dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Roobu kinnistu ning lähiala detailplaneeringust

Rahandusministeerium · 24. jaanuar 2023
Viit
15-3/8892-2
Registreeritud
24. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Maardu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Loona Kangur (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-38892-2 24.01.2023 Väljaminev kiri.asice425 KB

Sisu (failidest)

Hr Vladimir Arhipov Teie 07.11.2022 nr 7-1.3/9507 Maardu Linnavalitsus Meie 24.01.2023 nr 15-3/8892-2 [email protected] Roobu kinnistu ning lähiala detailplaneeringust Maardu Linnavalitsus esitas 07.11.2022 kirjaga nr 7-1.3/9507 Rahandusministeeriumile Maardu linnas Roobu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering) heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 2 ja § 90 lõike 1 alusel. Detailplaneeringu ala suurus on 5,5 ha ning see hõlmab tervet Roobu kinnistut ning osaliselt Keemikute tänavat. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada kinnistu 13 krundiks, sh 6 korterelamumaa krunti (ehitusõigus 12 kuni 6-korruselise elamule), 3 ridaelamumaa krunti (ehitusõigus kuni 4 ridaelamule), 1 ühiskondliku ehitise maa ja/või ärimaa ja/või transpordimaa krunt (ehitusõigus ühele kuni 4-korruselisele põhihoonele), 1 tootmismaa krunt alajaama ehitamiseks, 1 ärimaa krunt kuni 3000 m² ehitisealuse pindalaga kuni 4 korruselise kaupluse/kaubanduskeskuse ehitamiseks ning 1 transpordimaa krunt. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Kehtivas Maardu linna üldplaneeringus on detailplaneeringu ala maakasutuse juhtotstarbeks „kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa“ ja „tootmismaa ning kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa segafunktsioon“. Ettepaneku kohaselt oleks pärast muudatust detailplaneeringu ala maa kasutamise juhtotstarbeks ühiskondlike hoonete maa, korterelamute maa, pere- ja ridaelamute maa ning teemaa. Detailplaneering algatati ning jäeti algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) Maardu Linnavolikogu 26.02.2019 otsusega nr 67. Maardu Linnavolikogu 23.08.2022 otsusega nr 31 võeti detailplaneering vastu ning suunati avalikule väljapanekule, mis toimus 01.10.2022 kuni 31.10.2022. Teated avalikust väljapanekust ilmusid Maardu linna veebilehel ning ajalehtedes Harju Elu ja Maardu Panoraam. Planeeringumaterjalidega tutvunud, märgin järgmist: 1. PlanS § 81 lõike 1 kohaselt esitab detailplaneeringu koostamise korraldaja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Lähtudes PlanS § 81 lõikest 2 esitavad PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ja asutused detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekud vastavalt oma pädevusvaldkonnale. PlanS § 127 lõike 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PlanS § Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 142 lõike 4 kohaselt on Rahandusministeeriumil õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha koostööd või keda tuleb planeeringu koostamisse kaasata. Vastavalt PlanS § 90 lõikele 1 on Rahandusministeeriumi roll planeerimismenetluses heakskiidu andmise üle otsustamine. Planeeringumaterjalidest nähtuvalt on detailplaneeringu koostamisel tehtud koostööd Keskkonnaameti, Maa-ameti, Päästeameti ja Terviseametiga, kuid Rahandusministeeriumi seisukohta ei ole küsitud üheski varasemas menetlusetapis. Planeerimisseaduse kohaselt oleks kohalik omavalitsus pidanud Rahandusministeeriumilt küsima ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamisel ning koostöötegijate ja kaasatavate määramist (vt PlanS § 81 lg 1 ja 3 enne üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu PlanS § 82 kohast avalikku väljapanekut). Tegemist on menetlusvigadega, kuid praegusel juhul leiame, et menetlusökonoomika seisukohast ei ole otstarbekas tagastada planeeringumaterjale kohalikule omavalitsusele ettepanekuga esitada detailplaneering uuesti täiendavate asutuste ja isikute määramiseks, kellega tuleb detailplaneeringu koostamise käigus teha koostööd või keda kaasata detailplaneeringu koostamisse. Kuna varasemalt on jäetud esitamata olulise tähtsusega planeeringudokumentatsioon, saab Rahandusministeerium alles planeeringu heakskiidu andmise otsustamise etapis teha märkuseid, mida oleks võinud teha juba planeeringu koostamisel ja enne planeeringu avalikustamist. Seetõttu palun Maardu Linnavalitsusel edaspidi planeeringute menetlemisel väga hoolikalt jälgida nii seadusest tulenevaid menetlusnõudeid kui ka tagada piisavalt informatiivse planeeringumaterjali olemasolu. Selgitavad skeemid planeeringumenetluse õiguspäraseks läbiviimiseks on leitavad veebilehelt planeerimne.ee. 2. Detailplaneeringu materjalidest nähtuvalt toimus eelnõu avalik väljapanek ajavahemikul 12.11.—13.12.2020, mille kestel kirjalikke arvamusi ega ettepanekuid detailplaneeringu kohta ei esitatud. Detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalikku arutelu ei korraldatud. PlanS § 83 lõikest 1 lähtuvalt korraldatakse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Seega on planeeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldamine nõutav. Eeltoodust erinevalt on pärast detailplaneeringu vastuvõtmist toimuva avaliku arutelu puhul nähtud ette, et avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui detailplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud (PlanS § 88 lõige 2). Seega võimaldab PlanS avaliku arutelu korraldamisest loobuda üksnes vastuvõetud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avaliku väljapaneku järgselt juhul, kui kirjalikke arvamusi ei ole esitatud või nendega on arvestatud. PlanS-s ei ole aga nimetatud võimalust enne vastuvõtmist toimuva avaliku arutelu puhul ette nähtud. Planeeringudokumentatsioonist nähtuvalt on Maardu Linnavalitsus planeeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku järgselt 08.11.2022 detailplaneeringu avaliku arutelu korraldanud, mistõttu ei pea Rahandusministeerium antud juhul otstarbekaks nõuda detailplaneeringu eelnõu avaliku arutelu korraldamist, kuid palub linnavalitsusel olla menetlusnõuete järgimisel edaspidi hoolikam. 2 3. PlanS § 127 lõike 2 ja § 128 lõike 8 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Esitatud materjalidest nähtuvalt on Maardu Linnavalitsus puudutatud isikuid teavitanud detailplaneeringu algatamisest 20.02.2020 nr 7-1.3/708 ning eelnõu avalikust väljapanekust 30.10.2020 kirjaga nr 7-1.3/4896, ent ei selgu konkreetsed isikud, kellele kiri oli adresseeritud. Palun kohalikul omavalitsusel lisada detailplaneeringu materjalide hulka kõik menetluses tähtsust omavad dokumendid ning tagada, et kõik planeerimisseaduse mõistes puudutatud isikud saaksid detailplaneeringu koostamisse kaasatud. 4. Menetlusdokumentide kohaselt on Maardu Linnavalitsus 13.09.2022 kirjaga nr 7-1.3/8225 teavitanud puudutatud isikuid detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest. Lisatud on ka väljavõte Maardu linna dokumendihaldussüsteemist, kuid nimekiri sisaldab üksnes e-posti aadresse, mille alusel ei ole võimalik isikute nimesid tuvastada. Kuna toodud adressaatide loendist ei selgu üheselt, keda konkreetselt on planeeringust teavitatud, palun esitada kaasatute nimekiri, millest nähtuksid ka isikute ees- ja perekonnanimed. 5. Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. PlanS § 130 kohaselt võib kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks, välja arvatud juhul, kui planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut. Esitatud materjalidest ei selgu, kas kohalik omavalitsus on planeeringust huvitatud isikuga konkreetse halduslepingu sõlminud, kuid detailplaneeringu tiitellehel on tellijaks märgitud planeeringust huvitatud isik. Palun tiitellehte selles osas korrigeerida ning juhul, kui vastav leping on sõlmitud, see lõpetada. 6. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut üksnes põhjendatud vajaduse korral. Roobu kinnistu detailplaneeringust vastavaid põhjendusi ei nähtu. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.1 „Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused“ on märgitud, et detailplaneeringu koostamisel on arvestatud poolelioleva, 22.09.2020 Maardu Linnavolikogu otsusega nr 100 vastu võetud Maardu linna üldplaneeringuga (edaspidi koostatav üldplaneering). Antud juhul on koostatava üldplaneeringuga arvestatud peamiselt maakasutuse juhtotstarbe osas, kuid muus osas vajab detailplaneering täpsustamist ja täiendamist. Palun kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu seletuskirjas üldplaneeringu muutmise ettepanekut põhjalikult motiveerida. 7. Planeeritav ala asub Kallavere elamupiirkonnas, mida koostatavas üldplaneeringus on käsitletud peatükis 5.1. „Kallavere elamupiirkond“, milles muuhulgas nähakse ette ehitustingimused korterelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-alal. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundi pindalast on ridaelamul 20%. Antud juhul ei vasta sellele tingimusele pos 7 (krundi pindala 2125 m2 ehitisealune pind 1000 m2) ja pos 8 (krundi pindala 2125 m2, ehitisealune pind 1000 m2). Palun viia nimetatud ridaelamute ehitisealune pind vastavusse koostatava üldplaneeringu tingimustega. 3 Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis“ (01.09.2022) tabelis „Krundi ehitusõigus ja kitsendused ning arhitektuursed nõuded“ on antud hoonete alune pind, kuid PlanS § 126 lõige 4 punkt 3 sätestab, et ehitusõigusega määratakse hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind. Palun detailplaneeringus kasutada õiget mõistet ning viia planeeringusse sisse vastav parandus. 8. Koostatav üldplaneering näeb ette, et korter- ja ridaelamukrundil on krundi minimaalne haljastatav/looduslikuna säiliv osa 30%, millest osa kõrghaljastatakse. Antud juhul on detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis“ (01.09.2022) tabelis „Krundi ehitusõigus ja kitsendused ning arhitektuursed nõuded“ ja detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.6.1. „Haljastus ja heakord“ märgitud, et haljastuse osakaal peab olema 30% krundi pinnast sh 20% peab olema maaga ühenduses. Palun detailplaneeringus haljastuse kohta märgitud teksti täpsustada vastavalt koostatavale üldplaneeringule. 9. Detailplaneeringu jooniste hulgast puudub haljastuse ettepanek, mistõttu jääb selgusetuks kõrghaljastuse osa lahendus. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.4. „Haljastus- ja keskkonnakaitsenõuded“ on märgitud, et säilitada tuleb maksimaalsel määral olemasolevat väärtuslikku kõrghaljastust rühmadena. Antud juhul moodustavad kortermajade kruntidel haljasala peamiselt haljasribad kortermajade ja parklate ümber. Juhime tähelepanu, et EVS 843:2016 standardis „Linnatänavad“ on käsitletud nii haljastuse kui parkimise teemat, näiteks peatüki 8.1.3 punkti 5 kohaselt alla kahe meetri laiusele eraldusribale ei rajata kõrghaljastust, ka muru rajamiseks ei ole selline laius sobiv; tabelis 8.18 on antud tänavahaljastusele vajalik kasvuruum (näiteks istutusala vähim laius on 3 m); peatükis 9.2.2 on märgitud, et uute alade detailplaneeringutes tuleb vältida kinnistute õuealade muutmist parklaks ning peatükis 9.2.4 on soovitatud jagada parkla haljastusega kuni 20 autokohaga osadeks. Palume lisada detailplaneeringule haljastuse ettepanek, sh märkida põhijoonisele hoonestusala arvuline kaugus krundi piirist. 10. Koostatava üldplaneeringu peatükis 1.1. „Rahvastiku suundumused“, on märgitud, et Maardu elanikkond on aastatel 2013-2017 kahanenud. Arvestades rahvastiku vanuselist jaotust (arvukad on 50–69-aastaste vanusrühmad) suremus lähiajal tõenäoliselt tõuseb, kuid sündimus mitte. Seega on rahvastiku kahanemise pidurdamiseks eelkõige oluline rahvastiku siserände kasv. Üldplaneeringu koostamisel on eesmärgiks võetud rahvastiku stabiliseerimise stsenaarium. Siserände suurendamiseks on oluline luua hea elukeskkond ning arendada inimsõbralikku linnaruumi. Antud juhul ei ole planeeringus märgitud, mitu elamuühikut planeeritakse ja mitmele inimesele elu ja linnaruumi planeeritakse ning avalikku ruumi käsitlus puudutab peamiselt autoliiklust. Inimsõbraliku linnaruumi osas vajab detailplaneering täiendamist. PlanS § 8-12 on sätestatud planeerimise põhimõtted, sh elukeskkonna parendamise põhimõte, mille kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Koostatava üldplaneeringu peatükis 2.1 „Inimmõõtmeline linnaruum“ on antud põhimõtted, millele tuleb inimmõõtmelise linnaruumi tekkeks tähelepanu pöörata. Muuhulgas on välja toodud, et tuleb arvestada elamualade õuealade kujundamisel erinevate sihtrühmadega: 4 lapsed, noored, täiskasvanud, eakad (rajada mänguväljakud, paigutada istepingid, luua mugavad liikumisvõimalused jms); arvestada ligipääsetavuse ja kõiki kaasava elukeskkonna kavandamise ja loomise põhimõtetega. Palun täiendada planeeringu seletuskirja ligipääsetavuse osas, sh kasutades kaasava disaini põhimõtteid (https://vv.riigikantselei.ee/et/ligipaasetavus). Lähtuvalt PlanS § 135 lõikest 4 esitatakse kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Palun lisada nimetatud joonis detailplaneeringu materjalide hulka. Pärast eeltoodud märkustega arvestamist saab Rahandusministeerium otsustada Roobu kinnistu ning lähiala detailplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle tulenevalt PlanS § 142 lõikest 5 ja § 90 lõikest 1. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lea Teeääre 715 5802 [email protected] Loona Kangur 715 5803 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →