Ülle Madise Teie 26.05.2021 nr 7-4/210389/2103596
õiguskantsler
Õiguskantsleri Kantselei Meie 11.06.2021 nr 1-15/21/11873-2
[email protected]
Hea halduse tava järgimisest veeloa taotluse
menetluses
Austatud Ülle Madise
Pöördusite Keskkonnaameti poole hea halduse tava järgmise küsimuses Wooluvabrik OÜ
(edaspidi ka arendaja) vee erikasutuse keskkonnaloa ehk veeloa taotluse menetluses1. Tõite
oma kirjas välja mitmeid märkusi, mille alusel olete jõudnud hinnanguni, et veeloa taotluse
menetluses ei ole Keskkonnaamet oma tegevust selgitanud piisavalt ja järginud korrektselt hea
halduse tava. Samuti soovisite teada, et kuidas kavatseb Keskkonnaamet Teie kirjas toodud
soovitusi täita.
Keskkonnaamet on Teie kirjaga tutvunud ning märgib, et kavatseb kirjas toodud soovitusi
arvestada ning nende alusel Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamise
(edaspidi KMH) menetluse lõpetamise kirja täiendada. Siiski peab Keskkonnaamet vajalikuks
kogu veeloa ja selle KMH menetluse asjaolusid selgitada, sest Teie kirjast nähtub, et
õiguskantslerile pole esitatud piisavat ja päris korrektset informatsiooni.
Keskkonnaameti selgitused Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse ja selle KMH menetluste
osas
1. Oma kirja sissejuhatavas osas tõite välja: „Vaatamata sellele, et haldusmenetluses on
kulunud nüüdseks juba ligi 10 aastat, selleks on kulutatud palju raha ning inimeste energiat,
pole haldusmenetluse osas ka praegu selgust. Keskkonnamõju hindamise tulemuste osas
puudub siiani arendaja ja Keskkonnaameti vahel üksmeel. Hiljuti ilmnes, et Keskkonnaamet
soovib keskkonnamõju hindamise menetluse lõpetada. Teadmata on, kuidas läheb menetlus
edasi ning mida see menetluse eri osapoolte huvide jaoks tähendab. Ehkki Vabariigi
Valitsuse seaduse § 49 lg 2 lubab mitut valitsemisala puudutavaid keerulisi küsimusi
lahendada ka Vabariigi Valitsuses, siis pole seni seda võimalust tegelikult kasutatud. Selline
olukord ei ole hea halduse tavaga kooskõlas.“
Keskkonnaamet selgitab, et veeloa taotluse menetluse algatamisest on tõesti ligi 10 aastat
möödas ja KMH menetlus on kestnud 6 aastat. Samas toome välja, et KMH algatamisel
peatus veeloa taotluse menetlus ning see saab jätkuda alles siis, kui KMH menetlus on läbi
saanud. Samuti juhime tähelepanu, et Wooluvabrik OÜ sai menetlusosaliseks 2017. aasta
1
Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) 26.05.2021 nr 1-15/21/11873
all.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
lõpus, kui võõrandas aktsiaseltsile Eesti Energia kuuluva Linnamäe hüdroelektrijaama
veeloaga seotud hoonestusõiguse. Hoonestusõiguse võõrandamisel oli Wooluvabrik OÜ
teadlik kõigist Linnamäe paisu ja hüdroelektrijaamaga kaasnevatest piirangustest,
kohustustest ja käimasolevatest menetlustest. Neid asjaolusid on oluline arvestada rääkides
veeloa taotluse ja selle KMH menetluse käigust ja kuludest.
Menetluseks kulunud pika aja põhjused on erinevad ja mitmed neist ei ole sõltunud
Keskkonnaametist. Ühe näitena võib tuua, et Wooluvabrik OÜ ei ole suutnud viimase kolme
aasta jooksul esitada nõuetekohast ja puudusteta KMH aruannet, mida Keskkonnaametil
oleks olnud võimalik heaks kiita. Siinkohal märgime, et oleme Wooluvabrik OÜ-le
selgitanud korduvalt ja põhjalikult, mida, miks ja mis ajaks tuleb aruandes parandada ja
täiendada. Palutud täiendused on Wooluvabrik OÜ poolt tänaseni esitamata ning seetõttu
pole KMH aruannet olnud võimalik heaks kiita. Arvestades eeltoodud asjaolusid ning
tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi (edaspidi RKHKo) 28.01.2021 otsusele haldusasjas
nr 3-17-1739 (edaspidi ka RKHKo otsus nr 3-17-1739) on Keskkonnaameti eesmärk veeloa
menetlemise protsessiga edasi minna, kuid kahetsusväärselt vaidleb arendaja vastu KMH
menetluse lõpetamisele. Seetõttu on veeloa taotluse menetlus jätkuvalt peatunud ning
Keskkonnaamet ei saa teha otsust veeloa andmise või andmata jätmise kohta, mida on
selgitatud 31.03.2021 arendajale saadetud KMH menetluse lõpetamise kirja eelnõus2 ja
24.05.2021 saadetud KMH aruande heakskiitmata jätmise ja KMH menetluse lõpetamise
kirja eelnõus3.
Samuti soovime rõhutada, et Keskkonnaamet on õigusaktidest tulenevatest kõigist
tähtaegadest kinni pidanud. Kui KMH aruande menetluses ongi vastamistähtaegu
pikendatud, siis on seda tehtud esimesel juhul Keskkonnaministeeriumi ja Jõelähtme
Vallavalitsuse taotlusest tulenevalt4, teisel juhul Vabariigi Valitsuse poole pöördumise
vajaduse tõttu5 ja kolmandal juhul Keskkonnaministeeriumi soovil KMH menetluses
üleskerkinud õiguslike küsimuste osas ekspertarvamus võtmise pärast6.
Vastab tõele, et KMH tulemuste osas puudub Keskkonnaameti ja arendaja vahel üksmeel.
Siiski pole korrektne info, et teadmata on, kuidas menetlus edasi läheb ja mida see eri
osapoolte huvide jaoks tähendab. Neid asjaolusid on Keskkonnaamet arendajale selgitanud
25.03.2021 toimunud Skype koosolekul7, 31.03.2021 eelnõus ja 24.05.2021 eelnõus.
Samuti on ebakorrektne väide, et menetluse käigus ei ole kasutatud Vabariigi Valitsuse
seaduse § 49 lg 2 kohast võimalust. Vabariigi Valitsus on veeloa taotluse ja selle KMH
teemat arutanud kahel korral (10.10.2019 ja 06.02.2020). Vastav info on välja toodud ka
31.03.2021 ja 24.05.2021 eelnõudes (p-des 1.22 ja 1.24).
2. Kirja p-s 3 toote välja: „HMS § 5 näeb ette vormivabaduse ja eesmärgipärasuse
menetlustoimingu vormi ja haldusmenetluse üksikasjade suhtes. Vormivabadus ei tähenda
siiski seda, et haldusorgan võiks omatahtsi otsustada, milliseid menetlustoiminguid ja
2
Eelnõu “Wooluvabrik OÜ vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja
hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks keskkonnamõju hindamise menetluse lõpetamine” (edaspidi
31.03.2021 eelnõu). Registreeritud DHS-is 31.03.2021 nr 6-3/21/5014-5 all.
3
Eelnõu “Wooluvabrik OÜ vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja
hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmata jätmine ja
keskkonnamõju hindamise menetluse lõpetamine” (edaspidi 24.05.2021 eelnõu). Registreeritud DHS-is
24.05.2021 nr 6-3-/21/5014-8 all.
4
Soovisid pikendada 19.08.2019 otsuse eelnõule „Keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmata jätmine,
keskkonnamõju hindamise menetluse lõpetamine ja vee erikasutusloa andmisest keeldumine” arvamuse
avaldamise tähtaega, mistõttu tuli pikendada ka KMH aruande heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta
tehtava otsuse tähtaega kuni 23.09.2019. Registreeritud DHS-is 02.09.2019 nr 6-3/19/9100-7 all.
5
Registreeritud DHS-is 23.09.2019 nr 6-3/19/9100-9 all.
6
Registreeritud DHS-is 14.08.2020 nr 6-3/20/4052-8 all.
7
Koosoleku protokoll koos helisalvestisega on registreeritud DHS-is 29.03.2021 nr 6-12/21/3 all.
2 (6)
kuidas teha. Kui menetlustoimingud on puutumuses isiku õigustega, siis tuleb haldusorganil
lähtuda seaduses sätestatust. Vastasel korral muutuks isik menetluse subjektist menetluse
objektiks.
Järelikult, kui Keskkonnaamet peab vajalikuks ja võimalikuks tagantjärele hindamist, siis
tuleb eelnõus selgitada:
a) millisel õiguslikul alusel antud hindamine isiku taotluse menetluses tehakse,
b) kuidas see puudutab isiku õigusi ja kohustusi,
c) kas ja kuidas see mõjutab veeloa taotluse menetlust,
d) kuidas konkreetne menetlustoiming tehakse,
e) mida see menetlustoiming endast kujutab. Arvestades proportsionaalsuse ja
eesmärgipärasuse põhimõtteid, peaks selgitus hõlmama ka seda, kas ja kuidas olemasolevat
KMH aruannet edasises menetluses kasutatakse ja kas ja millises ulatuses kavatseb
Keskkonnaamet KMH aruandes juba analüüsitud teemades uusi tõendeid koguda.“
Keskkonnaamet selgitab, et ei ole omatahtsi otsustanud, milliseid menetlustoiminguid ja
kuidas teha. Keskkonnaamet on lähtunud 24.05.2021 eelnõus selle aasta alguses tehtud
kohtuotsusest Hellenurme paisu kohta (RKHKo otsus nr 3-17-1739). Eelnimetatud otsuse
kohaselt peab neile projektidele, mis on alguse saanud enne Natura 2000 võrgustiku ala
loomist, tegema tagantjärele hindamise Keskkonnaamet. RKHKo otsus nr 3-17-1739
muutis ka varasemat tõlgendust Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse KMH algatamise osas,
mistõttu pidi Keskkonnaamet oma menetlusprotsessi selle otsuse valguses üle vaatama ning
muutma. Täpsemad selgitused on toodud ka Keskkonnaameti 24.05.2021 eelnõu p-des
2.3.4-2.3.6.
Arvestades RKHKo otsust nr 3-17-1739, tuleb Linnamäe paisul paisutamist ning
hüdroenergia kasutamist käsitleda jätkuva tegevusena. KeHJS § 29 lg 2 ja loodusdirektiivi8
art 6 lg 3 ei laiene korduvatele lubadele, mida taotletakse samas kohas ja samal viisil
jätkuvaks tegevuseks. Loodusdirektiivi art 6 lg 2 alusel tuleb antud juhul selle sätte
tähenduses vajaliku meetmena läbi viia tagantjärele hindamine, mis peab vastama
loodusdirektiivi artikli 6 lg 3 nõuetele. Loodusdirektiivi art 6 lg 2 ja 3 panevad
tagantjärele hindamise tagamise kohustuse liikmesriigile. Keskkonnaamet peab pädeva
asutusena HMS § 6 järgi ise selgitama välja asjaolud, et hinnata korduva loa taotlemise
menetluses juba alustatud tegevuse vastavust loodusdirektiivi art 6 lg-le 2. Loataotlejal on
menetluses kaasaaitamiskohustus talle teada olevate asjaolude ja tal olemasolevate tõendite
ulatuses (HMS § 38 lg 3).
Siinkohal rõhutame, et tagantjärele hindamine ei ole võrdsustatav ega samasisuline
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) sätestatud
KMH-ga nagu oli välja toodud Teie kirja p-s 1, kus tsiteerite Wooluvabrik OÜ 20.04.2021
kirjas toodut: „eelnõuga kavandatav olukord (KMH menetluse lõpetamine ilma KMH
aruannet heaks kiitmata ning uue samasisulise menetluse algatamine algusest peale) ei ole
kooskõlas haldusmenetluse üldiste põhimõtetega ega eesmärgipärane, samuti
menetlusosaliste ressursside mõistliku ja kulusäästliku kasutamisega.“ Selgitame, et
KeHJS § 31 lg 2 kohaselt tuvastatakse keskkonnamõju hindamisel kavandatava tegevuse
otsene ja kaudne oluline keskkonnamõju keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi,
välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele,
heaolule ja varale, kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende
omavahelistele seostele, samuti võimaliku suurõnnetuse või katastroofiga kaasnev oluline
keskkonnamõju, ning kirjeldatakse ja hinnatakse neid. Seega on KeHJS kohane KMH palju
laiahaardelisem ning selle menetlus tunduvalt pikem. RKHKo otsusest nr 3-17-1739
8
Euroopa Nõukogu 21.05.1992 direktiiv 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta. Leitav aadressilt: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=celex%3A31992L0043
3 (6)
tulenevalt antud tegevus KeHJS reguleerimise alla ei kuulu. Kuna aga antud jätkuva
tegevusega kaasnevad mõjud Natura 2000 võrgustiku alale, siis tuleb hinnata need mõjud
tagantjärele Natura asjakohase hindamise käigus.
RKHKo otsuse nr 3-17-1739 kohaselt peab Keskkonnaamet ise läbi viima Natura
asjakohase hindamise, et selgitada välja, kas esineb ebasoodne mõju Jägala loodusala
terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele, tuginedes loodusdirektiivi9 artikli 6 lõikest 3
tulenevatele nõuetele ning Euroopa Komisjoni tellimusel valminud juhendi “Natura 2000
alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted” peatükile 4.
Praktilisi nõuandeid antakse loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 kohase hindamise ehk Natura
hindamise läbiviimiseks juhendis „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi
artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“10.
Natura hindamise eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 ala kaitse-
eesmärkidele ja hindamise tulemusel peab olema võimalik järeldada, kas ja kuidas tegevus
ohustab ala terviklikkust või ei ohusta. Hinnatakse tegevuse mõju (kas eraldi või koos teiste
projektide või kavadega) Natura ala terviklikkusele, lähtudes ala struktuurist, funktsioonist
ja kaitse-eesmärkidest. Ebasoodsa mõju olemasolu korral hinnatakse selle mõju vältivaid
või leevendavaid meetmeid. Kui ebasoodsat mõju ei saa vältida ega leevendada, siis ei saa
tegevust lubada või tuleb kaaluda erandi taotlemise põhjendatust.
Kui asjakohase hindamise tulemusena selgub, et ühegi alternatiiviga ei ole välistatud
negatiivne mõju Natura 2000 kaitse-eesmärkidele ja ala(de) terviklikkusele, on võimalik
valida järgmiste variantide vahel: a) loobuda tegevusest täielikult, b) teha muudatusi
tegevuse parameetrites (nt asukohavalikus, mahus või tehnoloogiates) või c) viia läbi Natura
hindamise erandi tegemise menetlus. Seega peab analüüsima ja tõendama tegevuse
vajalikkust, kaaludes selles etapis ka nullvarianti.
Antud juhul tuleb viia läbi Natura hindamise erandi tegemise menetlus, kuna taotleja esitas
11.05.2018 uue taotluse muuhulgas 30.09.2019 kehtinud VeeS § 17 lg 41 (kehtivas VeeS §
174 lg 4) erandi kohaldamiseks. 30.09.2019 kehtinud VeeS § 17 lg 41 (kehtivas VeeS § 174
lg 4) ei sätesta erandit Natura 2000 võrgustiku alade osas. See tähendab, et kui tegemist on
ka Natura 2000 võrgustiku alaga ning esineb vajadus kohaldada 30.09.2019 kehtinud VeeS
§ 17 lg 41 (kehtivas VeeS § 174 lg 4) sätestatud erandit, tuleb selleks täiendavalt läbi viia nn
Natura hindamise eranditegemise menetlus vastavalt loodusdirektiivi art 6 lg 4.
Arendaja poolt esitatud KMH aruannet ei ole edasises Natura asjakohase hindamise
ehk tagantjärele hindamise menetluses võimalik kasutada, kuna KMH aruanne on
puudustega eeskätt Natura hindamise osas (ptk 4). KMH aruande puudused on toodud
24.05.2021 eelnõu p 2.9 alap-des ja neid siinkohal ei korrata. Keskkonnaamet saab arvesse
võtta alal teostatud uuringuid ja inventuure, riiklikku seiret, Natura standardse andmevormi
andmeid, kaitsekorralduskava, asjas koostatud eksperdihinnanguid ja õiguslikke analüüse
jm alusmaterjale, mida Keskkonnaamet on kasutanud ka varasemalt KMH aruandele
hinnangu andmisel ja otsuste tegemisel. Puuduliku KMH aruande kasutamine hindamisel
ei oleks eesmärgipärane. Keskkonnaametile on kasutamiseks kättesaadavad kõik KMH
aruande koostamiseks kasutatud alusmaterjalid.
9
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7); kättesaadav: EUR-Lex - 31992L0043 - EN - EUR-Lex (europa.eu)
10
Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli
6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet; kättesaadav
https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/natura_hindamise_juhend_taiendatud_2020.pdf
4 (6)
3. Kirja p-s 4 on öeldud: “Kui Keskkonnaamet ise ka veel ei tea, kuidas tagantjärele hindamist
kavatseb teha või kuidas see võiks mõjutada keskkonnaloa menetlust, siis tekib üldse
küsimus, kas sellise menetlustoimingu tegemine veeloa taotluse menetluse raames on
õiguspärane ja eesmärgipärane. Haldusorgan võib tegevust puudutavat teavet koguda ka
muus haldustegevuses (nt keskkonnaseire, teaduslik uurimus) ning taotluse saab lahendada
sellest eraldiseisvalt, pidades ka silmas võimalusi väljaantavaid keskkonnalube muuta
(KeÜS § 59 lg 1 p 2; § 62 lg 2 p 1).”
Nagu nähtub käesoleva kirja eelmisest ja ka järgmisest punktist, siis ei ole Keskkonnaamet
nõus väitega nagu valitseks teadmatus, kuidas ja mis alustel tagantjärele hindamist läbi
viiakse. Samuti oleme tagantjärele hindamise vajaduse aluseid ja viisi, mille alusel seda läbi
viiakse, selgitanud 24.05.2021 eelnõu p 2.3 alap-des.
4. Kirja p-s 5 olete välja toonud: “Piisavaks ja hea halduse tava järgivaks ei saa pidada
Keskkonnaameti selgitust õiguskantslerile, mille järgi „Keskkonnaamet on planeerinud
veeloa andmise või sellest keeldumise otsuse teha hiljemalt 31.12.2021.“ Keskkonnaameti
nimetatud menetluse tähtaeg on liiga pikk eriti veel arvestades seda, et puudub ülevaade,
mida tähendab tagantjärele hindamine – milliseid toiminguid selleks tehakse, kui kaua ja
milleks aega vajatakse. Tuleb meeles pidada, et senine haldusmenetlus on kestnud juba
aastaid, mistõttu iga järgnev uus menetlustoiming peab olema eriti hoolikalt põhjendatud,
et kõik menetlusosalised saaks veenduda selle vältimatus vajalikkuses. Samuti peab kõigil
olema ülevaade, kui kaua menetlustoimingud aega võtavad. Järgnevate menetlustoimingute
sisu on hetkel teadmata kõigile teistele peale Keskkonnaameti enda, mistõttu ei ole tagatud
haldusmenetluses läbipaistvus. Taotleja ja ka kõik muud menetlusosalised peavad olema
valmis mistahes üllatusteks. See muudab haldusmenetluses osalemise isiku jaoks
vaieldamatult keerulisemaks, õiguste kaitse oluliselt raskemaks ning ka kulukamaks.”
Keskkonnaameti hinnangul on veeloa andmise osas otsuse tegemise tähtaeg 31.12.2021
piisavalt põhjendatud arvestades tagantjärele hindamise protsessi käigus tehtavaid tegevusi
(Natura hindamine; Natura erandi kohaldumise analüüs; avalikustamine; vajadusel
Vabariigi Valitsuse poole pöördumine erandi rakendamiseks nõusoleku saamiseks; veeloa
andmise või keeldumise otsus, Keskkonnaministeeriumi teavitamine veeloa andmisest, kui
loa andmisel rakendub Natura erand; Euroopa Komisjoni teavitamine vastuvõetud
asendusmeetmetest (Natura erandi rakendumise korral); Wooluvabrik OÜ viib
asendusmeetmed ellu, seire (Natura erandi rakendumise korral)) ning neile kuluvat aega.
Keskkonnaamet kavandab Natura hindamise läbi viia hiljemalt septembriks, et erandi
kohaldumisel esitada septembris taotlus Vabariigi Valitsusele nõusoleku saamiseks ja
teavitada Euroopa Komisjoni võetud asendusmeetmetest.
Toome ka välja, et tähtaeg 31.12.2021 on viimane võimalik tähtaeg, millal otsus veeloa
andmise või andmata jätmise osas tehakse. Kui Keskkonnaametil on otsuse tegemiseks
vajalik info varem olemas, siis saame otsuse teha ka varem. Antud tähtaeg on seotud ka
Wooluvabrik OÜ-le kuuluva hetkel kehtiva veeloa kehtivusajaga, mida Keskkonnaamet
30.12.2020 korraldusega nr DM-112486-5 „Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918
muutmise korraldus“ pikendas, määrates vee erikasutusloa kehtivusajaks kuni uue veeloa
andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.12.2021.
5. Oma kirja p-s 6 märkisite: “Eelnõus refereeritakse ulatuslikult RKHK otsust nr 3-17-1739
sidumata seda lahendatava üksikjuhtumi asjaoludega. Arvestades sellega, et viidatud
kohtuasi pole tehtud poolelioleva haldusmenetluse kohta ega lähtu seetõttu poolelioleva
haldusmenetluse asjaoludest, siis ei ole kohtuotsuse põhjendust mehhaaniliselt ka
ülekantavad. Kohtuotsuses käsitletud juhtumis ja pooleliolevas haldusmenetluses on küll
olulisi sarnasusi, kuid kohtuotsuse järelduse rakendamiseks tuleb haldusorganil asetada
kohtuotsuse järeldused ikkagi konkreetse juhtumi konteksti ning siduda need järeldused
5 (6)
selgelt üksikjuhtumi asjaoludega. Ainult nii on võimalik kõigil menetlusosalistel ühtmoodi
mõista seda, kuidas üks või teine haldusorgani seisukoht on kujunenud, kuidas ja mil määral
see arvestab kohtuotsuses öelduga ning saab ka selgeks, millised küsimused vajavad
lahendamist pooleliolevas haldusmenetluses.”
Keskkonnaamet selgitab, et ei ole RKHKo otsuse nr 3-17-1739 järeldusi mehaaniliselt
Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse ja selle KMH menetlusse üle kandnud, vaid on kohtu
seisukohad konkreetse juhtumi valguses üle vaadanud ja sidunud antud juhtumiga. Vastavad
selgitused on toodud 24.05.2021 eelnõu p 2.3 alap-des.
Lisaks selgitame, et ei ole 24.05.2021 eelnõus rakendanud Riigikohtu otsuse lõppjäreldusi,
mis tuginevad kohtumenetluses esinenud asjaoludel. Keskkonnaamet on kitsalt kasutanud
RKHKo otsuses nr 3-17-1739 (kui ka teistes kohtulahendites) kajastatud tõlgendusi
erinevate normide kohta, mis on ka antud menetluses asjakohased.
Näiteks on Keskkonnaamet 24.05.2021 eelnõu p-s 2.3.4 viidanud RKHKo otsusele nr 3-17-
1739 osas, milles kohus on asunud seisukohale, et KeHJS § 29 lg 2 ning loodusdirektiivi
art 6 lg 3 ei laiene korduvatele lubadele, mida taotletakse samas kohas ja samal viisil
jätkuvaks tegevuseks, st sellisel juhul ei ole tegu uue projektiga loodusdirektiivi art 6 lg 3
tähenduses ning kavandatava tegevusega KeHJS § 29 lg 2 tähenduses. Seejärel on eelnõus
kajastatud kohtute seisukohta, kuidas teha vahet kavandataval ja jätkuval tegevusel. Eelnõu
p-s 2.3.5 on Keskkonnaamet kohaldanud nimetatud seisukohti antud menetluse asjaoludega
ning jõudnud selle pinnalt järeldusteni just antud haldusmenetluse kontekstis, st
Keskkonnaamet ei ole üle võtnud Riigikohtu järeldusi Hellenurme paisu tegevuse jätkuvuse
osas, vaid jõudnud Riigikohtu seisukohale tuginedes ja antud menetluse asjaolusid
arvestades järelduseni Linnamäe paisu suhtes. Asjaolu, et lõppjäreldused on samad, ei
tähenda automaatselt, et Keskkonnaamet on mehaaniliselt Riigikohtu lõppjärelduse üle
võtnud.
Samuti tuleb siinkohal rõhutada, et RKHKo otsuses nr 3-17-1739 käsitletud juhtumis ja
käesolevas haldusmenetluses on olulisi sarnasusi (Teie kirja p-st 6 tuleneb, et olete antud
seisukohaga nõus). Näiteks on nii Linnamäe kui ka Hellenurme paisude menetluste puhul
tegemist projektidega, mis on alustatud enne Natura 2000 võrgustiku ala moodustamist.
Samuti on oluliseks sarnasuseks asjaolu, et mõlemas menetluses oli KMH pooleli. Eelnev
põhjendab veelgi RKHKo otsuses nr 3-17-1739 esitatud seisukohtade kasutamist antud
menetluses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riho Kuppart
peadirektor
Lisa: 24.05.2021 EELNÕU.pdf
Egle Alt 5697 0213 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Maret Vildak 554 4646 (looduskasutus)
[email protected]
Kristjan Kers 5621 9522 (õigus)
[email protected]
6 (6)
24.05.2021 EELNÕU
Wooluvabrik OÜ vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks
Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks
keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmata jätmine ja keskkonnamõju hindamise
menetluse lõpetamine
Wooluvabrik OÜ1 on Keskkonnaametile 22.04.20212 esitanud heakskiitmiseks Wooluvabrik
OÜ vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja
hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks keskkonnamõju hindamise (edaspidi
KMH) aruande3 (edaspidi ka aruanne).
I. ASJAOLUD
1.1. Wooluvabrik OÜ omab vee erikasutusluba nr L.VT.HA-171918 (edaspidi vee
erikasutusluba), mis on algselt antud Eesti Energia Aktsiaseltsile (edaspidi Eesti Energia AS)4
Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistuse poolt 15.01.2008 kehtivusajaga kuni
15.01.2013 Jägala jõe5 paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas (edaspidi HEJ)
Linnamäe paisu6 profiilis hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Jõelähtme vallale kuuluval
Tammi kinnistul7 (asukoha aadress alates 12.01.2019 Harju maakond, Jõelähtme vald, Jõesuu
küla, Muinaslinna tee 5) Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu külas.
1.2. Eesti Energia AS-le oli Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistus, eelneva
tähtajalise loa kehtivuse lõppemisel, andnud vee erikasutusloa kehtivusajaga 15.01.2008–
15.01.2013.
1.3. Eesti Energia AS esitas 04.10.20128 Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse Harju
maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu külas Tammi kinnistul Linnamäe paisul Jägala jõe
paisutamiseks ja hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Linnamäe HEJ-s.
1.4. 01.10.2019 jõustunud veeseaduse (edaspidi VeeS) § 2 lg 2 koostoimes keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 1 p 1 annab Keskkonnaamet vee erikasutusloa asemel
keskkonnaluba (edaspidi ka veeluba). VeeS § 187 p 7 alusel on veeluba kohustuslik, kui
paisutatakse veekogu või kasutatakse hüdroenergiat. VeeS § 191 lg 1 alusel annab veeloa
Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaametil kui veeloa andjal pädevus eelnimetatud taotluse
menetlemiseks ning veeloa andmise või andmisest keeldumise üle otsustamiseks.
1.5. Keskkonnaamet algatas 19.03.2015 Eesti Energia AS-i 04.10.2012 esitatud vee
erikasutusloa taotlusele keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse9 (edaspidi KeHJS) § 3, § 6 lg 2 p 22 ja lg 3, § 9, § 11 lg
1 Registrikood 14345725, aadress Harju maakond, Viimsi vald, Viimsi alevik, Pojengi tee 10, 74001.
2 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) 23.04.2021 nr 6-3/21/5014-7 all.
3 Maves OÜ töö nr 18037, aprill 2021.
4 Registrikood 10421629, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lelle tn 22, 11318.
5 Keskkonnaregistrikood VEE1083500.
6 Eesti Looduse Infosüsteemi kood PAIS012350.
7 Registriosa nr 6321702, katastritunnus 24505:002:0030.
8 Registreeritud DHS-is 05.10.2012 nr HJR 7-6/12/24462 all.
9 Hetkel kehtiva KeHJS (RT I, 10.07.2020, 46) § 56 lg 11 kohaselt kohaldatakse tegevusloa taotlusele, milles nimetatud
tegevusele on algatatud KMH enne käesoleva sätte jõustumist (s.o enne 13.07.2017), KMH algatamise ajal kehtinud KeHJS
redaktsiooni. Seega on otsuses viidatud KeHJS redaktsioonile (RT I, 13.03.2014, 32), mis kehtis KMH algatamise hetkel
19.03.2015.
24.05.2021 EELNÕU
2, 4 ja 11, kuni 30.09.2019 kehtinud veeseaduse (edaspidi 30.09.2019 VeeS) § 9 lg 5 ja 7
(kehtivas VeeS § 191 lg 1) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 alusel, kuna kavandatav tegevuskoht asub Natura 2000
võrgustiku alal ning tegevus võib avaldada Jägala loodusala ja Jägala jõe hoiuala kaitse-
eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele negatiivset mõju.
1.6. Keskkonnaamet kiitis 05.05.2017 KMH programmi heaks.10
1.7. Eesti Energia AS teavitas 02.11.2017 Keskkonnaametit asjaolust, et Eesti Energia AS
kuuluva Linnamäe HEJ vee erikasutusloaga seotud hoonestusõigus, millega on koormatud
Tammi kinnistu, on 30.10.2017 võõrandatud Wooluvabrik OÜ-le (registrikood 14345725,
aadress Harju maakond, Viimsi vald, Viimsi alevik, Pojengi tee 10, 74001, edaspidi ka
arendaja). Lisaks märgiti, et valdus ja vee erikasutusluba anti Wooluvabrik OÜ-le üle
01.11.2017.11 Keskkonnaamet muutis 08.12.2017 vee erikasutusloa Wooluvabrik OÜ nimele
korraldusega nr 1-3/17/2999 „Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918
muutmine“ Wooluvabrik OÜ 08.12.2017 poolt esitatud vee erikasutusloa taotluse alusel.12
1.8. Pärast hoonestusõiguse võõrandamist 30.10.2017 esitas Wooluvabrik OÜ 20.04.2018
Keskkonnaametile muudetud KMH programmi13 sooviga korraldada 20.04.2018 esitatud KMH
programmile uus avalikustamine14. Keskkonnaamet keeldus KMH programmile täiendava
avalikustamise korraldamisest ning palus arendajal esitada taotlus 05.05.2017 heakskiidetud
KMH programmi muutmiseks KeHJS § 18 lg 6 alusel15. Wooluvabrik OÜ esitas 11.05.2018
uue taotluse KMH programmi avalikustamiseks koos taotlusega 30.09.2019 VeeS § 17 lg 41
(kehtivas VeeS § 174 lg 4) erandi kohaldamiseks (vt korralduse p 1.11.) ja alternatiivina KeHJS
§ 18 lg 6 kohaseks KMH programmi muutmiseks.16
1.9. Wooluvabrik OÜ esitas 18.05.2018 Keskkonnaametile taotluse 30.09.2019 VeeS § 17 lg 4
(kehtivas VeeS § 174 lg 3) sätestatud kalade läbipääsu tagamise kohustuse täitmisest
vabastamiseks ning KMH menetluse lõpetamiseks.17
1.10. Keskkonnaamet nõustus 13.06.201818 KMH programmi muutmisega (edaspidi
13.06.2018 kiri). 13.06.2018 kirjas käsitles Keskkonnaamet ka Wooluvabrik OÜ 18.05.2018
esitatud taotlust 30.09.2019 VeeS § 17 lg 4 (kehtivas VeeS § 174 lg 3) kohase kalade läbipääsu
tagamise kohustusest vabastamise ja KMH menetluse lõpetamise teemal. 30.09.2019 VeeS § 17
lg 4 (kehtivas VeeS § 174 lg 3) kohase kalade läbipääsu tagamise kohustuse täitmisest
vabastamise taotluse osas (ehk 30.09.2019 VeeS § 17 lg 41 erandi rakendamine, kehtivas VeeS
§ 174 lg 4) tõi Keskkonnaamet välja, et 30.09.2019 VeeS § 17 lg 41 (kehtivas VeeS § 174 lg 4)
ei sätesta erandit Natura 2000 võrgustiku alade osas. See tähendab, et kui tegemist on ka Natura
2000 võrgustiku alaga ning esineb vajadus kohaldada 30.09.2019 VeeS § 17 lg 41 (kehtivas
10
Registreeritud DHS-is 05.05.2017 nr 6-7/17/197-24 all.
11
Registreeritud DHS-is 03.11.2017 nr 14-6/17/12549 all.
12
Registreeritud DHS-is 07.12.2017 nr 14-6/17/13646 all.
13
Wooluvabrik OÜ vee erikasutusloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergia
kasutamiseks elektrienergia tootmiseks keskkonnamõju hindamise programm (aktsiaselts MAVES töö nr 18037,
aprill 2018).
14
Registreeritud DHS-is 23.04.2018 nr 6-3/18/6095 all.
15
Registreeritud DHS-is 04.05.2018 nr 6-3/18/6095-2 all.
16
Registreeritud DHS-is 14.05.2018 nr 6-3/18/6095-3 all.
17
Registreeritud DHS-is 21.05.2018 nr 6-3/18/6095-4 all.
18
Registreeritud DHS-is 13.06.2018 nr 6-3/18/6095-6 all.
24.05.2021 EELNÕU
VeeS § 174 lg 4) sätestatud erandit, tuleb selleks täiendavalt läbi viia nn Natura erandi etapp
vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku
ja taimetiku kaitse kohta19 (edaspidi loodusdirektiiv) art 6 lg 4 ja KeHJS § 29 lg 3 ning 4, mis
omakorda viiakse läbi üksnes KMH raames (vt täpsem käsitlus 13.06.2018 kirja p III). KMH
menetluse lõpetamise osas märkis Keskkonnaamet, et ei pea KMH menetluse lõpetamist
võimalikuks ega põhjendatuks. Hoonestusõiguse omandamisel 30.10.2017 oli Wooluvabrik OÜ
tutvunud nii tol hetkel kehtinud vee erikasutusloa kui ka kõigi sellega seonduvate
dokumentidega, sh KMH menetluse käigus väljastatud dokumentidega ning kinnitas, et ei oma
müüja vastu nõudeid ega pretensioone. KMH menetluse läbiviimine on kindlasti vajalik, kuna
kavandatav tegevuskoht asub Natura 2000 võrgustiku alal ning tegevus võib avaldada Jägala
loodusala ja Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele negatiivset
mõju (vt 13.06.2018 kirja punktis III toodud põhjustel, täpsemad selgitused on toodud
13.06.2018 kirja p IV).
1.11. Wooluvabrik OÜ esitas 01.10.2018 Keskkonnaametile KMH aruande20. KMH aruanne
avalikustati vastavalt KeHJS § 16 ja § 21. KMH aruande avalikustamine ja selle tulemustega
arvestamine on täpsemalt välja toodud 23.10.2019 kirja nr 6-3/19/9100-11 p-s 2.1.
Keskkonnaamet esitas omapoolsed ettepanekud ja vastuväited KMH aruande eelnõu kohta
05.11.2018.21
1.12. Wooluvabrik OÜ esitas 29.05.2019 Keskkonnaametile KMH aruande heakskiitmiseks.22
Keskkonnaamet palus 01.07.201923 KMH aruandes puudused kõrvaldada, kuna esitatud KMH
aruandes ei oldud arvestatud enamike Keskkonnaameti 05.11.2018 kirjas toodud ettepanekute
ja märkustega ning nendega arvestamata jätmist ei olnud piisavalt põhjendatud. Samuti polnud
KMH aruandes arvestatud mitmete teiste avalikustamisel esitatud ettepanekute ja märkustega
ning nendega arvestamata jätmist ei olnud piisavalt põhjendatud (vt konkreetseid näiteid
01.07.2019 kirja p 4). Keskkonnaamet palus 01.07.2019 kirjas arvestada esitatud ettepanekute
ja märkustega, korrigeerida KMH aruannet ning esitada KMH aruanne taaskord
heakskiitmiseks hiljemalt 30 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest.24
1.13. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 6 on haldusorgan kohustatud välja
selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks
tõendeid oma algatusel. Keskkonnaamet küsis 02.07.2019 Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumilt (edaspidi MKM) seisukohta Linnamäe hüdroelektrijaama
ning Eesti energiajulgeoleku ohustatuse kohta.25 MKM vastas Keskkonnaameti päringule
31.07.2019.26
1.14. Wooluvabrik OÜ esitas taaskord täiendatud KMH aruande heakskiitmiseks 02.08.2019.27
1.15. HMS § 40 lg 1 alusel edastas Keskkonnaamet 19.08.2019 Wooluvabrik OÜ-le, Jõelähtme
Vallavalitsusele, Muinsuskaitseametile ja teistele huvitatud isikutele ja asutustele KMH
aruande heakskiitmata jätmise, KMH menetluse lõpetamise ja vee erikasutusloa andmisest
19
Leitav aadressilt: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A31992L0043 (24.05.2021).
20
Registreeritud DHS-is 02.10.2018 nr 6-3/18/6095-7 ja 04.10.2018 nr 6-3/18/6095-8 all.
21
Registreeritud DHS-is 05.11.2018 nr 6-3/18/6095-20 all (edaspidi 05.11.2018 kiri).
22
Registreeritud DHS-is 30.05.2019 nr 6-3/19/9100 all.
23
Registreeritud DHS-is 01.07.2019 nr 6-3/19/9100-3 all (edaspidi 01.07.2019 kiri)
24
Registreeritud DHS-is 01.07.2019 nr 6-3/19/9100-3 all.
25
Registreeritud DHS-is 02.07.2019 nr 6-3/19/9100-4 all.
26
Registreeritud DHS-is 31.07.2019 nr 6-3/19/9100-5 all.
27
Registreeritud DHS-is 05.08.2019 nr 6-3/19/9100-6 all.
24.05.2021 EELNÕU
keeldumise otsuse eelnõu „Keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmata jätmine,
keskkonnamõju hindamise menetluse lõpetamine ja vee erikasutusloa andmisest keeldumine”
(edaspidi 19.08.2019 eelnõu) tutvumiseks ja arvamuse ning vastuväidete esitamiseks tähtajaga
kuni 02.09.2019.28
1.16. Seoses Jõelähtme Vallavalitsuse29 ning Keskkonnaministeeriumi30 taotlustega 19.08.2019
eelnõule arvamuse avaldamise tähtaja pikendamiseks, pikendas Keskkonnaamet 02.09.2019
Jõelähtme Vallavalitsusele ja Keskkonnaministeeriumile 19.08.2019 eelnõule arvamuse
avaldamise tähtaega kuni 16.09.2019.31 Eeltoodust tulenevalt pikendas Keskkonnaamet
02.09.2019 ka KMH aruande heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta tehtava otsuse
tähtaega kuni 23.09.2019.32
1.17. 19.08.2019 eelnõule esitasid seisukohti ning arvamusi Mittetulundusühing Jägala
Kalateed, Muinsuskaitseamet, Wooluvabrik OÜ, MKM, M. Kiisel, Kultuuriministeerium ning
Jõelähtme Vallavalitsus.33 Keskkonnaamet on 23.10.2019 vastanud arvamustele ja
vastuväidetele, mis puudutasid KMH aruande sisu ja KMH menetluse lõpetamist.34
Keskkonnaamet otsustas 23.10.2019 KMH menetlusega jätkata ning otsust 19.08.2019 eelnõu
osas ei teinud.
1.18. 16.09.2019 toimus Keskkonnaameti, Wooluvabrik OÜ, Jõelähtme Vallavalitsuse ja
Keskkonnaministeeriumi esindajate vahel kohtumine KMH aruande täiendamise teemal.35
Kohtumisel selgitas Keskkonnaamet KMH aruandes esinevaid puudusi, mis vajavad
kõrvaldamist. Wooluvabrik OÜ tõi välja oma seisukohad ning tegi ettepaneku korraldada
kohtumine KMH juhteksperdi ja Keskkonnaameti vahel, kuna antud kohtumisel juhtekspert ei
osalenud. Kohtumisel otsustati, et toimub kohtumine KMH juhteksperdiga KMH aruandes
täiendamist vajavate punktide osas ning, et Wooluvabrik OÜ esitab ajakava, mille järgi toimub
KMH aruande täiendamine.
1.19. 18.09.2019 toimus Keskkonnaameti, Wooluvabrik OÜ ja KMH juhteksperdi vahel
kohtumine KMH aruande teemal.36 Kohtumisel räägiti täpsemalt üle KMH aruande täiendamist
vajavad punktid. Wooluvabrik OÜ jäi oma seisukoha juurde, et KMH aruanne täiendamist ei
vaja ning on piisav heakskiitmise üle otsustamiseks, kuid vaatamata sellele oli nõus KMH
aruande täiendamisega päevakorras läbiarutatud punktide osas. Samuti lepiti kokku, et KMH
juhtekspert saadab kohtumisele järgneval päeval Keskkonnaametile orienteeruva ajakava
ettepaneku KMH aruande täiendamise osas.
1.20. KMH juhtekspert esitas 19.09.2019 Keskkonnaametile seisukoha Linnamäe paisu ja HEJ
KMH edasise menetluse tähtaegade osas.37
28
Registreeritud DHS-is 19.08.2019 nr 14-6/19/522 all.
29
Registreeritud DHS-is 27.08.2019 nr 14-6/19/522-2 ja 30.08.2019 nr 14-6/19/522-6 all.
30
Registreeritud DHS-is 30.08.2019 nr 14-6/19/522-5 all
31
Registreeritud DHS-is 02.09.2019 nr 14-6/19/522-7 ja 14-6/19/522-8 all.
32
Registreeritud DHS-is 02.09.2019 nr 6-3/19/9100-7 all.
33
Registreeritud DHS-is 29.08.2019 nr 14-6/19/522-4, 03.09.2019 nr 14-6/19/522-9, 03.09.2019 nr 14-6/19/522-
10, 05.09.2019 nr 14-6/19/522-12, 10.09.2019 nr 14-6/19/521-5, 16.09.2019 nr 14-6/19/522-15, 05.09.2019 nr 7-
12/19/7602-5 all.
34
Registreeritud DHS-is 23.10.2019 nr 6-3/19/9100-11 all.
35
Kohtumise protokoll on registreeritud DHS-is 27.09.2019 nr 1-10/19/60 all.
36
Kohtumise protokoll on registreeritud DHS-is 25.09.2019 nr 1-10/19/59 all.
37
Registreeritud DHS-is 16.10.2019 nr 6-3/19/9100-10 all.
24.05.2021 EELNÕU
1.21. Keskkonnaamet pikendas 23.09.2019 KMH aruande heakskiitmise või heakskiitmata
jätmise kohta tehtava otsuse tegemise tähtaega kuni 23.10.2019. Otsuse tegemise tähtaja
pikendamise vajadus tulenes asjaolust, et enne KMH aruande osas otsuse tegemist soovis
Vabariigi Valitsus Linnamäe HEJ seonduvat arutada ning kaaluda avalikke huve.38
1.22. Vabariigi Valitsus arutas Linnamäe HEJ seonduvat kabinetinõupidamisel 10.10.2019.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 10.10.2019 antud suunistest (toetas arendajale lisatähtaja
andmist, et täiendada KMH aruannet analüüsiga Natura 2000 erandi rakendamise võimalikkuse
kohta) ning 18.09.2019 toimunud kohtumisest Keskkonnaameti, Wooluvabrik OÜ ning KMH
juhteksperdi vahel jättis Keskkonnaamet 23.10.2019 (edaspidi 23.10.2019 kiri) KMH aruande
heakskiitmata ning saatis selle taaskord täiendamiseks ja parandamiseks tähtajaga
30.05.2020.39
1.23. Wooluvabrik OÜ saatis 26.11.2019 Keskkonnaametile taotluse KMH käigus alternatiivi 2
(alternatiiv 2 - elektritootmine lõpetatakse ja pais avatakse) KMH loobumiseks põhjendusel, et
alternatiiv 2 ei ole realistlik ega teostatav.40 Keskkonnaamet vastas 27.12.2019
Wooluvabrik OÜ-le, et ei nõustu arendaja seisukohaga, et alternatiiv 2 on võimatu ja
ebarealistlik ning seega ei rahulda arendaja 26.11.2019 esitatud taotlust loobuda alternatiivist 2
ja selle edasisest uurimisest.41
1.24. Vabariigi Valitsus arutas Linnamäe HEJ seonduvat kabinetinõupidamisel 06.02.2020.
1.25. Wooluvabrik OÜ esitas 13.03.2020 Keskkonnaametile täiendatud KMH aruande
heakskiitmiseks.42
1.26. Keskkonnaamet tagastas 15.04.2020 taaskord KMH aruande puuduste kõrvaldamiseks
paludes aruandes puudused kõrvaldada ja KMH aruanne esitada uuesti avalikustamiseks
hiljemalt ühe kuu jooksul.43
1.27. Wooluvabrik OÜ esitas 15.05.2020 omapoolsed seisukohad ning KMH täiendatud
aruande. Wooluvabrik OÜ oli seisukohal, et KMH aruanne on valminud ja vastab nõuetele ning
ei ole puudustega. Hüvitusmeetmete kohaldamine on Wooluvabrik OÜ seisukohast
põhjendamatu.44
1.28. Keskkonnaamet tagastas 17.06.2020 taaskord KMH aruande puuduste kõrvaldamiseks
paludes aruandes puudused kõrvaldada ja KMH aruanne esitada uuesti avalikustamiseks
hiljemalt ühe kuu jooksul.45
1.29. KMH juhtekspert edastas 15.07.2020 seisukoha Keskkonnaameti 17.06.2020 saadetud
kirjas toodud seisukohtadele ja märkustele, muuhulgas tehes ettepaneku KMH aruande
heakskiitmiseks.46
38
Registreeritud DHS-is 23.09.2019 nr 6-3/19/9100-9 all.
39
Registreeritud DHS-is 23.10.2019 nr 6-3/19/9100-11 all.
40
Registreeritud DHS-is 26.11.2019 nr 6-3/19/9100-20 all.
41
Registreeritud DHS-is 27.12.2019 nr 6-3/19/9100-21 all.
42
Registreeritud DHS-is 16.03.2020 nr 6-3/20/4052 all.
43
Registreeritud DHS-is 15.04.2020 nr 6-3/20/4052-2 all.
44
Registreeritud DHS-is 18.05.2020 nr 6-3/20/4052-3 ja 20.05.2020 nr 6-3/20/4052-4 all.
45
Registreeritud DHS-is 17.06.2020 nr 6-3/20/4052-5 all.
46
Registreeritud DHS-is 15.07.2020 nr 6-3/20/4052-6 all.
24.05.2021 EELNÕU
1.30. Wooluvabrik OÜ edastas 16.07.2020 seisukoha Keskkonnaameti 17.06.2020 saadetud
kirjas toodud seisukohtadele ja märkustele.47
1.31. Keskkonnaamet pikendas 14.08.2020 KMH aruande osas otsuse tegemise tähtaega kuni
09.10.2020 seoses asjaoluga, et Keskkonnaministeerium võtab antud KMH menetluses esile
tulnud õiguslikes küsimustes ekspertarvamuse ning samuti soovib Vabariigi Valitsus enne
aruande osas otsuse tegemist uuesti Linnamäe hüdroelektrijaamaga seonduvat arutada.48
1.32. 08.09.2020 valmis Keskkonnaministeeriumi tellimusel õigusarvamus Linnamäe paisu
teemal (edaspidi Advokaadibüroo Laus ja Partnerid OÜ õigusarvamus), mille koostas
vandeadvokaat Kalev Aavik OSAÜHINGUST ADVOKAADIBÜROO LAUS & PARTNERID
(registrikood 10324761, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Rävala pst 2,
10145). Õigusarvamuse järeldused on: 1) Wooluvabrik OÜ veeloa taotlus kujutab endast pigem
uut projekti, millele rakenduvad loodusdirektiivi artiklis 6 nimetatud kohustused; 2) Linnamäe
paisutuse säilitamiseks ja hüdroenergia tootmiseks on teoreetiliselt järgmised võimalused:
2.1) Jägala jõe loodusala Natura 2000 võrgustikust väljaarvamine või selle piiride muutmine
(a) seoses ala võrgustikku määramisel tehtud veaga või (b) seoses ala potentsiaali kadumisega
loodusliku elupaigatüübi taastamiseks; 2.2) Loodusdirektiivi art 6 lg 4 / KeHJS § 29 lg-s 3
sätestatud erandi rakendamine (Õigusarvamuse aluseks olevatest materjalidest ei nähtu, et ala
võrgustikku määramisel oleks tehtud viga või et ala kui terviku potentsiaal loodusliku
elupaigatüübi taastamiseks oleks kadunud. Seega Jägala jõe loodusala Natura 2000 võrgustikust
väljaarvamine või selle piiride muutmine ei ole tõenäoline. Loodusdirektiivi art 6 lg-s 4 / KeHJS
§ 29 lõikes 3 sätestatud erandi rakendamine ei oleks tõenäoliselt kooskõlas nimetatud
õigusnormis sätestatud nõuetega); 3) Küsimus, kas Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse puhul
esineb alus loodusdirektiivi art 6 lg-s 4 / KeHJS § 29 lg-s 3 sätestatud erandi rakendamiseks,
tuleb lahendada kõnealuse taotluse KMH aruandes, samuti tuleb selles aruandes esitada
hüvitusmeetmed.
1.33. 09.10.2020 toimus Keskkonnaministeeriumi kutsel kohtumine, milles osalesid ka
Keskkonnaamet, Wooluvabrik OÜ, Jõelähtme Vallavalitsus, Muinsuskaitseamet, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kohtumise
peaeesmärk oli anda lühiülevaade, kuhu on KMH ja veeloa taotluse menetluse protsessiga
jõutud ning millised on võimalikud edasiliikumise võimalused kehtivat õiguskorda arvestades.
Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti esindajad leidsid, et Eesti kehtivas
õigusraamistikus on taotletava veeloa eelduseks antud juhtumi puhul Natura erandi
rakendamine, sest kahtlusteta mõjutab paisutus ja elektri tootmine negatiivselt Natura 2000
võrgustiku ala kaitse-eesmärkide täitmist. Jägala jõe hoiuala ja Jägala loodusala kaitse-
eesmärkide hindamisel ning KMH läbiviimisel tuleb lähtuda Jägala jõe hoiuala ja Jägala
loodusala kaitse-eesmärkidest, mida on täpsustatud Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskavaga.
Keskkonnaamet ei saa KMH aruannet heaks kiita, kuna sellest eeldusest ei ole KMH aruandes
Natura hindamisel lähtutud. KMH aruannet tuleb täiendada, sealhulgas sisuliselt analüüsida nn
Natura erandi kohaldumist, sh alternatiivide puudumise ning ülekaaluka ja erakorralise avaliku
huvi sisuline analüüs ja KMH aruandes peavad olema käsitletud ka hüvitusmeetmed.
Wooluvabrik OÜ sellega ei nõustunud ning jäi oma seisukoha juurde, et KMH aruanne
täiendamist ei vaja. Selleks, et hoiuala kaitse-eesmärgid oleks kooskõlalised Linnamäe paisu
säilitamise ja muinsuskaitsenõuetega, tuleks Wooluvabrik OÜ sõnul kaaluda lõhe kui kaitstava
liigi eemaldamist Jägala joast kuni Linnamäe paisuni ja kaitsekorralduskava muutmist.
Wooluvabrik OÜ pidas samuti vajalikuks osundada asjaolule, et Jägala jõe kandmine Natura
47
Registreeritud DHS-is 17.07.2020 nr 6-3/20/4052-7 all.
48
Registreeritud DHS-is 14.08.2020 nr 6-3/20/4052-8 all.
24.05.2021 EELNÕU
2000 võrgustiku alade nimekirja selliselt, et hõlmatud oli toimiva Linnamäe HEJ juures paiknev
paisutus, võis olla ekslik (teaduslik viga).
1.34. Keskkonnaamet esitas Wooluvabrik OÜ-le 09.10.2020 kirja, milles tõi välja KMH
aruandes esinevad puudused ning määras KMH aruande puuduste kõrvaldamise ja uuesti
avalikustamiseks esitamise tähtajaks 20.11.2020.
1.35. 07.11.2020 andis KMH juhtekspert teada, et kuna aasta lõpp on kiire aeg, siis ei ole tal
võimalik Keskkonnaameti 09.10.2020 kirja vajaliku põhjalikkusega süveneda ning vastuseid
koostada.49 Juhtekspert märkis, et jõuab 09.10.2020 kirjale vastata hiljemalt 09.01.2021.
1.36. Keskkonnaamet vastas juhteksperdi 07.11.2020 esitatud kirjale 11.11.2020.50
Keskkonnaamet jäi seisukohale, et täiendatud KMH aruande esitamise ja 09.10.2020 kirjale
vastamise tähtaja pikendamine ei ole asjakohane ega põhjendatud ning Keskkonnaamet ei ole
sellega nõus, kuna KMH aruande teemal on kirjavahetus kestnud juba aastast 2018,
Keskkonnaamet on arendajale ja juhteksperdile andnud korduvaid võimalusi (Keskkonnaamet
on palunud seitsmel korral arendajal ja juhteksperdil KMH aruande puudused kõrvaldada ja
aruannet täiendada) KMH aruande täiendamiseks ning esitatud märkused on jäänud sisuliselt
samaks. Kuidas juhtekspert oma töö ära teeb, see on juhteksperdi enda korraldada, kuid sellest
hoolimata tuleb tal kindlasti kinni pidada seadustest tulenevatest ja otsustaja/KMH
järelevalvaja määratud tähtaegadest. Seega jäi täiendatud KMH aruande avaliku väljapaneku
korraldamiseks esitamise tähtajaks hiljemalt 20.11.2020.
1.37. 19.11.2020 esitas Wooluvabrik OÜ HMS § 33 lg 5 alusel taotluse pikendada
Keskkonnaameti 09.10.2020 kirjas antud tähtaega ja määrata uueks tähtajaks 30 päeva pärast
haldusasjades nr 3-17-256551 ja 3-17-173952 tehtavate Riigikohtu lahendite avalikustamist.53
1.38. 23.11.2020 esitas juhtekspert täpsustava kirja, milles selgitas, et tema 07.11.2020 esitatud
kiri ei olnud mitte pikendamisaja küsimine, vaid teadaanne, et varem vastata ei ole võimalik. 54
1.39. 02.12.2020 toimus Wooluvabrik OÜ ja Keskkonnaameti Skype nõupidamine55, kus arutati
arendaja 19.11.2020 HMS § 33 lg 5 alusel esitatud taotlust, milles arendaja soovis 09.10.2020
kirjas antud tähtaega pikendada. Keskkonnaamet nõustus tähtaja pikendamisega, kuid soovis
pikendamisel täiendavalt määrata KMH aruande heakskiitmiseks esitamise tähtaega.
Nõupidamisel lepiti kokku, et Keskkonnaamet arutab KMH aruande heakskiitmiseks esitamise
tähtaja teemat ning annab arendajale e-maili teel teada, kas määrab konkreetse tähtaja KMH
aruande heakskiitmiseks esitamiseks või mitte.
1.40. Keskkonnaamet pikendas 04.12.2020 KeHJS § 1 lg 2 ja HMS § 33 lg 5 alusel KMH
aruande avalikustamiseks esitamise ning 09.10.2020 kirjale vastamise tähtaega kuni
49
Registreeritud DHS-is 09.11.2020 nr 6-3/20/4052-12 all.
50
Registreeritud DHS-is 11.11.2020 nr 6-3/20/4052-13 all.
51
AS Generaator, Jurvik OÜ, AS Volex ja OÜ Atlanta Trade vaidlustasid Keskkonnaameti 15.08.2017 korralduse
nr 1-3/17/2131, millega Keskkonnaamet keeldus vee erikasutusloa andmisest Kotka paisuga Valgejõe
paisutamiseks ning hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmise eesmärgil.
52
OÜ HELLENURME VESKI vaidlustas Keskkonnaameti 14.06.2017 kirja nr 14-6/16/824-6, millega
Keskkonnaamet algatas KMH Elva jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks veskiseadmete käitamiseks ja
elektri tootmiseks ajalooliste turbiinidega Hellenurme paisul.
53
Registreeritud DHS-is 20.11.2020 nr 6-3/20/4052-14 all.
54
Registreeritud DHS-is 23.11.2020 nr 6-3/20/4052-15 all.
55
Koosoleku protokoll on registreeritud DHS-is 23.12.2020 nr 6-12/20/12 all.
24.05.2021 EELNÕU
02.03.2021.56 Keskkonnaamet pikendas tähtaega, kuna Riigikohus oli haldusasjas nr 3-17-2565
ja haldusasjas nr 3-17-1739 määranud otsuste tegemise ajaks jaanuar 2021, st hiljemalt
31.01.2021 ning antud otsuste raames oli oodata sisuliste seisukohtade võtmist sellistes
küsimustes, mille üle Keskkonnaametil ja arendajal olid erimeelsused (nt kas tegemist on uue
(kavandatava) või jätkuva tegevusega).
1.41. Wooluvabrik OÜ esitas 02.02.2021 Keskkonnaametile pöördumise, milles pakkus välja
videokonverentsi vahendusel nõupidamise läbiviimise, et arutada KMH edasist menetlust
Riigikohtu halduskolleegiumi 28.01.2021 otsuse nr 3-17-1739 (edaspidi Riigikohtu 28.01.2021
otsus) seisukohtadest tulenevalt.57
1.42. Keskkonnaamet vastas 03.02.2021 arendajale, et käesoleval hetkel on nõupidamise
korraldamine ennatlik. Keskkonnaamet esmalt analüüsib Riigikohtu 28.01.2021 otsust, samuti
on oluline ära oodata Riigikohtu 18.02.2021 otsus haldusasjas nr 3-17-2565.58
1.43. Wooluvabrik OÜ esitas 12.02.2021 taaskord taotluse Keskkonnaameti 09.10.2020 kirjas
antud tähtaja pikendamiseks.59
1.44. Keskkonnaamet pikendas 26.02.2021 HMS § 33 lg 5 alusel tähtaega kuni 31.03.2021.60
1.45. 09.03.2021 esitas Wooluvabrik OÜ pöördumise, et korraldada videovahendusel
nõupidamine KMH aruande muutmise ja täiendamise küsimuse ning KMH edasise menetluse
arutamiseks.61
1.46. Wooluvabrik OÜ esitas 19.03.2021 taotluse Keskkonnaameti 09.10.2020 antud tähtaja
pikendamiseks ja palus määrata uueks tähtajaks 30 päeva pärast Keskkonnaameti ja
Wooluvabrik OÜ nõupidamist (toimus 25.03.2021, vt kirja p 1.47) ehk 24.04.2021.62
1.47. 25.03.2021 toimus Skype vaheldusel koosolek Wooluvabrik OÜ, Keskkonnaameti,
Keskkonnaministeeriumi esindajatega ja KMH juhteksperdiga, kus arutati KMH edasist
menetlust Riigikohtu lahenditest haldusasjades nr 3-17-2565 ja 3-17-1739 tulenevalt.63
1.48. Keskkonnaamet edastas 31.03.2021 HMS § 40 lg 2 alusel Wooluvabrik OÜ-le
tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Wooluvabrik OÜ vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse
Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia
tootmiseks KMH menetluse lõpetamise otsuse eelnõu (edaspidi KMH lõpetamise eelnõu).64
Kaaskirjas tõi Keskkonnaamet ühtlasi välja asjaolu, et puudub vajadus pikendada
Wooluvabrik OÜ 19.03.2021 esitatud taotluse alusel KMH aruande esitamise tähtaega, kuna
eelnõus toodust tulenevalt kaob Wooluvabrik OÜ-l kohustus esitada Keskkonnaametile
hiljemalt 31.03.2021 täiendatud ja korrigeeritud KMH aruanne.
56
Registreeritud DHS-is 04.12.2020 nr 6-3/20/4052-16 all.
57
Registreeritud DHS-is 03.02.2021 nr 6-3/20/4052-20 all.
58
Registreeritud DHS-is 03.02.2021 nr 6-3/20/4052-21 all.
59
Registreeritud DHS-is 15.02.2021 nr 6-3/20/4052-22 all.
60
Registreeritud DHS-is 26.02.2021 nr 6-3/20/4052-23 all.
61
Registreeritud DHS-is 09.03.2021 nr 6-3/21/5014 all.
62
Registreeritud DHS-is 22.03.2021 nr 6-3/21/5014-3 all.
