dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pangaliidu selgitustaotlus

Rahandusministeerium · 23. jaanuar 2023
Viit
13-5.1/518-1
Registreeritud
23. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Pangaliit MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13 FINANTSPOLIITIKA KUJUNDAMINE
Sari
13-5.1 Kirjavahetus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise küsimuses (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
13-5.1/2023
Vastutaja
Ursula Sokk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Rahandusteabe poliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
12. veebruar 2023

Failid

  • 📎PL RM-le ja FI-le 23.01.2023 - PL selgitustaotlus .asice198 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN [email protected] Finantsinspektsioon Sakala 4 15030 TALLINN [email protected] Meie: 23.01.2023 nr 7 Pangaliidu selgitustaotlus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RahaPTS) esitatud määratlemata õigusmõiste „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärsed nõuded“ kohta ning ettepanek rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmiseks. 1. RahaPTS § 44 lõike 1 kohaselt võib kohustatud isik kanda kliendi vara üksnes kontole, mis on avatud Eestis äriregistrisse kantud krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse filiaalis või krediidiasutuses, mis on registreeritud või mille tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepinguriigis või riigis, kus kehtivad EL direktiivi 2015/849 nõuetega „võrdväärsed nõuded“. Sättest ega seadusest ei tulene, kes ja kuidas on õigustatud „võrdväärsust“ hindama olukorras, kus kohustatud isik lõpetab kliendiga ärisuhte rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise kaalutlustel ja kui klient soovib kohustatud isiku juures oleva vara edasi kanda enda kontole väljaspool EL-i või EMP-i. Sarnaselt on ka RahaPTS § 40 lõike 2 punktis 1 viidatud „võrdväärsele riigile“. Nimetatud sätte alusel sõltub kohustatud isiku poolt hoolsusmeetmete kohaldamise ulatus korrespondentsuhtes otseselt sellest, kuidas välismaise krediidi- või finantseerimisasutuse jurisdiktsiooni võrdväärsus on tuvastatud. Nii võib olla vajalik hinnata näiteks Ühendkuningriigi, Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Šveitsi Konföderatsiooni võrdväärsust. Meie hinnangul puudub praeguses õiguskeskkonnas ning praktikas ühtne lähenemine, s.t kes, millisel viisil ning mis tingimuste või metoodika alusel võrdväärsust hindama peab, samal ajal kui nimetatud määratlemata õigusmõiste osaleb veel mitmete sätete kohaselt riskipõhise lähenemise määratlemises: RahaPTS § 8 punkt 5, § 15 lõige 2, § 24 lõige 1 punkt 3 ja lõige 5, § 33 lõige 3 punkt 2, § 34 lõige 2 punkt 5. Seejuures on „võrdväärne“ seaduses seotud erinevate hindamise aluseks olevate kriteeriumidega: näiteks „hoolsusmeetmete kohaldamise, riikliku taustaga isiku tuvastamise ja andmete säilitamise nõudeid“. Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee Lisame, et direktiiv 2015/849 ei sätesta direktiiviga võrdväärsete nõuetega vastavuse tagamise kohustust, mistõttu ei ole võimalik lähtuda kõnealuse määratlemata õigusmõiste sisustamisel tõlgendusest direktiivi abil. Siiski on Eesti seadusandja RahaPTS eelnõu 459SE1 seletuskirjas selgitanud, et „käesoleva seaduse nõuetega võrdväärseteks nõueteks tuleb vaikimisi lugeda kõiki nõudeid, mis rakendavad IV rahapesu tõkestamise direktiivi, s.t. EL liikmesriikide õigust ulatuses, milles nad on IV direktiivi üle võtnud. Võrdväärseteks võib osutuda ka selliste riikide õigus, mis ei ole EL liikmesriigid, kuid on kohustatud IV rahapesu tõkestamise direktiivi rakendama (EMP riigid) või riigid ja jurisdiktsioonid, mis teevad seda vabatahtlikult (teatud UK piirkonnad näiteks). Lisaks võivad sisuliselt IV direktiivi ja seega ka käesoleva seaduse nõuetele vastata kolmandate riikide nõuded.“. Selgitame, et vaatamata eelnõu seletuskirjas selgitatule ei ole tänases õiguskeskkonnas selge, kas ja millistel tingimustel võib pidada EL õigusega võrdväärseteks EL või EMP väliseid riike. Finantsinspektsioon käsitleb võrdväärsete nõuete tõlgendamisega seonduvat 2009. aasta soovituses „mõiste „kolmas riik, kus kehtivad RTRTS-ga võrdväärsed nõuded“ tõlgendamiseks ja tugevdatud hoolsusmeetmete rakendamiseks.“.2 Nimetatud soovituses on välja toodud käsitlus, mille kohaselt võib nimekirja käsitleda kui abimaterjali kohustatud isikutele otsustamaks, kas tegemist on võrdväärse riigiga seaduse mõttes. Siiski oli soovitus antud kolmanda rahapesu tõkestamise direktiivi kehtivuse ajahetkel. Nii nagu märkisime, kehtivas direktiivis ega RahaPTS-s ei ole viidet ega volitusnormi võrdväärsete riikide nimekirja ega nende sisustamise osas kohustatud isikute poolt. Mõistame, et kohustatud isikutel põhimõtteliselt on võimalik „võrdväärse riigi“ hindamisel tugineda näiteks FATF-i suunistele kõrge riskiga kolmandate riikide kohta3, samuti rahvusvaheliste hindamiste tulemustele või muudele allikatele, kuid ilma täpsemate suunisteta muutunud õiguskeskkonnas tähendaks individuaalne hindamine ka tõenäoliselt ebaühtlaseid seisukohti võrdväärsete riikide osas. Ühtlasi on tõenäoline, et õigusselguse puudumine võib viia ka mõiste sisustamata jätmiseni ning seeläbi konservatiivsuseni riskipõhises lähenemises, mille soovimatu tagajärjena ei saa välistada ka de-riskimist. Lisame täiendavalt, et meie hinnangul on vajadus ühtsete põhimõtete koostamiseks või suuniste andmiseks, mille alusel on kohustatud isikutel võimalik üheselt hinnata, kas konkreetses riigis kehtivad EL nõuetega võrdväärsed nõuded. 2. Esitame ettepaneku muuta hetkel kehtivat rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust,4 kaotades kohustuse hinnata riikide võrdväärsust, ajakohastades RahaPTS-i EL õiguse valguses. Ühtlasi viitame vastavasisulise õigusmõiste puudumisele direktiivis. Samuti puudub direktiivis kohustus hinnata riikide võrdväärsust kohustatud isiku poolt. Nii näiteks ei eelda direktiivi artikkel 19 erinevalt kehtivast RahaPTS paragrahvist 40 „võrdväärsuse“ hindamist, 1 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus 459 SE, kättesaadav: Eelnõu - Riigikogu 2 Finantsinspektsiooni soovitused mõiste „(kolmas) riik, kus kehtivad RTRTS-ga võrdväärsed nõuded” tõlgendamiseks ja tugevdatud hoolsusmeetmete rakendamiseks, 28.01.2009; Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.fi.ee/sites/default/files/2018- 09/20090128_RTRTS_kiri.pdf 3 Jurisdictions under Increased Monitoring, 21.10.2022; Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.fatf-gafi.org/publications/high-risk-and- other-monitored-jurisdictions/documents/increased-monitoring-october-2022.html 4 RT I, 17.11.2017, 2 - RT I, 12.03.2022, 19 samal ajal ning võimaldades riskipõhist lähenemist, tuleb direktiivi järgi hinnata respondentasutuse kontrollisüsteeme, tegevuse olemust ning hoolsusmeetmete kohaldamist oma klientide osas. Märgime, et Pangaliit on valmis võimaliku seadusemuudatuse ettevalmistamisel igakülgselt kaasa mõtlema. Eelnevast tulenevalt ja arvestades, et RahaPTS-s välja toodud määratlemata õigusmõiste „võrdväärsed nõuded“ vajab õigusselgust ning lähtudes seaduse ühetaolise kohaldamise vajadusest, palume selgitada, millistele konkreetsetele kriteeriumitele tuginedes peavad kohustatud isikud sisustama mõistet „direktiiviga võrdväärsed nõuded“. Samaaegselt teeme ettepaneku muuta hetkel kehtivat RahaPTS-i, eemaldades seadusest õigusmõiste „võrdväärsed nõuded“ ning viies seadus kooskõlla direktiivi ja riskipõhist lähenemist soosiva kontseptsiooniga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Talihärm Tegevdirektor
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel