Rahandusministeerium · 20. jaanuar 2023
Sisu (failidest)
Lisa 1. Siseministri käskkirja „Programmi
„Kogukondlik Eesti 2023–2026“ kinnitamine“
juurde
Programm „Kogukondlik
Eesti 2023–2026“
Eestis on aktiivsed, avatud, haritud ja ettevõtlikud inimesed, kes kogukondade ja vabaühenduste kaudu
seisavad demokraatlike väärtuste, sidusa ning vaba ja turvalise ühiskonna eest ning võtavad vastutust
ja panustavad riigi kestlikusse. Riigis on mitmekesised läbipaistvad kodanikualgatuse toetamise
võimalused ja toetatakse uusi lähenemisi ja lahendusi ning võimaldatakse kogukondadel otsuste
tegemisel kaasa rääkida.
1
SISUKORD
PROGRAMMI SISU LÜHIKOKKUVÕTE 3
PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA EELARVE 4
Programmi eesmärk 4
Programmi eelarve 4
Programmi mõõdikud 4
OLUKORRA ANALÜÜS 5
Teadlikud ja aktiivsed elanikud 5
Võimekad ja hoolivad kogukonnad 7
Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted 8
Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine 10
Võimekad usulised ühendused 11
OLUKORRA ANALÜÜSI KOKKUVÕTE 12
MEETMED JA PROGRAMMI TEGEVUSED 13
MEEDE: Kodanikuühiskonna mõju ja areng 13
Programmi tegevus 1: Kogukondliku arengu toetamine 14
Alaeesmärk 1.1: Teadlikud ja aktiivsed elanikud 14
Alaeesmärk 1.2: Võimekad ja hoolivad kogukonnad 17
Alaeesmärk 1.3: Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted 19
Alaeesmärk 1.4: Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine 21
Programmi tegevus 2: Usuvabaduse tagamine 23
Alaeesmärk 2.1: Võimekad usulised ühendused 23
PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS JA PROGRAMMI KOOSTAMISEST 24
Programmi juhtimiskorraldus 24
Programmi seosed teiste arengudokumentidega 24
Programmi koostamine 24
2
Programmi sisu lühikokkuvõte
Programmi nimetus Kogukondlik Eesti
Tulemusvaldkond Sidus ühiskond
Valdkonna arengukava Sidusa Eesti arengukava 2021–2030
Programmi periood 2023–2026
Programmi eesmärk Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv
riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi
ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad
elukeskkonda.
Peavastutaja Siseministeerium
Kaasvastutajad või teised Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium,
partnerid, kes aitavad Rahandusministeerium, Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja
programmi eesmärkide Kommunikatsiooniministeerium, Justiitsministeerium
saavutamisele kaasa, kuid ei Nimetatud pooltega seonduv on lisatud dokumenti informatiivselt, et anda
planeeri oma teenuste raha valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende täpsemad tegevused, teenused ja
selles programmis raha on kavandatud mujal.
Siseministeerium jätkab 2002. aastal Riigikogus heaks kiidetud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni
(EKAK) eesmärkide ja põhimõtete elluviimist. Selleks koostati kodanikuühiskonna programm aastateks 2022–
2025, mida uuendatakse igal aastal ja mis on jätkuks varem kehtinud „Kodanikuühiskonna arengukavale 2015–
2020“ ja varasematele arengukavadele. Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonda panustavas programmis
täpsustatakse nelja-aastast eelarvevaadet, mis vastab tegevuspõhise riigieelarve põhimõtetele ja mis seotakse
pakutavate teenustega. Programm aitab ellu viia „Sidusa Eesti arengukava“1. Programmi üldeesmärk on tugev
kodanikuühiskond ning see lähtub riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidest „Eestis elavad arukad,
tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ ja „Eesti on
uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. Programmi peamine erinevus valdkonna eelmiste
arengudokumentidega on poliitika kujundamises osalemise asemel keskendumine inimeste ja kogukondade
aktiivsusele. Programmis keskendutakse kodanikuühiskonna mõju suurendamisele ja arengu toetamisele, et
aastaks 2030:
● osalevad eri vanuses Eesti elanikud ühiskondlikus elus ja kodanikuhariduses,
● on kogukonnad võimekad ja hoolivad,
● on vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted oma eesmärkide saavutamisel võimekad ja jätkusuutlikud,
● on poliitika kujundamine läbipaistev ja kaasav,
● on usuvabadus kehtiva õiguskorra raames tagatud.
Programmil on üks meede „Kodanikuühiskonna mõju ja areng“ ja kaks programmi tegevust (programmi
tegevuste eesmärgid on arusaadavuse huvides liigendatud alaeesmärkideks):
PROGRAMMI TEGEVUS
PROGRAMMI TEGEVUS 1: Kogukondliku arengu toetamine 2: Usuvabaduse
tagamine
Alaeesmärk 1.1 Alaeesmärk 1.2 Alaeesmärk 1.3 Alaeesmärk 1.4 Alaeesmärk 2.1
Teadlikud ja Võimekad ja Võimekad Läbipaistev ja Võimekad usulised
aktiivsed elanikud hoolivad vabaühendused ja kaasav poliitika ühendused
kogukonnad sotsiaalsed kujundamine
ettevõtted
1
Lisainfot leiab aadressilt https://www.siseministeerium.ee/et/rahvastiku-ja-sidusa-uhiskonna-arengukava-2021-2030.
3
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk
Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on
väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja
ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda.
Programmi eelarve
Eelarve jaotus (eurodes) 2023 2024 2025 2026
Programmi tegevus 1: Kogukondliku arengu toetamine 8 794 016 3 928 299 4 269 269 3 960 012
Programmi tegevus 2: Usuvabaduse tagamine 992 491 792 807 795 536 798 065
KOKKU 9 786 507 4 721 107 5 064 805 4 758 077
Programmi mõõdikud
Algtase 2021
Mõõdiku nimi 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
(2019/2020) (tegelik)
Vabatahtlikus
Vabatahtlikus tegevuses ≥ 49%
49% ≥ 49% ≥ 49% ≥ 49% 50% 50% tegevuses
osalemise määr (-)
osalemise uuring
Osakaal elanikest, kes
tunnevad, et neil ei ole Eesti ühiskonna
< 48%
võimalust mõjutada 48% < 48% < 48% < 48% < 48% < 48% integratsiooni
(-)
ühiskonda (täiesti nõus ja monitooring
pigem nõus)
Ameerika
Eesti vabaühenduste ≤ 2,1 Ühendriikide
2.1 ≤ 2,1 ≤ 2,1 ≤ 2,1 2.0 2.0
elujõulisuse indeks (-) arengukoostöö
agentuur (USAID)
Seda, kui palju elanikke osales viimase 12 kuu jooksul vabatahtlikus tegevuses uuriti viimati 2019. aastal.
Uuringust selgus, et kuue aastaga on vabatahtlikus tegevuses osalenud inimeste osakaal suurenenud ligi
viiendiku võrra (18%) ja praegune tase on Eesti puhul väga hea. Arvestades, et tulemusi mõjutasid nii Eesti
Vabariigi 100. aastapäeva sündmused kui ka haldusreform, kuna need aktiveerisid elanikke, on programmis
sihiks seatud seda taset hoida.
Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda – uuringus paluti väitele „Teil ei ole
võimalust mõjutada ühiskonda“ valida sobivaim vastus. Variandid olid: „täiesti nõus“, „pigem nõus“, „pigem ei ole
nõus“, „ei ole üldse nõus“ ja „ei oska öelda / soovi vastata“. Arengukava elluviimisel on sihiks, et väheneks nende
inimeste osakaal, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust ühiskonda mõjutada. See mõõdik aitab seega kaudsemalt
hinnata nii riigi inimesekesksust, inimeste väärtustatust ja ka nende kaasatust ühiskondlikku tegevusse.
Eesti vabaühenduste üldist elujõulisust mõõdetakse Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuuri (USAID)
indeksiga järgmise seitsme mõõtme alusel: seadusandlik keskkond, organisatsioonide tegutsemisvõime,
majanduslik elujõulisus, huvikaitse ja poliitikate mõjutamine, teenuste osutamine, taristu ja avalik maine. Eesti
tase on püsinud aastaid sama ja seetõttu on programmi siht kodanikuühenduste elujõulisust aastaks 2030
märkimisväärselt parandada. (Kodanikuühendust on programmis käsitletud vabaühendusele sünonüümina.
Kodanikuühendused on kodanikualgatuslikud mittetulundusühingud.)
Kodanikuühiskonnana mõistetakse inimeste omaalgatuslikku koostööd, et ellu viia oma huve ning osaleda avalike
asjade arutamises ja nende üle otsustamises, ent ka sellist koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja
institutsioone. Kodanikuühiskonna tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osaks ka
ajakirjandust, erakondi, kohalikke omavalitsusi, usulisi ühendusi, ametiühinguid jne.
4
Olukorra analüüs
Teadlikud ja aktiivsed elanikud
Demokraatliku riigina on Eestis oluline anda inimestele teadmisi ja oskused, et mõjutada neid tegutsema
kodanikuna. Inimeste võimestamine kodanikena algab sellest, kuidas on inimestel võimalik oma elu kujundada,
poliitikat mõjutada ning kuidas on täidetud selle eeldused ja praktikas kasutamise võimalused.2 Mida rohkem
inimesi oma kodanikurolli asjatundlikult täidab, seda tugevam on demokraatia rohujuuretasandil.
Kodanikualgatus võib olla ka ühekordne individuaalne algatus. Hea kodanik on ka patrioot, kes on valmis oma
riigi ja kaaskodanike heaks oma osa andma. Piisav teadmistepagas ja silmaring aitavad seda teha mõjusalt,
osates sealjuures arvestada rahvusvahelist konteksti ja huvide mitmekesisust.
Oluline teema on Eesti inimeste riigiidentiteet ja kodanikuteadmised ning neid edendav kodanikuharidus3, mis
aitavad kaasa kodanike paremale osalemisele poliitikas ja neil kaasa rääkida oluliste otsuste langetamisel.
Väljaspool kooli ja koolidega koostöös pakutakse teatud võimalusi kodanikuhariduse omandamiseks – nii toimib
näiteks Kogukonnapraktika programm, Ettevõtlik kool, Changemakers Academy programm, Kaubandus-
Tööstuskoja programm „Tööle kaasa“, Junior Achievementi ettevõtlusõpe jpt. Peale nende tegeleb
kodanikuharidusega oma valdkonnas Kaitseministeerium koos Kaitseliiduga „Isamaalise hariduse programmis“
ning Kultuuriministeerium muuseumite kaudu. Väljaspool kooli on võimalik kodanikuharidust omandada
osaledes noorteorganisatsioonide, -ühingute ja -volikogude töös. Samal ajal on paljud koolivälised programmid
killustunud, poliitilise kodanikuosaluse teemasid vähe kaetud ja kodanikuhariduse pakkumine pole seotud kooli
igapäevaeluga. Oma roll kodanikuhariduse pakkumisel on kauni kodu ja aasta küla valimisel ning sädeinimeste,
kogukondade jt tunnustamistel. Need toovad esile kogukondade rolli väärtuskasvatuses ja hoiakute
kujundamisel.
Eesti elanike kodanikuaktiivsuse peamine probleem on see, et vanemaealiste ja noorte potentsiaali ühiskondlikus
elus osaleda kasutatakse vähe. Nii on Eesti noored vabatahtlikus tegevuses osalemisel teiste Euroopa Liidu
liikmesriikidega keskmisest pisut passiivsemad (27%, Euroopa Liidu keskmine on 31%). 4 Ning kuigi Eesti elanikest
moodustavad suurima vanuserühma 50-aastased ja vanemad, on 55-aastaste ja vanemate kaasatus
vabatahtlikku tegevusse Eestis üks väiksemaid. Viimase 12 kuu jooksul oli vabatahtliku tegevusega seotud 4%
sellest vanuserühmast.5 Just ühiskondlikus elus osalemisel on Eesti vanemaealised võrreldes teiste Euroopa
Liidu liikmesriikide vanemaealistega väheaktiivsed. Eestist väiksem on see näitaja Poolas ja Bulgaarias.6
Positiivse algatusena viis MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant aastatel 2018–2020 Sotsiaalministeeriumi
tellimusel ellu projekti „Vabatahtlike rakendamise koostöömudeli testimine hoolekandesüsteemis ja üle-
eestiliselt rakendatava koostöömudeli väljatöötamine“, mille raames koolitati vabatahtlikke, jagati häid kogemusi
ning pakuti abivajajatele tuge. Projekti tulemusena valmisid ettepanekud vabatahtlike töö korraldamiseks
hoolekandes7. Projekti jätkuna viiakse koostöös Sotsiaalministeeriumiga ellu projekti „Vabatahtlike kaasamise
2
„Kodanikusubjektsus inimeste võimestamisel“, Leif Kalev 2018;. „Education for Democratic Citizenship: Development of the
Theoretical Framework for Estonia and European Union, Kaarel Haav, 2010.
3
Kodanikuharidus on oskuste, teadmiste ja väärtushinnangute kujunemise protsess, mis toetab aktiivset ja vastutustundlikku
ühiskonnaelus osalemist. Kodanikuks haritud inimene soovib, saab ja oskab oma elu juhtida, ühiskonnaelu mõjutada ja otsustes
kaasa rääkida ning on seeläbi otseselt seotud vabatahtliku tegevusega. Teisisõnu on tal nii tahe, võimalused kui ka pädevus
teostada end täieõigusliku kogukonnaliikmena. Kodanikuharidus ei võrdu kodakondsusharidusega, vaid selle eesmärk on toetada
kogu riigi elanikkonna valmisolekut õppimiseks, elamiseks ja töötamiseks demokraatliku ühiskonna liikmena. Kodanikuhariduse
kaudu taastoodetakse kodanikuühiskonda, tagades keskkonna, kus aktiivseks kodanikuks olemist väärtustatakse. Avatud Eesti
Fond, 2008. Ülevaade kodanikuhariduse hetkeseisust ja arengusuundadest.
4
Flash Eurobarometer 455. European Youth. September 2017.
5
Tambaum, T. (2016). 55+ rahvastiku internetikasutus ja sotsiaalne aktiivsus. SHARE Eesti uuringu esimene ülevaade ja
soovitused eakate poliitika kujundamiseks, Tallinna Ülikool.
6
Active Ageing Index 2018.
7
Lisainfo https://vabatahtlikud.ee/sotsiaal/
5
koostöömudeli rakendamine hoolekandesüsteemis“, et toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi
erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul kõrvalabi, tuge või seltsi 8.
Kaitseliit, sealhulgas Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad, pakub pikaajalise kaasumise võimalusi
riigikaitsesse kõigile vanuserühmadele. Kaitseliidu tegevus on suunatud laiale spektrile tegevustele – Kaitseliidu
vabatahtlikud on ühiskonna tegusad liikmed, kelle kompetentside kaasamisel on võimalik tagada ühiskonna
stabiilsust ja suurendada turvalisust ning heaolu.
Ka edaspidi on oluline tegeleda eesti keelt mittekõnelevate elanike ühiskondliku aktiivsusega. Vajadust
suurendab ka 2022. a Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenike suur arv, mis 2022. a mais ulatub üle 35 000.
Eesti suhtluskeelega inimeste hulgas on vabatahtlikus tegevuses osalemise määr endiselt suurem kui
venekeelsetel (52% vs. 44%)9 ning vene õppekeelega koolide õpilaste ühiskonna-alaste teadmiste tase jääb alla
eesti õppekeelega koolide omale10. Samuti on leitud, et kuigi suhteliselt suur hulk uussisserändajaid juba osaleb
vabatahtlikuna mitmesugustes tegevustes, pole 45% neist seda teinud, kuid sooviksid. 11 Kaudselt on
probleemiga seotud ka see, et võrreldes eestikeelsete ühingutega on venekeelsed passiivsemad – neil on vähem
koostöösuhteid, vähem kogemusi viia ellu ühiskonnale mõeldud tegevusi, nad on passiivsemad toetuste
taotlemisel ja nende seas on vähem omatulu teenijaid. Kümnendik ühinguid kasutab igapäevase töökeelena
inglise keelt, kuid nende tegevuse võimekust ei ole seni uuritud.
Vabaühendustes tegutsevad eestvedajad väsivad ja uute järelkasv ei ole piisav. Piirkondlikelt mõttetalgutelt
kerkis esile vajadus pöörata tähelepanu kahele teemale: kodanikuühiskonna liidrite väsimine ja vajadus tegeleda
järelkasvuga. Seda kinnitab ka vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 12, kust selgus, et need, kes juba
osalevad, teevad seda paljudes tegevustes, kuid teised mitte kusagil. Kuigi nii eestvedajate väsimine kui hoiakute
ja käitumise erinevus on paratamatu, saab programmiga võtta fookuse tagada juhtimise järjepidevus ja
arendada järelkasvu. Suure panuse järelkasvu kujundamisse annab Avatud Eesti Fondi ja Vabaühenduste Liidu
koordineeritav Aktiivsete Kodanike Fond (ACF).
Vajadus on tugevamalt lõimida koolivälised ja kooli tegevused ning tähelepanu tuleb pöörata demokraatlike ja
teiste kodanikupädevuste terviklikule arendamisele ühiskonnaõpetuse, õppekava üldpädevuste, läbivate
teemade ning praktikavõimaluste koostoimes. Teisisõnu, koolid peaksid aine- ja õppekavade kaudu
praktiseerima kodanikuharidust ja osalemist ühiskonnas teadliku ja aktiivse kodanikuna. Poliitilist osalust
toetava kodanikuhariduse võimalused peaksid ulatuma ka praeguse keskealise ja vanema põlvkonnani.
Kodanikuhariduse teadmiste levitamisse ja õppematerjalide arendamisse kaasatakse ülikoolid ja raamatukogud.
Aktiivne osalemine ühiskonnas puudutab ka heategevuseks annetamist. Püsiannetajate osakaal elanikkonnast
on kasvanud ja ulatub küll 19%-ni13, samas on 18–60aastastest on valmis raha annetama üheksa inimest
kümnest14. Iga teine Eesti elanik (51%) on uuringule eelnenud 12 kuu jooksul rahalisi annetusi, esemeid on
annetanud 47% vastajatest ja heategevustooteid ostnud 4215. Viimase kuu jooksul on Eestis heategevuseks raha
andnud 29% inimesi, kuid Norrast (49%) ja Rootsist (49%) jääb Eesti selle näitaja poolest siiski maha 16.
Annetamise soodustamine aitab ühelt poolt kaasa elanike osalemisele ühiskondlikus elus, teisalt pakub
vabaühendustele veel üht tuluallikat. Annetamise soodustamine aitab vabaühendustel parendada
huvikaitsesuutlikkust ja viia paremini ellu huvikaitsetegevusi, sest eraldi huvikaitsetegevustele on annetusi
praegu pigem keeruline leida. Annetuste hulk, mis vabaühendused koguvad, kasvab pidevalt ja mitu annetusi
koguvat organisatsiooni on liitunud annetuste kogumise hea tavaga 17. Vabaühenduste Liidu juhtimisel tegutseb
temaatiline võrgustik, mis toetab annetuste kogujaid heade praktikate jagamisel. Hea näitena annetuskultuuri
8
Lisainfo: https://www.seltsilised.ee/tutvustus/
9
„Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019.
10
Noorte kodanikukultuur muutuvas maailmas. Eesti tulemused IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringus ICCS 2016.
11
„Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017“.
12
„Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019.
13
“Eestimaalaste valmisolek heategevuseks 2021”, Kantar Emor.
14
“Heategevusalaste hoiakute uuring 2013”, TNS Emor.
15
“Eestimaalaste valmisolek heategevuseks 2021”, Kantar Emor.
16
CAF World Giving Index 2021.
17
https://heakodanik.ee/annetuste-kogumise-hea-tava/
6
edendamisest said 2019. aastal hoo sisse üle-eestilised annetamistalgud, kus on kolme aastaga kogutud
vabaühendustele üle 400 000 euro annetusi. Suur roll annetamiskultuuri edendamisel on ka Tööandjate Keskliidu
algatusel „Annetame aega“, mis julgustab tööandjaid andma oma töötajatele vaba päeva tööajast vabatahtlikuna
panustamiseks
Annetamist aitavad lihtsustada mitu e-keskkonda, nagu armastanaidata.ee ja hooandja.ee, mille kaudu on
kogutud kokku üle 5 miljoni euro. Positiivne areng on ka uute filantroopiafondide loomine – 2018. aastal pandi
alus Heateo Mõjufondile, esimesele strateegilise filantroopia fondile Eestis 18, mida haldab Heateo Sihtasutus, ja
mis jätkub tänaseni. Et annetuste kogumine oleks senisest levinum, on aga vaja enam tegeleda annetamise
populariseerimisega ehk nii ühekordsete annetajate kui ka püsiannetajate arvu suurendamisega eraisikute,
ettevõtjate ja ettevõtete seas.