63
Koosoleku protokoll on registreeritud DHS-is 29.03.2021 nr 6-12/21/3 all.
64
Registreeritud DHS-is 31.03.2021 nr 6-3/21/5014-5 all.
24.05.2021 EELNÕU
1.49. Wooluvabrik OÜ esitas 20.04.2021 (edaspidi Wooluvabrik OÜ 20.04.2021 kiri)
Keskkonnaametile oma seisukoha KMH lõpetamise eelnõule, kus tõi välja, et Wooluvabrik OÜ
ei nõustu eelnõuga osas, milles Keskkonnaamet ei võta sisulist seisukohta kuus aastat kestnud
KMH menetluse tulemusena koostatud KMH aruande kohta.65 Wooluvabrik OÜ palus eelnõu
täiendamist selliselt, et Keskkonnaamet kiidab KMH aruande heaks, mille Wooluvabrik OÜ
esitab 21.04.2021 ja lõpetab alles seejärel KMH menetluse. Täpsemad vastused ja selgitused
Wooluvabrik OÜ 20.04.2021 kirjas toodud seisukohtadele on toodud käesoleva kirja p-s 2.4.
1.50. 22.04.2021 esitas Wooluvabrik OÜ KMH aruande Keskkonnaametile heakskiitmiseks.66
1.51. Keskkonnaamet on 15.01.2008 antud vee erikasutusloa kehtivust pikendanud kokku
üheksal korral. Keskkonnaamet on vee erikasutusloa kehtivust pikendanud: 15.01.2013 Harju-
Järva-Rapla regiooni korraldusega nr HJR 1-15/13/21 ,,Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918
pikendamine ja muutmine’’ (määrates vee erikasutusloa kehtivusajaks kuni 31.12.2013);
31.12.2013 Harju-Järva-Rapla regiooni korraldusega nr HJR 1-15/13/897 ,,Eesti Energia
Aktsiaseltsi vee erikasutusloa taotluse menetluse peatamine ja kehtiva vee erikasutusloa nr
L.VT.HA-171918 kehtivuse pikendamine’’ (määrates vee erikasutusloa kehtivusajaks kuni
01.07.2014); 19.06.2014 Harju-Järva-Rapla regiooni korraldusega nr HJR 1-15/14/353 ,,Vee
erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamine“ (määrates vee erikasutusloa kehtivusajaks
kuni 31.12.2014); 31.12.2014 Harju-Järva-Rapla regiooni korraldusega nr HJR 1-
15/14/760 ,,Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamine“ (määrates vee erikasutusloa
kehtivusajaks kuni 31.12.2016); 29.12.2016 Põhja regiooni korraldusega nr 1-3/16/3156 ,,Vee
erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamine’’ (määrates vee erikasutusloa kehtivusajaks
kuni 31.12.2017); 02.05.2018 Põhja regiooni korraldusega nr 1-3/18/1150 „Vee erikasutusloa
nr L.VT.HA-171918 pikendamine“ (määrates kehtivusajaks kuni 15.02.2019); haldusasjas nr
3-18-4 kinnitatud kohtuliku kompromissi67 korras 22.08.2018 korraldusega nr 1-3/18/2135
„Vee erikasutusloa L.VT.HA-17918 pikendamine, Keskkonnaameti 29.12.2017 korralduse nr
1-3/17/3175 „Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamata jätmine“ kehtetuks
tunnistamine, Keskkonnaameti 02.05.2018 korralduse nr 1-3/17/1150 „Vee erikasutusloa nr
L.VT.HA-171918 pikendamine“ kehtetuks tunnistamine” (määrates vee erikasutusloa
kehtivusajaks kuni 05.09.2019); 28.09.2020 korraldusega nr DM-111464-7 „Vee erikasutusloa
L.VT.HA-17918 kehtivuse pikendamine” (määrates vee erikasutusloa kehtivusajaks kuni uue
veeloa andmise või andmisest keeldumise otsustamise tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui
31.12.2020). Viimati pikendas Keskkonnaamet veeloa kehtivust 30.12.2020 korraldusega nr
DM-112486-5 „Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 muutmise korraldus“ (määrates vee
erikasutusloa kehtivusajaks kuni uue veeloa andmise või andmisest keeldumise otsuse
tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.12.2021).
1.52. HMS § 40 lg 2 alusel enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib
kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete
esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt edastas Keskkonnaamet --.--.2020 kirjaga --
- Wooluvabrik OÜ-le KMH aruande heakskiitmata jätmise ja KMH menetluse lõpetamise
otsuse eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks tähtajaga --.--.2020. Eelnõu kohta
esitati/ei esitatud arvamusi ja vastuväiteid.
65
Registreeritud DHS-is 21.04.2021 nr 6-3/21/5014-6 all.
66
Registreeritud DHS-is 23.04.2021 nr 6-3/21/5014-7 all.
67
Tallinna Ringkonnakohus kinnitas kompromissi ja lõpetas halduskohtumenetluse 08.08.2018 kohtumäärusega
haldusasjas nr 3-18-4, registreeritud DHS-is 08.08.2018 nr 1-6/18/2-47 all.
24.05.2021 EELNÕU
II. KAALUTLUSED
2.1. Kaalutlused KMH aruande heakskiitmata jätmisel ja KMH menetluse lõpetamisel
2.1.1. Lähteseisukohad
2.1.1.1. Keskkonnaamet märgib, et veeloa kehtivuse lõppedes hindab loa
andja veeloa taotluse lahendamisel igakordselt taotleja kava veekogu paisutada
ja hüdroenergiat kasutada ning hindab igakordselt veeloa andmisest keeldumise aluseid. Loa
andja otsustab veeloa andmise uuesti, hinnates konkreetset kujunenud olukorda kehtiva
õigusruumi alusel. Samuti vaatab loa andja üle loa taotleja õigused, kohustused ning võimalikud
seatavad piirangud. Loa andja teeb veeloa andmise otsuse lähtudes taotluses esitatud teabest,
vee erikasutusest ja kaitset sätestavatest õigusaktidest, taotluse kohta esitatud seisukohtadest
ja KMH tulemustest, kui tegevusele tuleb teha KMH.
2.1.1.2. Veeluba taotletakse Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe
HEJ hüdroenergia kasutamiseks. Lisaks taotletakse VeeS § 174 lg 4 erandi kohaldamist.
2.1.1.3. Jägala jõgi68 kuulub keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli,
meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (edaspidi määrus nr 73) § 2 p 20 alusel
Jägala joast suubumiseni Soome lahte lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja
elupaikade nimistusse. Linnamäe pais asub nimetatud jõelõigul, seega tuleb tegevuste
kavandamisel lähtuda looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 51 lg 1, mille kohaselt on
lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul
keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, samuti
uute paisude rajamine ning loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. LKS § 51
lg 11 sätestab erisuse, mille alusel on LKS § 51 lg 1 nimetatud veekogul või selle lõigul
loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud
üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi.
2.1.1.4. VeeS § 174 lg 3 kohaselt LKS § 51 lg 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse
kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul peab paisu
omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Linnamäe
pais on kaladele ületamatu rändetõke. Eesti Energia AS ega Wooluvabrik OÜ ei
ole VeeS tulenevat kohustust tagada kalade läbipääs paisust üles- ja allavoolu käesoleva otsuse
tegemiseni täitnud.
2.1.1.5. Jägala jõe ja Jõelähtme jõe69 alamjooks70 on Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määruse
nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“ (edaspidi määrus nr 144) § 1 lg 1 p 1
kohaselt Jägala jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide
– hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar)
elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse. Natura 2000
võrgustiku alade kaitse-eesmärgid on sätestatud LKS §-s 70 ja Vabariigi Valitsuse 05.08.2004
korralduses nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri“ (edaspidi korraldus nr 615-k). LKS § 70 kohaselt Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-
eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest loodusdirektiivi I lisas nimetatud
looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi
68
Keskkonnaregistrikood VEE1083500.
69
Keskkonnaregistrikood VEE1087900.
70
Jägala jõe hoiuala; keskkonnaregistrikood KLO2000001.
24.05.2021 EELNÕU
säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse
saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja
71
hävimisohtu. Korralduse nr 615-k lisa 1 p 2 alap 56 alusel kuulub Jägala jõe hoiuala nime all
Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu. Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on lisaks Jägala
jõe hoiuala kaitse-eesmärkideks olevate liikide isendite elupaikadele ja
elupaigatüübile kaitsta järgmiste liikide isendite elupaiku: saarmas (Lutra lutra)
ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).
Loodusdirektiivi art 3 lg 1 alusel ja koostoimes LKS §-dega 1, 3, 32 ja 70 on Natura 2000
võrgustiku alade kaitse-eesmärk elupaigatüüpide ja liikide soodsa seisundi säilitamine või
taastamine. Ettepanek Natura võrgustikku esitatavate jõgede kohta tehti 2002. aastal teadlaste
poolt koondatud siseveekogude elustiku andmete põhjal Eesti Loodushoiu Keskuse poolt
läbiviidud projekti „Natura 2000 võrgustiku rakendamine magevee ja riimvee liikide ja
elupaikade kaitseks” raames. Üks selles projektis väljapakutud jõgedest oli Jägala jõgi ja selle
lisajõgi, Jõelähtme jõgi, mis esitati nii loodusdirektiivi elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kui ka
sealsete liikide kaitseks. Natura 2000 võrgustikku valiti kõik nimetatud projektis välja pakutud
I prioriteediga jõed, teiste hulgas ka Jägala jõgi. Jägala jõgi esitati suudmest kuni Jägala joani
Eesti riigi poolt Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja eelkõige jõelise elupaiga (elupaigatüüp
jõed ja ojad, 3260) taastamispotentsiaali pärast. Alal läbi viidud uuringud72 kinnitavad, et
Linnamäe paisjärve alune Jägala jõe looduslik jõesäng on säilinud, kuid on paisjärve poolt üle
ujutatud. Nii elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) kui ka kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaigad
omavad kõrget taastamisväärtust.
LKS § 3 lg 1 kohaselt loetakse loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila
ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle
pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur koos funktsioonidega toimivad ka
prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ning elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus.
Vastavalt LKS § 3 lg 2 loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et
liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise
koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks
säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik.
Natura 2000 alade võrgustikku esitamise hetkel olevat seisundit ei loeta ala soodsaks
seisundiks, vaid sellel hetkel hinnatakse, kas seisund on soodne või mitte. Elupaikade ja
liikide looduskaitseline seisund on soodne, kui esinduslikkuse hinnang on kõikidel juhtudel A.
Jägala jõe hoiualal ei vasta paisjärve alune jõeosa praegu elupaigatüübi jõed ja ojad tunnustele,
kuna see on paisutamise tõttu üle ujutatud. Loodusalal on paisjärve alal kaitse-eesmärgiks
elupaigatüübi jõed ja ojad taastamine ja kaitsekorraldusperioodi jooksul esinduslikkuse
hinnangu C saavutamine, mis eeldab paisutuse likvideerimist, pikemas perspektiivis on
eesmärgiks hinnangu A saavutamine, paisutuse likvideerimise järgselt elupaigatüübi jõed ja
ojad soodne seisund taastub (LKS § 70). Lõhe, jõesilmu ja paksukojalise jõekarbi soodsa
seisundi saavutamiseks ei ole Linnamäe paisjärve säilimisel alal piisavas ulatuses elupaiku,
71
Keskkonnaregistrikood EE0010150.
72
Kesler, M., Taal, I., Svirgsden, R. 2016. Eesti riikliku kalanduse andmekogumise programmi täitmine ja analüüs,
teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude
haldamiseks 2015-2017. Osa: Lõhe ja meri forell. TÜ Eesti Mereinstituut; Metsur, M. 2014. Eksperthinnang Jägala
jõe alamjooksu (Jägala joast kuni suudmeni) taastamise võimaluse kohta lõhejõena või keskkonnaministri
15.06.2004 määrusest nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis ja elupaikade nimistu” väljaarvamise
kohta. Aktsiaselts MAVES, Tallinn.
24.05.2021 EELNÕU
paisu tõttu ei ole aga praegu paisjärve alused ja paisjärvest ülesvoolu jäävad sobilikud elupaigad
lõhele ja jõesilmule ligipääsetavad (vt Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2017–2021 lk 13).
Vastavalt loodusdirektiivi art-le 17 Eesti poolt 2019. aastal esitatud aruandes73 loodusdirektiivi
rakendamise kohta (periood 2013-2018) on toodud:
Lõhe seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Kõige olulisema survetegurina on
välja toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine, see on märgitud ka ohuteguriks.
Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas välja toodud
hüdroenergia kasutamisest ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning
elupaikade taastamine.
Jõesilmu seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Surve- ja ohutegurina on välja
toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine, ja veekogude muutmine. Liigi soodsa
seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas välja toodud hüdroenergia
kasutamisest ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaikade
taastamine või loomine juba rikutud alade arvelt.
Paksukojalise jõekarbi seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Ohutegurina on
välja toodud veekogude ja voolurežiimi muutmine. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks
on põhiliste meetmetena toodud veekogude hüdroloogiliste muutuste vähendamine ja
hüdroloogilistest muutustest mõjutatud elupaikade taastamine.
Võldase seisund on soodne. Samas on stabiilse seisundi säilitamiseks oluline, et
leevendataks surve- ja ohutegurite mõju. Võldasele mõjuva surve- ja ohutegurina on
välja toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine.
Elupaigatüübi jõed ja ojad seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Surve- ja
ohustava tegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine ja selleks rajatud
infrastruktuur ning paisude mõju. Elupaigatüübi soodsa seisundi saavutamiseks on
põhiliste meetmete hulgas toodud hüdroenergia kasutamise ja hüdroenergia rajatistest
tuleneva mõju vähendamine ning elupaigatüüpide taastamine nende alade arvelt, mis on
juba hüdroenergia kasutamisega kaasnevate tegevuste tulemusena kahjustada saanud.
Keskkonnaregistri kohaselt on riikliku punase nimestiku kategooriate alusel (hinnangud 2019,
varasemad eraldi märgitud) lõhe väljasuremisohus, võldas ohulähedases seisundis, jõesilm
soodsas seisundis ning paksukojaline jõekarp (hinnang esitatud 2017) soodsas seisundis.
Jägala loodusala suurt potentsiaali arvestades on alal oluline panus elupaigatüübi jõed ja ojad
(3260) ning kaitse-eesmärgiks seatud liikide üleriigilise soodsa seisundi saavutamisse.
73
Kättesaadav aadressilt: https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/;
lõhe: https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Salmo+salar®ion=BOR;
võldas: https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Cottus+gobio+all+others&re
gion=BOR
jõesilm: https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Lampetra+fluviatilis®ion
=BOR
paksukojaline jõekarp: https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Molluscs&subject=Unio+crassus®ion=
jõed ja ojad, 3260: https://nature-
art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/?period=5&group=Freshwater+habitats&country=EE®ion=B
OR
24.05.2021 EELNÕU
Vastavalt loodusdirektiivi art 6 lg-le 1 koostatakse loodusaladele vajadusel
kaitsekorralduskava, kus määratakse alapõhised täpsustatud kaitse-eesmärgid ja eesmärkide
saavutamiseks vajalikud meetmed. Kaitse-eesmärkide seadmisel arvestatakse eesmärgiks
olevate elupaikade ja liikide soodsa seisundi saavutamise vajadust (LKS § 3). Liigi või elupaiga
soodne seisund ei ole seostatav loodusala moodustamise hetkel valitseva olukorraga, kuna
Natura 2000 võrgustiku alade eesmärk on ka elupaikade ja liikide soodsa seisundi taastamine.
