dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Justiitsministeerium_ vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 22. juuni 2021
Viit
7-7/201470/2104196
Registreeritud
22. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-7 Omaalgatuslik riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-7/201470
Vastutaja
Ksenia Žurakovskaja-Aru (Õiguskantsleri Kantselei, Kontrollkäikude osakond)

Failid

  • 📎Justiitsministeerium_vastus soovitusele.bdoc326 KB

Sisu (failidest)

Ülle Madise Teie 06.05.2021 nr 7-7/201470/2103177 Õiguskantsleri Kantselei Meie 22.06.2021 nr 10-2/3032 [email protected] Vastus Esitasite Justiitsministeeriumile ja vanglatele soovitused vanglas kinni peetavate isikute surmajuhtumite ennetamiseks. Inimesega seotud riskid tuleb tema vanglasse saabumisel võimalikult vara välja selgitada ning valida nende maandamiseks sobivad meetmed. Vanglas on kohapeal meditsiinipersonal, samuti on vanglaametnikud saanud väljaõppe käigus teadmised, kuidas ära tunda märke, mis viitavad enesevigastamise või suitsiidiohule. Enesevigastamise ja enesetapuriski hinnatakse tervishoiutöötaja poolt juba inimese vanglasse saabumise esimesel päeval. Paraku ei pruugi kõikide riskide hindamiseks vajalik teave, sh teave inimese psüühilise seisundi kohta, olla täielik. Samuti ei saa vangla tervishoiutöötaja varasematest enesevigastamisest või suitsiidikatsetest teada, kui vanglasse saabuja terviseandmetes selle kohta märkeid ei ole ning kinnipeetav ise seda teavet ei avalda. Lisaks ei pruugi inimene vähemtõsiste tagajärgedega enesevigastamiste korral haiglasse sattuda, mistõttu ei ole seda teavet hiljem ka vanglal. Samuti diagnoositakse paljud psüühilised haigused inimesel alles vanglas, näiteks juhtudel, mil inimene ise ei ole vabaduses viibides kordagi kaebustega arsti poole pöördunud. Nõustun, et ka vanglate toimiv riskihindamine aitab surmajuhtumeid ennetada. Kõikide kinni peetavate isikute tervist jälgitakse vanglates iga päev. Suitsiidirisk on kõrgem näiteks inimestel, kellel on diagnoositud isiksusehäired, depressioon, skisofreenia, alkoholism või orgaanilised psüühikahäired. Vangla meditsiinipersonal ravib ja jälgib kõrgendatud tähelepanuga nende kinni peetavate isikute vaimset seisundit, kellel on diagnoos, mille puhul on suitsiidirisk kõrgem. Neile tagatakse ka tavapärasest suuremal määral psühholoogilist nõustamist. Vanglaametnikud on koolitatud märkama muutusi inimese käitumises, mis võiksid viidata suitsiidi- või enesevigastamise riskile, ning on kohustatud sellistest muudatustest teavitama tervishoiutöötajat. Inimesele, kelle puhul on põhjust arvata, et ta võib end vigastada, tagatakse vajalik psühholoogiline nõustamine ning teda hoitakse rangema järelevalve all, et ametnikud saaksid vajadusel õigeaegselt sekkuda. Pideva kõrgendatud järelevalve vajadus tuleneb otseselt isikuga seotud riskidest. Pidev intensiivne järelevalve võib olla ülemäärane olukorras, kus teave, mis vanglal inimese psüühiliste haiguste kohta olemas on, ei viita enesevigastamise või suitsiidiriskile. Eraldatud režiimi võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks rakendatakse alates 2018. aasta septembrist kõikides vanglates kartseri leevendusmeetmete programmi. Programm algab kartserirežiimil viibimise 11. päevast ja sellega tegelevad vanglas kaplan, sotsiaaltöötaja, psühholoog või tugiisik (vabatahtlik). Vähemalt üks kord kuus kohtub vang kliinilise psühholoogi või psühhiaatriga, kes hindab vangi psüühilist seisundit ja selle muutuseid võrreldes eelnevate kohtumistega. Kohtumiste teemad on vabal valikul, nende eesmärk on pakkuda kartserikaristuse ajal inimlikku kontakti ja süsteemset mõtestatud tegevust. Lisaks eelnevale on enesevigastamiste ja suitsiidikatsete ennetamiseks oluline, et ka vangla sisustus oleks võimalikult ohutu. Vanglate sisustamisel on teadlikult valitud lahendused, et mööblit ja muid sisustuselemente ei saaks kasutada enda vigastamiseks. Esemed peavad olema mugavad kasutada, Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 kuid samas ohutud ja turvaliselt kinnitatud. Vanglad parendavad elamis- ja olmetingimusi järjepidevalt ning muudavad vajadusel ka sisustust turvalisemaks.1 Lisaks kambrite ohutumaks muutmisele rakendatakse kõrge suitsiidiriskiga vangide puhul videojärelevalvet, et vajadusel saaks võimalikult kiiresti sekkuda. Suurema arvu teenistujatega on alati võimalik teha vangidega rohkem ka taasühiskonnastavaid tegevusi ja tagada mitmekülgsem järelevalve. Samas on vanglate valvurkonna täituvus olnud viimasel viiel aastal stabiilne ning olulist vähenemist ei ole toimunud. Vanglate koosseisuliste teenistuskohtade täitmist korraldatakse arvestades vanglas kinni peetavate isikute arvu, vanglates paiknevatest eri sihtgruppidest (nt noored, alaealised, seksuaalkurjategijad, sõltuvushäiretega kinnipeetavad, tugevdatud järelevalve vajadusega isikud, naissoost kinnipeetavad) tulenevaid ülesandeid ning vajadust tagada järelevalve ja julgeolek vanglas igal ajal. Vanglateenistuse jaoks on töö kvaliteedi seisukohast tähtis nõuetele vastavate, usaldusväärsete ja teotahteliste töötajate leidmine ning hoidmine. Vanglateenistuja töö eeldab füüsilist ja vaimset valmisolekut ning väljaõpet ohtudele reageerimiseks. Lisaks on neil palju teenistuseeldusi: laitmatu taust, kõrge moraalitunnetus (eetika), kodakondsusnõuded, riigikeeleoskus, erivahendite- ja relvakäsitlusoskus, iga-aastane kehaliste katsete sooritamise kohustus, tervisenõuded. Valvuril peab olema oskus olla igapäevase käitumisega õigusrikkujatele eeskujuks, tulla toime manipulatsiooniriskidega, ning suuta lahendada olukordi, mis nõuavad jõu ja erivahendite kasutamist.2 See seab piirid sellele, keda saab vanglasse tööle võtta. Kuigi valvuri kohtadele on piisavalt kandidaate, ei vasta suurem osa neist eeltoodud nõudmistele ega sobi seetõttu vanglas töötama. Vanglateenistus võtab valvuriks tööle vaid inimese, kelle puhul on alust eeldada, et sobib seda tööd tegema. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama Asekantsler Lisaadressaadid: Tallinna vangla Tartu vangla Laura Glaase 620 8219 [email protected] 1 Nt eemaldati hiljuti Viru Vangla alaealiste ja noorte osakonnas akende eest sisemised trellid, samuti vahetati ventilatsiooni toru ees olevad katted ning asendati need lehtvõrguga, et sinna ei oleks võimalik midagi kinnitada (nt nööri). Tartu Vanglas asendati tugevdatud järelevalve kambrites ja psühhiaatria osakonnas trellid pleksiklaasiga. Samuti on kinni ehitatud küttesüsteemiradiaatorid. 2 Vanglaametnik peab vastama teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud hariduse, töökogemuse ja kehalise ettevalmistuse nõuetele ning isiku teadmistele, oskustele ja isiksuseomadustele kehtestatud nõuetele. Vt nõuded https://www.riigiteataja.ee/akt/106022019015, justiitsministri 23.07.2013. a määrus nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“.
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel