Ülle Madise
Teie 06.05.2021 nr 7-7/201470/2103177
Õiguskantsleri Kantselei
Meie 22.06.2021 nr 10-2/3032
[email protected]
Vastus
Esitasite Justiitsministeeriumile ja vanglatele soovitused vanglas kinni peetavate isikute
surmajuhtumite ennetamiseks.
Inimesega seotud riskid tuleb tema vanglasse saabumisel võimalikult vara välja selgitada ning valida
nende maandamiseks sobivad meetmed. Vanglas on kohapeal meditsiinipersonal, samuti on
vanglaametnikud saanud väljaõppe käigus teadmised, kuidas ära tunda märke, mis viitavad
enesevigastamise või suitsiidiohule.
Enesevigastamise ja enesetapuriski hinnatakse tervishoiutöötaja poolt juba inimese vanglasse
saabumise esimesel päeval. Paraku ei pruugi kõikide riskide hindamiseks vajalik teave, sh teave
inimese psüühilise seisundi kohta, olla täielik. Samuti ei saa vangla tervishoiutöötaja varasematest
enesevigastamisest või suitsiidikatsetest teada, kui vanglasse saabuja terviseandmetes selle kohta
märkeid ei ole ning kinnipeetav ise seda teavet ei avalda. Lisaks ei pruugi inimene vähemtõsiste
tagajärgedega enesevigastamiste korral haiglasse sattuda, mistõttu ei ole seda teavet hiljem ka
vanglal. Samuti diagnoositakse paljud psüühilised haigused inimesel alles vanglas, näiteks juhtudel,
mil inimene ise ei ole vabaduses viibides kordagi kaebustega arsti poole pöördunud.
Nõustun, et ka vanglate toimiv riskihindamine aitab surmajuhtumeid ennetada. Kõikide kinni peetavate
isikute tervist jälgitakse vanglates iga päev.
Suitsiidirisk on kõrgem näiteks inimestel, kellel on diagnoositud isiksusehäired, depressioon,
skisofreenia, alkoholism või orgaanilised psüühikahäired. Vangla meditsiinipersonal ravib ja jälgib
kõrgendatud tähelepanuga nende kinni peetavate isikute vaimset seisundit, kellel on diagnoos, mille
puhul on suitsiidirisk kõrgem. Neile tagatakse ka tavapärasest suuremal määral psühholoogilist
nõustamist. Vanglaametnikud on koolitatud märkama muutusi inimese käitumises, mis võiksid viidata
suitsiidi- või enesevigastamise riskile, ning on kohustatud sellistest muudatustest teavitama
tervishoiutöötajat. Inimesele, kelle puhul on põhjust arvata, et ta võib end vigastada, tagatakse vajalik
psühholoogiline nõustamine ning teda hoitakse rangema järelevalve all, et ametnikud saaksid
vajadusel õigeaegselt sekkuda. Pideva kõrgendatud järelevalve vajadus tuleneb otseselt isikuga
seotud riskidest. Pidev intensiivne järelevalve võib olla ülemäärane olukorras, kus teave, mis vanglal
inimese psüühiliste haiguste kohta olemas on, ei viita enesevigastamise või suitsiidiriskile.
Eraldatud režiimi võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks rakendatakse alates 2018. aasta
septembrist kõikides vanglates kartseri leevendusmeetmete programmi. Programm algab
kartserirežiimil viibimise 11. päevast ja sellega tegelevad vanglas kaplan, sotsiaaltöötaja, psühholoog
või tugiisik (vabatahtlik). Vähemalt üks kord kuus kohtub vang kliinilise psühholoogi või psühhiaatriga,
kes hindab vangi psüühilist seisundit ja selle muutuseid võrreldes eelnevate kohtumistega. Kohtumiste
teemad on vabal valikul, nende eesmärk on pakkuda kartserikaristuse ajal inimlikku kontakti ja
süsteemset mõtestatud tegevust.
Lisaks eelnevale on enesevigastamiste ja suitsiidikatsete ennetamiseks oluline, et ka vangla sisustus
oleks võimalikult ohutu. Vanglate sisustamisel on teadlikult valitud lahendused, et mööblit ja muid
sisustuselemente ei saaks kasutada enda vigastamiseks. Esemed peavad olema mugavad kasutada,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
kuid samas ohutud ja turvaliselt kinnitatud. Vanglad parendavad elamis- ja olmetingimusi järjepidevalt
ning muudavad vajadusel ka sisustust turvalisemaks.1 Lisaks kambrite ohutumaks muutmisele
rakendatakse kõrge suitsiidiriskiga vangide puhul videojärelevalvet, et vajadusel saaks võimalikult
kiiresti sekkuda.
Suurema arvu teenistujatega on alati võimalik teha vangidega rohkem ka taasühiskonnastavaid
tegevusi ja tagada mitmekülgsem järelevalve. Samas on vanglate valvurkonna täituvus olnud viimasel
viiel aastal stabiilne ning olulist vähenemist ei ole toimunud.
Vanglate koosseisuliste teenistuskohtade täitmist korraldatakse arvestades vanglas kinni peetavate
isikute arvu, vanglates paiknevatest eri sihtgruppidest (nt noored, alaealised, seksuaalkurjategijad,
sõltuvushäiretega kinnipeetavad, tugevdatud järelevalve vajadusega isikud, naissoost kinnipeetavad)
tulenevaid ülesandeid ning vajadust tagada järelevalve ja julgeolek vanglas igal ajal.
Vanglateenistuse jaoks on töö kvaliteedi seisukohast tähtis nõuetele vastavate, usaldusväärsete ja
teotahteliste töötajate leidmine ning hoidmine. Vanglateenistuja töö eeldab füüsilist ja vaimset
valmisolekut ning väljaõpet ohtudele reageerimiseks. Lisaks on neil palju teenistuseeldusi: laitmatu
taust, kõrge moraalitunnetus (eetika), kodakondsusnõuded, riigikeeleoskus, erivahendite- ja
relvakäsitlusoskus, iga-aastane kehaliste katsete sooritamise kohustus, tervisenõuded. Valvuril peab
olema oskus olla igapäevase käitumisega õigusrikkujatele eeskujuks, tulla toime
manipulatsiooniriskidega, ning suuta lahendada olukordi, mis nõuavad jõu ja erivahendite kasutamist.2
See seab piirid sellele, keda saab vanglasse tööle võtta. Kuigi valvuri kohtadele on piisavalt
kandidaate, ei vasta suurem osa neist eeltoodud nõudmistele ega sobi seetõttu vanglas töötama.
Vanglateenistus võtab valvuriks tööle vaid inimese, kelle puhul on alust eeldada, et sobib seda tööd
tegema.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Kama
Asekantsler
Lisaadressaadid:
Tallinna vangla
Tartu vangla
Laura Glaase 620 8219
[email protected]
1
Nt eemaldati hiljuti Viru Vangla alaealiste ja noorte osakonnas akende eest sisemised trellid, samuti vahetati ventilatsiooni
toru ees olevad katted ning asendati need lehtvõrguga, et sinna ei oleks võimalik midagi kinnitada (nt nööri). Tartu Vanglas
asendati tugevdatud järelevalve kambrites ja psühhiaatria osakonnas trellid pleksiklaasiga. Samuti on kinni ehitatud
küttesüsteemiradiaatorid.
2
Vanglaametnik peab vastama teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud hariduse, töökogemuse ja kehalise ettevalmistuse
nõuetele ning isiku teadmistele, oskustele ja isiksuseomadustele kehtestatud nõuetele. Vt nõuded
https://www.riigiteataja.ee/akt/106022019015, justiitsministri 23.07.2013. a määrus nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule
esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“.