Aili Kägu Teie 27.05.2021 nr
Wris Reisibüroo
[email protected] Meie 30.06.2021 nr 6-3/211073/2104330
Reisiettevõtjate toetusraha ümberjagamisest
Lugupeetud Aili Kägu
Pöördusite õiguskantsleri poole, sest Teie hinnangul ei ole koroonaaegsete piirangute tõttu
tekkinud kahjude hüvitamisel järgitud võrdse kohtlemise põhimõtet. Leidsite, et reisiettevõtjatele
ette nähtud toetusraha ümberjagamine, kui ei ole raha kõigi nõuetele vastavate taotluste
rahuldamiseks, paneb osa ettevõtjaid teistega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.
Ettevõtjad, kes 2019. aastal maksid tööjõumakse üle väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri
20. jaanuari 2021 määruses „Turismiga seotud majandusharu ettevõtjate toetamine seoses
COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga“ (määrus nr 2) kehtestatud piirmäära (s.o
80 000 eurot), võisid toetust saada määruses toodud piirmäära ulatuses. Ettevõtjad, kelle tasutud
tööjõumaksud jäid alla piirmäära, said toetust taotleda kogu tasutud tööjõumaksu ulatuses.
Kuivõrd nõuetekohaseid taotlusi esitatid rohkem kui oli toetuseks ette nähtud raha, vähendati
vastavalt määrusele kõiki toetusi 52,27%. Taotlusele seatud ülempiiri tõttu tähendas see sisuliselt
rohkem tööjõumakse maksnud reisiettevõtjate seadmist ebasoodsamasse olukorda.
Mõistan Teie muret kriisi tõttu tekkinud majandusraskuste pärast. Paraku ei ole tugevat alust
toetuse tingimusi põhiseadusevastaseks pidada. Kui tegemist on riigi makstava nö vabatahtliku
toetusega, on ministri otsustusruum avar. Nõutav on tingimuste läbipaistvus ja keelatud on
tingimuste meelevaldsus. Piiratud ressursside korral on ministri ülesanne leida tasakaal ettevõtjate
soovide ja olemasolevate vahendite vahel. Seejuures on ministril õigus otsustada, kui suur summa
valdkonna toetuseks eraldatakse ja mis tingimustel toetust jagatakse. Paratamatult on raha sageli
vähem kui toetusvajadust ning ka kõige läbipaistvamad ja paremini kavandatud reeglid võivad viia
ebaõiglase konkurentsimoonutuseni. Just seetõttu on oluline, et kõik piirangud kehtestatakse
lähtudes üksnes tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamise vajadusest (koroonapatsientide ravi
kõrval nii plaanilise ravi kui erakorralise abi jätkumine) ja nii, et iga üksik piirang on nii eraldi kui
osana kogumist loogiliselt põhjendatud ja proportsionaalne.
2
Reisiettevõtjate toetussummade ümberjagamine
1. Määrusega nr 2 kehtestatud toetuse sihtrühm on turismiga seotud majandusharu ettevõtja,
kelle majandustegevust on negatiivselt mõjutanud Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
puhangust tingitud erandlikud asjaolu. Toetuse andmise eesmärk on turismiga seotud
majandusharude ettevõtjate toetamine seoses Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
levikuga.
Reisiettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetuse suurus on 100 protsenti reisiettevõtja 2019. a
eest tasutud tööjõumaksude kogusummast, kuid mitte rohkem kui 80 000 eurot (määruse nr 2 § 8
lõige 2).
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister on kehtestanud toetuse liigi rahastamise eelarve ja
taotlemise tähtaja (käskkiri nr 61; määruse nr 2 § 11 lõige 1).
Toetuse saamine otsustatakse pärast taotluste esitamise tähtaega. Kui toetuse rahastamise eelarvest
ei piisa kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks määruse nr 2 §-des 7–10 sätestatud
määras, jaotatakse toetuse rahastamise eelarve vahendid rahuldamisele kuuluvate taotluste vahel
proportsionaalselt sellega, kuidas vastava toetuse rahastamise eelarve suhtub nõuetele vastavate
taotluste kogusummasse (määruse nr 2 § 11 lõige 3).
2. Reisiettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetuse eelarve oli 1 600 000 eurot (käskkiri nr 61;
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) 27. aprilli 2021 otsus nr 1.1-5.2_21_741).
EAS 27. aprilli otsuse kohaselt vastas määruse tingimustele 111 taotlejat, kelle taotletud toetuse
kogusumma oli 3 352 456,14 eurot. Kuna toetuse rahastamise eelarvest ei piisa kõigi nõuetele
vastavate taotluste rahuldamiseks §-des 7–10 sätestatud määras, vähendas EAS otsusega kõigi
taotlejate saadavat toetust proportsionaalselt 52,27%.
3. Proportsionaalse ümberjagamise põhimõtte alusel saavad piirmäära ulatuses toetust
taotlenud ettevõtjad toetust neile tekkinud tööjõumaksude alusel arvestatava kogukahjuga
võrreldes protsentuaalselt vähem kui ettevõtjad, kelle kogukahju oli alla piirmäära.
Näiteks kui ettevõtja oli tasunud tööjõumakse 160 000 eurot, võis ta piirmäära tõttu taotleda toetust
kõige rohkem 80 000 eurot. Vähendamisel kujuneb toetussummaks 38 184 eurot. See on 47,73%1
algselt taotletud summast (80 000) ja 23,86% tööjõumaksude kogusummast (160 000).
Kui aga ettevõtja tasutud tööjõumaksude kogusumma oli näiteks 40 000 eurot, võis ta piirmäära
alusel taotleda toetust 40 000 eurot. Vähendamisel kujuneb toetussumma 19 092 eurot. See on
47,73% esialgu taotletud summast (40 000) ja 47,73% tööjõumaksude kogusummast (40 000).
4. Praegu on küsimus selles, kui suurt toetust tuleks maksta raskustes olevatele ettevõtjatele
ning kas toetusele tohib seada piirmäära.
Toetusraha määramise küsimuste üle otsustamine kriisimeetmete raames on Vabariigi Valitsuse ja
ministrite ülesanne, kellel on selles osas avar otsustusruum, kuid piiravad tingimused ei tohi olla
meelevaldsed (RKPSJKo 22.12.2020 nr 5-20-6, p 19). Toetusega seotud valikutesse ei saa
õiguskantsler üldjuhul sekkuda. Sekkumine on põhjendatud juhul, kui on tekkinud tõsine kahtlus,
et toetuse maksmise tingimused võivad olla õigusvastased.
Põhiseaduse §-s 12 sätestatud õigusloome võrdsus nõuab seda, et seadustes ja määrustes ka
sisuliselt koheldakse kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Kuid mitte igasugune
võrdsete erinev kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid erinevalt on
1
EAS otsuses on vähendamisel saadava summa protsendiks märgitud 47,73%, kuid otsuses kajastatud summade
puhul on toetussumma vähendamisel protsent arvestatud neli kohta peale koma, s.o 47,7262%.
3
rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse erinevalt mõistliku põhjuseta. Kui
mõistlik ja asjakohane põhjus on olemas, on erinev kohtlemine lubatav.
Toetuse kehtestamise seletuskirjas on märgitud, et toetuse andmise oodatav tulemus on ettevõtjate
jätkusuutlikkus toodete ja teenuste pakkumisel pärast Covid-19 pandeemia raugemist
rahvusvahelise reisimise taastumisel. Ühtlasi on seletuskirjas selgitatud, et juhul kui toetuse
rahastamise eelarvest ei piisa kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks ette nähtud määras,
jaotatakse toetuse rahastamise eelarve vahendid rahuldamisele kuuluvate taotluste vahel
proportsionaalselt sellega, kuidas vastava toetuse rahastamise eelarve suhtub nõuetele vastavate
taotluste kogusummasse. Proportsionaalse vähendamise rakendamist on EAS selgitanud ka oma
veebilehel korduma kippuvate küsimuste rubriigis.
5. Asjaolu, et piirmäära ulatuses toetust taotlenud ettevõtjad saavad toetust nende tasutud
tööjõumaksude kogusummaga võrreldes protsentuaalselt vähem kui ettevõtjad, kes tasusid makse
alla piirmäära, ei ole põhjustatud mitte ümberjagamise põhimõttest, vaid sellest, et riik on seadnud
toetuse summale ülempiiri (s.o 80 000 eurot).
Ülempiiri seadmist ei saa pidada ebamõistlikuks, sest riigil on toetuste jagamiseks piiratud
ressursid. Ka toetussumma vähendamise põhimõtteid ei ole alust pidada ilmselgelt meelevaldseks,
sest nii tagatakse võimalikult laiapõhjaline toetuse jaotamine. Sisuliselt viitab toetusele piirmäära
seadmine ja toetuse proportsionaalne vähendamine otsustusele, et eeskätt tuleb toetada
proportsionaalselt tekkinud kahjuga väiksemaid ettevõtjaid ja mõneti vähem suuremaid
ettevõtjaid. Selline eelistuste seadmine on aga poliitilise valikuna ministri pädevuses.
Tuleb möönda, et toetuse aluseks olevate konkreetsete kriteeriumide, kõnealusel juhul
toetussummale piiri seadmine ja toetuse vähendamine proportsionaalsel alusel on alati
hinnanguline otsus ning selle juures on üksikjuhtumi eripära arvestada väga keeruline.
Kriisimeetmete kehtestamisel peab leidma tasakaalu olemasolevate vahendite ja kriisis kahju
kannatanud ettevõtjate soovide vahel. Selle tasakaalupunkti kindlakstegemine ja eelistuste
seadmine on ministri ülesanne ning õiguskantsler ei saa sellesse sekkuda.
6. Kui leiate, et Teile toetuse määramise otsus ja selle kohta tehtud vaideotsus on osaliselt või
täielikult õigusvastane, on Teil võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kohtusse pöördumise kohta leiate täpsemat
infot kohtute kodulehelt.
Loodan, et nendest selgitustest on abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Karolin Soo 693 8410
[email protected]