Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 11.01.2023 nr 1.2-2/3-1
Rahandusministeerium
Keskkonnaministeerium
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide perioodi 2021–2027 meetmete
nimekirja meetme 21.6.1.12 „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste
arendamine Ida-Virumaal“ toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra käskkirja.
Palume tagasiside edastada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Peep Peterson
tervise- ja tööminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisad:
1. TAT_EN
2. TAT EN Lisa 1
3. TAT EN Lisa 2
4. TAT_eelarve_SK_2022-2023 Lisa 3
5. TAT_SK
6. TAT_ SK_lisa_1
7. TAT_riskihindamine_SK_lisa_2
8. Käskkirja eelnõu
Lisaadressaadid:
Keskkonnaministeerium
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
Tiia Taevere 626 9131
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
………………….2023. a käskkirja nr …
“Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste
arendamine Ida-Virumaal“ kinnitatud toetuse andmise tingimused
Lisa 1
Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.11.2022–31.12.2023
Tegevus 2.1 Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine
Alategevus 2.1.1. SCIROCCO hindamine.
Kõiki Ida-Virumaa omavalitsusi hinnatakse SCIROCCO küpsusmudeliga selleks, et mõista, kui
valmis ollakse piirkonnas liikuma parema koordineerituse ja teenuste integreerituse suunas
ning mõne aja möödudes uuesti hinnata, kuidas valmisolek ja olukord on muutunud.
Hindamise eesmärk on välja selgitada teenuste osutamise senise süsteemi ulatuslikuma
integreerimisega kaasnevad mitmetasandilised muudatused. Olemasolevad rollid tuleb ümber
mõtestada ja vajadusel lisada uusi, kohandamist võivad vajada tööprotsessid ja -praktikad.
Välja tuleb töötada lahendused, mis toetaksid koostööd ja infovahetust nii meeskondade sees
kui ka nende üleselt.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Scirocco hindamise hanke 01.01.2023–31.12.2024 01.01.2023-30.04.2023
ette valmistamine
Scrirocco hindamise teostaja 01.01.2023–31.12.2024 01.05.2023-31.08.2023
leidmine ja lepingu
sõlmimine
Ida-Virumaa omavalitsuste 01.01.2023–31.12.2024 01.09.2023-31.12.2023
hindamine
Näitaja Näitaja Sihttase Sihttase Selgitus
nimetus tegevuskava (2023)
aastal (2022)
Väljundnäitaja Scirocco 0 1 Tegevuse tulemusel on
hindamine on kaardistatud
tehtud kitsaskohad ja välja
töötatud lahendused.
Muutuste
analüüsimiseks viiakse
läbi teine hindamine
aasta pärast esimest
hindamist
Alategevus 2.1.2 Piirkondliku paindlikkusega rakendatav inimesekeskne hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli väljatöötamine.
Koordinatsioonimudeli väljatöötamine, et vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja
nende lähedaste koormust asjaajamisel sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas, pakkuda
kompleksse abivajadusega inimestele õigeaegset ja nende vajadustele vastavat abi toetades
seeläbi võimalikult kaua koduses keskkonnas toimetulekut ning koguda senisest paremini infot
sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamise puuduste (puuduvad teenusekohad, teenuste
saamise järjekorrad, regionaalsed erisused praktikas jne) ja toimivate praktikate kohta.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Kitsaskohtade kaardistus 01.01.2023–31.12.2027 01.01.2023-30.04.2023
Inimesekeskse hoolekande- 01.01.2023–31.12.2027 01.05.2023-01.08.2023
ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudeli
kohandamine arvestades
Ida-Virumaa spetsiifikat
Koordinatsioonimudeli 01.01.2023–31.12.2027 01.08.2023-31.08.2023
tutvustus
Koordinatsioonimudeliga 01.01.2023–31.12.2027 01.08.2023-31.12.2023
seotud koolitused
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava (2027)
aastal (2022)
Väljundnäitaja Inimesekeskne - 1 Teine hindamine
hoolekande- ja võiks olla aasta
tervishoiusüsteemi pärast esimest, et
koordinatsioonimudel oleks mõistlik aeg
on väljatöötatud ja muutusi analüüsida.
kohandatud Ida-
Virumaa maakonna
jaoks
Alategevus 2.1.3. Hooldus koordinatsioonimudeli rakendamine Ida-Virumaal.
Koordinatsioonimudeli raames tegeletakse valdkondade ülese abi korraldamisega inimestele,
kellel on kompleksvajadused. Seejuures toetatakse üksikjuhtumeid (tervikhindamiste
korraldamine, valdkondade ülese juhtumiplaani koostamine, vajaliku abi korraldamine ja
juhtumite regulaarne seire), arendatakse valdkondade ja üksikjuhtumite ülest võrgustikutööd
ning kaardistatakse piirkondlik teenuste ja toetuste korraldus koos kitsaskohtade ja
arendusvajadustega. Juhtumikorralduste käigus suunatakse kompleksvajadusega inimesed
saama teenuseid, mida rahastatakse kohaliku omavalitsuse või riigi eelarvest.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Hooldus 01.01.2023–31.12.2027 01.08.2023-31.12.2023
koordinatsioonimudeliga
seotud koolitused.
Hooldus 01.01.2023–31.12.2027 01.09.2023-31.12.2023
koordinatsioonimudeli
rakendamine arvestades
Ida-Virumaa maakonna
spetsiifikat
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava (2027)
aastal (2022)
Väljundnäitaja Hooldus 0 1 .
Koordinatsioonimudel
on võetud
rakendusse Ida-
Virumaa maakonnas.
Alategevus 2.1.4 Kogukonnas pakutavate teenuste kvaliteedi tõstmine ja parandamine.
Antud tegevusega tagatakse sotsiaalsüsteemis ja tervisevaldkonnas töötavatele
spetsialistidele ligipääs uutele võrgustikukoolitustele ja sekkumistele koos vajalike tööjuhiste,
hindamisinstrumentide ning metoodikatega, mis aitab omakorda piirkondlikult ühtlustada
abivajajale pakutava toe kvaliteeti. Tegevuse abil pakutakse sotsiaalvaldkonnas töötavatele
spetsialistidele koolitusi, õpetatakse täiendavaid erioskusi ning jõustatakse piirkonna
lastekaitse- ning hoolekandeasutusi teenuste kvaliteedi tõstmiseks. Tegevuse sihtgrupiks on
sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonna töötajad, kelle ülesandeks on lastega perede
toetamine.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Vajalike koolituste 01.11.2022–31.12.2027 01.11.2022-31.01.2023
kaardistamine
Koolitusprogrammi 01.11.2022–31.12.2027 01.01.2023-30.04.2023
kokkupanek
Koolituste läbiviimine 01.11.2022–31.12.2027 01.05.2023-31.12.2023
Näitaja Näitaja Sihttase Sihttase Selgitus
nimetus tegevuskava (2023)
aastal (2022)
Väljundnäitaja Koolitatud 0 40 Koolitused toimuvad iga
spetsialistide aastaselt vastaval
arv. vajadusele
Tegevus 2.2 Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine
Alategevus 2.2.1 Motivatsioonipaketi loomine piirkonda tööle tulevatele sotsiaal- ja
tervisevaldkonna töötajatele
Tegevuse eesmärk on koostöös partneriga välja töötada tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas
töötavatele spetsialistidele motivatsioonipakett, mis soodustab spetsialisti valima oma töö- ja
elukohaks Ida-Viru maakonna, sh kohanemisprogramm Ida-Virumaa maakonda elama
tulevatele tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidele.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Kitsaskohtade kaardistamine. 01.11.2022–31.12.2027 01.11.2022-28.02.2023
Teavitustegevused ja
valdkonna organisatsioonide
kaasamine (nt infopäevad,
töölauad, arutelud)
Motivatsioonipaketi 01.11.2022–31.12.2027 01.01.2023-31.05.2023
põhimõtete koostamine.
Motivatsioonipaketi/programmi 01.11.2022–31.12.2027 01.04.2023-31.08.2023
täiendamine
(motivatsioonipaketi
tutvustuste ja rakendamise
käigus esitatud
parandusettepanekutest
lähtuvalt ).
Kohanemisprogrammi 01.11.2022–31.12.2027 01.07.2023-31.12.2023
koostamine ja
motivatsioonipaketi tegevuste
kokkuleppimine koostöös
valdkonna
organisatsioonidega
(nt. • lähtetoetus tööle
asumisel Ida- Virumaa
tervishoiuasutustesse;
• eluasemetoetus
residentidele, praktikantidele
residentuuritsükli, praktika
läbimisel sotsiaal- ja
tervishoiuasutuses;
• sõidutoetus
pendelmigratsiooni
töötajatele;
• erialase keeleõppe
toetus ( hooldajad, õed, arstid
jne); • erialaõppe toetus
(stipendiumid, õppetoetused);
• stažeerimistoetus
juhendajale/juhendatavale
/sõidutoetus, eluasemetoetus/
partnertervishoiuasutusse
suunamisel)).
Tegevuste kokkuvõte ja 01.11.2022–31.12.2027 01.11.2023-31.12.2023
analüüs, jätkutegevuste
planeerimine.
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava (2023)
aastal (2022)
Väljundnäitaja Motivatsioonipakett 0 1 Koolitused
piirkonda tööle tulevatele toimuvad iga
sotsiaal- ja aastaselt
tervisevaldkonnavaldkonna vastaval
töötajatele on loodud vajadusele
Alategevus 2.2.2 Sotsiaal-, ja tervisevaldkonna uute töötajate üldise kvalifikatsiooni
tõstmine ja erioskuste õpetamine spetsialiseerunud spetsialistidele
Tegevuse käigus koostöös erinevate osapooltega töötatakse välja tervishoius ja
sotsiaalvaldkonnas uutele tööle tulevatele spetsialistidele koolituspakett (sh tööpõhine õpe),
mis soodustab spetsialisti valima oma töökohaks Ida-Viru maakonna. Tegevuse sihtgrupiks
on tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonna töötajad (sh lastekaitse ja hoolekande),
vastavad ametnikud kohalikest omavalitsustest, era- ja mittetulundussektorist. Eritähelepanu
pööratakse teenustele, mille kvalifitseeritud töötajate leidmine on Ida-Virumaa maakonnas
keeruline või täitsa puudulik.
Toetatakse teadmiste, oskuste tekkimist piirkonda tööle tulevatele tervishoiu ja hoolekande (sh
lastekaitse) töötajatele, et toetada piirkonnas senisest tõhusamalt riskis olevate laste ning
perede teenuste tagamise võimekust ja kvaliteedi tõstmist. Tegevuse raames pakutakse
sotsiaal ja tervishoius tulevatele spetsialistidele koolitusi, õpetatakse täiendavaid erioskusi
ning jõustatakse piirkonna lastekaitse- ning hoolekandeasutusi teenuste kvaliteedi tõstmiseks
ning potentsiaalsete uute töötajate leidmiseks
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Vajalike koolituste 01.11.2022–31.12.2027 01.11.2022-01.03.2023
kaardistamine
Koolitusprogrammi 01.11.2022–31.12.2027 01.03.2023-31.08.2023
kokkupanek
Koolituste läbiviimine 01.11.2022–31.12.2027 01.09.2023-31.12.2023
Näitaja Näitaja Sihttase Sihttase Selgitus
nimetus tegevuskava (2023)
aastal (2022)
Väljundnäitaja Koolitatud 0 10 Koolitused toimuvad iga
spetsialistide aastaselt vastaval
arv. vajadusele
Alategevus 2.2.3 Luuakse ja rakendatakse Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste
olukorral, võimalustel ja vajadustel põhinev jätkusuutlik koolitus-, nõustamis- ja
tugisüsteem, mis toetab soolist võrdõiguslikkust ja võrdsete võimaluste (sh
ligipääsetavuse) edendamist.
Ida-Virumaa omavalitsuste otsustajate ja poliitikakujundajate ning -rakendajate soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamise alase võimekuse parandamiseks viiakse
2023–2028 ellu pilootprojekt, mille raames luuakse ja rakendatakse rätseplahendusel põhinev,
Ida-Viru kohalike omavalitsuste olukorra, võimaluste ja vajadustega arvestav ja jätkusuutlik
koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteem (sh töövahendid ja võrgustik), mis toetab soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) süstemaatilist ja eesmärgistatud
edendamist Ida-Viru kohalikes omavalitsusüksustes ning seeläbi kohaliku tasandi meetmete
ja tegevuste paremat sihistamist ja kvaliteeti ning ressursside säästlikumat ja tulemuslikumat
kasutamist.
Seoses õiglase üleminekuga eelanalüüsitakse tegevuse raames Ida-Viru peamisi soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise probleeme, millega KOVid peavad eelkõige arvestama
enda teenuste arendamisel või pakkumisel. Eelanalüüs kaardistab ka KOV otsustajate,
poliitikakujundajate ja -rakendajate teadlikkust, hoiakuid, valmisolekut, ressursse soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamiseks.
Koolitatakse Ida-Virumaa kaheksa omavalitsuse otsustajaid ja poliitikakujundajaid ning -
rakendajaid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamise teemal eesmärgiga
suurendada nende teadlikkust: 1) soolise jm tunnustel põhineva ebavõrdsuse ilmingutest,
nende põhjustest ja tagajärgedest; 2) võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse
edendamise, sh soolõime vajalikkusest ja kasust ning 3) KOV-ide rollist ja edendamise
kohustusest. Samuti aidatakse koolitustega kaasa soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise põhimõtetega arvestamise oskuste parandamisele kohaliku elu korraldamises.
Nõustamistegevuste raames aitavad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh
ligipääsetavuse) eksperdid kohaliku tasandi poliitikakujundajatel ja -rakendajatel läbimõeldult,
sisuliselt ja süsteemselt edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi pilooti valitud
arengukavade, programmide, meetmete või õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ja
rakendamisel.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Olukorra kaardistus (sh KOV 01.11.2022–31.12.2027 01.11.2022-31.01.2023
ja valdkonna
organisatsioonide
kaasamine) ja analüüsi
ettevalmistus.
Analüüsi läbiviimine 01.11.2022–31.12.2027 01.02.2023-01.04.2023
Koolituste läbiviimine 01.11.2022–31.12.2027 01.04.2023-30.05.2023
Kaasamisüritused ja 01.11.2022–31.12.2027
analüüsitulemuste
valideerimine KOV
esindajatega.
Koolituste läbiviimine 01.11.2022–31.12.2027 01.06.2023-31.12.2023
(toimuvad kõikides KOVides)
Nõustamistegevused 01.11.2022–31.12.2027 01.06.2023-31.12.2023
Juhendite, õppematerjalide 01.11.2022–31.12.2027 01.06.2023-31.12.2023
jms loomine (algselt koolitus-
nõustamine-abimaterjal)
Näitaja Näitaja Sihttase Sihttase Selgitus
nimetus tegevuskava (2023)
aastal (2022)
Väljundnäitaja Koolitatud 0 25 Koolitused toimuvad iga
spetsialistide aastaselt vastaval
arv. vajadusele
Tegevus 2.3 Innovatsiooni- ja arendustoetuse andmine
Korraldatakse innovatsiooni- ja arendustoetuse andmise avatud voor Ida-Virumaal sotsiaal- ja
tervishoiuvaldkonna teenuste arendamiseks ja pakkumiseks ning poliitikakujundamise
kvaliteedi tõstmiseks. See tähendab nii uudsete lahenduste väljatöötamist ja piloteerimist
sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna väljakutsetele, kui uute tehnoloogiate, platvormide
rakendamist, innovatsiooniprogrammi algatamist ja läbiviimist uudsete lahenduste,
koostöövormide ning teenuste arendamise projektide ellu kutsumiseks, teadus- ja
arendustegevuste toetamiseks ning rahastamiseks tervise- ja sotsiaalvaldkonnas.
Tegevuse raames on võimalik KOVil ja vahetult teenuse osutajal taotleda IVOL-lt toetust IVOLi
poolt kooskõlas TAT-ga kehtestatud toetustingimuste alusel.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Innovatsiooni- ja 01.11.2022–31.12.2027 01.11.2022-28.02.2023
arendustoetuse andmise
ettevalmistamine
Innovatsiooni- ja 01.01.2023–31.12.2027 01.03.2023-31.12.2023
arendusvooru tegevuste
läbiviimine
Näitaja Näitaja Sihttase Sihttase Selgitus
nimetus tegevuskava (2023)
aastal (2022)
Väljundnäitaja Toetatud 0 2 Innovatsiooni- ja
projektide arv arendusfondi voorud
toimuvad iga aastaselt.
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
…….. 2023. a käskkirjaga nr …
“Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“
kinnitatud toetuse andmise tingimused
Lisa 3
TAT „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-
Virumaal“ 2022.–2023. aasta eelarve selgitus
Selgitus hõlmab TAT elluviija ja partneri tegevuste eelarveid aastateks 2022–2023.
Numeratsioon on kooskõlas numeratsiooniga eelarves. Eelarveaastas nimetatud summad ja
nende jaotus kuluartiklite kaupa on indikatiivsed, arvestatakse lisas 1 kirjeldatud tegevustega
ja lisas 2 eelarve üldise jaotusega. TAT 2022-2023 eelarve kokku 2 096 492,92.
1. TAT otsesed kulud
TAT otseste kulude kogusumma 2022–2023 on 2 070 080,80 eurot. See hõlmab TAT
juhtimiskulusid, tegevuse 2.1 „Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine“
kulusid, tegevuse 2.2 „Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine“ kulusid, tegevuse
2.3 „Innovatsiooni- ja arendusfond“ kulusid.
1.1. TAT juhtimiskulud kokku 56 449,60 eurot
TAT juhtimiskulud koosnevad elluviija otsestest personalikuludest ja koolitus- ning muude TAT
tegevuste arendamisega seotud kuludest. Kokku on personalikulu 62 664,20 eurot ning
koolitus- ja muu TAT tegevuste arendusega seotud kulu on 4 000 eurot, viimane kulu sisaldab
ka TAT järelevalvefunktsiooniga seotud kulusid (nt majutus- ja transpordikulud), samuti TAT
tegevuste ja vajadusel alategevustega seotud infopäevade ja ümarlaudade korraldamisega.
Kulurida Elluviija töötasu 2022 2023 Selgitus
2022.-2023 aastal täiskoormusega
brutotöötasu 2800 eurot kuus (12
TAT juhi otsene kuud), millele lisanduvad tööandja
1.1.1 personalikulu 7 492,80 44 956,80 maksud.
Koolitus- ja muu
TAT tegevuste
arenduskulu (sh
1.1.2 lähetuskulu). 1 000 3 000
Kokku 8 492,80 47 956,80
1.2. Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine, kulud kokku 804 956,80
eurot.
Tegevusi viib ellu Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi IVOL).
1.2.1. Otsene personalikulu kokku 44 956,80 eurot
Otsene personalikulu sisaldab tegevuse „Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste
arendamine“ ellu viimiseks IVOLi vajalikke personalikulusid.
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
…….. 2023. a käskkirjaga nr …
“Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“
kinnitatud toetuse andmise tingimused
Lisa 3
Kulurida Otsene 2022 2023 Selgitus
personalikulu
1.2.1 Projektijuht 6 422,40 38 534,40 2022. aastal brutotöötasu 2400
eurot kuus (2 kuud) ja 2023. aastal
brutotöötasu 2400 eurot kuus (12
kuud), millele lisanduvad tööandja
maksud.
1.2.2.-1.2.4 Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamistegevuste kulud
kokku 760 000 eurot
Kulurida 2022 2023
1.2.2 SCIROCCO hindamine 10 000,00 30 000,00
1.2.3 Piirkondliku paindlikkusega rakendatav 20 000,00 130 000,00
inimesekeskne hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli
väljatöötamine
1.2.3 Hooldus koordinatsioonimudeli rakendamine 10 000,00 140 000,00
Ida-Virumaal
1.2.4 Kogukonnas pakutavate teenuste kvaliteedi 120 000,00 300 000,00
tõstmine ja parandamine
Kokku 160 000 600 000
1.3. Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine, kulud kokku 908 674,40 eurot.
Tegevusi viib ellu Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi IVOL).
1.3.1. Otsene personalikulu kokku 78 674,40 eurot
Otsene personalikulu sisaldab tegevuse „Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine“
ellu viimiseks IVOLi vajalikke personalikulusid.
Kulurida Otsene 2022 2023 Selgitus
personalikulu
1.3.1 IVOL 11 239,20 67 435,20 2022. aastal (1xkoordinaator)
koordinaator brutotöötasu 2100 eurot kuus (2
x2 kuud) ja 2023. aastal brutotöötasu
(2x koordinaator) 2100 eurot kuus
(12 kuud), millele lisanduvad
tööandja maksud millele
lisanduvad tööandja maksud.
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
…….. 2023. a käskkirjaga nr …
“Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“
kinnitatud toetuse andmise tingimused
Lisa 3
1.3.2.-1.3.4 Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamise tegevuste kulud kokku
830 000 eurot.
Kulurida 2022 2023
1.3.2 Motivatsioonipaketi loomine piirkonda tööle 5 000,00 100 000,00
tulevatele sotsiaal- ja
tervisevaldkonnavaldkonna töötajatele
1.3.3 Sotsiaal-, ja tervisevaldkonna uute töötajate 50 000,00 325 000,00
üldise kvalifikatsiooni tõstmine ja erioskuste
õpetamine spetsialiseerunud spetsialistidele
1.3.4 Jätkusuutlik koolitus-, nõustamis- ja 25 000,00 325 000,00
tugisüsteem, mis toetab soolist võrdõiguslikkust
ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse)
edendamist
Kokku 80 000 750 000
1.4. Innovatsiooni- ja arendustoetus kokku 300 000,00 eurot.
Kulurida 2022 2023
1.4 Innovatsiooni- ja arendustoetus 0 300 000,00
Kokku 0 300 000
2. Kaudsed kulud
Kaudsed kulud TAT elluviimise tagamiseks elluviija juures moodustavad 15% tema otsestest
personalikuludest – 2022–2023 a kulu kokku 7 867,44 eurot. Partneri juures moodustavad
15% tema otsestest personalikuludest, 2022–2023 a kokku 18 544,68 eurot.
Administreerimiskulud kokku aastatel 2022–2023 on 26 412,12 eurot.
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ………..2023. a
käskkirjaga nr ………
Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine
Ida-Virumaal
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.11.2022–31.12.2027
Elluviija
Sotsiaalministeerium
Partner
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
Rakendusasutus (RA)
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus (RÜ)
Riigi Tugiteenuste Keskus
SISUKORD
1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA ...................................... 3
2. TOETATAVAD TEGEVUSED, EESMÄRK, ELLUVIIMISE AEG, ELLUVIIJA JA
TULEMUSED .................................................................................................................................... 4
2.1. INTEGREERITUD SOTSIAAL- JA TERVISHOIUTEENUSTE ARENDAMINE ...............................................4
2.2. TEADMISTE, OSKUSTE JA MOTIVATSIOONI SUURENDAMINE ..............................................................5
2.3. INNOVATSIOONI- JA ARENDUSTOETUSE ANDMINE .............................................................................6
2.4. RIIGIABI ...............................................................................................................................................6
3. NÄITAJAD .................................................................................................................................... 6
4. TEGEVUSTE EELARVE ............................................................................................................. 7
5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ....................................................................................................... 7
6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD ..................................................................... 8
7. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ............................................................................. 8
8. ARUANDLUS ............................................................................................................................... 9
9. TAT MUUTMINE ........................................................................................................................ 10
10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ........................................... 11
11. VAIETE LAHENDAMINE ........................................................................................................ 11
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.
1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega
Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja
meetme 21.6.1.12 „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste
arendamine Ida-Virumaal“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.
1.1. Seosed Eesti riigi eesmärkidega
1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgiga nr 6 „Õiglane üleminek“,
prioriteediga 10 ja ELi erieesmärgiga „Õiglane üleminek“- millega nähakse ette sihtotstarbeline
rahastamine õiglase ülemineku mehhanismi alusel ühtekuuluvuspoliitika raames, et tegeleda
majanduslike ja sotsiaalsete kuludega, mis tulenevad üleminekust kliimaneutraalsele
ringmajandusele.
Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ 1 näeb ette, et rahvastikumuutused
nõuavad nii kestlikku rahvastikupoliitikat, toetavat keskkonda pakkuvat laste-, noorte-,
haridus-, pere- ning tervisepoliitikat, suurt tööhõivet soodustavate meetmete arendamist,
eakate tööelu kestuse pikendamist ja väärika vananemise toetamist, sisserännanute sihipärast
kohanemist ja lõimumist Eesti keele- ja kultuuriruumi, Eestis elavate inimeste ja
rahvuskaaslaste osalemist ühiskondlikes ja kultuurilistes tegevustes kui ka sobivate tervishoiu-
ja sotsiaalteenuste tagamist. Rahvastiku vähenemisest ja vananemisest tingitud muutused
mõjutavad enim Ida-Virumaad, Kagu-Eestit ja Kesk-Eestit ning keskustest kaugemaid
piirkondi. Linnastumise ja rahvastikumuutustega aitab toime tulla teadmistepõhine
tasakaalustatud lähenemine, mis arvestab piirkondlike eripärade ja vajadustega, vähendab
piirkondade sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust ning toetab maaelu. Ida-Virumaal elab
suhtelises vaesuses ligi 30,7% elanikkonnast ja tööpuudus on Eesti kõrgeim 8,7%,
kliimaneutraalsusele üleminek puudutab eelkõige Ida-Virumaad sealse põlevkivitööstuse tõttu.
Et loobuda elektri tootmisel põlevkivist ja põlevkiviõli kui fossiilse kütuse tootmisest toetame
üleminekuperioodil põlevkivist tootmise vähenemisega kaasnevate sotsiaalmajanduslike
mõjude leevendamist ning töötame Ida-Virumaa jaoks välja ja viime ellu teenuste ja
investeeringute paketi, mis aitab piirkonna elanikel, ettevõtetel ja kohaliku omavalitsuse
üksustel muudatustest kasu saada ning tagada õiglane üleminek uuele majandusele.
Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/10602artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, aitavad kaasa strateegia „Eesti
2035“ aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“
saavutamisele.
Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist
võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust edendaval moel mõõdetakse järgmiste
EE2035 tegevuskava näitajatega: regionaalarengu mõõdikuks püsiva suhtelise vaesuse määr,
soolise võrdõiguslikkuse indeks, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik ning ligipääsetavuse
näitaja. Soolise võrdõiguslikkus, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse edendamise
1
Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ Arenguvajadused | Eesti Vabariigi Valitsus
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi
kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu
suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021)
indikaatoritesse panustatakse Ida Viru omavalitsusüksustele temaatilise koolitus-, nõustamis-
ja tugisüsteemi loomisega.
1.1.2. Heaolu arengukava 2023–2030 kliimaeesmärkide täitmiseks ja tasakaalustatud
regionaalse arengu saavutamiseks tuleb Ida-Virumaal suurendada kaasaegseid
tehnoloogiaid, energiaallikaid ja süsteeme tundvate töötajate osakaalu mobiilsust toetavate
nõustamiste, täiend- ja ümberõppe ning muude toetuste kaudu.
2. Toetatavad tegevused, eesmärk, elluviimise aeg, elluviija ja tulemused
Tegevuste elluviimist juhib ja aruandlust korraldab elluviijana Sotsiaalministeeriumi
hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond ning partnerina viib tegevusi ellu Ida-Virumaa
Omavalitsuste Liit.
Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.11.2022–31.12.2027.
Aasta tegevuste täpsem kirjeldus (kumulatiivsena) ning väljundnäitajad on TAT lisas 1.
2.1. Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine
Sotsiaal- ja tervishoiu süsteemide vaatest on oluline võtta Ida-Virumaa eritähelepanu alla ja
tagada nende valdkondade arendamine, et tekiks ühtne hästi kättesaadav teenuste võrgustik,
areneks koostöö tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi, sh lastekaitse valdkonna vahel, mis toetaks
maakonna sotsiaalmajandusliku arengut ja inimväärse elukeskkonna teket, ning panustada
seeläbi õiglase ülemineku protsessi Ida-Virumaal.
2.1.1. Tegevuse eesmärk
Tegevuse eesmärk on toetada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse parendamist, et
kompleksvajadusega inimene saaks vajalikud teenused (sotsiaal-, tervishoiu- ja muud
teenused) kätte ühest kohast nii, et erinevate valdkondade teenuste vahel ei teki katkestust,
mis inimese olukorda võiks kahjustada.
2.1.2. Tegevused
Tegevuste elluviimisel suurendatakse riigipoolset tuge Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele
(edaspidi KOV) sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel, suurendades seeläbi nende
võimekust reageerida valdkondlikele kitsaskohtadele sotsiaalteenuste korraldamisel ning
toetades KOV-i juhtimise ja institutsionaalse võimekuse kasvu. See tähendab, et inimene saab
temale vajalikku teenust ühest kohast ja erinevate valdkondade vaheliste teenuste vahel ei teki
katkestust, mis inimese olukorda võiks kahjustada (nt kui inimesel on terviserike, siis pärast
meditsiinilist sekkumist suunatakse ta kohe, kas tervishoiuteenuse osutaja (haigla, üldarstiabi)
või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poolt (vastavalt juhtumi algatajale) sobivatele
sotsiaal- või tervishoiu teenustele, nii et ta ei pea neid hakkama ise otsima.
Kõiki Ida-Virumaa omavalitsusi hinnatakse küpsusmudeliga (SCIROCCO) selleks, et mõista,
kui valmis ollakse piirkonnas liikuma parema koordineerituse ja teenuste integreerituse
suunas. Peale hindamist töötatakse välja koordinatsioonimudel. Koordinatsioonimudeli
eesmärk on vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust
asjaajamisel sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas, pakkuda kompleksse abivajadusega
inimestele õigeaegset ja nende vajadustele vastavat abi toetades seeläbi võimalikult kaua
koduses keskkonnas toimetulekut ning koguda senisest paremini infot sotsiaal- ja
tervishoiuteenuste osutamise puuduste (puuduvad teenusekohad, teenuste saamise
järjekorrad, regionaalsed erisused praktikas jne) ja toimivate praktikate kohta.
Koordinatsioonimudeli raames tegeletakse valdkondade ülese abi korraldamisega inimestele,
kellel on kompleksvajadused nii sotsiaal- ja tervishoiusüsteemist kui külgnevatest
süsteemidest. Koordinatsioonimudel hõlmab üksikjuhtumi tervikhindamiste korraldamist,
valdkondade ülese juhtumiplaani koostamist, vajaliku abi korraldamist ja juhtumi regulaarset
seiret. Projekti käigus testitakse ja täiendatakse koordinatsioonimudelit (sh täpsustatakse,
milline peaks olema rahastamismudel ja selle komponendid ning millist tuge vajab piirkond
riigilt – nt abistavad juhendmaterjalid, praktilised tööriistad, koolitused ja täiendav analüüs) ning
teisalt luua positiivseid näiteid toimivatest koordinatsioonimudelitest. Olemasolevad rollid
mõtestatakse ümber ja vajadusel lisatakse uusi, või kohandatakse muutmist vajavad
tööprotsessid ja -praktikad.
2.1.3. Tegevuse tulemus
Tegevuse tulemusena on arendatud välja valdkondade ja üksikjuhtumite ülene võrgustikutöö
ning kaardistatud piirkondlik teenuste ja toetuste korraldus koos kitsaskohtade ja
arendusvajadustega. Juhtumikorralduste käigus on suunatud kompleksvajadusega inimesed
saama teenuseid, mida rahastatakse kohaliku omavalitsuse või riigi eelarvest.
2.1.4. Tegevuse sihtrühm
Kohalike omavalitsuste ja sotsiaalhoolekande- ning tervishoiutöötajad
2.2. Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine
Kliimaneutraalsusele üleminekul võib eeldada täiendavat negatiivset mõju Ida-Virumaale
lisaks muudele piirkonna eripäradele. Piirkonna eripäradeks on juba varasemalt olnud
tööhõiveprobleemid, suurem hulk sotsiaalmajanduslike raskustega perede osakaal
rahvastikust ning eesti keelse inforuumi vähesest tarbimisest tulenev teenuste mahajäämus
teistest piirkondadest. Muude sotsiaalvaldkonna teemade kõrval vajab suuremat tähelepanu
lastekaitse ja -hoolekanne ning perevägivalla ohvrite kaitse. Seetõttu võib eeldada, et
erinevuste suurenemisel muudest piirkondadest, vajab Ida-Virumaa täiendavat tuge selleks, et
toetada kogu Ida-Virumaa piirkonna sotsiaal- ja tervishoidu.
2.2.1. Tegevuse eesmärk
Tegevuse eesmärk on koostöös erinevate osapooltega välja töötada tervishoius ja
sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele motivatsioonipakett, mis soodustab nii
tulevastel kui olemasolevatel spetsialistidel valida oma töö- ja elukohaks Ida-Virumaa. Tagada
teadmiste, oskuste suurendamine uutel lisanduvatel töötajatel kohapeal (töökohaõpe).
Paketiga tagatakse uutele töötajatele ligipääs võrgustikukoolitustele ja sekkumistele koos
vajalike tööjuhiste, hindamisinstrumentide ning metoodikatega, mis aitab omakorda
piirkondlikult ühtlustada abivajajale pakutava toe kvaliteeti.
2.2.2. Tegevuse sisu
Kaardistatakse kitsaskohad ja selgitatakse välja mis on takistuseks, et spetsialistid ei tule või
ei jää tööle Ida-Virumaale. Tegevus hõlmab teavitustegevusi ja partner-organisatsioonide
kaasamist (nt infopäevad, töölauad, arutelud).
Koostöös erinevate osapooltega toimub kohanemisprogrammi koostamine ja
motivatsioonipaketi tegevuste kokkuleppimine, mille raames:
pakutakse edaspidi lastega töötavatele spetsialistidele koolitusi, õpetatakse
täiendavaid erioskusi ning leitakse lahendused piirkonna lastekaitse- ning hoolekandeasutusi
teenuste kvaliteedi tõstmiseks ning potentsiaalsete uute töötajate leidmiseks ning seniste
hoidmiseks;
luuakse ja rakendatakse Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste olukorral, sh
keeleoskusel, põhinev koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteem, mis toetab soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) edendamist.
toimub erialane keeleõpe tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidele;
töötatakse välja mentorlusprogrammid, sh mentori töö, erialaõppe õppija ja juhendaja
toetamiseks;
töötatakse välja stažeerimisprogramm juhendajale/juhendatavale partner
tervishoiuasutusse suunamisel.
2.2.3. Tegevuse tulemus
Tegevuse tulemusel on motivatsioonipakett koostatud ning selle rakendamise tulemusel on
loodud sooduskeskkond, et tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas töötavad spetsialistid valiks oma
töö- ja elukohaks Ida-Viru maakonna.
2.2.4. Tegevuse sihtrühm
Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiutöötajad
2.3. Innovatsiooni- ja arendustoetuse andmine
Töötatakse välja tingimused innovatsiooni- ja arendustegevuste toetamiseks ja pilootprojekti
läbiviimiseks, Ida-Virumaa sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna arendamiseks, teenuste
pakkumiste parandamiseks ja poliitikakujundamise kvaliteedi tõstmiseks.
2.3.1. Tegevuse eesmärk
Tegevuse eesmärk on toetada KOV-e ja erasektorit (vahetult teenuse osutajaid) Ida-Virumaal
sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna teenuste arendamisel ning pakkumisel.
2.3.2. Tegevuse sisu
Toetatakse tervise- ja sotsiaalvaldkonnas uudsete lahenduste väljatöötamist ja piloteerimist,
vastavalt nende valdkondade väljakutsetele, sealhulgas uute tehnoloogiate arendamist ja
platvormide rakendamist, innovatsiooniprogrammide algatamist ja läbiviimist, uudsete
lahenduste, koostöövormide ning teenuste arendamist, teadus- ja arendustegevusi.
2.3.3. Tegevuse tulemus
Tegevuse tulemusel on väljatöötatud ja piloteeritud sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas uudsed
lahendused ning rakendatud uued tehnoloogiad.
2.3.4. Tegevuse sihtrühm
Sotsiaal- ja tervishoiutöötajad
2.4. Riigiabi
TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
3. Näitajad
Näitaja nimetus Alg- Vahe- Sihttase Selgitav teave
(mõõtühik) tase sihttase (2027)
(2024)
Meetmete Osaluskordade arv, 0 250 600 Erinevaid koolitusi
nimekirja (osaluskordade läbinud inimeste arv.
väljund- arv) Näitaja sihttaseme
näitaja saavutamisse
panustavad kõik TATi
tegevused.
Loendatakse
osaluskordade arvu
koolitusel. Üks inimene
võib perioodi jooksul
osaleda ümber-ja
täiendõppe toetamisel
korduvalt, mistõttu
sihttaseme
määratlemisel ei loeta
unikaalseid isikuid
(loendatakse täidetud
koolitus- või
tegevuskohti). Andmek
orje osalejate kohta
toimub lisaks
osaluskordade
lugemisele.
Meetmete Inimeste osakaal, 0 Ei 90 Koolituse edukalt
nimekirja kelle kohaldu läbinute osakaal.
tulemus- kvalifikatsiooni tase Näitaja sihttaseme
näitaja on tõusnud või saavutamisse
saanud vastava panustavad kõik TATi
tunnistuse tegevused.
koolituse läbimise Loendatakse
ees (%) unikaalseid isikuid, kelle
kvalifikatsiooni tase on
tõusnud (saanud
vastava tunnistuse
koolituse läbimise eest).
4. Tegevuste eelarve
Summa Osakaal
1 ÕÜFi toetus 5 000 000 70%
2 Riiklik kaasfinantseering 2 142 857 30%
3 Omafinantseering 0 0%
4 TAT eelarve kokku 7 142 857 100%
Tegevuste eelarve aastate lõikes on TAT lisas 2.
5. Kulude abikõlblikkus
5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a
määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi
ühendmäärus) §-dest 15-17 ja 21.
5.2. TAT kaudsed kulud on abikõlblikud ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest
personalikuludest. TAT otsesteks personalikuludeks loetakse ühendmääruse § 16 lõike 1
punktides 1–4 nimetatud kulud.
5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud (TAT lisa 2 ja 3),
muu hulgas:
5.3.1 riigihangete läbiviimise kulud;
5.3.2 väliskoolituste ja -lähetuse kulud Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis,
Šveitsis ja Islandil. Väljaspool Euroopa Liitu tekkinud kulud võivad moodustada kuni 3% TAT
eelarvest;
5.3.3 tegevuste elluviimise toetamiseks mõeldud meeskonnakoolituste, inspiratsioonipäevade,
konverentside ja sarnaste ürituste kulud;
5.3.4 tegevuste, k.a infotehnoloogiliste lahenduste levitamiseks ja tutvustamiseks
korraldatavate meedia- ja kommunikatsioonialaste tegevuste ja ürituste kulud;
5.3.5 tegevuste elluviimisega kaasnevad personali- ja transpordikulud;
5.3.6 infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise käigus tekkiv otseselt arendusega seotud
hoolduskulu.
6. Toetuse maksmise tingimused ja kord
6.1. Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12.05.2022. a määruse nr
55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) §-s 27
sätestatud tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid
kulusid hüvitatakse punkti 5.2 kohaselt ühtse määra alusel.
6.2 Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le:
6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid
ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest kuludest;
6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses;
6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.
6.3. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid võib esitada kõige harvem üks
kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus.
6.4. Toetus makstakse elluviijale välja RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu esitatud makse
alusel. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva
dokumentide saamisest arvates.
6.5. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest
keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33.
6.6. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega.
Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande
kinnitamist.
7. Elluviija ja partneri kohustused
7.1. Elluviija ja partner peavad täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 ning TAT-s kehtestatud
kohustusi.
7.2. Elluviija on kohustatud:
7.2.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve
kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.2.2 esitama punktis 7.2.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva
jooksul RÜ-le;
7.2.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.2.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
7.2.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta;
7.2.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne
tööpäeva jooksul peale lisa 2 kinnitamist, esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb
esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud
maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.2.6 esitatud prognoosist;
7.2.8 elluviija esitab partneri riigihankega seotud alusdokumentide eelnõu kümme tööpäeva
enne riigihankega alustamist ja hankelepingu muudatuste eelnõud viis tööpäeva enne
sõlmimist RÜle eelnõustamiseks.
7.3 Partner on kohustatud:
7.3.1 esitama elluviijale ettepaneku TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse (lisa
1) ja eelarve kulukohtade kaupa (lisa 2) jooksva aasta 15. oktoobriks;
7.3.2 esitama elluviijale lisa 1 ja 2 muudatuste ettepanekud;
7.3.3 esitama elluviijale TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 7. kuupäevaks eelmise kuu
kohta RA poolt väljatöötatud vormil;
7.3.4 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste
vastavuse TAT ja keskkonnahoidlike hangete kriteeriumitele enne riigihangete läbiviimist.
7.3.5 esitama elluviijale info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt, et elluviija
saaks selle omakorda esitada RÜ-le eelnõustamiseks:
7.3.5.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide
koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana;
7.3.5.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende
esitamisest riigihangete registrile;
7.3.5.3 edastama riigihankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe
sõlmimist;
7.3.6 esitama elluviijale TAT tegevuste, osalejate andmete, tulemuste ja näitajate saavutamise
edenemise vahearuande koos lisadega üldjuhul iga aasta 10. jaanuariks ja 10. juuliks vastavalt
31. detsembri ja 30. juuni seisuga.
8. Aruandlus
8.1. Elluviija esitab RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes selles etteantud
andmeväljadest, TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande
koos lisadega, üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30.
juuni seisuga, vajadusel rakendusüksuse nõudmisel tihedamini. Kui TAT tegevuste alguse ja
esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse
vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
8.2. Elluviija esitab RÜle e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes selles etteantud
andmeväljadest, TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande
30 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Lõpparuandes
esitatakse ka info horisontaalsetesse põhimõtetesse panustanud tegevuste kohta.
8.3. Elluviija esitab RÜle e-toetuse keskkonna kaudu koos lõpparuandega info
horisontaalsetesse põhimõtetesse panustanud tegevuste kohta.
8.4. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
8.5. RÜ kontrollib 10 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi aruanne) laekumisest,
kas TAT aruanne on nõuetekohaselt täidetud.
8.6. Aruandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva
aega puuduste kõrvaldamiseks.
8.7. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset
esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.
8.8. TAT aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades
nõutule.
9. TAT muutmine
9.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse
perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus).
9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja
annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud
ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist.
9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT
muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud
tähtaja võrra.
9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le.
RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg
kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT aruandes
esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT
eduka elluviimise tagamiseks.
9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud
juhul, kui on olemas RÜ nõusolek.
9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks
elluviimiseks või partneril ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui
TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on
RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa
ulatuses.
9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.
9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta:
9.9.1 punktis 7.2.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve
kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist ja muutmist;
9.9.2 lisas 2 näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei
muutu.
9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste
mitteesinemise korral esitab punkti 9.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist
esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks.
9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale
tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve ja/või tegevuste kirjelduse menetlemise tähtaega
võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te)
aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud
eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%.
9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva
jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu.
10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.
11. Vaiete lahendamine
RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja
menetlemisele kohalduvad ÜSS §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses
sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel
lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 101 sätestatud korras.
Lisad:
TAT tegevuste kirjeldus – lisa 1
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 2
TAT finantsplaani ja eelarve selgitus – lisa 3
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirjaga „Ühiskondlikku muutust
toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida–Virumaal“ kinnitatavate toetuse
andmise tingimuste eelnõu seletuskiri
I Sissejuhatus
Toetuse eesmärk on parandada Ida-Virumaa elanikele sotsiaal- ja tervishoiuteenuste
kättesaadavust ja taset, tõsta Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste ning sotsiaalhoolekande- ja
tervishoiutöötajate võimekust ning motiveerida uute sotsiaalhoolekande- ja tervishoiutöötajate Ida-
Virumaale tööle tulemist.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase
Ülemineku Fond, artikkel 8 lõikele 2 toetatakse fondist hariduse ja sotsiaalse kaasamise valdkonna
tegevusi, mis on kooskõlas territoriaalse kavaga.
Vastavalt ,,Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ lisale 1 "Õiglase
ülemineku territoriaalsele kava“ saab üleminek kliimaneutraalsele majandusele Ida-Virumaal olla
õiglane ja jätkusuutlik vaid siis, kui see hõlmab ulatuslikumat haridus- ja sotsiaalsüsteemi
arendamist, kuna see määrab maakonna atraktiivsust elu ja töökohana.
Ida-Virumaa elanike arv on vähenenud ajavahemikus 1990-2019 221 807 inimeselt 136 240
inimeseni, mis on suurim rahvastiku vähenemine Eestis. Tööealise elanikkonna vähenemine ja
ülalpeetavate osakaalu suurenemine on tekitanud olukorra, kus juba praegu paistab Ida-Virumaa
silma halvemate sotsiaalmajanduslike näitajate poolest (nt suhteline vaesus ning tervise-, soo-,
vanuse- jm parameetritel põhinev ebavõrdsus).
Ülemineku sotsiaalne mõju avaldub eelkõige põlevkivisektori töötajate ja nende perede heaolus.
Põlevkivisektoris töötavates leibkondades elab u 16 000 inimest, kellest 3500 on alaealised,
kusjuures 34% leibkondadest on ainult üks palgatulu saaja. Põlevkivisektori vähenemise kontekstis
on umbes 8000 inimesel otsene oht langeda alla vaesuspiiri.
Ülemineku tulemusena võib Ida-Viru keeruline sotsiaalne olukord veelgi süveneda. Ülemineku
tagajärjel toimetulekutoetuste saajate arvu suurenemine õõnestab kohalike omavalitsuste niigi
piiratud sotsiaalabiteenuste osutamise võimet. Sellele lisavad pinget ajalooliselt esinenud raskused
piirkonda kvalifitseeritud sotsiaal- ja tervisetöötajate leidmisega.
Põlevkivitööstus on avaldanud mõju Ida-Virumaa elanike tervisele. 30 aastat tagasi teostatud
esimesed uuringud põlevkivi sektori tervisemõju kohta näitasid raskmetallide ja polüaromaatsete
süsivesinike metaboliitide suurenenud taset sektori töötajate ja piirkonna elanike seas. 2014.–
2015. a korraldatud esialgne „Põlevkivisektori tervisemõjude uuring“ andis kinnitust, et Ida-Viru
maakonna elanike tervislik seisund on kehvem kui mujal Eestis, mille üks võimalik põhjus on
põlevkivisektorist tulenev keskkonnareostus. Selliste leidude kinnitamiseks tuleb teha põhjalik
terviseuuring.
Kohalikke sotsiaalteenuseid tuleb ajakohastada, et edukalt toime tulla nõudluse kasvuga, mis
tuleneb põlevkivitööstuse hääbumisega seotud majanduslikest ja psühholoogilistest tagajärgedest
endistele sektori töötajatele ja nende perekondadele. Hästi integreeritud, kättesaadava ja
kohaspetsiifilise tervishoiu- ja sotsiaalteenuste võrgustiku loomiseks on vajalik valdkondlik
innovatsiooni- ja arendustegevus, mida on aga võimatu ellu viia ilma kvalifitseeritud
tervishoiutöötajate meelitamiseta Ida-Virumaale.
Uue Euroopa Liidu toetusperioodi ESF+ rakendamisel keskendub Eesti pikaajalise hoolduse
korraldamisele, ehk uute teenuste arendusele ja ka kvaliteedi tõstmisele, siis ÕÜFi raames
keskendutakse pigem spetsialistide motiveerimisele ning koolitamisele, kuna maakonnas on suur
probleem baasteenuste pakkumisel / osutamisel ning teenuse kvaliteet lonkab.
Varasemalt käivitas Sotsiaalministeerium 2020 aastal Ida-Virumaal arendusprogrammi
„Pöördepunkt“. Programmi läbiviimise periood oli 1. märts 2020 kuni 24 juuni 2021.
Arendusprogrammiga „Pöördepunkt“ soovis Sotsiaalministeerium suurendada riigipoolset tuge Ida-
Virumaa KOV-idele täisealiste sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel, suurendades seeläbi
nende võimekust reageerida valdkondlikele kitsaskohtadele sotsiaalteenuste korraldamisel ning
toetades KOV-i juhtimise ja institutsionaalse võimekuse kasvu. Arendusprogramm sisaldas
nõustamisi, koolitusi ja teenusedisaini metoodika rakendamist. Antud arendusprogramm oli riigi
esmane katseprojekt, mille eesmärk oli toetada ühte regionaalset piirkonda sotsiaalteenuste
strateegilisel planeerimisel ja teenuste kättesaadavuse parandamisel.
Paralleelselt Ida-Virumaa arengukava koostamiseks ja Õiglase ülemineku fond (edaspidi ÕÜF)
meetme rakendamiseks ja määratlemiseks viidi kogutud sisendi baasil ning töörühma töö
tulemusena läbi Ida-Viru maakondlik strateegiaseminar, kus osalesid omavalitsuste juhid ja
spetsialistid, ettevõtjad, noorsootöötajad, kolmanda sektori esindajad, haridus-, sotsiaal-, kultuuri-
ja spordivaldkondade esindajad jt. asjakohased sotsiaalpartnerid. Seminari raames lepiti kokku
maakonna strateegilised eesmärgid ning Õiglase ülemineku territoriaalsele kava olulisemad
arengusuunad ja tegevused.
Eelneva töö tulemusena keskendub käesolev sekkumine kolmele Ida-Viru-spetsiifilisele
tegevusele:
a) integreeritud teenuste (sotsiaal- ja tervishoiuteenused) kättesaadavuse parandamine Ida-Viru
maakonnas, mille tulemiks on katkematu teenus klientide jaoks (sh vaimse tervise valdkonnas).
Ida-Virumaa probleemid on juba praegu teravamad, kui mujal Eestis ning väljumine
põlevkivipõhisest majandusmudelist ägestab neid potentsiaalselt veelgi. Hästi toimiv sotsiaalkaitse-
ja tervishoiusüsteem on ülemineku raames oluline element, kuna sellest sõltub, kas inimesed
näevad piirkonnas elamise võimalusi või otsivad neid mujalt. Seetõttu on investeeringud sotsiaal-
ja tervishoiuteenuste kvaliteedi ning kättesaadavuse parendamisse ÕÜF vahenditest
möödapääsmatu;
b) motivatsioonipaketi loomine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande spetsialistide jaoks, et motiveerida
neid valima töökohaks pk-sektori pikaajaliste tervisemõjudega ja endiste pk-sektori töötajate
sissetulekute vähenemise tõttu täiendava sotsiaalmajandusliku surve all kannatav piirkond. Paketi
tulemusel luuakse nö „starditoetus“, mis aitab uuel spetsialistil ennast Ida-Virumaal sisse seada,
mis omakorda teeb uue spetsialisti Ida-Virumaal tööle asumise efektiivsemaks ja produktiivsemaks;
c) KOVidega ja kodanikuühendustega koostöös innovatsiooniprogrammi käivitamine, mille
eesmärk on uute kohaspetsiifiliste sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine ning koostöö
tugevdamine erinevate poolte ja pk-sektori töötajatele sihtrühmade vahel.
Toetatavate tegevuste tulemusel on Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenused
paremini integreeritud ning nende kättesaadavus paranenud, samuti sotsiaal- ja tervishoiutöötajate
kvalifikatsioon ja arvukus tõusnud. Tegevusi viiakse ellu ajavahemikul 01.11.2022–31.12.2027.
TAT tegevuste elluviijaks ja peamiseks koordineerijaks on Sotsiaalministeerium ning partneriks Ida-
Virumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi IVOL).
TAT eelarve on kokku 7 142 857 eurot, sh ÕÜFi toetus 5 000 000 eurot, millele lisandub riiklik
kaasfinantseering 2 142 857 eurot.
Toetuse andmise aluseks on Õiglase ülemineku fondi eesmärgid, sealhulgas kliimaneutraalsele
ringmajandusele üleminekust tulenevate sotsiaalmajanduslike probleemidega toimetuleku
toetamine.
TAT eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Regina Sergejeva
(tel 6269 219,
[email protected]), nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Tiia
Taevere (tel 626 9131,
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud
2
Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128,
[email protected]).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320;
[email protected]).
TAT ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega isikuandmete töötlemisega isikuandmete
kaitse üldmääruse tähenduses.
II Eelnõu sisu
Õiglase Ülemineku Fondi (edaspidi ÕÜF) vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on
aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 4 nimetatud
partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni
poolt kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi
rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel.
ÜSS § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud meetmete nimekirja kohaselt on
Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus
rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) ÕÜFist rahastatavale prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“
meetmele 21.6.1.12 „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine
Ida-Virumaal“ (edaspidi meede).
Vastavalt ÜSS § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib rakendusasutus rakenduskavas ja
meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme
rakendamiseks toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT).
TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma,
tulemusi, seost Eesti 2035 sihtide ja arengukava eesmärkidega ja rakendamise tingimusi.
TAT kinnitatakse tervise- ja tööministri ning sotsiaalkaitseministri käskkirjaga ÜSS § 10 lõigete 2 ja
4 alusel.
TAT sisaldab 11 punkti:
1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“;
2. punkt „Toetatavad tegevused“;
3. punkt „Näitajad“;
4. punkt „Tegevuste eelarve“;
5. punkt „Kulude abikõlblikkus“;
6. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;
7. punkt „Elluviija ja partneri kohustused“;
8. punkt „Aruandlus“;
9. punkt „TAT muutmine“;
10. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“;
11. punkt „Vaiete lahendamine“.
Punkt 1. „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“
Punktis kirjeldatakse meetme reguleerimisala, TAT eesmärgid ning seosed Eesti 2035 sihtidega.
EE2035 indikaatoritesse "Soolise võrdõiguslikkuse indeks" ning "Hoolivuse ja koostöömeelsuse
mõõdik" panustatakse TAT tegevuse „Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine“ (punkt
2.2.) alategevusega (vastavalt TAT lisa 1 tegevuskava 2.2.3), millega luuakse ja rakendatakse Ida-
Virumaa kohalike omavalitsuste olukorral, võimalustel ja vajadustel põhinev jätkusuutlik koolitus-,
3
nõustamis- ja tugisüsteem, mis toetab soolist võrdõiguslikkust ja võrdsete võimaluste (sh
ligipääsetavuse) edendamist. Sealhulgas arvestatakse iga kohaliku omavalitsuse eripära (näiteks
riigikeeleoskuse taset, rahvastiku koosseisu ning paiknemist) koolituste ja nõustamistegevuste
planeerimisel.
Ida-Virumaa omavalitsuste otsustajate ja poliitikakujundajate ning -rakendajate soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamise alase võimekuse parandamiseks viiakse
2023-2028 ellu pilootprojekt, mille raames luuakse ja rakendatakse rätseplahendusel põhinev, s.t.
Ida-Viru kohalike omavalitsuste olukorra, võimaluste ja vajadustega arvestav ja jätkusuutlik
koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteem (sh töövahendid ja võrgustik), mis toetab soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh ligipääsetavuse) süstemaatilist ja eesmärgistatud
edendamist Ida-Viru kohalikes omavalitsusüksustes ning seeläbi kohaliku tasandi meetmete ja
tegevuste paremat sihitamist ja kvaliteeti ning ressursside säästlikumat ja tulemuslikumat
kasutamist.
EE2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist
võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust edendaval moel mõõdetakse EE2035
tegevuskava näitajatega: regionaalarengu mõõdikuks püsiva suhtelise vaesuse määr, soolise
võrdõiguslikkuse indeks, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik ning ligipääsetavuse näitaja.
Soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise, ligipääsetavuse edendamise indikaatoritesse ja
püsiva suhtelise vaesuse määra vähendamisesse panustatakse Ida Viru omavalitsusüksustele
temaatilise koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteemi loomisega.
Seoses õiglase üleminekuga eelanalüüsitakse TAT tegevuse raames Ida-Viru peamisi soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise probleeme, millega KOVid peavad eelkõige arvestama enda
teenuste arendamisel või pakkumisel. Eelanalüüs kaardistab ka KOV otsustajate,
poliitikakujundajate ja -rakendajate teadlikkust, hoiakuid, valmisolekut, ressursse soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamiseks. Koolitatakse Ida-Virumaa 8 omavalitsuse
otsustajaid ja poliitikakujundajaid ning -rakendajaid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste
edendamise teemal eesmärgiga suurendada nende teadlikkust: 1) soolise jm tunnustel põhineva
ebavõrdsuse ilmingutest, nende põhjustest ja tagajärgedest; 2) võrdsete võimaluste ja soolise
võrdõiguslikkuse edendamise, sh soolõime vajalikkusest ja kasust ning 3) KOV-ide rollist ja
edendamise kohustusest. Samuti aidatakse koolitustega kaasa soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise põhimõtetega arvestamise oskuste parandamisele kohaliku elu korraldamises.
Nõustamistegevuste raames aitavad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh
ligipääsetavuse) eksperdid kohaliku tasandi poliitikakujundajatel ja -rakendajatel läbimõeldult,
sisuliselt ja süsteemselt edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi pilooti valitud
arengukavade, programmide, meetmete või õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ja rakendamisel.
TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel tagatakse, et inimese ea tõttu ei diskrimineerita ühtegi TAT
sihtrühma liiget. Nõustamisel, teabepäevadel ja infohommikutel ning muudel üritustel pööratakse
tähelepanu vanemaealistele võrdsete võimaluste tagamisele juurdepääsul informatsioonile, sh
jäetakse piisavalt aega küsimustele vastamiseks, et aidata osalejatel kinnistada kuuldu nendele
sobivas tempos.
Indikaatorisse "Ligipääsetavuse näitaja" panustatakse läbi TAT eesmärgi, mis on, et inimene saab
temale vajalikku teenust ühest kohast ja erinevate valdkondade vaheliste teenuste vahel ei teki
katkestust, mis inimese olukorda võiks kahjustada. Eesmärki ellu viies arvestatakse tegevustes, et
sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla nt liikumis-, nägemis-, kuulmispuudega või
intellektipuudega. TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel jälgitakse, et liikumispuudega inimestele
oleks tagatud ligipääs ürituse asukohale/ruumile.
TAT vajalikkuse põhjendus
Kuigi sotsiaalkaitsesüsteem Eestis tervikuna vajab ümberkorraldusi ja tõhustamist ning paremat
tervishoiuteenustega integreerimist, on Ida-Virumaa probleemid veelgi teravamad nii sealse
4
sotsiaalmajandusliku olukorra, rahvastiku koosseisu, kohalike omavalitsuste võimekuse ja muude
kultuurilis-ajalooliste põhjuste tõttu. Üleminek kliimaneutraalsusele omab potentsiaali ägestada Ida-
Viru probleemistikku veelgi.
Hästi toimiv sotsiaalkaitse- ja tervishoiusüsteem on üks eeldusi piirkonna edasisele arengule ning
seeläbi ka oluline element töötleva tööstuse (põlevkivitööstuse) lineaarselt majandusmudelilt edasi
liikumiseks ringmajanduse ärimudelile, sest sellest sõltub, kas inimesed näevad piirkonnas elamise
võimalusi või otsivad neid mujalt, mistõttu on ÕÜF-ist piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuteenuste
kvaliteedi ning kättesaadavuse parendamisse investeerida õiglase ülemineku tagamiseks
möödapääsmatu. Samuti peab arvestama, et üleminekul on mõju ka kohalike omavalitsuste
eelarvetele, sest maksutulud vähenevad, mistõttu on Ida-Virumaal väga oluline tõhustada sotsiaal-
ja tervisteenuste osutamist.
Vabariigi Valitsuse loodud hoolduskoormuse rakkerühm esitas 2017. aasta novembris
poliitikasuunised Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja pereliikmete
hoolduskoormuse vähendamiseks (Rakkerühma_lõpparuanne (elvl.ee)). Ühe olulise suunana toodi
välja vajadus sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna parema integreerituse järele pikaajalise hoolduse
pakkumisel. Seetõttu töötas Sotsiaalministeerium koostöös haldusalas tegutsevate partneritega
välja esmatasandi hoolduse koordinatsiooni kontseptsiooni ning 2018. aasta alguses alustati kuue
konkursi käigus leitud piirkonnaga (Saaremaa koos Muhu ja Ruhnuga, Tallinn, Tori, Rakvere, Tõrva
koos Valga ja Otepääga ning Tartu) esmase kontseptsiooni testimist ja edasiarendamist. Tihedas
koosloome protsessis on huvigruppidega jõutud kokkuleppele, et inimesekeskse abi
korraldamiseks on vaja üle riigi sarnastel põhimõtetel toimivat koordinatsioonimudelit. Samas on eri
piirkondade kogemus näidanud ka seda, et koordinatsioonimudeli edu tagamiseks on oluline jätta
ruumi piirkondlikele eripäradele, ent tagada keskne tugi koolituste, tööjuhendite ja infotehnoloogiste
abivahendite abil.
Ida-Virumaa maakonna heaoluprofiilis on toodud välja maakonna sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna
nõrkused: hoolekandelise abi tagamisel on suured erinevused kättesaadavuse ja kvaliteedi osas,
sotsiaalvaldkonna töötajad ei jõua iga üksiku abivajajani, maakonna sotsiaaltöö koordinaatori või
üksuse puudumine, puuetega inimeste kõrge osakaal ja kasvutendents kõikides vanuserühmades,
omavalitsustel puudub andmete seire abivajajate osas ja võrgustikud on ebaühtlased, teenused on
määratud kättesaadavuse, mitte vajaduspõhisuse järgi. Toetavate teenuste pakkujatel ei jätku
spetsialiste, puudus on eestikeelsetest spetsialistidest, vaimse tervise toetamine on puudulik.
Sestap on oluline tagada sotsiaalvaldkonna arendamine, et tekiks ühtne hästi kättesaadav
sotsiaalteenuste võrgustik, areneks koostöö tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi vahel. Piirkonnas tuleb
suurendada riigipoolset tuge Ida-Virumaa KOV-idele sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel,
suurendades seeläbi nende võimekust reageerida valdkondlikele kitsaskohtadele sotsiaalteenuste
korraldamisel ning toetades KOV-i juhtimise ja institutsionaalse võimekuse kasvu.
Punkt 2. „Toetatavad tegevused“
Nimetatud punktis kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Tegevuste
juures näidatakse sihtrühm, tegevuse abikõlblikkuse periood ja elluviija. TAT tegevusi viib ellu
partnerina Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (MTÜ).
TAT tegevused (vastavalt rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm) analüüsile) ei kahjusta
oluliselt ühtegi sätestatud keskkonna või sotsiaalset eesmärki. Koolituste ja teadlikkuse tõstmisel
tuleb korduskasutada maksimaalselt materjale ja vahendeid ning planeerida üritusi läbimõeldult, et
nendel osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega. Teenuste ja toodete (mööbel,
puhastustooted, kontoritarbed, IT-seadmed) riigihangetes tuleb kasutada keskkonnahoidlikkuse
kriteeriumeid.
Hangete läbiviimisel järgitakse võimalusel keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid, mille puhul
hangitavate toodete või teenuste olelusringil nii tootmisel, kasutamisel kui kasutusest kõrvaldamisel
on võimalikult väike või neutraalne keskkonnamõju. Juhul, kui tellitakse trükiseid või muid
5
paberkandjal olevaid materjale, lähtutakse soovitavalt keskkonnaministri 29.06.2021 määruse nr
35 lisas 4 sätestatud põhimõtetest.
Messidel osalemisel, temaatiliste ürituste ja ümarlaudade korraldamisel lähtutakse võimalusel
keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtetest nii jäätmete kogumisel, toitlustamisel, materjalide
(meened, sildid, trükised jms) valikul, transpordi korraldamisel (võimalusel tagatakse osalemine
distantsilt), energiakasutuses ning infovahetuse puhul. Kõik sündmused on ligipääsetavad kõigile
sihtrühmadele.
Nii olemasolevate kui uute infotehnoloogiliste teenuste arendamisel seatakse eesmärgiks
sihtrühmadele võimalikult tõhusa ja tervikliku teabe kättesaadavuse tagamine. Hõlbustatakse
ettevõtjate ja töötajate suhtlust riigiga, tagatakse riigiasutuste omavaheline automaatne
andmevahetus, andmete ja infovahetuse turvalisus ning panustatakse teadlikkuse suurenemisele
olemasolevast teenusest, mille tulemusel väheneb paberdokumentide kasutamine. Luues
võimalused andmevahetuseks erinevate osapooltega, väheneb meili teel tehtavate päringute ja
kirjavahetuste arv, mis kokkuvõttes vähendab ka digiprügi tekkimist.
TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel ei koguta mingil viisil infot tegevustes osalevate inimeste
rassi ja rahvusliku kuulumise ega usu ja seksuaalse sättumuse kohta. Seeläbi ei ole võimalik ka
kedagi eeltoodud kriteeriumite tõttu diskrimineerida või panna teiste osalejatega võrreldes
eelisseisundisse. Rahvuslikust kuuluvusest tuleneva võrdse kohtlemise tagamiseks korraldatakse
infoüritusi, koolitusi ja nõustamisteenust ning antakse välja juhendmaterjale vene keeles.
Punkt 2.1. „Integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine“ raames toetatakse
integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamist, pakkumist ja kättesaadavuse parendamist
Ida-Viru maakonnas.
Sotsiaal- ja tervishoiu süsteemide vaatest on oluline võtta Ida-Virumaa eritähelepanu alla ja tagada
nende valdkondade arendamine, et tekiks ühtne hästi kättesaadav teenuste võrgustik, areneks
koostöö tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi, sh lastekaitse valdkonna vahel, mis toetaks piirkonna
sotsiaalmajandusliku arengut ja inimväärse elukeskkonna teket ning panustada seeläbi õiglase
ülemineku protsessi Ida-Virumaal. See tähendab, et inimene saab temale vajalikku teenust ühest
kohast ja erinevate valdkondade vaheliste teenuste vahel ei teki katkestust, mis inimese olukorda
võiks kahjustada (nt kui inimese on terviserike, siis pärast meditsiinilist sekkumist suunatakse talle
kohe sobivad sotsiaalteenused, mitte ta ei pea neid hakkama ise otsima).
Piirkonnas tuleb suurendada riigipoolset tuge Ida-Virumaa KOV-idele sotsiaalhoolekandeliste
ülesannete täitmisel, suurendades seeläbi nende võimekust reageerida valdkondlikele
kitsaskohtadele sotsiaalteenuste korraldamisel ning toetades KOV-i juhtimise ja institutsionaalse
võimekuse kasvu. Tegevuse abil pakutakse sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele
koolitusi, õpetatakse täiendavaid erioskusi ning jõustatakse piirkonna lastekaitse- ning
hoolekandeasutusi teenuste kvaliteedi tõstmiseks. Tegevuse sihtgrupiks on sotsiaal-, tervishoiu- ja
haridusvaldkonna töötajad, kelle ülesandeks on lastega perede toetamine. Kokku on planeeritud
koolitata 2022-2023 a 70 erivaldkonna spetsialisti. Koolitused toimuvad iga aastaselt vastavalt
vajadusele.
Punkt 2.2 „Teadmiste, oskuste ja motivatsiooni suurendamine“. Antud tegevusega toetatakse
piirkonnas töötavate tervishoiu ja hoolekande (sh lastekaitse) töötajate teadmiste, oskuste
parandamist ja motivatsioonipaketi väljatöötamist piirkonda tööle tulevatele spetsialistidele, et
tagada piirkonnas senisest tõhusamalt riskis olevate laste ning perede teenuste tagamise
võimekust ja kvaliteedi tõstmist. Töötatakse välja ja lepitakse kokku tervishoius ja
sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele motivatsioonipakett, et soodustada nende tööle
tulemist Ida-Viru maakonda, kuhu kvalifitseeritud töötajate leidmine on praktikas osutunud
keeruliseks. Tegevuse raames pakutakse sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna spetsialistidele koolitusi,
õpetatakse täiendavaid erioskusi ning nõustatakse piirkonna lastekaitse- ning hoolekandeasutusi
teenuste kvaliteedi tõstmiseks ning potentsiaalsete uute töötajate leidmiseks. Tegevuse sihtgrupiks
6
on tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonna töötajad (sh lastekaitse ja laste hoolekande),
vastavad ametnikud kohalikest omavalitsustest, era- ja mittetulundussektorist. Eritähelepanu
pööratakse teenustele, mille osutamiseks vajalike kvalifitseeritud töötajate leidmine on Ida-Virumaa
piirkonnas keeruline või töötajaid puudu.
Ida-Virumaa omavalitsuste otsustajatele ja poliitikakujundajatele luuakse jätkusuutlik koolitus-,
nõustamis- ja tugisüsteem, mis toetab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste (sh
ligipääsetavuse) edendamist Ida-Viru kohalikes omavalitsusüksustes.
Punkt 2.3 „Innovatsiooni- ja arendustoetused“. Elluviija ja partneri koostöös töötatakse välja
kriteeriumid ja tingimused, et toetada Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste
arendamise ja pakkumiste ning poliitikakujundamise kvaliteedi tõstmise projekte. See tähendab nii
uudsete lahenduste väljatöötamist ja piloteerimist sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna väljakutsetele,
kui uute tehnoloogiate, platvormide jne rakendamist, nagu nt. innovatsiooniprogrammi algatamist
ja läbiviimist uudsete lahenduste, koostöövormide ning teenuste arendamise projektide ellu
kutsumiseks, teadus- ja arendustegevuste toetamiseks ning rahastamiseks tervise- ja
sotsiaalvaldkonnas.
Punkt 2.4 „Riigiabi“
Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk
(6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi
ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada
konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu
niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.
Otsustamaks, kas antud tegevuse osas on tegemist riigiabiga, tuleb analüüsida, kas abi vastab
kõigile neljale järgmisele tingimusele:
- abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
- abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate
grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;
- abimeede annab eelise abi saajale;
- abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.
EL-i struktuurifondidest pärit vahendeid loetakse riigi vahenditeks juhul, kui riigi ametiasutusele on
jäetud abi osutamisel teatud kaalutlusõigus, nt abisaajate valikul. Abi valikuline iseloom on tingimus,
mis eristab riigiabi ja nn üldisi meetmeid. Euroopa Komisjon on kohtupraktika baasil selgitanud, et
valikulisust saab hinnata mitmel tasandil: varaline, piirkondlik, õiguslik ja tegelik valikulisus. Riigiabi
käsiraamatus sedastatakse, et abimeetmel on valikuline iseloom näiteks järgmistel juhtudel:
- abimeedet administreerivad ametkonnad omavad teatud kaalutlusõigust (kõik taotlemisel
põhinevad meetmed on valikulised);
- abimeedet rakendatakse ainult teatud osal liikmesriigi territooriumil (see kehtib regionaalabi
kavade puhul) või on abimeede suunatud ainult teatud suurusega ettevõtjatele (näiteks VKEdele)
või teatud sektori ettevõtjatele.
TAT raames kasutatava ja antava toetuse näol on tegemist riigi ressurssidega, seega esimene
kriteerium on täidetud.
Teiseks olulise komponendina tuleb teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja.
Riigiabi kontekstis tuleb lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt
majandustegevusega; seda eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida
vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Toetuse
elluviija Sotsiaalministeerium ja partner Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit TAT raames seda ei tee,
seega ei saa nende tegevust lugeda majandustegevuseks. Tegemist on olemuselt
mittemajandusliku tegevusega, mis kujutab endast Sotsiaalministeeriumi põhitegevusi ning IVOL
7
põhikirja kohaseid avaliku sektori ülesandeid tulenevalt põhikirja § 4 punktis 16 sätestatud
eesmärgist osaleda ning olla algatajaks ja partneriks maakonna huvidele vastavates
rahvusvahelistes projektides ja § 5 punktis 4 toodud õigust sõlmida lepinguid nii füüsiliste kui
juriidiliste isikutega, osaleda liidu eesmärkide saavutamiseks vajalikes ühendustes,
organisatsioonides, projektides ja programmides.
Tegevuste elluviimiseks IVOL teenuseid ise ei osuta ja ostab vajaliku teenuse sisse. Teenust sisse
ostes on IVOL kohustatud järgima riigihangete seadust ja sealhulgas lähtuma ka keskkonnahoidlike
riigihangete nõuetest. Vastavalt riigihangete seadusele (§ 5 lg 2 punkt 2) on kohaliku omavalitsuse
üksuste ühendus avaliku sektori hankija ja neile kohaldub riigihangete seaduses sätestatud kord.
IVOL on vastavalt põhikirjale Ida-Viru maakonna valdade ja linnade vabatahtlik ühendus,
maakondlik kohaliku omavalitsuse üksuste liit. Sotsiaalministeerium, omades eelnevat kogemust
toetuse saaja ja elluviijana, kontrollib elluviija tegevuste üldjuhina kõikide läbiviidavate riigihangete
sisu ja vastavust riigihangete seadusele. Kõik riigihankes osalevad teenuse osutajad pakuvad
teenust turuhinnaga ning ei saa seetõttu eelist.
TAT tegevuses 2.3 on IVOL toetuse andja vastavalt ühendmääruse § 43 lõike 1 punktile 3.
Tegevuse 2.3 raames on planeeritud töötada välja toetuse andmise tingimused ning toetada KOVe
ja erasektorit innovatsiooni- ja arendustegevusteks sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste
arendamisel ja pakkumisel ning poliitikakujundamise kvaliteedi tõstmiseks Ida-Virumaal.
Seega võidakse maksta toetust ka ettevõtjatele ja kriteerium on täidetud.
Kas abimeede annab eelise abi saajale? Kohtupraktika näitab, et eelise all peetakse silmas iga
majanduslikku eelist või kasu, mida ettevõtja ei oleks tavalistes turutingimustes saanud. Võrrelda
tuleb ettevõtja finantsseisundit pärast meetme võtmist olukorraga, milles ta oleks olnud, kui meedet
ei oleks võetud. Seejuures saab tugineda ainult ex ante hindamisele (abi andmise otsust hinnatakse
otsuse tegemise hetkel teada olnud asjaolude põhjal).
KOVe ja erasektori innovatsiooni- ja arendustegevus sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste
arendamisel ja pakkumisel ning poliitikakujundamise kvaliteedi tõstmisel võib
olla majandustegevus ja toetust saav erasektor saab eelise võrreldes ettevõttega, millele nimetatud
kulusid ei kompenseerita, seega on kriteerium täidetud.
Kas abimeede moonutab või saab moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide
vahel? Konkurentsi moonutamise hindamisel eeldatakse, et kui abi saab liberaliseeritud sektoris
tegutsev ettevõtja, kus on või võib olla konkurents, on tegemist konkurentsi moonutamisega.
Konkurentsi moonutamine või mõju kaubandusele ei pea seejuures olema märkimisväärne, piisab
ka väikesest abisummast. Seejuures saab mõju kaubandusele eeldada alati, kui riigi antud eelis
tugevdab ettevõtte positsiooni liidusiseses kaubanduses, võrreldes teiste konkureerivate
ettevõtetega. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et riigiabi võib mõjutada liikmesriikide vahelist
kaubandust isegi siis, kui abisaaja ei osale vahetult piiriüleses kaubanduses, kuivõrd saadud riigiabi
võib muuta teiste liikmesriikide ettevõtjate turule sisenemise keerulisemaks, sest säilitab või
suurendab kohalikku pakkumist. Mõju liikmesriigi kaubandusele ei või siiski olla pelgalt hüpoteetiline
või eeldatav. Tuleb selgelt kindlaks teha, miks meede kahjustab või ähvardab kahjustada
konkurentsi ning võib mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust, tuginedes meetme
prognoositavale mõjule. Komisjon on mitmel juhul leidnud, et teatavatel tegevustel on konkreetsete
asjaolude tõttu üksnes kohalik mõju ja seetõttu ei mõjutanud need liikmesriikide vahelist
kaubandust. Sellistel juhtudel kontrollis komisjon eelkõige, et abisaaja tarnis kaupa või teenust
liikmesriigi piiratud piirkonda ja tõenäoliselt ei meelita ligi kliente teistest liikmesriikidest, ning et tal
ei olnud võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui vähene mõju piirülestele investeerimis- või
asutamistingimustele. Siiski, Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatises esitatud avatud loetelu
meetmetest, mida loetakse kohaliku mõjuga olevaiks, ei hõlma üleriigiliste sotsiaalse iseloomuga
teenuste osutamist. Samas teatises sedastab komisjon, et isegi kui enamikul juhtudel piisab abi
andmise asjaolude tõendamiseks põhjendusest, et abi mõjutab liimesriikidevahelist kaubandust ja
moonutab konkurentsi, tuleb selliseid asjaolusid nõuetekohaselt kirjeldada. Abikavade puhul piisab
8
tavaliselt kõnealuse kava tunnusjoonte vaatlemisest. Tõendid selle kohta, et puudub mõju
kaubandusele, võivad sisaldada andmeid, mis näitavad, et väljastpoolt asjaomast liikmesriiki
kasutatakse teenust piiratud ulatuses või et piiriülesed investeeringud vaatlusalusel turul on
minimaalsed või tõenäoliselt ei oma negatiivset mõju.
Tegevusega 2.3 toetatakse Ida-Viru maakonna KOV või erasektori innovatsiooni- ja
arendustegevust sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste arendamisel ja pakkumisel ning
poliitikakujundamise kvaliteedi tõstmisel. Toetust antakse sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt
ainult kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatavate sotsiaalteenuste arendamiseks.
Teenus ei ole mõeldud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide elanikele, vaid tegemist on kohalikele
osutatava sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenusega.
Kõikide liikmesriikide ettevõtjatel on teenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemine
ühetaoline, toetust saavad taotleda kõik tegevusluba omavad teenuseosutajad ja teenus ei ole
suunatud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide elanikele, vaid tegemist on kohalikele osutatava
sotsiaal-, tervishoiuteenusega, siis abimeede ei moonuta ega saa moonutada konkurentsi ja
kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Käesoleval juhul ei ole kriteerium täidetud.
Eeltoodust tulenevalt ei ole kriteerium „abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja
kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel“ täidetud, seega ei ole tegemist riigiabiga ning
edasine hindamine ei ole vajalik.
Eelnevast tulenevalt ei ole tegemist riigiabiga nii elluviijate, lõppsaajate kui riigihanke tulemusel
teenuse osutajate puhul.
Punkt 3. “Näitajad“
Punktis 3 on nimetatud TAT näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvantitatiivselt,
kvalitatiivselt kui ajaliselt. Punktis on esitatud meetmete nimekirja väljundnäitaja ja tulemusnäitaja,
nende algtasemed, sihttasemed aastateks 2024 ja 2027. TAT panustab otseselt meetmete
nimekirja väljundnäitajasse, milleks on „Osaluskordade arv“, ning tulemusnäitajatesse, milleks on
„Inimeste osakaal, kelle kvalifikatsiooni tase on tõusnud või saanud vastava tunnistuse koolituse
läbimise ees“.
Punkt 4. „Tegevuste eelarve“
TAT eelarve on 7 142 857 eurot, sh ÕÜFi toetus 5 000 000 eurot, millele lisandub riiklik
kaasfinantseering 2 142 857 eurot. Aastate ja elluviijate kaupa on eelarve näidatud TAT lisa 2
finantsplaanis ja selle kasutamist on selgitatud lisas 3.
Punkt 5. „Kulude abikõlblikkus“
Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude, määratlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 12.
mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused” (edaspidi ühendmäärus).
Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, sh väliskoolituse ja -lähetuse
kulud Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Šveitsis ja Islandil. Väljaspool Euroopa
Liitu tekkinud kulud võivad moodustada kuni 3% TAT eelarvest.
Tegevuste elluviimise toetamiseks korraldatavad nö toetavaid tegevused nagu näiteks
meeskonnakoolitused, inspiratsioonipäevad, konverentsid jne osaletakse vastavalt vajadusele
temaatilistel koolitustel/konverentsidel/koostöökohtumisel (sh välismaal) jne.
9
Erinevate tegevuste k.a infotehnoloogiliste lahenduste levitamiseks ja tutvustamiseks läbi
viidavad/korraldatud erinevaid meedia- ja kommunikatsioonialaseid tegevused ja üritused (nt
sisuturundusartiklite avaldamine, juhendmaterjalide koostamine, keeletoimetuse ja tõlketeenuse
kasutamine, reklaam-meenete tellimine, meediastrateegiate ja –kampaaniate loomine ja läbiviimise
hankimine jms). Tegevuste ellu viimisega kaasnevad personali- ja transpordikulud.
Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult lihtsustatud
hüvitamisviisidest ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada
RÜle kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks
olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid
paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreeriva personali üle
pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid
kulusid. Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest.
Punkt 6. „Toetuse maksmise tingimused ja kord“
Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, va kaudsete kulude
hüvitamine. Maksetaotlusi võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord
kuus. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule.
Punkt 7. „Elluviija ja partneri kohustused“
Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad elluviijale ja partnerile ühendmääruse §-des 10–11 sätestatud
kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele.
RA-le (Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond) esitatakse TAT järgmis(t)e
eelarveaasta(te) eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 15. oktoobriks. RA nõudmisel on TAT elluviija
kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on
vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. TAT elluviija on kohustatud RA-
le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate
meetmete elluviimises ning selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini
kui kaks korda aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse
korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse.
Peale TAT kinnitamist esitab elluviija RÜ-le väljamaksete prognoosi 15 tööpäeva jooksul. Igal aastal
tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või
kümne tööpäeva jooksul peale lisaeelarve kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad esitatud
prognoosist 25%, tuleb elluviijal esitada uus väljamaksete prognoos järele jäänud eelarve aasta
kohta.
Partneril tuleb esitada elluviijale enne TAT-st rahastatavate riigihangete algamist riigihanke
alusdokumendid ja enne hankelepingu muutmist muudatuse eelnõu. Elluviija omakorda esitab
dokumendid RÜ-le eelnõustamiseks.
On oluline rõhutada, et ka ÕÜFist rahastatud tegevustes tuleb osalejate kohta koguda nõutavad
andmed vastavalt ÜSS-i § 19 lõikele 3. Osalejate andmeid kogutakse osalejate seirearuande alusel,
mida tuleb esitada koos aruandega.
Punkt 8. „Aruandlus“
Punktis sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus, tähtajad ning aruannetes
puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad
jälgida TAT tegevuste edenemist ning tulemuste täitmist ja võimaldavad vajadusel tähelepanu
juhtida vajakajäämistele ning teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.
10
Punkt 9. „TAT muutmine“
Punktis sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja
aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT
muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat
halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades
sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad olema vajalikud muudatused põhjendatud ja läbi
kaalutud.
TAT elluviija esitab RA-le põhjendatud taotluse TAT muutmiseks, RA vaatab taotluse läbi ja esitab
selle arvamuse avaldamiseks RÜ-le. Kui muudatus on vajalik korraldab RA TAT muutmise.
RA-l on õigus TAT-i muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT partneril
ja elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT
finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste
vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide
täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt
vähem vahendeid, kui oli esialgselt planeeritud.
Punkt 10. punkt “Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord”
Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule.
Punkt 11. punkt “Vaiete lahendamine”
Nimetatakse RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja.
III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika
rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;
2) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse
Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF);
3) Rahastatavad tegevused on kooskõlas EL põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja
puuetega inimeste konventsiooni väärtustega.
IV TAT mõjud
Käesoleva TAT raames elluviidavad tegevused täiendavad perioodi 2014-2020 TATist „Tööturul
osalemist toetavad hoolekandeteenused“ läbi viidud Ida-Virumaa arendusprogrammi (Hoolekanne
Ida-Viru maakonnas | Riigi Tugiteenuste Keskus (rtk.ee) ning loovad sooduspinnase seniste
arenduste jätkumiseks. Rahvastiku vähenemisest ja vananemisest tingitud muutused mõjutavad
Eestis kõige enam Ida-Virumaad ja keskustest kaugemaid piirkondi. Toetatavad tegevused
panustavad kliimaneutraalsele ringmajandusele ülemineku protsessis tekkivate
sotsiaalprobleemidega (tööpuudus, ümberõppe vajadus) toimetulekusse. Tegevuste raames
toetatakse piirkonnaülese tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande kompetentsi loomist piirkondlikkusse
omavalitsuste liitu selleks, et projekti raames elluviidavad tegevused lähtuksid eelkõige piirkondlike
11
kohalike omavalitsuste ja kogukondade vajadustest ning kindlustaksid tegevuste ja struktuuride
jätkusuutlikkuse ka peale projekti lõppemist.
Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal mõjutab
omakorda piirkonda ühtse ja kvaliteetse piirkondliku tervishoiu ja sotsiaalhoolekande toe pakkumise
tekkimist. Paindlikud ja uuenduslikud lahendused ning motivatsioonipaketi loomine avaldavad
positiivset mõju piirkonna sotsiaalmajandusliku arengule ja inimväärse elukeskkonna tekkele ning
soodustab spetsialiste valima oma töö- ja elukohaks Ida-Viru maakonna.
TAT tegevused panustavad regionaalarengusse. Tegevuste eesmärgiks on tagada Ida-Virumaa
maakonnas sotsiaal- ja tervishoiu süsteemide arendamine, et tekiks ühtne hästi kättesaadav
teenuste võrgustik, areneks koostöö tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi, sh lastekaitse valdkonna vahel,
mis toetaks piirkonna sotsiaalmajandusliku arengut ja inimväärse elukeskkonna teket ning
panustab seeläbi õiglase ülemineku protsessi Ida-Virumaal. Inimesekeskse abi korraldamiseks
rakendatakse üle riigi sarnastel põhimõtetel toimivat koordinatsioonimudelit, samas arvestades
piirkondlike eripärasid. TAT raames on planeeritud arendada valdkondade ja üksikjuhtumite ülest
võrgustikutööd ning kaardistada piirkondlik teenuste ja toetuste korraldus koos kitsaskohtade ja
arendusvajadustega. Juhtumikorralduste käigus suunatakse kompleksvajadusega inimesed saama
teenuseid, mida rahastatakse kohaliku omavalitsuse või riigi eelarvest.
Ida-Virumaa omavalitsustel puudub andmete seire abivajajate osas ja võrgustikud on ebaühtlased,
teenused on määratud kättesaadavuse, mitte vajaduspõhisuse järgi. Toetavate teenuste pakkujatel
ei jätku spetsialiste, puudus on eestikeelsetest spetsialistidest, vaimse tervise toetamine on
puudulik. TAT raames on planeeritud toetada KOV-ide juhtimise ja institutsionaalse võimekuse
kasvu. TAT tegevustega tagatakse nii täna süsteemis töötavatele ligipääs uutele
võrgustikukoolitustele ja sekkumistele koos vajalike tööjuhiste, hindamisinstrumentide ning
metoodikatega, mis aitab omakorda piirkondlikult ühtlustada abivajajale pakutava toe kvaliteeti.
Tegevuse abil pakutakse sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele koolitusi, õpetatakse
täiendavaid erioskusi ning jõustatakse piirkonna lastekaitse- ning hoolekandeasutusi teenuste
kvaliteedi tõstmiseks.
TAT raames teadmiste, oskuste ja motivatsioonipaketi loomine toetab piirkonda tööle tulevaid
tervishoiu ja hoolekande (sh lastekaitse) töötajaid, et toetada piirkonnas senisest tõhusamalt riskis
olevate laste ning perede teenuste tagamise võimekust ja kvaliteedi tõstmist. Luuakse tervishoius
ja sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistidele motivatsioonipakett, et nad valiks oma
karjäärikohaks Ida-Viru maakonna. Planeeritud tegevustega pakutakse sotsiaal- ja tervishoiu
valdkonna spetsialistidele koolitusi, õpetatakse täiendavaid erioskusi ning jõustatakse piirkonna
lastekaitse- ning hoolekandeasutusi teenuste kvaliteedi tõstmiseks ning potentsiaalsete uute
töötajate leidmiseks. Eritähelepanu pööratakse teenustele, mille kvalifitseeritud töötajate leidmine
on Ida-Virumaa maakonnas keeruline või töötajaid puudu.
Planeeritud tegevustega luuakse innovatsiooni- ja arendusfond Ida-Virumaal sotsiaal- ja
tervishoiuvaldkonna teenuste arendamiseks ning pakkumiseks ning poliitikakujundamise kvaliteedi
tõstmiseks.
TAT toetab suhtlemisvõimaluste ja andmete kättesaadavuse paranemist. TAT ühe tegevusena on
planeeritud innovatsiooni- ja arendusfondi loomine Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna
teenuste arendamiseks. See tähendab nii uudsete lahenduste väljatöötamist ja piloteerimist
sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna väljakutsetele, kui uute tehnoloogiate, platvormide jne rakendamist
nagu nt. innovatsiooniprogrammi algatamist ja läbiviimist uudsete lahenduste, koostöövormide ning
teenuste arendamise projektide ellu kutsumiseks, teadus- ja arendustegevuste toetamiseks ning
rahastamiseks tervise- ja sotsiaalvaldkonnas.
Õiglane üleminek on Eesti siseriiklike ja rahvusvaheliste kliimaeesmärkide täitmiseks vajalike
meetmete rakendamine selliselt, et üleminekul kliimaneutraalsele majandusele on maksimaalsel
12
võimalikul määral tagatud elanike, kohalike omavalitsuste ja riigi heaolu säilimine ning ettevõtjatele
tagatud avaliku sektori tugi üleminekust tulenevate uute ärivõimaluste leidmisel ja rakendamisel.
Ülemineku protsessiga seoses Ida-Virumaal on vajalik arvestada mh järgnevate tõenäoliste
mõjuvaldkondadega:
- mõju piirkonna elanike sotsiaalsele kindlustundele, rahulolule;
- mõju piirkonna elanike rändeotsustele;
- mõju lõimumisele ning sotsiaalsele kaasatusel.
TAT tegevustega on planeeritud tagada Ida-Virumaal sotsiaal- ja tervishoiuteenuste
kättesaadavuse ja lõimimise paranemine ning läbi koolituste piirkonna KOV personali, sotsiaal- ja
tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni tõstmine ning motivatsioonipaketi loomine piirkonda tööle
tulevatele sotsiaal- ja tervisevaldkonna töötajatele.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan (IVOL) isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks.
Avalik ülesanne tekib käesoleval juhul ÜSS § 10 lõike 2 kohaselt käesoleva TAT alusel. Seetõttu
kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii
vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset
reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja
valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Partner
kogub TAT tegevustes koolitusel osalenud isiku nõusolekul maksimaalselt järgmisi andmeid:
eesnimi, perekonnanimi, isikukood, elukoha aadress, e-postiaadress ja asutuse nimi. Andmeid
kogub isik, kes konkreetset koolitust või teavitusüritust korraldab. Andmeid kasutab partner
aruandluseks ja selleks, et saata osalejatele infot ürituse toimumise kohta ning peale üritust
materjalide saatmiseks ning anonüümne tagasiside saamiseks. Partneri infosüsteemis säilitatakse
osalemise tõestamiseks vaid allkirjalehte, kus on eesnimi, perekonnanimi, asutuse nimi ja inimese
allkiri. Tegevuste elluviimisel järgib partner minimaalsuse nõuet, kogudes vaid andmeid, mis on
vajalikud tegevuste eesmärgi täitmiseks, sh edasiarendamiseks või statistilistel eesmärkidel.
Partneril on kohustus koguda tegevustes osalejate andmeid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi
ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artiklis 12 (so väljund- ja tulemusnäitajaid) ja III lisas, ning
esitama need elluviijale.
V TAT kooskõla valikukriteeriumitega
1. TAT mõju meetme eesmärkide saavutamisele
TAT mõju on kirjeldatud seletuskirja IV peatükis.
TATi tegevused on kooskõlas 2021-2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud
valikukriteeriumitega. Tegevused läbi valitud näitajate avaldavad mõju horisontaalsetele
põhimõtetele (ehk regionaalarengule ja võrdsete võimaluste, võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse
põhimõtetesse). Soolise võrdõiguslikkus, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse edendamise
indikaatoritesse panustatakse Ida-Virumaa omavalitsusüksustele temaatilise koolitus-, nõustamis-
ja tugisüsteemi loomisega.
Regionaalse tasakaalustatuse (piirkondlike lõhede vähenemine ja teenuste ühtlasem
kättesaadavus) ja KOVide haldus- ja arendusvõimekuse ning autonoomia saavutamist toetavad
kõik planeeritud kolm tegevust. Planeeritud on parandada sotsiaal- ja tervishoiuteenuste sidusust,
innovatsiooni- ja arendustegevuse soodustamist piirkonnas ning KOV, sotsiaal- ja
tervishoiutöötajate koolitust.
Kliimamuutuste leevendamiseks kliimaneutraalsusele üleminek puudutab eelkõige Ida-Virumaad
sealse põlevkivitööstuse tõttu. Põlevkivist tootmise vähenemisega kaasnevate
sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamiseks on planeeritud kavandatud kõigi tegevustega
parandada piirkonnas sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kvaliteeti, kättesaadavust ja arendust.
13
2. TAT põhjendatus
TAT tegevused aitavad kaasa meetme 21.6.1.12 „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja
tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ eesmärgi saavutamisele. Kirjeldus TAT eesmärgist,
vajalikkusest ja eesmärgi saavutamiseks tehtavatest tegevustest on esitatud seletuskirja
peatükkides I ja II. TAT kohaselt on tegevuste elluviija Sotsiaalministeerium, kuna omab eelnevat
kogemust toetuste elluviijana. IVOL on TAT raames partner, et planeeritud tegevuste raames
omandada võimekus edaspidi analoogseid tegevusi iseseisvalt rakendada.
3. Kuluefektiivsus
Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas.
4. Partneri suutlikkus projekti ellu viia
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit omandab tegevuste raames SOM juhtimisel ja kaasabil võimekust
edaspidi iseseisvalt Ida-Virumaal ellu viia sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste arendamist.
Praeguseks on moodustatud Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu üldkogu 19.02.2020 otsusega Ida-
Viru maakonna õiglase ülemineku platvorm1. Platvorm on piirkonna ettevõtete ja asutuste
esindajates koosnev koostöökogu, mis töötab läbi erinevad arvamused ning formuleerib
ettepanekud õiglase ülemineku korraldamiseks, mis on sisendiks juhtkomisjonile ning protsessiga
seotud strateegiadokumentide koostajatele riigi ja piirkonna tasandil.
5. Jätkusuutlikus
Hetkel IVOLil puudub pädevus juhtida sotsiaal- ja tervishoiuarenguid Ida-Virumaa maakonnas.
Tänu ÕÜF rahastusele antud pädevus luuakse IVOLi juurde. Tänasepäeva seisuga kõik Ida-
Virumaa omavalitsused kuuluvad IVOLi koosseisu, seega pädevuse tekitamine IVOLi juurde tagab
keskse pädevuse kogu piirkonnas. ÕÜFi rahastuse järel jätkub IVOL rahastus vastavalt meetme
tegevuste läbiviimise käigus KOVide ja teiste sotsiaal-, tervisevaldkonna organisatsioonide vahel
sõlmitud kokkulepetele.
VI TAT jõustumine
TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.11.2022.
VII TAT kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele
(korraldusasutus, rakendusüksus) ning arvamuse avaldamiseks Ida-Virumaa Omavalitsuste
Liidule.
Seletuskirja lisad:
Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht – lisa
1
Riskide hindamise tabel – lisa 2
1
Platvormi koostöös osalevad organisatsioonid - Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (ivol.ee)
14
EELNÕU
26.10.2022
MINISTRI KÄSKKIRI
Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja
tervishoiuteenuste arendamine
Ida-Virumaal
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:
1. Kinnitan toetuse andmise tingimused „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja
tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ koos lisadega (lisatud).
2. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. novembrist 2022. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Peep Peterson
tervise- ja tööminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/23-0073 - Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine
Ida-Virumaal
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 03.02.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bf9f325e-8d9a-41a0-9657-11e200e9ff3b
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bf9f325e-8d9a-41a0-9657-11e200e9ff3b?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main