Heljo Pikhof Teie 10.06.2021 nr
Riigikogu
[email protected] Meie 21.06.2021 nr 10-2/211126/2104165
Investeerimisriskiga pensionileping
Austatud Heljo Pikhof
Pöördusite õiguskantsleri poole kohustusliku kogumispensioni väljamaksete asjus. Kirjutasite, et
kui inimene on jõudnud pensioniikka ja sõlminud pensionilepingu, siis selle alusel tehtavate
väljamaksete suurus aja jooksul ei muutu. II samba pension ei ole kaitstud inflatsiooni mõju eest.
Investeerimisriskiga pensionilepinguid, mis võimaldaksid pensionilepingusse paigutatud vara
investeerimise kaudu kasvatada ja pensionimakseid suurendada, ei ole paraku võimalik sõlmida.
Küsisite, mida saaks olukorra parandamiseks ette võtta.
Tänan olulise küsimuse eest. Inimestel, kes soovivad pensioni saamise ajal raha edasi investeerida,
on täna võimalik valida fondipension. Kindlustusandjad praegu investeerimisriskiga
pensionilepinguid ei paku, sest nõudlust pensionilepingute järele praktiliselt ei ole.
Põhiseaduslikkuse järelevalve ega hea halduse tava järgimise kontrolli raames ei saa paraku
probleemi lahendada. Teile vastuse koostamisel selgus järgmine, ehk on see abiks lahenduste
leidmisel Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu koostöös.
II samba regulaarseid väljamakseid tehakse kas fondipensionina või kindlustuspensionina.
Kirjeldatud juhul, kui on kokku lepitud pensionisummas, mis ei ole kümne aasta jooksul
muutunud, on ilmselt tegemist kindlustusandjaga sõlmitud pensionilepingu alusel makstava
pensioniga. Selline pensionisumma sisaldab ka kokku lepitud garanteeritud intressi, summast on
maha arvatud kindlustusandja haldustasud. Kui ei ole kokku lepitud, et pension aja jooksul
protsendi võrra suureneb, siis pensioni suurus aastate jooksul ei muutu. Kasvava protsendiga
pensionilepinguid ei ole Rahandusministeeriumi teabe järgi inimesed soovinud sõlmida. Sellisel
juhul oleksid väljamaksed alguses väiksemad, sest väljamaksete aluseks on ikka sama suur hulk
raha.
Investeerimisriskiga pensionilepingute pakkumise võimalus sätestati 19.06.2017 vastu võetud
kogumispensioni seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seadusega, mis jõustus
01.01.2018. Investeerimisriskiga pensionilepingu puhul ei ole kindlustusvõtjale garanteeritud
pensionimaksed vähemalt suuruses, mis vastab nullprotsendise garanteeritud intressimääraga
arvutatud pensionimaksetele, ning lepingu alusvaraga seotud investeerimisriski kannab
kindlustusvõtja (KoPS § 461). See tähendab, et kindlustusvõtja pensionimakse võib võetud
investeerimisriski tõttu suureneda, aga ka väheneda.
Investeerimisriskiga pensionilepingu sõlmimise võimalust ei ole kindlustusandjad seni tõesti
pakkunud. Sellise lahenduse väljatöötamist ja pakkumist takistav asjaolu võis olla ebakindlus, et
2
väljamaksete süsteemi lähiajal muudetakse ning uue teenuse vastu ei teki piisavalt huvi. Ka aastail
2017 ja 2018 arutati ja vaieldi selle üle, kas inimesel peaks pensioniikka jõudes olema suurem
vabadus otsustada, kuidas ta kogutud raha välja võtab.
Pärast kohustusliku kogumispensioni reformi on inimestel avaramad võimalused pensioniraha
kasutamise üle otsustada. Pärast reformi on pensionilepingute sõlmimise vastu äärmiselt vähe huvi
tuntud. Eluaegset pensioni II sambast sisuliselt enam ei valita. Rahandusministeeriumi andmetel
on 2021. aasta algusest alates sõlmitud ainult 85 pensionilepingut (sh on nii tähtajalised kui ka
eluaegsed pensionilepingud), s.o 0,3% kõigist pensioni väljamaksetest. Fondipensioni on valinud
350 inimest, s.o 1,3% väljamaksetest. Üle 98% pensionile minejatest on võtnud raha välja
ühekordse maksena (kõik eeltoodud andmed on käesoleva aasta 3. juuni seisuga).
Küsimusele, kas mõni kindlustusandja hakkab edaspidi pakkuma ka investeerimisriskiga
pensionilepingu sõlmimise võimalust, kindlat vastust ei ole. Arvestades et inimeste huvi
eluaegsete pensionilepingute vastu on väike, ei ole see praegu eriti tõenäoline. Seda eriti olukorras,
kus II samba kindlustusandjatest jääb pensionireformi järel peatselt alles üks kindlustusandja
(Compensa Life Vienna Insurance Group SE). Enne kohustusliku kogumispensioni reformi
pakkus II samba pensionilepinguid kolm kindlustusandjat. Kohustusliku kogumispensioni
reformiga anti inimestele võimalus pensionilepingud üles öelda ning seejärel oli ka
kindlustusandjatel võimalik teenuse pakkumisest loobuda. Kolmest kindlustusandjast kaks on
loobunud kohustusliku kogumispensioni lepingute teenuse osutamisest ja annavad alles jäänud
lepingute teenindamise üle riigile.
Kui inimene soovib pikaajalist pensioni ning seejuures endiselt investeerida ja investeeringutelt
saadava tulu arvel pensioni suurendada, võib tema jaoks olla investeerimisriskiga pensionilepingu
asemel lahenduseks fondipension. Sellisel juhul jääb raha endiselt pensionifondi, kus see teenib
tootlust edasi ja kokkulepitud pensionimakse tehakse osakute arvel, mis vahetatakse enne
konkreetset väljamakset. Saadava pensionisumma suurus sõltub vahetamise ajal kehtinud osakute
väärtusest ja jääb investeerimisriskidele avatuks.
Pensionimakse, samuti fondis oleva pensionivara suurus muutub olenevalt osakute väärtusest ning
inimene kannab investeerimisriski, teisalt on see tootluse teenimise eeldus. Tulumaks on sõltuvalt
väljamaksete perioodist kas 0% või 10%. Fondipension ei ole eluaegne, vaid sõltub perioodist,
mille jooksul pensioni maksmises on kokku lepitud. Üleelamisriski sellega ei kindlustata, sest
osakud jaotatakse kindla perioodi peale ning kui inimene elab kokkulepitud perioodist kauem,
fondipensioni enam ei maksta.
Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium kavandavad pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse
analüüsi, mis hõlmaks ka II sammast, sh eeldatavalt ka väljamaksete lahendusi. Analüüs peaks
valmima 2023. aastal.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kristi Lahesoo 693 8409
[email protected]