna infovajadus on ühtsele hädaabinumbrile üleminek vastas elanike oluliselt suurenenud. On oluline, et infot saaks ootustele ja parandas hädaabinumbri kätte- hankida erinevaid sidevahendeid kasutades. saadavust. Samas tõi esile ka uusi probleeme, mille 2020.a loodud ja edaspidi arendatav riigiinfo lahendamine nõuab jätkuvat arendustööd ning telefon 1247 on üks võimalustest, kus saab infot asutuste jõupingutusi, et elanikke kaitsta ja ohtusid riigi toimimise kohta nii igapäevaselt kui ka kriiside tõrjuda. See tähendab, et kuigi enamik hädaabi- ajal. teateid edastatakse praegu telefoni teel, sunnib info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng Meetme olulisemad väljakutsed aastatel 2023–2026 • Lahenduste loomine, mis tagaksid erinevate kanalite abil kõigile abivajajatele võrdse juurdepääsu abi saamiseks hädaabi-numbrilt 112. • Päästetöö suutlikkuse suurendamine (sh kliimamuutuste ja julgeolekuvajadustega seoses) üleujutustele ja varingutele reageerimiseks, tormikahjustuste likvideerimiseks, metsatulekahjude kustutamiseks, demineerimise ja keemiapääste suutlikkuse parandamiseks. • Valmisoleku tugevdamine, et reageerida suuremahulisele merepäästesündmusele ning sellega seotud merepäästeoperatsiooni efektiivseks planeerimiseks ning juhtimiseks. • 2025. aastaks valmisoleku tagamine, et Politsei- ja Piirivalveameti mitmeotstarbeliste31 helikopteritega Tallinna baasist välja lennata ööpäevaringselt 15 minuti jooksul. • Süüteomenetlemise digitaliseerimisega seonduvate tegevuste elluviimine. Aastaks 2026 on plaanis rahastuse olemasolul digitaliseerida suur osa süüteomenetlusest selleks, et süütegude uurimises oleks võimalik kasutada kaasaegseid lahendusi. Digitaliseerimine tõhustab menetluse läbiviimist oluliselt, sh võimaldab automatiseerida protsesse, mis ei vaja inimese sekkumist. • Eri valdkondadega koostöö tegemine, et tagada inimestele kõige sobivam abi ka nendes teemades, kus ei vastuta siseturvalisuse asutused, abi pakkumine sõltub eri valdkondade koostööst või rollijaotused ei ole asutuste vahel selgelt kokku lepitud 31 Mitmeotstarbeline tähendab, et sama kopteriga saab täita erinevaid ülesandeid (SAR, õhust tulekustutamine, vaatlus, transport, erioperatsioonid, meditsiiniline abi jne). Politsei- ja Piirivalveameti kasutuses olev kopteritüüp AW139 on suuruselt ja varustuselt mitmeotstarbeline, millega ollakse tehniliselt valmis kiiret meditsiinilist abi pakkuvate lendude kõrval täitma ka kõiki teisi siseturvalisuse ülesandeid 45 Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS PROGRAMMI TEGEVUSED 96% on rahul 94% teab, et 112 on Paranenud on elanike Hädaabi- ja hädaabiteadete pääste kutsumiseks. teadlikkus sellest, et kiire infoteadete menetlemisega. abi saamiseks on vastuvõtmine 92% teab, et 112 on hädaabinumber 2, kuid ning abi välja- 65% koostöö- kiirabi kutsumiseks. partneritest on rahul oodatust madalam on saatmine 91% teab, et 112 on teadlikkus, et 112 on ka Häire-keskusega. politsei kutsumiseks. politsei kutsumiseks. Hädaabiteadete menetlemine Hädaabinumbrile helistatakse Operatiivressursside ja paljudel juhtudel kogemata operatiivinfo juhtimine Kõigile abivajajatele ei ole veel tagatud võrdne juurdepääs 2 teenusele Abi- ja infoteadete 92% kõnedele vastati 202 . a vastuvõtmine ja töötlemine 10 sekundi jooksul. Avaliku korra raskete 390 väljakutset 12 minutiga reageeriti 2021. a rikkumiste arv on tiheasustusalal elu ja tervist Avaliku korra ööpäevas, -3%. tagamine vähenenud: 202 . a ohustavale sündmusele 85%. oli neid 1105. 21 minutiga reageeriti 2021. a 84% on rahul hajaasustusalal elu ja tervist Avaliku korra tagamine politsei tööga. ohustavale sündmusele 76%. Isikute kinnipidamine 100% on mandril tagatud 6 930 lõhkekeha Plaaniliste pommi- ja plahvatusohu tehti 2021. a demineerimistööde korral demineerijate kahjutuks. maht on ebapiisav, et kohale jõudmine. Demineerimine tagada ohutum Endiselt on alles umbes pool miljonit II maailmasõja aegset keskkond ja lõhkekeha, millega kokkupuute tõenäosus suureneb. maandada riske 92% on rahul Keskmine elupäästevõimekuse kohalejõudmise päästesündmuste aeg elupääste sündmusele on 7 min 29,4 s. lahendamisega. 92% on tagatud kutseliste- või vabatahtlike Päästmine 27 541 väljakutset, sh päästemeeskondade abi 5 minutiga. maismaal ja 14 147 päästesündmust. sisevee- kogudel 72 kutselist Päästetöö suutlikkus päästekomandot. kliimamuutuste ja julgeoleku- vajadusega seoses ei ole piisav Abi 36 minutit 32 minutit 1 tund osutamine Eesti on reageerimise on reageerimise on reageerimise aeg merealadel ja aeg veesõidukiga aeg veesõidukiga õhusõidukiga piirivee- sündmuskohale sündmuskohale sündmuskohale Eesti kogudel Eesti merealadel. piiriveekogudel. päästepiirkonnas. Süüteomenetluses tehakse esmased Menetluste läbiviimist menetlustoimingud üldjuhul kohapeal tuleb muuta kiiremaks ja Süüteo- paberkandjal ning sisestatakse need efektiivsemaks menetluse hiljem käsitsi infosüsteemi. tõhustamine Hoiatusmenetluses on suutlikkus Praegu kasutatavad registreerida ja menetleda infosüsteemid ei võimalda 250 000 juhtumit automaatse digitaalsele menetlusele liiklusjärelevalve abil. üleminekut. Järelevalve automatiseerimine Menetluste digiteerimine Põhiosa ekspertiisiga seotud suhtlusest ekspertiisiasutuse ja menetlejate vahel toimub kas paberil või e-kirjaga. Menetlejatel puudub võimalus teha Digitaalkriminalistika 46 päringuid ekspertiisiasutuse infosüsteemi ja andmekogudesse. arendamine Alameede ehk programmi tegevus 2.1. Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine Eesmärk Inimeste abiküsimise teated on vastu võetud ja abivajadus välja selgitatud. Igale abivajadusele reageeritakse, ohule ja sündmusele antakse asjakohane hinnang ning abiosutaja saadetakse õigel ajal välja. Kogu ööpäeva hoitakse töös eri suhtluskanalid, tagades suhtlemise nii abivajajaga kui ka erinevate abiosutajate endi vahel. Inimeste teadlikkus abi küsimise kanalitest on paranenud. Mõõdikud 2018 2020 2021 Mõõdiku nimi 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas tegelik (tegelik) (tegelik) Nende kõnede osatähtsus protsentides, millele on vastatud 92% ≥ 92% (90%) ≥ 92% (92%) ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% HÄK 10 sekundi jooksul. Teadete, milles sisaldub oht elule ja tervisele, menetlemise ≤ 2 min 15 sek ≤ 2 min 15 sek 2,24 ≤ 2 min 15 sek ≤ 2 min 15 sek ≤ 2 min 15 sek ≤ 2 min 15 sek ≤ 2 min 15 sek HÄK kiirus (minutites ja sekundites) (2 min 30 sek) (2 min 29 sek) Koostööpartnerite rahulolu Häirekeskusega (PPA, PÄA, kiirabi) 70% ≥ 75% (68%) ≥ 76% (65%) ≥ 78% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% HÄK Elanike teadlikkus riigiinfotelefonist 1247 (19%) (46%) ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% HÄK Otsingu- ja päästetööde hädaabiteadete menetlemise ja ≤ 8 (14 min 36 ≤ 4 (5 min 29 - ≤4 ≤4 ≤4 ≤4 ≤4 PPA merepääste ressursi esmase alarmeerimise aeg (minutites) 32 sek) sek) Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Häirekeskus ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: hädaabiteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus, operatiivressursside ja operatiivinformatsiooni juhtimise teenus, infoteadete vastuvõtmise teenus. Teadete kiireks vastuvõtmiseks, abivajaduse täpseks väljaselgitamiseks ja abi väljasaatmiseks hoitakse töös eri suhtluskanaleid, et tagada suhtlemine nii abivajajaga kui erinevate abiotsijate endi vahel. Samuti tegeletakse ühtse hädaabi- ja infoteadete teenuse kanalite teadlikkuse suurendamisega. Tagatakse hädaabiteadete vastuvõtmise ja menetlemise kanalite jätkusuutlikkus, et need arvestaks tehnoloogia arengu ja inimeste kommunikatsiooniharjumustega. Jätkuvalt hoitakse töös riigiinfo telefoni 1247. Parandatakse ka inimeste teadlikkust, et nad teaksid, kuidas ohuolukorras käituda, millal hädaabikõne teha Eesti ainsale hädaabinumbrile 112 ja millistelt numbritelt on 32 Mõõdik puudutab telefoni teel hädaabiteadete vastuvõtmist. 47 peale 112 võimalik abi saada. Arendatakse erinevaid andmekogusid (Nt KILP, SOS). (Merel hätta sattunutelt teadete ja signaalide vastu võtmise teema on avatud ja rahaga planeeritud programmi tegevuses „Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel“). Võimekus 2.1.1. Hädaabiteadete menetlemine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, PPA, PÄA, SMIT, SOM, MKM, 1. Katkematult võetakse vastu ja töödeldakse erinevate kanalite Terviseamet vahendusel saabunud hädaabiteateid. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse33 1.1. Loodud on lahendused, mis tagavad erinevate kanalite abil RE/välisvahendid, „Siseturvalisus kõigile abivajajatele võrdse juurdepääsu abi saamiseks SIM HÄK, PPA, SOM, PÄA, SMIT 2023–2025 lisavajad-us 2023–2026“ hädaabinumbrilt 112. 1.2. Elanike teadlikkust on suurendatud ennetustöö ja kommunikatsiooni abil, et inimesed teaksid, kuidas „Siseturvalisus ohuolukorras käituda, millal hädaabikõne teha Eesti ainsale SIM HÄK, PPA, PÄA, SOM 2023–2026 RE/välisvahendid 2023–2026“ hädaabinumbrile 112 ja millistelt numbritelt on peale 112 võimalik abi saada. Võimekus 2.1.2. Operatiivressursside ja operatiivinfo juhtimine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad 1. Kiirabi, pääste ja politsei abiosutajate logistikat korraldatakse ja oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, PPA, PÄA, SMIT, MKM, KAM, operatiivinfot vahetatakse katkematult kogu ööpäeva. JUM, RIKS, Terviseamet Sidepidamine abiosutajate vahel on jätkusuutlik ja välja on Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: töötatud alternatiivsed lahendused. RE, lisavajadus, välisvahendid 33 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääks käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 48 Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 1.1. Rakendatud on uusi jätkusuutlikke lahendusi abiandjate HÄK, SMIT, 2023– RE/välisvahendid, „Siseturvalisus SIM väljasaatmiseks ning operatiivinfo vahendamiseks. PPA, PÄA, SOM 2026 lisavajdus 2023–2026“ 1.2. Arendatud on toimepidevat, turvalist ja kättesaadavat SIM, MKM, „Siseturvalisus 2023–2026“, teiste 2023– riigisidet34, et tagada abiosutajatele side nii häda- kui RIKS KAM, JUM, Lisavajadus tulemusvaldkondade seonduvad 2024 kriisiolukorras ka siis, kui erasektori teenused ei toimi. RAM, SMIT programmid Võimekus 2.1.3. Abi- ja infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Välja on arendatud riiki, kohalikke omavalitsusi ja elanikke (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, SMIT, PPA, ühendav teabe vahendamise keskus ning sidekanalid teadete PÄA, SOM, KOV-id vastu võtmiseks. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 1.1. Korrastatud on protsessid ning kaardistatud abivajadused, mis SIM HÄK, KOV-id 2025 RE/välis- „Siseturvalisus tagavad abivajadusest teabe edastamise pädevale asutusele ning vahendid 2023–2026“ vastava abi saamise. 1.2. Kriisiinfo teenuse osutamiseks on sõlmitud kokkulepped kõigi SiM HäK 2024 RE/välisvahendid „Siseturvalisus potentsiaalsete teenuse kasutajatega. 2023–2026“ 34 Operatiivne raadioside, mereside ja muu kriitilise tähtsusega side valitsusasutustele sh satelliitside, turvaline mobiiltelefon, lauatelefonid, ohuteavituse süsteem. 49 Alameede ehk programmi tegevus 2.2. Avaliku korra tagamine Eesmärk Kiire ja asjakohane reageerimine avaliku korraga seotud ohtudele aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Korrakaitseorganid, kohalikud omavalitsused ja vabatahtlikud on nii koos kui ka eraldi valmis reageerima senisest paremini. Mõõdikud 2018 2020 2021 Mõõdiku nimi 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas tegelik (tegelik) (tegelik) Politseipatrullide keskmine väljapanek 86 ≥ 86 (93) ≥ 86 (91) ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 PPA Mõõdik 99% 12min/ 99% 11,5min/ Tihe-/hajaasustusega alal elu ja tervist ohustavale töötatakse 95% 21min 95% 20,5min 99% 11min/ 99% 10,5min/ 99% 10min/ 99% 10min/ 99% 10min/ PPA sündmusele piirajaga reageerimiste osakaal välja aastaks (85% 12 min / (84% 11,5 min/ 95% 20min 95% 19,5min 95% 19min 95% 19min 95% 19min 2020 76% 21 min) 77% 20,5 min) Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: patrulltöö teenus, eriüksuse ja kiirreageerimise teenus, liiklusjärelevalve teenus, isikute kinnipidamise teenus. Avaliku korra tagamise edendamiseks parandatakse korrakaitseorganite, kohalike omavalitsuste ning vabatahtlike valmisolekut reageerida õnnetustele nii koos kui eraldi (koostöö parandamine, õiguslikud võimalused jne). Arestimajades kohaldatakse isikute lühiajalist kinnipidamist. 50 Võimekus 2.2.1. Avaliku korra tagamine Võimekuse eesmärk 1. Avaliku korra ülesannet täidavad korrakaitseorganid lähtudes ohust ja Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused korrarikkumise liigist. Igale sündmusele reageeritakse optimaalsete (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): jõududega korrarikkumise lõpetamiseks. Inimeste elu ja tervist SIM, PPA, HÄK, RAM, KOV-id, JUM ohustavatele sündmustele reageeritakse esmajärjekorras, et võimalik Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE/välisvahendid, lisavajadus tagajärg oleks minimaalne. Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 1.1. Eesti suuremates omavalitsustes on loodud suutlikus reageerida „Siseturvalisus SIM KOV, PPA, HÄK 2023–2026 RE/välisvahendid avalikku korda ohustavatele väiksematele ohtudele. 2023–2026“ „Siseturvalisus 1.2. Erikorrakaitseorganitele on loodud õiguslikud võimalused lahendada SIM, KOV, 2023–2026 RE/välisvahendid 2022–2025“, teiste neile pandud ülesandeid. RAM seonduvad programmid 1.3. Loodud on õiguslikud lahendused, et võimaldada turvaettevõtteid „Siseturvalisus SIM KOV, ETEL 2023–2026 RE/välisvahendid kaasata avaliku korra ülesande lahendamisel ja avaliku korra kaitsel. 2023–2026“ 1.4. Koostatud on kontseptsioon ohtlike ja korda rikkuvate mehitamata „Siseturvalisus lennuvahendite tuvastamise ning vastumeetmete rakendamise SKA 2024 2023–2026“ tehnilise võimekuse arendamiseks. Võimekus 2.2.2. Isikute kinnipidamine Võimekuse eesmärk 1. Arestimajades kohaldatakse isikute lühiajalist kinnipidamist. Kohalikel Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused omavalitsustel on võimekus joobeseisundis isikuid kainenema (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): toimetada ja kainenemas hoida (mh on selleks loodud õiguslikud SIM, JUM, SOM, KOVd eeldused). Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 1.1. Kinnipidamisasutustes on korraldatud ühetaoline meditsiiniteenus, mis SOM SIM, JUM 2023 RE/välisvahendid SOM seonduv programm on tavameditsiini korralduse osa. 51 1.2. Isikute kinnipidamisteenuse osutamine on korrastatud ja selle „Siseturvalisus dubleerimist Politsei- ja Piirivalveameti ja vanglateenistuse vahel on PPA, JUM SIM 2024 RE/välisvahendid 2023–2026“, JUM vähendatud. seonduvad programmid 1.3. Loodud on õiguslikud eeldused, et luua kohalikel omavalitsustel SIM/JUM KOVid 2026 RE/välisvahendid sama suutlikkus pidada kainestusmaja. 52 Alameede ehk programmi tegevus 2.3. Demineerimine Eesmärk Kiire ja asjakohane reageerimine pommi- ja plahvatusohu korral aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Päästevõrgustik koos partneritega on nii koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini. Mõõdikud 2018 2020 2021 Mõõdiku nimi 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas tegelik (tegelik) (tegelik) Pommi- ja plahvatusohu korral on mandril tagatud 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% PÄA demineerijate kohalejõudmine 90 min jooksul (100%) (100%) Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastab oma teenuste raha Päästeamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: lahingumoona ohu kõrvaldamise teenus, pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus, veealuse demineerimistöö teenus.Demineerimisel kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiavõimalusi ja maksimaalseid ohutusmeetmeid, et vähendada ohtusid demineerijatele ning õnnetusse sattunutele. Tagatakse vähemalt kahe plaanilise demineerimistöö tegemine aastas. Võimekus 2.3.1. Demineerimine Võimekuse eesmärk 1. Demineerimisvõimekuse ja ohtlike ainetega toimunud õnnetustele reageerimise Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised tagamiseks ning tagajärgede likvideerimisel kasutatakse kaasaegseid asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): tehnoloogiavõimalusi ja maksimaalseid ohutusmeetmeid vähendamaks ohtusid PÄA, SIM, KAPO, KOVd demineerijatele ning õnnetusse sattunutele. Sh tehakse suuremahulisi plaanilisi Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: demineerimistöid. RE/välisvahendid, lisavajadus Programm, Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid milles planeeritakse Lisavajadus/ „Siseturvalisus 1.1. Loodud on viis nüüdisaegsetele ohutusnõuetele vastavat kinnist lõhkamiskohta. SIM PÄA 2025 välisvahendid 2023–2026“ 1.2. Arendatud ja rakendatud on lõhkamismeetodeid sündmuskohal lõhkamiseks ja RE/välisvahendid/ PÄA 2023–2026 sama lõhkematerjali transpordivõimalusi. lisavajadus 53 Alameede ehk programmi tegevus 2.4. Päästmine maismaal ja siseveekogudel Eesmärk Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele maismaal aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Õnnetuste või ohtude korral reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Õnnetustele ja ohtudele reageerimise valmisolekut on parandatud. Mõõdikud Algtase 2020 Mõõdiku nimi 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas (2018) (tegelik) Elupäästevõimekusega päästekomando keskmine 9,29 < 10 (9,11) < 10 (7,49) < 10 < 10 < 10 < 10 < 10 PÄA kohalejõudmise aeg elupääste-sündmusele (minutites) Eesti elanike osakaal, kellele on 15 min jooksul tagatud kutseliste- või/ja vabatahtlike päästemeeskondade poolt abi (92,4%) ≥ 92% (92,4%) ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% PÄA osutamine Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: päästetöö baasteenus, maastikutulekahju kustutustöö teenus, veepääste teenus, keemiapääste teenus, varingupääste teenus, naftareostuskorje teenus, nööripääste teenus, kõrgustest päästetöö teenus. Päästmiseks maismaal ja siseveekogudel tagatakse koostöös vabatahtlike päästjatega tõhus päästevõimekus, vajalikud tingimused ja eeldused päästetööde läbiviimiseks. 54 Võimekus 2.4.1. Päästmine maismaal ja siseveekogudel Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 1. Kutseliste ja vabatahtlike ühtse päästevõrgustiku abil tagatakse Eestile tõhus asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): päästevõimekus ning vajalikud tingimused ja eeldused päästetööde PÄA, SIM, KOVd läbiviimiseks. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse „Siseturvalisus 1.1. Täiendavate toetusmeetmete väljatöötamine ja/või olemasolevate laiendamine RE/välisvahendi 2023–2026“, teiste RAM, KEM SIM 2024–2026 KOV-idele veevõtukohtade rajamiseks d tulemusvaldkondade seonduvad programmid 1.2. Analüüsitud on veevõtukohtade mudeldamiseks vajalikud algandmed ja RE/välisvahendi RAM, KEM, võimalusel loodud on veevõtukohtade planeerimist hõlbustav töövahend PÄA 2025 d sama MKM, SIM (veevõtukohtade planeerimise programm). „Siseturvalisus 1.3. Suurendatud on päästetöö suutlikkust (kliimamuutustega seoses) üleujutustele PÄA, PPA, RE/välisvahendi 2023–2026“, ja varingutele reageerida, tormikahjustusi likvideerida ja metsatulekahjusid SIM 2023–2026 RAM d Kliimamuutustega kustutada. kohanemise programm 1.4. Laiendatud on ühisvalveteenistuse võimalusi kõigis kutselistes „Siseturvalisus SIM PÄA 2023–2026 RE/lisavahendid päästekomandodes. 2023–2026“ 55 Alameede ehk programmi tegevus 2.5. Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel Eesmärk Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele veekogudel aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Õnnetuste või ohtude korral reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Õnnetustele ja ohtudele reageerimise valmisolekut on parandatud. Mõõdikud Algtase 2020 Mõõdiku nimi 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas (2018) (tegelik) Reageerimise aeg õhusõidukiga sündmuskohale Eesti ≤2 ≤2 ≤ 2 (1h) ≤2 ≤2 ≤2 ≤2 ≤2 PPA päästepiirkonnas (tundides) (1 h 8 min) Reageerimise aeg veesõidukiga sündmuskohale ≤1 ≤1 ≤ 1 (32 min) ≤1 ≤1 ≤1 ≤1 ≤1 PPA piiriveekogudel (tundides) (25 min) Reageerimise aeg veesõidukiga sündmuskohale Eesti ≤2 ≤2 ≤ 2 (36 min) ≤2 ≤1 ≤1 ≤1 ≤1 PPA merealadel (tundides) (44 min) Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: SAR teenus (ehk otsingu ja pääste teenus), rannikuvalve teenus. Otsingu- ja päästetööde teostamiseks Eesti päästepiirkonnas tagatakse päästevõimekus ja valmisolek reageerida kõikidele ohuolukordadele merel, kaasaarvatud palvetele osutada mereabi. Lisaks tagatakse piiriveekogudel reostustõrje avastamine, lokaliseerimine ja likvideerimine. Tagatakse ka hätta sattunud lennuvahendite otsimine maismaal. Ressursi välja saatmisel lähtutakse kiire ja tõhusa abi põhimõt test, mis tähendab, et JRCC Tallinn/Merevalvekeskuse otsustusprotsessi toetavad tehnilised lahendused kindlustavad ülevaate ressursist ning selle kiire väljasaatmise. Kõikidelt merel hätta sattunutelt teadete ja signaalide vastuvõtmiseks tagatakse JRCC Tallinn/Merevalvekeskuse sidekanalite ning seadmete toimepidevus (läbi dubleerimise). Abi välja saatmise kiirendamiseks luuakse lahendused info talletamiseks ja haldamiseks. Kasvatatakse inimeste teadlikkust merel ette tulevatest ohuolukordadest, käitumisest nendes ja kõikidest võimalustest merel hädateateid edastada. 56 Võimekus 2.5.1. Lennu- ja merepääste Võimekuse eesmärk 1. Eesti päästepiirkonnas reageeritakse kõikidele lennu- ja merepääste sündmustele Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised lähtudes kiire ja tõhusa abi põhimõttest. Koostöös partneritega on kindlustatud asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): mereabi (maritime assistance) osutamine ennetamaks inim-, vara- ja SIM, PPA, PÄA, HÄK, SMIT, KOVd, partnerid keskkonnakahju. Tagatud on valmisolek reageerida lennu- või merepääste Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid, suuremahuliseks päästeoperatsiooniks. Seotud Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Aasta Vahendid pool planeeritakse35 „Siseturvalisus 1.1. Kopterite reageerimisvalmidus on viidud ööpäevaringselt 15 minutile. PPA 2024 RE 2023–2026“ 1.2. PPA laevastik on üle antud Kaitseministeeriumi valitsemisalasse, tagatud on „Siseturvalisus laevade võimekus ja valmisolek reageerida kõikidele otsingu- ja KAM SIM 2023 RE 2023–2026“ päästesündmustele. 1.3. Analüüsitud on PPA laevade Kaitseministeeriumi valitsemisalasse üle andmise „Siseturvalisus mõju otsingu- ja merepäästesündmuste lahendamisele (alarmeerimise SIM PPA, KAM 2024–2025 RE/lisavajadus 2023–2026“ protseduur, ajakulu, päästeoperatsiooni juhtimisskeem jmt). 1.4. Merel aset leidva laevatulekahju ja keemiaõnnetuse lahendamise suutlikkust (PäA) SiM, PÄA, Lisavajadus/ on tõstetud (koolitused, ühisharjutused, treeningud laevadel ja laevadega, varustus PPA 2024–2025 sama partnerid välisvahendid jm). 1.5. Tagamaks valmisolekut reageerida suuremahulisele merepääsesündmusele on loodud JRCC Tallinn/Merevalvekeskuse otsustusprotsessi toetavad tehnilised (IT) SiM, PÄA, Lisavajadus/ PPA 2023–2025 sama lahendused, mis kindlustavad ülevaate ressursist ning selle kiire väljasaatmise (nt partnerid välisvahendid võimalusel KILPi arendus, et sinna ühendada erinevaid andmebaase ja võimalusi). 1.6. Arendatud on JRCC Tallinn/Merevalvekeskuse võimekust viivitamatult ja tõrgeteta vastu võtta kõik hädasignaalid ning loodud teate menetlemist toetavad PPA SMIT 2024–2026 Lisavajadus sama lahendused (COSPAS-SARSAT36). 35 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 36 Inglise keeles: Space System for the Search of Vessels in Distress (otsingu- ja pääste satelliitsüsteem). 57 Alameede ehk programmi tegevus 2.6. Süüteomenetluse tõhustamine Eesmärk Sündmuste lahendamist ja korrarikkumiste lõpetamist toetavad digilahendused ja automaatsed järelevalvesüsteemid, mille abil on süütegude menetlemine muutunud kiiremaks ja efektiivsemaks. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas Suutlikkuse tagamine hoiatamismenetluses registreerida ja menetleda juhtumeid - - 250 000 ≥ 250 000 ≥ 250 000 ≥ 250 000 ≥ 250 000 1000000 PPA automaatse liiklusjärelevalve abil Kriminaalmenetluse digitaalselt läbiviimise - - 0% > 0% > 0% > 0% ≥ 30% ≥ 30% PPA osakaal Väärteomenetluste (kiir- ja üldmenetlus) - - 0% > 0% > 0% > 0% ≥ 30% ≥ 30% PPA digitaalselt läbiviimise osakaal Digikriminalistika kaughallatava - - 0% 0% 0% 100% 100% 100% PPA vaatlussüsteemi kasutamise osakaal Digitaalsete tõendite koopiafailide - - 0% 0% 0% 100% 100% 100% PPA automatiseeritud arhiveerimise osakaal Kriminalistika teenuse töövoogude halduskeskkonna liidestatus ühtse - - 0% 0% 0% 0% 0% 100% PPA digitaalse süüteomenetluse süsteemiga Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: väärteokaristuse täideviimise teenus, kogukonnaga seotud süütegude lahendamise teenus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise toetamiseks arendatakse erinevaid digilahendusi ja automaatseid järelevalvesüsteeme, sh olemasolevaid menetlusi digiteeritakse ja nende ülesannete täitmisel, kus inimese sekkumine ei ole vajalik, eelistatakse automaatseid järelevalvesüsteeme. Süüteomenetlust muudetakse enam ohvrikeskseks. 58 Võimekus 2.6.1. Järelevalve automatiseerimine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Automatiseeritud lahendusi kasutatakse senisest laialdasemalt, sh (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, PÄA, võetakse kasutusele automaatsed järelevalvesüsteemid (ennekõike SMIT, PPA, KOV, MKM seal, kus inimese sekkumine ei ole vajalik). Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 1.1. Kasutusele on võetud automaatsed järelevalve- ja neid toetavad SIM, SMIT, RE/lisavajadus/ „Siseturvalisus süsteemid (nt HIS 2.0) nende ülesannete täitmisel, kus inimese PPA 2023–2026 PÄA välisvahendid 2023–2025“ sekkumine ei ole vajalik. 1.2. Loodud on AI võimekus videopildi töötlemiseks (avaliku ruumi Välisvahendid, „Siseturvalisus kaamerate pildilt), mis suudab tuvastada ohtusid, et neile ennetavalt PPA SIM, SMIT 2026 lisavajadus 2023–2025“ reageerida. 1.3. Loodud on eeldused automatiseeritud infovahetuseks teiste EL-i RE/välisvahendid „Siseturvalisus liikmesriikide ja rahvusvaheliste koostööpartneritega korrarikkumiste PPA SMIT 2023–2026 2023–2026“ lahendamisel, süütegude avastamisel ja tõkestamisel. Võimekus 2.6.2. Menetluste digiteerimine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Kasutusele võetavad lahendused on paberivabad ja olemasolevad (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): menetlused digiteeritakse. SIM, HÄK, PPA, PÄA, JUM Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse37 1.1. Nii väärteo-, kriminaal- kui ka haldusmenetlus on digiteeritud vastavalt RE/ lisavajadus/ JUM SIM 2023–2026 JUM seonduv programm süüteomenetluse digitaliseerimise tegevuskavale. välisvahendid 37 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 59 1.2. Menetlused on muudetud elektroonilisteks, menetluste tegemist PPA, PÄA, RE/ lisavajadus/ „Siseturvalisus SIM 2023–2026 toetavad mobiilne töökoht ja IT-lahendused. SMIT välisvahendid 2023–2026“ 1.3. Loodud on võimalus kasutada inimese kontaktandmeid ja digitaalset PPA, PÄA, RE /lisavajadus/ „Siseturvalisus asukohta38, et hõlbustada suhtlemist nii elektroonilises menetluses kui SIM 2024–2026 SMIT välisvahendid 2023–2026“ ka riigiga „Siseturvalisus 1.4. Välja on töötatud ja kasutusele võetud infosüsteemid mittedigitaalsete PPA, KAPO, RE/ lisavajadus/ JUM 2026 2023–2026“, JUM asitõendite haldamiseks paberivabalt. SIM, SMIT välisvahendid seonduv programm Võimekus 2.6.3. Digitaalkriminalistika arendamine Võimekuse eesmärk 1. Digitaalkriminalistika alaste vaatluste järjekorra pikkus on maksimaalselt Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised kaks kuud. Selleks arendatakse süsteemselt digitaalkriminalistika teenust asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): (suurendatakse kulutõhusust, lühendatakse vaatlusjärjekordi, parendatakse SIM, PPA, SMIT, EKEI, JUM eksperditeadmiste taset). Digitaaltõendite alusel tehtavad kohtuekspertiisid Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid valmivad vähem kui kahe kuuga. Seotud Programm, kus Olulisemad arendustegevused Vastutaja Aasta Vahendid pool planeeritakse „Siseturvalisus RE, välis- 2023–2026“, teiste 1.1. Loodud on digitaalkriminalistika serveripõhine kaughallatav vaatlussüsteem. PPA, SMIT SIM, JUM 2023–2026 vahendid tulemusvaldkondade seonduvad programmid 1.2. Ajakohastatud on regulatsioone, mis toetaksid digitaalset kriminaalmenetlust SIM PPA 2026 RE sama ning digitaalsete tõendite kogumist ning õiguslikku töötlemist. RE, välis- 1.3. Digitaalsete tõendite koopiafailide arhiveerimise lahendused on „Siseturvalisus PPA, SMIT JUM 2026 vahendid, automatiseeritud39. lisavajadus 2023–2026“ 38 Digitaalne asukoht tähendab, et inimene annab riigile ühe digitaalse aadressi, mille vahendusel ta ametiasutustega suhtleb. Selleks võib olla nii isiklik e-posti aadress või mõni elektrooniline keskkond, näiteks internetipank või eesti.ee keskkond. Sinna saadetud dokumendid loetakse inimesele kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel saatmisest. 39 Lahendus on koostöös SMIT-iga juba olemas, kuid see tuleb automatiseerida, hetkel suunatakse käsitsi arhiivi; see on üks osa süüteomenetluse digitaliseerimisest ja PPA siseselt seotud MIS-x / PRIS arendustega. 60 1.4. Kriminalistika teenuse töövoogude halduse keskkonna liidestamine ühtse „Siseturvalisus PPA, SMIT 2026 Lisavajadus digitaalse süüteomenetluse süsteemiga40. 2023–2026“ Võimekus 2.6.4. Kriminalistika arendamine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika suutlikkust on arendatud. Loodud on (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): EKEI, PPA, JUM, riigiülene võimekus koguda ja analüüsida kriminalistika ja kohtuekspertiisi SIM valdkonna teavet. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse „Siseturvalisus 1.1. Jätkatud on kriminalistikavaldkonna kvaliteedisüsteemi väljatöötamise ja ühtsete EL tasandil järgitavate meetodite rakendamisega (tõendite PPA, EKEI SIM, JUM 2023 Välisvahendid 2023–2026“, teiste tulemusvaldkondade usaldusväärsuse tagamine). seonduvad programmid 40 See on üks osa süüteomenetluse digitaliseerimisest ja PPA siseselt seotud MIS-x / PRIS arendustega. 61 Meede 3. Kindel sisejulgeolek MEEDE 3. Kindel sisejulgeolek Meetme eesmärk: Eesti teadvustab ja maandab Meetme peavastutaja: Siseministeerium sisejulgeolekut ohustavaid tegureid kvaliteetse Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste õigusloome, võimearenduse ning siseriikliku ja raha selles meetmes: Kaitsepolitseiamet, Politsei- rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikud ning ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi info- erinevate võimalike kriisistsenaariumitega. tehnoloogia- ja arenduskeskus. Meetme kirjeldus: Meetmes keskendutakse põhi- Kaasvastutajad või programmi eesmärkide seadusliku korra kaitsele, Eesti riigi vastu suunatud saavutamisse panustajad, kes ei planeeri oma luure- ja mõjutustetegevuse ning lõhestuspoliitika teenuste raha selles meetmes (nimetatud pooltega tõkestamisele, riigisaladuse ja salastatud välis- seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et teabe kaitsele, sisejulgeoleku tagamiseks vajaliku anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende teabe ja olukorrateadlikkuse tagamisele, terrorismi tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal): ja vägivaldse äärmusluse ennetamisele ja tõkesta- Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- misele, kriisideks ja ressursimahukateks ministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonna- sündmusteks (sh terroriaktideks ja hübriid- ministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja kriisideks) valmisolekule ning reageerimisele, elu- kommunikatsiooniministeerium, tähtsate teenuste toimepidevuse tagamisele, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, riigipiiri kontrollile, valvamisele ja kaitsmisele ning Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Riigi- riigi julgeolekut, stabiilsust, heaolu ja mainet mõju- kantselei, Eesti Pank, Eesti Kohtuekspertiisi tava raske ja organiseeritud kuritegevuse enneta- Instituut, Maksu- ja Tolliamet, Riigi Infosüsteemi misele ja tõkestamisele (korruptsioon, majandus- Amet, Veterinaar- ja Toiduamet, Välisluureamet, kuritegevus ja rahapesu, organiseeritud kuri- Finantsinspektsioon, Eesti Pangaliit, Tarbijakaitse tegevus küberkuritegevus, narkokuritegevus, terro- ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, rismi rahastamine, inimkaubandus). Meetmel on Kaitsevägi, Kaitseliit, Terviseamet, Tervise Arengu avalik ja salajane osa. Instituut, Rahapesu Andmebüroo, Ravimiamet, Meede koosneb viiest programmi tegevusest: Keskkonnaamet, Ettevõtluse Arendamise Siht- asutus, Vanglateenistus, Prokuratuur, Registrite ja 1. Põhiseadusliku korra tagamine Infosüsteemide Keskus, Sotsiaalkindlustusamet, 2. Raske- ja organiseeritud kuritegevuse vastane Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Andme- võitlus kaitse Inspektsioon, Integratsiooni Sihtasutus, 3. Objektivalve ja isikukaitse Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, Kaitseväe Akadeemia, elutähtsat teenust ja veebisisu 4. Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek majutust osutavad ettevõtjad, hädaolukorra 5. Piirihaldus riskianalüüside koostamisega seotud asutused, kohalikud omavalitsused 61 Meetme mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas (2018) (tegelik) (tegelik) (tegelik) Elanike osakaal, kes Siseturvalisuse hindab heaks Eesti ≥ 45% ≥ 45% ≥ 45% avaliku valmisolekut tulla toime 45% ≥ 45% ≥ 45% ≥ 45% ≥ 45% (40%) (-) (40%) arvamuse terroriaktiga, kui see uuring peaks juhtuma Elanike osakaal, kes Siseturvalisuse hindab Eesti valmisolekut ≥ 57% ≥ 57% ≥ 57% avaliku tulla toime välisriigi 57% 60% 60% 60% 60% (37%) (-) (49%) arvamuse mõjutustegevuse uuring kasvuga heaks Elanike osakaal, kelle Riigikaitse hinnangul on ≥ 60% ≥ 62% avaliku 61% ≥ 63% ≥ 64% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65% Eesti välispiir hästi (64%) (56%) arvamuse kaitstud uuring; KAM Maismaapiiri kaetus ≥ 52% ≥ 52% tehnilise seirega (sh 52% ≥ 60% ≥ 65% ≥ 70% ≥ 75% ≥ 75% PPA (52%) (57%) Peipsi järv, Narva jõgi) Elanike osakaal, kes Siseturvalisuse hindavad oma teadlikkust 58% 58% ≥ 59% avaliku 52% ≥ 59% ≥ 60% ≥ 60% ≥ 60% küberkuritegevusega (58%) (-) (59%) arvamuse seotud riskidest heaks uuring Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks: ≤ 24% - kanep - (24%) - - ≤ 24% ≤ 24% ≤ 24% (36%) ≤ 10% Siseturvalisuse - amfetamiin - (10%) - - ≤ 10% ≤ 10% ≤ 10% (21%) avaliku - rahusti/uinuti arsti ≤ 12% arvamuse - (12%) - - ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% korralduseta (23%) uuring ≤ 10% - ecstasy - (10%) - - ≤ 10% ≤ 10% ≤ 10% (23%) - kokaiin - (7%) - ≤ 7% (16%) - ≤ 7% ≤ 7% ≤ 7% - dopinguained - (7%) - ≤ 7% - ≤ 7% ≤ 7% ≤ 7% Elanike osakaal, kes Siseturvalisuse hindavad heaks Eesti avaliku (56%) - ≥ 56% - ≥ 60% - ≥ 60% valmisolekut tulla toime arvamuse erinevate kriisidega uuring FATF-i41 /MONEYVAL-i Soovitus Soovit Soovit ed olid used used FATF-i / hinnang rahapesu ja peamisel – – – on on - - MONEYVAL-i terrorismi rahastamise t täidetud täide- täide- hindamisraport vastase võitluse kohta (2015). tud tud Korruptsioonitajumise Transparency 73 75 ≥ 76 (74) ≥ 75 ≥76 ≥ 77 ≥ 77 ≥ 77 indeks42 (punktid) International Korruptsioonitajumise Transparency 17 13 13 12 11 10 10 indeks (koht) International 41 FATF (ingl Financial Action Task Force) ehk rahapesuvastane rakkerühm on demokraatlike riikide valitsustevaheline organ, mis töötab välja rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid ja meetodeid ning edendab sellealast poliitikat. 42 Indeks koondab eri allikate andmeid ärivaldkonna ja riigiekspertide hinnangust avaliku sektori korruptsiooni tajumisele skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist ning asetab enam kui 180 riiki pingeritta. 62 Olukorra analüüs43 Eesti sisejulgeolekut mõjutavad oluliselt erinevad Seetõttu on vajalik õiguskaitseasutuste süsteemne välis- ja sisetegurid ning suundumused. Olulise- ja järjekindel võimearendus ning läbiv riigisisene ja maid välismõjutajaid on üldine julgeolekuolukord rahvusvaheline koostöö. regioonis ja maailmas, julgeolekuohtude Edasises on kirjeldatud sisejulgeoleku meetmes asümmeetrilisem ja vähem ennustatavam iseloom, käsitletud teemade lühianalüüsi valdkonna- vaenulike eriteenistuste tegevus, sihistatud vale- põhiselt. infokampaaniad, äärmusluse ja populismi levik maailmas ja Euroopas, suurriikide poliitilised Põhiseadusliku korra kaitse prioriteedid ning majandusarengud. Samuti EL-i ja Eesti julgeolekuasutuste hinnangu44 järgi mõju- NATO strateegiline areng ja sisemine ühtsus, üha tavad Eesti põhiseaduslikku korda kõige tõsisemalt ulatuslikum ühiskondlik digitaliseeritus, automati- Venemaa agressivsed välispoliitilised ambitsioonid seerumine ja sõltuvus IKT-st, kliimamuutused, ning nende saavutamiseks kasutatavad mitte- energiapoliitika, rände hoogustumine jpt. Seetõttu sõjalised ja sõjalised, avalikud ja varjatud vahendid. on Eesti jaoks keskse tähtsusega ühiskonna 24. veebruaril 2022 alanud laiaulatuslik sõjaline informeeritus, ühtekuuluvus ja kerksus, julgeoleku- rünnak Ukraina vastu, millele eelnes Vene eri- aspektide arvestamine erinevate valdkonna- teenistuste pikaajaline tegutsemine ning ulatuslik poliitikate kujundamisel, tõhus siseriiklik ja rahvus- desinformatsiooni levitamine meedias ja rahvus- vaheline koostöö ning strateegiline partnerlus vahelisel areenil. Venemaa sõda Ukraina vastu on samameelsete riikidega. muutnud julgeoleku olukorda Euroopas ja maai- Samuti mõjutavad riigi julgeolekut läbi inimeste lmas laiemalt. Venemaa strateegiliseks ees- usalduse ja kaitsetahte sotsiaalmajanduslikud märgiks on oma mõjuvõimu suurendamiseks tegurid, nagu rahvastiku vananemine ja vähe- lõhestada NATO ja ELi riike, võimendades mõjutus- nemine, piirkondade ebaühtlane areng ning tegevuse ja valeinfokampaaniatega erinevaid ühiskonna sotsiaalne sidusus (olemasolevate siseriiklike ja rahvusvahelisi probleeme, õõnes- ühiskonnarühmade integreeritus ning uussisse- tades rahvusvaheliste organisatsioonide usaldus- rändajate kohanemine), sh riigikeele valdamise väärsust, polariseerides ühiskondi ning õhutades ning haridus- ja tööturul konkurentsivõimelisuse vastuolusid riikide ja rahvaste vahel. See, edendamine. Samuti ühiste väärtuste ja info- omakorda, suunab Eestit olema senisest veelgi maastiku ning ühise riigiidentiteedi edendamine. enam tähelepanelik ning tõhustama vastuluuret ja Oluline on ühiskonda pingestavate ja lõhestavate eelhoiatust nii füüsilises kui küberruumis, et küsimuste konstruktiivne lahendamine ning tõkestada vahetuid ohte Eesti iseseisvusele ja tõmbekeskuste-väliste piirkondade strateegiline territoriaalsele terviklikkusele. arendamine. Riigiüleselt on vajalik järjepidevalt Eesti suunal üritab Venemaa saavutada oma toetada haavatavamate elanikkonnagruppide eesmärke peamiselt venekeelse kogukonnaga toimetulekut. manipuleerides. Erilist tähelepanu pööratakse vene Riigisiseselt on oluline stabiilsus ja kindlus, sh Eesti emakeelega noortele. Vaenuliku mõjutustegevuse elanike usaldus ja toetus riigiinstitutsioonide suh- tõkestamine nõuab senisest enam nii riigisisest kui tes, mis põhineb läbipaistvatel riiklikel protsessidel, ka rahvusvahelist teadlikkust mõjutuskatsetest, - riigiasutuste töö tõhususel ning resoluutsel viisidest ja -kanalitest ja sellega kaasnevatest korruptsioonivastasel tegevusel. Kaasaegset usal- ohtudest, kui ka oskust mõjutustegevust ära tunda dust loob ka tehnoloogiline stabiilsus ehk riigi- ja ohtude eskaleerumist ennetada ja tõkestada. poolsete teenuste kättesaadavus, turvalisus ja Vajalik on suurendada Eesti noorte ning täis- mugavus. Usaldus riigi vastu loob omakorda kasvanute meediateadlikkust, allikakriitilisust info- eeldused inimeste, erasektori ettevõtete, asutuste tarbimisel ning usaldust riigiinstitutsioonide ja organisatsioonide koostöövalmiduseks riigi edastatava info suhtes. Ühiskonna kerksuse turvalisuse ja julgeoleku kindlustamiseks, sh suurendamisel on oluline roll Eesti haridus- ja kerksus vaenuliku mõjutus- ja luuretegevuse vastu. 43 Osa analüüsi on kajastatud programmi salajases osas. 44 Kaitsepolitsei aastaraamat 2022. Tallinn: Kaitsepolitseiamet; Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2022. Tallinn: Välisluureamet. 63 lõimumispoliitikalja riigi kommunikatsioonisõnu- Eesmärk on jätkuvalt demokraatliku, universaalse- mitel, mille kaudu toetatakse ühiskonna eri tel inimõigustel põhineva ühiskonnakorralduse rahvusgruppide paremat sidusust ja ühiseid asendamine islamistlikel usureeglitel põhinevaga. väärtusi, omavahelist head läbikäimist, riigikeele Viimase kümne aasta jooksul on moslemi- oskust, ühise inforuumi laiendamist ja tugeva kogukond Eestis kasvanud väga kiiresti. Seetõttu jagatud riigiidentiteedi tekkimist. Oluline on jätkata on kasvanud ka kohalike omavalitsuste roll, uus- hästi läbimõeldud rände-, kohanemis- ja sisserändajate laste suunamise olulisus Eesti lõimumispoliitikat ning arendada strateegilist koolidesse ja koolide kompetentsi suurendamine kommunikatsiooni, et vältida sisepingete, võõra- viha ja vaenukõne kasvu ühiskonnas, sisse- nii islamistliku-, islamivastase kui ka muu rändajate kapseldumist, sotsiaalset tõrjutust, äärmusluse äratundmisel. Kogukonna suure- haavatavust ning selle tõttu potentsiaalsete nemisega seoses on kasvanud ka palvemajade äärmusliikumiste tugevnemist45. vajadus ja soov rajada mošeesid. Lähtudes Euroopa riikide kogemusest on radikaliseerumise Eesti riigi julgeoleku ning põhiseadusliku korra tõenäosus suurem, kui usujuht on funda- kaitsmisel on keskse tähtsusega, et demokraatlik riik suudab end ka demokraatlikult kaitsta. See mentaalsete vaadetega. Sellest tulenevalt on tähendab piisavate õiguslike volituste andmist oluline ennetada, et islami kogukondi hakkaksid Eesti vastutavatele asutustele, aga ühtlasi ka juhtima radikaalselt meelestatud inimesed. järelevalve tõhustamist. Ilma kvaliteetse õigusliku Vägivaldse äärmusluse ja terrorismi ennetamine keskkonnata ei ole võimalik õigusriigis ka ohte on seotud rahvusvahelise terrorismi seisukohalt tulemuslikult ennetada ega tõkestada. Lisaks riskirühma kuuluvatest riikidest lähtuva volitustele on hädavajalik, et need volitused immigratsiooniga ning laiemalt isikutega, kelle täituksid reaalse võimekusega. Põhiseaduslikku integratsioon Eesti ühiskonda pole erinevatel korda ohustava tegevuse ennetamiseks ja põhjustel õnnestunud. Mõjusaks teguriks vägi- tõkestamiseks on vajalik tugevdada Kaitsepolitsei- valdse äärmusluse ennetamisel ja ohtude maanda- ameti võimekust koguda ja töödelda asjakohast misel on ühiskonna sidusus ja ühtekuuluvustunne. teavet, et tuvastada ja tõkestada vaenulikku Venemaa rünnak Ukrainale mõjutab radikaliseeru- mõjutustegevust ja luuretegevust, maandada mise ohtu kaudsemalt. Sõjaga kaasnev majandus- korruptsiooniriski ja terrorismiohtu, kaitsta langus, energia ja toidu kallinemise tagajärjel võib majandusjulgeolekut ja riigisaladust ning tõhusalt islamistlike-, parem- ja vasakäärmuslaste radikaali- korraldada nii riigisisest kui ka rahvusvahelist seerumine Eestis suureneda. Äärmuslikud vaated koostööd. Kvaliteetne võimearendus võtab aega ei teki üleöö ja radikaliseerumise õigeaegne aastaid, mille tõttu on oluline, et sisejulgeoleku märkamine ning sellega seonduva riskikäitumise valdkonnas tegutsetakse süsteemselt ning ennetamine ja tõkestamine ei ole vaid õiguskaitse- järjepidevalt. asutuste töö. Riigil on oluline koolitada kodanikega Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ja vahetult tegelevaid esmatasandi ametnikke ja tõkestamine spetsialiste (korrakaitse, korrektsioon, lõimumine, haridus- ja sotsiaalvaldkond), aga ka laiemat Riigi julgeolekule võib potentsiaalseks ohuks avalikkust märkama radikaliseerumise tunde- kujuneda igasugune vägivaldne äärmuslus sõltu- märke. mata selle ideoloogilisest allikast. Radikaliseeru- Peamiseks suhtluskanaliks on tänapäeval Internet mine on protsess, mis võib päädida terrorismiga. ning nii on see ka peamine tööriist radikaliseeru- Terrorismioht on Eestis madal. Kuigi Eestis on misel ning terrorismi toetamisel. Interneti kaudu tuvastatud ka vägivaldsete ambitsioonidega levitatakse islamistlikku, parem-, vasak- ja muud paremäärmuslasi, siis proportsionaalselt suurim äärmuslikku propagandat, mõjutatakse, värva- terrorismioht lähtub jätkuvalt islamistlikust ideo- takse ja juhendatakse terroriste. Seetõttu tuleb loogiast kantud äärmuslusest. järjekindlalt arendada õiguskaitse- ja järelevalve- asutuste vastavat võimekust ning koostöös Islamistlike terroriorganisatsioonide ideoloogia ei asjaomaste ministeeriumite, ametite ja era- ole viimaste aastakümnete jooksul muutunud. sektoriga edendada veebiturvalisust. Suures 45 Samuti annab see ainest Venemaa lõhestuspoliitika elluviimiseks. 64 plaanis on ohuks (internetis) iseradikaliseerunud Selle üheks näiteks on Euroopa riikide energia- isikud ning Euroopa riikidesse naasenud terro- sõltuvus Venemaast. Seetõttu ei leita üksmeelt ristlikud välisvõitlejad ja nende pereliikmed. agressori sanktsioneerimisel ning agressor kasu- Konfliktipiirkondadesse siirdunud välisvõitlejad on tab energiat „relvana“, kehtestades ühepoolselt kasutanud Eestit transiitriigina teel konflikti- piiranguid neile, kes tema vastu. piirkonda või tagasi Euroopasse. Valgevene rände Eesti majandusjulgeoleku üks suurimaid välja- hübriidrünnak ja Ukraina sõjast tingitud massiline kutseid on vältida sõltuvusi strateegilistes sisseränne on suurendanud riigipiiril ohtlike majandusvaldkondades, mille kaudu on võimalik inimeste sisenemise tõkestamise ja piirikaitse mõjutada riigi suveräänseid otsuseid või oluliselt vajadust. Seepärast on piirikontrollis ja viibimis- kahjustada riigi ja ühiskonna toimimist. Lisaks on aluste taotluste menetluses biomeetriliste oluline välistada ebausaldusväärsete riikide andmete laialdasem kasutuselevõtt ja Schengeni kontrolli all olevate isikute, toodete ja tehnoloogia kompensatsioonimeetmete rakendamine (sh põimumine riigi toimimise seisukohalt olulistesse PNR46-süsteem) tähtsad ka terrorismiohu maanda- süsteemidesse, kuivõrd selliselt tekivad haavatavu- misel. sed, mida võidakse meie vastu sobival hetkel ära Terrorismi rahastamiseks võidakse kasutada nii kasutada ning mis võib viia ohuni meie põhi- legaalselt kui illegaalselt hangitud vahendeid. seadusliku korrale. Olulist rolli mängivad sularaha konfliktipiirkonda Majandusjulgeoleku tagamiseks on oluline toimetamise lahendused, veebipõhised ülekande- suurendada Eesti ettevõtete ning avaliku sektori teenused ja virtuaalvääringud. Terrorismi asutuste teadlikkust majandusjulgeoleku riskidest. rahastamise tõkestamisel on oluline turuosaliste Samuti on oluline arendada riigi võimekust varjatud poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise majandusjulgeoleku ohte tuvastada, et siis tõkestamise seaduses sätestatud hoolsus- koostöös erasektoriga leida parimad võimalused kohustuste järgimine. 2021.a. valminud rahapesu nende maandamiseks. ja terrorismi rahastamise riiklikus riskihinnangus kirjeldatud kõrge riskiga sektorite, eriti virtuaal- Organiseeritud kuritegevuse, majandus- vääringute valdkonna järelevalve võimekust Eestis kuritegevuse ja rahapesu vastane võitlus on vaja oluliselt suurendada. Organiseeritud kuritegevusel, aga ka kuritegevusel Süütegude tõhusa menetlemise huvides tuleb üldisemalt on oluline mõju riigi sisejulgeolekule, arendada asjakohaseid infosüsteeme ja andme- mainele ning ühiskondlikule heaolule. Inim- baase, nende ristkasutamist ning koostalitlus- kaubanduse, majandus-, korruptsiooni-, narko- ja võimet. Rahapesu ja terrorismi rahastamise küberkuritegude ning nendega seonduvate raha- kontekstis on oluline ka nt rahvusvaheliste FATF-i47 pesu skeemide üleilmne levik ja ulatus mõjutavad reeglite ja MONEYVAL-i48 märkuste ja soovituste olulisel määral finantssüsteemide, aga ka riikide rakendamine. Oluline roll on tõhusal infovahetusel usaldusväärsust. Kõige mõjusamad ja ohtlikumad erasektori finantsinstitutsioonidega ning selgetel ja on skeemid, mille tulemusel suudetakse suur osa tõhusatel tugiregulatsioonidel. kriminaaltulust paigutada legaalsesse majandus- tegevusse. Ühtlasi on kuritegevus on muutunud Majandusjulgeolek üha enam projektipõhisemaks: kurjategijad tege- Majandusjulgeoleku eesmärk on kindlustada, et levad valdkondadega (nt narkokuriteod, kelmused, läbi majanduse ei satuks ohtu Eesti riigi iseseisvus rahapesu, küberkuriteod, maksupettused), mis ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhi- hetkel kõige rohkem tulu toovad. Vajadusel seaduslik kord ega elanikkonna turvalisus ja orienteerutakse kiiresti valdkondade vahel ümber, heaolu. 2022 aasta kevad näitas selgemini, kui et ebaseaduslikku tulu maksimeerida. kunagi varem, kuidas väljastpoolt mõjutatakse Muutunud keskkond ja Euroopa Liidu rahandus- riikide suveräänseid otsustusprotsesse ning poliitika toob perioodil 2021–2027 Eestile kehtestatakse oma mõjuvõimu läbi majanduse. 46 Lennureisijate endi esitatud isikuandmed ehk broneeringuinfo (ingl passenger name record, PNR). 47 FATF (ingl Financial Action Task Force) on rahapesuvastane rakkerühm, demokraatlike riikide valitsustevaheline organ, mis töötab välja rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid ja meetodeid ning edendab sellealast poliitikat. 48 MONEYVAL (ingl Commitee of Experts on the Evaluation of Anti Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism) on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindav eksperdikomitee. 65 eraldatava struktuuritoetuste mahuna hinnanguli- korrumpeerunud riigi kategoorias51, mis on selt 3 miljardit eurot. Sellises mahus kasutada suurepärane Kesk- ja Ida-Euroopa riikide olevate finantside suhtes tekib riigil, rahastamist korruptsioonitasemega võrreldes, kuid keskmisel korraldava ja järelevalvega tegelevatel asutustel tasemel ELi riikide võrdluses. täiendav koormus tagada vahendite sihipärane ja Riiklik korruptsioonivastane tegevuskava, sellest aus kasutamine. Senised uurimused on esitanud tõusetunud riske maandavad tegevused ja üldise halva majandamise, kelmuse ja korruptsiooni tõttu teadlikkuse suurendamine koos õiguskaitse- tekkivaks kahju ulatuseks 5–10% kasutatavatest asutuste töö ja teavitustegevusega korruptsiooni- summadest, mis ümberarvestatuna võiks küündi- vastases võitluses on aastate jooksul suuremat da minimaalselt 150–300 miljoni euroni49. Seetõttu edu saavutamas. Suuremaid positiivseid muutusi on oluline pöörata erilist tähelepanu EL finantside on võimalik täheldada peaasjalikult avalikus sekto- õiguspärase kasutamise tagamisele ja kuritegeliku ris, kus lisaks kõrgetele ootustele avalike vahendite tegevuse avastamisele. läbipaistvale ja sihtotstarbelisele kasutamisele, on Europoli andmetel on ELis ringleva kriminaaltulu olukorrale leevendust pakkumas sisulised töö- maht võrreldav kõige edukamate äriühingute korralduslikud muutused ebaaususe vähendamisel kasumiga. Uuringud on näidanud, et hinnanguliselt ja riskide maandamisel. toodab ebaseaduslik turg EL-is 110 miljardit eurot, Jätkuvalt tuleb keskenduda suurt mõju omavate mis on ca 1% ELi sisemajanduse kogutoodangust korruptsioonijuhtumite avastamisele. Tegeleda ning mille põhjal on alust eeldada, et 98% tuleb avaliku sektori, sh kohalike omavalitsuste kriminaaltulust jääb kurjategijatele alles50. Ainuüksi korruptsiooni ennetamisega, riigihangete läbi- need näitajad annavad põhjust kahelda, kas viimisel omakasuliste otsuste tuvastamisega, kasutusel olev kuritegevuse vähendamise mehha- meditsiini ja tervishoiusektoris omakasulist lähe- nism koos kriminaaltulu tuvastamisega on nemist kandvate põhimõtete tõttu ebaseaduslike piisavalt tõhus. Kuritegevusest saadava kasu tegevuste avastamisega ning erinevate siht- võimaliku ulatuse põhjalikum kaardistamine annab rühmade teadlikkuse suurendamisega korruptsioo- selgema arusaama probleemi ulatusest ja täienda- ni vähendamiseks. va indikatsiooni kuritegevusega võitlemisel efektiivsema lahenduse leidmiseks. Eelkirjeldatu Erasektoris tuleks jätkata ennetavate tegevustega, põhjal on jätkuvalt oluline arendada võimekusi sh muuta igapäevase tegevuse osaks vastutus- organiseeritud kuritegevuse skeemide ning raskete tundliku ettevõtluse põhimõtete järgimine, pettuse- majanduskuritegevuse avastamise ja uurimise ja korruptsiooniriskide hindamine ja maandamine. võimekuste arendamiseks ning kriminaaltulu Kuna korruptsioon esineb Eestis üha peidetumal konfiskeerimise tõhustamiseks. kujul, on õiguskaitses vajalik täiendav spetsiali- seerumine erasektor aset leidva korruptsiooniga Korruptsioon tegelemiseks, süstemaatiline teabe kogumine ja Korruptsioonikuritegude avastamine, tõkestamine analüüsimine, mille tulemusel oleks võimalik taolisi ja ennetamine on riiklikult oluline prioriteet, kuna kuritegusid paremini avastada ja tekkivat kahju see võib mõjutada riigi ja põhiseaduslike minimeerida. institutsioonide sõltumatust ja otsustamisvaba- Narkokuritegevus dust ning selle kaudu ka sisejulgeolekut. Alates 2018. aastast on Eesti paiknenud Transparency Perioodil 1999–2021 on Eestis narkootikumide Internationali korruptsioonitajumise indeksi uurin- üledoosi tõttu surnud 1768 inimest. Kuni 2018. gus enam kui 180 riigi võrdluses 20 vähem aastani oli Eesti narkootikumide üledoosiga seotud 49 Gee, J. & Button, M., 2015a. The financial cost of healthcare fraud 2015: What data from around the world shows. https://www.pianoo.nl/sites/default/files/documents/documents/thefinancialcostofhealthcarefraud-september2015.pdf; CROWE, 2018. The Financial Cost of Fraud 2018: The latest data from around the world. https://www.crowe.com/uk/croweuk/- /media/Crowe/Firms/Europe/uk/CroweUK/PDF-publications/Financial-Cost-of-Fraud-2018.ashx; Gee, J. & Button, M., 2019. The financial cost of fraud 2019: The latest data from around the world. https://pure.port.ac.uk/ws/portalfiles/portal/18625704/The_Financial_Cost_of_Fraud_2019.pdf 50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist Euroopa Liidus, eelnõu seletuskiri. Kättesaadav: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+REPORT+A7-2013- 0178+0+DOC+XML+V0//ET#title2 (16.05.2021). 51 Korruptsiooni tajumise indeks. https://www.transparency.org/en/cpi/2021 66 surmade poolest ELis esimesel kohal. 2018. aastal suuruseks 0,8% ülemaailmsest SKT-st53, paigutu- üledoosist tingitud surmad järsult vähenesid 110-lt des narkokuritegevuse ja korruptsiooni järel 39 juhuni, 2020.–2021. aastal olukord stabiil- kolmandale kohale. seerus. Perioodil 2002−2017 oli enamik surmadest Erinevad andmevargused ja andmelekked, luna- seotud heroiinist sadu kuni tuhandeid kordi vara- ning õngitsusründed riigiasutuste ning kangema fentanüüli ja selle analoogide tarvitami- kriitilise erasektori suunal on muutunud maailma- sega. Narkootikumide üledoosist tingitud surmade praktikas igapäevasteks probleemideks. Kuivõrd arvu languse peamisteks arvatavateks põhjusteks digitaalsest infrastruktuurist ja erinevatest e- alates 2017. aasta lõpust olid fentanüüli kätte- lahendustest sõltuvad üha enam nii riigiasutused saadavuse vähenemine Eesti narkoturul ning koju kui ka ettevõtted, võivad sellised ründed avaldada kaasa antava naloksoonikomplekti ja teiste vahetut mõju riigi julgeolekule ja toimepidevusele, kahjude vähendamise teenuste ulatuslikum aga ka riigi majanduse ja ühiskonna toimimisele. rakendamine. Fentanüüli kättesaadavuse vähe- Seetõttu eeldab tulemuslik ennetus ning nemine oli politsei eduka jälitustöö tulemus, kus küberkuritegevuse ja -rünnete vastane võitlus 2017. aasta lõpus ja 2018. aasta alguses lõpetati tõhusat ja eesmärgistatud tegutsemist ning mitme suure kuritegeliku võrgustiku tegevus. riskipõhise mõtlemise juurutamist nii avalikus kui Fentanüüliturg ei taastunud endises mahus ka erasektoris. 2022. aastaks.52 Siseministeerium eeldab realistlikult, et küber- Aastaid on suurem osa narkokuritegudest olnud kuritegevus on ajas üha kasvav ning tehnoloogia seotud just suure koguse narkootilise aine eba- muutub kuritegevuse toimepanekul üha keskse- seadusliku käitlemisega. Üha enam kaubitsetakse maks teguriks. Politsei registreeritud arvuti- narkootikumidega internetis, samuti vahendatakse kelmuste arv on viimase nelja aasta jooksul neid kulleri ja posti teel. Turvalisema elukeskkonna oluliselt kasvanud, 2020-2021 võrdluses kasvanud tagamiseks peab politsei hoolitsema selle eest, et ca 50%54. Kuigi statistiline kasv võib Eesti puhul illegaalseid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid tuleneda nii küberkuritegevuse laialdasemast sisse ei toodaks ega pakutaks. See tähendab levikust kui ka inimeste teadlikkuse suurenemisest, sihtmärgipõhist tegevust, mille käigus keskenduta- toetab küberkuritegevuse üha laiemat levikut kse ennekõike narkokuritegevuse organisaatorite- maailmapraktika. Eesti olukorra läbivamaks ja le. Samas pööratakse endiselt tähelepanu põhjalikumaks hindamiseks on seejuures vajalik narkootilise aine tarvitajate tabamisele ning järjepidevalt tegeleda olukorrapildi tõhustamisega. võitlusele tänavadiilerlusega. Olulised eesmärgid Keskse tähtsusega on PPA personali järjepidev on vähendada narkootikumide levitamist noortele koolitamine digitaalsema iseloomuga kuritegude ning suunata narkootikume tarvitavad süütegijad uurimiseks ning võimearendus küberkuritegevuse karistusmeetmete asemel saama tervise- või personali ja tehnika suunal. sotsiaalteenuseid (nõustamine, ravi, asendusravi, tugiisiku teenus jms). Inimkaubandus Küberkuritegevus Sõda Ukrainas suurendas järsult Euroopasse saabunud põgenike ja uussisserändajate arvu. See, Tehnoloogia arengu ja võimalustega kohanduvad omakorda sunnib ka Eestit pöörama senisest ka kurjategijad: muutuvad kuritegelikud trendid ja rohkem tähelepanu lisaks lõimumisele ka kuritegelike organisatsioonide tegutsemisviisid. uussisserändajate, kui haavatavama ühiskonna- Kurjategijad kasutavad oskuslikult ära arvuti- grupi liikmete kuriteoohvriks, sh inimkaubanduse süsteemide turvanõrkusi, interneti anonüümsust ohvriks langemise ennetamisele ja tõkestamisele. võimaldavaid tehnoloogiaid, andmete ja info Ühtlasi nõuab see õiguskaitse-, rände-, ja kättesaadavust, inimeste vähest ohuteadlikkust, ohvriabivaldkonnaga seotud spetsialistide, aga ka liigset usaldavust ja tehnoloogia mitmekülgseid erasektori ning abiorganisatsioonide jt spetsialisti- võimalusi. Rahvusvaheliselt on hinnatud küber- de tõhusamat täiendkoolitamist ja asutuste ülest kuritegevusega kaasneva majanduskahju koostööd. Samuti rahvusvahelist koostööd ja infovahetust inimkaubandusele viitavate ilmingute 52 Narkomaania olukord Eestis 2022. Tervise Arengu Instituut. 53 McAfee, Economic Impact of Cybercrime, 2018. https://www.mcafee.com/enterprise/en-us/solutions/lp/economics-cybercrime.html 54 Arvutikuriteod 2021.https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2021/arvutikuriteod_page.html 67 tõhusamaks märkamiseks, kriminaalmenetluse ei peeta tõenäoliseks ning vaid veidi enam kui korraldamiseks ja ohvrite, eriti laps- ja naisohvrite veerand elanikest on hinnanud, kas ja millised abistamiseks. hädaolukorrad võivad neid ja nende kodu ohustada. Kuigi 61% elanikke teab, mis on esmatähtsad varud Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine ja vahendid, on nendega varustatus siiski puudulik Hädaolukordadeks ja põhiseaduslikku korda – vaid igas kümnendas leibkonnas on olemas ähvardavateks kriisideks valmisolek ning elu- hädaolukorraks olulisim vajaminev. Probleemi tähtsate teenuste toimepidevus on riigi julgeoleku süvendab linnastumine. Linnaelanikud ei ole ja turvalisuse seisukohalt tähtis valdkond, mille hädaolukordadeks nii hästi valmistunud. Viimast laiem eesmärk on tugevdada riigi stabiilsust ja võib selgitada sellega, et tõenäoliselt on suuremate arengut. Eesti julgeolekukeskkond on osa linnade elanikud kindlamad, et kui midagi juhtub, on rahvusvahelisest julgeolekust, kus üleilmastumise- igasugune abi (sh naabrite abi) lähedal1. Riik peab ga kaasnevad suundumused ning rahvusvahelised tegema täiendavaid jõupingutusi, et elanike kriisid ja konfliktid mõjutavad meid üha vahetumalt. hoiakud toetaksid paremat hakkamasaamist kriisidega ning et nende teadlikkus ja oskus Erinevateks kriisideks valmisolek hõlmab nii kriisiolukordades käituda paraneksid. Elanike ennetamist, valmistumist, lahendamist kui ka iseseisva valmisoleku toetamiseks on vaja tekkinud kahjude kõrvaldamist (taastamist). Neis arendada ka riiklikke kanaleid, mis võimaldaksid tegevustes tuleb senisest rohkem pöörata kriisiolukordades elanikele kiireloomulist teavet või tähelepanu kriiside ärahoidmisele ja nende juhiseid edastada või muul moel vajalikku nõu tagajärgede leevendamisele. Selleks on riigi, anda.55 kohalike omavalitsuste, ettevõtete ning elanike suurem koostöö. Olgugi et kriisireguleerimise üks Et elanikud tõhusamalt kriisideks valmisolekusse aluspõhimõtteid on lähimus, ei tohiks siinkohal hõlmata, on tähtis arvestada ka piirkondlike riskide unustada rahvusvahelise koostöö tähtsust. ÜRO ja eripäradega. See eeldab tõhusamat koostööd raames on Eesti jaoks oluline Sendai raamistiku kohalikul tasandil toimijatega. Vaatamata asja- ülemaailmsete eesmärkide saavutamine. Euroopa olule, et aastakümnete jooksul on omavalitsuste Liidu sisene koostöö hõlmab EL elanikkonnakaitse roll kriiside lahendamisel märkimisväärselt vähene- mehhanismi, mille kaudu on võimalik nii abi anda nud, on praeguseni säilinud nende keskne roll kui seda vajaduse korral küsida. Tugev sotsiaalsete kriisiabi teenuste pakkumisel ning koostöövõrgustik ei sünni aga üleöö, mistõttu tuleb kohalike planeeringute kavandamisel, sh kriisi- rahvusvahelist suhtlust tõhustada, jagades teiste leevendusmeetmete rakendamisel. Riigiasutuste riikidega oma parimaid praktikaid, osaledes kohus on edendada ja toetada omavalitsuste aktiivselt rahvusvahelise abi andmisel, suutlikkuse parandamist. kriisireguleerimisõppustel ning juhindudes mh ka Suur osa elutähtsatest teenustest ja muudest rahvusvaheliste organisatsioonide nagu OECD ühiskonnale olulistest teenustest toetub ka era- soovitustest poliitikakujundamisel. sektorile, mistõttu ei ole võimalik ilma erasektorit Ukraina sõda on suurendanud kriisideks valmis- kaasamata riigi julgeolekut ja turvalisust tagada. oleku ja elanikkonnakaitse aktuaalsust. Avalikkus On ülioluline, et elutähtsate teenuste toime- tunneb suuremat huvi kriisideks valmisoleku vastu pidevuse suurendamiseks tugevdatakse koostööd ja elanikkonnakaitse meetmete (varjumine, ohu- erasektoriga. Selleks on vaja teha tööd erasektori teavitus jne) vastu. Ukraina sõda mõjutab ka Eestit kriisialase kompetentsi suurendamiseks ja – lisaks siia saabunud põgenikele, kaasnevad ka koolitussüsteemide loomiseks. Lisaks on tähtis, et sanktsioonide mõjud, tarneraskused, hinnatõus, riik ja omavalitsused arvestaksid senisest enam ühiskonna ärevuse tõus jm. Kõike seda tuleb elutähtsa teenuse osutajate ettepanekutega arvesse võtta kriisideks valmistumisel. regulatsioonide loomisel, taastetegevuste priori- seerimisel ja nõuete ühtlustamisel. Elutähtsate Eesti elanikest 76% leiab, et on valmistunud teenuste arendamise kõrval ei tohi tähelepanuta hädaolukordades toimetulekuks. Päästeameti jääda ka riigile ja ühiskonnale suure mõjuga uuringute järgi on elanike teadlikkus ning oskused olulised teenused ja kriitilised sektorid (nt hädaolukorraks valmistumisel ja selle korral toidukaubad, esmatarbekaubad, ravimid jne), mis tegutsemiseks vähesed: hädaolukordade tekkimist 55 Elanike teadmiste ja oskuste teemaga seonduv on planeeritud täpsemalt alaprogrammis „Ennetav ja turvaline elukeskkond“. 68 peavad tagama toime- ja varustuskindluse võimalike põgenike saabumine), ebaseadusliku mistahes kriisi korral ning rakendama selleks rände ja piiriülese kuritegevuse ja salakaubaveoga vajalikke meetmeid. toimetulek vajab investeerimist välispiiri, kordonite ja piiripunktide taristusse, valve- ja seiretehnikasse Paralleelselt kriiside ennetustegevuste ja taga- ning varustusse, uute tehnoloogiate arendamist ja järgede leevendamisega tuleb arendada ka võimet kasutuselevõttu, infosüsteemide, kontrolltehnika ja kriise lahendada. Vastutavate asutuste oluliseks protseduuride arendamist ning personali täienda- väljakutseks on kriiside varajane äratundmine ja vat koolitamist ning lisapersonali värbamist. olukorrateadlikkuse kiire saavutamine, mis aitab vähendada kriisi võimalikku eskalatsiooni ning Euroopa Liidu uute infosüsteemide arendamisel on kahjusid. Samuti on oluline pöörata tähelepanu tähtis tagada, et nende välja töötamisel võetaks ametkondade ja asutuste koostööle, selgetele ja arvesse Eesti huve ja Eesti infosüsteemide täpsetele tegevusjuhistele ning infovahetusele arendusloogikat. Uued projektid hõlmavad sise- rahvusvaheliste partneritega. Selle kõige turvalisusega seotud andmete paremat kogumist toetamiseks on tähtis ajakohastada olemasolevaid ja haldamist, eesmärgiga teha kvaliteetsemaid infotehnoloogilisi süsteeme ja vajaduse korral otsuseid ja tagada liikmesriikide vahel andme- arendada välja uusi lahendusi. Peale selle on vahetus. Olulisi investeeringuid on vaja teha inimestele tähtis tagada varajane ja asjakohane erinevate infosüsteemide koostalitlusvõime info iseseisvaks kriisideks valmistumiseks ning loomisesse. kriisiaegne teave, mis minimeeriks suurõnnetuste Hästi valvatud ja kaitstud välispiir on osa riigi tagajärjel tekkivaid kahjusid. julgeolekust ja riigikaitsest. Välispiiril on jätkuvalt Piirihaldus püsiv ebaseadusliku sisserände ja salakaubaveo ja muu organiseeritud kuritegevuse surve, mille Schengeni ruumi liikmena annab Eesti olulise ohjeldamiseks on vaja välispiir kogu ulatuses välja panuse EL-i turvalisuse tagamisel. Kuigi viimaste ehitada ja varustada kaasaegse tehnilise valvega. aastate kriisidest (Covid-19, RU sõjaline agressioon Sealjuures tuleb suurendada kordonite ja UA vastu) tulenevalt on piiriületuste mahud piiripunktide reageerimisvõimet piirivahejuhtumite- vähenenud, arvestatakse pikaajalise prognoosi le ning koostööd partneritega, nii võitluseks järgi piiriliikluse kasvuga (eeldatav aastane kuritegevusega kui ka piiri kaitsmiseks. juurdekasv 5–10%). Suureneva piiriliikluse (sh 69 Meetme olulisimad väljakutsed ja olulisema mõjuga tegevused aastatel 2023–2026 • Riigi strateegilise autonoomsuse kaitsmine, hübriidohtude ja välismõjutuste vähendamine ja negatiivsete mõjude ennetamine ja tõkestamine – välisinvesteeringute sõelumine, riigis territooriumite omandamine välisriigi kodanike poolt ning agressiivse välispoliitiliste eesmärkidega riikide tehnoloogiate vajaduspõhine välistamine vajavad asjakohaseid ja jätkusuutlikke õiguslikke lahendusi. Samuti on vajalik, et riigil oleks suutlikkus ehk piisav ressurss neid ohte tuvastada ja tõkestada. • Ühiskonna kerksuse suurendamine desinformatsiooni, lõhestamise ja muu vaenuliku mõjutustegevuse ja värbamiskatsete vastu – oluline on saavutada erinevate riigipoliitikate kaudu ühiskonnagruppide tõhus lõimumine ja uussisserändajate kohanemise toetamine. Samuti ühiste väärtuste ja ühise infovälja laiendamine, sh riigikeele oskuse edendamine ja piirkondade arengu ühtlustamine. Vajalik on luua läbipaistev ja toimiv regulatsioon ebaseadusliku ja vaenuliku sisuga teabe eemaldamiseks veebis, kindlustades ühtlasi sõna- ja meediavabaduse läbi tõhusama (ohu)teadlikkuse ja järelevalve. • Küberkuritegevuse vastase võitluse tõhustamine ja PPA digitaliseerimine – küberkuritegude hulk on ajas kasvav ning PPA on vajalik mehitada jätkusuutlikul viisil. Tänapäevase kriminaaluurimise raames on hädavajalik, et andmeanalüüsi, kriminaalandmete ning digitaalsete tõendite õigusliku kasutamise ja saamise osas oleks asjakohane, stabiilne ning jätkusuutlik õiguslik keskkond. Sideandmete säilitamise ja kasutamise õiguslik reguleerimine Eesti Vabariigi julgeoleku tagamise ja inimeste õiguste kaitse vajadusi silmas pidades vajab riigi poolset toetust. • Valgekraelise kuritegevuse vastase võimekuse kasvatamine – korruptsiooni-, finants- ja majanduskuriteod muutuvad järjest keerulisemaks ning kriminaaltulu avastamine, arestimine ning konfiskeerimine esitab üha enam praktilisi väljakutseid. Poliitilisel tasandil on vajalik otsustada täiendavad vahendid vastavate PPA büroode mehitamiseks. • Riigi strateegilise ja operatiivse informatsiooni kaitse parem tagamine – oluline on tagada riigile olulise ja tundliku informatsiooni kaitse. Tuleb kaaluda riigisaladuste aluste üle vaatamist ning tervikuna tagada riigisaladuse kaitsele läbivalt piisav ressurss. Riigile olulise informatsiooni kaitse panustab oluliselt riigi julgeolekusse. • Kriisideks valmisoleku parandamine elanikkonnakaitse suurendamine. Päästeameti poolt kohalike omavalitsuste nõustamine kriisideks valmisoleku tõstmisel. Senisest paremate eelduste loomine elanike hakkamasaamiseks kriisiolukordades (nt teavitustegevused, riskikommunikatsioon, ulatusliku evakuatsiooni ja varjumiskohtade ettevalmistamine, ohuteavituse sireenide paigaldamine). Päästetöö suutlikkuse suurendamine (sh kliimamuutuste ja julgeolekuvajadustega seoses) üleujutustele ja varingutele reageerimiseks, tormikahjustuste likvideerimiseks, metsatulekahjude kustutamiseks, demineerimise ja keemiapääste suutlikkuse parandamiseks. Kriisirolliga vabatahtlike arendamine ja valmisolek (nt kriisirolliga abipolitseinikud, abidemineerijad). SIM valitsemisala toimepidevuse suurendamine kriitiliste teenuste osutamiseks kriisiolukorras (nt vajalikud varud, toimepidevus elektrikatkestuste korral). Lisaks antud programmi tegevusele on ka Riigikantselei eestvedamisel ühtlustamisel hädaolukordadeks ja riigikaitse kriisideks valmistumise ning kriisiaegse juhtimise ja koostöö korraldus. On võetud suund koostada Riigikantselei eestvedamisel uus seaduse eelnõu, mis ühendab endas riigikaitseseaduse, hädaolukorra seaduse ja erakorralise seisukorra seaduse teemad. • Idapiiri väljaehitamine. 2021. aasta lõpus otsustas Vabariigi Valitsus eraldada piiritaristu täiendavate arendusplaanide elluviimiseks Siseministeeriumile 22,47 miljonit eurot. Nimetatud summa eest on võimalik rajada maismaapiirile viivitusaed, kohtadesse, kus oldi sellest piiratud eelarve tõttu loobutud ning suurendada piiri valvamise võimekust Narva jõel. Idapiiri väljaehitamisega jätkatakse vastavalt projektiplaanile ning täiendavate eelarveliste vahendite saamisel on võimalik piir täielikult välja ehitada 2025. aasta lõpuks. • Massiliseks sisserändeks valmisoleku tagamine. 3 Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS PROGRAMMI TEGEVUSED Hübriidohtude ja CBRN Ideoloogilise ja mõjutustegevuse intsidentide religioosse Põhiseadusliku kasv riski kasv äärmusluse jätkuv korra tagamine levik maailmas Radikaliseerumine Majanduslik surve interneti teel on muutunud Majandusjulgeoleku suurendamine välisriikide poolt, sagedasemaks strateegiliste Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ja tõkestamine majandushuvide Terrorismi toetatakse ebapiisav kaitstus sageli teiste kuriteoliikide CBRN sündmused kaudu hangitud rahaga, sh Vastuluure ja riigisaladuse kaitse kasutades virtuaalvaluutat. Küberjulgeoleku tagamine Vaenuliku mõjutustegevuse Organiseeritud ennetamine ja tõkestamine ning Rasket ja Kuritegevus on üha kuritegevusel peitkuritegevust on projektipõhisem: ühiskonna kerksuse suurendamine kurjategijad orienteeru- senisest rohkem üha keerulisem vad kiiresti ümber avaldumisvorme avastada ja vähem tulusalt ning see levib kiiresti Raske ja tõendada valdkonnalt tulusamale. organiseeritud ülemaailmselt. Küberkuritegevuse kuritegevuse osatähtsus on Inimesed on muutunud vastane kuritegude hulgas teadlikumaks arvuti- võitlus kuritegevusest, teavitavad kasvutrendis. asutusi enam. Küberkuritegevuse vastane võitlus Korruptsioonitajumise Enim narkosurmasid indeks oli 2021. a 74 põhjustanud fentanüülide Narkokuritegevuse vastane võitlus ning Eesti postitsioon levik on Eestis viimastel Rahapesu ja terrorismi rahastamise võrreldes teiste aastatel pidurdunud, kuid tõkestamine riikidega oli paranenud narkoturul on täheldada Korruptsiooni ennetamine ja (17. kohalt 13. kohale). uusi ohtlikke aineid. tõkestamine Suuremat tähelepanu ja ressurssi vajavad: Majanduskuritegevuse vastane võitlus A) kuritegeliku tulu avastamine ning Kriminaaltulu tuvastamise, arestimise regulatsioonide tõhustamine; ja konfiskeerimise võimekus b) EL finantshuvide kaitse; c) korruptsiooni vähendamine erasektoris. Inimkaubanduse ennetamine ja tõkestamine 77% omavalitsustest on Elanikud ei ole kriisideks valmisolekus Elanikkonna- ohuolukordadeks edasijõudnu või eeskujuliku kaitse, kriisideks kuigipalju valmistunud tasemel. valmisolek ja nende lahenda- mine Rahvusvahelised kriisid Elanike hädaolukordadeks ja julgeolekuolukord valmisolek on võrreldes 20 8. mõjutavad üha aastaga veidi paranenud, kuid Ohtude tuvastamine ja riskide vahetumalt. jäänud samaks nt Ida-Virumaal maandamine (indeksnäitaja 45). Kriisideks valmistumine Kriisijärgne taastamine Ebaseaduslike 57% piiriületuste arv Eestis maismaapiiri on langustrendis. Surve st on kaetud piirihaldusele tehnilise 56% elanike hinnangul suureneb Piirihaldus seirega. on välispiir hästi kaitstud. 4 Alameede ehk programmi tegevus 3.1. Põhiseadusliku korra tagamine Eesmärk Eesti põhiseaduslik kord on tagatud ning seda ohustavad tegurid on teadvustatud, ennetatud ja maandatud. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2018) 2020 (tegelik) 2021 (tegelik) 2022 (tegelik) 2023 2024 2025 2026 Allikas Elanike osakaal, kes hindab heaks Eesti Siseturvalisuse avaliku valmisolekut tulla toime terroriaktiga, kui see 45% ≥ 45% (40%) ≥ 45% (-) ≥ 45% (40%) ≥ 45% ≥ 45% ≥ 45% ≥ 45% arvamuse uuring peaks juhtuma Elanike osakaal, kes hindab Eesti valmisolekut Siseturvalisuse avaliku tulla toime välisriigi mõjutustegevuse kasvuga 57% ≥ 57% (37%) ≥ 57% (-) ≥ 57% (49%) 60% 60% 60% 60% arvamuse uuring heaks Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Kaitsepolitseiamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: põhiseadusliku korra tagamise teenus, keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamise teenus, sisejulgeolekupoliitika kujundamise teenus. Põhiseadusliku korra tagamisel tegeletakse põhiseaduslikku korda ohustavate tegurite teadvustamise, ennetamise ja maandamisega. Selle jaoks keskendutakse eelkõige ühiskonna ühtekuuluvusele ja lõhestamise-vastase kerksuse suurendamisele, küberjulgeolekule, vastuluurevõimekuse arendamisele, majandusjulgeoleku suurendamisele, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisele ja tõkestamisele, samuti arendatakse CBRN 56 sündmusteks valmisolekut. 56 CBRN (ingliskeeles Chemical, Biological, Radiologial and Nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend tähistamaks keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest põhjustatud ohte. CBRN sündmuste lahendamine (sh menetlemine) on KAPO pädevuses. Eesti keeles kasutatakse ka lühendit KBRT. 72 Võimekus 3.1.1. Majandusjulgeoleku suurendamine Võimekuse eesmärk 1. Majandusjulgeolekut puudutavad riskid on eri sihtrühmade seas Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad rohkem teadvustatud ja loodud on paremad eeldused nende riskide oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, PPA, JUM, MKM, VÄM, maandamiseks. Riigihangete puhul teadvustatakse, hinnatakse ja RAM, VLA, EAS ja muud ettevõtlusega seotud organisatsioonid maandatakse senisest rohkem võimalikke ohte riigi julgeolekule. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse57 „Siseturvalisus 1.1. Arendatud on avaliku ja erasektori võimekust majandusjulgeoleku riske MKM, KAPO, VLA, PPA, RE, lisavajadus, 2023–2026“, teiste SIM 2023–2026 teadvustada, neid hinnata ja maandada. EAS, VÄM välisvahendid tulemusvaldkondade seonduvad programmid 1.2. Arendatud on võimekust välisinvesteeringute, sh kinnisvara- MKM, SIM, RAM, JUM, RE, lisavajadus, investeeringutega seotud julgeolekuohtude teadvustamiseks, TTJA/SIM 2023–2026 sama VÄM, KAPO, VLA, PPA välisvahendid analüüsimiseks ja maandamiseks. Võimekuse eesmärk 2. On suurendatud ettevõtjate teadlikkust rahvusvahelistest sanktsiooni- Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad dest ning on arendatud võimekust rikkumiste menetlemiseks. Teadus- oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, KAPO, RAM, VÄM, VLA, MKM, ja arendustegevuses tehtavas koostöös teadvustatakse, hinnatakse ja HTM maandatakse süsteemsemalt riske julgeolekule. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse Olulisi arendusülesandeid programmi tasandil kavandatud pole. Arendusülesanded planeeritakse asutuste tegevuskavades. Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad 3. Eesti energiasüsteemi ümberkujundamisel, sh kliimaneutraalsemale oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, PPA, MKM, VÄM, VLA energiatootmisele üleminekul, on tagatud energiajulgeolek. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid 57 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 73 Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse Olulisi arendusülesandeid programmi tasandil kavandatud pole. Arendusülesanded planeeritakse asutuste tegevuskavades. Võimekus 3.1.2. Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ja tõkestamine Võimekuse eesmärk 1. Paranenud on esmatasandi, sh õiguskaitse ametnike ja laiema avalikkuse Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused ohuteadlikkus, teadmised vägivaldsetest ideoloogiatest, radikaliseerumisest, (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, SOM, selle põhjustest ja tundemärkidest ning suurenenud on oskused riske SOM SKA, KUM, JUM, HTM, SKA, PPA, PÄA, Vanglateenistus, MTA, KOVd, noortekeskused, maandada. Tegevust radikaliseerumise vastu planeeritakse ja korraldatakse üle haridusasutused, kolmas sektor riigi, süsteemselt ja laiapindselt. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse58 „Siseturvalisus 1.1. Radikaliseerumist ennetavad meetmed on planeeritud erinevatesse SOM, SOM SKA, RE, 2023–2026“, teiste valdkondlikesse ja asutuste strateegilistese dokumentidesse (nt lõimumiskava, SIM KUM, JUM, 2023–2026 lisavajadus, tulemusvaldkondade Sisekaitseakadeemia arengukava jne). HTM, SKA välisvahendid seonduvad programmid PPA, koolid 1.2. Radikaliseerumise ennetamine on lõimitud kohalikku noorsoo- ja sotsiaaltöösse „Noortevaldkonna noortekeskused, RE, ning hariduskorraldusse. Selle korraldamiseks on loodud asjakohased programm“, KOV kolmas sektor, 2024 lisavajadus, „Siseturvalisus valdkondlikud ja valdkondade-ülesed võrgustikud. Tegutsetakse analüüsipõhiselt SOM, HTM, välisvahendid ja koordineeritult PPA valdkonnaekspertidega. 2023–2026“ KUM, SKA 1.3. Usuäärmusluse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks on tegeletud SKA, PPA, RE, „Siseturvalisus usunõustamise ja usukogukondade lõimimisega ning sellega seotud tegevusi on SIM KOV-d, komas 2023–2026 välisvahendid 2023–2026“ arendatud ja muudetud süsteemsemaks. sektor Sotsiaalkindlust „Siseturvalisus usamet, RE, 1.4. Koostöös religiooniekspertidega ja teiste valdkondade ekspertidega on 2023–2026“, teiste SIM/SOM PPA, KOV-d, 2023–2026 lisavajadus, arendatud deradikaliseerimist ja eemaldumist soodustavaid suuniseid. tulemusvaldkondade SKA, kolmas välisvahendid seonduvad programmid sektor 58 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 74 1.5. Loodud radikaliseerumise riskide hindamiseks ja maandamiseks esmatasandi „Siseturvalisus SKA SIM, KAPO 2024 ametnike õppemoodul. 2023–2026“ 1.6. SKA baasil arendatavas sisejulgeoleku kompetentsikeskuses on loodud „Siseturvalisus radikaliseerumise ja terrorismi vastane arendussuund, mille kaudu toetatakse SIM, PPA, KAPO, RE, teadusuuringute ja analüüside ning koolituskompetentsi toel valdkonna SKA PÄA, Vangla- 2023 lisavajadus, 2023–2026“, teiste teenistus, MTA välisvahendid tulemusvaldkondade planeerimist ja strateegilist arendamist. Loodud on süsteemsed täiendus- seonduvad programmid koolituse võimalused terrorismivastase võitlusega seotud alateemades. Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 2. Radikaliseerumisest ja terrorismist lähtuvatele ohtudele reageeritakse kiirelt ja (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, SOM, tõhusalt. Riigi immigratsioonipoliitika arvestab radikaliseerumise ja terrorismi SOM SKA, KUM, JUM, HTM, SKA, PPA, PÄA, Vanglateenistus, MTA, EKEI, RAB, RIA, ennetamise vajadusi. Arendatud on riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ning TTJA, HÄK, TEA, infovahetust terrorismivastase võitluse tõhustamiseks. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse59 2.1 Arendatud on nn Schengeni kompensatsioonimeetmeid – biomeetriliste PPA, KAPO, „Siseturvalisus andmete laiemat kasutamist turvalisuses, reisijate broneeringuinfosüsteemi RE, EKEI, SMIT, 2023–2026“, teiste (PNR) ning muid rahvusvahelisi ja riigisiseseid infovahetussüsteeme (sh SIM, MKM 2023–2024 lisavajadus, MTA, RIA, AKI, tulemusvaldkondade majutusteenuste kasutajate register). Parendatud on infosüsteemide välisvahendid JUM seonduvad programmid koostalitlusvõimet. 2.2 Analüüsitud ja arendatud on võimekust ennetada, tuvastada ja tõkestada RE, sama SIM, RAB, TTJA, radikaliseerumise ja terrorismiga seotud tegevust, sh veebis. Suurendatakse KAPO, PPA 2026 lisavajadus, KUM, HTM, VLA tehnilist võimekust, varustust ja personali. välisvahendid RK, PPA, PÄA, sama TEA, RE, 2.3 Koostöös riigi- ja erasektoriga on arendatud võimekust ühiselt reageerida KAPO, SIM Vanglateenistus, 2023 lisavajadus, terrorismiga seotud hädaolukordadele, korraldatud on ühisharjutusi ja õppuseid. RIA, HÄK, EKEI, välisvahendid MKM, TTJA, RIA 2.4 Välja on arendatud digitaalne menetluskeskkond lennunduse taustakontrollide Lisavajadus sama KAPO SIM 2026 haldamiseks. 59 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 75 2.5 Täiendatud on strateegilise tähtsusega objektide riskianalüüse ja turvaplaane. RE sama Eritähelepanu on pööratud lennundusjulgeolekule ning rahvusvahelisele laeva- ja SIM PPA, KAPO 2025 rongiliiklusele. RE, sama 2.6 Loodud on lisavõimekus koostöös riigiasutuste, omavalitsuste ja erasektoriga SIM PPA, KAPO 2026 lisavajadus, hinnata ja maandada ohte avalikus ruumis. välisvahendid Võimekus 3.1.3. CBRN60 sündmused Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Reageerivate asutuste valmisolek CBRN sündmusteks tagatakse ühise (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): KAPO, PÄA, PPA, HÄK, tegutsemis- ja koostöövõime arendamise ning rahvusvahelise KEM, KEA, MKM, MTA, RAM, SOM, TEA, KaM, RK tugivõrgustiku toel. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE/lisavajadus/välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse61 „Siseturvalisus 1.1. Arendatakse CBRN juhtasutuse valmisolekut ja reageerimisvõimekust KAPO, SIM, PÄA, PPA, KEA, RE/lisavajadus/ 2023–2025“, teiste 2023–2026 tegutseda CBRN sündmuse korral. KAM, RK TEA, HÄK, MTA välisvahendid tulemusvaldkondade seonduvad programmid 60 CBRN (ingliskeeles Chemical, Biological, Radiologial and Nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend tähistamaks keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest põhjustatud ohte. CBRN sündmuste lahendamine (sh menetlemine) on KAPO pädevuses. Eesti keeles kasutatakse ka lühendit KBRT. 61 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 76 Võimekus 3.1.4. Vastuluure ja riigisaladuse kaitse Võimekuse eesmärk 1. Riigis panustatakse vaenulike eriteenistuste tegevuste tõkestamiseks Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused järjepidevalt vastuluurevõimekuse arendamisesse ning riigiasutuste (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): KAPO, VLA, SIM, KAM, ohuteadlikkuse tõstmisesse. Läbivalt edendatakse nii õiguslikke kui KV. organisatoorseid meetmeid, et tagada riigile olulise informatsiooni kaitse. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse62 „Siseturvalisus 1.1. Esitatud on õiguslikud ettepanekud juriidiliste isikute riigisaladusele ja RE, 2023–2025“, teiste salastatud välisteabele juurdepääsuõiguste taotlemise tõhusamaks SiM lisavajadus tulemusvaldkondade korraldamiseks. seonduvad programmid 1.2. Rakendatakse täiendavaid meetmeid erinevate huvirühmade ja RE, ühiskonnagruppide ohuteadlikkuse suurendamiseks vaenuliku luure-, ja SiM HTM, KuM, INSA, RK 2023–2026 sama lisavajadus mõjutustegevuse suhtes. Võimekus 3.1.5. Küberjulgeoleku tagamine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Riigis tegutsetakse teadlikult ohtude ennetamise ja tõkestamisega (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): KAPO, VLA, RIA, SIM, küberruumis. Järjepidevalt suurendatakse riigiasutuste ja kriitilise MKM, PPA erasektori ohuteadlikkust ja edendatakse riskipõhist tegutsemist. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE/lisavajadus/välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse63 Arendusülesanded planeeritakse asutuste tegevuskavades. 62 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 63 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 77 Võimekus 3.1.6. Vaenuliku mõjutustegevuse ennetamine ja tõkestamine ning ühiskonna kerksuse suurendamine Võimekuse eesmärk 1. Eesti omab head ülevaadet oma inforuumis toimuvast ning tegeletakse Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused teadlikult vaenuliku mõjutustegevuse ennetamise ja tõkestamisega, sh (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, PPA, JUM, küberruumis. Riik maandab ühiskondlikke pingeid läbi teadliku MKM, HTM, TTJA, KUM, SIM SKA, INSA, RK kommunikatsiooni ja innovaatiliste lahenduste. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse64 1.1. Arendatakse koostööd erasektoriga, et tõhustada ebaseadusliku veebisisu, RE, MKM SiM, JuM, PPA, TTJA 2023–2025 sh desinformatsiooni tuvastamist ja eemaldamist. lisavajadus 1.2. Erinevate valdkonnapoliitikate, sh strateegilise kommunikatsiooni „Siseturvalisus RE, korraldamise kaudu suurendatakse ühiskonnagruppide ohuteadlikkust SiM SKA, KuM, MKM, 2023–2025“, teiste SiM 2023–2025 lisavajadus, vaenuliku mõjutustegevuse, sh desinformatsiooni ja lõhestuspoliitika osas HTM välisvahendid tulemusvaldkondade ning meetmetest selle vastu. seonduvad programmid 1.3. Uussisserändajate kohanemise korraldamisel pööratakse tähelepanu RE, teiste tulemusvaldkondade usaldusväärsete infoallikate ja riigi vaatest olulisemate väärtuste KUM INSA, HTM, RK 2023–2025 lisavajadus, seonduvad programmid tutvustamisele. välisvahendid 64 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 78 Alameede ehk programmi tegevus 3.2. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus Eesmärk Eestis on vähenenud raske ja organiseeritud kuritegevus. Õiguskaitseasutustele on loodud paremad eeldused kuritegusid menetleda ja tehakse tulemuslikku koostööd, pöörates seejuures tähelepanu kogu menetlusahela ühtlaselt kõrge võimekuse arendamisele. Mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 Allikas (2018) (tegelik) (tegelik) (tegelik) Siseturvalisuse Elanike osakaal, kes hindavad oma teadlikkust 58% ≥ 58% 52% ≥ 59% (59%) ≥ 59% ≥ 60% ≥ 60% ≥ 60% avaliku arvamuse küberkuritegevusega seotud riskidest heaks (58%) (-) uuring Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks: - Kanep - (24%) - ≤ 24% (36%) - ≤ 24% - ≤ 24% - Amfetamiin - (10%) - ≤ 10% (21%) - ≤ 10% - ≤ 10% Siseturvalisuse - rahusti/uinuti arsti korralduseta - (12%) - ≤ 12% (23%) - ≤ 12% - ≤ 12% avaliku arvamuse - ecstasy - (10%) - ≤ 10% (23%) - ≤ 10% - ≤ 10% uuring - kokaiin - (7%) - ≤ 7% (16%) - ≤ 7% - ≤ 7% - dopinguained - (7%) - ≤ 7% - ≤ 7% - ≤ 7% FATFi / MONEYVAL-i ehk rahapesuvastase Soovitused olid Soovitused Soovitused Soovitused FATF-i / MONEYVAL-i komitee hinnang rahapesu vastase võitluse peamiselt - - - - on täidetud on täidetud on täidetud hindamisraport kohta täidetud (2015). Transparency Korruptsioonitajumise indeks65 (punktid) 73 75 ≥ 76 (74) ≥ 75 ≥76 ≥ 77 ≥ 77 ≥ 77 International Transparency Korruptsioonitajumise indeks (koht) 17 13 13 12 11 10 10 International 65 Indeks koondab eri allikate andmeid ärivaldkonna ja riigiekspertide hinnangust avaliku sektori korruptsiooni tajumisele skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist ning asetab enam kui 180 riiki pingeritta. 79 Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase poliitika kujundamine, kriminaalpoliitika kujundamine, raskete peitekuritegude avastamise teenus, tunnistajakaitse ja varitegevuse teenus. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitluseks tehakse tulemuslikumat koostööd erinevate asutuste vahel ja luuakse õiguskaitseasutustele paremad eeldused raske ja organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks. Peamised tegevussuunad on seotud küber- ja narkokuritegevuse vastase võitluse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, ning korruptsiooni tõkestamise, samuti majanduskuritegevuse vastase võitluse, kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise, inimkaubanduse tõkestamisega. Võimekus 3.2.1. Küberkuritegevuse vastane võitlus Võimekuse eesmärk 1. Parandatud on eeldusi koondada küberkuritegevusest tervikpilt, et oleks võimalik Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised paremini hinnata küberkuritegevuse ohupilti, ulatust, saada ülevaade asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): tulevikusuundumustest, planeerida ennetuslikke ja menetluslikke tegevusi SIM, PPA, EKEI, JUM, MKM, RIA, Prokuratuur ohuteadlikkuse tõstmiseks ja seada küberkuritegevuse vastases võitluses Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid analüüsil põhinevaid eesmärke. Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 1.1. PPA on loonud võimalused põhjaliku küberkuritegevuse statistilise keskkonna ja RE, välis- „Siseturvalisus PPA 2024 tulevikutrendide järjepidevaks analüüsimiseks. vahendid 2023–2026“ 80 Võimekuse eesmärk 2. Küberkuriteo avastamise ja selle toimepanija tuvastamise tõenäosus on kasvanud Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised ning küberkuritegude menetlemine muutunud tõhusamaks. Viie aasta keskmine asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): Prokuratuurile saadetud juhtumite arv on suurenenud või jäänud vähemalt samale SIM, PPA, SKA, EKEI, JUM, Prokuratuur tasemele. Teadlikult panustatakse rahvusvahelise koostöö tõhustamisesse ja Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid strateegilisele partnerlusele. Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse66 2.1. Täiendõppe koolituskavadele tuginedes on tehtud esimesed süsteemsed RE, „Siseturvalisus PPA SKA 2023 koolitused sihtrühmadele. välisvahendid 2023–2026“ 2.2. Välja on töötatud ühtne menetluspraktika rahvusvahelise mõõtmega RE, küberkuritegude menetlemiseks ning menetlejatele on loodud keskne PPA 2023 sama välisvahendid menetluspraktikat, õpetusi ning juhendeid sisaldav veebikeskkond. 2.3. Analüüsitud on politsei struktuuri, et leida lahendusi, kuidas kõige säästlikumalt ja PPA 2023 RE sama mõjusamalt küberkuritegudega tegeleda. „Siseturvalisus 2023–2026“, teiste 2.4. Arendatud on andmeanalüüsi, tehnilise analüüsi ja dekrüptimise suutlikkust läbi RE, PPA EKEI 2023 tulemusvaldkondade personali koolitamise ning tehniliste vahendite soetamise. välisvahendid seonduvad programmid 2.5. Suurendatud on Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo isikkoosseisu RE, lisavajadus, „Siseturvalisus PPA SIM 2025 vastavalt PPA lisavajaduste ettepanekutele ning struktuuri analüüsile. välisvahendid 2023–2026“ 2.6. Välja on arendatud küberkuritegudele spetsialiseeruvad menetlusüksused „Siseturvalisus prefektuurides vastavalt PPA lisavajaduste ettepanekutele ning struktuuri PPA SIM 2026 RE, lisavajadus 2023–2026“ analüüsile. 2.7. PPA on analüüsinud eraldiseisva (küber)pettuste ja kelmuse üksuse vajadust „Siseturvalisus PPA SIM 2025 RE struktuuris. 2023–2026“ 66 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 81 Võimekus 3.2.2. Narkokuritegevuse vastane võitlus Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Parandatud on eeldusi narkootikumide pakkumise ja kättesaadavuse (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, vähendamiseks Eestis, sh interneti vahendusel. Oluliselt on vähendatud SKA, SMIT, EKEI, JUM, SOM, MTA, TAI, Prokuratuur, RA, Vanglateenistus, narkootikumide levitamist noortele. teenusepakkujad Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid planeeritakse67 „Siseturvalisus 1.1. Kaardistatud on narkootikumide pakkumise vähendamise teenuse JUM, SOM, TAI, RE, välis- 2023–2026“, teiste arendamiseks õigusandlikud-, väljaõppe-, tehnilised-, ressursi- jm probleemid ja SIM, PPA MTA, SIM SKA, RA, 2023 vahendid tulemusvaldkondade vajadused. Kaardistuse alusel on tehtud ettepanekud teenuse arendamiseks. EKEI, Prokuratuur seonduvad programmid 1.2. Narkootikumide pakkumise vähendamisega ja raskete peitkuritegude (korruptsioon, majandus, küber, organiseeritud kuritegevus, laste seksuaalne ärakasutamine) uurimisega seotud personali väljaõpet ja täiendusõpet on PPA, MTA, KAPO, arendatud süsteemsemaks ja regulaarsemaks, et tagada tänapäevaste RA, EKEI, RE, välis- SKA 2023 sama teadmiste ja oskuste olemasolu (sh iga-aastased teabevahetuse ja koostöö Prokuratuur, vahendid tõhustamise täienduskoolitused Sisekaitseakadeemias, regulaarne osalemine Vanglateenistus nii Eestis toimuvatel kui ka rahvusvahelistel koolitustel, seminaridel, konverentsidel ning muudel üritustel). 1.3. Kirjeldatud on vajadused narkosüütegude kohta andmete kogumise süsteemi arendamiseks (sh süüteoga seotud ained, toimepanija sotsiaal-demograafiline PPA, SKA, MTA, RA, profiil, määratud karistused või alternatiivsed meetmed karistusele ning EKEI, Prokuratuur, RE, välis- informatsioon nende täitmise kohta). Tehtud on ettepanek andmebaaside (nt JUM, SIM 2023 sama Vanglateenistus, vahendid PRIS) arendamiseks ja koostoimeks selliselt, et eri asutuste andmed (nt TEHIK SMIT üledoosid) on ristkasutatavad ja nende andmete põhjal on võimalik koostada ohuhinnanguid, hinnata karistuspoliitika mõju ja teha muud analüütilist tööd. 1.4. Programmide (nt VALIK, SÜTIK, Puhas Tulevik) kättesaadavust on laiendatud JUM, PPA, SIM, 2023– RE, välis- SOM, TAI sama vajaduspõhiselt, mille eesmärk on suunata narkootikume tarvitavad süütegijad, MTA, Prokuratuur, 2025 vahendid 67 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 82 sh alaealised, karistusmeetmete rakendamise asemel tervise- või SOM, TAI, teenuse- sotsiaalteenustele (nõustamine, ravi, asendusravi, tugiisiku teenus jt), pakkujad 1.5. Arendatud on õiguskaitseasutuste suutlikkust küberkeskkonnas (sh internetis SIM, SKA, RE, välis- ja tumeveebis) toimepandud narkokuritegusid uurida, tuvastada ja menetleda PPA, MTA 2023 sama Prokuratuur vahendid ning kasutada oma töös digitõendeid. Võimekus 3.2.3. Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamine ja tõkestamine Võimekuse eesmärk 1. Rahapesu vastase strateegilise analüüsi võimekus on tõusnud tasemele, Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused mis võimaldab märgata ja operatiivselt reageerida tegevuste (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, RAM, RAB, koondumistele või ümberjaotumistele, eesmärgiga tuvastada võimalikud Prokuratuur, FI, JUM, Eesti Pank, MTA rahapesuskeemid ja -kanalid. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse68 „Siseturvalisus 2022–2025“, 1.1. Arendatud on IT-süsteem, mis võimaldab Rahapesu Andmebüroo RE, välis- RAB RAM, SIM 2023 teiste tulemusvaldkondade olemasolevaid andmeid strateegilise analüüsi jaoks töödelda. vahendid seonduvad programmid 1.2. Suuremate riskidega, Rahapesu Andmebüroo järelevalvesektorisse kuuluvatele asutustele (äriühinguteenusepakkujad, finantseerimisasutused, virtuaalvääringu teenusepakkujad), on RE, välis- RAB RAM 2023 RAM seonduv programm kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks vahendid aruandekohustuslikkus ning nende esitamiseks on kasutusel asjakohane portaal. 1.3. Rahvusvaheliste rahapesu tüpoloogiate temaatilised analüüsid on RAB 2023–2024 RE RAM seonduv programm koostatud. Võimekuse eesmärk 2. Arendatud on õiguskaitseasutuste võimekust avastada ja tõkestada Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused rahapesu kuritegusid. Arendatud on terrorismi rahastamise (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, SMIT, RAB, avastamise ja tõkestamise suutlikkust, sh sellega seotud Prokuratuur, JUM, FI, RAM, MTA, Eesti Pangaliit, RIK ametkondade võimekust. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE 68 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 83 Võimekus 3.2.4. Korruptsiooni ennetamine ja tõkestamine69 Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Korruptsiooni tõkestamise võimekus muutub tõhusamaks ning (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): suurendatakse eeldusi suure mõjuga korruptsioonijuhtumite SIM, PPA, JUM, Prokuratuur avastamiseks ja edukaks menetlemiseks. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Seosed programmidega „Siseturvalisus 2023–2026“, ja programmid „Korruptsiooni- 1.1. PPAs on suurendatud erasektori korruptsiooni uurimisvõimekust. PPA SIM 2024–2026 RE, lisavajadus vastase tegevuskava 2021– 2025“ elluviimiseks Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 2. Suurendatud on ennetavate tegevuste mõju korruptsioonivastases (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): võitluses, mis väljendub era- ja avaliku sektori teadlikkuse kasvus SIM, PPA, JUM, Prokuratuur korruptsiooni vältida. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse70 „Korruptsioonivastase 2.1. Korruptsiooni puudutava uuring on läbi viidud erinevates 2023– Välis- JUM SIM tegevuskava 2021– sihtgruppides. 2024 vahendid 2025“ elluviimiseks 69 Korruptsiooni tõkestamise ja ennetamise teemad on terviklikult kajastatud JUM koordineeritud dokumendis „Korruptsioonivastane tegevuskava 2021–2025“, siseturvalisuse programmis on ennekõike Siseministeeriumi vastutusega tegevuste ülevaade. 70 Sama, mis eelmine joonealune selgitus. 84 Võimekus 3.2.5. Majanduskuritegevuse vastane võitlus Võimekuse eesmärk 1. Majanduskuritegude uurimises keskendutakse Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused eelkõige majanduskeskkonda enim mõjutavate kuritegude (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, Prokuratuur, MTA toimepanemisele spetsialiseerunud isikute tuvastamiseks ja nende toimepandud kuritegude menetlemisele. Selle tulemusel on selliste Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid kuritegude kohtusse saatmise arv suurenenud. Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse RE, „Siseturvalisus 2023–2026“, teiste 1.2. PPAs on suurendanud ELi finantshuve kahjustavate kuritegude PPA SIM 2024–2026 lisavajadus, tulemusvaldkondade seonduvad uurimisvõimekust. välisvahendid. programmid Võimekus 3.2.6. Kriminaaltulu tuvastamise, arestimise ja konfiskeerimise võimekus Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 1. Kuritegelikul teel saadud tulu arestimise ja konfiskeerimise suutlikkus ja asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei menetlejate teadlikkus on kasvanud. planeeri): SIM, PPA, SKA, JUM, Prokuratuur, MTA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse71 PPA, KAPO, „Siseturvalisus 2022–2025“, teiste 1.1. Kaardistatud on kriminaaltulu ja varade arestimise tõhustamist MTA, SIM 2023 RE tulemusvaldkondade seonduvad takistavad probleemkohad koos lahendusettepanekutega Prokuratuur programmid 1.2. Koostatud on ülevaade varade arestimist ja konfiskeerimist Prokuratuur, 2023– võimaldavast regulatsioonist koos lahendusettepanekutega SIM, JUM PPA, KAPO, RE sama 2024 võimaluste parendamiseks EMTA Võimekuse eesmärk 71 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 85 Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 2. Loodud on riigiülene võimekus koguda ja analüüsida teavet kriminaaltulu piirangute asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei ja konfiskeerimise kohta. planeeri): SIM, PPA, JUM, Prokuratuur, MTA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse „Siseturvalisus 2023–2026“, teiste 2.1 Loodud on riiklik andmebaas, kus on esitatud kriminaaltulu PPA, MTA, RE, JUM, SIM 2023 tulemusvaldkondade seonduvad kasutamisele seatud piirangud ja selle konfiskeerimise juhud. Prokuratuur välisvahendid programmid Võimekus 3.2.7. Inimkaubanduse ennetamine ja tõkestamine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Suurenenud on inimkaubanduse juhtumite tuvastamise võimekus ja (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): JUM, juhtumite lahendamisega tegelevate spetsialistide teadlikkus. Arendatud PPA, SIM, Prokuratuur, SOM, erasektor, kolmas sektor on riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ja infovahetust. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse72 1.1. Läbi on viidud täiendkoolitused esmatasandi spetsialistide riigi-, era- ja kolmandast sektorist inimkaubanduse SIM, SOM, SOM SKA, SIM SKA,PPA, RE, „Siseturvalisus 2023–2026“, teiste tõhusamaks märkamiseks, kriminaalmenetluse PPA Prokuratuur, 2023–2025 välisvahendid, tulemusvaldkondade seonduvad korraldamiseks ja ohvrite abistamiseks. Vajadusel erasektor, kolmas lisataotlus programmid kaasajastatakse või koostatakse vajalikud koolitus- ja sektor juhendmaterjalid. 1.2. Suurendatud on rahvusvahelist koostööd ja infovahetust RE, inimkaubandusohvrite asukohariikidega juhtumite PPA JuM, SoM 2023–2025 välisvahendid, sama tõhusamaks menetlemiseks ja ohvrite abistamiseks. lisataotlus 72 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 86 Võimekus 3.2.8. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse toetamine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tegevused on (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SKA, KAPO, toetatud asjakohase väljaõppe, tehnika ja varustusega. MTA, Prokuratuur Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse73 1.1. Raskete peitkuritegude (Narko, korruptsioon, majandus, küber, organiseeritud kuritegevus, laste seksuaalne PPA, MTA, KAPO, RE, välis- „Siseturvalisus ärakasutamine) uurimise tõhustamiseks on välja arendatud SKA 2023–2026 Prokuratuur vahendid 2023–2026“ täiendõppe võimekus, mis on süsteemne, regulaarne, praktiline ja tänapäevane. 1.2. Kaardistatud on vajadus ja loodud on ametkondlik võimekus RE, „Siseturvalisus PPA SIM 2023–2026 avaliku allikate põhiseks analüüsiks. välisvahendid 2023–2026“ 73 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 87 Alameede ehk programmi tegevus 3.3. Objektivalve ja isikukaitse Eesmärk Objektide valvet ja isikukaitset on arendatud viisil, mis võimaldab toime tulla muutuvast ohupildist tulenevate ohtudega. Mõõdikud ja täpsemad tegevused on esitatud programmi piiratud ligipääsuga dokumendis. 88 Alameede ehk programmi tegevus 3.4. Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine Eesmärk Eesti on valmis toime tulema erinevate kriisidega. Elutähtsate teenuste toimimine on tagatud igal ajal. Loodud on senisest paremad eeldused, et kriisidest põhjustatud kahjud oleksid riigile ja elanikele võimalikult väikesed. Mõõdikud 2020 2021 Mõõdiku nimi 2019 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas (tegelik) (tegelik) Indeks on väljatöötamisel, alg- ja sihttasemed Hädaolukorraks valmisoleku indeks RK määratakse aastal 2022. Elanike osakaal, kes hindavad heaks Eesti Siseturvalisuse avaliku - (56%) - ≥ 56% (56%) - ≥ 60% - ≥ 60% valmisolekut tulla toime erinevate kriisidega arvamuse uuring Elanike hädaolukordadeks valmisoleku indeks 45 - ≥ 50 (45) - ≥ 57 - ≥ 65 ≥ 65 PÄA Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programm keskendub Siseministeeriumi valitsemisala asutuste eest veetavatele tegevusele. Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: teabeseire korraldamine, hädaolukorra riskihalduse teenus, hädaolukorraks valmisoleku teenus, elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku teenus, piiriülese päästetöö ja humanitaarabi teenus, kriisikommunikatsiooni teenus, riskikommunikatsiooni teenus, ulatusliku evakuatsiooni teenus. Programmi tegevuse abil parandatakse kriisideks valmisolekut. Siseministeeriumi haldusala asutused hoiavad ajakohasena hädaolukorra riskianalüüsid ja hädaolukorra lahendamise plaanid, samuti on valmis abistama partnereid kriiside lahendamisel (näiteks Terviseamet ja COVID kriis). Päästeamet nõustab kohalikke omavalitsusi kriisideks valmisoleku tõstmisel. Ühtlustatakse hädaolukordadeks ja riigikaitse kriisideks valmistumise ning kriisiaegse juhtimise ja koostöö korraldust. Luuakse senisest paremad eeldused elanike hakkamasaamiseks kriisiolukordades (nt teavitustegevused, riskikommunikatsioon). Tõhustatakse elanikkonnakaitse meetmeid nagu ulatuslik evakuatsioon, ohuteavitus ja varjumine. 89 Võimekus 3.4.1 Olukorrateadlikkuse tagamine Võimekuse eesmärk 1. Siseministeeriumi valitsemisala juhtkonna otsustusprotsess on toetatud Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (info liikumine asutuse siseselt ja partnerite vahel, olukorrapildi (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, SKA, PÄA, koostamine ja sellele tähenduse andmine ja selle baasil prognoosi PPA, KAPO, HÄK koostamine edasisteks arenguteks). Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse74 SKA, PÄA, PPA, KAPO, „Siseturvalisus 1.1. Info jagamise keskkonda on arendatud (Sitrep). SIM 2023–2024 HÄK, SMIT 2023–2026“ 1.2. Loodud on analüütiline võimekus olukorrapildile tähenduse andmiseks ja SKA, PÄA, PPA, KAPO, SIM 2023–2024 sama edasise arengute prognooside koostamiseks. HÄK, SMIT Võimekus 3.4.2. Kriisideks valmistumine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, MKM, SOM, 1. Tagatud on elutähtsate teenuste ja riigi kriitiliste funktsioonide Eesti Pank, KAM, RAM, KEM, SKA, OSPA, omavalitsused (ETKA) ja elutähtsa teenuse toimepidevus. osutajad (ETO), ministeeriumid Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse75 1.1. Suurendatud on SiM valitsemisala asutuste kriitiliste teenuste RE/välis- „Siseturvalisus SiM 2023–2026 toimepidevust, sh luuakse varud koos ladustamise võimalustega. vahendid 2023–2026“ Võimekuse eesmärk 74 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 75 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 90 Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 2. SIM valitsemisalas on valmistunud hädaolukordade lahendamiseks ja vastalt asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): ähvardavatele ohtudele. Kriisiplaanid, sh HOLPid on ajakohased ja võimelüngad on SIM, RK, SOM, PPA, PÄA, ministeeriumid, täidesaatva riigivõimu asutused, likvideeritud. omavalitsused Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse76 2.1. Suurendatud on ulatusliku evakuatsiooni elluviimise ning evakuatsioonikohtades „Siseturvalisus PÄA KOV, PPA 2024 elanike majutamise võimekust. 2023–2026“ 2.2. Suurendatud on võimekust kriisides massiliselt hukkunutega tegutsemisel. SIM 2024 sama SIM, MKM, 2.3. Valminud on ohuteavituse süsteemi I etapp (sh ohualapõhine lühisõnum, PÄA, HÄK RIKS, SMIT, 2023 sama sireenid). KOV SIM, MKM, 2.4. Valminud on ohuteavituse süsteemi II etapp (CAP 77 liidestused). PÄA, HÄK RIKS, SMIT, 2025 sama KOV 2.5. Suurendatud on varjumisvõimekust, luues juhendmaterjali varjumiskohtade tugevdamisvõimaluste kohta, kontrollitakse ja tähistatakse avalikud PÄA KOV 2023 sama varjumiskohad. 76 Sama märkus, mis eelmine. 77 CAP – common alerting protocol. 91 Alameede ehk programmi tegevus 3.5. Piirihaldus Eesmärk Eesti piir kui Euroopa Liidu välispiir on valvatud ja kaitstud ning see on piisav julgeoleku tagamiseks. Tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine, ebaseaduslikud toimingud piiri lähedal, inimkaubandus ja salakaubavedu. Eesti piiril on tagatud reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. Mõõdikud Algtase 2020 2021 Mõõdiku nimi 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas (2018) (tegelik) (tegelik) Riigikaitse avaliku Elanike osakaal, kelle hinnangul on ≥ 60% ≥ 62% 61% ≥ 63% ≥ 64% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65% arvamuse uuring; Eesti välispiir hästi kaitstud (64%) (56%) KAM Maismaapiiri (sh Peipsi järv ja Narva jõgi) ≥ 52% 52% ≥ 52% (57%) ≥ 60% ≥ 65% ≥70% ≥ 75% ≥ 75% PPA kaetus tehnilise seirega (52%) Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: piirivalvepoliitika kujundamise teenus, piiri valvamise teenus, piirikontrolli teostamise teenus. Piirihaldus on suunatud nii Eesti kui Euroopa Liidu välispiiri valvamisele ja kaitsmisele selliselt, et see oleks piisav julgeoleku tagamiseks. Piiri valvamise ja kaitsmisega tõkestatakse piiri ebaseaduslikku ületamist, ebaseaduslikke toiminguid piiri lähedal, inimkaubandust ja salakaubavedu. Samuti tagatakse reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. Järgmiste aastate jooksul on kavas välja ehitada idapiir. 2021. aasta lõpus otsustas Vabariigi Valitsus eraldada piiritaristu täiendavate arendusplaanide elluviimiseks Siseministeeriumile 22,47 miljonit eurot. Nimetatud summa eest on võimalik rajada maismaapiirile viivitusaed, kohtadesse, kus oldi sellest piiratud eelarve tõttu loobutud ning suurendada piiri valvamise võimekust Narva jõel. Idapiiri väljaehitamisega jätkatakse vastavalt projektiplaanile ning täiendavate eelarveliste vahendite saamisel on võimalik piir täielikult välja ehitada 2025. aasta lõpuks. 92 Võimekus 3.5.1. Piirikontroll, riigipiiri valvamine ja kaitse, piiriolukorra info haldamine ning operatiivkoostöö Võimekuse eesmärk 1. Suurendatud on piiri valvamise ja kaitsmise ning piiride seire kvaliteeti, et Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused tõkestada ebaseaduslikku piiriületust, inimkaubandust ning salakaubavedu (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): Eestisse piiripunktide kaudu ja piiripunktide vahelisel alal. Piirihalduses PPA, SIM, SMIT, MTA, KV, KL kasutatakse võimalikult innovaatilisi lahendusi, tagatud on infosüsteemide Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid arendused, koostalitlusvõime ning jätkusuutlik arendamine. Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse 1.1. Valmis on ehitatud Idapiiri maismaaosa taristu ja tehniline „Siseturvalisus PPA SIM, SMIT 2023–2026 RE, välisvahendid seiresüsteem ning korraldatud on selle hooldus. 2023–2026“ 1.2. Parendatud on maismaapiiri seirevõimet ning on tagatud PPA, SMIT SIM 2023–2026 RE, välisvahendid sama seiresüsteemide koostalitlusvõime ja infovahetus. 1.3. Suurendatud on öövaatluse võimekust. PPA 2023 RE, välisvahendid sama 1.4. Parendatud on suutlikkust reageerida piiriintsidentidele. PPA 2023–2023 RE, välisvahendid sama Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma 2. Piirikontroll vastab Schengeni õigustiku nõuetele, arvestab teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, SKA, VÄM, RAM, MKM, MTA, KV, VTA piiriliikluse mahtu ja intensiivsust ning on reisijasõbralik. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse 2.1. Suurendatud on automaatse piirikontrolli osatähtsust. Välja on PPA, töötatud ja/või kasutusele võetud innovaatilisi ITlahendusi ning SIM 2023 RE, välisvahendid „Siseturvalisus 2023–2026“ SMIT tagatud nende jätkusuutlikkus. 2.2. Arendatud on piirihalduseks vajalikke infosüsteeme, tagatud SIM, MTA, „Siseturvalisus 2022–2025“, muu koostalitlusvõime ning jätkusuutlikkus, sh EL sisenemise ja PPA, SMIT RAM, VTA, 2023 RE, välisvahendid täpsustatakse väljumise süsteem, ELi reisilubade süsteem. KV, VÄM 2.3. Piirikontrollis on kasutusele võetud biomeetrilistel andmetel PPA, SMIT SIM 2023 RE, välisvahendid „Siseturvalisus 2023–2026“ põhinev isikute tuvastamine. „Siseturvalisus 2023–2026“, teiste 2.4. Tõhustatud on koostööd vedajatega. PPA SIM, RAM 2023 RE, välisvahendid tulemusvaldkondade seonduvad programmid 93 Võimekuse eesmärk 3. Parendatud on välispiiri olukorrapildi analüüsimise ja info Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused: vahetamise suutlikkust, et tagada piisav teave sündmuste PPA, SIM, SMIT, MTA, VÄM, VTA, KV ennetamiseks, neile reageerimiseks ja koostöö korraldamiseks. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse 3.1. Rakendatud on täies funktsionaalsuses politsei taktikalise PPA, SMIT SIM 2023 RE, välisvahendid „Siseturvalisus 2023–2026“ juhtimise andmekogu (KILP). „Siseturvalisus 2023–2026“, teiste 3.2. Tõhustatud on koostööd sisserände lähteriikide ja PPA SIM, VÄM 2023 RE, välisvahendid tulemusvaldkondade seonduvad rahvusvaheliste organisatsioonidega. programmid 3.3. Sisepiiridel on tõhustatud Schengeni PPA SIM, MTA 2023 RE, välisvahendid sama kompensatsioonimeetmete rakendamist. 94 MEEDE 4. Eesti arengut toetav Meede 4. Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja kodakondsus-, identiteedihalduspoliitika rände- ja identiteedihalduspoliitika Meetme eesmärk: Eesti kodakondsus-, rände- ja Meetme peavastutaja: Siseministeerium identiteedihalduspoliitika on usaldusväärsed, inno- Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste vaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti raha selles meetmes: Politsei- ja Piirivalveamet, arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning Kaitsepolitseiamet, Siseministeeriumi Infotehno- tagades siseturvalisust. loogia- ja arenduskeskus, Sisekaitseakadeemia Meetme kirjeldus: Meetmes keskendutakse Kaasvastutajad või programmi eesmärkide kodakondsuspoliitika, välismaalaste Eestisse ela- saavutamisse panustajad, kes ei planeeri oma ma asumise ja Eestis ajutise viibimise poliitika, teenuste raha selles meetmes (nimetatud pooltega varjupaigapoliitika, migratsioonijärelevalve ja seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et tagasisaatmispoliitika kujundamisele ja elluviimi- anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende sele. Samuti käsitletakse programmis rahvastiku- tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal): halduse seisukohalt põhitähtsusega identiteedi- Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, haldus- ning isikut tõendavate dokumentide Haridus- ja Teadusministeerium, Välisminis- poliitika kujundamist ja elluviimist. teerium, Justiitsministeerium, Riigikantselei, Meede koosneb kolmest programmi tegevusest: Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommu- nikatsiooniministeerium 1. Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine 2. Migratsioonijärelevalve 3. Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide välja andmine 94 Meetme mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas (2018) (tegelik) (tegelik) (tegelik) Elanike osakaal, kes Standard peavad sisserännet 12% ≤ 12% ≤ 12% Eurobaro- ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 10% ≤ 10% riigi peamiseks (2018) (15%) (8%) meeter mureks Teistest rahvustest isikute hulgas tugeva 39%/ ≥ 40%/ ≥ 40% ≥ 40%/ ≥ 40%/ ≥ 40%/ ≥ 40%/ ≥ 40%/ integratsiooni ja keskmise 47%78 55% /55% 55% 55% 55% 55% 55% monitooring riigiidentiteediga (2017) (39%/46%) (-) isikute osakaal Elanike osakaal, kes hindavad Eesti valmisolekut tulla 36% ≥ 36% ≥ 36% ≥ 36% ≥ 36% ≥ 36% ≥ 40% ≥ 40% STU toime ulatusliku (2018) (37%) (-) (42%) põgenike sisserändega heaks Turvalist identiteeti „Eesti info- kasutavate inimeste 64% ≥ 70% ≥ 70% ühiskonna osakaal elektroonilist ≥ 70% ≥ 70% ≥ 70% ≥ 74% ≥ 74% (2019) (63%) (69%)80 arengukava identiteeti (eID-d)79 2020“ mõõdik omavatest isikutest E-taotluskeskkonnas taotletavate toiminguliikide osakaal ≥ 45% - (33%) ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% PPA kõikidest identiteedi- (33%) ja rändevaldkonna toiminguliikidest Rahulolu Eesti kodaniku isikut ≥ 85% tõendava dokumendi - (91%) ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% PPA (93%) taotlemise e- teenusega Olukorra analüüs Eesti kodakondsus-, identiteedihaldus- ja rände- Statistikaameti rahvastikuprognoosi alusel vähe- poliitika valdkonnad on seotud maailmas viimase neb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv kümnendi jooksul esile kerkinud mitme trendiga, järgmise ligi 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku mis suure tõenäosusega jätkuvad ning süvenevad iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra ka tulevikus. Nendest tulenevad võimalused kui ka ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest81. riskid mõjutavad nii otseselt kui ka kaudselt Eesti Lisaks vähenemisele on suundumuseks ka rahvas- arengut toetava kodakondsus, rände- ja tiku vananemine. Tööealiste osakaal rahvastikus identiteedihalduspoliitika meetmes kirjeldatud väheneb järk-järgult: kui 2015. aasta alguses oli valdkondade poliitikate kujundamist ja elluviimist. umbes 800 000 tööealist inimest (vanuses 20– 64), siis 2040. aastaks on see vähenenud 78 tugev identiteet 39%, keskmine identiteet 47% 79 Kasutajaks loetakse viimase aasta jooksul vähemalt ühe korra eID-teenuse kasutaja (kasutamise all peetakse silmas nii autentimist kui ka allkirjastamist). 80 Mõõdiku arvutamise metoodika muutus 2021. aastal, aruandes esitati madalam tulemus 38%, mis tähendab, et kõigist eID omanikest on 38% kasutanud seda 10 või enam korda aasta jooksul. Edaspidi kasutatakse aga aasta jooksul vähemalt ühe toimingu teinute osakaalu. 81 Statistikaamet. Veebis kättesaadav aadressil https://www.stat.ee/pressiteade-2014-022. 95 160 000 inimese võrra. Samamoodi väheneb kasv84 ning selle ja identiteedivarguste levik vananemise tõttu Euroopa Liidu liikmesriikide maailmas, loovad aga vajaduse tagada turvalised rahvastik, mis toob kaasa vajaduse tööjõu tehnoloogilised lahendused, toimetulek võimalike kättesaadavuse suurendamiseks ning siin ohtude ja riskidega ning tõsikindel identiteedi- konkureerivad liikmesriigid nii teiste maailma haldus. riikide kui üksteisega. Samuti tuleb isikut tõendavate dokumentide ja Samas tuleb arvesse võtta, et kodakondsus- ja identiteedihaldusvaldkonna poliitikakujundamises rändepoliitika valdkondade seadusandlikku ja arvestada rahvusvaheliste, sh EL-i kohustustega poliitilist keskkonda mõjutavad otseselt nii (näiteks e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike Vabariigi Valitsuse (sh valimistsüklid) ja Euroopa usaldusteenuste ehk eIDAS määrus). Poliitika- Liidu prioriteedid (sh valimistsüklid nii liikmes- kujundamisega luuakse aluspõhimõtted, kohus- riikides kui ka EL-i institutsioonides), kui ka Eesti ja tused ja tingimused ülepiiriliste e-teenuste teiste EL naaberriikide stabiilsus. Samuti on kasutamiseks ja digitaalallkirja tunnustamiseks meetme „Tõhus rahvastikuhaldus“ valdkonnad ning vastavus rahvusvahelistele standarditele ja seotud üleilmsete riikide vaheliste kokkulepetega, normidele. Nii Eesti isikut tõendavate dokumentide näiteks globaalse pagulasraamistiku82 ning rände- kasutajate kui ka e-riigi ja selle süsteemis olevate raamistikuga83. Sisserände lähteriikide (eelkõige andmebaaside (sh on üks vanemaid andmebaase Aafrika ja Aasia, sh Lähis-Ida riikide) nõrk poliitiline Eesti rahvastikuregister) seisukohalt on oluline, et stabiilsus ning majanduslik olukord, samuti viimase kümne aasta jooksul muutunud ja looduskeskkonna elamiskõlblikkuse vähenemine, jätkuvalt muutumas ootused ja nõudlus igapäeva- riikide vaheline konkurents loodusressursside toimetuste tegemiseks mugavate ja kliendi- (vesi, viljakas maa) pärast ja looduskatastroofide sõbralike e-kanalite kaudu. sagenemine mõjutavad nii rändevoogusid kui Eestis kasutatakse elektroonset ID-d harukordselt lähte-, transiit- ja vastuvõtvate riikide poliitikaid. palju, mis muudab igapäevase asjaajamise olu- Rändetrendidele, sh sellele millise profiiliga liselt lihtsamaks85, aga teisalt tekitab surve erineva- inimesed rändavad ja millist tuge nad sihtriikides te süsteemide (isikut tõendavate dokumentide vajavad, avaldavad otsest mõju ka rahvaarvu ja väljaandmine, identiteedihaldus, sh amortiseeru- noorte osakaalu kasv paljudes riikides, eeskätt nud ja iganenud andmebaasid) toimimise Aafrika ja Aasia riikides. tagamiseks86, kuivõrd ilma digitaalset dokumenti Isikut tõendavate dokumentide ja identiteedi- kasutamata oleks riigi erinevate valdkondade haldusvaldkonda mõjutavad ülemaailmsed trend- toimimine ohus, kui mitte võimatu. id, nagu internetiühenduse ning mobiilside kätte- Rändeprotsessid ja identiteedihaldusega seotud saadavuse ja kasutamise kasv, tahvelarvutite ja arengusuundumused on ülemaailmsed ja seetõttu nutiseadmete levik ning IKT kasutamise oskused on tõhusa rahvastikuhalduse meetme ala- ja võimalused (tehisintellekt, pilvetehnoloogia, valdkondade peamiseid väljakutseid saavutada suurandmed, plokiahela tehnoloogia), majanduse eesmärgid pidevalt muutuvas keskkonnas, ja äritegevuse üleilmastumine, inimeste mobiilsus arvestades maailmas, EL-is ja Eestis toimuvat. ja ränne. Sealhulgas on üha levinumad asukohast Kuigi enamik meetmes kokkulepitud tegevusi on sõltumatud töökohad ning suurenev vajadus teha jätkutegevused „Siseturvalisuse arengukavast toiminguid e-keskkonnas, sh end digitaalselt 2015–2020“, on olulised uued märksõnad vajadus autentida ja digitaalne allkiri anda. Teenuste üldist ja soov leida innovaatilisi ja kliendikeskseid pakkumist mõjutab Euroopa ühtne digiturg. lähenemisi, et soodustada kvalifitseeritud sisse- Kuritegevuse surve, sealhulgas küberkuritegevuse rännet, luua olemasolevate ja uute siseturvalisuse 82 Lisateave: https://refugeesmigrants.un.org/refugees-compact 83 Lisateave: https://refugeesmigrants.un.org/migration-compact 8484 McAfee ja Washingtoni Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) koostatud raportis on leitud, et küberrünnakute põhjustatud kulu on alates 2014. aastast kasvanud. Toona hinnati kahjudeks 445 miljardit dollarit aastas. Praegu läheb üle kogu maailma see maksma 600 miljardit dollarit aastas. Küberintsidentidest teatamise arv on järsult kasvanud ka Eestis. 85 Nii kodanikud kui ka ettevõtjad leiavad, et avalikud e-teenused aitavad neil säästa raha ja aega ning avalike teenustega ollakse üldiselt rahul. 2012. aastal väljendas e-teenustega rahulolu 76% ettevõtjatest ja 67% kodanikest 86 Elektrooniline isikutuvastus ning digitaalallkirja andmine on elutähtis teenus (hädaolukorra seaduse § 36, lõige 1 punkt 8). 96 valdkonna andmebaaside koostalitusvõime kui ka hoidmisele olulised piirangud. Tasakaalustamaks arendada ja ajakohastada IKT valdkonda. Kõik see Eesti rahvaarvu vähenemist, tuleb soodustada ka on vajalik, et soodustada seaduslikku rännet, Eesti majandusele kõrget lisandväärtust loovate optimeerida menetluskoormust, tagada e-riigi välismaalaste, nagu tehnikateaduste spetsialisti- jätkusuutlikkus, pakkuda kliendikesksemaid teenu- de, ettevõtlusega tegelevate eresidentide ja seid, kuid ka selleks, et ennetada ja avastada investorite Eestisse elama asumist. Peale tipp- ebaseadusliku rände juhtusid ning tagada avalik spetsialistide on suurenenud Eestis vajadus ka kord ja julgeolek. suurt lisandväärtust loova oskustööjõu järele. Neid võib olla vaja nii hooajaliselt kui ka püsivalt. Ränne Samaaegselt tuleb aga tagada Eesti tööjõuturu Eesti sisserändepoliitika põhieesmärk on soodus- jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime ning vältida tada nende välismaalaste Eestisse tulekut, kes tuleb välismaise odavtööjõu massilist ära- annavad ühiskonnale kõrget lisandväärtust ning kasutamist. Nende teemade edendamisel on mh kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvide, EL- oluline, et „Sidusa Eesti arengukava 2030“ i õiguse ja põhivabadustega. Teiseks on vaja ära elluviimisel tegeletakse kohanemise toetamisega, hoida ebaseaduslikku rännet ja korraldada riigis mis on vajalik nii lühikest kui pikka aega Eestis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste kiire viibivate sisserändajate puhul. Pikemaks ajaks tagasisaatmine, et tagada turvalisus, avalik kord ja Eestisse elama asujate puhul on tarvis senisest riigi julgeolek. enam läbi mõelda süsteemsed lõimumis- tegevused, sest nad mõjutavad Eesti püsi- Majanduses viimastel aastatel toimunud muutu- elanikkonna koosseisu pikemas perspektiivis. sed: ekspordi osatähtsus ettevõtluses on senisest Teistest enam peab tähelepanu pöörama nendele suurem, kvalifitseeritud töötajaid eeldavate töö- sisserändajatele, kelle tugistruktuurid Eestisse kohtade arv on kasvanud ning riigi eesmärk saabumisel on nõrgemad, näiteks pererändega suurendada konkurentsivõimeliste, lisandväärtust saabujad. Oluline on kaasata tööjõuturule needki loovate ning teadus- ja arendustegevusel põhi- inimesed, kes on Eestis omandanud kõrghariduse nevate ettevõtete osakaalu, on tinginud suurema ning seetõttu juba enne tööle asumist teatud nõudluse kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu järele. määral kohanenud ja ühiskonda lõimunud. Lisaks Kui tööjõupuudust on teatud määral võimalik eelnevale peab arvestama ka järjest suureneva leevendada tootmisprotsesside automatiseeri- välismaal elavate Eesti kodanike tagasi- mise ja mehhaniseerimisega, ei ole ainuüksi tööjõu pöördumisega87. kasutamise ja töörollide ümbervaatamine piisav lahendus, arvestades, et tööealiste elanike arv Eesti inimeste vastuvõtlikkus sisserändesse on väheneb ka edaspidi. mitmesuguste hirmude ja eelarvamuste tõttu vähene, mistõttu on muutunud keeruliseks Järgmiste aastate oluline märksõna on ka tööjõu soodustada nii välismaiste tippspetsialistide mobiilsus. Kvalifitseeritud tööjõud on järjest värbamist, erinevate sisserände rühmade saabu- mobiilsem ja nende ränne ei toimi klassikalisel mist ning rahvusvahelise kaitse saajate vastu- punktist A punkti B põhimõttel. Traditsioonilised võtmist ja korraldada nende kohalikesse oma- töötamise reeglid ei pruugi tööjõu mobiilsusele valitsuse üksustesse elama asumist. Vastuvõtva vastata. Kuna kvalifitseeritud töötajate pärast ühiskonna avatus sisserändajate suhtes mõjutab konkureerivad kõik maailma riigid, peab Eesti aga oluliselt kvalifitseeritud välisspetsialistide leidma viise neid siia meelitada. Eri tasanditel soovi siia elama asuda. Samuti on avatud võetud sammud on suurendanud Eesti suhtumisega ühiskondades uussisserändajatel atraktiivsust tippspetsialistide silmis ning paranda- kergem kohaneda ja lõimuda ning pingete nud nende võimalusi Eestisse elama ja tööle asuda. Muutused maailmas ja tööturul on tinginud olukorra, kus kehtiv regulatsioon seab tipp- spetsialistide meelitamisele ning nende siin 87 Kohanemise, lõimumise ja tagasipöördumise teemasid käsitletakse praegu koostmaisel olevas arengukavas „Rahvastik ja sidus ühiskond“. Eestisse tagasipöördujate teemaga tegeletakse Eestis praegu rahvuskaaslaste programmi raames. „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“ on veebis kättesaadav aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/rahvuskaaslaste_programm_2014_2020.pdf (30.05.2019). 97 tekkimise risk ühiskonna eri gruppide vahel on mujal Euroopas, suureneb lisaks rahvusvahelise väiksem88. kaitse taotlejate arvule ning erinevatele ümber- asustamise ja –paigutamise algatustele, ka Rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad haavatavate inimeste hulk nii kaitse taotlejate kui Lisaks tavarände korras saabunud rahvusvahelise ka selle saajate hulgas. Samuti sisserändajate kaitse taotlejatele on Eesti rahvusvaheliste profiil mitmekesistub, mistõttu tuleb ka edaspidi kohustuste täitmiseks 2015–2017. aastate rände- olla valmis järgmisteks tegevusteks: kava ja Euroopa Komisjoni 2017. aasta üleskutse 1. tagada menetluste väga hea kvaliteet, avalik alusel kokku ümberasustanud ja -paigutanud 213 kord, julgeolek ning Eesti valmisolek täita EL-i inimest. Eesti on lugenud 2015–2017. aastate ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid Euroopa Liidu rändekava ja Euroopa Komisjoni kohustusi, muu hulgas avastada võimalikke 2017. aasta üleskutse ning Vabariigi Valitsuse varjupaigasüsteemi väärkasutamise juhtu- 14.12.2017 otsuse alusel kokkulepitud tegevused meid tava- ning suurenenud rändesurve lõppenuks ning ümberasustamisega 2020. aastast olukorras. alates jätkatud ei ole. Rahvusvaheliste vägede väljatoomine Afganistanist ja Talibani võimuletulek 2. tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja seal muutis järsult julgeolekuolukorda. Sellega saajatele vajalikud vastuvõtutingimused tava- seoses otsustas Vabariigi Valitsus 19.08.2021 ning suurenenud rändesurve olukorras, et Afganistanist Eestisse 2021. aastal ümber asusta- toetada nende iseseisvat toimetulekut, koha- da või ümber paigutada kuni 30 rahvusvahelist nemist, lõimumist. Sh kindlustada lastele kaitset vajavat inimest, kellest 14 inimest jõudis kohustuslik kooliharidus, toetada rahvus- Eestisse 2021. aasta sügisel. Tulenevalt vahelise kaitse taotlejate ja saajate panus- 24.02.2022 alanud Venemaa agressioonist tamist Eesti ühiskonda, pakkuda täis- Ukraina vastu, võttis Euroopa Nõukogu 04.03.2022 kasvanutele tööks vajalikku kutse omandamist vastu otsuse rakendada ajutise kaitse direktiivi. ning toetada töö leidmist, vältimaks territori- 09.03.2022 jõustus Vabariigi Valitsuse korraldus, aalselt isoleeritud kogukondade tekkimist. mille alusel saavad sõja eest Eestisse tulnud Neid tegevusi käsitletakse täpsemini arengu- Ukraina kodanikud, pagulased ja nende pere- kavas „Sidusa Eesti arengukava 2030“. liikmed taotleda ajutist kaitset Eestis. 20.05.2022 Oluline on parandada valmisolekut ja toimetulekut andmetel oli Eestisse saabunud 62 173 sõja- suurenenud rändesurvega Eestis ja võtta EL-i põgenikku, kellest 23 282 kasutas Eestit transiidi- ühtse varjupaigasüsteemi reform üle Eesti na. Eestisse oli jäänud 38 891 Ukraina sõja- õigusesse. põgenikku, kellest vähemalt 18 762 olid alaealised. 21.08.2022 seisuga on rahvusvahelise kaitse Ebaseadusliku rände tõkestamine taotlejate arv tõusnud 995-le inimesele, kellest 792 Eesti ühiskonda panustavate inimeste sisserände moodustavad täiendava kaitse saajad. Seega on tingimuste lihtsustamise kõrval on viimastel oluliselt suurenenud nende inimeste hulk, kellele on aastatel suurenenud oht välismaalaste eba- pärast Eestisse jõudmist vaja pikaajalisi süsteem- seaduslikuks Eestisse sisenemiseks, sealhulgas seid kohanemist ja sotsiaalmajanduslikku lõimu- rände instrumentaliseerimiseks, viisade ja elamis- mist toetavaid teenuseid (sh eelkõige elukohta), lubade väärkasutamiseks ning siin eba- mis arvestavad rahvusvahelise kaitse saanute seaduslikuks töötamiseks. Suurenenud nõudlus eripärasid ja aitavad Eestis iseseisvalt toime tulla. välistööjõu järele on kaasa toonud üha rohkem Kohanemist puudutavat käsitletakse „Sidusa Eesti välismaalaste tööalase ärakasutamise juhtumeid, arengukava 2030“ dokumendis ja selle ellu- mis varieeruvad kergematest ekspluateerimise viimiseks suunatud programmides. vormidest inimkaubanduseni sunniviisilise töö Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja selle saanud eesmärgil. Seega on oluline takistada seaduslike inimeste arvu suurenemine ning ümber- rände reeglite eiramist ning jätkata ebaseadusliku asustamine ja -paigutamine on olnud uus töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks vajalike kogemus Eesti riigile ja ühiskonnale. Kuna tegevuste elluviimisega. järgmise kümne aasta prognoos näitab, et nii nagu 88 Kohanemist ja lõimumist käsitletakse „Sidusa Eesti arengukavas 2030“. 98 Tõhus migratsioonijärelevalve (sh välismaalaste meetmetega (tunnustamine, keeleõpe, sh keele- ebaseadusliku töötamise ennetamine) eeldab õppe lepingud, kodanikuharidus) kodakondsuse usalduslikke partnerlussuhteid isikutega, kes pea- taotlemist ja selle väärtustamist. vad kontrollima välismaalase riigis viibimise Lisaks eelnevale on siseturvalisuse tagamisel seaduslikkust, ning teiste riikidega, kust välis- oluline siduda kodakondsuseta pikaajalise elamis- maalane võib Eestisse saabuda. Tähtis on moti- loaga Eesti elanikud Eesti riigi ja ühiskonnaga. veerida välismaalastega kokkupuutuvaid partne- Määratlemata kodakondsusega inimeste arv küll reid ja teisi riike koostööle, et leida ühiselt lahen- väheneb aasta-aastalt, kuid see suundumus on dused teabevahetuse ja teadlikkuse suurenda- viimastel aastatel aeglustunud89. Uuringud90 näita- miseks. vad, et üheks põhjuseks on asjaolu, et Eesti Ebaseaduslikku rännet mõjutab tagasisaatmis- kodakondsuse puudumine ei takista reisimist ega poliitika tõhusus. Tagasisaatmine on üldjuhul eri Eestis elamist. Samade uuringute 91 järgi on Eesti menetluste (nt kriminaalmenetluse, elamisloa- kodakondsuse mittetaotlemise põhjused muu menetluse, rahvusvahelise kaitse menetluse) hulgas seotud lõimumis- ja hariduspoliitikaga. lõppaste. Kui aeg välismaalase viibimisõiguse Määratlemata kodakondsusega isikute arvu lõpetamise ning reaalse tagasisaatmise vahel vähendamisel on väljakutseks ka asjaolu, et venib pikaks, on praktikas keerukam tagasi- määratlemata kodakondsusega isikud elavad saatmisotsuseid täide viia. Seetõttu tuleb leida kindlates piirkondades (Tallinn 50% ja Ida-Virumaa viisid riigis seadusliku aluseta viibivate välis- 28%) ja nende suhtlus eestlastega on piiratud ja maalaste kiireks lahkumiseks, selle tõhustamisele vähene. Nii on määratlemata kodakondsusega aitavad kaasa infosüsteemide koostalitusvõime isikute arvu vähendamiseks mõeldud tegevused arendamine tõsikindlaks isikutuvastuseks ning suuresti kajastatud lõimumisvaldkonna arengu- aktiivne välissuhtlus ja koostöö teiste riikidega. kavas „Sidusa Eesti arengukava 2030“. Kodakondsus Üsna suur hulk määratlemata kodakondsusega Kodakondsuse kaudu määratakse kindlaks isiku inimesi on keskealised ja vanemad inimesed, kelle õiguste ja kohustuste ulatus ning tema seos kindla motivatsiooni kodakondsust taotleda on keeru- riigiga. Igal riigil on suveräänne õigus kujundada lisem tõsta kui nooremaealistel. Peale nende on oma kodakondsuspoliitikat ja otsustada, milliseid olemas kriminaalkorras karistatud isikuid isikuid ja mis tingimustel ta oma kodanikeks peab. (15 24892), kes üldjuhul kodakondsust ei saa. Kuna kodakondsus on suurim hüve, mida riik saab Määratlemata kodakondsusega isikute arvu isikule anda, on riik kehtestanud enne selle andmist vähendamiseks on olulisim pöörata süsteemselt kohustuse kontrollida kodakondsust taotleva isiku tähelepanu põhjustele, mis piiravad Eesti koda- õiguskuulekust. Seetõttu on kodakondsuspoliitikal kondsuse taotlemist. Ennekõike on vaja: tähtis roll siseturvalisuse ja -julgeoleku tagamisel. 1. teadvustada kodakondsusega kaasnevaid Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti hüvesid ja võimalusi; iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus 2. luua enam keeleõppevõimalusi ja sellega kõrgeim riigivõimu kandja on rahvas ehk Eesti parandada mittekodanike eesti keele oskust; Vabariigi kodanikud. Seega on kodanike olemasolu riigi toimimise ja laiemalt ka ühiskonna turvalisuse 3. luua võimalusi eesti keelt ja muid keeli tugisammas. Demokraatlikku riigi identiteeti kõnelevate inimeste omavaheliseks toetava kodakondsuspoliitika põhiküsimus on suhtluseks; soodustada nii seadusandlike kui ka pehmete 89 2010. aasta 1. jaanuaril moodustasid määratlemata kodakondsusega isikud rahvastikuregistri andmetel Eesti elanike arvust 7,4%, 2018. aasta 1. jaanuaril moodustasid nad Eesti elanikest 5,7%. Samas kui 2010. a oli määratlemata kodakondsusega isikuid taotlejate hulgas 85%, siis 2017. a oli neid 59%. 90 Veebis kättesaadav aadressil https://www.kul.ee/et/uudised/uuringud#l6imumisuuring 91 Veebis kättesaadav aadressil https://www.kul.ee/et/uudised/uuringud#l6imumisuuring 92 2018. aasta jaanuarikuu seisuga Karistusregistri andmetel 99 4. tõhusa teavitustööga lükata ümber regulatsioonidega. Näiteks on eIDAS-e määruses95 kodakondsuse taotlemisega seotud müüte ja sätestatud avalikule sektorile kohustus piiriüleselt levitada edulugusid. tunnustada teiste liikmesriikide digitaalallkirju ning autentimiseks omadustelt samaväärseid ja Identiteedihaldus üksteisele teada antud eID skeeme. Eesti e-riigi üheks alustalaks on isikut tõendavate Tõsikindla isikutuvastamise ja isikusamasuse dokumentide seaduse (ITDS) alusel väljaantavad kontrollimise ning eID vahendite arendamise kõrval isikut tõendavad elektrooniliste funktsioonidega tuleb tagada ka dokumentide füüsiline võltsimis- dokumendid (eID), millel on oluline tähtsus nii riigi- kindlus ja turvalisus ning digitaalsete isikut siseselt (e-teenuste kasutamisel ja digi- tõendavate dokumentide kasutamiseks vajaliku allkirjastamisel) kui ka rahvusvaheliselt, et tagada tarkvara96 jätkusuutlik ärimudel ja turvalisus, eduka e-riigi kuvandi jätkusuutlikkus. Eesti on sh valmisolek ja tegevusplaanid erinevate ohu- ja digitaalsete dokumentide kasutamises ja digi- riskiolukordade puhuks. Eesti isikut tõendavad asjaajamises maailmas liider ning 16.09.2022 dokumendid peavad olema turvalised ning seisuga on Eestis kasutusel 1 561 364 ID-kaarti ja vastama ICAO97 standarditele ja rahvusvahelistele 246 160 mobiil-ID-d. nõuetele. Samuti peab tagama e-riigi süsteemi Identiteedihalduspoliitika93 aluspõhimõtete ellu- halduse, koordineerituse ja koostöö eri riigi- viimiseks on oluline arendada tõsikindla füüsilise asutuste ja erasektori vahel ning kasutama isiku tuvastamise ning isikule identiteedi loomise ja rahvusvahelise koostöö võimalusi. Oluline on, et hilisemat isiku tuvastamise ning isikusamasuse identiteedihalduse ja isikut tõendavate dokument- kontrollimise protsessi, mis on usaldusväärse idega, sh nende elektroonilise osaga seotud isikut tõendavate dokumentide väljaandmise baassüsteemid ei sõltuks ühe eksperdi või tarnija protsessi alus ja tagatis. Selle tagamiseks tuleb teadmistest ja oskustest, mõeldes 2017. aastal kasutusele võtta uuenduslikud turvalised tehno- avastatud ID-kaartide, elamisloakaartide ja e- loogilised lahendused, sh biomeetrial põhineva residendi digi-ID-de turvariskile. Turvalisuse taga- isikutuvastamise ja isikusamasuse automatiseeri- miseks ja kuritegevuse ennetamiseks on vaja teha tud kontroll94, et vältida topeltidentiteetide teket ja tõhusat järelevalvet digitaalse identiteedi kasuta- identiteedivargusi. mise üle, analüüsida sellega seonduvaid riske ja need maandada. Identiteedihalduse valdkonna Väga suurel määral mõjutab identiteedihaldus- kõrge standardi hoidmiseks peab olema kursis poliitika valdkonda selles vallas tehtav rahvus- tehnoloogia arenguga maailmas, õppima parima- vaheline koostöö. eID arendamisel tuleb arvestada test praktikatest ning panustama inimeste turvaliste tehnoloogiliste lahenduste pideva ja kiire koolitamisse ja arendamisesse. arenguga, Euroopa ühtse digituruga ning rahvus- vaheliste standardite ja Euroopa Liidu 93 Identiteedihalduspoliitikana käsitatakse isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lähtekohti nii füüsilises kui elektroonilises keskkonnas. 94 ABIS rakendamine üks-ühele- ja üks-mitmele biomeetria võrdluse loomiseks (sõrmejäljed, näobiomeetria). 95 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2014. a määruse (EL) nr 910/2014 „e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93 EÜ“ (ET 28.08.2014 L 257/73). 96 Kiip, kiibirakendus ja selle kasutamiseks vajalik baastarkvara. 97 Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon. 100 Meetme olulisimad väljakutsed ja olulisema mõjuga tegevused aastatel 2023–2026 • ID1 formaadis98 isikut tõendavate dokumentide hanke läbiviimine ja lepingu sõlmimine. • Alternatiivse sertifitseerimisteenuse kasutusele võtmine usaldusteenuse osutamiseks. Hetkel pakub riigile kõikide dokumentide (mobiil -ID, digi-ID, ID- ja elamisloakaart) sertifitseerimis- ja usaldusteenust üks ettevõte ning möödunud ID kriis tõi välja, et teenus peaks olema toimepidevuse tagamiseks riigi poolt dubleeritud või teenus tagatud mitme osapoole kaudu. • Majutusteenuse kasutajate elektroonilise registreerimise süsteemi kasutusele võtmine, mis aitab tagada tõhusamalt avalikku korda ja julgeolekut ning ennetada kuritegevust. • ABIS-e andmekogu täiemahuline kasutusele võtmine. ABIS on keskne riiklik andmekogu, mille eesmärk on täna erinevate riiklike menetluste raames kogutud biomeetriliste andmete (näo- ja sõrmejäljekujutiste) töötlemine isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. • Migratsioonijärelevalve andmekogu MIGIS-e arendamine ja kasutusele võtmine, et tõhustada riikliku järelevalve teostamist ning ennetada ja tõkestada Eestis viibimise, elamise ja töötamise reeglite eiramist. • Õpi- ja töörände muudatuste rakendamine, et pikemas perspektiivis soodustada talentide ja investeeringute jõudmist Eestisse, pöörates samas tähelepanu rände väärkasutuse ennetamisele ja tõkestamisele. Rändemenetlusi toetavate andmebaaside (näiteks elamislubade- ja töölubade register ja lühiajalise töötamise andmekogu) arendamine ja uuendamine, et vähendada halduskoormust taotlejatele ja mentelejatele ning suurendada kasutajasõbralikkust ja automatiseeritust. • Toimetulek suurenenud rändesurve ja ajutise kaitse direktiivi rakendamisega tulenevalt Venemaa sõjalisest agressioonist Ukraina vastu. 98 Näiteks ID-kaart, elamisloakaart. 101 Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS PROGRAMMI TEGEVUSED Suureneb vajadus Ühiskonna üldine 8% elanikke peavad Rände- ja nii kvalifitseeritud vastuvõtlikkus on sisserännet riigi kodakondsus kui oskustööjõu vähene, hoiakud ja peamiseks probleemiks poliitika suhtumine ei toeta. (2020. aastal 15%). kujundamine järele ning Eestisse 37 746 lühiajalise töötamise elluviimine Eesti on muutumas saabuvate uus- registreerimise taotlust (2021. a.). talentidele ja sisserändajate Eesti arenguvajadustest lähtuva kvalifitseeritud profiilid mitme- 4 746 elamisloa taotlust tasakaalustatud sisserände- töötajatele kesistuvad. töötamiseks (202 . a.). poliitika kujundamine atraktiivsemaks. Rändepoliitika tõhus ja kliendikeskne elluviimine Teisest rahvusest Suurenev rahvusvahelise kaitse taotlejate arv (sh isikute hulgas haavatavad isikud) eeldab täiendavat valmisolekut Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse 40% on tugeva suurendamine riigiidentiteediga 37% elanikke hindavad 33210 inimest Eestis ja 55% heaks Eesti ajutise kaitse alusel ja Avalikkuse teavitamine keskmisega valmisolekut tulla 995 rahvusvahelise rändeteemadel (2020. a.). toime ulatusliku kaitse taotlejat Põhiõigusi järgiva tagasisaatmis- põgenike sisserändega. (21.08.2022 andmed). poliitika elluviimine Rahvusvahelise kaitse Määratlemata kodakondsusega isikute arv kahaneb aeglaselt menetlemine 66 557 määratlemata koda- 177 uut keelelepingut, Rahvusvahelise kaitse taotlejate kondsusega isikut (2021. a.). kokku keelekoolitus 698 ja saajate vastuvõtusüsteemi inimesele (2021. a.). arendamine 636 määratlemata Eesti kodakondsuse saamise kodakondsusega isikut said Keeleõppe võimalused ei valmiduse suurendamine ja 2021. aastal Eesti kodakondsuse. vasta vajadustele. kodanikustaatuse väärtustamine Kontrollitud ettevõtetes tuvastatud ebaseaduslikult töötavate välismaalaste Suurenenud on oht osakaal ei ületa 10%. välismaalaste ebaseaduslikuks Eestis Migratsiooni- Välisreisijate arvu kasv on tõusutrendis ja viibimiseks ja töötamiseks, järelevalve seab surve alla rändekontrolli süsteemid ja skeemitamiseks järelevalve. Euroopa Liidu isikut Küberkuritegevus ja identiteedi- tõendavate dokumentide ja vargused on üleilmastunud. laiemalt identiteedihalduse valdkond on üha enam ühtlustumas. Isikute Suurenev surve tagada tõsikindel Interneti- tuvastamine ja turvaline identiteedihaldus ühenduse, Suurenemas dokumentide ning seda toetavad mobiilside on piiriüleste e- väljaandmine tehnoloogilised lahendused kasutamine teenuste hulk. kasvab. 69% e-ID-d omavatest Identiteedihaldusvaldkonna 60% on esitanud Eesti arendamine ning turvalise ja isikutest on aasta jooksul kodaniku isikut tõendava tõsikindla isikutuvastuse vähemalt korra kasutanud tagamine dokumendi taotluse E- turvalist identiteeti (2021. a). 102 taotluskeskkonnas (2022. a). Alameede ehk programmi tegevus 4.1. Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine Eesmärk Rändepoliitika arvestab Eesti arenguvajadustega. Rände- ja kodakondsuspoliitika on suunatud rahvusriigi kestlikkusele ja avaliku korra ning riigi julgeoleku tagamisele. Eesti kodakondsus on väärtustatud. Mõõdikud 2020 2021 Algtase (2018) 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas (tegelik) (tegelik) < 68 000 Määratlemata kodakondsusega isikute arv 77 876 < 75 000 (68992) < 67 000 < 66 000 < 66 000 < 65 000 < 64 000 PPA (66557) Määratlemata kodakondsusega Eesti 423 ˃ 500 (500) ˃ 500 (414) ˃ 500 ˃ 520 ˃ 520 ˃ 520 ˃ 450 PPA kodakondsuse taotlejate arv Eesti kodakondsuse taotlemiseks mõeldud SKA (2021. ˃ 300 keeleõppelepingu sõlminud ja selle täitnud - (269/28) ˃ 500 ˃ 500 ˃ 500 ˃ 500 ˃ 500 veebruarist (177/20) isikute arv INSA) Eesti kodakondsuse saanud isikute (sh ˃ 752 (324) ˃ 764 (501) 752 (324) ˃ 764 (501) ˃ 840 (500) ˃ 840 (500) ˃ 840 (500) ˃ 840 (450) PPA määratlemata kodakondsusega) arv (764 (501)) (1008 (636)) Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks näiteks järgmisi teenuseid: õigusliku staatuse määramise teenus, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vastutava asutuse ülesannete täitmise (AMIF) teenus, rändepoliitika kujundamise teenus, kodakondsuspoliitika kujundamise teenus, viisateenus. Eesti rändepoliitikat kujundatakse teadmistepõhiselt ja paindlikult ning kooskõlas teiste poliitikavaldkondade eesmärkidega, Eesti arenguvajadustega ja lähtudes rahvusvahelistest kohustustest. Eesmärgi saavutamiseks viiakse tegevusi ellu üheksas kitsamas valdkonnas: Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud rändepoliitika kujundamine ning selle tõhus ja kliendikeskne elluviimine, Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine, avalikkuse teavitamine rändeteemadel, põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine, rahvusvahelise kaitse menetlemine, rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine. Tasakaalustatud kodakondsuspoliitikaga aidatakse kaasa, et Eesti kodakondsus on väärtustatud ja kodakondsuspoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest, aitab kaasa rahvusriigi säilimisele ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele. Eesmärgi saavutamiseks keskendutakse Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamise ja kodanikustaatuse väärtustamisega seotud tegevuste edendamisele. 103 Võimekus 4.1.1. Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud sisserändepoliitika kujundamine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Koostöös partneritega on arengukava perioodil kujundatud ja rakendatud (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, teadmistepõhised, tasakaalustatud ja paindlikud sisserändepoliitika KAPO, MKM, SOM, SOM SKA, Terviseamet, VÄM, HTM, RAM, KUM, EAS, Startup meetmed, mis vastavad Eesti arenguvajadustele, on kooskõlas EL Estonia, WIE, töötajate, tööandjate katus-organisatsioonid, õppeasutused jm õigusega ning aitavad ära hoida seadusliku viibimise võimaluste välismaalastega kokku puutuvad esindusorganisatsioonid väärkasutust, tagada avalikku korda ja julgeolekut. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse99 „Siseturvalisus 1.1. Koostatud on kvaliteetsed prognoosid ja analüüsid tööjõuturu-, haridus-, 2023–2026“, teiste SIM, PPA, SOM, teadus- ja majandusvaldkonnas, mis annavad lähteandmed MKM 2023–2026 RE tulemusvaldkondade HTM, KUM teadmistepõhise ja paindliku sisserändepoliitika kujundamiseks. seonduvad programmid PPA, SMIT, MKM, 1.2. Koostöös partneritega koostatakse õigusaktide eelnõud seadusliku SOM, HTM, RAM, RE, „Siseturvalisus rändemenetluste tõhustamiseks, kvaliteedi tõstmiseks ning kliendikeskse SIM VÄM, KAPO, Startup 2023–2026 lisavajadus, 2023–2026“, sama lähenemise tagamiseks Estonia, WIE, välisvahendid sotsiaalpartnerid Võimekus 4.1.2. Rändepoliitika tõhus ja kliendikeskne elluviimine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 1. Seadusliku rände valdkonna menetlused on tõhusamad, kliendikesksemad ja asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): kvaliteetsemad (sh kindlaks tehtud koolitusvajadused, ning on töötatud välja SIM, PPA, KAPO, SMIT, SOM, VÄM koolituskavad menetlejatele ja on analüüsitud tööprotsesse). Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid 99 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 104 Seosed teiste Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid programmidega100 1.1. Seadusliku rände menetluste tõhustamiseks, kvaliteedi- ja toimepidevuse „Siseturvalisus tõstmiseks ning kliendikeskse lähenemise tagamiseks on loodud uusi ja SIM, VÄM, RE, 2023–2026“, teiste täiendatud olemasolevaid IKT lahendusi (projekt RIS, riikliku viisaregistri PPA, SMIT KAPO, SOM, 2023–2026 lisavajadus, tulemusvaldkondade arendused sh EL VIS arendustega seoses ja EL ühtse taotlusplatvormiga MTA välisvahendid seonduvad liidestumiseks). programmid Võimekus 4.1.3. Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Koostöös partneritega on suurendatud teadlikkust Eestist kui atraktiivsest (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): kvalifitseeritud tööjõu sihtriigist ning Eestisse saabumise ja siin elamise SIM, PPA, MKM, EAS, WIE, Startup Estonia, SA Archimedes, VÄM, HTM, INSA tingimustest ning võimalustest. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse Programmis arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, võimekuse eesmärgist lähtuvalt viiakse vajalikke tegevusi ellu. Võimekus 4.1.4. Avalikkuse teavitamine rändeteemadel Võimekuse eesmärk 1. Tagatud on regulaarne, selge, faktitäpne ja ühtne rände- ning Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised lõimumisalane101 avalik kommunikatsioon, mille tulemuseks on ühiskonna asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): sisserändeteemalise polariseerumise vähenemine, Eesti elanikkonna SIM, PPA, SOM, MKM, RK, HTM, KUM, RAM, VÄM, INSA, EAS, Eesti Töötukassa, teadmiste suurenemine rände- ja lõimumisvaldkonnast, inimõigustest, KOV-id, ülikoolid, ettevõtted võrdsest kohtlemisest. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid 100 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 101 Lõimumise ja kohanemise teemat käsitletakse täpsemini „Sidusa Eesti arengukava 2030“ programmides. 105 Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid planeeritakse102 „Siseturvalisus 1.1. Ellu on viidud ristmeediaprogrammid, suurendamaks sotsiaalset sidusust 2023–2026“, teiste RE, ning parandamaks ühiskonnas teadlikkust, sallivust ja positiivset KUM SIM 2024 tulemusvaldkondade välisvahendid meelestatust Eestis elavate teiste riikide kodanike suhtes. seonduvad programmid 1.2. Tehtud on sisserände- ning kohanemis- ja lõimumisalaste hoiakute ja 2024; 2027; RE, KUM SIM sama avaliku arvamuse analüüsid ja uuringud. 2030 välisvahendid 1.3. Välja on töötatud avalikkusele mõeldud veebipõhine tööriist rände- ja PPA, KUM, SOM, RE, KUM, SIM 2024 sama lõimumisinfo kohta (statistika, monitooringu andmed). MKM, HTM välisvahendid Võimekus 4.1.5. Põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine Võimekuse eesmärk 1. Seadusliku aluseta riigis viibivate välismaalaste kiireks, õiguspäraseks ja Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised kestlikuks tagasisaatmiseks on rakendatud tõhusad ja isiku põhiõigusi järgivad asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): meetmed (nt suurendatud koostööd kolmandate riikide ja Euroopa Liidu SIM, PPA, SMIT, JUM, VÄM, IOM, Frontex agentuuridega, arendatud tagasisaatmise haldamise süsteemi, parandatud menetlusvõimekust ning tagasisaadetavatele vajalike teenuste, sh koduriigis Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid reintegratsiooniteenuste osutamist). Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse103 1.1. Infosüsteemides on teostatud arendustööd tagasisaatmis- ja RE, „Siseturvalisus SIM, PPA SMIT, Frontex 2023–2026 tagasivõtumenetluste tõhusamakas ning kiiremaks läbiviimiseks. välisvahendid 2023–2026“ 103 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 106 Võimekus 4.1.6. Rahvusvahelise kaitse menetlemine Võimekuse eesmärk 1. Rahvusvahelise kaitse taotluste menetlused on õiguspärased, efektiivsed ja kvaliteetsed. Rahvusvahelise kaitse menetlusprotsesside tõhustamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks: Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles • analüüsitakse ja parendatakse menetlusprotsesse sh luuakse ja võetakse kasutusele alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja menetluses osalevatele ametnikele koolituskavasid, juhiseid ja automaatseid erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) tööprotsesse; • tõhustatakse teabevahetust, parendatakse olemasolevaid, luuakse ja võetakse kasutusele uusi IKT lahendusi ning tagatakse nende lahenduste jätkusuutlik Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, haldamine (sh eelkõige rahvusvahelise kaitse andmise riiklik register RAKS ja Euroopa välisvahendid Liidu sõrmejälgede võrdlemise süsteemi EURODAC Eesti liides ESTODAC jt). Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 1.1. Eestis on rakendatud Euroopa Liidu ülese varjupaigasüsteemi reformiga kaasnevad PPA, SOM, RE, muu „Siseturvalisus muudatused sh on vastu võetud uus rahvusvahelise kaitse andmise seadus ja vastavad SIM KUM, HTM, 2024–2026 täpsustub 2023–2026“ rakendusaktid ning juhised. JUM Programmis teisi arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, võimekuse eesmärgist lähtuvalt viiakse vajalikke tegevusi ellu. Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 2. Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate hulgale ning asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): keeleoskusele vastav tõlkesuutlikkus sh värvatakse ja koolitatakse tõlke ning SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid võetakse kasutusele uusi IKT-lahendusi sh kaugtõlke kasutamiseks. (taotlusvoorude võitjad) Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse Programmis arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, võimekuse eesmärgist lähtuvalt viiakse vajalikke tegevusi ellu. 107 Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 3. Suurendatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate teadlikkust nende asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): õigustest ja kohustustest sh arendatakse inimkeskset, erapooletut ja SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid proaktiivset nõustamisvõimekust. (taotlusvoorude võitjad) Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse Programmis arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, võimekuse eesmärgist lähtuvalt viiakse vajalikke tegevusi ellu. Võimekuse eesmärk 4. Tagatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ning saajate profiilide Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised mitmekesistumisele ja hulgale vastav analüüsi-, ennetus- ja asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): korrakaitsevõimekus sh on värvatud ja koolitatud vajalik hulk rahvusvahelise SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid kaitse valdkonna töö eksperte (sh korrakaitse valdkonnas, päritoluriikide olukorra (taotlusvoorude võitjad) analüüsi ja juhiste valdkonnas ning haavatavuse hindamise ja lapsesõbralike menetlusvõtete valdkonnas). Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse Programmis arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, võimekuse eesmärgist lähtuvalt viiakse vajalikke tegevusi ellu. Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 5. Tagatakse valmisolek toimetulekuks rändekriisidega sh eelkõige Euroopa Liidu asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): solidaarsusalgatuste, ajutise kaitse, ümberasustamise ja -paigutamise SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid tegevustes osalemiseks, kaasa arvatud menetlusvõimekuse tagamine (taotlusvoorude võitjad) välisriikides. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 108 Programmis arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, võimekuse eesmärgist lähtuvalt viiakse vajalikke tegevusi ellu. Võimekus 4.1.7. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele on (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, SOM tagatud vastuvõtutingimused ja toetavad teenused, lähtudes nende SKA, KUM, HTM, MKM, RAM, KOV-d erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) kultuurilisest, soolisest, usulisest, keelelisest jm taustast. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE/lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 1.1. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtutingimused on tagatud ja SIM, PPA, arendatud EUAA soovitatud standardeid arvestades sealhulgas on loodud RE/ SOM seonduv SOM, SOM SKA RAM, MKM 2023–2026 vajalik võimekus täiendavateks majutuskohtadeks ja elukohtadeks suurenenud välisvahendid programm rändesurve ja kriisi olukorras. 1.2. Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ning saajate profiilide SOM, SKA, mitmekesistumisele ja hulgale vastav vastuvõtuvõimekus, sh iseseisvat RE/ SOM seonduv KUM KOV, lepingu- 2023–2026 toimetulekut toetavad teenused ja vajalikud koolitused haavatavat gruppide partnerid välisvahendid programm toetamiseks. 1.3. Ellu on viidud tegevusi, et suurendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja SOM, Eesti RE/ SOM seonduv saajate teadlikkust tööturule sisenemise võimalustest ning tööandjate lepingupartn 2023–2026 Töötukassa välisvahendid programm valmidust ja võimekust rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saajaid tööle võtta. erid SOM, 1.4. Rahvusvahelise kaitse saajate kohalikesse omavalitsustesse elama asumine lepingu- RE/ SOM seonduv on kestlikult korraldatud sh on tagatud välismaalase vajadustele ja SOM SKA 2023–2026 partnerid, välisvahendid programm võimekustele kohandatud tugiisikuteenus. KOV-id 109 Võimekus 4.1.8. Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamine ja kodanikustaatuse väärtustamine Võimekuse eesmärk 1. Eesti riikluse kindlustamiseks ja ühiskonna sidususe tagamiseks on jätkatud Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised kodanikustaatuse väärtustamise ja riigiidentiteedi tugevdamisega seotud tegevusi asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei (nt Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras saanud isikute tunnustamis- planeeri): SIM, PPA, KUM, SA Hoolekandeteenused, KOV-id üritused ja sellealane teabevahetus; kodanikupäev; erinevad projektid jne). Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse104 Hetkel programmis arendusülesandeid planeeritud ei ole, viiakse ellu tegevusi lähtudes võimekuse eesmärgist. Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 2. Tõstetud on välismaalaste, sh määratlemata kodakondsusega isikute valmidust asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust, selleks on neid teavitatud, pakutud planeeri): ettevalmistuskoolitusi ja tasuta keeleõpet (sh tagatud tasustatud õppepuhkus). SIM, SKA, PPA, KUM, HTM, INSA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse Hetkel programmis arendusülesandeid planeeritud ei ole, viiakse ellu tegevusi lähtudes võimekuse eesmärgist. 104 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 110 Alameede ehk programmi tegevus 4.2. Migratsioonijärelevalve Eesmärk Migratsioonijärelevalve poliitika tagab tõhusa järelevalve välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle. Arendus- ja koostöötegevused aitavad tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut, ennetada ja vähendada välismaalaste ebaseaduslikku riiki sisenemist, riigis viibimist ja töötamist. Mõõdikud 2021 Mõõdiku nimi 2020 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas (tegelik) Mõõdik Keskmine Eestis ebaseaduslikult viibimise aeg - töötati välja 75 ≤ 75 ≤ 75 ≤ 75 ≤ 75 PPA enne välismaalase tabamist (päevades) 2021. aastal Kontrollitud ettevõtetes tuvastatud ebaseaduslike Andmed 10% < 9% < 8% < 7% < 6% < 5% PPA töötavate välismaalaste osakaal puuduvad Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Politsei- ja Piirivalveamet migratsioonijärelevalve teenuse kaudu. Migratsioonijärelevalve tõhustamiseks luuakse uusi ja ajastatakse olemasolevaid IKT lahendusi, et parandada riskianalüüsi suutlikkust, reageerimisvõimekust ja asutuste vahelist teabevahetust; koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga tõhustatakse meetmeid ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks; suurendatakse ametnike, erasektori ja mittetulundusühingute teadlikkust ebaseadusliku rändega seotud riskidest; arendatakse koostööd liikmesriikide ja kolmandate riikidega, et võidelda ebaseadusliku rände, sh piiriülese kuritegevuse vastu. 111 Võimekus 4.2.1. Tõhusa migratsioonijärelevalve elluviimine Võimekuse eesmärk 1. Koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga on võetud kasutusele Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused tõhusad meetmed ebaseadusliku rände ennetamiseks, (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): avastamiseks ja menetlemiseks. Sh on suurendatud ametnike, SIM, PPA, SMIT, KAPO, MKM, SOM, HTM, JUM, RAM, MTA, TI erasektori ja mittetulundusühingute teadlikkust seadusliku rändega Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: seotud riskidest ning arendatud on migratsioonijärelevalve alast RE, lisavajadus, välisvahendid koostööd. Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse105 1.1. Ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks SIM, SOM, RAM, MKM, on loodud uusi ja täiendatud olemasolevad IKT lahendusi (MIGIS, RE, lisavajadus, PPA JUM, PPA, MTA, TI, 2023–2026 sama TURS) ning tagatud koostalitusvõime siseriiklike ja rahvusvaheliste SMIT, KAPO välisvahendid infosüsteemidega. 1.2. Koostöös partneritega koostatakse õigusaktide eelnõud SOM, RAM, MKM, JUM, RE, lisavajadus, migratsioonijärelevalve tõhustamiseks ja infosüsteemi MIGIS SIM PPA, MTA, TI, SMIT, 2023–2026 sama välisvahendid kasutuselevõtuks KAPO 105 Lõimumise teemad on kajastatud „Sidusa Eesti arengukavas 2030“. 105 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 112 Alameede ehk programmi tegevus 4.3. Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide välja andmine Eesmärk Eesti on turvaliste digitaalsete dokumentide väljaandmises maailma liider. Loodud on tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem arvestades avaliku korra ja riigi julgeoleku vajadusi. Tagatud on kasutajasõbralik ja modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele, mis ühtlasi võimestavad infoühiskonna arendamise eesmärke. Mõõdikud 2020 2021 Algtase (2018) 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas (tegelik) (tegelik) Turvalist identiteeti kasutavate ≥ 70% ≥ 70% inimeste osakaal eID-d omavatest 64% (2019) ≥ 70% ≥ 70% ≥ 70% ≥ 74% ≥ 74% RIA (63%) (69%) isikutest106 E-taotluskeskkonnas Eesti kodaniku isikut tõendava ˃ 25% 21% ˃ 35% (45%) ˃ 40% ˃ 45% ˃ 45% ˃ 50% ˃ 50% PPA dokumendi taotluse esitanute (29%) osakaal107 Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: isikutuvastuse teenus, isikut tõendavate dokumentide väljaandmise teenus, identiteedihalduspoliitika kujundamise teenus.Usaldusväärse ja turvalise identiteedihaldus-poliitika abil tagatakse, et olemas on tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem, tagatud on kasutajasõbralik ja modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele. Keskendutakse identiteedihaldusvaldkonna stabiilsuse ja turvalise ning tõsikindla isikutuvastuse tagamisele, valdkonna nutikale arendamisele, isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihalduspoliitika valdkonna rahvusvahelise koostööle. 106 Inimeste arv, kes on viimase aasta jooksul vähemalt ühe korra kasutanud eID-teenust. 107 Mõõdikus kasutame algväärtusena Eesti kodaniku passi ja isikutunnistust. 113 Võimekus 4.3.1. Identiteedihaldusvaldkonna arendamine ning turvalise ja tõsikindla isikutuvastuse tagamine Võimekuse eesmärk 1. Tagatud on valdkonna tulemuslik ja jätkusuutlik haldamine ja juhtimine, tõhus ja Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised tulemuslik koostöö ning suutlikkus ja reageerimisvõimekus esilekerkivate asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei probleemide lahendamisel. planeeri): SIM, PPA, SMIT, KAPO, MKM, RAM, VÄM, RIA, EAS, MTA, SK, muud Identiteedihalduspoliitika108 aluspõhimõtete elluviimiseks on tagatud tõsikindel erasektori osapooled füüsiline ja digitaalne isikutuvastamine ning digitaalne allkirjastamine. Tagatud on teenuste kliendisõbralikkus ning kasutusel on nüüdisaegsed, turvalised ja Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus automatiseeritud tehnoloogilised lahendused. Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse109 SIM, JUM, „Siseturvalisus 2022–2025“, teiste 1.1 Tagatud on välisriigi ja Eesti loodud digitaalsete identiteetide MKM RAM, RIA, RIK, 2026 RE tulemusvaldkondade seonduvad ühildatavus. PPA, SMIT programmid 1.2 Biomeetriliste andmete töötlemist korraldatakse riigis ühtse SIM, PPA SMIT 2026 RE, lisavajadus „Siseturvalisus 2022–2025“ identiteedihalduspoliitika raames (ABIS projekt). „Siseturvalisus 2022–2025“, teiste 1.3 ID1 formaadis isikut tõendavate dokumentide, isikustamisteenuse ja SIM, MKM, PPA, RIA 2025 RE tulemusvaldkondade seonduvad usaldusteenuste hange on läbi viidud ja leping sõlmitud. VÄM, SMIT programmid 1.4 Arvestades eestlaste diasporaaga110 võetakse välisesindustes kasutusele kliendisõbralikud ja automatiseeritud protsessid SIM, PPA, „Siseturvalisus 2022–2025“, teiste MKM 2026 RE dokumentide väljaandmise ja isikutuvastamise menetluses (näiteks VÄM tulemusvaldkondade programmid kulleriga väljastamine, välised teenusepakkujad, tehisintellekt) 108 Identiteedihalduspoliitikana käsitatakse isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lähtekohti nii füüsilises kui ka elektroonilises keskkonnas. Digitaalne identiteet on õiguslik abstraktsioon, mis võrdsustab digitaalse isikutuvastamise ja antud digitaalallkirja vahetu füüsilise isikutuvastamise ja omakäelise allkirjaga. Digitaalne identiteet on Eesti õiguskorras isik ise. Õiguslikult on digitaalne identiteet sama isiku füüsilise identiteediga. Isikut tõendava digitaalse dokumendi kasutamine asendab enamasti õiguslikult isiku füüsilist kohalolu nii isikutuvastamiseks kui ka toimingute sooritamiseks, kuigi tegelikult teeb isik neid toiminguid üksnes digitaalselt. 109 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 110 Hinnanguliselt elab välismaal ligikaudu 250 000 eestlast. 114 „Siseturvalisus 2022–2025“, teiste 1.5 Välja on töötatud tõsikindel kaugtuvastuse lahendus isikut PPA, VÄM SIM 2026 RE tulemusvaldkondade seonduvad tõendavate dokumentide väljaandmisel. programmid „Siseturvalisus 2022–2025“, teiste 1.6 Loodud on sertifikaatide kauguuendamise lahenduse võimekus. RIA MKM, PPA täpsustub RE tulemusvaldkondade seonduvad programmid SIM, MKM, 1.7 Identiteedihalduse ja isikut tõendavate dokumentide valge raamat on SMIT, SK, RIA MKM seonduv programm uuendatud. erasektori 2026 partnerid 115 MEEDE 5. Tark ja innovaatiline siseturvalisus Meede 5. Tark ja innovaatiline siseturvalisus Meetme eesmärk: Siseturvalisuse asutused on Meede koosneb kolmest programmi tegevusest: atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad 1. Tasemeõpe ja täienduskoolitus tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas Sisekaitseakadeemias tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühen- dunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse 2. Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi innovatsioonitegevus lahendusi. 3. IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast Meetme kirjeldus: Keskendutakse personali väljapoole täiend- ja väljaõppele, teadus- ja arendustege- vusele, sh nutikatele lahendustele ja innovatsiooni- le, Sisekaitseakadeemias. Meetme peavastutaja: Siseministeerium Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste raha selles meetmes: Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendus- keskus 116 Meetme mõõdikud Algtase 2020 2021 Mõõdiku nimi 2018/ 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas (tegelik) (tegelik) 2019 Ühele õppekohale esitatud avalduste arv avalikul konkursil: SKA 1) kõrgharidusõppes 4,1 3,4 (4,8) ≥ 3,2 (4,92) 3,1 ≥ 3,0 ≥ 3,0 ≥ 3,2 ≥ 3,2 2) kutseõppes 2,9 3,0 (4,1) ≥ 2,9 (6,85) 2,8 ≥ 2,7 ≥ 2,7 ≥ 2,5 ≥ 2,5 Täiskohaga teadurite arv Sisekaitseakadeemias (31.12. 3,5 3,5 (3,5) 3,5 (3,5) 8 12 14 16 16 SKA info) Olukorra analüüs Piisava ja motiveeritud personali tagamiseks on vabatahtlike panus. Hästi välja õpetatud vaja suuremas mahus väljaõpet vabatahtlikud peavad moodustama koos kutseliste teenistujatega ühtse meeskonna.113 Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik ja kvaliteetne pakkumine sõltub arengukavas strateegiliselt õige- Paindlikud taseme- ja täiendusõppe võimalused te valikute tegemise ja arengusuundade seadmise muutuvad üha olulisemaks kõrval ka teenuse osutajate olemasolust, nende Eelnevat arvesse võttes on meetme üheks oluliseks motiveeritusest ja kvaliteedist. Kesksel kohal on sihiks, et taseme- ja täiendusõppe võimalused küsimus – kuidas tagada vajalikul arvul hea siseturvalisuse valdkonnas oleksid paindlikud. Kui väljaõppega ja motiveeritud personali, et pakkuda seni oleme tasemehariduse pakkumisel peamiselt piisaval tasemel siseturvalisuse teenuseid111? keskendunud noortele, siis demograafilistest Rahvastiku vananemine, sh tööjõuturule sisenevate muudatuste tõttu näeme vajadust laiendada siht- noorte arvu vähenemine112 ja eriteenistujate siirdu- gruppi üle 30-aastaste inimestega, kel juba on töö- mine pensionile, toob kaasa raskusi siseturvalisuse kogemus ja enamasti ka lapsed, ning neile on paind- teenuste pakkumiseks vajalike teenistujate leidmi- lik õppekorraldus ainus võimalus ühitada töö-, pere- sel. Konkurents asutuste vahel ja kandidaatidele ja koolielu. esitatavad kõrged nõuded süvendavad tööjõu- 2021. aastal oli Sisekaitseakadeemias ühele õppe- nappusest põhjustatud probleeme. Täpsemini lah- kohale esitatud avalduste arv avalikul konkursil kub igal aastal teenistusest u 800 töötajat, neist prognoositust kõrgem. Siseturvalisuse valdkond on 420 eriteenistujat. Teenistusest lahkuvate eri- seoses kriisiga rohkem avalikkuse tähelepanu all teenistujate arv suureneb veelgi. Prognoosi järgi olnud ning huvi eesliini töö vastu on suurenenud nii läheb järgneva viie aasta jooksul pensionile noorte kui karjääripööret tegevate inimeste seas. keskmiselt 200 eriteenistujat aastas. Seetõttu on avalduste arv olnud viimastel aastatel Personalinappus siseturvalisuse valdkonnas toob olulises tõusutrendis ning puudu on õppekohti, et igapäevaülesannete täitmise keerukuse kõrval huvilisi piisavalt vastu võtta. 2022. a vastuvõtt kaasa ka riski, et võimalike ulatuslikumate kriiside näitas kandideerijate arvu langust, mis võib korral on abi osutajad ülekoormatud ja teenuste trendina jätkuda. pakkumine raskem. Vajame juurde märkimis- Väliskeskkonna kiiretele muudatustele opera- väärselt rohkem inimesi, et tagada valmisolek tiivseks reageerimiseks peaksime senisest kiire- siseturvalisuse ülesannete täitmiseks kriiside mini suutma pakkuda uute teadmiste omanda- korral. Seetõttu on vajalik leida parimaid ja miseks täiendusõpet. paindlikke võimalusi, et suurendada personali siseturvalisuse valdkonnas ja tööd automatiseeri- da. Kutseliste teenistujate kõrval on oluline ka 111 Siseturvalisuse teenused on kasutatud üldmõistena katmaks ohutuse ja turvalisuse tagamisega tegelevaid asutusi, vabaühendusi ning ettevõtteid 112 Rahvastikuprognooside järgi ligikaudu 13% aastaks 2040 (allikas: Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi taustamaterjal „Eesti 2035“ faktileht, november-detsember 2018). 113 Vabatahtliku tegevuse arendamist on käsitletud meetmes „Ennetav ja turvaline elukeskkond“. 117 Sisekaitseakadeemia muutub väärtuslikuks kasvavad ja üha keerukamad valdkondlikud ning partneriks teadus-, arendus- ja innovatsiooni ühiskondlikud väljakutsed ja probleemalad, teisalt valdkonnas aga praegu olemasolevate lahenduste piiratus või puudulikkus, mille tõttu on paratamatult vaja 2021. aasta lõpus eraldas Vabariigi Valitsus uuendusi. Sisekaitseakadeemiale teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõstmiseks 3,765m miljonit eurot Siseturvalisuse valdkond on juba praegu avatud järgmiseks neljaks aastaks. Siseturvalisuse innovatsioonile, mis hõlmab tööprotsesse ja valdkonna teemadele pühendatud uurimiskeskus juhtimist, töötajate mõtteviisi ja tööharjumusi, aga toetab Siseministeeriumi valitsemisala asutusi nii ka suutlikkust luua ja ellu rakendada uusi ideid ning tõenduspõhises poliitika kujundamises ja ellu- võtta kasutusele uuenduslikke tehnoloogilisi viimises, kui ka innovaatiliste toodete arendamisel. lahendusi. Samas on valdkonnas vajalik praeguste Julgeolekukeskkond meie ümber on heitlik, mis- teadmiste ja oskuste piiri ulatuslikult laiendada, tõttu on oluline teadmispõhise info jagamine ka võtta kasutusele oluliselt enam nutikamaid, laiemale avalikkusele. Saadud lisarahastusega tõhusamaid, kiiremaid ja täpsemaid lahendusi. soovime aluse panna sisejulgeoleku valdkonnas Siseministeerium töötas 2020. aastal välja Tallinna koolkonna loomisele. Lisaks loodi 2022. hindamismetoodika innovatsioonisüsteemide aastal „Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arengu seiramiseks, mis võimaldab hinnata arenduskeskus“, mille peaeesmärgiks on satelliit- ja asutuse muutumis- ja kohanemisvõimet. 2021. mehitamata lennuvahendite seiretehnoloogia ning aastal hinnati Päästeameti innovatsiooniküpsust. mehitamata lennuvahendite tuvastamise, tõrje ja 2022. aastal viidi hindamine läbi PPA-s ja digikriminalistika integreerimine siseturvalisuse Häirekeskuses. Kõik kolm asutust asuvad teisel valdkonna teenustesse. Keskus oleks edaspidi tasemel, mis tähendab, et organisatsioonil on koostööpartner ka kaitsetööstusettevõtetele uute innovatsioonijanu, aktiivselt otsitakse viise tehnoloogiate katsetamisel siseturvalisuse innovatsiooni rakendamiseks ja järjepidevalt valdkonnas. kasvab innovatsiooni kogemuste pagas. Süsteemne innovatsioon aitab senisest Innovatsiooni jaoks on vaja keskkonda, mis seda soosib. Kõigi kolme organisatsiooni inimesed on tõhusamalt lahendada siseturvalisuse innovaatilised, sellele aitab kaasa organisatsiooni- valdkonna probleeme kultuur, kuid järgmisele küpsustasemele jõud- Arengukava perioodil oleme uue ajastu lävel, mil miseks tuleks võimaldada töötajatele rohkem aega inimese ja tehnoloogia koostöövõime saab olema arendustööks. Siseturvalisust pakkuvad asutused määrava tähtsusega. Neljas tööstusrevolutsioon soosivad innovatsiooni. Arendusprotsessides on ning digi- ja infoajastu on kujundanud keskkonna, kõige rohkem takistusi seotud IT-arendustega. mis vajab uudse paradigma kujundamist, et Seega, on vaja kasutusele võtta parimad saavutada eelseisval kümnendil siseturvalisusega tehnoloogilised lahendused, mis võimestaksid seotud eesmärgid. Uus ajastu on toonud kaasa valdkonna inimeste tegevust ja arvestaksid uute suurte probleemide tekke, ent pakub ka uusi väheneva tööjõuga. Sealhulgas tuleb arendada võimalusi ja tööriistu, sh eeltoodud personali- välja suutlikkus tarkade tehnoloogiate lõimimiseks probleemidega tegelemiseks. Uue ajastu üks tööprotsessidesse115 ja kasvatada suutlikkust olla olulisimaid märksõnu on innovatsioon114. Vajaduse tulevikuks valmis116. rakendada innovatsiooni tingivad ühelt poolt 114 Innovatsioon on uuenduslike ideede arendamise protsess, mille tulemusena on ellu viidud konkreetsed muudatused, mis parandavad olulisel määral süsteemi toimimist. Innovatsiooni mõiste sisaldab endas nii 1) uute toodete/teenuse loomist (tooteinnovatsioon); 2) toodete/teenuste osutamise protsessi muutumist tõhusamaks ja/või paindlikumaks (protsessiinnovatsioon); 3) juhtimisstruktuuri ja – meetodite muutmist (organisatsiooniline innovatsioon). Samuti võib innovatsioon olla järkjärguline olemasolevate lahenduste parandamine (järkinnovatsioon) või midagi murranguliselt uut (radikaalne innovatsioon). 115 Ava- ja suurandmete analüüsimine ja kasutamine, tehisintellekti ja masinõppe lahenduste sissetoomine, automatiseerimine ja autonoomsete süsteemide kasutuselevõtt, tarkade sensorite ja muude uute teadmusallikate kasutamine, asjade interneti rakendamine tööprotsessides jpm. 116 Tulevikuks valmisolek, sh võimekus tuleviku arenguid ette näha ja modelleerida. Aga ka sekkumisvajaduse ennustustäpsuse suurendamine (ingl predictive policing), mis võimaldab ennetavat tegutsemist. 118 Meetme olulisemad väljakutsed aastatel 2023–2026 • Piisaval arvul töötajate tagamiseks väärilise töötasu ja töötajate väljaõppe tagamine. Peame garanteerima piisavas mahus õppekohti, kvaliteetsel ja moodsal tasemel õppe ning õppimistingimused. Selleks arendame taristut rahvusvaheliselt õppe-, teadus- ja innovatsioonikoostöö võimestamiseks eelkõige Väike- Maarjas, Narvas ja Tallinnas. Rikastame kaasaegsete tehnoloogiliste lahendustega õpi- ja treeningkeskkondi ning jätkame olemasolevate nutikat kasutust. Selleks arendame välja Väike-Maarja harjutusväljaku ja Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksi ühiselamud. • Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusvõimekuse suurendamine. Muudame akadeemia tugevaks turvalisuse ja julgeoleku teaduse suundumuste kujundajaks ning saavutame teadusasutuseks evalveerimise. 2022. aasta eesmärk oli täiendavate teadurite palkamine ja kaugseire keskuse käivitamine. Järgneva kolme aasta eesmärk on Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusvõimekuse välja arendamine lähtuvalt siseturvalisuse strateegilistest arenguvajadustest ning selle jätkusuutlikkuse kindlustamine nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt. • Sisekaitseakadeemia rolli täpsustamine kriiside ennetamisel ja kriisideks reageerimiseks. Kavas on luua terviklik kontseptsioon, milline on Sisekaitseakadeemia roll kriiside ennetamisel nii taseme- ja täiendõppes kui ka teadus- ja arendustegevuses ning milliseid võimalusi saab Sisekaitseakadeemia pakkuda kriisidele reageerimisel. 119 Alameede ehk programmi tegevus 5.1. Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias Eesmärk Tasemeõpe aitab tagada siseturvalisuse valdkonnas piisava teenistujate järelkasvu. Täienduskoolituste abil on töötajate teadmised ja oskused pidevalt ajakohastatud ning toetavad töökohale seatud ootuste ja eesmärkide täitmist. Mõõdikud 2020 2021 Mõõdiku nimi 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas tegelik (tegelik) Nominaalajaga lõpetajate osakaal 83,73% ≥ 80% (86,51%) ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% SKA Täiendkoolituses aasta jooksul osalenud õppijate arv 4932 ≥ 4000 (5899) ≥ 4000 > 4000 > 4000 > 4000 > 4000 Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastab oma teenuste raha Sisekaitseakadeemia ja pakub tasemeõppe läbiviimise teenust ja täiendusõppe teenust. Sisekaitseakadeemia valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste sisejulgeolekuasutustele (sh politsei, piirivalve, päästeala, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteem). Õppetöö toimub 16 õppekaval. Alates 2022. aastast on akadeemial õppeõigus rahvusvahelises ühisõppekavas Strateegiline piirihaldus. Õppekavadele vastuvõtt ei ole alati regulaarne ja stabiilne ning riiklik koolitustellimus konkreetsetele õppekohtadele pannakse paika ametite, akadeemia ja Siseministeeriumi koostöös sõltudes siseturvalisuse valdkonna personalivajadusest. Täiendusõppes keskendub Sisekaitseakadeemia teemadele, mis on otseselt seotud tasemeõppe õppekavadega. Ligi 80% koolituse mahust viiakse läbi Siseministeeriumi valitsemisala asutustele ja teistele oma partnerametitele. Samas on aina enam akadeemia klientideks teised turvalisust tagavad organisatsioonid (ametid, inspektsioonid, turvafirmad, munitsipaalpolitsei, kaitsevägi), samuti suured era- ja riigiettevõtted (Tallink Grupp AS, AS Tallinna Lennujaam jt). Lisaks korraldab Sisekaitseakadeemia 17 gümnaasiumis sisekaitseõpet, pöörab järjest rohkem tähelepanu vabatahtlike koolitamisele (abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad) ja kaasab ka laiemat sihtrühma turvalisuse ja sisejulgeoleku erinevate aspektide üle arutame (loengusari „Turvaline Eesti“). 120 Võimekus 5.1.1. Sisekaitseakadeemia tasemeõpe ja täiendkoolitus Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada 1. Tagatud on siseturvalisuse valdkonna teenistujate piisav järelekasv ning töötajate teadmised järgmised asutused: SKA ja oskused on pidevalt ajakohastatud. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid 1.1. Suurendatud on siseturvalisuse väljaõppe võimalusi, sh politseihariduse õppekohtade arvu, SKA PPA 2023–2026 RE loodud mikrokraadi ja rahvusvahelisi õppekavu. 1.2. Uuendatud on tasemeõppe õppekavad ja välja on töötatud täiendõppe õppekavad küber- SKA PPA, SMIT, SIM 2023–2024 RE/ lisavajadus kuritegevuse vastaseks võitluseks alg- ja kesktasemel. 1.3. Loodud on terviklik kontseptsioon, milline on Sisekaitseakadeemia roll taseme- ja täiendõppes SIM, PPA, PÄA, SKA 2023–2024 RE/ lisavajadus kriiside ennetamisel. HÄK, RK 1.4. Loodud on FRONTEXi väljaõppekeskuse kontseptsioon ja alustatud on koolitustega Ida- SKA PPA, SIM 2023–2026 RE/ lisavajadus Virumaal. 1.5. Arendatud on taristut rahvusvahelise õppe-, teadus-, arendus- ning innovatsioonikoostöö SKA SIM, PPA, PÄA 2023–2026 Lisavajadus võimestamiseks, eelkõige Väike-Maarjas, Narvas ja Tallinnas. 121 Alameede ehk programmi tegevus 5.2. Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus Eesmärk Sisekaitseakadeemia on väärtuslik partner siseturvalisuse valdkonnale teadus- ja tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks ning innovaatiliste lähenemiste ja lahenduste kasutuselevõtu toetamisel. Mõõdikud 2021 Mõõdiku nimi 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas tegelik Täiskohaga teadurite arv Sisekaitseakadeemias (31.12. 3,5 8 12 14 16 16 Sisekaitseakadeemia info) Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastab oma teenuste raha Sisekaitseakadeemia ja pakub selleks teadusarenduse ja innovatsiooni korraldamise teenust. Sisekaitseakadeemia teadustegevusel on kaks põhieesmärki – toetada õppeprotsessi, õppevahendite ja õppejõudude pidevat arengut ning luua uusi teadmisi ja innovaatilisi lahendusi nii akadeemiale kui ka avalikule ja erasektorile. Akadeemias viiakse läbi rakendusuuringuid, tehakse koostööd ja pakutakse konsultatsioone kõigile organisatsioonidele, kes aitavad luua turvalisust ja tagada julgeolekut nii Eestis kui ka mujal maailmas. Eesti Teadusinfosüsteemi teadustegevuse koondülevaates hoiab Sisekaitseakadeemia juhtpositsiooni teiste sarnaste rakenduskõrgkoolide arvestuses. Sisekaitseakadeemia annab välja inglisekeelset teadusajakirja „Proceedings, Estonian Academy of Security Sciences" ja alates 2022. aastast eestikeelset „Turvalisuskompassi“. 122 Võimekus 5.2.1. Sisekaitseakadeemia kui siseturvalisuse valdkonna kompetentsikeskus Võimekuse eesmärk 1. Sisekaitseakadeemia viib läbi teadus- ja arendustööd, sealhulgas teeb rakendusuuringuid Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada ning annab eksperdiarvamusi akadeemia tegevusvaldkondades, aitab kaasa järgmised asutused: SKA innovatsioonile ja teadmiste siirdele. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE ja välisvahendid Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid 1.1. Suurendatud on Sisejulgeoleku instituudi TA võimekust siseturvalisuse ja sisejulgeoleku SIM, PPA, PÄA, uurimiskeskuse ja mõttekojana. Pannakse alus sisejulgeoleku valdkonnas Tallinna SKA 2023–2029 RE/ välisvahendid KAPO, HÄK koolkonna loomisele. 1.2. Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskus pakub siseturvalisuse SIM, PPA, PÄA, valdkonnas läbi teadus- ja arendustegevuse ametkondade üleseid rakendusuuringuid ja SKA KAM. 2023–2026 RE oskusteavet kaugseiretehnoloogiatega kaasnevate võimaluste integreerimiseks Lennuakadeemia tegevusvaldkondadesse. SIM, PPA, PÄA, 1.3. Loodud on süsteem akadeemilise personali teadustegevuse toetamiseks ja SKA HÄK, JUM, 2023–2026 RE/ välisvahendid siseturvalisuse valdkonna teadlaskonna kasvu toetamiseks, sh doktorantuur. EMTA 1.4. Välja on arendatud süsteem siseministeeriumi valitsemisala asutustest Sisejulgeoleku SIM, PPA, PA, Instituudi uurimisgruppide juurde tööle roteerumiseks. Roteeruvatele töötajatele SKA KAPO, HÄK, 2024 RE tagatakse palga säilitamine ning võimalus naasta endisele ametikohale. SMIT 1.5. Suurendatud on teadus- ja arenduskoostöö mahtu ning nähtavust ja arvestamist poliitika RE/ välisvahendid/ SKA 2023–2026 kujundamisel koostöös teadusasutuste ja teiste partneritega Eestis ning rahvusvaheliselt. lisavajadus 1.6. Sisekaitseakadeemia on evalveeritud teadusasutusena. SKA SIM, HTM 2023–2027 RE/ lisavajadus 123 Alameede ehk programmi tegevus 5.3. IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole Eesmärk IKT teenused on töökindlad ning kasutajate rahulolu teenustega on kõrge. Meetme mõõdikud 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas SMIT, rahulolu Teenuse kasutajate rahulolu 77% - ≥ 77% - ≥ 77% - uuring Programmi tegevuse sisu kirjeldus Selle programmi tegevuse alla on koondatud Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse poolt pakutavad teenused teistele valitsemisaladele. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 13 teenust, näiteks: väärteomenetluse portaali teenus, mitu IKT teenust Transporiametile, samuti Rahapesu Andmebüroole. 124 4. Programmi juhtimiskorraldus Ülevaade programmi ulatuse, koostamise, muutmise ja seire korraldusest Programm ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi kaudu oma teenuste raha planeerivad ministeeriumid ning selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele. Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Programmi elluviimist juhivad ja järelevalvet selle elluviimise üle teevad järgmised Siseministeeriumi asekantslerid: 1) sisejulgeoleku asekantsler (1., 2., 3. ja 4. meede), 2) pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler (1, 2. ja 3. meede) ja 3) varade asekantsler (5. meede). Programmi elluviimises osalev ministeerium koostab igal aastal oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta ülevaate ja esitab selle lähtudes kokkulepitud tähtajast Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest. Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis võimekuste tulemuste ja alatulemuste juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita). Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel. Poolte rollid probleemide lahendamisel Siseturvalisuse eesmärkide saavutamiseks on tähtis nii riigiasutuste kui ka teiste poolte roll. Riigiasutused koostöös Siseturvalisuse- ja õiguskaitse asutused Kohalik omavalitsus, kohalikud nõukogud Siseturvalisuse vabatahtlikud, seltsid, eraettevõtted, muud ühendused Igaühe panus Joonis. Siseturvalisuse eesmärkidesse panustamise tasandid Siseturvalisuse programmis on täpsustatud riigiasutuste ja sealhulgas siseturvalisuse- ja õiguskaitseasutuste rollid ja täpsed tegevussuunad turvalisuse eesmärkide saavutamisel. Programmis on kirjeldatud oodatavad tulemused, millega seotud pooled oma teenuste ja asutuste tegevuskavade kujundamisel arvestavad. Arengukavas on täpsustatud ka tegevussuundasid seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende koostööorganitega. Nende peamine roll turvalisusele kaasaaitamisel on see, et nad kujundavad kohaliku elukeskkonna, peavad haridusasutusi (turvaline õpikeskkond ja turvalist käitumist kujundav õpe), osutavad 125 sotsiaalteenuseid- ja toetusi, tegelevad ruumilise planeerimisega, edendavad avaliku korra kaitset ja ohutust ning võtavad asjakohase rolli kohalikul tasandil asetleidvate ohtude ja korrarikkumiste ennetamisel, võimestavad kogukondi ja üksikisikuid, edendavad koostöö- ja ennetusvõrgustikke, viivad kohalikul tasandil ellu riiklikke programme, korraldavad inimestele elutähtsaid teenuseid, tagavad toimepidevuse plaani kõigi nende korraldavate teenuste toimimise jaoks ka kriiside ajal, aitavad kaasa piirkondlikule koostööle kriiside ajal. Oluline panus on teistelgi pooltel, kelle turvalisust suurendava rolli soodustamisele programmis ka tähelepanu pööratakse: Kehtiv korrakaitseseadus näeb igaühel rolli turvalisuse loomisel ehk avaliku korra tagamisel. Eelkõige saab igaüks turvalisuse tagamisse panustada, vähendades iseenda riskikäitumist, suurendades ohutust, et ei oleks vaja tagajärgedega tegeleda. Programmis on ette nähtud mitmesuguseid sekkumisi, mis aitavad kaasa inimeste teadlikkuse, oskuste ja valmisoleku suurenemisele. Siseturvalisuse valdkond toetub peale kutseliste teenistujate ka vabatahtlikele, kes panustavad nii sündmuste lahendamisse kui ka oma piirkonna turvalisuse hoidmisesse, ohtude ennetamisse. Arengukavas on kokku lepitud suunad, millega vabatahtliku tegevuse edendamisel arvestada. Riigiasutuste kõrval on turvalisuse suurendamisel roll eraettevõtetel. Turvaettevõtted näiteks on mitmes kohaliku omavalitsuse üksuses lepingupartnerid avalikus kohas korra tagamisel, peale selle panustavad turvaettevõtted ennetustöösse nii oma klientide nõustamisel kui ka kogukondade turvalisuse loomisel laiemalt (nt kohaliku omavalitsuse üksuste nõustamine, osalemine turvalisusega tegelevate komisjonide töös, turvaettevõtete koostöö siseturvalisuse vabatahtlike ühendustega jne). Vähetähtsaks ei saa pidada mitmesuguseid ennetustooteid pakkuvate ettevõtete rolli, kes pakuvad nii kohustuslikke tooteid (nt suitsuandur) kui ka vabatahtlikke (nt targa maja lahendused). Programmis pööratakse tähelepanu, et riigiasutused aitaksid parandada eeldusi, sh õiguslikke, soodustamaks ettevõtete rolli turvalisuse suurendamisel. Ka teised äri- ja vabaühingud saavad siseturvalisuse tagamisse panustada, näiteks toimida õiguspäraselt, teha koostööd ning tunnustada ja toetada siseturvalisuse vabatahtlikke. Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega117 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA SISETURVALISUSE PROGRAMM Eesti 2035 Eesti säästva arengu riiklik Kriminaalpoliitika põhialused strateegia Säästev Eesti 21" aastani 2030 üldised suunad, eeldused üldised suunad säästvaks julgeoleku ja turvalisuse suunad kuritegevuse- arenguks, heaolu kasv, tagamiseks vastase võitluse osas ühiskonna sidusus täpsustab seatud sihte, aitab kaasa jätkusuutliku arvestab läbivalt valdkondade panust arengu eeldustele sh põhialustega turvalisuse loomisel ühiskonna sidususele Rahvastiku tervise Heaolu arengukava Liiklusohutusprogramm arengukava 2 1 –2 2 2 1 –2 2 2 2 –2 vigastussurmade, õnnetuste sotsiaalne turvalisus, Liiklussurmade sh elu, ja alkoholi tarbimise rändepoliitika tervise ja varajahjude vähendamine, eesmärkidele tugi vähendamine vaimne tervis ei dubleeri, aga arvestab ja vigastussurmade, elukvaliteedi paranda- aitab kaasa sh hoiakute, riskeeriva käitumise mine, kogukondade keskkonna, järelevalve vähendamine elavdamine, turvatunne kaudu 117 – tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. – tähistab siseturvalisuse mõju teise arengudokumendi sihtidele. 126 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA SISETURVALISUSE PROGRAMM Riigikaitse arengukava Haridusvaldkonna Noortevaldkonna arengukava 2 22–2 1 arengukava 2 21–2 2 21–2 sisejulgeoleku tagamine, toetab inimeste heaolu ja asutuste valmisolek kriisi noorte aktiivsus, turvalisust üldoskuste või rünnaku ajal, Eesti ise- arendamise, ühise üksijäämise ja seisvuse, suveräänsuse ja eemaldumise ennetus kultuuri- ja väärtusruumi kaudu; sh toetav turvavõrgustik põhiseadusliku korra kaitse turvaline õppekeskkond eeldused tipuvõimetele, täpsemad suunad ennetus-tööle täpsustab tavaolukorras täpsemad tegevussuunad ja sh noorsootööle, ja mitteriigikaitseliste ennetuse ja ohutu et aidata kaasa kriiside jaoks vajalikku käitumise edendamiseks sotsiaalsetele oskustele ja riskikäitumise vähendamisele Kultuuri arengukava Spordipoliitika põhialused Sidusa Eesti arengukava 2 21–2 aastani 2030 2 21–2 mitmekesisust väärtustav ja ühiskonna sidusus, jagatud turvatunnet toetav noorte positiivse riigiidentiteet, kohanemise kultuuriruum; kaasamise käitumise ja ühiskondliku toetamine, kodanike ja osalemise toetamine vastutuse edendamine algatav hoiak, kodaniku- ühiskonna võimestamine inimeste osalemise ja üldised suunad, eeldused kogukondliku koos- kaudne mõju, nt julgeoleku ja turvalisuse tegutsemise spordiga seotud tagamiseks, vabatahtliku soodustamine ennetustegevused tegevuse populariseerimine Transpordi ja liikuvuse Kiirgusohutuse riiklik Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2 21–2 arengukava 2 1 –2 2 valdkonna arengukava 2030 Turvaline transpordi taristu, riskeeriva käitumise toiduohutus ja sellega vähendamine, Schengeni valmisolek kiirgushäda- seotud tööohutus; maa- piiriturvalisuse nõuetega olukordadeks ja rannakogukondade arvestamine rahvusvahelise elujõulisus kauba- ja reisijateveo osas Liiklussurmade ja sh elu ja turvaline elukeskkond on tervise, varakahjude olulised tegevussuunad eeldus põllumajanduse vähendamine ennetuse kriisideks valmisolekuks arengukava eesmärkidele ning kiire abi pakkumisega Kliimamuutustega Välispoliitika arengukava kohanemise arengukava 2030 Eesti digiühiskond 2 aastani 2030 üldised suunad kliimamuutuste julgeolekut toetava rahvus- vahelise keskkonna sihid küberjulgeoleku- ja mõjuga kohanemiseks, turvalisuse osas, Eesti haavatavuse kujundamine, rahvus- vaheliste suhete edenda- ennetus ja teavitus vähendamiseks, eeldused keskkonnakahju ja inim- mine, reisimise riski- kannatuste vähendamiseks kommunikatsioon, rahvastiku- küberkuritegevuse vastane halduse toetamine Eesti maine võitlus, üldised eeldused kujundamise kaudu inimeste ennetavaks pääste- ja kriisireguleerimis ja Hoiakuks, E-residentsuse hädaolukordadeks valmisoleku arvestab tegevussuundadega, ja digitaalse identiteedi riskide edendamine, äärmuslike mõjutab eri poliitikate maandamine, piiriüleste e- ilmastikuolude riskide kujundamisega Eesti teenuste ja digitaalsete maandamine rahvusvahelist mainet dokumentide edendamine 127 Lisainformatsioon www.siseministeerium.ee/stak2030 128 KÄSKKIRI 19.01.2023 nr 1-3/8 Programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ kinnitamine Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2 punktide 2 ja 23 alusel 1. Kinnitan programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ ja selle programmi meetme „Kindel sisejulgeolek“ salajase osa. 2. Tunnistan kehtetuks siseministri 13. jaanuari 2022. a käskkirja nr 1-3/4 „Programmi „Siseturvalisus 2022–2025“ kinnitamine“. 3. Käskkirja rakendatakse alates 1. jaanuar 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa 1. Programm „Siseturvalisus 2023–2026“ Lisa 2. Programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetme „Kindel sisejulgeolek“ salajane osa (SALAJANE)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel