dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Riigikogu sotsiaalkomisjon_järelepärimine

Õiguskantsleri Kantselei · 17. juuni 2021
Viit
6-1/210858/2104114
Registreeritud
17. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu Kantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik
6-1/210858
Vastutaja
Anneli Kivitoa (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎6-12108582104114 17.06.2021 Väljaminev kiri.bdoc331 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu Kantselei Teie nr [email protected] Meie 17.06.2021 nr 6-1/210858/2104114 Saatekirja nõue androloogi vastuvõtule saamiseks Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees Õiguskantslerilt on mitmel korral küsitud, miks nõutakse meestelt androloogi vastuvõtule saamiseks saatekirja, samas kui naised võivad günekoloogi poole pöörduda saatekirjata. Leian, et meestearsti vastuvõtuks ette nähtud saatekirja nõude vajalikkus võiks väärida Riigikogu sotsiaalkomisjonis avatud ja laiapõhjalist arutelu, kuna see küsimus on üles kerkinud ikka ja jälle. Saatekirja nõude kohta on kujundanud arvamuse ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 70 lõige 2 näeb ette, et üldarstiabi või eriarstiabi osutaja saatekirjata ei võta Eesti Haigekassa üldjuhul tervishoiuteenuse eest tasumise kohustust üle. Saatekirja eriarsti juurde pääsemiseks nõutakse tavaliselt seetõttu, et see aitab tagada tervishoiuressursside tõhusa kasutamise. Eesti ravikindlustussüsteem on üles ehitatud nii, et harilikult hindab patsiendi vajadust eriarstiabi järele esmalt perearst. Kui vaja, on võimalik perearstil ravi üle otsustamiseks või suunamisvajaduse täpsustamiseks teatud erialadel (sh günekoloogia ja androloogia) saada e-konsultatsiooni. E-konsultatsioon võimaldab omakorda eriarsti vastuvõtule pääsemise ooteaegu diferentseerida, olenevalt sellest, milline on patsiendi terviseseisund ja kui kiiresti ta abi vajab. Tervishoiusüsteemi rahastamise analüüsis (lk 48) on muuhulgas välja toodud, et saatekirja nõude puudumist võib mõnel juhul seostada pikema ravijärjekorraga. Neil kaalutlustel saab saatekirja nõuet pidada tervishoiuteenuste kättesaadavuse huvides üldjuhul mõistlikuks. Mõne tervishoiuteenuse puhul peetakse siiski oluliseks saatekirja mitte nõuda. Erandina maksab Eesti Haigekassa saatekirjata osutatavate teenuste eest siis, kui eriarstiabi antakse trauma, tuberkuloosi, silmahaiguse, naha- või suguhaiguse korral või kui osutatakse günekoloogilist või psühhiaatrilist abi või kui eriarstiabi osutaja jätab patsiendi tema terviseseisundi tõttu eriarsti jälgimisele või ravile (RaKS § 70 lg 3). Oluline on mõista, mis kaalutlustel on neil juhtudel saatekirja nõudest loobutud (RaKS § 70 lg 3) ning kas mehe reproduktiivtervist puudutav ravi on sarnase iseloomuga teenus, mille puhul oleks kohane saatekirja nõudest loobuda. 2 Selleks, et mees jõuaks meestearsti vastuvõtule, peab tema tervisehäda hindama esmalt perearst. Intiimse murega abi saamiseks vähemalt kahe arsti vastuvõtul käimise nõue võib kujutada endast ebavajalikku barjääri, mille tõttu võib inimene arsti juurde pöördumist edasi lükata, sellest loobuda või otsustada tasulise teenuse kasuks, kui sissetulek lubab. Seetõttu oleks oluline hinnata, kas võib näiteks esineda sarnaseid kaalutlusi saatekirja nõudest loobumiseks nagu naha- või suguhaiguse korral või siis, kui osutatakse psühhiaatrilist või günekoloogilist abi (selles osas, mis ei hõlma rasedusega seotud teenuseid). Günekoloogiat võib pidada androloogiaga sarnaseks distsipliiniks.1 Teatud ulatuses on seksuaaltervisega seotud tervishoiuteenused tagatud kõigile kuni 26-aastastele (kaasa arvatud) noorte nõustamiskeskuste kaudu, kus teenust osutatakse saatekirjata. Tegu on haiguste ennetusprojektiga ning selle raames võib osutada üksnes teatud teenuseid. 2 Pole selge, miks on teenus piiritletud just 26 eluaastaga. Sellele viitasid oma selgitustes õiguskantsleri nõunikule nii Eesti Uroloogide Liit kui ka Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK) meestekliinik. TÜK meestekliinik on selgitanud õiguskantsleri nõunikule, et arsti põhiõppe ja perearsti residentuuri ajal saavad arstid kokku umbes kuus kuud naiste soospetsiifilise tervisega seotud õpet. Meeste soospetsiifilisele tervisele pole kummaski koolitusprogrammis seni kohta leitud. Seda tühimikku täidavad täienduskoolitused, kuid neis osaleb vaid osa perearstidest. Samas märkis TÜK meestekliinik, et seni on androloogia eristamisel oldud pigem ettevaatlikud, kuna androloogi erioskustega arste on vähe. See olukord on muutumas: praegu on Eestis androloogia-uroloogia residentuuri täies mahus lõpetanud või sel aastal lõpetamas kaheksa arsti. Palun selgitage, kas androloogi vastuvõtule saamiseks võiks saatekirja nõudest täiesti loobuda. Kas oleks põhjust kaaluda saatekirja nõudest loobumist kitsamalt, näiteks viljatusravi puudutavate murede puhul või muudel konkreetsetel juhtudel või on saatekirja nõue jätkuvalt vajalik meede, millega vähendada androloogi poole pöörduvate inimeste arvu? Palun sotsiaalkomisjoni vastust võimalusel 2021. aasta septembrikuu lõpuks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Anneli Kivitoa 693 8417 [email protected] 1 Andrology for the Clinician. Andrology: Definition, Clinical Issues and Prevalence, W. B. Schill, F. Comhaire, T. B. Hargreave. 2 Vaata lähemalt ravi rahastamise lepingu tüüptingimused, lisa 8, p 2.
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel