LÄHTESEISUKOHAD
Uue-Uheka, Mihklikese ja Matsipõllu kinnistute detailplaneeringu koostamiseks.
ÜLDOSA
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Uue-Uheka, Mihklikese ja Matsipõllu maaüksustele
määrata ehitusõigus päikesepaneelide paigaldamiseks. Kinnistutele on kavas paigaldada
päikesepaneelid koos tugikonstruktsiooniga, keskpinge alajaamad, inventerid, kaablitrassid ja
kommunikatsioonid. Päikeseelektrijaama püstitamisel on eesmärgiks maksimeerida
päikeseenergia tootmiseks kuluv maa.
Detailplaneeringuala hõlmab Tori vallas Kõrsa külas asuvad kinnistuid:
- Uue-Uheka (80803:001:0711) - kinnistu pindala 18,01 ha, millest eelduslikult hõivab
päikeseelektrijaam 8,1 ha;
- Mihklike (80803:001:0712) - kinnistu pindala 24,99 ha, millest eelduslikult hõivab
päikeseelektrijaam 8,5 ha;
- Matsipõllu (80803:001:0559) - kinnistu pindala 45,47 ha, millest eelduslikult hõivab
päikeseelektrijaam 23 ha.
Tegemist on Sindi linna lähialal paikneva hajaasustusalaga, kus on valdavalt esindatud põllumaad.
Kõigi kolme kinnistu puhul on maakatastri sihtotstarve 100% maatulundusmaa, mida kasutatakse
heina- või põllumaana.
OLEMASOLEV OLUKORD
Ümbruskond on valdavalt väheasustatud põllu- ja metsamaa. Mitmes suunas asub soiseid alasid ja
raba (Kõrsa raba). Tori valla lähim tiheasustusala Sindi linn asub linnulennult ca 800m kaugusel.
Lähimad majapidamised asuvad kavandatud tegevuse katastripiirist ca 30 m kaugusel, Mihklikese
kinnistu sees paikneb üksik Tammiku kinnistu (eluhoonega), kuivõrd päikeseelektrijaama ei
kavandata kogu kinnistule, vaid selle lõunapoolsesse ossa, jääb Tammiku eemale planeeritud
päikeseelektrijaama asukohast.
Planeeritud päikesepargi alast jäävad majapidamised järgmistele kaugustele: Tammiku kinnistu
eluhooned ~700 m, Matsimõisa kinnistu eluhooned ~500 m kaugusel, Raba kinnistu eluhooned
~450 m kaugusel ning Tiigiäärse kinnistu elamud ~750 m kaugusel. Lisaks paikneb ~750 m
kaugusel elamuhoonega Nurme kinnistu, kuid mis ei ole päikeseelektrijaama kinnistu
piirinaabriks.
Juurdepääs alale on tagatud mööda Pärnu-Tori tugimaanteed nr 59 jääb kavandatud tegevus ca 1,2
km kaugusele. Ligipääs alale on võimalik luua mööda kohalikke teid Kõrsa-Matsi tee (tee nr
8080066) või Turbaraba teed (tee nr 8080069).
LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS
KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID
Tori valla kehtiva üldplaneeringu (2009) kohaselt jääb kogu planeeritud tegevus hajaasustusega
alale, millele on määratletud juhtotstarve elamumaa, seejuures on tegemist hajutatud elamuehituse
aladega reservmaal. Elamumaadele ei ole kehtiva üldplaneeringuga lubatud rajada muu
iseloomuga ehitisi, sestap on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Taastuvenergiate (sh päikeseenergia) temaatikat ei ole ÜP-s käsitletud.
Pärnu maakonnaplaneeringu (2018) kohaselt on Pärnu maakonnas Eesti keskmisest enam
potentsiaali päikeseenergia kasutamiseks. Seejuures on maakonnaplaneeringus sätestatud (2018):
- päikesepargid kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele, nt endised
tööstuspargid, laudakompleksid.
Maakonnaplaneeringu kohaselt kattub valdav osa kavandatava tegevuse alast väärtusliku
põllumajandusmaaga.
ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED
• Geodeetiline alusplaan 1:500
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta
eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3
sätestatud juhul.
Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid:
pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja
vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Alkranel OÜ (reg nr 10607878).
EELHINNANGU KOKKUVÕTE
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole oodata
detailplaneeringu elluviimisel ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist
keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist.
Kavandatava projektiga ei kaasne olulisi keskkonnamõjuga tegevusi, mis kahjustaks
keskkonnaseisundit või loodusvarade taastumisvõimet. Kaasnevad võimalikud mõjud on
lühiajalised ning ilmnevad vaid ehitusajal. Avariiolukordade tõenäosus ehitustegevuse ja
ekspluatatsiooni ajal on väike.
Planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid, küll aga paikneb planeeritaval alal ühe
linnuliigi leiukoht (mänguala) – teder. Projektiala naabruses paikneb Natura loodusala – Pärnu jõe
loodusala, I kaitsekategooriasse kuuluva liigi leiukoht, sh projekteeritava püsielupaigaga ning II
kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli leiukoht. Veidi eemale, ca 1,4 km kaugusele jääb merikotka
leiukoht ja püsielupaik (1,6 km kaugusele). Kavandatava tegevusega kaasnev mõju on lühiaegne
ning kaitsealale ja kaitstavatele liikidele olulist mõju ei avalda.
Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele piirdub ehitusajaga.
Alternatiivenergia elektrijaama ekspluatatsioonil ei kasutata lisaenergiaressursse ning selle
tegevusel ei eraldu heitmeid õhku ega pinnasesse.
Tegevusega ei kaasne müra, vibratsiooni, lõhna, valguse ega soojuse reostust, ega mõjusid
inimeste tervisele või heaolule, märgaladele või maavaradele. Piiriülene mõju puudub.
Lähtudes KSH eelhinnangus ptk 3 esitatud võimalike keskkonnamõjude olulisuse analüüsist ning
esitatud kontrolltabelist, ei näe eelhinnangu koostaja vajadust täismahus keskkonnamõju
hindamise algatamiseks ja läbiviimiseks.
SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS
• Määrata planeeringualal asuvatele kinnistutele ehitusõigus päikesepaneelide
paigaldamiseks koos seda teenindavate rajatiste ja taristuga. Kavandatav tegevus ei tohi
olla kõrval asuvate elamualade suhtes häiriva mõjuga.
• Elektriga liitumiseks küsida Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused.
• Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus
siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringutega.
• Riigimaanteega külgneval alal tuleb lähtuda Transpordiameti poolt väljastatavatest
tingimustest või nende puudumisel riigimaantee kaitsevööndi ulatusest.
• Planeerida eluhoonete poolsele alale kõrgema taimestikuga haljastust.
• Lahendada vahetult maantee äärde planeeritud päikesepaneelide kõrgema taimestikuga
varjestamine.
• Lubatud ei ole läbipaistmatute piirete rajamine.
• Paneelid rajada kompaktsete gruppidena.
• Näha ette alade piisav liigendus, mis tagaks metsloomade vaba liikumise.
• Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu.
• Planeeringus määrata vajadusel ehitusjärjekorrad.
• Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
KOOSTAMISE PROTSESS
• Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus
• Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu
• Detailplaneering komplekteerida ühes eksemplaris paberkandjal ja üks eksemplar
digitaalselt.
• Haldusleping enne kehtestamist.
• Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019
määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
KOOSTÖÖ
• Keskkonnaamet
• Transpordiamet
• Põllumajandus- ja Toiduamet
KAASAMINE
• Piirinaabrid ja puudutatud isikud
• Elektrilevi OÜ
• Rahandusministeerium
• Maaeluministeerium
Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori
Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada
detailplaneeringu menetlemisel.
Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja
isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.
AJAKAVA
• KSH eelhinnangu koostamine ja KSH vajalikkuse kohta asjaomastelt asutustelt
seisukohtade küsimine, vajadusel täiendamine: üks kuni kaks kuud.
• Detailplaneeringu algatamine ja KSH mittealgatamine, sellest teatamine: üks kuu.
• Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine
(eskiislahendus): kolm kuud.
• Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine: kolm kuud.
• Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud.
• Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni kolm kuud.
• Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest
teatamine: kaks kuud.
• PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise
otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab
vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel.
Koostas:
Piret Kallas
planeerimisspetsialist
TORI VALLAVALITSUS
Keskkonnaamet 24.01.2023 nr 6-2.1/289
Rahandusministeerium
Põllumajandus- ja Toiduamet
Maaeluministeerium
Kõrsa külas Uue-Uheka, Mihklikese ja Matsipõllu kinnistute detailplaneeringu
koostamine
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6
küsime Teie seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle
otsustamisel ning esitame Teile Tori vallas Kõrsa külas Uue-Uheka, Mihklikese ja
Matsipõllu kinnistute detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu koos
eelhinnanguga.
Vastavalt planeerimisseaduse § 81 esitame Uue-Uheka, Mihklikese ja Matsipõllu
kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute küsimiseks.
Ootame Teie seisukohti ja ettepanekuid hiljemalt 23. veebruariks 2023.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Rõngas
abivallavanem
Lisa: Uue-Uheka, Mihklikese ja Matsipõllu kinnistu detailplaneeringu koostamiseks
lähteseisukohad, KSH eelhinnang, otsuse eelnõu
Piret Kallas
planeerimisspetsialist
5198 4663
[email protected]
Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail:
[email protected]
Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341
86705 PÄRNUMAA
Kõrsa külla planeeritava päikeseelektrijaama
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
Töö tellija: Evecon OÜ
Töö koostaja: Alkranel OÜ
Projektijuht: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)
Tartu 2022
1
Publitseerimise üldised andmed:
• Töö koostatud: november 2022. a.
• Koostajad (Alkranel OÜ):
o Alar Noorvee (Alkranel OÜ, keskkonnaeskpert),
o Terje Liblik (Alkranel OÜ, keskkonnakonsultant).
Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999
2
SISUKORD
SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 5
1. KAVANDATUD TEGEVUSE ISELOOMUSTUS .......................................................... 6
1.1 Tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga ................................................... 6
1.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimis-dokumentidega ning lähikonna
praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................. 8
1.3 Asukoha keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus .............................................. 9
1.4 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn, energiakasutus ja jäätmeteke ............................. 10
1.5 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus............................ 10
1.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas
kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht ..................................... 10
2. KAVANDATAVATEGEVUSE POOLT MÕJUTATAV KESKKOND ....................... 11
2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad
tegevused.............................................................................................................................. 11
2.2 Maastik, geoloogia (sh radoon), maavarad, sh pinnavesi ......................................... 12
2.3 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik .............................................. 15
2.4 Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ............................................................ 16
3. HINNANG TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVA MÕJU OLULISUSELE,
sh Natura 2000 alade eelhindamine ......................................................................................... 18
3.1 Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus....................................................................... 18
3.2 Mõju kaitsealade kaitse-eesmärkide täitmisele ja kaitstavatele loodusobjektidele ja
liikidele ................................................................................................................................ 18
3.3 Natura 2000 alade eelhindamine ............................................................................... 21
3.3.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse
mõjutada........................................................................................................................... 22
3.3.2 Projekti või kava seos ala kaitsekorraldusega .................................................... 23
3.3.3 Kavandatava tegevusega mõjutatud Natura-alade kirjeldus .............................. 23
3.3.4 Natura 2000 alade eelhindamise tulemused ja järeldus ..................................... 23
3.4 Mõju pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele) ................................................................ 24
3.5 Müra ja vibratsiooniga kaasnevad mõjud.................................................................. 24
3.6 Mõju õhukvaliteedile ja kliimale............................................................................... 25
3.7 Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväätustega aladele ................................ 25
3.8 Mõju märgaladele ...................................................................................................... 26
3.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-
majanduslikud aspektid ........................................................................................................ 26
3
3.10 Muud küsimused (loodusvarade kasutamine (sh maa, muld jamaavarad),
jäätmeteke, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele
tegevustele ja mõjude kumulatiivsus) .................................................................................. 26
KOKKUVÕTE ........................................................................................................................ 28
KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 29
4
SISSEJUHATUS
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on
Pärnu maakonnas Tori vallas Kõrsa külas (vt joonis 1.1) päikeseelektrijaama kavandamine
Uue-Uheka (80803:001:0711; pindala 18,01 ha), Mihklike (80803:001:0712; pindala 24,99
ha), Matsipõllu (80803:001:0559; pindala 45,47 ha) kinnistutele koos seda teenindavate
rajatiste ja taristuga.
Käesolevat eelhinnangut saavad eelkõige otsustajad (tegevuslubade andjad) kasutada täiendava
töövahendina päikeseelektrijaama kavandamisega seonduvates ja sellele eeldatavalt
järgnevates haldusmenetluse protsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning
sellest teavitamine toimub mh KeHJS alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta
küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel
võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).
Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja
väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise
keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:
⚫ ületada mõjuala keskkonnataluvust;
⚫ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
⚫ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1
on esitatud olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul on keskkonnamõju hindamine
kohustuslik. Kõrsa külla kavandatav tegevus ei vasta ühelegi KeHJS § 6 lg 1 välja toodud
tegevusele, tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 3 „energeetika“ alla, mille korral on vajalik anda
eelhinnang selgitamaks välja, kas tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju.
Kavandataval tegevusel puudub otsene seos Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusega nr
224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu1, kuivõrd määrus ei loetle § 2 (Energeetika)
päikeseelektrijaama, kui tegevusvaldkonda, mille puhul tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang.
Dokumendi koostamisel lähtutakse mh juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja
tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar (2018), tellis Keskkonnaministeerium) ja
eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumenti „Keskkonnamõju hindamise
eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017). KSHEH tellijaks on Evecon
OÜ. KSH eelhinnangu koostajateks on OÜ Alkranel keskkonnaekspert Alar Noorvee (KMH
litsents nr KMH0098) ja keskkonnakonsultant Terje Liblik.
5
1. KAVANDATUD TEGEVUSE ISELOOMUSTUS
1.1 Tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on Pärnu
maakonnas Tori vallas Kõrsa külas (vt joonis 1.1) päikeseelektrijaama (eeldatav asukoht
kinnistutel esitatud joonisel 1.2) kavandamine kinnistutele:
- Uue-Uheka (80803:001:0711) - kinnistu pindala 18,01 ha, millest eelduslikult hõivab
päikeseelektrijaam 8,1 ha;
- Mihklike (80803:001:0712) - kinnistu pindala 24,99 ha, millest eelduslikult hõivab
päikeseelektrijaam 8,5 ha;
- Matsipõllu (80803:001:0559) - kinnistu pindala 45,47 ha, millest eelduslikult hõivab
päikeseelektrijaam 23 ha.
Tegemist on Sindi linna lähialal paikneva hajaasustusalaga, kus on valdavalt esindatud
põllumaad. Kõigi kolme kinnistu puhul on maakatastri sihtotstarve 100% maatulundusmaa,
mida kasutatakse heina- või põllumaana.
Joonis 1.1. Kavandatava päikeseelektrijaama asukoht, kinnistud tähistatud rohelisega (Alus:
Maa-amet, 2022).
6
Joonis 1.2. Kavandatava päikeseelektrijaama asukoht, paiknemine kinnistutel tähistatud
helesinisega (Allikas: Evecon OÜ; Alus: Maa-amet, 2022).
Kinnistutele on kavas paigaldada päikesepaneelid koos tugikonstruktsiooniga, keskpinge
alajaamad, inventerid, kaablitrassid ja kommunikatsioonid. Päikeseelektrijaama püstitamisel
on eesmärgiks maksimeerida päikeseenergia tootmiseks kuluv maa. Ühe päikesepaneeli
suurimaks kiiritusvõimsuseks on ca 1000 W/m2, võimsus kehtib Eesti laiuskraadidel, kui päike
paistab selgest taevast risti päikesepaneeli pinnale. Kuna päikesepaneelide pidev asendi
muutmine risti vastu päikest on omanikele keeruline ning kulukas, on leitud optimaalne
lahendus (Hemeltron OÜ, 2011). Eestis on optimaalseks päikesepaneelide
paigalduskaldenurgaks maapinna suhtes 30-40°, mis tagab maksimaalse summaarse
tootlikkuse aastas. Kui päikesepaneelid paigaldada +/-20 kraadi võrra erinevalt optimaalsest,
siis aastase tootlikkuse erinevus ei ole märkimisväärne (üldjuhul alla 5%) (Energiapartner,
2022). Eesti kliimas on kõige mõistlikum paigaldada päikesepaneelid suunaga lõunasse
(eemale tugimaanteest).
7
Päikeseelektrijaamu võib paigaldada erinevatele pindadele – katused, hoone seintele,
maapinnale jms. Päikesepaneelid on enamasti tumedat värvi, mistõttu muutuvad nad otsese
päikeseenergia käes olles kuumaks, millega kaasneb tootmisefektiivsuse langus. Maapinnale
paigaldamine võimaldab aga päikeseelektrijaamale head jahutust, mis tõstab selle
tootmisefektiivsust. Maapinnale paigaldatav päikeseelektrijaam koosneb enamasti neljast
komponendist (Taastuvenergia, 2018):
• päikesepaneelid;
• võrguinventer;
• tootmisandmete kajastamine portaalis;
• päikesepaneelide paigaldamise raam.
Elektrijaama päikesepaneelid paigaldatakse tehasetootelistest detailidest, mis kinnitatakse
teraskonstruktsioonile, viimane ankurdatakse maapinda.
1.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimis-dokumentidega ning
lähikonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Tori valla omavalitsusüksus moodustati haldusreformi tulemusena pärast 2017. aasta kohaliku
omavalitsuse volikogude valimisi senise Are, Sauga, Tori valdade ja Sindi linna ühinemisel.
Uue omavalitsusüksuse kogu territooriumi hõlmav Tori üldplaneering (ÜP; koostamisel)
algatati 2018. aastal, kuid on on käesoleva KSH eelhinnangu koostamise ajal alles eskiisi
väljatöötamise faasis, seega sellest kindlaid seoseid välja tuua siinkohal ei saa. ÜP koostamise
edasistes faasides täpsustatakse väärtuslike põllumajandusmaade piire ja määratakse
võimalusel põllumajandusmaadele täiendavad kasutust ja ehitustegevust reguleerivad
tingimused. Samuti määratletakse koostatava üldplaneeringuga päikese-eelektrijaamade
üldised tingimused.
Kavandatav tegevus jääb endise Tori valla territooriumile ja kuni uue üldplaneeringu
kehtestamiseni rakendatakse varasemates dokumentides sätestatut. Tori valla üldplaneeringu
(2009) kohaselt jääb kogu planeeritud tegevus hajaasustusega alale, millele on määratletud
juhtotstarve elamumaa, seejuures on tegemist hajutatud elamuehituse aladega reservmaal.
Elamumaadele ei ole kehtiva üldplaneeringuga lubatud rajada muu iseloomuga ehitisi, sestap
on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Taastuvenergiate (sh päikeseenergia)
temaatikat ei ole ÜP-s käsitletud.
Pärnu maakonnaplaneeringu (2018) kohaselt on Pärnu maakonnas Eesti keskmisest enam
potentsiaali päikeseenergia kasutamiseks. Seejuures on maakonnaplaneeringus sätestatud
(2018):
- päikesepargid kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele, nt
endised tööstuspargid, laudakompleksid.
Maakonnaplaneeringu kohaselt kattub valdav osa kavandatava tegevuse alast väärtusliku
põllumajandusmaaga.
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2017) sätestab energiamajanduse eesmärgiks toota
elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel
energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmis-
tehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Eesmärk on arendada Eesti
8
energiatarvet rahuldavat energiatootmist, mis kasutaks erinevaid energiaallikaid. Eelistatud on
need tootmisviisid, mis koormavad võimalikult vähe keskkonda
Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (2017) üldeesmärk on tagada tarbijatele
turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu
pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima
ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Selle tulemusel
peaks taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine moodustama 2030. aastaks 50%
sisemaisest elektri lõpptarbimisest ning 80% Eestis toodetud soojusest toodetama taastuvate
energiaallikate baasil. Kütusevabade energiaallikate osakaal lõpptarbimises peaks aastal 2030
moodustama vähemalt 10%. Päikeseenergia kasutus väikelahendustes suureneb prognooside
järgi aastaks 2050 kuni 100 MW võrra, kattes elektritarbimise vajadusest ca 1%.
Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030 (2019) on Eesti peamiste energia- ja
kliimapoliitika eesmärkide ja nende täitmise meetmete hulgas toodud taastuvelektri osakaalu
tõstmine 40%-ni. Selleks rakendatakse tootmismahtude kasvu tuulenergeetikas (nii maismaa-
kui ka meretuuleparkide näol), päikeseenergeetikas ja puitkütuste kasutusel ning hüdro-
pumpjaamade rajamisega. Taastuvenergiatehnoloogiate panus taastuvenergia eesmärkide
kujunemiskõverasse sektorite põhiselt peaks päikeseenergeetika osas tõusma 2020. aasta
100 MW-lt 2030. aastaks 415 MW-ni. Kavas rõhutatakse kohalike omavalitsuste rolli olulisust
taastuvenergia arendamisel, sh tuule- ja päikeseenergia arendamiseks sobilike maa-alade
planeerimine, saavutamaks ühiseid riiklikke taastuvenergia eesmärke.
Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe1 järgi on eesmärgiks jõuda 2030. aastaks 65%-lise
taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest. Lisaks energia summaarsele
lõpptarbimisele on seatud ka riiklikud alameesmärgid. Alameesmärke on kolm: elektrienergia
osakaal summaarsest lõpptarbimisest (100%), osakaal transpordis (14%) ning
soojusmajanduses (63%).
1.3 Asukoha keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus
Peatüki koostamisel on arvestatud käesoleva töö ptk-s 1, juhendmaterjalides ning avalikult ja
erialaselt kasutatavates andmebaasides (sh EELIS, Eesti Looduse Infosüsteem –
Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur (07.11.2022. a), Maa-ameti kaardirakendus,
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaardirakendus jt) sisalduvat teavet.
Kavandatav päikeseelektrijaama ala asub Tori vallas Kõrsa külas. Ümbruskond on valdavalt
väheasustatud põllu- ja metsamaa. Mitmes suunas asub soiseid alasid ja raba (Kõrsa raba). Tori
valla lähim tiheasustusala Sindi linn asub linnulennult ca 800m kaugusel.
Juurdepääs alale on tagatud mööda Pärnu-Tori tugimaanteed nr 59 jääb kavandatud tegevus ca
1,2 km kaugusele. Ligipääs alale on võimalik luua mööda kohalikke teid Kõrsa-Matsi tee (tee
nr 8080066) või Turbaraba teed (tee nr 8080069).
Kuigi kavandatava tegevuse mõjuala piirdub päikesepargi tarbeks kavandatud ala ja
kinnistupiiridega, on olemasoleva olukorra kirjeldamisel arvestatud mõnevõrra laiema alaga.
1
Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostöölepingu, aastateks 2022-
2023: osa IV „Energeetika ja elektriturureform“: punkti 1 „Kiirendame taastuvelektrile üleminekut ja seame
eesmärgiks, et aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht.“.
9
1.4 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn, energiakasutus ja jäätmeteke
Päikeseelektrijaama rajamisel/ehitamisel võib kaasneda vähene müra ja vibratsioon.
Vähendamaks võimalikke häiringuid on ehitustööd planeeritud päevasele ajale. Sellest
tulenevalt ei ole ette näha ka valgusreostust.
Kavandatava päikeseelektrijaama rajamisega kaasneb paratamatult energiakasutus
(ehitusmasinad) ja jäätmeteke ning ehitusseadmete kasutusel tuleb arvestada võimalike
õhuheitmetega. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba
omavale ettevõttele.
Eelpool kirjeldatud keskkonnamõju avaldavad tegurid taanduvad peale ehitustegevust.
Elektrijaama kasutusajal ei esine müra, vibratsiooni, heidet välisõhku ega ka veekeskkonda,
valgusreostust ega jäätmete teket. Samuti ei esine elektrijaama kasutusajal sisuliselt
energiakasutust (eeskätt kasutatakse energiat vaid hooldus- ja jälgimistegevuseks kohale
tulekuks).
Päikeseelektrijaama rajamise ja kasutamise ajal ei ole ette näha tegevusi, mis põhjustaksid
soojuse, kiirguse või lõhna teket.
1.5 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Planeeritava tegevusega kaasneda võivad võimalikud avariiolukorrad piirduvad enamasti
ehitusprotsessiga – leke transpordivahenditest ja ehitusseadmetest. Kuna aga tööde teostamisel
kasutatakse korras masinaid ja ehitusseadmeid, siis on avariiolukordade teke antud olukorras
vähetõenäoline.
Lähim veekogu (Pärnu jõgi) asub ca 400 meetri kaugusel, lähim märgala Kõrsa raba, paikneb
ca 30 m kaugusel. Ehitusplats peab olema varustatud absorbentmaterjalidega, mida kasutada
seadmetest tulenevate võimalike lekete likvideerimiseks.
Kaaluda tuleks välisperimeetrite markeerimist. Markeerimine piirdeaiaga hoiab ära võimalike
õnnetuste teket, nagu näiteks inimeste/ loomade liikumine planeeritaval ala, seeläbi end
päikesepaneelide nurkadega vigastades.
1.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas
kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht
Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetused võivad antud piirkonnas olla seotud eelkõige
erakordselt suurte üleujutustega ning erakordselt tugevate tormidega.
Kavandatavale päikeseelektrijaamale lähim hüdromeetriajaam asub Oore külas Pärnu jõel,
kavandatud alast linnulennult 6,6 km kaugusel. Oore hüdromeetriajaama (Jaama „0“ 5,6 m
EH2000) andmeil on Pärnu jõe veetase pikaajaliste vaatluste (aastatel 1923 – 2021. a)
keskmisena 70 cm (6,3 m EH2000). Jõe kõrgeim veetase oli Oorel aastal 1926, mil see ulatus
548 cm kõrgusele (11,08 m EH2000).
10
Kavandatud tegevusega ala Jõele lähima kinnistu kõrgus Maa-ameti (2022) kohaselt on 10 m
(EH2000), kinnistute keskmised kõrgused jäävad üle 11 m (EH2000). Kuna päikesepaneelid
ei paikne otse vastu maapinda, siis on tagatud, et päikeseelektrijaama ei ole ala üleujutamist
ette näha suurte üleujutuste korral.
Erakordselt tugevad tormid võivad omada ohtu tugikonstruktsioonide püsimisele maapinnas.
Tormide esinemise võimalikkusega arvestatakse projekti koostamisel ja tugikonstruktsioonide
ankurdamisel.
2. KAVANDATAVATEGEVUSE POOLT MÕJUTATAV
KESKKOND
Kuigi kavandatava tegevuse mõjuala piirdub kinnistupiiridega, on olemasoleva olukorra
kirjeldamisel arvestatud mõnevõrra laiema alaga ehk ca 200-300 meetrit kinnistupiiridest.
2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad
tegevused
Planeeritud päikesepargi rajamiseks planeeritud kinnistutega piirnevad kinnistud on esitatud
järgnevas tabelis (tabel 2.1). Paksus kirjas on toodud need kinnistud, mis piirnevad planeeritava
päikesepargiga. Lähimad majapidamised asuvad kavandatud tegevuse katastripiirist ca 30 m
kaugusel, Mihklike kinnistu sees paikneb üksik Tammiku kinnistu (eluhoonega) , kuivõrd
päikeseelektrijaama ei kavandata kogu kinnistule, vaid selle lõunapoolsesse ossa, jääb
Tammiku eemale planeeritud päikeseelektrijaama asukohast. Planeeritud päikesepargi alast
jäävad need järgmistele kaugustele: Tammiku kinnistu eluhooned ~700 m, Matsimõisa kinnistu
eluhooned ~500 m kaugusel, Raba kinnistu eluhooned ~450 m kaugusel ning Tiigiäärse
kinnistu elamud ~750 m kaugusel. Lisaks paikneb ~750 m kaugusel elamuhoonega Nurme
kinnistu, kuid mis ei ole päikeseelektrijaama kinnistu piirinaabriks.
Tabel 2.1. Kavandatud tegevusega piirnevad kinnistud. Paksus kirjaga on märgistatud need
kinnistud, mis piirnevad kavandatava päikeseelektrijaamaga.
Lähiaadress Katastriüksuse tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala
Taali metskond 5 56801:005:0277 Maatulundusmaa 28107100
Krooti 80803:001:1019 Maatulundusmaa 39100
Raba 80803:001:1021 Maatulundusmaa 98500
Kuke 56801:005:0291 Maatulundusmaa 73000
Matsi 56801:005:0044 Maatulundusmaa 141600
59 Pärnu-Tori tee 80803:001:0283 Transpordimaa 344300
Veski 80803:001:0319 Tootmismaa 16113
Mihkli 80803:001:0324 Maatulundusmaa 295600
Tammiku 80803:001:0382 Elamumaa 9240
Uuekuke 80803:001:0473 Maatulundusmaa 137700
8080066 Kõrsa-Matsi tee T3 80803:001:0563 Transpordimaa 1244
Matsimõisa 80803:001:0557 Elamumaa 17984
Matsivälja 80803:001:0561 Maatulundusmaa 65300
Matsioja 80803:001:0558 Maatulundusmaa 55200
11
Lähiaadress Katastriüksuse tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala
Veski pumpla 80803:001:0658 Tootmismaa 276
Taali metskond 114 56801:005:0126 Maatulundusmaa 534600
Põllu-Uheka 80803:001:0709 Maatulundusmaa 69600
Lähim tiheasustusala, Sindi linn, asub planeeritud päikeseelektrijaama alast ca 1500 m
kaugusel lääne-loode suunal. Piki kohalikku teid ja Pärnu-Tori tugimaanteed nr 59 jääb
kavandatud tegevus Sindi linnast ca 2 km kaugusele. Ligipääs alale on võimalik luua mööda
kohalikke teid Kõrsa-Matsi tee (tee nr 8080066) või Turbaraba teed (tee nr 8080069).
Mihklikese kinnistu piirneb põhja suunalt riigi tugimaanteega nr 59 Pärnu-Tori, kuid
kavandatav päikeseelektrijaama ala jääb ca 1 km kaugusele tugimaanteest nr 59.
Koostamisel oleva Tori valla üldplaneeringu (algatatud Tori Vallavolikogu otsusega 18.
oktoober 2018 nr 114) eskiislahendus on koostamisel, mistõttu ei ole teada piirkonna
perspektiivseid maakasutuse juhtotstarbeid või arengusuundi.
2.2 Maastik, geoloogia (sh radoon), maavarad, sh pinnavesi
Kavandatav päikeseelektrijaamale lähim veekogu on Pärnu jõgi, mis asub ca 400 meetri
kaugusel, lähim märgala paikneb ca 30 m kaugusel (Kõrsa raba) Kuna päikeseelektrijaam ise
heitmeid ei tekita, on ainuke oht seotud ehitustegevusega. Ehitustegevusel võib transpordiks
kasutatavatelt masinatelt lekkida kütust või õlisid.
Maa-ameti kaardirakenduse (2022) alusel jääb kogu kavandatav tegevus maaparandushoiualale
(KPO8986134), kus paikneb maaparandust reguleeriv võrk (maaparandussüsteemi kood:
6112350010110). Kavandatud päikeseelektrijaama alast ca 450 m kaugusel põhja suunas
paikneb maaparandusehitis VIIRAKÜLA (eesvoolu kogupikkus 1,88 km;
maaparandussüsteemi kood: 6112350010110/001; valgala alla 10 km2) ja ala kattub
maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu alaga KÕRSA I (reguleeritava võrgu kogupindala
147,6 ha; maaparandussüsteemi kood: 6112350010110/002). Maaparandussüsteemi eesvool
saab alguse Kõrsa turbatootmisbaasi lähialal paiknevast kraavist, mis kulgeb üle kavandatava
tegevuse kinnistuid ning suubub Pärnu jõkke.
12
Joonis 2.1 Maaparandusehitise reguleeriv võrk (pruuniga tähistatud) kaetud alad,
maaparandusehitise eesvool (tumesinine joon), maaparandusehitise kollektoreesvool (peened
helesinised jooned), riigi poolt korras hoitavad eesvoolud (tähistaud punase viirutusega). Alus:
Maa-amet, 2022.
Planeeritud tegevusala ei kattu maardla aladega.
Kavandatava tegevusala muldkatte moodustavad valdavalt gleimullad, gleistunud mullad (Go;
GI; LkIg; LkG; KIg) (vt ka joonis 2.2). Kinnistutele jäävad mullad iseloomustavad head
põllutüübilised omadused (Astover, 2005). Viimast kinnitab ka maakonnaplaneeringu ja PRIA
andmestik, mille kohaselt on ala kaetud väärtusliku põllumajandusmaaga.
13
Joonis 2.2. Kavandatava tegevuse kinnistutel (märgitud lillaga) ja sellele kavandatud
päikeseelektrijaama alal (märgitud musta täpitusega) paiknevad ja seda ümbritsevad mullad.
Alus: Maa-amet, 2022.
Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (Keskkonnaportaal, 2001) kohaselt jääb väike osa planeeritud
päikeseelektrijaamast (kirde nurk) nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, valdav osa alast aga
keskmiselt kaitstud põhjaveega aladele (vt ka joonis 2.3).
Joonis 2.3. Väljavõte Keskkonnaportaali (2022) „Andmed ja kaart“ teemalehelt
detailplaneeringualal ja selle vahetus läheduses.
14
Lähtuvalt Looduskaitseseaduse § 38 lg 1, ehituskeeluvöönd üle 25 ruutkilomeetri suuruse
valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit. Kuivõrd Pärnu jõe valgala
pindala on 6836,5 km², siis kehtib 50 m ehituskeeluvöönd. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis
on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Vastavalt Looduskaitseseaduse § 35 lg 2 on ehituskeelu- ja piiranguvööndite laiuse arvestamise
lähtejoon ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud
veekogu piir (tavaline veepiir). Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 määratakse suurte
üleujutusaladega siseveekogudel kõrgveepiir korras, mille kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
Keskkonnaministri 28.05.2004. a määruse nr 58 Suurte üleujutusaladega siseveekogude
nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord kohaselt ei kuulu Pärnu jõgi
suure ületujutusalaga siseveekogude nimistusse.
Vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 kohaselt on kallasraj alaius
laevatatavatel veekogudel 10 m, st Pärnu jõel kallasraja laius 10 m. Suurvee ajal, kui kallasrada
on üle ujutatud, on kallasrajaks 2 m laiune kaldariba veeseisu piirjoonest, mida mööda võib
vabalt ja takistamatule veekogu ääres liikuda. Veeseaduse § 118 kohaselt moodustatakse vee
kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks veekogu kaldale
veekaitsevöönd, mis Pärnu jõel on 10 m.
Jõele lähim päikesepargi ala on planeeritud ca 1,4 km kaugusele. Seega on päikeseelektrijaam
kavandatud väljapoole Pärnu jõe veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndeid. Kavandatud
päikeseelektrijaama ala on ca 450 m kaugusel VIIRAKÜLA eesvoolust, mis tähendab, et
kavandatud ala jääb ka väljapoole maaparandussüsteemi eesvoolu ehituskeeluvööndit.
2.3 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik
Mihklikese kinnistu piirist ca 400 m kaugusele, kuid kavandatud päikesepargi alast ca 1,4 km
põhja suunda jääb Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293), mis on Natura 2000 võrgustikku
hõlmatud Pärnu jõe loodusalana (EE0040345). Päikeseelektrijaama arendusalast (vt joonis 2.4
musta täpitusega ala) kirde suunda jääb enam kui 7 km kaugusele Kuiaru looduskaitseala
(KLO1000575), mis on Natura 2000 võrgustikku hõlmatud Kuiaru loodusalana (EE0040320).
Matsipõllu kinnistu piirist jääb enam kui 9 km kaugusele kagu suunda lähim kaitseala Soomaa
rahvuspark (KLO1000269), mis on Natura 2000 võrgustikku hõlmatud Soomaa loodusalana
(EE0080574) ja Soomaa linnualana (EE0080574). Uue-Uheka kinnistust edela suunda jääb
lähima hoiualana enam kui 7,5 km kaugusele Reiu jõe hoiuala (KLO2000294), mis on Natura
2000 võrgustikku hõlmatud Reiu jõe loodusalana (EE0040384).
Kavandatud tegevusalale jääb III kaitsekategooriasse kuuluva liigi teder (Tetrao tetrix)
leiukoht. Ala vahetuslähedusse, vahetult Matsipõllu kinnistu piiri äärde, II kaitsekategooriasse
kuuluva kanakulli (Accipiter gentilis) leiukoht ning 30 m lõunapoole jääb hulgaliselt III
kaitsekategooriasse kuuluvate liikide leiukohti – rüüt (Pluvialis apricaria), sookurg (Grus
grus), teder (Tetrao tetrix), suurkoovitaja (Numenius arquata), punaselg-õgija (Lanius
collurio), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), soo-loorkull (Circus
pygargus), jõgitiir (Sterna hirundo) lisaks lindudele ka III kaitsekategooriasse kuuluva putuka
leiukoht – valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons).
15
Vahetult kavandtaud päikeseelektrijaama (kinnistu) piiri kõrval paikneb projekteeritav Kõrsa
niidurüdi püsielupaik (PLO1001355). Ala kattub suures osas Kõrsa raba alaga. Ca 4 km
kaugusele edela suunda jääb projekteeritav Kildemaa metsise püsielupaik (PLO1000583).
Kõrsa raba on lisaks I kaitsekategooriasse kuuluva liigi, niidurüdi leiukohale ka II
kaitsekategooriasse kuuluvate väikeluige (Cygnus columbianus bewickii) ja mustsaba-vigle
(Limosa limosa) leiukohaks.
Lähimad kaitsealused taimeliigid paiknevad planeeritud tegevusalast ca 1,8 km lõunasuunal
Kõrsa raba piirialadel - kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), sookäpp (Hammarbya
paludosa).
Järgneval joonisel on esitatud looduskaitseliste objektide paiknemine koostatava DP lähialala.
Joonis 2.4. Kavandatava tegevuse paiknemine (katastriüksused) ning lähimad
looduskaitselised objektid. DPga hõivatud katastriüksused (lilla); eelduslikult
päikesepaneelidega kaetud ala (must täpitus). Alus: Maa-amet, 2022; EELIS (Eesti looduse
infosüsteem), Keskkonnaagentuur, 2022.
2.4 Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad
Kultuurimälestisi kavandatud tegevuse alal ei paikne. Kavandatud päikeseelektrijaamale (vt
joonis 2.4 musta täpitusega ala) lähim kultuurimälestis paikneb põhja suunal, Pärnu jõe kaldal
ca 1,4 km kaugusel (Kalmistu; reg nr 11826). Lähim pärandkultuuriobjekt, Taali vallamaja,
paikneb ca 1 km kirde suunal. Järgneval joonisel on esitatud kultuuri väärtuste, sh
pärandkultuuriobjektide paiknemine koostatav detailplaneeringu lähialal.
16
Joonis 2.5. Kavandatava tegevuse vahetusläheduses paiknevad kultuurimälestised koos piiranguvööndiga (vasakul) ning pärandkultuuriobjektid
(paremal). Alus: Maa-amet, 2022.
17
3. HINNANG TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVA
MÕJU OLULISUSELE, sh Natura 2000 alade eelhindamine
3.1 Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus
Kavandatud tegevus on planeeritud Pärnumaale Tori valda Kõrsa külla. Arvestades
kavandatava tegevuse iseloomu ja selle mahtu, ei kaasne sellega (riigi)piiriülest
keskkonnamõju. Enamus tegevusega kaasnevatest keskkonnamõjudest jäävad projektiala
piiridesse ning on oma olemuselt lühiajalised, taandudes ehitustegevuse lõppedes.
Küll aga on, mõjuala ulatus on kavandatava tegevuse alast mõnevõrra suurem müra ja
maastikuilme osas. Ehitustegevuse käigus võib levida müra naaberkinnistutele. Mõju
maastikuilmele – tegevuse asukoht on tõenäoliselt nähtav kohalikelt teedelt - Kõrsa-Matsi tee
(tee nr 8080066) või Turbaraba teelt (tee nr 8080069).
Sellegipoolest kaasub tegevusega laiem positiivne keskkonnamõju – taastuvenergia
kasutuselevõtuga väheneb fossiilsete kütuste kasutamise vajadus elektrienergia tootmiseks,
misläbi väheneb pikas perspektiivis ka kasvuhoonegaaside paiskumine atmosfääri.
Järgnevates peatükkides käsitletakse mõjutatava keskkonna ning kavandatava tegevusega
vahelisi seoseid ning kaasuvaid olulisi keskkonnamõjusid.
3.2 Mõju kaitsealade kaitse-eesmärkide täitmisele ja kaitstavatele loodusobjektidele ja
liikidele
Kavandatava tegevuse vahetusläheduses, ca 70 m kaugusel asuva Kõrsa raba, alal paiknevad I
kaitsekategooriasse kuuluva liigi niidurüdi (Calidris aplina schinzii) leiukoht. Niidurüdi kaitse-
tegevuskava (2018) kohaselt pesitseb lind niisketel, madalmurustel rannarohumaadel, vähesel
määral ka madala taimestikuga älverabades. Soodes pesitsevad rüdid raba lagedas mudases
osas, kus kasvab madal taimestik (nt nokkheinad) ja esineb sageli helofüüte (ubalehte,
tarnasid), mis viitab põhjaveetoitele (Niidurüdi (Calidris aplina schinzii) kaitsetegevuskava,
2018). Kaitsetegevuskava (2018) kohaselt on pesitsusalal kriitiliseks ohuteguriks maastiku
muutused ning pesarüüste. Kavandatav tegevusala jääb niidurüdi leiukohast (rabast) eemale,
mis tähendab, et kavandatav tegevus ei too pesitsusalal kaasa maastiku muutuseid.
Päikeseparkide eelistamine ning rajamine, vähendab kliimamuutustest tulenevaid mõjusid,
kuivõrd vähendatakse nt põlevkivist elektritootmiseks lähtuvaid saasteid (kliimamuutuseid).
Eelnevast lähtuvalt ebasoodsaid mõjusid niidurüdi leiukohale ette näha ei ole.
Veidi eemal, ca 1,7 km kaugusel paikneb I kaitsekategooriasse kuluva liigi merikotka
(Haliaeetus albicilla) püsielupaik, leiukoha (püsielupaigast laiem) aga ca 1,5 km kaugusel.
Merikotka kodupiirkond jääb keskmiselt 2-5 km juurde. Kotkas eelistab pesitseda
lageraielankide säilikpuudel ning toituda veekogudes leiduvatest kalaliikidest, aga ka nt
jahimeeste poolt jäetud jahisaagi jääkidest (Merikotka kaitse tegevuskava, 2018). Kaitse
tegevuskava kohaselt on Eestis olulisteks ohuteguriteks pliid sisaldava laskemoona
kasutamine, keskkonnamürgid, sobivate pesapuude nappus ja pesapaikade hävimine ning
hukkumine elektriliinides, teedel, tuuleparkides. Kavandatav tegevus on planeeritud paiknema
lagedale alale, väljapoole liigi püsielupaika ja leiukohta, küll aga jääb DP ala Pärnu jõe
(võimaliku toitumisala) ja Kõrsa raba vahelisele alale. Päikesepark pole siiski merikotkale
18
füüsiliseks takistuseks pesitsuskoha ja toitumisala vahel liikumisel. Siiski, arvestades, et
kavandatud päikesepargi ala ei ole merikotkale sobivaks toitumisalaks ning päikesepark jääb
ka merikotka püsielupaigast enam kui 1,5 km kaugusele, siis ei ole merikotkale olulist mõju
ette näha.
Lähimad muud I kaitsekategooria linnuliigid (väike-konnakotka) jäävad enam kui 5 km
kaugusele, mistõttu ebasoodne mõju neile puudub.
Lähimad II kaitsekategooriasse kuuluvad liigid jäävad vahetult kavandatava tegevuse
katastriüksuse piiri kõrvale (kanakull (Accipiter gentilis)). Kanakullide kodupiirkonna
suuruseks on hinnatud 10-25 km2. Kaitse tegevuskava (2022) kohaselt pesitsevad kanakullid
tihti linnade läheduses, kuna neis on tagatud aastaringne toidubaas. Samuti peetakse
kanakullidel oluliseks toitumisalaks metsasid, vähem peab liik aga jahti niitudel ning
viljapõldudel koguni väldib saagijahti. Küll aga mängib toitumisaladel rolli maastiku
fragmenteeritus, kuivõrd maastiku fragmenteeritusega suureneb väikekiskjate surve
kanalistele, mis omakorda vähendab nende arvukust ja kanakullide toidubaasi (Kanakulli
(Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava, 2022). Kanakull väldib saagijahti põllumaadel ning
toitub eelkõige väikestest lindudest ja kanalistest metsas (st peamiseks toidualaks jääks Kõrsa
raba metsaline ala). Lisaks metsa- ja kultuurmaastikule mängivad kanakulli saagilennul
piirkonniti olulist rolli ka veekogud ja sood (Lõhmus, 2001 läbi Kanakulli (Accipiter gentilis)
kaitse tegevuskava, 2022), kus nende põhitoiduks on kajakad ja hanelased (Lõhmus, 1993).
Eelnevast lähtuvalt ei tohiks päikeseparkide püstitamisega avatud põllumajandusmaadele
kaasneda negatiivseid mõjusid kanakulli toitumisbaasile.
Üheks päikeseelektrijaama võimalikuks ohuks lindudele on peetud „järveefekti“ tekkimist,
seejuures peetakse ohustatuks eelkõige veelinde ning röövlinde, kelle toidubaasiks võivad olla
veeloomad. Hüpoteesi kohaselt peavad veelinnud päikesepaneele (valguse peegeldumisel)
ülelennul veepinnaks ning püüavad neile maanduda ning hukkuvad (kokkupõrkel või
kokkupõrkel saadud vigastustesse). Viimased uuringud (2021. aastast) on aga leidnud, et
kokkupõrkerisk on vähetõenäoline ning võib esineda pigem piirkondades kus suurtel aladel
puuduvad veeallikad, kuid ka siis peavad mitmed aspektid kokku langema, et lind
päikesepaneele veekoguks peaks. Näiteks uuriti USAs lõuna Californias (Kosciuch jt., 2021)
lindude ja hukkunud lindude esinemist järvede ning päikeseelektrijaamade lähistel (rohumaal,
põllumaal, kõrbestunud maal). Tulemused näitasid, et järve ümbruses esines oluliselt rohkem
linde kui päikesepargi lähistel, ning hukkunud lindude esinemine oli tõenäoliseim kõrbestunud
maa-alal (3 hukkunut) (vt joonis 3.1). Varasemalt on uuritud nt Lõuna-Aafrika suurima
päikeseelektrijaama mõju lindudele (Visser jt., 2019), kus kolme kuu jooksul leiti kaheksa
surnud lindu kuuest liigist (neli värvulist, üks kanaline ja üks tuviline). 2014. aastal viisid
Kagan jt läbi uuringu, milles uurisid suure (1420 ha) päikeseelektrijaama mõju lindudele, kus
leiti 61 linnu jäänused 31st liigist. Kõiki neid uuringuid iseloomustab üks ühine joon – nad on
läbi viidud ekvaatorile lähematel aladel, kus võrreldes Eestiga, on päikesepaneelid paigaldatud
oluliselt suurema nurga alla (saavutamaks maksimaalset kasu). Viimane tähendab, et paneelide
teineteise varjutamist päikeseelektrijaama sees üldiselt ei toimu ning paneelid võib teineteisele
ka lähemale paigutada (kui Eestis). Seetõttu, et paneelide read on paigutatud üksteisele
lähedale, tekibki ühtlane sinakas ala, mis põhjustab visuaalselt „järveefekti“ tekkimist.
Lähtuvalt Eesti asukoha laiuskraadidest, tuleb päikesepaneelid maksimaalse efektiivsuse
saavutamiseks paigaldada lõuna suunda 30-40 kraadise nurga alla, vältimaks paneelide
teineteise varjutamist, tuleb paigaldada paneelid teineteisest 5-7 m kaugusele (vt ka joonis 3.2).
See tähendab, et Eesti tingimustes on päikesepark visuaalselt triibutatud ala, mitte ühtlase
19
tumesinisepinnaga ala. Eelnevast lähtuvalt võib öelda, et „järveefekt“ on eelkõige
lõunapoolsetes riikides esinev efekt, mille esinemine Eestis paigaldatud
päikeseelektrijaamades on vähetõenäoline. Eelnevast lähtuvalt ei ole ette näha ebasoodsat mõju
piirkonna röövlindudele (nt kanakull ja merikotkas).
Joonis 3.1. Päikesepaneelide paiknemine käsitletud uuringu aladel. Vasakul USA uuringu ala
kõrbe alal; paremal Aafrika suurim päikeseelektrijaam. Alus: Kosciuch, 2021; Visser jt, 2019.
Väljavõte: Google Maps, 2022.
Võrdluseks on järgmisel joonisel esitatud Eestis maismaale paigaldatud päikeseelektrijaama
ortofoto, illustreerimaks erinevusi asukoha laiuskraadide ning päikesepaneelide paigaldamise
vahel.
Joonis 3.2. Päikesepaneelide ilme ülelennul Lääne-Virumaal Papiniidu külas paiknevast
päikeseelektrijaamast. Väljavõte: Google Maps, 2022.
20
Väikeluik (Cygnus columbians bewickii) ja mustsaba-vigle (Limosa limosa) leiukohad jäävad
Kõrsa raba aladele, st ca 70 m kaugusele kavandatud päikeseelektrijaama arendusalast,
arvestades, et päikeseelektrijaama ei ole kavandatud liikide leiukohale, ei ole ette näha sobivate
pesitsusalade vähenemist. Samuti ei kaasne päikeseelektrijaamade käitamisega müra, mis
võiks häirida liike pesitsusaegadel.
Lähimad III kaitsekategooria liigid paiknevad sarnaselt eelnevatega valdavalt Kõrsa raba
aladel, v.a ühe liigi, teder (Tetrao tetrix) leiukoht, mis paikneb kavandatava tegevuse alal.
EELISe (november 2022) andmetel toimus alal viimane vaatlus 2007. aastal, mil tuvastati alal
mängupaik. Tedrele sobivad sigimisaladeks keskmiselt 1,6 km2 suurused alad, kui ala on
väiksem, siis seltsingulisi mänge välja ei kujune ning alal võivad esineda vaid soolomängijad
(Loodusajakiri, 2008). Kevadisteks tedremängudeks eelistavad tedred eelkõige rabasid, kuid
ka metsaserva lähedal asuvaid põlde ja niite. Arvestades, et alal ei ole viimase 15 aasta jooksul
korraldatud seiret, ei ole teada, kas ala on kasutuses ka tänasel päeval. Kuid arvestades
päikeseelektrijaama asukohta (põllumaad), tedre leiukoha ning liigi püsielupaiga
moodustamist (projekteeritav) ca 70 m kaugusele päikeseelektrijaama arendusalast, võib
arvata, et tedred kasutavad mänguks eelkõige Kõrsa raba ala. Tetrede arvukust ohustavad
põhiliselt elupaikade hävimine või vähesobivaks muutumine, asurkondade isoleeritus vähese
arvukuse korral, vaenlased, inimtegevuse häiriv mõju, jaht ning lennud kõrgepingeliinidesse.
Eestis ohustavad tetre ennekõike elupaikade hävimine ja nende kvaliteedi halvenemine ning
vaenlased – rebane, metsnugis, kährik, metssiga (Loodusajakiri, 2008). Arvestades, eelnevat
ning asjaolu, et päikeseelektrijaama ala paikneb PRIA (2022) andmetel eelkõige põllumaadel,
mängib teder suurema tõenäosusega rabas. Samuti ei tekita päikeseelektrijaam oma käitamise
ajal müra, mis võiks soodustada suuremat kisklust tedre suhtes (müra võib varjutada muid
helisid ja linnud ei saa piisavalt kiiresti reageerida kiskjate lähenemisele, kuid antud juhul müra
ei tekitata). Seega ebasoodsad mõjud tedrele puuduvad.
Arvestades päikeseelektrijaama iseloomu ning asjaolu, et nende käitamisega ei kaasne müra,
ega varjutust, vibratsiooni, õhuheitmeid ega veeheidet, ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid
Kõrsa raba alal pesitsevatele koovitajatele, ega ka teistele linnuliikidele.
3.3 Natura 2000 alade eelhindamine
Natura 2000 alade teemade analüüsil on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu
MTÜ poolt 2013. a koostatud juhenddokumendist Juhised Natura hindamise läbiviimiseks
loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis (juhendmaterjali viimatine uuendus 2019.
a, R. Kutsari jt poolt).
Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud järgneval joonisel. Käesolevas
dokumendis keskendutakse eelhindamise tasandile. Mõju eelduse olemasolu tuvastamisel
rakenduks automaatse ehk kohustusliku KSH protsess (johtuvalt KeHJS).
21
Joonis 3.3. Natura 2000 alasid mõjutavate kavade või projektide kaalumise skeem (allikas:
Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ, 2013).
3.3.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse
mõjutada
Kavandatav tegevus, päikeseelektrijaam, kinnistutel Uue-Uheka (80803:001:0711; pindala
18,01 ha), Mihklike (80803:001:0712; pindala 24,99 ha), Matsipõllu (80803:001:0559; pindala
45,47 ha) on kavandatud kinnistute lõunapoolsesse otsa ja see jääb lähimast Natura 2000
võrgustikku kuuluvast alast, Pärnu jõe loodusala, ca 1400 meetri kaugusele. Kokku on kavas
kinnistutel hõlmata päikeseelektrijaama arendamiseks kinnistute pindalast 39,6 ha (kogu
kinnistute pindala 88,56 ha). Päikeseelektrijaam on kavandatud alale koos seda teenindavate
rajatiste ja taristuga.
Pärnu jõe loodusala (EE0040345) jääb Mihklikese kinnistu põhjapiirist ca 400 meetri
kaugusele, kuid kavandatud päikesepargi alast ca 1,4 km kaugusele. Järgmine lähim Natura
võrgustiku ala jääb enam kui 7 km kaugusele – Kuiaru loodusala.
22
Joonis 3.4. Natura 2000 võrgustikualade paiknemine Kõrsa PEJ DP ala kinnistupiiride suhtes
(tähistatud punasega). Natura lodusalad tähistatud rohelise viirutusega; Natura linnualad
tähistatud sinise viirutusega.
Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad
elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530). Samuti
kuuluvad loodusala kaitse-eesmärkide hulka järgmised loodusdirektiivi II lisas nimetatud
liigid: harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra
fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).
3.3.2 Projekti või kava seos ala kaitsekorraldusega
Kavandatav tegevus ei ole seotud Natura 2000 alade kaitsekorraldusliku korraldusega.
3.3.3 Kavandatava tegevusega mõjutatud Natura-alade kirjeldus
Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärgid on esitatud ptk 4.1-s. Pärnu jõe loodusala jääb
kavandatava tegevuse mõjualast välja, kuna puudub seotus veerežiimi osas. Samuti ei mõjuta
kavandatav tegevus veekvaliteeti, kuna päikesepark ei põhjusta veeheidet. Seega ei mõjutata
ka loodusalal kaitstavate veeliikide isendite elupaiku.
Lähim loodusala asub kavandatavate tegevuste alast ca 1400 m kaugusel, järgmised loodusalad
paiknevad suurema vahemaa kaugusel ning kavandatavad tegevused ei mõjuta sealseid
elupaigatüüpe ja kaitstavaid liike. Puudub seotus veerežiimi või veekvaliteedi osas, seega ei
mõjutata Pärnu jõe veekvaliteeti ega vooluhulka, ning sellest tulenevalt ei mõjutata ka kaitse-
eesmärgiks olevate kalaliikide elupaiku.
3.3.4 Natura 2000 alade eelhindamise tulemused ja järeldus
Kavandatavate päikeseparkide alal asub maaparandussüsteemil ning seda läbib
maaparandussüsteemi eesvool. Arvestades tegevuse iseloomu, ei võeta eesvoolukraavist ega
23
sinna ei suunata vett, kuna päikesepark ei põhjusta veeheidet (vastupidi, projekti teostamisel
tuleb tagada maaparandussüsteemi toimimine käesoleval tasemel).
Kavandatavad tegevused ei ole mürarikkad, puuduvad saasteainete heitmed välisõhku või
veekeskkonda, valgusreostus on minimaalne, seega ei avaldata kavandatava tegevusega mõju
1400 m ning enam kui 7 km kaugusel asuvatele Natura-aladele, nende poolt kaitstavatele
elupaigatüüpidele ega ka seal kaitstavate liikide elupaikadele.
Seega ei ole fikseeritud ohte kaitse-eesmärkidele ning ei tule läbi viia Natura 2000 alade kohast
täis- ehk asjakohast hindamist.
3.4 Mõju pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele)
Päikeseelektrijaam jääb pinnaveekogudest , maaparanduseesvoolust, ca 450 m kaugusele,
lähim jõgi jääb ca 1400 m kaugusele (Pärnu jõgi), samuti jääb tegevusala Kõrsa raba lähialale.
Arvestades piirkonna mullastikku (gleimullad, gleistunud mullad), ei ole tegemist kaitstud
põhjaveega alaga. Eelnevast lähtuvalt tuleb päikeseelektrijaama alustarandi ehitamisel
vastavaks tegevuseks sobivat inertset materjali moel, mis ei kujuta ohtu põhja- ja pinnaveele
(sh selle vee kvaliteedile).
Kogu päikeseelektrijaama ala on planeeritud maaparandussüsteemi võrgustikule. Tegevuse
planeerimisel maaparandussüsteemidega arvestamisel, ebasoodne mõju neile puudub.
Kuna päikeseelektrijaam ise heitmeid veekeskkonda ei tekita, on ainuke oht seotud
ehitustegevusega. Ehitustegevusel võib transpordiks kasutatavatelt masinatelt lekkida kütust
või õlisid. Ehitusperioodil kasutatakse seadmeid, mille puhul on teoreetiliselt võimalikud
lekked pinnasesse ning heitmed õhku. Tegemist on väheolulise (vähetõenäolise) ning
lühiajalise mõjuga, mis taandub ehitustegevuse lõppemisel. Ehitusperioodil vastutab töövõtja
keskkonnakaitse tingimuste tagamise eest (sh kasutatava tehnika ja selle käsitluse vastavus
kehtivatele normatiividele), mis vähendab veel täiendavalt keskkonnahäiringute esinemise
võimalusi.
Päikeseelektrijaama rajamis- ja kasutustingimused ei ole seega sellised, mis võiksid põhjustada
vastava ala ptk teemavaldkonnaga seonduvaid mõjusid (sh ohte). Seetõttu ei ole ette näha
ebasoodsat (negatiivset) mõju pinna- ja põhjaveele.
3.5 Müra ja vibratsiooniga kaasnevad mõjud
Päikeseelektrijaama ehitustöödega kaasneb vähene keskkonnamõju müra ja vibratsiooni osas.
Müra kaasneb seadmete kasutusel, kui tugikonstruktsioone paigaldatakse ankurdatud
postvundamentidele. Tegevusega ei kaasne laiaulatuslikke ehitustöid ning kaasnev mõju on
lühiajaline. Vähendamaks tekkiva müra ja vibratsiooniga kaasnevaid häiringuid, on ehitustööd
planeeritud päevasele ajale.
Kavandatava tegevuse ekspluatatsioonil ei ole ette näha keskkonnamõju müra ja vibratsiooni
osas.
24
3.6 Mõju õhukvaliteedile ja kliimale
Päikeseelektrijaama kasutusega väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva elektrienergia
kasutamise vajadus, misläbi paiskub energiatootmisest õhku vähem heitgaase ja
kasvuhoonegaase. Seetõttu saab laiemas kontekstis ja üldistatult väita, et ka õhukvaliteedile
avaldatav mõju on positiivne, toetudes siinkohal ka tabelile 3.1. Kliimaga seostatavat mõju
laiemalt saab üldistatult võrrelda tuuleenergia (komponendid ja transport, ettevalmistus ja
ülespanek, hooldus ja hilisem utiliseerimine) jt energialiikide kasutusega (elutsükli jooksul)
kaasneva kasvuhoonegaaside kogustena (väljendatuna CO2 ekvivalentidena, vt tabel 3.1).
Tabeli alusel võib päikeseenergia kasutamist pidada kliimale avalduvate mõjude osas
soodsamaks võrreldes nt kivisöe ja maagaasi kasutamisega elektritootmiseks. Seega, kuna
päikeseenergia osakaalu suurendamine vähendab vajadust energiatootmisel fossiilsete kütuste
kasutamist, siis kaasnevad sellega ka kliimale positiivsed mõjud.
Tabel 3.1. Erinevate elektritootmistehnoloogiate korral kogu olelusringi jooksul kaasnevate
kasvuhoonegaaside kogused väljendatuna CO2 ekvivalentidena toodetud elektrienergia koguse
suhtes.
Energiaallikas Arvesen ja Hertwich (2012)
Kivisüsi 1000 g/kWh (CO2 sidumise ja ladustamisega 180–
220 g/kWh)
Maagaas 500–600 g/kWh (CO2 sidumise ja ladustamisega
140–160 g/kWh)
Biomass -
Fotogalvaanilised päikesepaneelid 29–80 g/kWh
Tuuleenergia 8-20 g/kWh
Tuumaenergia 8-45 g/kWh
Hüdroenergia 3-7 g/kWh
Kogutud teabe alusel ei ole alust eeldada kasutusajal õhule ja kliimale negatiivsete mõjude
avaldumist. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa ning seetõttu puuduvad
ka täiendavad meetmed, mida loetleda.
Võimalik negatiivne mõju õhukvaliteedile on seotud eelkõige päikeseelektrijaama ning selle
juurde kuuluva taristu rajamisprotsessidega. Rajamisprotsess on ainuke periood, millega
kaasneb teatav hulk õhuheitmeid, viimaseid tekitavad ehitusel kasutatavad seadmed ja
sõidukid. Liiklusest, sh sõidukitest pärinevad erinevad saasteained sh süsihappegaas (CO2),
mille puhul on tegemist kasvuhoonegaasiga. Antud juhul tuleb silmas pidada, et
ehitustegevusel tekkiv heide on ajutine ning ehitustööde lõppedes ei teki päikesepargist
õhuheitmeid, seega ei muutu piirkonna õhukvaliteet.
3.7 Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväätustega aladele
Päikeseelektrijamad muudavad maastikuilmet, kuid kuna need rajatakse asukohta, mis on
kehtiva üldplaneeringu kohaselt hajaasustuspiirkonnas ega jää rohevõrgustiku või väärtusliku
maastiku alale ega ümbritsevast maastikust kõrgemale asukohale. Lähiümbrust ei kasutata
organiseeritult rekreatiivsel eesmärgil. Eelnevast lähtuvalt on toob DP kaasa lokaalse
tähtsusega (st lähipiirkonnas) maastikuilme muutuse. Üldjuhul on tugijalgadele paigaldatud
päikesepaneeli kõrgus maapinnast ca 3,1 m.
25
Statsionaarsete päikesepaneelide kasutusaeg on reeglina kuni 30 aastat ja kasutuse lõppedes
saab need eemaldada tekitamata pinnasele kahjustusi ja vähendamata selle kvaliteeti
püsirohumaana või põllumaana. Kuna tegemist on tasase maastikuga, ei muudeta projekti
teostamisel ka pinnavorme. Päikesepargi tegevuse lõppedes saab maa-ala edasi kasutada heina-
ja põllumaana.
Kuna päikeseparkide rajamise käigus säilib ala mullastik ja mullakoostis (ei toimu
laiaulatuslikku kasvukihi koorimist ega eemaldamist), siis säilivad ka võimalused
põllumajandustegevuse jätkamiseks nii päikeseparkide töötamise (heinamaana; väikeloomade
karjatamine) ajal kui ka hilisemalt päikeseparkide likvideerimise järgselt. Antud asjaoluga on
arvestatud ka väärtuslike põllumajandusmaade kaitse seaduse eelnõu väljatöötamise käigus
ehk päikese- ja tuuleparkide rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale on eelnõu kohaselt
aktsepteeritav.
Arvestades kultuuriväärtuste ja pärandkultuuriliste objektide kaugust planeeritava
päikeseelektrijaamast ning viimase iseloomu, ei ole ette näha ebasoodsate mõjude kaasnemist
pärandkultuuriobjektidele ega ka kultuuriväärtustele.
3.8 Mõju märgaladele
Kavandatud tegevus jääb Kõrsa raba lähialale (30 m kaugusele). Kavandatava tegevusega ei
ole ette näha tegevusi märgalal. Samuti ei kavandata tegevusi, mis muudaksid maa-ala
(lähipiirkonna) veerežiimi. Lähim katastriüksus jääb vähemalt 30 m kaugusele raba alast, seega
ei ole märgaladele kavandatava tegevusega ette näha ebasoodsate mõjude kaasnemist.
3.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-
majanduslikud aspektid
Päikeseelektrijaama rajamise ja käitamisega ei kaasne mõjusid, mis võiksid mõjutada inimeste
tervist või heaolu, kuivõrd kavandatava tegevuse tulemusel ei paisata heitmeid välisõhku või
veekeskkonda. Samuti piirdub müra ja vibratsiooni levik ehitusperioodiga ning
päikeseelektrijaama ekspluatatsiooni aegselt ei tekitata müra ega vibratsiooni. Samuti ei kaasne
kavandatava tegevusega kiirgus või valgus- ja soojusreostust, mis võiksid inimeste tervist või
heaolu mõjutada.
Rajatav päikeseelektrijaam vähendaks põlevkivielektrienergia tarbimist, seeläbi väheneks ka
kasvuhoonegaaside paiskumine õhku.
Päikeseelektrijaama ehitamisel on positiivne mõju sotsiaal- majanduslikele tingimustele, kuna
selle tegevus pakub tööd projekteerijatele, planeerijatele, inseneridele, tootjatele ja
päikeseenergia erialaspetsialistidele. Kuna rajatav elektrijaam on täisautomaatne, siis
asjaolusid arvestades ei ole tegemist pikaajalise mõjuga.
3.10 Muud küsimused (loodusvarade kasutamine (sh maa, muld jamaavarad),
jäätmeteke, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele
tegevustele ja mõjude kumulatiivsus)
Ehitustegevusel kasutatavad masinad kasutavad kütusena fossiilset kütust. Päikesepaneelide
paigaldamisel ei eemaldata pinnast, vaid ankurdatakse teraskonstruktsioon maapinda. Sellisel
26
moel ei oma tegevus olulist ebasoodsat mõju pinnasele ega loodusvaradele, kuna olulist
ehitustegevust ei kaasne.
Päikeseelektrijaama rajamisega ei kaasne ka pöördumatut mõju maale ja mullastikule, kuna
puudub vajadus kattepinnase koorimiseks, maa-ala täitmiseks vmt. Seega on võimalik peale
päikeseelektrijaama eluea lõppu päikesepaneelid ja nende tugistruktuurid demonteerida ja
soovi korral varasem maakasus taastada.
Projektala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel. Objekti jaoks kasutatav
ehitusmaterjal on tarbitud eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid sellistele ressurssidele või
teistele, kes neid tarbida võiksid.
Ehitustegevuse käigus tekib ehitusjäätmeid, mille koguseid on raske prognoosida, kuid
eelduslikult piirdub jäätmeteke valdavalt elektrijaama seadmete pakendimaterjalidega.
Ehitusperioodil tekkivad jäätmed sorditakse kohapeal vastavalt materjali liikidele ning antakse
taaskasutuseks üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Jäätmete nõuetekohasel
käitlemisel puudub jäätmetekkel oluline keskkonnamõju.
Kavandatava tegevusega ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid seoses valguse, soojuse, kiirguse
ja lõhna tekkega.
Õnnetuste risk on vähetõenäoline ning väiksemate tööõnnetuste esinemisel pole ette näha
olulist mõju keskkonnale.
Kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivseid teadaolevaid kumuleeruvaid faktoreid. Küll
aga kaasneb tegevusega positiivne mõju. Päikeseelektrijaama rajamine vähendab
põlevkivielektrienergia tarbimist, seeläbi väheneb ka kasvuhoonegaaside paiskumine õhku.
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, selle mahtu ja asukohta, ei kaasne sellega
(riigi)piiriülest keskkonnamõju.
27
KOKKUVÕTE
Keskkonnamõju strategeilise eelhinnangu (KSHEH) objektiks oli Pärnu maakonnas Tori vallas
Kõrsa külas päikeseelektrijaama rajamiseks koostatav detailplaneering. Eelhinnangu
eesmärgiks oli selgitada, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda olulisi
ebasoodsaid keskkonnamõjusid ning kas on vajalik algatada täiemahuline keskkonnamõju
hindamine.
Eelhinnangu teostamisel kirjeldati hinnatava piirkonna olemasolevat olukorda, anti ülevaade
kavandatavast tegevusest ning analüüsiti kaasuvaid võimalikke mõjusid ja nende olulisust
vastavalt eelhinnangule sätestatud nõuetele.
Käesolev keskkonnamõju strateegilise eelhinnang (KSHEH) teostati Evecon OÜ tellimuse
alusel ning koostati lähtuvalt kehtivast Eesti Vabariigi seadusandlusest.
Kavandatava projektiga ei kaasne olulisi keskkonnamõjuga tegevusi, mis kahjustaks
keskkonnaseisundit või loodusvarade taastumisvõimet. Kaasnevad võimalikud mõjud on
lühiajalised ning ilmnevad vaid ehitusajal. Avariiolukordade tõenäosus ehitustegevuse ja
ekspluatatsiooni ajal on väike.
Planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid, küll aga paikneb planeeritaval alal
ühe linnuliigi leiukoht (mänguala) – teder. Projektiala naabruses paikneb Natura loodusala –
Pärnu jõe loodusala, I kaitsekategooriasse kuuluva liigi leiukoht, sh projekteeritava
püsielupaigaga ning II kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli leiukoht. Veidi eemale, ca 1,4
km kaugusele jääb merikotka leiukoht ja püsielupaik (1,6 km kaugusele). Kavandatava
tegevusega kaasnev mõju on lühiaegne ning kaitsealale ja kaitstavatele liikidele olulist mõju ei
avalda.
Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele piirdub ehitusajaga.
Alternatiivenergia elektrijaama ekspluatatsioonil ei kasutata lisaenergiaressursse ning selle
tegevusel ei eraldu heitmeid õhku ega pinnasesse.
Tegevusega ei kaasne müra, vibratsiooni, lõhna, valguse ega soojuse reostust, ega mõjusid
inimeste tervisele või heaolule, märgaladele või maavaradele. Piiriülene mõju puudub.
Lähtudes ptk 3 esitatud võimalike keskkonnamõjude olulisuse analüüsist ning esitatud
kontrolltabelist, ei näe eelhinnangu koostaja vajadust täismahus keskkonnamõju hindamise
algatamiseks ja läbiviimiseks.
Eelhinnangu osas on soovituslik saata seisukohapäring (vormistaja tavapäraselt KeHJS
alusel otsustaja(d)), vähemalt järgmistele asjaomastele asutustele:
• Keskkonnaametile.
• Põllumajandusametile.
28
KASUTATUD KIRJANDUS
Astover, A. 2005. Eesti Mullastik ja muldade kasutussobivus. Eesti Maaülikool. Tartu.
https://www.maad.ee/avalik_leht/img/Eesti-mullastik.pdf.
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, 2017.
Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030, 2019.
Energiamajanduse arengukava aastani 2030, 2017.
Energia Partner, 2022. Koduleht. https://energiapartner.ee/paikeseenergia/paikesepaneelide-
kinnitused-ja-kaldenurk/.
Hemeltron OÜ, 2011. Koduleht. www.hemeltron.ee.
Kagan RA, Viner TC, Trail PW & Espinoza EO. (2014). Avian mortality at solar energy
facilities in southern California: a preliminary analysis.
Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava, 2022.
Kosciuch, K., Riser-Espinoza, D., Moqtaderi, C., Erickson, W. Aquatic Habitat Bird
Occurrences at Photovoltaic Solar Energy Development in Southern California, USA.
Diversity 2021, 13, 524. https://doi.org/10.3390/d13110524.
Loodusajakiri, 2008. Teder, Eesti põlisasukas.
http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2314_2312.html.
Lõhmus, A., 1993. Kanakulli (Accipiter gentilis) toitumisest Eestis aastatel 1987-92.
Pärnu maakonnaplaneering, 2018.
Tori valla üldplaneering, 2009.
Visser, E., Perold, V., Ralston-Paton, S., Cardenal AC & Ryan PG. (2019). Assessing the
impacts of a utility-scale photovoltaic solar energy facility on birds in the Northern Cape,
South Africa. Renewable Energy, 133: 1285-1294.
29
TORI VALLAVOLIKOGU
OTSUS
EELNÕU
Tori märts 2023 nr
Uue-Uheka, Mihklikese ja Matsipõllu kinnistute detailplaneeringu koostamise
algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Evecon Sindi OÜ (registrikood 10340062) prokurist Rainer Raud esitas Tori Vallavalitsusele
taotluse Tori vallas Kõrsa külas Uue-Uheka, Mihklikese ja Matsipõllu kinnistutele
detailplaneeringu koostamise algatamiseks.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Uue-Uheka, Mihklikese ja Matsipõllu
maaüksustele määrata ehitusõigus päikesepaneelide paigaldamiseks. Kinnistutele on kavas
paigaldada päikesepaneelid koos tugikonstruktsiooniga, keskpinge alajaamad, inventerid,
kaablitrassid ja kommunikatsioonid. Päikeseelektrijaama püstitamisel on eesmärgiks
maksimeerida päikeseenergia tootmiseks kuluv maa.
Detailplaneeringuala hõlmab Tori vallas Kõrsa külas asuvad kinnistuid:
- Uue-Uheka (80803:001:0711) - kinnistu pindala 18,01 ha, millest eelduslikult hõivab
päikeseelektrijaam 8,1 ha;
- Mihklike (80803:001:0712) - kinnistu pindala 24,99 ha, millest eelduslikult hõivab
päikeseelektrijaam 8,5 ha;
- Matsipõllu (80803:001:0559) - kinnistu pindala 45,47 ha, millest eelduslikult hõivab
päikeseelektrijaam 23 ha.
Tegemist on Sindi linna lähialal paikneva hajaasustusalaga, kus on valdavalt esindatud
põllumaad. Kõigi kolme kinnistu puhul on maakatastri sihtotstarve 100% maatulundusmaa,
mida kasutatakse heina- või põllumaana.
Ümbruskond on valdavalt väheasustatud põllu- ja metsamaa. Mitmes suunas asub soiseid alasid
ja raba (Kõrsa raba). Tori valla lähim tiheasustusala Sindi linn asub linnulennult ca 800m
kaugusel.
Lähimad majapidamised asuvad kavandatud tegevuse katastripiirist ca 30 m kaugusel,
Mihklikese kinnistu sees paikneb üksik Tammiku kinnistu (eluhoonega), kuivõrd
päikeseelektrijaama ei kavandata kogu kinnistule, vaid selle lõunapoolsesse ossa, jääb
Tammiku eemale planeeritud päikeseelektrijaama asukohast.
Planeeritud päikesepargi alast jäävad majapidamised järgmistele kaugustele: Tammiku kinnistu
eluhooned ~700 m, Matsimõisa kinnistu eluhooned ~500 m kaugusel, Raba kinnistu eluhooned
~450 m kaugusel ning Tiigiäärse kinnistu elamud ~750 m kaugusel. Lisaks paikneb ~750 m
kaugusel elamuhoonega Nurme kinnistu, kuid mis ei ole päikeseelektrijaama kinnistu
piirinaabriks.
Juurdepääs alale on tagatud mööda Pärnu-Tori tugimaanteed nr 59 jääb kavandatud tegevus ca
1,2 km kaugusele. Ligipääs alale on võimalik luua mööda kohalikke teid Kõrsa-Matsi tee (tee
nr 8080066) või Turbaraba teed (tee nr 8080069).
Tori valla kehtiva üldplaneeringu (2009) kohaselt jääb kogu planeeritud tegevus hajaasustusega
alale, millele on määratletud juhtotstarve elamumaa, seejuures on tegemist hajutatud
elamuehituse aladega reservmaal. Elamumaadele ei ole kehtiva üldplaneeringuga lubatud rajada
muu iseloomuga ehitisi, sestap on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Taastuvenergiate (sh päikeseenergia) temaatikat ei ole ÜP-s käsitletud.
Pärnu maakonnaplaneeringu (2018) kohaselt on Pärnu maakonnas Eesti keskmisest enam
potentsiaali päikeseenergia kasutamiseks. Seejuures on maakonnaplaneeringus sätestatud
(2018):
- päikesepargid kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele, nt
endised tööstuspargid, laudakompleksid.
Maakonnaplaneeringu kohaselt kattub valdav osa kavandatava tegevuse alast väärtusliku
põllumajandusmaaga.
Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud
keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi,
õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Alkranel OÜ (reg nr
10607878).
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole oodata
detailplaneeringu elluviimisel ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist
keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist.
Kavandatava projektiga ei kaasne olulisi keskkonnamõjuga tegevusi, mis kahjustaks
keskkonnaseisundit või loodusvarade taastumisvõimet. Kaasnevad võimalikud mõjud on
lühiajalised ning ilmnevad vaid ehitusajal.
Avariiolukordade tõenäosus ehitustegevuse ja ekspluatatsiooni ajal on väike.
Planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid, küll aga paikneb planeeritaval alal ühe
linnuliigi leiukoht (mänguala) – teder. Projektiala naabruses paikneb Natura loodusala – Pärnu
jõe loodusala, I kaitsekategooriasse kuuluva liigi leiukoht, sh projekteeritava püsielupaigaga
ning II kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli leiukoht. Veidi eemale, ca 1,4 km kaugusele jääb
merikotka leiukoht ja püsielupaik (1,6 km kaugusele). Kavandatava tegevusega kaasnev mõju
on lühiaegne ning kaitsealale ja kaitstavatele liikidele olulist mõju ei avalda.
Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele piirdub ehitusajaga.
Alternatiivenergia elektrijaama ekspluatatsioonil ei kasutata lisaenergiaressursse ning selle
tegevusel ei eraldu heitmeid õhku ega pinnasesse.
Tegevusega ei kaasne müra, vibratsiooni, lõhna, valguse ega soojuse reostust, ega mõjusid
inimeste tervisele või heaolule, märgaladele või maavaradele. Piiriülene mõju puudub.
Lähtudes KSH eelhinnangus ptk 3 esitatud võimalike keskkonnamõjude olulisuse analüüsist
ning esitatud kontrolltabelist, ei näe eelhinnangu koostaja vajadust täismahus keskkonnamõju
hindamise algatamiseks ja läbiviimiseks.
Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta
küsitakse seisukohta Keskkonnaametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt,
Maaeluministeeriumilt ja Rahandusministeeriumilt.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest
nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise
alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas
olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle
õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse
kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.
Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja § 35 lõiked 3 ja 5,
Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase
tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2
lõike 3 ning Evecon Sindi OÜ poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse Tori
Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Kõrsa külas Uue-Uheka, Mihklikese
ja Matsipõllu kinnistutel.
2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.
3. Jätta Uue-Uheka, Mihklikese ja Matsipõllu kinnistute detailplaneeringu koostamiseks
keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu
elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.
4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad
veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi veebilehel
(http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirja mahus
esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord
(PlanS § 3 lõige 5).
5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest
huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu
koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.
6. Tori Vallavalitsusel korraldada detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude
strateegilise hindamise algatamata jätmisest teavitamine vastavalt kehtivale
seadusandlusele.
7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus
ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik
esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise
eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide
Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu
Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jana Malõh
volikogu esimees
Lisa “Asukohaskeem”
Tori Vallavolikogu …märtsi 2023 otsuse nr … juurde