Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN
[email protected]
Finantsinspektsioon
Sakala 4
15030 TALLINN
[email protected]
Meie: 23.01.2023 nr 7
Pangaliidu selgitustaotlus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses
(RahaPTS) esitatud määratlemata õigusmõiste „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
(EL) 2015/849 nõuetega võrdväärsed nõuded“ kohta ning ettepanek rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse muutmiseks.
1. RahaPTS § 44 lõike 1 kohaselt võib kohustatud isik kanda kliendi vara üksnes kontole, mis
on avatud Eestis äriregistrisse kantud krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse filiaalis või
krediidiasutuses, mis on registreeritud või mille tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonna
(EMP) lepinguriigis või riigis, kus kehtivad EL direktiivi 2015/849 nõuetega „võrdväärsed
nõuded“. Sättest ega seadusest ei tulene, kes ja kuidas on õigustatud „võrdväärsust“ hindama
olukorras, kus kohustatud isik lõpetab kliendiga ärisuhte rahapesu või terrorismi rahastamise
tõkestamise kaalutlustel ja kui klient soovib kohustatud isiku juures oleva vara edasi kanda
enda kontole väljaspool EL-i või EMP-i.
Sarnaselt on ka RahaPTS § 40 lõike 2 punktis 1 viidatud „võrdväärsele riigile“. Nimetatud sätte
alusel sõltub kohustatud isiku poolt hoolsusmeetmete kohaldamise ulatus korrespondentsuhtes
otseselt sellest, kuidas välismaise krediidi- või finantseerimisasutuse jurisdiktsiooni
võrdväärsus on tuvastatud. Nii võib olla vajalik hinnata näiteks Ühendkuningriigi, Ameerika
Ühendriikide, Kanada ja Šveitsi Konföderatsiooni võrdväärsust.
Meie hinnangul puudub praeguses õiguskeskkonnas ning praktikas ühtne lähenemine, s.t kes,
millisel viisil ning mis tingimuste või metoodika alusel võrdväärsust hindama peab, samal ajal
kui nimetatud määratlemata õigusmõiste osaleb veel mitmete sätete kohaselt riskipõhise
lähenemise määratlemises: RahaPTS § 8 punkt 5, § 15 lõige 2, § 24 lõige 1 punkt 3 ja lõige 5,
§ 33 lõige 3 punkt 2, § 34 lõige 2 punkt 5. Seejuures on „võrdväärne“ seaduses seotud erinevate
hindamise aluseks olevate kriteeriumidega: näiteks „hoolsusmeetmete kohaldamise, riikliku
taustaga isiku tuvastamise ja andmete säilitamise nõudeid“.
Maakri 30, Tallinn 10145
T +372 611 6567
[email protected] pangaliit.ee
Lisame, et direktiiv 2015/849 ei sätesta direktiiviga võrdväärsete nõuetega vastavuse tagamise
kohustust, mistõttu ei ole võimalik lähtuda kõnealuse määratlemata õigusmõiste sisustamisel
tõlgendusest direktiivi abil. Siiski on Eesti seadusandja RahaPTS eelnõu 459SE1 seletuskirjas
selgitanud, et „käesoleva seaduse nõuetega võrdväärseteks nõueteks tuleb vaikimisi lugeda
kõiki nõudeid, mis rakendavad IV rahapesu tõkestamise direktiivi, s.t. EL liikmesriikide õigust
ulatuses, milles nad on IV direktiivi üle võtnud. Võrdväärseteks võib osutuda ka selliste riikide
õigus, mis ei ole EL liikmesriigid, kuid on kohustatud IV rahapesu tõkestamise direktiivi
rakendama (EMP riigid) või riigid ja jurisdiktsioonid, mis teevad seda vabatahtlikult (teatud
UK piirkonnad näiteks). Lisaks võivad sisuliselt IV direktiivi ja seega ka käesoleva seaduse
nõuetele vastata kolmandate riikide nõuded.“. Selgitame, et vaatamata eelnõu seletuskirjas
selgitatule ei ole tänases õiguskeskkonnas selge, kas ja millistel tingimustel võib pidada EL
õigusega võrdväärseteks EL või EMP väliseid riike.
Finantsinspektsioon käsitleb võrdväärsete nõuete tõlgendamisega seonduvat 2009. aasta
soovituses „mõiste „kolmas riik, kus kehtivad RTRTS-ga võrdväärsed nõuded“ tõlgendamiseks
ja tugevdatud hoolsusmeetmete rakendamiseks.“.2 Nimetatud soovituses on välja toodud
käsitlus, mille kohaselt võib nimekirja käsitleda kui abimaterjali kohustatud isikutele
otsustamaks, kas tegemist on võrdväärse riigiga seaduse mõttes. Siiski oli soovitus antud
kolmanda rahapesu tõkestamise direktiivi kehtivuse ajahetkel. Nii nagu märkisime, kehtivas
direktiivis ega RahaPTS-s ei ole viidet ega volitusnormi võrdväärsete riikide nimekirja ega
nende sisustamise osas kohustatud isikute poolt. Mõistame, et kohustatud isikutel
põhimõtteliselt on võimalik „võrdväärse riigi“ hindamisel tugineda näiteks FATF-i suunistele
kõrge riskiga kolmandate riikide kohta3, samuti rahvusvaheliste hindamiste tulemustele või
muudele allikatele, kuid ilma täpsemate suunisteta muutunud õiguskeskkonnas tähendaks
individuaalne hindamine ka tõenäoliselt ebaühtlaseid seisukohti võrdväärsete riikide osas.
Ühtlasi on tõenäoline, et õigusselguse puudumine võib viia ka mõiste sisustamata jätmiseni
ning seeläbi konservatiivsuseni riskipõhises lähenemises, mille soovimatu tagajärjena ei saa
välistada ka de-riskimist.
Lisame täiendavalt, et meie hinnangul on vajadus ühtsete põhimõtete koostamiseks või suuniste
andmiseks, mille alusel on kohustatud isikutel võimalik üheselt hinnata, kas konkreetses riigis
kehtivad EL nõuetega võrdväärsed nõuded.
2. Esitame ettepaneku muuta hetkel kehtivat rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seadust,4 kaotades kohustuse hinnata riikide võrdväärsust, ajakohastades RahaPTS-i EL õiguse
valguses. Ühtlasi viitame vastavasisulise õigusmõiste puudumisele direktiivis. Samuti puudub
direktiivis kohustus hinnata riikide võrdväärsust kohustatud isiku poolt. Nii näiteks ei eelda
direktiivi artikkel 19 erinevalt kehtivast RahaPTS paragrahvist 40 „võrdväärsuse“ hindamist,
1 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus 459 SE, kättesaadav: Eelnõu - Riigikogu
2 Finantsinspektsiooni soovitused mõiste „(kolmas) riik, kus kehtivad RTRTS-ga võrdväärsed nõuded” tõlgendamiseks ja tugevdatud
hoolsusmeetmete rakendamiseks, 28.01.2009; Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.fi.ee/sites/default/files/2018-
09/20090128_RTRTS_kiri.pdf
3 Jurisdictions under Increased Monitoring, 21.10.2022; Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.fatf-gafi.org/publications/high-risk-and-
other-monitored-jurisdictions/documents/increased-monitoring-october-2022.html
4 RT I, 17.11.2017, 2 - RT I, 12.03.2022, 19
samal ajal ning võimaldades riskipõhist lähenemist, tuleb direktiivi järgi hinnata
respondentasutuse kontrollisüsteeme, tegevuse olemust ning hoolsusmeetmete kohaldamist
oma klientide osas.
Märgime, et Pangaliit on valmis võimaliku seadusemuudatuse ettevalmistamisel igakülgselt
kaasa mõtlema.
Eelnevast tulenevalt ja arvestades, et RahaPTS-s välja toodud määratlemata õigusmõiste
„võrdväärsed nõuded“ vajab õigusselgust ning lähtudes seaduse ühetaolise kohaldamise
vajadusest, palume selgitada, millistele konkreetsetele kriteeriumitele tuginedes peavad
kohustatud isikud sisustama mõistet „direktiiviga võrdväärsed nõuded“.
Samaaegselt teeme ettepaneku muuta hetkel kehtivat RahaPTS-i, eemaldades seadusest
õigusmõiste „võrdväärsed nõuded“ ning viies seadus kooskõlla direktiivi ja riskipõhist
lähenemist soosiva kontseptsiooniga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Katrin Talihärm
Tegevdirektor