Väljaminev kiriAvalik
Eesti Näituste AS_vastus
Õiguskantsleri Kantselei · 28. juuni 2021
- Viit
- 14-5/211181/2104247
- Registreeritud
- 28. juuni 2021
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Eesti Näituste AS
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
- Sari
- 14-5 Menetlusse võtmata avaldus (isikul on võimalik esitada vaie või kasutada muid õiguskaitsevahendeid)
- Toimik
- 14-5/211181
- Vastutaja
- Karolin Soo (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)
Sisu (failidest)
Igor Pihela Teie 18.06.2021 nr
Eesti Näituste AS
Meie 28.06.2021 nr 14-5/211181/2104247
[email protected]
Lugupeetud Igor Pihela
Pöördusite õiguskantsleri poole palvega kontrollida, kas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
21.04.2021 määruses nr 16 „Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega“ toetussummade arvestamise kord, mis arvestab
käibe hulka ka põhivara müügist tekkinud käibe, vastab võrdse kohtlemise põhimõttele.
Toetusraha määramise küsimuste üle otsustamine kriisimeetmete raames on Vabariigi Valitsuse ja
ministrite ülesanne, kellel on selles osas avar otsustusruum, kuid piiravad tingimused ei tohi olla
meelevaldsed (RKPSJKo 22.12.2020 nr 5-20-6, p 19). Toetusega seotud valikutesse ei saa
õiguskantsler üldjuhul sekkuda. Sekkumine on põhjendatud seal, kus toetuse maksmise tingimuste
osas on põhjendatud kahtlusi proportsionaalsuses või võrdses kohtlemises.
Praegu on küsimus selles, millised tehingud (põhivara müük) ja nendest tekkiv käive arvestatakse
toetuse saamise aluseks oleva käibearvestuse hulka. Teisiti öeldes, milliste näitajate alusel hindab
riik ettevõtja majanduslikku seisu ning millises majanduslikus seisus ettevõtjaid on riik otsustanud
toetada. Tuleb möönda, et toetuse aluseks olevate konkreetsete kriteeriumite seadmine, kõnealusel
juhul käibe arvestamisel erandite tegemata jätmine, on alati hinnanguline otsus ning selle juures on
üksikjuhtumi eripära arvestada väga keeruline. Kriisimeetmete kehtestamisel peab leidma tasakaalu
piiratud ressursside olukorras olemasolevate vahendite ja kriisis kahju kannatada saanud ettevõtjate
soovide vahel. Selle tasakaalupunkti kindlakstegemine ja prioriteetide seadmine on ministri
ülesanne.
Isik, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, saab pöörduda kaebusega
halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) sätestatud tingimustel ja korras (HKMS
§ 37, § 44, § 46 jj). Erinevalt õiguskantsleri soovitusest on kohtulahend täitmiseks kohustuslik.
Seega on Teil selles asjas võimalus oma õiguste kaitseks kasutada seadusega tagatud õiguskaitse-
vahendeid (õiguskantsleri seaduse § 25 lg 3 p 4). Kohtusse pöördumise osas leiate täiendavat infot
kohtute veebilehelt.
Loodan, et nendest selgitustest on Teile abi.
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Karolin Soo 693 8410; [email protected]