dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Erakond EESTI 200_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 15. juuni 2021
Viit
6-1/211128/2104066
Registreeritud
15. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Erakond EESTI 200
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik
6-1/211128
Vastutaja
Liina Lust-Vedder (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎6-12111282104066 15.06.2021 Väljaminev kiri.bdoc328 KB

Sisu (failidest)

Marek Reinaas Teie 13.05.2021 nr Erakond EESTI 200 [email protected] Meie 15.06.2021 nr 6-1/211128/2104066 Korduvalt süüdimõistetud juriidiliste isikute sundlõpetamisest Austatud hr Reinaas Palusite õiguskantsleri seisukohta küsimuses, kas Eesti karistusõigust peaks täiendama sätetega juriidiliste isikute sundlõpetamiseks seoses korduva süüdimõistmisega ning pöördusite ettepanekuga kaaluda Riigikohtule taotluse esitamist Eesti Keskerakonna sundlõpetamiseks. Õiguskantsler ei saa põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) kohaselt esitada taotlust erakonna lõpetamiseks. Teie viitasite sättele, mis võimaldab õiguskantsleril esitada taotluse õigustloova akti põhiseaduslikkuse järelevalveks. PSJKS § 32 lg 1 kohaselt saab ainult Vabariigi Valitsus esitada Riigikohtule taotluse lõpetada Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele suunatud tegevuse või eesmärkidega erakonna tegevus. PSJKS § 33 lg 2 kohaselt on õiguskantsleril sellisel juhul võimalus osaleda arvamuse andjana. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 48 lg 3 sätestab tõepoolest, et keelatud on ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega. Selles sisaldub kaks alust: “suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele” ja “on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega”. Esimese aluse osas sätestavadki karistusseadustiku (KarS) § 231 lõiked 1 ja 2 (omavahelises koostoimes) juriidilise isiku suhtes karistusnormi, mille kohaselt karistatakse rahalise karistusega tegevuse eest, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või muul viisil Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele (lg 3 kohaselt võib kohus sel juhul kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS §-s 832 sätestatule). Teine alus sõnastuses “on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega” ei anna paraku alust nõuda Riigikogult ühingu lõpetamise põhjusena veel mingil kindlal muul viisil tegutsemise (või tegevusetuse) karistatavaks muutmist. Riigikogul on selles osas (nagu karistusnormide sätestamisel ka üldiselt) lai otsustusvabadus (vt ka RKKKo 24.09.2009, 3-1-1-67-09, p 13.6). Kui muu sisuga karistusnormi kehtestamise nõuet ei tulene PS § 48 lg 3 sellisest sõnastusest, siis ei saa nõuet tuletada ka erakonnaseaduse (EKS) § 4 lg 1 samasugusest sõnastusest. Kuna Riigikogul on PS § 48 lg 3 teise aluse sisustamisel juba muude karistusnormide kujundamisel lai otsustusvabadus, siis on Riigikogul lai otsustusvabadus ka küsimuses, kas ja millises korras muude karistusnormide 2 rikkumine ühingu lõpetamise tingib – ainsa nõudena kehtestab PS § 48 lg 4, et lõpetamise üle otsustamine tuleb anda kohtu pädevusse. Erakonna tegevuse lõpetamist tingivate normide kehtestamisel on pealegi oht, et parajasti võimul olijad kasutavad vastavate normide loomist poliitilise hoovana konkureerivate erakondade lõpetamiseks (sel põhjusel on erakonnad teiste ühingutega võrreldes üsna erilises olukorras – seda tuleb arvestada võrdse kohtlemise analüüsil). Seda ohtu ilmestab näiteks Saksamaa lahendus. Ajaloolise kogemuse pinnalt jõuti seal selleni, et muidu karistatava tegevusega seoses saabki poliitilise partei sundlõpetamine olla võimalik ainult siis (järgnevalt põhiseaduse art 21 lg sõnastuses), kui partei eesmärgid või selle järgijate tegevus on suunatud vaba demokraatliku põhikorra kahjustamisele või kõrvaldamisele või ohustavad Saksamaa Liitvabariigi püsimist (sama artikli lg 4 kohaselt otsustab selle üle Saksamaa Liitvabariigi Konstitutsioonikohus). Sellega seoses näeb Saksamaa karistusseadustiku § 129 lg 1 küll üldiselt ette karistamise kuritegude (mille puhul on võimalik mõista vähemalt 2-aastane vangistus) toimepanemisele suunatud ühingu rajamise või selle liikmeks oleku eest, kuid sätestab sama paragrahvi lg 3 punktis 1, et lõikes 1 ettenähtud karistusnormi ei kohaldata poliitilise partei puhul, kui konstitutsioonikohus ei ole parteid põhiseadusvastaseks tunnistanud. Ühingute sundlõpetamine (sh KarS § 231 lõigete 1 ja 2 rikkumisel) on viidud väljapoole süüdimõistmise ja karistamisega seotud menetlust – erakonna puhul toimub selle üle otsustamine PSJKS § 32 lg 1 tingimustele vastaval juhul Riigikohtus ning ülejäänud juhtudel ja ülejäänud ühingute puhul on sundlõpetamine võimalik tsiviilkohtumenetluse korras hagita menetluses seadustes sätestatud tingimustel (vt mittetulundusühingute seaduse § 40 lg 1 p 3, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ehk TsÜS § 40 lg 1 p 1 ja lg 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 6 omavahelises koostoimes; erakondade puhul on asjakohane veel ka EKS § 12 lg 1). Põhiseadus aga ei nõuagi, et need otsused (karistamine ja sundlõpetamine) peaks tingimata olema tehtud ühes menetluses. Sealjuures on TsÜS § 40 lg 1 p 1 kohaselt võimalik juriidiline isik lõpetada kohtumäärusega (kusjuures lg 3 kohaselt ka kohtu omal algatusel alustatud menetluses), kui juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega. Loodan, et esitatud selgitustest on abi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Liina Lust-Vedder 693 8429 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel