Hr Vladimir Arhipov Teie 07.11.2022 nr 7-1.3/9507
Maardu Linnavalitsus Meie 24.01.2023 nr 15-3/8892-2
[email protected]
Roobu kinnistu ning lähiala detailplaneeringust
Maardu Linnavalitsus esitas 07.11.2022 kirjaga nr 7-1.3/9507 Rahandusministeeriumile
Maardu linnas Roobu kinnistu ning lähiala detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering)
heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 2 ja § 90 lõike 1 alusel.
Detailplaneeringu ala suurus on 5,5 ha ning see hõlmab tervet Roobu kinnistut ning osaliselt
Keemikute tänavat. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada kinnistu 13 krundiks, sh
6 korterelamumaa krunti (ehitusõigus 12 kuni 6-korruselise elamule), 3 ridaelamumaa krunti
(ehitusõigus kuni 4 ridaelamule), 1 ühiskondliku ehitise maa ja/või ärimaa ja/või
transpordimaa krunt (ehitusõigus ühele kuni 4-korruselisele põhihoonele), 1 tootmismaa krunt
alajaama ehitamiseks, 1 ärimaa krunt kuni 3000 m² ehitisealuse pindalaga kuni 4 korruselise
kaupluse/kaubanduskeskuse ehitamiseks ning 1 transpordimaa krunt.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Kehtivas Maardu linna
üldplaneeringus on detailplaneeringu ala maakasutuse juhtotstarbeks „kaubandus-, teenindus-
ja büroohoonete maa“ ja „tootmismaa ning kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa
segafunktsioon“. Ettepaneku kohaselt oleks pärast muudatust detailplaneeringu ala maa
kasutamise juhtotstarbeks ühiskondlike hoonete maa, korterelamute maa, pere- ja ridaelamute
maa ning teemaa.
Detailplaneering algatati ning jäeti algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline
hindamine (edaspidi KSH) Maardu Linnavolikogu 26.02.2019 otsusega nr 67. Maardu
Linnavolikogu 23.08.2022 otsusega nr 31 võeti detailplaneering vastu ning suunati avalikule
väljapanekule, mis toimus 01.10.2022 kuni 31.10.2022. Teated avalikust väljapanekust
ilmusid Maardu linna veebilehel ning ajalehtedes Harju Elu ja Maardu Panoraam.
Planeeringumaterjalidega tutvunud, märgin järgmist:
1. PlanS § 81 lõike 1 kohaselt esitab detailplaneeringu koostamise korraldaja üldplaneeringut
muutva detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2
nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla
lühem kui 30 päeva. Lähtudes PlanS § 81 lõikest 2 esitavad PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2
nimetatud isikud ja asutused detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekud vastavalt
oma pädevusvaldkonnale. PlanS § 127 lõike 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös
valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PlanS §
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
142 lõike 4 kohaselt on Rahandusministeeriumil õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi,
kellega tuleb teha koostööd või keda tuleb planeeringu koostamisse kaasata. Vastavalt PlanS
§ 90 lõikele 1 on Rahandusministeeriumi roll planeerimismenetluses heakskiidu andmise üle
otsustamine.
Planeeringumaterjalidest nähtuvalt on detailplaneeringu koostamisel tehtud koostööd
Keskkonnaameti, Maa-ameti, Päästeameti ja Terviseametiga, kuid Rahandusministeeriumi
seisukohta ei ole küsitud üheski varasemas menetlusetapis.
Planeerimisseaduse kohaselt oleks kohalik omavalitsus pidanud Rahandusministeeriumilt
küsima ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamisel ning koostöötegijate ja
kaasatavate määramist (vt PlanS § 81 lg 1 ja 3 enne üldplaneeringut muutva detailplaneeringu
eelnõu PlanS § 82 kohast avalikku väljapanekut). Tegemist on menetlusvigadega, kuid
praegusel juhul leiame, et menetlusökonoomika seisukohast ei ole otstarbekas tagastada
planeeringumaterjale kohalikule omavalitsusele ettepanekuga esitada detailplaneering uuesti
täiendavate asutuste ja isikute määramiseks, kellega tuleb detailplaneeringu koostamise
käigus teha koostööd või keda kaasata detailplaneeringu koostamisse. Kuna varasemalt on
jäetud esitamata olulise tähtsusega planeeringudokumentatsioon, saab Rahandusministeerium
alles planeeringu heakskiidu andmise otsustamise etapis teha märkuseid, mida oleks võinud
teha juba planeeringu koostamisel ja enne planeeringu avalikustamist. Seetõttu palun Maardu
Linnavalitsusel edaspidi planeeringute menetlemisel väga hoolikalt jälgida nii seadusest
tulenevaid menetlusnõudeid kui ka tagada piisavalt informatiivse planeeringumaterjali
olemasolu. Selgitavad skeemid planeeringumenetluse õiguspäraseks läbiviimiseks on leitavad
veebilehelt planeerimne.ee.
2. Detailplaneeringu materjalidest nähtuvalt toimus eelnõu avalik väljapanek ajavahemikul
12.11.—13.12.2020, mille kestel kirjalikke arvamusi ega ettepanekuid detailplaneeringu
kohta ei esitatud. Detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalikku arutelu ei
korraldatud.
PlanS § 83 lõikest 1 lähtuvalt korraldatakse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu
avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku
lõppemist kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate asulate keskustes. Seega
on planeeringu eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldamine nõutav.
Eeltoodust erinevalt on pärast detailplaneeringu vastuvõtmist toimuva avaliku arutelu puhul
nähtud ette, et avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui detailplaneeringu kohta ei
esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud
arvamused on arvesse võetud (PlanS § 88 lõige 2).
Seega võimaldab PlanS avaliku arutelu korraldamisest loobuda üksnes vastuvõetud
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avaliku väljapaneku järgselt juhul, kui kirjalikke
arvamusi ei ole esitatud või nendega on arvestatud. PlanS-s ei ole aga nimetatud võimalust
enne vastuvõtmist toimuva avaliku arutelu puhul ette nähtud.
Planeeringudokumentatsioonist nähtuvalt on Maardu Linnavalitsus planeeringu vastuvõtmise
ja avaliku väljapaneku järgselt 08.11.2022 detailplaneeringu avaliku arutelu korraldanud,
mistõttu ei pea Rahandusministeerium antud juhul otstarbekaks nõuda detailplaneeringu
eelnõu avaliku arutelu korraldamist, kuid palub linnavalitsusel olla menetlusnõuete järgimisel
edaspidi hoolikam.
2
3. PlanS § 127 lõike 2 ja § 128 lõike 8 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata
isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla
kaasatud. Esitatud materjalidest nähtuvalt on Maardu Linnavalitsus puudutatud isikuid
teavitanud detailplaneeringu algatamisest 20.02.2020 nr 7-1.3/708 ning eelnõu avalikust
väljapanekust 30.10.2020 kirjaga nr 7-1.3/4896, ent ei selgu konkreetsed isikud, kellele kiri
oli adresseeritud.
Palun kohalikul omavalitsusel lisada detailplaneeringu materjalide hulka kõik menetluses
tähtsust omavad dokumendid ning tagada, et kõik planeerimisseaduse mõistes puudutatud
isikud saaksid detailplaneeringu koostamisse kaasatud.
4. Menetlusdokumentide kohaselt on Maardu Linnavalitsus 13.09.2022 kirjaga nr 7-1.3/8225
teavitanud puudutatud isikuid detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu
toimumisest. Lisatud on ka väljavõte Maardu linna dokumendihaldussüsteemist, kuid
nimekiri sisaldab üksnes e-posti aadresse, mille alusel ei ole võimalik isikute nimesid
tuvastada.
Kuna toodud adressaatide loendist ei selgu üheselt, keda konkreetselt on planeeringust
teavitatud, palun esitada kaasatute nimekiri, millest nähtuksid ka isikute ees- ja
perekonnanimed.
5. Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku
omavalitsuse pädevuses. PlanS § 130 kohaselt võib kohalik omavalitsus detailplaneeringu
koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või
planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks, välja arvatud juhul, kui planeeringuga
soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut. Esitatud materjalidest ei selgu, kas kohalik
omavalitsus on planeeringust huvitatud isikuga konkreetse halduslepingu sõlminud, kuid
detailplaneeringu tiitellehel on tellijaks märgitud planeeringust huvitatud isik. Palun tiitellehte
selles osas korrigeerida ning juhul, kui vastav leping on sõlmitud, see lõpetada.
6. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering sisaldada kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduste muutmise ettepanekut üksnes põhjendatud vajaduse korral. Roobu kinnistu
detailplaneeringust vastavaid põhjendusi ei nähtu. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.1
„Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused“ on märgitud, et detailplaneeringu
koostamisel on arvestatud poolelioleva, 22.09.2020 Maardu Linnavolikogu otsusega nr 100
vastu võetud Maardu linna üldplaneeringuga (edaspidi koostatav üldplaneering). Antud juhul
on koostatava üldplaneeringuga arvestatud peamiselt maakasutuse juhtotstarbe osas, kuid
muus osas vajab detailplaneering täpsustamist ja täiendamist. Palun kohalikul omavalitsusel
detailplaneeringu seletuskirjas üldplaneeringu muutmise ettepanekut põhjalikult motiveerida.
7. Planeeritav ala asub Kallavere elamupiirkonnas, mida koostatavas üldplaneeringus on
käsitletud peatükis 5.1. „Kallavere elamupiirkond“, milles muuhulgas nähakse ette
ehitustingimused korterelamu, äri- ja ühiskondliku hoone maa-alal. Hoonete suurim lubatud
ehitisealune pind krundi pindalast on ridaelamul 20%. Antud juhul ei vasta sellele tingimusele
pos 7 (krundi pindala 2125 m2 ehitisealune pind 1000 m2) ja pos 8 (krundi pindala 2125 m2,
ehitisealune pind 1000 m2). Palun viia nimetatud ridaelamute ehitisealune pind vastavusse
koostatava üldplaneeringu tingimustega.
3
Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis“ (01.09.2022) tabelis „Krundi
ehitusõigus ja kitsendused ning arhitektuursed nõuded“ on antud hoonete alune pind, kuid
PlanS § 126 lõige 4 punkt 3 sätestab, et ehitusõigusega määratakse hoonete või olulise avaliku
huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind. Palun detailplaneeringus kasutada õiget
mõistet ning viia planeeringusse sisse vastav parandus.
8. Koostatav üldplaneering näeb ette, et korter- ja ridaelamukrundil on krundi minimaalne
haljastatav/looduslikuna säiliv osa 30%, millest osa kõrghaljastatakse. Antud juhul on
detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis“ (01.09.2022) tabelis „Krundi ehitusõigus ja
kitsendused ning arhitektuursed nõuded“ ja detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.6.1.
„Haljastus ja heakord“ märgitud, et haljastuse osakaal peab olema 30% krundi pinnast sh 20%
peab olema maaga ühenduses. Palun detailplaneeringus haljastuse kohta märgitud teksti
täpsustada vastavalt koostatavale üldplaneeringule.
9. Detailplaneeringu jooniste hulgast puudub haljastuse ettepanek, mistõttu jääb selgusetuks
kõrghaljastuse osa lahendus. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.4. „Haljastus- ja
keskkonnakaitsenõuded“ on märgitud, et säilitada tuleb maksimaalsel määral olemasolevat
väärtuslikku kõrghaljastust rühmadena. Antud juhul moodustavad kortermajade kruntidel
haljasala peamiselt haljasribad kortermajade ja parklate ümber.
Juhime tähelepanu, et EVS 843:2016 standardis „Linnatänavad“ on käsitletud nii haljastuse
kui parkimise teemat, näiteks peatüki 8.1.3 punkti 5 kohaselt alla kahe meetri laiusele
eraldusribale ei rajata kõrghaljastust, ka muru rajamiseks ei ole selline laius sobiv; tabelis 8.18
on antud tänavahaljastusele vajalik kasvuruum (näiteks istutusala vähim laius on 3 m);
peatükis 9.2.2 on märgitud, et uute alade detailplaneeringutes tuleb vältida kinnistute õuealade
muutmist parklaks ning peatükis 9.2.4 on soovitatud jagada parkla haljastusega kuni 20
autokohaga osadeks.
Palume lisada detailplaneeringule haljastuse ettepanek, sh märkida põhijoonisele
hoonestusala arvuline kaugus krundi piirist.
10. Koostatava üldplaneeringu peatükis 1.1. „Rahvastiku suundumused“, on märgitud, et
Maardu elanikkond on aastatel 2013-2017 kahanenud. Arvestades rahvastiku vanuselist
jaotust (arvukad on 50–69-aastaste vanusrühmad) suremus lähiajal tõenäoliselt tõuseb, kuid
sündimus mitte. Seega on rahvastiku kahanemise pidurdamiseks eelkõige oluline rahvastiku
siserände kasv. Üldplaneeringu koostamisel on eesmärgiks võetud rahvastiku stabiliseerimise
stsenaarium. Siserände suurendamiseks on oluline luua hea elukeskkond ning arendada
inimsõbralikku linnaruumi. Antud juhul ei ole planeeringus märgitud, mitu elamuühikut
planeeritakse ja mitmele inimesele elu ja linnaruumi planeeritakse ning avalikku ruumi
käsitlus puudutab peamiselt autoliiklust. Inimsõbraliku linnaruumi osas vajab detailplaneering
täiendamist.
PlanS § 8-12 on sätestatud planeerimise põhimõtted, sh elukeskkonna parendamise põhimõte,
mille kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise
elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja
säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.
Koostatava üldplaneeringu peatükis 2.1 „Inimmõõtmeline linnaruum“ on antud põhimõtted,
millele tuleb inimmõõtmelise linnaruumi tekkeks tähelepanu pöörata. Muuhulgas on välja
toodud, et tuleb arvestada elamualade õuealade kujundamisel erinevate sihtrühmadega:
4
lapsed, noored, täiskasvanud, eakad (rajada mänguväljakud, paigutada istepingid, luua
mugavad liikumisvõimalused jms); arvestada ligipääsetavuse ja kõiki kaasava elukeskkonna
kavandamise ja loomise põhimõtetega.
Palun täiendada planeeringu seletuskirja ligipääsetavuse osas, sh kasutades kaasava disaini
põhimõtteid (https://vv.riigikantselei.ee/et/ligipaasetavus).
Lähtuvalt PlanS § 135 lõikest 4 esitatakse kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest
ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks
planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Palun lisada nimetatud joonis
detailplaneeringu materjalide hulka.
Pärast eeltoodud märkustega arvestamist saab Rahandusministeerium otsustada Roobu
kinnistu ning lähiala detailplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle
tulenevalt PlanS § 142 lõikest 5 ja § 90 lõikest 1.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lea Teeääre 715 5802
[email protected]
Loona Kangur 715 5803
[email protected]
5