dokumendiregister.ee
Väljaminev kiriAvalik

Eesti Näituste AS_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 28. juuni 2021
Viit
14-5/211181/2104247
Registreeritud
28. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Näituste AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-5 Menetlusse võtmata avaldus (isikul on võimalik esitada vaie või kasutada muid õiguskaitsevahendeid)
Toimik
14-5/211181
Vastutaja
Karolin Soo (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

Sisu (failidest)

Igor Pihela Teie 18.06.2021 nr Eesti Näituste AS Meie 28.06.2021 nr 14-5/211181/2104247 [email protected] Lugupeetud Igor Pihela Pöördusite õiguskantsleri poole palvega kontrollida, kas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.04.2021 määruses nr 16 „Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega“ toetussummade arvestamise kord, mis arvestab käibe hulka ka põhivara müügist tekkinud käibe, vastab võrdse kohtlemise põhimõttele. Toetusraha määramise küsimuste üle otsustamine kriisimeetmete raames on Vabariigi Valitsuse ja ministrite ülesanne, kellel on selles osas avar otsustusruum, kuid piiravad tingimused ei tohi olla meelevaldsed (RKPSJKo 22.12.2020 nr 5-20-6, p 19). Toetusega seotud valikutesse ei saa õiguskantsler üldjuhul sekkuda. Sekkumine on põhjendatud seal, kus toetuse maksmise tingimuste osas on põhjendatud kahtlusi proportsionaalsuses või võrdses kohtlemises. Praegu on küsimus selles, millised tehingud (põhivara müük) ja nendest tekkiv käive arvestatakse toetuse saamise aluseks oleva käibearvestuse hulka. Teisiti öeldes, milliste näitajate alusel hindab riik ettevõtja majanduslikku seisu ning millises majanduslikus seisus ettevõtjaid on riik otsustanud toetada. Tuleb möönda, et toetuse aluseks olevate konkreetsete kriteeriumite seadmine, kõnealusel juhul käibe arvestamisel erandite tegemata jätmine, on alati hinnanguline otsus ning selle juures on üksikjuhtumi eripära arvestada väga keeruline. Kriisimeetmete kehtestamisel peab leidma tasakaalu piiratud ressursside olukorras olemasolevate vahendite ja kriisis kahju kannatada saanud ettevõtjate soovide vahel. Selle tasakaalupunkti kindlakstegemine ja prioriteetide seadmine on ministri ülesanne. Isik, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, saab pöörduda kaebusega halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) sätestatud tingimustel ja korras (HKMS § 37, § 44, § 46 jj). Erinevalt õiguskantsleri soovitusest on kohtulahend täitmiseks kohustuslik. Seega on Teil selles asjas võimalus oma õiguste kaitseks kasutada seadusega tagatud õiguskaitse- vahendeid (õiguskantsleri seaduse § 25 lg 3 p 4). Kohtusse pöördumise osas leiate täiendavat infot kohtute veebilehelt. Loodan, et nendest selgitustest on Teile abi. /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Lopman ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Karolin Soo 693 8410; [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →