dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Timbeco Ehitus OÜ_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 21. juuni 2021
Seotud ettevõtted
Timbeco Ehitus OÜ (adressaat)
Viit
14-6/211156/2104166
Registreeritud
21. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Timbeco Ehitus OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-6 Menetlusse võtmata avaldus (toimub vaidemenetlus või muu mittekohustuslik kohtueelne menetlus)
Toimik
14-6/211156
Vastutaja
Ago Pelisaar (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎14-62111562104166 21.06.2021 Väljaminev kiri.bdoc248 KB

Sisu (failidest)

Ivar Mardim Teie 25.05.2021 Timbeco Ehitus OÜ [email protected] Meie 21.06.2021 nr 14-6/211156/2104166 Austatud Ivar Mardim Palusite õiguskantsleril anda hinnang sellele, kas projekteerimisel peab arvestama Päästeameti nõudega, mis käsitleb hoone fassaadi tuleohutust kui autode parkimine on kavandatud hoonele lähemale kui 4 meetrit. Õiguskantsler ei ole pädev hindama kas ja milliseid ehitustehnilisi lahendusi tuleks tuleohutuse nõuete järgimisel ehitiste projekteerimisel kasutada ja milliseid nõudeid tuleb selleks järgida. Selline pädevus on Päästeametil, kel on seadusjärgne ülesanne ehitusloa menetluses kontrollida kooskõlastajana kuidas on ehitusprojektis arvestatud tuleohutusnõuetega. Saame üksnes hinnata kas ja kuidas on Päästeamet oma nõuet põhjendanud ehk ega pole põhjendused puudulikud ega lähtu ilmselgelt asjakohatutest kaalutlustest. Sellist probleemi, millele peaksime Teie avalduse põhjal Päästeameti tähelepanu juhtima, ei nähtu. Päästeameti esindaja on täitnud selgitamiskohustust ja oma nõuet põhjendanud. Avaldusega edastatud kirjavahetusest selguvad Päästeameti esindaja põhjendused. Neis põhjendustes on tuginetud standardile EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja siseministri 02.09.2010 määrusele nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“. Standardis on käsitletud mootorsõidukite parkimist hoone fassaadile lähemal kui 4 meetrit. Viidatud määrusest on see üksnes kaudselt tuletatav: § 3 lg 2 käsitleb põlevmaterjali ladustamist hoonest ohutus kauguses ja seab vaikimis reegliks, et kui ohutu kaugus pole tõendatud usaldusväärsel viisil, siis tuleb lugeda ohutuks kauguseks 4 meetrit; § 3 lg 3 käsitleb mootorsõidukite parkimist ehitise läheduses, määratlemata seejuures ohutut kaugust. Mootorsõiduk ei ole põlevmaterjal selle määruse ega tuleohutuse seaduse tähenduses, kuigi sisaldab põlevmaterjali. Ükski neist dokumentidest ei keela mootorsõidukite parkimist kavandada hoone fassaadile lähemale kui 4 meetrit, kuid siiski saab neist järeldada, et sel juhul tuleb rakendada muid abinõusid riskide maandamiseks. Kuigi standardi järgimine on vabatahtlik, ei tähenda see et standardis kirjeldatud lahendusi ei tuleks järgida (RKKK 17.03.2010, 3-1-1-7-10, p 7.2). On asjakohane, et hoone projekteerimisel arvestataks muu hulgas ka mootorsõidukist ja selle paiknemise asukohast tuleohutusele ja evakuatsioonile tulenevaid riske ning nähakse ette abinõusid nende riskide vähendamiseks. Standardis kajastatakse üldiselt aktsepteeritud ohutustaset ja selle saavutamiseks sobilikke lahendusi. Standardile võib tugineda hea ehitustava sisustamisel. Head ehitustava tuleb järgida (ehitusseadustik § 7). See ei tähenda, et keelatud on muud, standardis käsitlemata lahendused – siis aga tuleb teist lahendust rakendada soovival isikul tõendada lahenduse sobivust. Avaldusele lisatud 2 kirjavahetusest nähtub, et Päästeameti esindaja on selgitanud võimalust lahendada autode parkimine hoone seina ääres lähemal kui 4 meetrit kui kasutate analüütilist tõendamist, nagu on ette nähtud siseministri 30.03.2017 määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Päästeameti esindaja selgitustest leiab vastuse ka küsimusele, miks ei nõuta samade nõuete järgimist eramute puhul. Neist selgitusest ei saa järeldada, et samu nõudeid ei tule järgida ka eramute puhul. Projekteerimisel tuleb järgida nii heast ehitustavast tulenevaid kui ka õigusaktide nõudeid olenemata sellest, kas mõni haldusorgan oma järelevalve või ennetava tegevusega nende järgimist nõuab. Eramute puhul teistsuguse rakenduspraktika põhjus on ressursside piiratusest tulenev vajadus tegutseda võimalikult otstarbekalt. On ootuspärane, et tehakse valikuid ja pööratakse enim tähelepanu sinna, kus riskide realiseerumisel oleks kahju kõige suurem. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Lopman ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Ago Pelisaar 693 8407 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel