PÕLVA VALLAVALITSUS
Evelin.Lopman Teie: 10.06.2021 nr 7-4/211088/2103963
Õiguskantsleri Kantselei Meie: 21.06.2021 nr 6-3/21-1290-2
[email protected]
Vastuskiri päringule
Olete edastanud Põlva Vallavalitsusele avalduse seoses Vana-Koiola järve reostusega. Kirjas
avaldatakse kahtlust, et Keskkonnaamet ja kohalik omavalitsus ei ole senistele kaebustele seoses
järve seisukorraga kohaselt reageerinud ning väikese järve reostuse kõrvaldamisega ei ole
tegeletud. Selleks, et saaksite hinnata eri osapoolte tegevuse vastavust hea halduse põhimõttele
palute vallavalitsusel edastada teavet.
Vastame Teie poolt esitatud küsimustele alljärgnevalt:
1. Palun edastage alates 2017. aastast hooldekodu reoveekäitlusega seotud analüüside
tulemused.
Keskkonnaluba nr L.VV/329051 kehtib alates 29.05.2017. Loa kohaselt tuleb reovett seirata üks
kord aastas IV kvartalis ning heitvett kaks korda aastas II ja IV kvartalis. Kirjale on lisatud
analüüsiaktid.
2. Kuidas on Vana-Koiola järve seisundit hinnatud?
Vana-Koiola järve seisundit ei ole hinnatud. Vana-Koiola järv ei ole veemajanduskavaga
hõlmatud ning seisundihinnang puudub (järve pindala ca 7,1 ha).
3. Kas järve seisundi hindamiseks on tehtud ekspertiise? Kui on, siis palun edastage asjakohased
dokumendid.
Järve seisundi hindamiseks ei ole vallavalitsusele keskkonnaloaga kohustust pandud ning seda ei
ole hinnatud, ekspertiise ei ole tehtud.
4. Kui ei ole ekspertiise tehtud ja järve seisundit pole terviklikult hinnatud, siis palun selgitage,
miks seda pole vajalikuks peetud?
Varem asus Vana-Koiola järv Laheda valla territooriumil. Meile teadaolevalt pole
vallavalitsusele keskkonnaloaga pandud kohustust veekogu terviklikult hinnata. Vana-Koiola
järv ei ole Põlva valla omandis.
Kesk 15 tel 799 9470 Swedbank AS
63308 Põlva e-post
[email protected] EE172200221012204673
Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank
EE021010402018689001
5. Kas on tehtud analüüse selleks, et välja selgitada, mis on põhjustanud piltidelt nähtava
olluse? Kui analüüse tehtud pole, siis palun põhjendage, miks seda pole vajalikuks peetud?
Vana-Koiola järve ääres puudub ametlik supelrand (supluskoht), vald ei ole seda ka taotlenud.
Vastavalt sotsiaalministri 03.10.2019. a määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ § 3
lõike 1 kohaselt supluskoha asutamiseks ja kasutamiseks peab selle omanik või valdaja vähemalt
kaks kuud enne suplushooaja algust esitama Terviseametile kirjaliku taotluse, kus on esitatud
sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud suplusvee kvaliteedi näitajate tulemused ning lühikirjeldus
sama paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud supluskoha rajamist takistavatest asjaoludest nende
olemasolu korral koos nende kõrvaldamiseks võetavate meetmete kirjeldusega.
Kuna tegemist ei ole ametliku supluskohaga, ei ole vald veekvaliteedi analüüse teostanud.
6. Millised on veekogu omadused, kas reostuse tõttu on muutunud selle seisundiklass?
Vana-Koiola järvele pole seisundiklassi kinnitatud. Vastavalt veeseaduse § 61 lõikele 3
pinnaveekogumite seisundiklasside ja territoriaalmere keemilise seisundi klassi määramist
korraldab Keskkonnaministeerium.
7. Kuidas mõjutab reostus veekogus suplemist? Kas suplemine on ohutu? Palun põhjendage oma
seisukohta.
Vana-Koiola järv on praktiliselt umbjärv. Kuna veekogu ei ole avatud ametliku supluskohana,
siis suplejatel lasub enda vastutus supluskoha valiku osas.
8. Kas kohalikke elanikke on piisavalt teavitatud järve seisundist ning seda mõjutavatest
asjaoludest? Kuidas teavitamine on toimunud?
Kuna Vana-Koiola järv ei ole valla omandis, seal puudub ametlik supluskoht ja järve seisundit
pole viimastel aastatel teadaolevalt ka uuritud, ei ole kohalikke elanikke järve seisundist valla
poolt teavitatud. Küll aga toimus 25.mail vallavanema kohtumine kogukonna esindajatega, kus
lepiti kokku, et regulaarselt järve muda- ja veeproovide võtmine ning järve seisundi hindamine
juba lähiajal on hädavajalik. Kuivõrd järv pole aga valla omandis, soovitakse proovide võtmisel
ja seisundi hindamisel ka Keskkonnaameti toetust ja abi.
9. Kas veekogu (eriti suplemiseks kasutatava osa) mikrobioloogilist olukorda on analüüsitud?
Kui on, siis palun edastage vastav teave. Kui ei ole, siis selgitage, miks seda pole seni vajalikuks
peetud.
Vallavalitsusele teadaolevalt ning kontakteerudes Keskkonnaametiga, on Terviseameti poolt
09.06.2021. a võetud proovid mikrobioloogiliste näitajate osas korras. Kuna vald ei ole analüüse
tellinud, siis viidatud analüüsiakti vallal ei ole, ilmselt saab akti väljastada Terviseamet.
-2-
10. Palun selgitage, mis võiks põhjendada hooldekodu veekasutuse aastaaruannetes esitatava
teabe suhteliselt suurt varieeruvust? 2020 aruandest nähtub, et BHT7 on olnud kuni 9 mg/l, kuid
2019 isegi kuni 41 mg/l. Keskkonnaloa järgi võib BHT7 olla kuni 40 mg/l. Samamoodi on
suhteliselt suur vahe KHT ja heljumi osas (mõlema näitajad jäid küll loaga lubatud piiridesse).
Aastal 2020 teostati Laheda Sotsiaalkeskuse biopuhasti parendustöid. Biopuhasti ei töötanud
korrektselt, reostuskoormus oli ebaühtlane ning puhastis olevad bakterid surid. Ühtlasi pärssisid
puhasti tööd takistused nagu mähkmed, wc-paber jne. Parendustööde käigus paigaldati suur
ühtlustusmahuti, mis ühtlustab reovee voolu biopuhastisse, et aktiivmuda oleks elujõuline ning
toimiks sihipäraselt. Ühtlustusmahuti ette on paigaldatud purustitega pumpla, mis likvideerib
võimalikke ummistusi. Võetud proovidest on näha, et parendustööd puhastis on kandnud vilja
ning heitvesi vastab nõuetele. Puhasti tööd jälgitakse igapäevaselt, hooldustöid teostatakse
regulaarselt ning proove võetakse vastavalt veeloale.
11. Kas on tavapärane, et väikest järve kasutatakse heitvee suublana?
Veeluba väljastatakse Keskkonnaameti poolt ning tingimused on loas määratud, ühtlasi ka
suubla. Tavapäraselt ei kasutata väikest järve heitvee suublana.
12. Kas heitvee järve suunamisele on väiksema keskkonnamõjuga alternatiiv ning kas seda
keskkonnaluba andes kaaluti? Palun selgitage.
Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile loataotluse, mille menetluse käigus kaaluti erinevaid
alternatiive. Luba on väljastatud antud hetkel olevale ja toimivale süsteemile.
13. Mida Keskkonnaamet ja kohalik omavalitsus on teinud, et Vana-Koiola järve seisund
paraneks? Millised tegevused on selleks edaspidi vajalikud?
Kohalik omavalitsus omab veeluba, mille tingimusi täietakse ning esitatakse deklaratsioone ja
aastaaruandeid. Ühtlasi on kohalik omavalitsus parendanud puhasti tööd, tagatud on puhasti
korrektne hooldus ning igapäevane kontroll.
Vallavanema kohtumisel kohaliku kogukonna esindajatega lepiti kokku, et Põlva Vallavalitsus
planeerib varasema reostuse mõõtmist, et fikseerida muda keemiline koostis, ulatus ja paksus.
Saadud analüüside tulemuste põhjal on võimalik kavandada edasisi töid.
Ühtlasi on kohalikul omavalitsusel kavas koostöös Keskkonnametiga Vana-Koiola järve äärsete
katastriüksuste kohtkäitlussüsteemide kontroll vastavalt veeseaduse alusel kehtestatud Põlva
Vallavalitsuse 22.04.2020. a määrusele nr 2-2/6 „Põlva valla reovee kohtkäitluse ja äraveo
eeskiri“. Paikvaatluse eesmärk on kaardistada Vana-Koiola järveäärsete hoonestatud
katastriüksuste kohtkäitlussüsteemid.
14. Mis tulemusele jõuti väärteomenetluses nr 940015000761?
Väärteomenetlus lõpetati väärteomenetluse seadustiku § 29 lõike 1 punkti 1 alusel toonase
Keskkonnainspektsiooni poolt.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Georg Pelisaar
vallavanem
Reelika Raig
799 9486,
[email protected]
-3-