Viie aastaga on lisandunud vabatahtlikus tegevuses osalevaid Eesti elanikke, kuid üha enam otsitakse nn
tööampse. See eeldab Eesti vabaühendustelt ja kogukondadelt kohanemist. Vabatahtlikus tegevuses osalenud
inimeste osakaal on aastatel 2013–2018 küll kasvanud 31%-lt 49%-ni, kuid regulaarsete vabatahtlike osakaal on
vähenenud samal ajavahemikul 34%-lt 26%-ni19. Ka mujal maailmas näitavad trendid, et nõudlus lühiajaliste
panustamisvõimaluste järele kasvab. Seega on vabaühendustel ja teistel vabatahtlike kaasajatel vaja kohaneda
mikrovabatahtlikkusega20. Samas ei saa aga unustada püsivabatahtlikke, kes on organisatsioonidele ja
kogukondadele väärtuslik tööjõud.
On oluline, et vabaühendused hoiaksid oma sisedemokraatia tervise ja juhtimise korras, mõtestaksid vabatahtlike
kaasamise vajaduse ning oleksid suutelised neid mistahes hetkel kaasama. Vabaühenduste rahastamise
korrastatumaks muutmine, rahastustingimuste selgus, aruannete nõuete leebus jms jätavad vabaühenduste
juhtidele rohkem aega sisuliseks tegevuseks ja organisatsiooni arendustööks. Kasutamata on tööandjate
potentsiaal tutvustada vabatahtlikku tegevust oma töötajatele. Senisest enam tuleks tööandjatel väärtustada
töötajate osalemist erinevates kampaaniates väljaspool tööaega või luua tingimusi, et töötajad saaksid
vabatahtlikus tegevuses osalemiseks annetada aega oma tööajast. Oluline on pöörata tööandjate tähelepanu
töötajate kaasamisele otsustusprotsessidesse, pakkudes nii töötajatele osalusdemokraatia kogemust.
Vabatahtlike kaasamise puhul on oluline järgmisel perioodil leida lahendus vabatahtlike kindlustamisele ravi- ja
õnnetusjuhtumite vastu, nagu on tehtud vabatahtlike päästjate, abipolitseinike ja vabatahtlike merepäästjatega.
Võimekad ja hoolivad kogukonnad
Kogukond on enamasti teatud piirkonnas elav kindlat tüüpi sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimeste
rühm. Kogukonnad võivad olla ka valdkonna- või huvipõhised. Kogukonnakeskne lähenemine on arusaam ja
tööviis, mille kohaselt selgitatakse välja probleeme ja leitakse neile lahendus koos sihtrühmadega
(kogukondadega). Kesksel kohal on kogukondade tunnustamine tähtsate osalistena, nende võimestamine
otsustusprotsessides aktiivselt osalema ning oma elu- ja toimekeskkonda kujundama. Suuremat tähelepanu
tuleb pöörata kogukondade võrgustamisele ja eri osaliste koostööle.
Paljud kodanikualgatused sünnivad ja leiavad aset kogukondades, sõprus-, tutvus- ja naabruskondades.
Kogukondadel on suur roll inimestevahelistes suhetes, arutelus ja ühistegevustes ning tervist toetava
elukeskkonna kujundamisel. Selline tegutsemine tugevdab kodanikusubjektsust, elukvaliteeti, demokraatiat,
sotsiaalset ja paikkondlikku sidusust, turvalisust jm. Kogukondade edendamise lisaväärtus on hea elukeskkonna
kujundamine selliseks, et Eestis soovitakse elada, peret luua, lapsi kasvatada ja välismaalt kodukohta tagasi tulla.
Sidusus, teineteisemõistmine, hoolivus ja toetamine aitavad kaasa, et emotsionaalne heaolu ja vabatahtlik
panustamine suureneksid ning kogukonnad oleksid senisest enesesuutlikumad. Hea elukeskkond on oluline
eeldus sündimuse kasvuks, laste arenguks ja väärikalt vananemiseks.
Enamikes kohalikes omavalitsustes juba toetatakse vabaühendusi ja vabatahtlike tegevust, ent süsteemne ja
võrgustikupõhine kaasamine ning (e-)kogukondade võimestamine vajab sellise tegevuse juurutamist ja
arendamist ka edaspidi. Kodanikuühiskonna võimestamiseks ja mitmekesistamiseks kohalikul tasandil on tähtis
18
Heateo Mõjufond
19
„Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019.
20
Näiteks https://vabatahtlikud.ee/muudame-maailma-kasvoi-hommikumantlis/
7
jõuda suurema hulga inimesteni. Eesti MTÜdel oli 2018. a lõpu seisuga kokku ligi 736 000 liiget (sisaldab
korduvaid liikmeid) ning usulistel ühendustel enam kui 420 000 liiget. Usuliste ühenduste liikmetest
umbes 400 000 kuuluvad Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutesse ning nende omaalgatusliku ja suures osas
vabatahtliku tegevuse kaudu edendatakse kogukonna kultuuri-, haridus-, sotsiaal- ja noortetööd. Kogukonna- ja
valdkonnaüleseid küsimusi arutatakse ja lahendatakse ning tehakse koostööd sõltumata liikmesusest MTÜs või
usulises ühenduses.
Liikmesus pole aga ainus kogukondade aktiivsuse näitaja, sest enamasti tegutsetaksegi koosloomes ja
võrgustikupõhiselt. Kogukondliku omaalgatuse soodustamine võimaldab toetada ettevõtmisi, mille tegevuseks
ei ole ilmtingimata vaja luua juriidilist ettevõtlusvormi. Aktiivsete ja võimekate kogukondade kujundamisele aitab
kaasa pere- ja lapsesõbralike eluviiside, tervete peresuhete ja põlvkondadevahelise sidususe edendamine,
koostöökultuuri, tasakaaluka poliitilise ja arutelukultuuri soodustamine, samuti eestikeelse elukeskkonna
püsimine ja areng, lõimumine ning sallimatuse ja tõrjutuse vähendamine.21
Ka arutelusarjas „#kuidasmekestame“22 leiti, et mida tugevam on kohalik demokraatia ja võimekamad on
kogukonnad, seda vähem inimesed maapiirkondadest linna või välismaale rändavad. Programmi raames on vaja
muu hulgas pöörata tähelepanu, kuidas inimeste osalemine mõjutab kohaliku tasandi otsuseid, sest 2017. aastal
tehtud uuring23 toob välja trendi, kus mõne aastaga on vähenenud noorte osakaal, kes tunnevad, et nende
osalemine mõjutab elu kohalikul tasandil, ning samal ajal suurenenud nende noorte osakaal, kes näevad, et
nende osalemine mõjutab riigi tasandi otsuste tegemist.
Konkreetsemalt juhiti programmi koostamise käigus peetud piirkondlikel mõttetalgutel tähelepanu kohalikul
tasandil levivale usaldamatusele, kapseldumisele ja vastandumisele. Rahvastiku vähenemine toob kaasa
potentsiaalsete aktiivsete elanike vähenemise. Positiivse trendina saab välja tuua postmaterialistlikke väärtusi
kandvate inimeste osakaalu suurenemise ajavahemikul 2011–2018, s.o suurenes nende inimeste arv, kes
peavad oluliseks lasta elanikel kaasa rääkida riigiasjades ja kaitsta sõnavabadust. Samas jääb Eesti oma
näitajaga kuue Euroopa riigi võrdluses viimaste hulka. Näiteks, Saksamaal oli selliseid inimesi 35% ning
Sloveenias, Soomes ja Rootsis 26–24%, kuid Eestis vaid 14%.24
Mitu selle suuna tegevust on kajastatud teistes arengukavades ja programmides. Näiteks mõjutatakse
elukvaliteeti paljude heaolu arengukava 25 tegevustega ning kogukondade elu aitab hoogustada meede LEADER
ja „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030“ (koordineerib Maaeluministeerium), „Kohaliku omaalgatuse
programm“ (koordineerib Rahandusministeerium), „Rahvastiku tervise arengukava“ (koordineerib
Sotsiaalministeerium), kultuuri- ja spordiprogrammid (koordineerib Kultuuriministeerium) ja Siseministeeriumi
koostatav „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“, kus on olulisele kohale seatud igaühe väärtus, kaasatus ja
panus kogukonna turvalisusesse.
Selleks, et kogukonnakeskset lähenemist ka kodanikuühiskonna arendamisel juurutada, on vajalik, et KOV koos
kohalike elanikega koostaks ülevaate oma kogukondadest, kogukonnad valiksid oma esindajad ja KOV kaasaks
neid otsustusprotsessidesse. Nii oleks loodud mitme tasandi koostööplatvorm, kus üheskoos uuritakse välja
probleemid ja töötatakse välja lahendused. Peale eelmainitu on antud programmis käsitletud kogukondliku
kodanikualgatuse tugevdamist ja küsimusi, mida mujal arengukavades ei ole kajastatud.
Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted
Demokraatlikus ühiskonnas on oluline roll võimekatel vabaühendustel. Selliseid vabaühendusi iseloomustab
elujõulisus, sõltumatus, tulemuslikkus ja mõju ning rolli mängib välimine ja sisemine tegevuskeskkond.
Vabaühendused saab eesmärgi järgi liigitada järgmiselt:
1. sotsiaalset sidusust loovad ja hoidvad ühendused,
21
Leif Kalevi ekspertarvamus. Avaldamata.
22
Kogukondlikud arutelud #kuidasmekestame
23
Flash Eurobarometer 455. European Youth. September 2017.
24
World Values Survey ja European Values Survey, Realo 2019.
25
https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023
8
2. uudseid mõtteviise ja lahendusi rakendavad vabaühendused,
3. ennetusega tegelevad ja probleeme leevendavad ning lahendavad (sotsiaalsed ettevõtted, teenuste osutajad,
riskirühmade, vanemaealiste sotsiaalne kaasamine jt) ühendused.
Trendidest ilmneb, et tulevikus muutub vabaühendustes prioriteetsemaks üheskoos lahenduste väljatöötamine,
koostöö erinevate osapooltega, koosloome ja disainmõtlemise kasutamine. Kasvab ka rahvusvahelise koostöö
olulisus vabaühenduste töös, sest 30% vabaühendustest tegi 2018. aastal koostööd rahvusvahelises ulatuses ja
üle 80% vabaühendustest tegutseb kohalikul tasandil. 26 Samas kasvab juriidilise vormita ja võrgustikupõhiselt
tegutsevate kodanikualgatuste tähtsus ja roll, mida on kajastatud aktiivsete ja võimekate kogukondade teema
juures.
Vabaühenduste rolli suurenemine huvikaitses, sotsiaalses ettevõtluses jm tegevustes toob kaasa kõrgendatud
nõudmised professionaalsusele, tegevusele ja teenuste kvaliteedile. Näiteks on selgunud ministeeriumite ja
vabaühenduste vahel strateegilise partnerluse edendamise programmis, et mitmel juhul takistab partnerluse
teket võimeka valdkondliku vabaühenduse puudumine. Rahastajatel on suuremad ootused ka vabaühenduste
aruannete korrektsusele ja sisule, läbipaistvusele ja sisemisele demokraatiale. Suurem kaasatus
poliitikakujundamisse eeldab ühenduste suutlikkust näidata, et vabaühendused tegutsevad sihtrühma huvides
ja neil on ühiskonnas mõju.
Trend näitab, et toetuste osakaal ühenduste rahastamisel väheneb, seetõttu on vajalik vabaühenduste
finantsmajanduslike oskuste ja teadmiste parendamine ja nende tegevuste tõhustamine, rahastamisallikate
jätkuv mitmekesistamine. Senisest rohkem tuleb vabaühendustel leida lahendusi, et rahastada tegevust
eratoetustest ja -annetustest, energilisemalt pakkuda avalikke teenuseid, rohkem teenida omatulu ja koguda
liikmemaksusid. Tähtis on ka edaspidi pöörata rõhku sotsiaalsele innovatsioonile, s.o vabaühenduste oskustele
leida ühiskondlikele probleemidele loovaid ja uuenduslikke lahendusi. Rahastamisvõimaluste mitmekesistamisel
võib üks lahendus olla ühiskondliku mõju osakute (ingl social investment bonds) kasutuselevõtt Eestis, ent
olulisem on analüüsida ja leida lahendusi, kuidas senisest enam tuua vabakonda juurde eraraha.
Liikmesust ei peeta enam esmatähtsaks, et oleks võimalik organisatsiooni tegevustesse panustada. Uute
liikmete otsimisega ei tegele 41% MTÜ-dest, mis on suurem näitaja kui kunagi varem. 27 Samas tuleb senisest
aktiivsemalt tegeleda oma praeguse liikmeskonnaga, et ühendus suudaks ajaga kaasas käia ja usaldusväärsuse
säilitada. Üha tähtsamaks muutub vabatahtlike kaasamine vabaühenduste tegevusse ja neile tegevusvõimaluste
pakkumine ning valdkondlike võrgustike loomine.
Annetamise ja annetuste kogumise roll kasvab. Nii annetamiskultuuri edendamine kui ka vabaühenduste
annetuste kogumise võimekuse (teadmised, oskused, rakendused) parendamine vajab sihipärast tööd ja
tegutsemist. Hoiakute, suhtumiste ja nendest tuleneva käitumise kujunemine eeldab süsteemsust ja on
aeganõudev, kuid sama probleem iseloomustab enamikke endisi Kesk- ja Ida-Euroopa riike.
Olgugi, et sotsiaalsel ettevõtlusel ega sotsiaalsetel ettevõtetel pole praegu Eestis ametlikku definitsiooni 28, on
teada, et valdkonnas tegutseb suurem osa neist MTÜ-na (93%). Enamasti tegutsetakse Tallinnas ja Tartus,
pakkudes valdavalt teenuseid ja vähem tooteid. Organisatsiooni suuruse poolest on need mikroorganisatsioonid,
kus on kuni neli inimest. Majanduslikult edukamad sotsiaalsed ettevõtted on OÜd, mis palkavad rohkem
inimesi29. Sotsiaalsete ettevõtete valimi kogutulu ulatus 2019. a 63,3 mln euroni (2012. a 35,5 mln), sellest
ettevõtlustulu 44,8 mln euroni. Sotsiaalsetes ettevõtetes töötab 1759 töötajat 30.
Peamised probleemid sotsiaalses ettevõtluses ei erine avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste
probleemidest. Esiteks ei ole vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted jätkusuutlikud, sest neil puuduvad
26
„Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019.
27
„Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019.
28
Sotsiaalsed ettevõtted on ühiskondliku eesmärgiga organisatsioonid, mis kasutavad oma sihi saavutamiseks ettevõtlust.
Sotsiaalsete ettevõtete ühiskondlik eesmärk tähendab nende otsest panustamist inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning
loodus- ja elukeskkonna soovitava seisundi püsimisse. Ettevõtlus tähendab tegutsemist majandusüksusena, st kaupade või
teenuste pakkumist tasu eest püsiva tegevusena. Sotsiaalne ettevõte võib tegutseda nii MTÜ kui OÜ vormis.
29
Lepa, Naarits (2014). Euroopa Komisjoni uuring 2019.
30
Andmed põhinevad kindlal valimil, kuhu kuulub ca 120 organisatsiooni.
9
piisavad rahastusvõimalused ning rahaline suutlikkus palgata spetsialiste või kasutada konsultantide teenuseid.
Teiseks näevad vähesed vabaühendused organisatsioonivälise eksperdi või konsultandi kaasamisel lisaväärtust
ning vähesed neist panustavad märgataval määral professionaalsetesse koolitustesse ja paremasse varustusse,
kuigi üha enam oodatakse vabaühendustelt professionaalset teenust. 31 Samuti ei ole vabaühenduste ega
sotsiaalsete ettevõtete eesmärgid alati mõõdetavad ning organisatsioonide enda mõju hindamine pole piisav.
Sotsiaalsete ettevõtete tugisüsteemid ja tehnoloogiaga kaasaskäimine on piiratud. Nii ei pruugi igast piirkonnast
saada sotsiaalse ettevõtluse teemal ühtlase tasemega nõustamist, sest ei ole asjakohaseid kogemusi. Vajadus
on koondada selleteemalised toetused ja rahastusvõimalused ning abimaterjalid kesksesse portaali (näiteks
vabaühenduste nõustamisportaal MAKIS)32.
Probleeme on riigi või kohaliku omavalitsuse ja avaliku teenuse osutaja koostöös, mis ei ole sageli piisavalt
paindlik, kui teenuse osutamise keskkond peaks muutuma. Ka on riigihangetel endiselt probleem
hinnakriteeriumi eelistamine kvaliteedi asemel. Puudub üleüldine statistika, mis võimaldaks ühiskondlike
probleemide ulatust ja kasutatud meetmete mõju- ja tõenduspõhisust adekvaatselt hinnata – näiteks, kui suur
muutus ühe või teise meetodi kasutamisega kaasneks.
Laiemalt ei ole sotsiaalse ettevõtluse potentsiaal ühiskonnale piisavalt tuntud. Sotsiaalsetest ettevõtetest vaid
viiendik mõistab sotsiaalset ettevõtlust kui positiivse mõjuga ettevõtlust, kuid enamasti seostatakse teemat
sotsiaaltöö ja vahel ka sotsiaalmeediaga. Nii ei ole ka järelkasv teadlik vabaühendustest ja sotsiaalsest
ettevõttest kui karjäärivalikust.
Oluline roll vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse tõstmisel on Siseministeeriumi valitsemisalas
tegutseval SA-l Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), kes pakub nii rahalist kui ka mitterahalist tuge
kodanikuühendustele, et suurendada nende tegutsemisvõimet. Lisaks pakub KÜSK tuge kodanikuühiskonda ja
kodanikuühendusi arendavate tugitegevuste ning kodanikuühiskonda toetavate suursündmuste korraldamiseks.
Tegutsemisajal on KÜSK andnud hoogu enam kui tuhandele algatusele ja aidanud sadadel eestvedajatel luua
ühiskonnas muutusi.
Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine
Kaasamine on otsuste tegemine koos huvigruppidega, keda see otsus mõjutab või kes annavad oma osa kindla
valdkonna arengusse. Tihti esindava huvigruppe just valdkondlikud vabaühendused ning nende võrgustikud ja
liidud. Eestis on järgimiseks kaasamise hea tava33, mis kirjeldab, milline on osaliste roll kaasamise käigus. Peale
selle on välja antud kaasamise käsiraamat34, mis annab suuniseid, kuidas tulemuslikult kaasata. Igas
ministeeriumis tegutseb kaasamiskoordinaator, kes aitab kaasamisprotsesse kavandada ja ellu viia. Kaasamise
edendamiseks tehakse mitmeid koolitusi riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste töötajatele.
Peamised kitsaskohad kaasamises on formaalsus ja ajaline kiirustamine, eelnõude mõju pealiskaudne
hindamine ning vabaühenduste vähene suutlikkus kiirelt reageerida ja mahukat infot töödelda 35. Nii ongi
probleemiks vabaühenduste erinev võimekus huvikaitsetegevusi ellu viia, kuigi huvikaitse valdkonnas ehk
eesmärgiga mõjutada kedagi mingil viisil toimima tegutseb palju vabaühendusi. Huvikaitsevõimekus on samas
oluline, sest vabaühendustesse koondub eksperditeadmisi ja -kogemust, ning mida rohkem organisatsioone,
asutusi või inimesi vabaühendus oma eesmärgi nimel tööle paneb, seda mõjusam on vabaühenduste tegevus.
Eesti vabaühenduste huvikaitsevõimekus on võrreldes teiste organisatsioonidega piirkonnas hea ja püsinud
viimased viis aastat muutusteta36. Selleks, et valdkonda edendada ja ühinguid oma huvikaitse tegevuste
elluviimisel toetada, juhib Vabaühenduste Liit huvikaitsevõrgustikku. KOV-i tasandil teostavad huvikaitset
31
Vabaühenduste elujõulisuse indeks 2017.
32
Sellega tegeleb riigi innovatsioonitiim projektis „Ettevõtja kontaktpunkt“. Lisainfo:
https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/ettevotja_kontaktpunkt.pdf
33
https://www.riigikantselei.ee/et/kaasamise-hea-tava
34
https://heakodanik.ee/sites/default/files/files/Kaasamine%20avalikus%20sektoris%20ja%20vabakonnas.pdf
35
https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/kaasamise_ja_mojude_hindamise_uuringu_raport_
2018.pdf. Vt ka „Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019. ja Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2014-
2020 fondide rakenduskava 2014-2020 vahehindamine.
36
https://www.fhi360.org/sites/default/files/media/documents/resource-csosi-2018-report-europe-eurasia.pdf
10
vabaühenduste ja külade ümarlauad, kogukonna- vm komisjonid, maakonna tasandil ka maakondlikes
arenduskeskustes töötavad vabaühenduste konsultandid. Nii on vabaühenduste erihuvide kaitse kõrval
otstarbekas tähelepanu pöörata ühenduste võimele näha ja mõista üldhuve, neid oma tegevuses arvestada ja
neisse panustada. Huvikaitsesuutlikkust aitavad suurendada ka annetused. Annetamist ja annetuste kogumist
on kajastatud programmi tegevuses „Aktiivsed ja hoolivad kogukonnad”.
Strateegiline partnerlus on pikemaajalisem koostöövorm ministeeriumi, allasutuse või kohaliku omavalitsuse ja
vabaühenduse vahel. Strateegiline partnerlus eeldab, et sellise koostöövormiga kaasneb stabiilne rahastus, kui
vabaühendus panustab kindla valdkonna arengusse või pakub kokkulepitud teenust. Strateegiline partnerlus on
ühenduste rahastamise järjest levinum viis – sellesse on panustanud strateegilise partnerluse arenguprogramm
ja programmi raames koostatud juhendmaterjal. Samas on jätkuvalt puudulik süsteemne analüüs strateegilise
partnerluse kasutamisest ja selle kitsaskohtadest, millest tingituna on Siseministeerium kavandanud tegevusi
2022. aastaks, et uuendada vabaühenduste rahastamise juhendmaterjali ja selle raames mõtestada lahti
strateegilise partnerluse vorm, vajaduse korral seda kohandada ja jagada häid näiteid ka teistes
ministeeriumides, allasutustes ja kohalikes omavalitsustes. 37
Vabaühenduste toetamisel on oluline, et rahastus oleks läbipaistev, mõjus, ligipääsetav ja mõistliku
halduskoormusega. Et vabaühenduste rahastamist korrastada, loodi 2013. aastal juhend, mis annab põhimõtted
ja suunised, kuidas vabaühendusi mõistlikul viisil rahastada. Vabakonna rahastamisest ja selle läbipaistvamaks
muutmisest saab ülevaate ka keskkonnas aadressil mtyraha.heakodanik.ee. Peamised katsumused
rahastamisel on seotud rahastuse eesmärgi ebaselguse, tulemuslikkuse hindamise, läbipaistvusega taotluste
hindamise ja rahastusotsuste protsessides38.
Järgmisel perioodil on oluline pöörata tähelepanu ka rahastamise läbipaistvusele kohalikul tasandil ning jätkata
senist tööd ministeeriumite ja teiste riigiasutustega.
Võimekad usulised ühendused
Eesti Vabariigis on usuvabadus nii individuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil tagatud nii seadusandlikul kui ka
praktilisel tasandil ning see on leidnud kajastamist erinevates rahvusvahelistes mõõdikutes. Eestis tegutseb
umbes 500 usulist ühendust. Usulistest ühendustest enamik kuulub kirikutesse või koguduste liitudesse. 39
Käesoleva sajandi jooksul on Eestis aset leidnud mitmed religiooni puudutavad muutused. Üks selline muutus
on eestlaste tagasihoidlikkus end mõne usutraditsiooniga samastada. 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduste
andmete võrdlus osutab, et enamik kindlat usku omaks pidavaid inimesi olid rahvusvähemuste esindajad. Jätkub
ka trend, et nooremate eestlaste vanuserühmades ei peeta usku üldiselt omaks. 40 Usuline radikaliseerumine ei
ole praeguses Eestis probleem, kuid viimaste aastate vältel on kohus tuvastanud terrorismi toetamist ja
rahastamist41.
Usuvabaduse tagamise tegevus võtab arvesse ja rakendab teadmistepõhist poliitikat ning arvestab ühiskonnas
toimuvate muutustega ja kohandab seniseid positiivseid praktikaid uuenevasse olukorda. Programmi tegevus
hõlmab usulisi ühendusi puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimist, usulistele ühendustele eraldatud
toetuste kasutamise üle järelevalve tegemist, usuelu küsimuste analüüsimist ning muude usuliste ühendustega
seotud tegevuste korraldamist.
37
Variraport vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015.
38
Variraport vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015.
39
https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/usuasjad/eestis_registreeritud_usulised_uhendused_.pdf
40
Statistikaamet. Rahva ja eluruumide loendus 2011. Rahvastiku demograafilised ja etno-kultuurilised näitajad.
41
Lisainfo aadressil https://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/kohus-moistis-terrorismi-toetamises-suudistatavad-vangi ja
https://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/ringkonnakohus-moistis-terrorismi-toetamises-suudistatud-mehed-osaliselt
11
OLUKORRA ANALÜÜSI KOKKUVÕTE
Keskne probleem
Kodanikuühiskonna tegutsemiskeskkond ei toeta piisavalt selle elujõulisust:
vabaühenduste rahastamismudelid, oskused osaleda ja sihtrühma kaasata, üldine heategevuskultuur,
vabatahtlikud ei toeta piisavalt jätkusuutlikkust; kohalikul tasandil pole sobivaid osalusvõimalusi ning ei
kaasata ega võimestata piirkondlikke kogukondi süsteemselt ja igapäevaselt; elanikud pole
kodanikuühiskonnas osalemisest teadlikud (soov osaleda on tunduvalt suurem kui tegelik osalemine).
Programmiga keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele
❶ ❷ ❸ ❹ ❺
Kuidas toetada Kuidas väärtustada Kuidas Kuidas tagada läbipaistev Kuidas suurendada
vanemaealiste, noorte kogukondi kui elu- suurendada otsuste tegemine usuliste ühenduste
ja eesti keelest erineva ja toimekeskkonna vabaühenduste kodanikuühiskonna rolli kogukondlikus
emakeele ning kujundamise ja ja sotsiaalsete aktiivsel osavõtul ning tegevuses
määratlemata ühistegevuste ettevõtete vabaühenduste sotsiaalsete
kodakondsusega pakkumise võimekust ning suutlikkus oma liikmete probleemide
inimeste ühiskondlikus keskseid osalisi majanduslikku huve süsteemselt ennetamisel ja
elus osalemist? ning neid jätkusuutlikkust? esindades kaasa rääkida? lahendamisel?
võimestada?
Olulisimad väljakutsed perioodil 2023–2026
• Kogukonnakeskse lähenemisviisi kui rohujuure demokraatiat viljelevat valitsemisviisi juurutamine. Plaanis
on kaasa aidata kohalike omavalitsuste koostööle kohalike elanike ja piirkondlike kogukondadega ning
elanike rahulolu kasvule kohaliku omavalitsuse valitsemisega. Kasutusele võetakse kogukonnakeskne
lähenemisviis ja kujundatakse maakondlik kodanikuühiskonna nõustamisteenus ümber. Selle tulemusena
saavad kohalikul tasandil tegutsevad kogukonnad kogukonnakeskseks lähenemisviisiks senisest enam tuge.
• Kodanikuühiskonna uuenduslike ja innovaatiliste algatuste fondi loomine. Kaks aastat kestnud COVID-
viirusest tingitud muutused on välja toonud kodanikuühiskonna tegutsemisvormide innovaatilisuse ja
võimekuse. Samuti selge vajaduse luua pidevalt toimiv kodanikuühiskonna uuenduslike ja innovaatiliste
algatuste toetamise fond. See aitab riigil kodanikuühiskonna kaudu paindlikult ja kiiresti ennetada ning
lahendada kogukondlikke ja ühiskondlikke probleeme. Sellega kasvab 1) kodanikuühiskonna roll ühiskondlike
probleemide ennetamisel ja lahendamisel 2) innovaatiline mõtteviis ning 3) pikas plaanis väheneb
ühiskondlike probleemidega tegelemise kulu riigieelarvele.
• Keskkonna loomine, mis soosib sotsiaalset ettevõtlust ja omatulu teenivaid vabaühendusi. Kavas on
sotsiaalse ettevõtluse tuntust tõsta, selgitada selle olemust ja võimalusi, et parandada sotsiaalsete
ettevõtete majandusnäitajaid, kasvatada loodud töökohtade arvu ja selle kaudu suurendada riigieelarve
maksulaekumisi. Kõrvaldada tuleb piirangud, mis takistavad sotsiaalsetel ettevõtetel võrreldes tavaliste
ettevõtetega ettevõtluse toetamiseks mõeldud meetmetest ühiskondlikult innovaatilisteks tegevusteks tuge
saada.
• Heategevuse arendamiseks võimaluste loomine eraraha paremaks kaasamiseks annetamisel. Ettevõtete ja
investorite annetuste soodustamiseks on plaanis teha maksupoliitika muutmise analüüs ning koostada
ettepanekud. Ukraina sõda on tekitanud vajaduse luua ettevõtetele tulumaksuvabalt annetamise võimalus
Eestis tegutsevatele Ukraina kriisiga tegelevatele vabaühendustele.
• Riigi demokraatia ja säilenõtkuse tagamiseks vabatahtlike võrgustiku käivitamine ja arendamine. Võrgustiku
eesmärk on adekvaatse ja kontrollitud info jõudmine keskvõimu tasandilt rohujuure tasandini ja rohujuure
tasandilt keskvõimu tasandile otsuste tegemiseks. Siseministeeriumi koordineerimisel on katsetatud sellist
võrgustikku nii COVID kui Ukraina sõjapõgenike kriisis. Vabatahtlike võrgustik aitab kaasa kohaliku tasandi
demokraatia ja kodanikuühiskonna arengule ja on osa kogukonnakesksest lähenemisviisist.
• Saabunud põgenike ühiskonda kaasamise soodustamine, sh vabatahtliku tegevuse võimaluste pakkumine.
12
Meetmed ja programmi tegevused
MEEDE: Kodanikuühiskonna mõju ja areng
Meetme mõõdikud ja eesmärk on samad, mis programmil, kuna programmis on ainult üks meede.
Meede on suunatud sellele, et säilitada vabatahtlikus tegevuses osalevate elanike osakaalu, toetada
kogukondlikke algatusi, suurendada vabaühenduste tegutsemisvõimet ja parandada Eesti kodanikuühiskonna
üldist elujõulisust. Nende eesmärkide saavutamiseks pööratakse rõhku kodanikuhariduse pakkumisele ning
edendatakse vabatahtlikku tegevust ja annetamist. Lisaks toetatakse osalemist kogukondade ühiskondlikus elus,
et luua kodanikualgatusele lai kandepind ja panustada riigi kestlikkusse. Vabaühendustele pakutakse toetusi ja
tugiteenuseid ning tegeletakse keskkonna loomisega, et võimaldada vabaühendustel ja sotsiaalsetel ettevõtetel
osutada (avalikke) teenuseid. Peale selle edendatakse kaasamist, riigi ja vabaühenduste strateegilist partnerlust
ning korrastatakse vabaühenduste rahastamist.
Meetmega aidatakse kaasa „Eesti 2035“ reformi „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“
elluviimisesse, võimestades Eesti inimesi ja kodanikuühendusi ning toetades neid valitsemises osalemisel.
Eestis on 23 457 mittetulundusühendust ehk mittetulundusühingut (MTÜ) ja sihtasutust (SA) 42. Neist 813 on
sihtasutused ja üle 500 usulised ühendused. Enamik usulistest ühendustest kuulub kirikutesse või koguduste
liitudesse. Kõige levinumad kodanikuühenduste tegevusvaldkonnad on vaba aja sisustamine ja huvitegevus,
sport ja kehakultuur ning kultuur ja kunst ning enamik MTÜ-sid tegutseb kohalikul (valla, küla, linna või linnaosa)
tasandil. Võrreldes varasemate uuringutega on vabatahtlikke kaasavate MTÜ-de osakaal vähenenud, langedes
viie aasta taguse ajaga 68%-lt 53%-ni. Palgatöötajaid on endiselt 36%-s MTÜ-dest. MTÜ-de arv muutus 2018.
aastal, mil korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisega sai ligikaudu 10 000 korteriühistut omaette
eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks ning nende olemasolu ei kajastata enam MTÜ-de ja SA-de registris.
Vabatahtlikus tegevuses on viimase aasta jooksul osalenud iga teine Eesti elanik 43 ning 2020. aastal oli MTÜ-de
ja SA-de deklareeritud füüsiliste ja juriidiliste isikute annetuste maht koos anonüümsete ja välismaiste
annetustega 48,9 miljonit eurot44 ning see jätkab kasvu.
42
Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register 1. veebruari 2021.a seisuga.
43
„Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019.
44
Kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise deklaratsiooni (INF 9) märgitud kingitused ja annetused.
13
Programmi tegevus 1: Kogukondliku arengu toetamine
EESMÄRK: Elanike teadlikkus ja kodanikuaktiivsus on suurenenud. Kogukonnad,
vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted on võimekad. Poliitikat kujundatakse
läbipaistvalt ja kaasavalt.
Programmi tegevuse arusaadavuse huvides on see järgnevalt liigendatud neljaks alaeesmärgiks, mis
kattuvad sisult programmi eesmärgiga. Täpsemad mõõdikud on esitatud iga alaeesmärgi juures. Programmi
tegevuse üldise edukuse seiramiseks kasutatakse ka meetme mõõdikuid.
PROGRAMMI TEGEVUSE SISU KIRJELDUS: Perioodil 2023–2026 keskendutakse kogukonnakeskse
lähenemisviisi juurutamisele, st 2023. aastast uueneva regionaalse kodanikuühiskonna nõustamisteenuse
käivitamisele ja töös hoidmisele. Samuti tegeletakse ettevõtluse toetamise instrumentide ligipääsetavamaks
tegemisega vabaühendustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele. Pikemas plaanis on kavas tegeleda
uussisserändajate, sh Ukraina sõjapõgenike, kaasamisega vabatahtlikusse tegevusse. 2023. aastast avanev
Euroopa Sotsiaalfond annab võimaluse laste ja noorte seniseks suuremaks kaasamiseks kodanikuühiskonda
ja kodanikuühiskonna järelkasvuga tegelemiseks, Eesti-Šveitsi koostööprogramm annab võimaluse
sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks Eestis sektorite vaheliselt ja -üleselt.
Alaeesmärk 1.1: Teadlikud ja aktiivsed elanikud
Probleemide ja olukorra kirjelduse kokkuvõte
Eraisikud ja
Vanemaealiste, noorte ja teiskeelsete Kõigile pole sobivaid
osalusvõimalusi ettevõtted
soov osaleda vabatahtlikus tegevuses
annetavad
on suurem kui nende tegelik osalus
Teiskeelsetel pole kodaniku-
piisavalt infot ühiskonnale vähe
45%
55-aastaste ja Püsiannetajate osakaal
uussisserändajaid
vanemate elanike elanikkonnast on 12%, kuid
pole vabatahtlikus
kaasatus vabatahtlikku 18–60 aastastest on valmis
tegevuses osalenud,
tegevusse on Eestis raha annetama üheksa
kuid sooviks seda teha
üks väiksemaid inimest kümnest
Eesti noored on vabatahtlikus tegevuses osalemisel passiivsemad võrreldes
teiste Euroopa Liidu liikmesriikide noortega (Eestis 27%, EL-i keskmine 31%)
Asutused, kes alaeesmärki aitavad saavutada ja info rahastuse kohta
Alaeesmärki aitavad saavutada Siseministeerium ja samuti asutused, kes oma raha selles programmis ei
planeeri: Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium,
Kaitseministeerium
Alaeesmärgi saavutamise vahendid: riigieelarve
14
Mõõdikud programmi tegevuse alaeesmärgi täitmise hindamiseks
2021
Mõõdiku nimi Algtase 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
(tegelik)
Püsivabatahtlike Uuring „Vabatahtlikus
26%
osakaal - - 29,5% - 33% 33% tegevuses
(2020)
elanikkonnast osalemine“
Püsiannetajate
12% Annetamis-hoiakute
osakaal (19%) - 20% . 25% 25%
(2017) uuring
elanikkonnast
Osakaal elanikest,
kes tunnevad, et neil
Eesti ühiskonna
ei ole võimalust 48% < 48%
< 48% < 48% < 48% < 48% < 48% integratsiooni
mõjutada ühiskonda (2020) (-)
monitooring
(täiesti nõus ja pigem
nõus)
Olulised alatulemused perioodiks Programm, milles
Vastutaja Seotud pooled
2023–2026 planeeritakse45
Analüüsitud ja uuendatud on
Haridus- ja Üldharidusprogramm
sotsiaalainete õppekavasid
Teadusministeerium
demokraatia ja kodanikupädevustega
Koostatud on analüüs ja ettepanekud Haridus- ja
„Kogukondlik Eesti 2023–
tervikliku kodanikuhariduse Siseministeerium Teadusministeerium,
2026“
väljaarendamiseks Kultuuriministeerium
Sidustatud on noorsootöö, Noortevaldkonna
Haridus- ja
vabaühenduste, koolide ja ülikoolide programm
Teadusministeerium
tegevust kodanikuhariduses
Kogukonnapraktika programmi on Haridus- ja Noortevaldkonna programm
levitatud koolides üle Eesti Teadusministeerium
Erinevaid töötajate vabatahtlikku Vabatahtlikke
tegevust soodustavaid meetmeid on kaasavad „Kogukondlik Eesti 2023–
Siseministeerium 2026“
tutvustatud ja levitatud tööandjate organisatsioonid ja
seas vabaühendused
Silmapaistvad kodanikud on „Kogukondlik Eesti 2023–
Siseministeerium
tunnustatud kodanikupäeva aumärgiga 2026“
Aasta kodaniku aunimetus on välja Lõimumisprogramm
Kultuuriministeerium
antud
Vabatahtlikke
Vabatahtlikke, nende tegevusi ja „Kogukondlik Eesti 2023–
kaasavad
vabaühendusi on tunnustatud Siseministeerium 2026“
organisatsioonid ja
üleriigiliselt ja maakondlikult vabaühendused
Vabatahtlikku tegevust ja annetamist „Kogukondlik Eesti 2023–
on mängustatud46, sh arendatud Siseministeerium 2026“
vabatahtliku tegevuse infoportaali
45
Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on
vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi
eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
46
Mängustamine on mänguelementide kasutamine mittemängulises keskkonnas. Enamasti on mängustamise eesmärgiks
suurendada osalejate motivatsiooni ja aktiivsust.
15
Suurendatud on muukeelsete elanike „Kogukondlik Eesti 2023–
valmisolekut osaleda Siseministeerium Kultuuriministeerium 2026“, Lõimumisprogramm
kodanikuühiskonnas
Suurendatud on vabaühenduste „Kogukondlik Eesti 2023–
valmisolekut muukeelsete elanike Siseministeerium Kultuuriministeerium 2026“, Lõimumisprogramm
kaasamiseks vabatahtlikena
Analüüsitud on võimalusi vabatahtliku „Kogukondlik Eesti 2023–
Kaitseministeerium,
tegevuse arvestamiseks Siseministeerium 2026“
Sotsiaalministeerium
asendusteenistuses
Vabaühenduste püsivabatahtlike ja
liikmete kaasamise mudeleid on „Kogukondlik Eesti 2023–
Siseministeerium 2026“
uuendatud ning levitatud
vabaühenduste seas
Vabatahtlikus tegevuses ja
annetamiskampaaniates osalemist kui „Kogukondlik Eesti 2023–
Siseministeerium 2026“
meeskonnatöö vormi on levitatud
tööandjate seas
Vabatahtliku tegevuse õiguslike Rahandus- „Kogukondlik Eesti 2023–
takistuste (sh kindlustamist puudutav) Siseministeerium ministeerium, 2026“
analüüs ja ettepanekud on koostatud Sotsiaalministeerium
Annetamise kogemusi on jagatud ja „Kogukondlik Eesti 2023–
Siseministeerium 2026“
annetuste kogumise oskusi arendatud
Ettevõtete ja investorite annetuste
soodustamiseks on tehtud Rahandus- „Kogukondlik Eesti 2023–
Siseministeerium 2026“
maksupoliitika muutmise analüüs ja ministeerium
sõnastatud ettepanekud
Annetusi koguvatele vabaühendustele „Kogukondlik Eesti 2023–
Siseministeerium 2026“
on pakutud tuge ja nõustamist
16
Alaeesmärk 1.2: Võimekad ja hoolivad kogukonnad
Probleemide ja olukorra kirjelduse kokkuvõte
Kohalikes omavalitsustes ei 14% inimesi peab oluliseks Riiklikult ei ole seni
kaasata ega võimestata lasta elanikel kaasa rääkida kogukondade
riigiasjades ja kaitsta võimestamisega
kogukondi süsteemselt ja
sõnavabadust süsteemselt tegeletud
igapäevaselt
Asutused, kes alaeesmärki aitavad saavutada ja info rahastuse kohta
Alaeesmärki aitavad saavutada Siseministeerium ja samuti asutused, kes oma raha selles programmis ei
planeeri: Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja
Teadusministeerium, Kultuuriministeerium
Alaeesmärgi saavutamise vahendid: riigieelarve
Mõõdikud programmi tegevuse alaeesmärgi täitmise hindamiseks
Algtase
Mõõdiku nimi 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
2020
Rahulolu elanike Rahandus-
kaasamisega kohalikus > 38% ministee-riumi
38% > 38% > 38% > 38% > 38% > 38%
omavalitsuses (pigem (-) tellitud
rahul ja väga rahul) rahuloluuuring
Olulised alatulemused perioodiks Programm, milles
Vastutaja Seotud pooled
2023–2026 planeeritakse 47
Maaeluministeeriu Põllumajanduse ja Kalanduse
Linnaliste asumiseltside ja m, Rahandus- arengukava 2030, Eesti
külaseltside tegevus on toetatud ministeerium, regionaalarengu strateegia
Siseministeerium 2014–2020
(Peresõbralikud) kogukonnad on
Siseministeerium Sotsiaalministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“
esile tõstetud ja tunnustatud
Kogukondades on katsetatud uusi Maaeluministeerium,
osalemisvõimalusi, rakendatud ja Siseministeerium Haridus- ja „Kogukondlik Eesti 2023–2026“
levitatud on kogukonnaprojekte Teadusministeerium
Kogukonnakoordinaatori profiiliga
Rahandus- Ida-Virumaa puhul „Ida-Viru
ametikoht on loodud igasse Siseministeerium
ministeerium programm 2021–2030“
maakonda
Parimad põlvkondade vahelised ja
kogukondade aktiviseerimise Sotsiaalministeerium,
Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“
koostöövormid on kaardistatud ja Kultuuriministeerium
levitatud kogukondades
Analüüsitud on õigusakte ning
sõnastatud ettepanekud kohaliku Rahandus-
Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“
tasandi algatuse tegutsemise ministeerium
lihtsustamiseks
47
Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on
vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna
programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
17
Hoolivust suurendavad tegevused
on kaardistatud ning analüüsitud Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“
võimalusi neid levitada
Ellu on viidud idee- või
esseekonkursse kogukondliku Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“
aktiivsuse edendamiseks
On koostatud ülevaade ja
kogukondlike algatuste
Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“
ühisrahastusvõimalustest ja neid
analüüsitud
Analüüsitud ja laiendatud on
kogukondliku lähenemise (CLLD48,
Rahandus- „Eesti regionaalarengu strateegia
kaasav eelarve) kasutamise Ministeeriumid
ministeerium 2014–2020“
võimalusi riigieelarveliste toetuste
jagamiseks
Tagatud on nõustamisteenus
juriidilise vormita tegutsevatele Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“
kodanikualgatustele
Jätkatud on väärikate ülikooli vm
Haridus- ja
vanemaealiste kooskäimis-
Teadus- Täiskasvanuhariduse programm
kohtadega koostööd ühistegevuse
ministeerium
leidmiseks
Kohalikul tasandil on arendatud Haridus- ja
noorte osalust Teadus- KOVid Noortevaldkonna programm
ministeerium
Arukate külade (smart villages)49 „Põllumajanduse ja Kalanduse
Maaelu-
algatust on levitatud arengukava 2030“ elluviimiseks
ministeerium
kogukondades suunatud programm
Nn ühiskondliku aktiivsuse kooli
katseprojekt on Ida-Virumaal Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“
korraldatud
48
CLLD (ingl community led local development) on kohaliku arengu kogukondlik juhtimine.
49
Arukas küla on kombinatsioon digitaalsusest, mobiilsusest, innovatsioonist ja kohapealsete väärtuste parimast kasutamisest.
Vt lisa https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6554&page=3265&action=article&
18
Alaeesmärk 1.3: Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted
Probleemide ja olukorra kirjelduse kokkuvõte
1/3 MTÜ-dest on rohkem kui
kolm rahastamisallikat Omatulu teenivaid MTÜ-sid oli Otsuste tegemisse
2017. aastal 57% kaasamine ei ole
Juriidiliste isikute tehtud
annetuste summa ei ole
piisavalt võimaldatud,
Palgalisi töötajaid on 36%
eri aastatel kasvanud MTÜ-del ja see on aastatega
huvirühmade oskus
veidi kasvanud osaleda on kasin
Asutused, kes alaeesmärki aitavad saavutada ja info rahastuse kohta
Alaeesmärki aitavad saavutada Siseministeerium ja samuti asutused, kes oma raha selles programmis ei
planeeri: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium
Alaeesmärgi saavutamise vahendid: riigieelarve
Mõõdikud programmi tegevuse oodatava tulemuse täitmise hindamiseks
2021
Mõõdiku nimi Algtase 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
(tegelik)
Vabaühenduste 2% 2% Majandusaasta
2% 2% 2% 2% 2%
panus SKP-sse (2019) (2020) aruanded
Sotsiaalsete
44,8 mln Majandusaasta
ettevõtete (-) kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab
€ (2019) aruanded
müügitulu
Olulised alatulemused perioodiks Programm, milles
Vastutaja Seotud pooled
2023–2026 planeeritakse 50
Korraldatud on üleriigilisi ja
piirkondlikke projektikonkursse „Kogukondlik Eesti
Siseministeerium 2023–2026“
organisatsioonide võimekuse
parandamiseks
Korraldatud on kodanikuühendusi
toetavaid tugitegevusi (sündmused, „Kogukondlik Eesti
Siseministeerium 2023–2026“
koolitused, tunnustamised,
teavitustegevused)
Vabaühenduste juhtide järelkasvu Avatud Eesti Fond ja „Kogukondlik Eesti
programm on ellu viidud maakondlikul Siseministeerium Vabaühenduste Liit 2023–2026“
ja üleriigilisel tasandil (Aktiivsete Kodanike Fond)
Kvaliteedimärgise „Vabatahtliku sõber“ „Kogukondlik Eesti
Siseministeerium 2023–2026“
arenguprogramm on ellu viidud
50
Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on
vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna
programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
19
Toetusmeetmetes on katsetatud ja
kasutatud uudseid lahendusi
(ettevõtlus- või äriinkubaatorid, „Kogukondlik Eesti
Siseministeerium 2023–2026“
koosloome, disainmõtlemine, osalev
või kaasav rahastamine, sektorite
koostöö)
Pakutud on konsultatsiooni- ja
nõustamisteenust, sh ärimentorlust „Kogukondlik Eesti
Siseministeerium 2023–2026“
vabaühendustele ja sotsiaalsetele
ettevõtetele
Ellu on viidud kodanikuühenduste Majandus- ja „Kogukondlik Eesti
nõustajate kvalifikatsiooni parandavaid Siseministeerium Kommunikatsiooni- 2023–2026“
tegevusi ministeerium
Välja on töötatud ja katsetatud
vabaühenduste ja sotsiaalsete Majandus- ja „Kogukondlik Eesti
ettevõtete jätkusuutlikkust toetavaid Siseministeerium Kommunikatsiooni- 2023–2026“
finantsinstrumente (näiteks ministeerium
eritingimustel või soodsad laenud)
Ühiskondliku mõju osakute (social „Kogukondlik Eesti
impact bonds) kasutamine jm eraraha Siseministeerium Rahandus-ministeerium 2023–2026“
kaasamise viisid on Eestis rakendatud
Loodud on ligipääs mõjust lähtuva
juhtimise (digitaalsetele) tööriistadele „Kogukondlik Eesti
Siseministeerium 2023–2026“
ja koolitustele, et suurendada
tõenduspõhiste meetodite kasutamist
Justiitsministeerium,
Ühiskondlike probleemide mõju „Kogukondlik Eesti
Majandus- ja
hindamise katseprojektiga on algust Siseministeerium 2023–2026“
Kommunikatsiooni-
tehtud ministeerium
Sotsiaalse ettevõtluse mõiste on
täpsustatud, juriidilised takistused „Kogukondlik Eesti
Siseministeerium Justiitsministeerium 2023–2026“
analüüsitud ja ettepanekud nende
lahendamiseks sõnastatud
Korraldatud on noortele mõeldud
sotsiaalse ettevõtluse „Kogukondlik Eesti
Siseministeerium 2023–2026“
arenguprogrammid järelkasvu
loomiseks
Korraldatud on sotsiaalsete ettevõtete „Kogukondlik Eesti
ühiskondliku mõju tuntust tõstvaid Siseministeerium 2023–2026“
tegevusi
Valdkondlik statistika ja muud
vabaühendusi ja sotsiaalseid „Kogukondlik Eesti
Siseministeerium 2023–2026“
ettevõtteid puudutavad andmed on
kogutud, analüüsitud ja avalikustatud
20
Alaeesmärk 1.4: Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine
Probleemide ja olukorra kirjelduse kokkuvõte
Eesti vabaühenduste
huvikaitsevõimekus on hea Vabaühenduste riigieelarveline Poliitikakujundamisse
võrreldes piirkonna teiste rahastamine ei ole piisavalt kaasamine on tihti
organisatsioonidega, ent see läbipaistev, mõjus ega kõigile formaalne ja selleks ei
on püsinud viimased viis võimalik anta piisavalt aega
aastat muutumatuna
Asutused, kes alaeesmärki aitavad saavutada ja info rahastuse kohta
Alaeesmärki aitavad saavutada Siseministeerium ja samuti asutused, kes oma raha selles programmis ei
planeeri: Riigikantselei, kõik teised ministeeriumid
Alaeesmärgi saavutamise vahendid: RE
Mõõdikud programmi tegevuse oodatava tulemuse täitmise hindamiseks
Algtase
Mõõdiku nimi 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
2020
Rahulolu elanike
kaasamisega Rahandus-
kohalikus > 38% ministee-riumi
38% > 38% > 38% > 38% > 38% > 38%
omavalitsuses (-) tellitud rahulolu-
(pigem rahul ja väga uuring
rahul)
Olulised alatulemused perioodiks Programm, milles
Vastutaja Seotud pooled
2023–2026 planeeritakse 51
Kaardistatud on kodanikuühiskonna „Avatud valitsemise
Siseministeerium
kaasamise hetkeolukord KOV tasemel partnerluse tegevuskava“
Suurendatud on ministeeriumites töötavate Riigikantselei programm
Riigikantselei
kaasamiskoordinaatorite rolli ja kompetentsi (väljatöötamisel)
Parendatud on huvikaitseorganisatsioonide
„Kogukondlik Eesti 2023–
võimekust huvikaitsetegevusi ellu viia ja Siseministeerium
2026“
üldhuvidesse panustada
Kaardistatud ja analüüsitud on vaba-
ühenduste rahastamist ministeeriumites ja Kõik „Kogukondlik Eesti 2023–
Siseministeerium
KOV-ides ning rahastajate tegevuse ministeeriumid 2026“
vastavust rahastamise korrale
Kaardistatud ja analüüsitud on strateegilise
„Kogukondlik Eesti 2023–
partnerluse mõistet ja kasutusel olevaid eri Siseministeerium
2026“
vorme ministeeriumites ja KOV-ides
Korraldatud on strateegilise partnerluse
koolitusi ja nõustamisi vabaühendusi „Kogukondlik Eesti 2023–
Siseministeerium
rahastavatele ministeeriumite, allasutuste ja 2026“
KOV-ide töötajatele
51
Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on
vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna
programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
21
Vabaühenduste rahastamiskeskkonna „Kogukondlik Eesti 2023–
Siseministeerium
andmebaas on igal aastal uuendatud 2026“
Uuendatud ja levitatud on ühenduste
rahastamise juhendmaterjali „Kogukondlik Eesti 2023–
Siseministeerium
ministeeriumite, allasutuste ja kohalike 2026“
omavalitsuste töötajatele
Edendatud on vabaühenduste rahastajate „Kogukondlik Eesti 2023–
Siseministeerium
koostööd 2026“
Kaardistatud on kodanikuühiskonna
„Kogukondlik Eesti 2023–
rahastamispraktikad kohalikul tasandil ja Siseministeerium
2026“
neid on analüüsitud
„Kogukondlik Eesti 2023–
Vabaühenduste ümarlaua tööga on
2026“, Ida-Virumaa puhul
alustatud ja on avatud taotlusvoor Siseministeerium
„Ida-Viru programm 2021–
koosloomeprojektide elluviimiseks 2030“
22
Programmi tegevus 2: Usuvabaduse tagamine
EESMÄRK: Võimekad usulised ühendused.
PROGRAMMI TEGEVUSE SISU KIRJELDUS: Usuvabaduse kindlustamise tegevus võtab arvesse ja rakendab
teadmistepõhist poliitikat ning arvestab ühiskonnas toimuvate muutustega ja kohandab seniseid positiivseid
praktikaid uuenevasse olukorda. Programmi tegevus hõlmab usulisi ühendusi puudutava poliitika
väljatöötamist ja elluviimist, usulistele ühendustele eraldatud toetuste kasutamise üle järelevalve tegemist,
usuelu küsimuste analüüsimist ning muude usuliste ühendustega seotud tegevuste korraldamist.
Alaeesmärk 2.1: Võimekad usulised ühendused
Probleemide ja olukorra kirjelduse kokkuvõte
2000. ja 2011. aasta
Eestis tegutseb umbes 500 usulist
Usuliste ühenduste ühendust. Usulistest ühendustest
rahvaloenduse järgi enamik
rolli tugevdamine kindlat usku omavaid inimesi
enamik kuulub kirikutesse või
olid rahvusvähemuste
kogukonnatöös koguduste liitudesse
esindajad
vajab enam tuge ja
tähelepanu Usuline radikaliseerumine ei ole praegu Eestis probleem, kuid viimaste aastate
vältel on kohus tuvastanud terrorismi toetamist ja rahastamist
Asutused, kes alaeesmärki aitavad saavutada ja info rahastuse kohta
Alaeesmärki aitab oma teenuste kaudu saavutada Siseministeerium
Alaeesmärgi saavutamise vahendid: riigieelarve
Mõõdikud programmi tegevuse oodatava tulemuse täitmise hindamiseks
2020 2021
Mõõdiku nimi 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas
(tegelik) (tegelik)
Usulistele ühendustele
100% / 100% /
Siseministeeriumi Sise-
100% 100% 100% / 100% / 100% / 100% / 100% /
eelarvest läbipaistvalt minist
(100% / (100% / 100% 100% 100% 100% 100%
eraldatud ja sihipäraselt 100%) 100%) eerium
kasutatud toetuste määr
Olulised alatulemused perioodiks 2023–2026 Vastutaja
Riiklikke ja omavalitsusinstitutsioone on nõustatud Eesti
Siseministeerium
religioonisituatsiooni küsimustes
Asjakohaste lepingute alusel on korraldatud kirikuvaradega seotud
Siseministeerium
küsimusi
Usuühendusi on abistatud enesekorralduse teostamisel Siseministeerium
Usuelu küsimused on analüüsitud ja üldistatud Siseministeerium
Korraldatud on koolitused vaimulikele ja usulistele ühendustele (abielu
Siseministeerium
sõlmimine, muinsuskaitse, võimekuse suurendamine)
Edendatud on usuühenduste koostööd Siseministeerium
Osaletud on Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide
Siseministeerium
saavutamiseks vajalike strateegiate väljatöötamises
23
Programmi juhtimiskorraldus ja programmi
koostamisest
Programmi juhtimiskorraldus
Programmi ajakohastatakse igal aastal riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi
eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja see
esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele
pooltele.
Programmi kinnitab käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse
vastuvõtmist.
Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeeriumi rahvastiku ja
kodanikuühiskonna asekantsler.
Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise valitsuskomisjon nõustab Siseministeeriumit
programmi elluviimise osas ning hindab ja teeb ettepanekuid programmi elluviimiseks. Vajaduse korral
moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi
elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega.
Programmi elluviimises osalevad ministeeriumid ja programmi eesmärkidele kaasa aitavad ministeeriumid
esitavad oma vastutusalas programmi elluviimise kohta ülevaate või täpsustava info Siseministeeriumile
vastavalt kokkulepetele ja aruandlust reguleerivatele määrustele.
Programmi seosed teiste arengudokumentidega
Programmis kajastatakse ka nende asutuste vastutusi, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri,
kuid kelle konkreetse panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. Laiemate tegevuste
väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat
arusaamist ja tõhustab koostööd. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele.
Programmil on olulisim seos „Noortevaldkonna arengukavaga 2021–2035“, mille eesmärgid „noored on loov
ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud – hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade
edendamise nügijad ja eestvedajad“ ja „noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne
kodanikuosalus toetatud“ aitavad noori võimestada.
Samuti on programm seotud „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“, mis aitab kodanikuühiskonna
eesmärkide saavutamisele kaasa vabatahtliku tegevuse populariseerimise, omaalgatuse suhtes positiivse
hoiaku kujundamise ning kogukondliku lähenemisviisi juurutamise kaudu, ning „Põllumajanduse ja kalanduse
valdkonna arengukavaga aastani 2030“ , mille tegevussuund „Maa- ja rannapiirkonna areng“ aitab kaasa
aktiivse kodanikuühiskonnaga seotud eesmärkide saavutamisele. Maa- ja rannapiirkonna arengu
tegevussuuna eesmärkideks on seatud nimelt maapiirkondade elanikkonna aktiivsus ning maapiirkondades
kasvav lisandväärtusega ettevõtlus.
Programmi koostamine
Kodanikuühiskonna programmi koostamisega alustati kevadel 2018 ning see koostati tihedas koostöös
partneritega. Programmi koostamist nõustas juhtrühm, kuhu kuuluvad peale Siseministeeriumi järgmiste
organisatsioonide esindajad: Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Vabaühenduste Liit, Sotsiaalsete Ettevõtete
Võrgustik, Eesti Külaliikumine Kodukant, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium,
Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Riigikantselei, MTÜ Maakondlikud
Arenduskeskused, Balti Uuringute Instituut, Mõttekoda Praxis, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikooli
Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, Eesti Leader Liit, Junior Achievement ja Heateo
Sihtasutus.
24
Programmi koostamiseks on toimunud järgmised kaasamistegevused:
aprill–mai 2018 tegevuskeskkonna ning aruteluseminarid
moodustati juhtrühm ja töörühmad, töötati läbi maakondlikud arengukavad
mai–august 2018
ning telliti kaks uuringut
september–oktoober 2018 töögruppide kohtumised, et teha kindlaks lahendamist vajavad probleemid
november–detsember 2018 piirkondlikud mõttetalgud seitsmes paigas üle Eesti
töögruppide kohtumised lahendusteede leidmiseks, selgusid kahe uuringu
november 2018–mai 2019
tulemused
september 2019 programmi avalikustamine ja avalik arutelu
detsember 2019–märts 2020 programmi tegevuste kahepoolsed arutelud
aprill 2020 programmi kooskõlastamine ministeeriumite ja partneritega
programmi lõplik kooskõlastamine programmi juhtrühmas ja EKAK
juuni 2020 ühiskomisjonis (Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni
rakendamise valitsuskomisjon)
juuli 2020 programmi aastate 2021–2024 kinnitamine Siseministeeriumis
EKAK valitsuskomisjonis programmi ja edasise juhtimiskorralduse
veebruar 2022
tutvustamine
strateegiliste partnerite informeerimine programmi 2023–2026 perioodi
september 2022
muudatuste ja edasise koostööloogika osas
ülevaade Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise
november 2022
valitsuskomisjonile programmi 2023. aasta olulisematest tegevustest
25
Lisainfo
www.siseministeerium.ee/sidest2030
26
KÄSKKIRI
19.01.2023 nr 1-3/7
Programmi „Kogukondlik Eesti 2023–
2026“ kinnitamine
Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2
punktide 2 ja 23 alusel
1. Kinnitan programmi „Kogukondlik Eesti 2023–2026“.
2. Tunnistan kehtetuks siseministri 18. jaanuari 2022. a käskkirja nr 1-3/6 „Programmi
„Kogukondlik Eesti 2022–2025“ kinnitamine“.
3. Käskkirja rakendatakse alates 1. jaanuar 2023. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets
siseminister
Lisa. Programm „Kogukondlik Eesti 2023–2026“