Juhul, kui Natura 2000 võrgustiku ala kohta kaitsekorralduskava puudub, tuleb lähtuda Natura
standardsel andmevormil toodud andmetest.
Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskavas aastateks 2017‒202174 (edaspidi ka KKK) on toodud
hoiuala ja loodusala täpsustatud kaitse-eesmärgid, antud hinnang põhiväärtuseks olevate liikide
ja elupaiga seisundile, kirjeldatud neid mõjutavaid tegureid ja eesmärkide saavutamiseks
vajalikke meetmeid. Nii elupaigatüübi jõed ja ojad kui ka kaitse-eesmärgiks olevate liikide
kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks olevatele
töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist ja Linnamäe paisjärve aluse jõesängi osa
taastamist looduslähedasel kujul.
2.1.1.6. Arvestades Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p 31 märgitut, tuleb välja selgitada, kas
hoiualale on seatud eesmärgiks olemasoleva olukorra halvendamise vältimine või ka
parandamine. Kui tegevusel on Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele oluline mõju,
mida leevendavad meetmed ei välista, võib kõne alla tulla ka varem lubatud tegevuse (s.t
jätkutegevuse, mitte ainult uue tegevuse) keelamine. Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p 32
kohaselt juhul, kui jätkuv tegevus toob hoolimata leevendavatest meetmetest kaasa Natura 2000
võrgustiku ala kaitse-eesmärgi olulise kahjustamise, võib pädev asutus lubada seda erandina
loodusdirektiivi art 6 lg-st 2 analoogiliselt loodusdirektiivi art 6 lg-s 4 ette nähtud menetlusega,
kui selles sättes kehtestatud tingimused on sisuliselt täiendatud. Sellisel juhul tuleb läbi viia
loodusdirektiivi art 6 lg-s 3 toodud asjakohane hindamine ja hüvitusmeetmete75 hindamine, mis
Riigikohtu 28.01.2021 otsuse kohaselt tuleb läbi viia Keskkonnaametil, mitte arendajal.
2.1.1.7. Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016 kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna
veemajanduskava perioodiks 2015–202176 (edaspidi VMK), kohaselt asub Linnamäe
pais Jägala_5 vooluveekogumil (Jägala jõgi Jägala joast Linnamäe paisuni, kood
1083500_5). VMK kohaselt on Jägala_5 vooluveekogumi seisund 2013. aastal olnud kesine.
Seisundit mõjutavaks oluliseks teguriks on Linnamäe pais. VMK kohaselt on Jägala jõel asuv
Linnamäe pais probleemne, kuna takistab kalade rännet paisust ülesvoolu kuni Jägala joani
(looduslik siirdekalade rändetõke) ja Jõelähtme jõkke. Keskkonnaagentuuri poolt koostatud
2019. aasta veekogumite pinnavee seisundi hinnangu77 kohaselt oli 2019. aastal Jägala_5
pinnaveekogumi koondseisund halb ning Jägala_6 pinnaveekogumi koondseisund halb, mille
juures ökoloogilise seisundi peamiseks seisundit mõjutavaks teguriks on olnud paisud, sh
Linnamäe pais. VMK meetmeprogrammi (pinnavee meetmeprogramm, lisa 1)78 kohaselt on ette
nähtud Jägala_5 pinnaveekogumil vee vooluhulga muutustest ja hüdromorfoloogilistest
74
Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 28.06.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/15, kaitsekorralduskava muudetud
peadirektori 05.09.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/26.
75
Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p-s 32 kasutatud mõistet „asendusmeetmed“, mis on samatähenduslik Eesti
õiguses (nt KeHJS § 20 lg 1 p 71, § 29 lg 3, LKS § 701) kasutatud mõistega „hüvitusmeetmed“.
76
Kättesaadav Keskkonnaministeeriumi veebilehel: https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-
eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf
77
Kättesaadav Keskkonnaagentuuri veebilehel: https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-
tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-seisundiinfo (07.05.2021).
78
Kättesaadav Keskkonnaministeeriumi veebilehel: https://www.envir.ee/et/eesmargid-
tegevused/vesi/veemajanduskavad (07.05.2021).
24.05.2021 EELNÕU
kõrvalekalletest tingitud koormuste vähendamine paisutatud jõelõigul, st meetmena tuleb
rakendada kalade rändetingimuste parandamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks tehnilise
meetme väljatöötamist/alternatiivide kaalumist. VMK-s on eesmärgiks Jägala_5 veekogumi
hea seisundi saavutamine aastaks 2021.
2.1.1.8. Linnamäe pais on kultuuriministri 21.12.2016 käskkirjaga nr 180 „Linnamäe
hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks tunnistamine“ tunnistatud
kultuurimälestiseks79. Eelnimetatud käskkirjaga on kehtestatud mälestisele kaitsevöönd Tammi
kinnistu piirides. Kultuuriministri 18.12.2020 käskkirja nr 190 „Asulakohtade ja muistsete
põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi
kehtestamine“ (edaspidi 18.12.2020 käskkiri) p-ga 4 kehtestati 18.12.2020 käskkirja p-des 1.1.–
1.2. nimetatud mälestistele, ehitismälestisele Linnamäe HEJ pais (kultuurimälestiste registri nr
30418), arheoloogiamälestistele Asulakoht (reg nr 17534) ja Linnus „Jägala linnamägi“ (reg nr
17535) ühise kaitsevööndi kaardi põhjal käskkirja lisas 3 (mis tähendab, et kaitsevööndisse on
määratud ka Linnamäe paisjärv). Mittetulundusühing Jägala Kalateed80 on esitanud Tallinna
Halduskohtusse 18.12.2020 käskkirja p 4 tühistamiseks kaebuse. Tallinna Halduskohus
menetleb nimetatud kaebust haldusasjas nr 3-21-150.
2.2. KMH aruande heakskiitmata jätmine
2.2.1. Keskkonnaamet algatas 19.03.2015 KMH Eesti Energia AS vee erikasutusloa taotlusele
(vt kirja p 1.5).
2.2.2. Keskkonnaamet on KMH järelevalvaja KeHJS § 10 lg 2 alusel, kuna tulenevalt VeeS
§ 191 lg 1 on veeloa andjaks Keskkonnaamet. Paisutamise ja hüdroenergia kasutamisega
kaasnev eeldatav oluline keskkonnamõju ei ole piiriülene.
2.2.3. KeHJS § 10 lg 2, lg 3 p 5-6 ning § 22 lg 2-4 ja 7-8 ning keskkonnaministri 17.02.2006
määruse nr 16 „Keskkonnamõju hindamise aruande kvaliteedi ja keskkonnamõju hindamise
menetluse kontrollimise kord“ järgi on KMH järelevalvaja ülesanne kontrollida KMH aruande
ja KMH menetluse vastavust õigusaktide nõuetele ning teha otsus KMH aruande heakskiitmise
või heakskiitmata jätmise kohta ja määrata keskkonnanõuded, mille eesmärk on vältida või
minimeerida kavandatavast tegevusest tulenevat eeldatavat negatiivset keskkonnamõju.
2.2.4. KeHJS § 21 kohaselt KMH aruanne avalikustatakse ja KMH aruande avalikustamise
tulemusi arvestatakse KeHJS § 16 ja § 17 sätestatud korras. KMH aruande avalikustamine
vastab KeHJS § 21 ja 16 toodud nõuetele (vt kirja p 1.11). Avalikustamisel esitatud kirjadele
vastas juhtekspert koostöös arendajaga KeHJS § 21 ja 17 kohaselt, kuid Keskkonnaamet oli
seisukohal, et osadele esitatud küsimustele ei ole juhtekspert piisavalt vastanud või pole
ettepanekutega arvestamata jätmist piisavalt põhjendanud (konkreetsed kirjad ja punktid olid
välja toodud Keskkonnaameti 01.07.2019 KeHJS § 21 ja § 17 toodud nõuetele.
2.2.5. KMH aruande heakskiitmata jätmisel (23.10.2019 kirja p-s 2.3) nõuti KeHJS § 22 lg 5
p 2 kohaselt aruande korduvavalikustamist. Kuna käesoleva kirjaga jäetakse KMH aruanne
teistkordselt heakskiitmata ning lõpetatakse KMH menetlus (vt kirja p 2.3), siis HMS § 5 lg 2
põhimõttest tulenevalt ei ole otstarbekas eelnimetatud avalikustamist enam korraldada.
79
Registrinumber 30418.
80 Registrikood 80298858, aadress Harju maakond, Jõelähtme vald, Neeme küla, Kadakaranna tn 8, 74226.
24.05.2021 EELNÕU
2.2.6. Keskkonnamõju hindas aktsiaselts MAVES (registrikood 10097377, aadress Harju
maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Marja tn 4d, 10617, alates 11.07.2019 uus ärinimi Maves
OÜ) eksperdirühm eesotsas KMH juhteksperdiga Karl Kupits, kelle KMH litsents nr
KMH0105 kehtib kuni 07.10.2024. KMH programmi ptk 8 kohaselt kuulusid eksperdirühma
Madis Metsur, Artto Pello, Kadri Normak, Tuuli Vreimann, Akukon OY Eesti Filiaal
(mürauuring), Janek Šafranovski (kultuuriväärtuste ekspertarvamus), Matti Masing
mittetulundusühingust Sicista Arenduskeskus (nahkhiirte uuring), Andres Annuk Eesti
Maaülikoolist (energiajulgeoleku eksperthinnang), Grete Arro ning LVM Kinnisvara OÜ
(KMH juhteksperdi hilisemate selgituste kohaselt kaks viimast siiski ekspertrühma töös ei
osalenud, vt 23.10.2019 kirja p-i 2.4.3). Eksperdirühma liikmete nimekirjas on ära nimetatud
ka: Rein Järvekülg vastavalt uuringule „Natura hindamisel on kasutatud Linnamäe HEJ vee
erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüsi käigus koostatud vee elustiku uuringut“ (KMH
programmi ptk 8, lk 34)81. Õiguslikud hinnangud on KMH aruande juurde koostanud
Advokaadibüroo SORAINEN AS82. KMH menetluse hilisemas perioodis (13.02.2020) koostas
ihtüoloog Tauno Jürgenstein eksperthinnangu Udriku (Mäo) I ja II paisu avamise eeldatavate
mõjude kohta.
2.2.7. KeHJS § 22 lg 3 kohaselt ei kiida KMH järelevalvaja KMH aruannet heaks ega määra
keskkonnanõudeid, kui: 1) aruande avalikustamisel on rikutud kehtestatud nõudeid ning see
rikkumine võib mõjutada KMH tulemusi; 2) aruanne ei vasta KeHJS § 13 p 1–4 ja 6 sätestatud
nõuetele; 3) KeHJS § 20 või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele; 4) aruandes
on esitatud valeandmeid; 5) aruanne ei ole asjakohane ja piisav tegevusloa andmiseks; 6)
aruande kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamata jätmist ei ole piisavalt
põhjendatud.
2.2.8. KMH aruanne ei vasta KeHJS § 13 p-le 3, § 20 lg 1 p-dele 4, 6, 7 ja 71, aruanne ei ole
asjakohane ja piisav tegevusloa andmiseks. Seega lähtuvalt KeHJS § 22 lg 3 p-dest 2, 3 ja 5 ei
saa Keskkonnaamet KMH aruannet heaks kiita ja määrata keskkonnanõudeid. Kuigi
Keskkonnaamet on korduvalt aruannet tagastanud puuduste kõrvaldamiseks ja ka aruande
heakskiitmata jätnud, siis ei ole KMH aruannet jätkuvalt piisavalt täiendatud ja parandatud.
2.2.9. Alljärgnevalt toob Keskkonnaamet välja puudused, mis jätkuvalt ei ole KMH aruandes
saanud lahendust ning millest tulenevalt ei saa KMH aruannet heaks kiita (Keskkonnaamet
lähtub otsuse tegemisel 22.04.2021 esitatud KMH aruande versioonist):
2.2.9.1. Negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed. KeHJS § 20 lg 1
p 7 kohaselt koostab ekspert või eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel KMH aruande, lähtudes
heakskiidetud KMH programmist, milles ta hindab keskkonnamõju eeldatavat toimet, kirjeldab
kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmeid ning hindab nende
kasutamise eeldatavat efektiivsust. KMH programmi ptk-i 5.2 (lk 29) kohaselt hinnatakse
tegevusega kaasnevate riskide minimeerimist ja tagajärgede leevendamist. KMH aruandes ei
ole jätkuvalt leevendusmeetmete käsitlus alternatiivi 2 puhul piisav. Antud märkuse tõi
Keskkonnaamet välja nii 05.11.2018, 01.07.2019, 23.10.2019, 15.04.2020, 17.06.2020 kui ka
09.10.2020 kirjas. Aruandes on aga jätkuvalt kirjas (ptk-s 4.1.4, lk 44), et alternatiivi 2
rakendamisel tuleb paisjärve esmane tühjendamine teostada vee miinimumperioodil, juunis
81 KMH aruande ptk 4.1 (lk 32) kohaselt osalesid antud uuringu seisukohtade kujundamisel veel Martin Kesler (TÜ Eesti
Mereinstituut), Teet Krause (EMÜ PKI Limnoloogiakeskus), Henn Timm (EMÜ PKI Limnoloogiakeskus), Aive Kõrs (EMÜ
PKI Limnoloogiakeskus), Peeter Pall (EMÜ PKI Limnoloogiakeskus), Sirje Vilbaste (EMÜ PKI Limnoloogiakeskus), Kai
Piirsoo (EMÜ PKI Limnoloogiakeskus), Nikolai Laanetu (LHÜ Lutra).
82
Registrikood 10876331, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 15, 10141.
24.05.2021 EELNÕU
septembris ning muud detailsemad leevendusmeetmed tuleb välja töötada eelprojekti
staadiumis, kui on selge, kuidas paisu avamine toimub tehniliselt.
Keskkonnaamet jääb oma 15.04.2020 kirja II osa p-s 1, 17.06.2020 kirja III osa p-s 1 ja
09.10.2020 kirja II osa p-s 1 välja toodud seisukoha juurde ning juhib jätkuvalt tähelepanu, et
paisu avamine ja elektritootmise lõpetamine on määratud Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse
Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia
tootmiseks KMH programmi alusel alternatiivina 2 ning moodustab seega KMH osa. Seetõttu
ei ole põhjendatud seisukoht, et selle alternatiivi keskkonnamõjusid peaks eraldi menetluses
hindama.
2.2.9.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku alale. KMH aruandes on arvestamata
jäetud Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskavas elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) määratud
kaitse-eesmärk, milleks on eelduste loomine elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduslähedase
seisundi taastumiseks Linnamäe paisjärve aluses jõesängi osas ning kudealade taastumiseks.
Samuti on eesmärgiks elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) esinemine 11 ha suurusel alal
esinduslikkusega A (väga hea) ja 5 ha suurusel alal esinduslikkusega C (arvestatav). Kusjuures
5 ha suurusel alal esinduslikkusega C on silmas peetud paisjärve alust jõeosa. Aruande
alapeatükis 4.1.2.1 (lk 33) on küll kirjeldatud, et elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) asjakohane
pindala on 11 ha ja kui paisjärv likvideeritakse, siis lisandub paisjärve asemele moodustuv jõgi
elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) hulka, kuid KKK-s kaitse-eesmärgiks seatud paisjärve aluse
jõeosa pindala (5 ha) ja esinduslikkust (C) aruandes kajastatud ei ole.
Aruande alapeatükis 4.1.2.1 (lk 36) toob juhtekspert välja, et: „Antud Natura hindamisel pole
elupaikade täpne pindala (eksperdi hinnang 11 ha) määrava tähtsusega. Oluline on elupaikade
põhimõtteline jaotusˮ. Eesmärgiks seatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) pindala kogu
hoiualal on vastavalt KKK-le 16 ha, millest Linnamäe paisjärve alla jääb 5 ha taastatavat
elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260). Keskkonnaamet ei nõustu juhteksperdiga, et Natura
hindamisel pole elupaikade täpne pindala tähtis. Juhteksperdi hinnang käsitleb 11 ha ilma
paisjärveta. Aruandes tuleb aluseks võtta KKK-ga kogu eesmärgiks seatud elupaigatüübi
jõed ja ojad (3260) pindala, milleks on 16 ha.
Aruande alapeatükis 4.1.2.1 (lk 36) toob juhtekspert välja, et: „Elupaikade piiride
korrigeerimise vajadust kinnitab ka see vastuolu, et jõgede ja ojade elupaigatüüp on praeguses
keskkonnaregistris määratud tervele paisjärvele. Rangelt võttes peaks praeguste andmete
põhjal rajama terve paisjärve pindala ulatuses jõele omase voolukiirusega veekogu, mis on
soodne elamiseks kärestikelembelistele kaladele (lõhe). Seega elupaigatüübi keskkonnaregistri
järgne piir välistab paisu allalaskmise kuna sel juhul saab suurest osast veekogust maismaaˮ.
Keskkonnaamet selgitab, et Natura standardandmebaasis esitatud 27 ha hulgas on lisaks
jõelisele elupaigale (elupaigatüüp jõed ja ojad, 3260) paisjärve veepeegli pindala.
Elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) pindala on täpsustatud KKK-ga. Aruandes toodud järeldus
ei tugine KKK-ga elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) määratud kaitse-eesmärkidele.
Keskkonnaamet juhib jällegi tähelepanu, et elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) pindalaline kaitse-
eesmärk KKK kohaselt on 16 ha, millest jääb paisjärve alla u 5 ha suurune Jägala jõe osa, mis
paisjärve likvideerimisel lisanduks elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) hulka. KKK-s esitatud
meetmete kohaselt on elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks
meetmeks KKK aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist ja
Linnamäe paisjärve aluse jõesängi osa taastamist looduslähedasel kujul.
24.05.2021 EELNÕU
Samuti ei ole KKK-s elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) seatud kaitse-eesmärkidega arvestatud
aruande alapeatükis 4.1.2.1 (lk 36) esitatud järelduses: „Kokkuvõtvalt saab järeldada, et
kavandataval tegevusel puudub täiendav negatiivne mõju elupaigale 3260, jõed ja ojadˮ.
Kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on KKK aluseks olevatele töödele tuginedes
peetud paisutuse likvideerimist ja Linnamäe paisjärve aluse jõesängi osa taastamist
looduslähedasel kujul.
Ka kaitse-eesmärgiks olevate liikide puhul ei ole keskkonnamõjude hindamisel arvesse võetud
KKK-s seatud kaitse-eesmärke.
Aruande alapeatükis 4.1.2.3 (lk 37) on esitatud järeldus: „Kokkuvõtvalt saab järeldada, et
kavandataval tegevusel puudub täiendav negatiivne mõju paksukojalisele jõekarbileˮ.
Järelduses ei ole arvestatud KKK-s liigile seatud kaitse-eesmärgiga, milleks on eelduste
loomine paksukojalise jõekarbi elujõulise asurkonna säilimiseks Jägala jõe hoiualal. 2013.–
2014. a läbi viidud vee-elustiku uuringute kohaselt leidub Linnamäe paisjärve alla jäänud
jõeosades karbile sobivaid elupaiku, kuid need on paisjärvega üleujutatud. Nii pais kui ka
paisjärv isoleerivad üksteisest Jägala joa aluse ja Linnamäe paisu aluse elupaiga. Paisutamisel
ja hüdroenergia kasutamisel on oluline negatiivne mõju paksukojalise jõekarbi asurkonnale
Natura alal. Paksukojalise jõekarbi kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on KKK
aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist.
Aruande alapeatükis 4.1.2.4 (lk 38) on esitatud järeldus: „Kokkuvõtvalt saab järeldada, et
arvestades reaalsete elupaikade asetust, ei põhjusta Linnamäe paisjärv harilikule võldasele
negatiivset mõju. Asurkonda allpool paisu mõjutab HEJ tsükliline töö, mis on riski maandamise
meetmetega minimeeritavˮ. Järelduses ei ole arvestatud KKK-s liigile seatud kaitse-
eesmärgiga, et võldas asustab sobivaid elupaiku kogu Jägala jõe hoiuala ulatuses. Paisutamisel
ja hüdroenergia kasutamisel on oluline negatiivne mõju võldase asurkonnale Natura alal.
Paisjärv võldasele elupaigaks ei sobi. Paisjärv koos paisuga killustavad võldase elupaigad
Jägala joa all ja paisu all, eraldades need üksteisest. Paisutuse likvideerimine ja sobivate
elupaikade lisandumine parandaks võldase kaitseseisundit, asurkonna arvukus suureneks
seeläbi eeldatavasti 2–3 korda. Võldase kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on
KKK aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist.
Aruande alapeatükis 4.1.2.5 (lk 39) on esitatud järeldus: „Kokkuvõtvalt saab järeldada, et
kavandataval tegevusel puudub täiendav negatiivne mõju jõesilmule. Asurkonda allpool paisu
mõjutab HEJ tsükliline töö, mis on riski maandamise meetmetega minimeeritavˮ. Järelduses ei
ole arvestatud KKK-s liigile seatud kaitse-eesmärgiga, milleks on eelduste loomine, et
jõesilmule sobivad sigimis- ja vastsete elupaigad on Jägala jõe hoiualal jõesilmule
ligipääsetavad. Paisutamisel ja hüdroenergia kasutamisel on oluline negatiivne mõju jõesilmu
arvukusele ja kaitseseisundile Natura alal. Paisu tõttu on jõesilmule tõkestatud paisust
ülesvoolu jäävad sigimisalad ja vastsete elupaigad nii Jägala jões kui Jõelähtme jões. Jõesilmu
kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on KKK aluseks olevatele töödele tuginedes
peetud kalade rändeteede avamist ja paisutuse likvideerimist.
Aruande alapeatükis 4.1.2.6 (lk 40) on esitatud järeldus: „Kokkuvõtvalt saab järeldada,
kavandataval tegevusel puudub täiendav negatiivne mõju lõheleˮ. Järelduses ei ole arvestatud
KKK-s liigile seatud kaitse-eesmärgiga, milleks on eelduste loomine, et lõhele sobivad sigimis-
ja noorjärkude kasvualad on Jägala jõe hoiualal lõhele ligipääsetavad ning eelduste loomine
loodusliku elujõulise lõhepopulatsiooni taastamiseks. Paisutamisel ja hüdroenergia kasutamisel
on lõhe asurkonna arvukusele ja seisundile oluline negatiivne mõju. Linnamäe pais tõkestab
24.05.2021 EELNÕU
lõhe juurdepääsu sigimis- ja noorjärkude kasvualadele. Liigi loodusliku populatsiooni soodsa
kaitseseisundi saavutamine ei ole ilma sigimis- ja noorjärkude kasvualadele ligipääsu tagamise
ja paisutuse likvideerimiseta võimalik. Seeläbi võiks lõhe looduslik sigimine tõusta
hinnanguliselt kuni 8500–12 600 laskujani aastas83 ja Jägala jõe hoiuala võiks muutuda lõhe
seisukohalt ülikõrge väärtusega kaitstavaks alaks, mis tähendab, et Eesti mõistes oleks tegemist
ühe esiviisikus oleva kudealaga. Praegune reaalne taastootmine on nullilähedane.
2.2.9.3. KMH aruande ptk-s 2.1 (lk 8) on välja toodud Riigikohtu 28.01.2021 otsuses märgitud
kohtu seisukohad. Kuigi viidatud kohtu seisukohad pärinevad Riigikohtu 28.01.2021 otsusest,
ei saa otsuses toodu osas tugineda ainult neile punktidele, mis on arendajale meeltmööda.
Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p-s 31 on kohus asunud seisukohale, et Keskkonnaametil tuleb
taotluse lahendamisel ennekõike selgitada, kas paisutuse säilimine toob kaasa jõe kui elupaiga
või hoiuala kaitstavate liikide seisundi halvenemise võrreldes Natura ala moodustamise hetkega
või hilisema olukorraga, kui jõe või liikide seisund on vahepeal paranenud. Riigikohtu
28.01.2021 otsuse p-s 31 on välja toodud, et lisaks tuleb selgitada, kas asjaomastel hoiualadel
on konkreetseks eesmärgiks seatud vaid olemasoleva olukorra halvendamise vältimine või ka
parandamine ning kas paisutamise jätkamine kahjustaks neid eesmärke. Esmajoones
tuleks hinnata, kas olulist mõju on võimalik välistada leevendavate meetmetega. Üksnes juhul,
kui leevendavad meetmed olulist mõju ei välista, võib kõne alla tulla varem lubatud tegevuse
keelamine.
Aruande lk-l 8 ja 9 on asutud järeldusele, et Natura hindamisel tuleb lähtuda küsimusest, kas
tegevuse jätkamine toob endaga kaasa negatiivse mõju võrreldes selle hetkega, mil Natura 2000
võrgustiku ala loodi. Samasugune seisukoht on peatüki 4 kohaselt võetud aluseks ka Natura
hindamise koostamisel, mistõttu aruande lk 30 kohaselt ei hinnata, kuidas pais või HEJ
käitamine on seni Natura 2000 võrgustiku ala mõjutanud, vaid kas veeloa taotluses toodud
tegevuse kirjelduse järgi võib avalduda uut mõju.
Vastavalt Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p-des 31 ja 32 toodule ei saa Keskkonnaamet viidatud
aruande seisukohtadega nõustuda, sest Jägala jõe Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja
esitamisel arvestati ka ala taastamispotentsiaali. Seega antud juhul ei ole eesmärgiks seatud vaid
olemasoleva olukorra halvendamise vältimine, vaid ka parandamine (täpsem selgitus p-s
2.1.1.5).
Eelnevale toetudes ei vasta Natura asjakohase hindamise lähteseisukoht Riigikohtu
28.01.2021 otsuse p-des 31 ja 32 toodule. Seetõttu ei saa Keskkonnaamet nõustuda
Natura hindamise järeldustega (KMH aruande ptk 4), kuivõrd järelduste aluseks on vale
lähtepunkt. Aruande lk-l 8 on välja toodud, et loodusdirektiivi art 6 lg-s 4 sätestatud nn
Natura erandi kohaldamine ning sellega seoses ka hüvitusmeetmete väljatöötamise
vajaduse peab otsustama Keskkonnaamet vaid juhul, kui tegemist oleks uue tegevusega
loodusdirektiivi tähenduses.
Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p-s 32 on selgitatud, et ka siis,
kui jätkuv tegevus toob hoolimata leevendavatest meetmetest kaasa Natura 2000 võrgustiku ala
83
Kesler, M., Taal, I., Svirgsden, R. 2016. Eesti riikliku kalanduse andmekogumise programmi täitmine ja analüüs,
teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude
haldamiseks 2015-2017. Osa: Lõhe ja meri forell. TÜ Eesti Mereinstituut.
24.05.2021 EELNÕU
kaitse-eesmärgi olulise kahjustamise, võib pädev asutus seda erandina loodusdirektiivi art 6 lg-
st 2 lubada analoogiliselt sama artikli lg-s 4 ette nähtud menetlusega, kui selles sättes
kehtestatud tingimused on sisuliselt täidetud (Euroopa Kohtu otsusasjas nr C-399/14: Grüne
Liga, p 55), mh viiakse läbi loodusdirektiivi art 6 lg 3 nõuetele vastav asjakohane hindamine ja
võetakse asendusmeetmed. Vastavasisulise hindamise viib läbi Keskkonnaamet.
Kokkuvõtvalt, juhtekspert ei ole läbivalt hinnanud loodusala kaitse-eesmärke adekvaatselt, sest
hindamise aluseks on võetud lähtepunkt, et jätkutegevuse puhul peab igal juhul hindama vaid
olukorda, mis esines päeval, mil ala määrati Natura 2000 võrgustiku nimekirja. Arvestamata on
alale seatud kaitse-eesmärgid, millest tulenevalt on jõutud väärale järeldusele nagu negatiivne
mõju Natura alale puudub.
2.2.9.4. Eeltoodule tuginedes ei ole võimalik nõustuda ka aruande alapeatükis 2.4 (lk 12) toodud
väitega, et alternatiiv 2 (paisutamise ja elektrienergia tootmise lõpetamine) oleks vastuolus
Riigikohtu 28.01.2021 otsusega, sest antud juhul arvestati Jägala jõe Natura alade nimekirja
liitmisel ka jõe taastamise potentsiaali (täpsemad selgitused kaitse-eesmärkide osas on toodud
p-s 2.1.1.5). KMH aruandes ei ole Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p-s 32 viidatud analüüsi, mille
kohaselt, kui jätkuv tegevus toob hoolimata leevendavatest meetmetest kaasa Natura ala kaitse-
eesmärkide kahjustumise, võib pädev asutus seda erandina art 6 lg-st 2 lubada analoogselt sama
art lg-s 4 ette nähtud menetlusega, kui selles sättes kehtestatud tingimused on sisuliselt täidetud,
mh viiakse läbi art 6 lg 3 nõuetele vastav asjakohane hindamine ja võetakse asendusmeetmed.
2.2.9.5. Keskkonnaamet jääb KMH aruande ptk-s 5.1 nahkhiiri puudutava osas jätkuvalt
samadele seisukohtadele, mida on põhjalikult väljendatud Jägala jõe hoiuala piiride ja kaitse-
eesmärkide muutmise ettepaneku raames (Jõelähtme Vallavalitsuse 17.08.2017 ettepanek
Keskkonnaministeeriumile Jägala jõe hoiuala (KLO2000001) kaitse-eesmärkide ja piiride
muutmiseks ligikaudu 27 ha võrra; Keskkonnaministri käskkiri 13.07.2018 nr 1-2/18/573
”Jägala jõe hoiuala piiri ja kaitse-eesmärkide muutmise menetluse algatamisest keeldumine”
(registreeritud DHS-s 13.07.2018 käskkirjana nr 1-2/18/573) lisa eksperdihinnang Jägala jõe
hoiuala laiendusele, kaitse alla võtmisele ja kaitse-eesmärkide muutmisele). Seetõttu ei saa ka
Keskkonnaamet nõustuda KMH aruande ptk-s 8 (lk 74) toodud järeldusega, et võrreldes
veekeskkonda puudutavaid eesmärke (Natura elupaik, lõheliste elupaik) nahkhiirtega, ei ole
võimalik võtta ühest seisukohta, et paisutuse likvideerimine on looduskeskkonnale avalduva
kogumõju osas üksnes soodne. Samuti on samal leheküljel toodud, et hinnang on antud lähtudes
loogikast, et looduskeskkond, sotsiaalkeskkond ja majanduskeskkond on üksteise suhtes võrdse
jõuga. Keskkonnaamet ei saa nõustuda, et antud juhul on looduskeskkond, sotsiaalkeskkond ja
majanduskeskkond üksteise suhtes võrdse jõuga, sest tegemist on Natura 2000 võrgustikku
arvatud alaga, mille osas KeHJS § 29 sätestab KMH erisuse, s.t Natura 2000 võrgustiku aladel
peab eelkõige arvestama ala kaitse-eesmärke ja ala terviklikkust.
2.2.9.6. Aruande ptk-s 5.4 on välja toodud, et Jõelähtme vald on oma plaanides arvestanud
Linnamäe paisu ja paisjärve olemasoluga, mistõttu paisutuse likvideerimine on vastuolus
kohaliku omavalitsuse plaanide ja kavadega. Juhime tähelepanu, et kuigi Jõelähtme
Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62 vastu võetud üldplaneeringus käsitleti Linnamäe
paisjärve piirkonda rekreatiivse alana, tõi Keskkonnaamet vastuvõetud üldplaneeringu
tingimuslikus kooskõlastuskirja (01.04.2019 kiri nr 6-5/19/58-2, edaspidi Jõelähtme ÜP
tingimuslik kooskõlastuskiri) III jaos välja, et senini ei ole lõppenud Linnamäe
hüdroelektrijaama puudutav KMH menetlus, mistõttu käesoleval hetkel puudub teadmine, kas
Linnamäe paisjärv ning hüdroelektrijaam säilib tulevikus olemasoleval kujul ning kas
24.05.2021 EELNÕU
üldplaneeringus kavandatud tegevusi seoses Linnamäe paisjärvega on võimalik realiseerida.
Seega ei ole Jõelähtme ÜP tingimusliku kooskõlastuskirja valguses asjakohane väita, et
Jõelähtme valla vastuvõetud üldplaneering arvestab Linnamäe paisjärve olemasoluga.
2.2.9.7. KMH aruande lk-l 68 on välja toodud, et Valgejõel on hinnatud lõhe laskujate
potentsiaaliks 16 000 isendit, kuid Kotka paisu lagunemisest sõltumata (2016) pole laskujate
arv tõusnud, jäädes endiselt 500 isendi kanti. Keskkonnaameti hinnangul on ennatlik väita, et
laskujate potentsiaali hindamisel on probleem asjaolul, et välja arvutatud number ei vasta
tegelikkusele, mille tõendamiseks on toodud Valgejõe näide. Lõhe populatsioon ei saagi
koheselt maksimumini tõusta peale paisutuse avamist, arvestama peab lõhede arenguperioodi
nii jões kui ka meres ning kudevate kalade jõudmist uutele koelmualadele. Lisaks on
2020. aasta lõhe ja meriforelli osas84 tähendatud Valgejõel märgatavat uute kudealade
kasutuselevõttu, mida võis täheldada esimest korda 2020. a, st Nõmmeveski kärestikul seirati
28,8 is./100m2 lõhe samasuviseid isendeid. Meriforell on Valgejões palju kiiremini Kotka
paisust ülesvoolu laienenud koelmualad omaks võtnud ning need tulemuse on näha ka
nimetatud aruandes. Sellest tulenevalt ei ole nimetatud väide KMH aruandes pädev. Antud
märkus oli toodud ka 09.10.2020 kirja II osa p-s 14.
2.2.9.8. KMH aruande lisas 9 on käsitletud lõhejõgedele hüdroelektrijaamade tekitatud kahju
heastamise kogemust Soomes. Arvamuses on toodud välja leevendusmeede kalade siirdamist
paisutusest üles ja/või püügisuuruses forellide asustamist kalastajatele. Selline meede tagaks
ainult harrastajatele mingis osas võimaluse forellipüügiks, kuid ei tagaks populatsiooni
suurenemist meres. Laskuvad lõhed ja meriforellid hukkuvad ikkagi turbiinides.
2.2.9.9. Keskkonnaamet on varasemalt märkinud, et KMH aruandes tuleb Linnamäe HEJ
kontekstis hinnata rajatise seisukorda ja selle alusel analüüsida purunemise tõenäosust või
lagunemise ohtu. KMH aruandes pole jätkuvalt paisu purunemise võimalikkust paisu tehnilisest
seisukorrast sõltuvalt analüüsitud ning samuti pole esitatud paisu tehnilise seisukorra ülevaate
akti. Keskkonnaamet jääb antud küsimuses oma seisukoha juurde, et paisu purunemise ja
lagunemise teemat käsitledes tuleb esitada paisu tehnilise seisukorra ülevaate akt.
Keskkonnaamet on selle vajalikkusele tähelepanu juhtinud ja põhjusi selgitanud 23.10.2019
kirja p-s 2.2.7 ja 15.04.2020 kirja I osa p-s 3, 17.06.2020 kirja III osa p-s 3 ja 09.10.2020 kirja
II osa p-s 4.
2.2.9.10. KMH aruande täiendamisel ei ole arvestatud Keskkonnaameti 23.10.2019 kirja p-ga
2.2.8, 15.04.2020 kirja I osa p-ga 4, 17.06.2020 kirja III osa p-ga 4 ja 09.10.2020 kirja II osa p-
ga 5, kus Keskkonnaamet tõi välja, et paisutuse likvideerimise ja selle finantseerimise kohutus
on tulenevalt VeeS § 175 lg-st 4 paisu omanikul või selle valdajal ning palus sellega aruande
ptk-s 5.3 ka arvestada. Antud küsimuses jääb Keskkonnaamet oma varasemates kirjades toodud
seisukoha juurde ning rõhutab, et lähtuda tuleb kehtivast seadusandlusest. Seega, kui VeeS
§ 175 lg 4 sätestab, et paisutuse likvideerimise ja selle finantseerimise kohustus on paisu
omanikul või valdajal, siis tuleb sellest ka lähtuda.
2.2.9.11. KMH aruande täiendamisel ei ole arvestatud Keskkonnaameti 27.12.2019 kirja p-ga
2.1, 15.04.2020 kirja I osa p-ga 7, 17.06.2020 kirja III osa p-ga 6 ja 09.10.2020 kirja II osa
84
Tartu Ülikool, 2021. Kalanduse riikliku andmekogumise programmi täitmine, teadusvaatlejate paigutamine
Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks 2020-2021. aastal.
Töövõtulepingu nr 4-1/20/3 lõpparuanne 2020.a. kohta Osa: Lõhe ja meriforell.
24.05.2021 EELNÕU
punktiga 7. Jätkuvalt on aruandes eksitav väide, et “erinevalt teistest jõekaladest on
siirdekaladel märkimisväärselt piiratum elupaikade valik ning et siirdekaladele kõlbavad
üksnes rannikujõed” aruande ptk-s 5.1 (lk 47) sees. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et
siirdekalad nagu angerjas, forell (nii meriforelli kui jõeforellina), lõhe, jõesilm jt kasutavad
isendi tasandil elupaikadena mõõtmatult suuremaid alasid veekogudes kui nt linask, haug,
võldas, turb jt.
2.2.9.12. Keskkonnaamet jääb oma 15.04.2020 kirja I osa p-s 8, 17.06.2020 kirja III osa p-s 7
ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 8 toodud seisukohtade juurde, et juhteksperdi lähenemine
lõhepopulatsioonide taastamisele (aruande ptk s 5.1), võttes seda ühe mereala keskmisena, ei
ole õige. Samuti ei ole õige juhteksperdi väide, et lõhe seisundi hindamisel on tõlgendamise
küsimus, kas võtta seisundi hindamiseks mereala keskmised näitajad või iga jõe potentsiaal.
2.2.9.13. Keskkonnaamet jääb endiselt 15.04.2020 kirja I osa p-s 9 ja 17.06.2020 kirja III osa
p s 8 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 9 esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et keskkonnale
tekitatud kahju tuleb arvestada selle järgi, mis on alale seatud kaitsekorralduslikud eesmärgid
ja ala taastamispotentsiaal.
2.2.9.14. Aruande ptk 5.1 (lk 48) on jätkuvalt sees, et paisu avamisega muutub järvelise
keskkonna põhjaloomastik jõelise keskkonna põhjaloomastikuks ning pole põhjust eeldada, et
see tooks endaga kaasa olulise negatiivse või positiivse mõju. Keskkonnaamet jääb oma
varasema seisukoha juurde (toodud nii 15.04.2020 kirja I osa p-s 11, 17.06.2020 kirja III osa p-
s 10 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 11), et jõelise elupaiga taastumine mõjuks kindlasti
positiivselt ka põhjaloomastikule, eriti hoiuala ja loodusala kaitse-eesmärgiks olevale
paksukojalisele jõekarbile, kellele lisanduks täiendavaid elupaiku.
2.2.9.15. Keskkonnaamet juhtis 27.12.2019 kirja p-des 2.8 ja 2.10, 15.04.2020 kirja I osa p-s
13, 17.06.2020 kirja III osa p-s 11 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 12 tähelepanu, et aruandes ei
ole käsitletud Keskkonnaameti 23.10.2019 kirja p 2.2.1 kohaselt paisutamise ja hüdroenergia
kasutamise seost ja vastavust veemajanduskavale ning kuidas paisutamine ja hüdroenergia
kasutamine ja selle alternatiivid mõjutavad veemajanduskavaga seatud eesmärkide saavutamist
ning nahkhiirte osas pole KMH aruannet täiendatud ega ka parandatud (vt 23.10.2019 kirja p-i
2.2.5, 09.10.2020 kirja II osa p-i 12 ja käesoleva kirja p-i 2.2.9.5.).
2.2.9.16. Aruande täiendamisel ei ole arvestatud Keskkonnaameti 27.12.2019 kirja p-dega 2.11
ja 2.12, kus juhiti tähelepanu hinnangute eba korrektsusele kalapüük hobikorras (ptk 5.2)
järelduste osas ning järelduste osas ptk-s 5.1, et olemasolev olukord (paisutus) ei ole seni
põhjustanud looduskeskkonnale talumatut mõju. Keskkonnaamet on antud teemasid selgitanud
17.06.2020 kirja III osa p s 2 ja 12 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 13 ning jääb antud seisukohtade
juurde.
2.2.9.17. Keskkonnaamet jääb 15.04.2020 kirja I osa p-s 17, 17.06.2020 kirja III osa p-s 15 ja
09.10.2020 kirja II osa p-s 16 toodud seisukoha juurde, et aruande täiendamisel ei ole arvestatud
Keskkonnameti 27.12.2019 kirja p-ga 2.13. Keskkonnaamet jääb oma varasema seisukoha
juurde, et aruande ptk-i 5.3 alapunkti “Seni tehtud investeeringute ratsionaalne kasutamine, sh
alternatiivide realiseerimise maksumus” käsitlus ei ole korrektne. Pealkirjast lähtuvalt pole
Wooluvabrik OÜ teadaolevalt teinud ühtegi investeeringut peale käitise omandamiseks vajaliku
summa (kuni) 640 000 € tasumist. Ei ole asjakohane käsitleda Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse
KMH raames seni tehtud investeeringuid ajaloolises kontekstis, sest siis tuleks juurde arvestada
ka Eesti Vabariigi algusajal hüdroelektrijaama tarvis tehtud investeeringud. Keskkonnaamet
24.05.2021 EELNÕU
kordab, et kui Wooluvabrik OÜ Linnamäe hüdroelektrijaama hoonestusõiguse 2017. aastal
ostis ja selle kulutuse tegi, võttis ta teadlikult äririski. Wooluvabrik OÜ oli tol hetkel teadlik
tootmisele kehtivatest piirangutest, sellest, et tegemist on alates 2004. aastast Natura 2000
võrgustiku alaga ning sellega seotud kitsendustega, samuti sellest, et olemasoleva vee
erikasutusloa kehtivus lõppeb ja ettevõttel tuleb taotleda uut veeluba. Varasem vee
erikasutusluba oli tähtajaline, seega ei saanud juba endisel hoonestusõiguse omanikul eelnevate
kulutuste tegemisel olla õiguspärast ootust, et Jägala jõel saab tähtajatult paisutada ja
hüdroenergiat kasutada. Nii maaomanik kui hoonestusõiguse omanik on teadlikud, et veeloa
puudumisel neid tegevusi teha ei saa ja paisutamine tuleb lõpetada, seega oleks selle
võimalusega juba varem arvestama pidanud.
2.2.9.18. Keskkonnaamet tõi 15.04.2020 kirja I osa p-s 19 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 17
välja, et KMH aruandes tuleb mõju hindamisel lähtuda kehtivatest veemajanduskavas seatud
eesmärkidest mitte hinnata planeeritavaid tegevusi eeldusel, et eesmärke muudetakse. Sama
märkus on toodud 17.06.2020 kirja III osa p-s 16, kus Keskkonnaamet jäi endiselt seisukohale,
et KMH aruanne tuleb üles ehitada vastavalt kehtivatele veemajanduslikele eesmärkidele. Ei
piisa sellest, kui veemajanduskavas toodud eesmärgile vaid viidatakse, kuid arendaja poolt
paisutamise ja hüdroenergia kasutamise hindamisel sellega ei arvestata, vaid lähtutakse jällegi
tehtud ettepanekust kehtivat riiklikku eesmärki muuta. KMH protsessis ei muudeta riiklikke
eesmärke, vaid hinnatakse planeeritavast tegevusest tulenevaid mõjusid juba seatud riiklike
eesmärkide täitmisele. Riiklike keskkonnakaitseliste eesmärkide seadmine eelneb neid
mõjutavate majandustegevuste lubamisele, vastupidine olukord muudaks keskkonna kaitsmise
ja majandustegevuse suunamise keskkonda vähemkahjustavate valikute tegemisele võimatuks.
2.2.9.19. Keskkonnaamet jääb 15.04.2020 kirja I osa p-s 21, 17.06.2020 kirja III osa p-s 17 ja
09.10.2020 kirja II osa p-s 18 toodud seisukoha juurde, et on alusetu ja põhjendamatu ootus,
nagu võiks riik kompenseerida või kaasrahastada leevendusmeetmete finantseerimist (tuleneb
aruande ptk-st 4.1.4 (lk 44)). Leevendusmeetmete täitmine on eelduseks veeloa saamisel, aga
mitte vastupidi. Ühtlasi, KeÜS § 12 lg 1 kohaselt keskkonnahäiringu, ohu, riski või kahju
hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud kannab nende põhjustaja,
kui seadusest ei tulene teisiti.
2.2.9.20. Keskkonnaamet jääb 15.04.2020 kirja I osa p-s 22, 17.06.2020 kirja III osa p-s 18 ja
09.10.2020 kirja II osa p-s 19 toodud seisukohtade juurde, et nahkhiirte poegimisperiood on
kõige tundlikum aeg ning seega on tulevikus kindlasti vaja arvestada veetaseme muutmisel
nahkhiirte poegimisperioodiga.
2.2.9.21. Keskkonnaamet on oma 15.04.2020 kirja I osa p-s 23 ja 17.06.2020 kirja III osa p-s
19 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 20 välja toonud, et muinsuskaitselised ja looduskaitselised
huvid on koos saavutatavad ning juhtekspert ei ole KMH aruandes erinevaid paisutuse
alandamise võimalusi käsitlenud ega võrrelnud, mis on alternatiivi 2 sisuliseks hindamiseks
vajalik (sellele on Keskkonnaamet tähelepanu juhtinud 23.10.2019 kirja lk-del 13, 14). Samuti
ei ole välja toodud sarnaste olukordade kompromisslahendusi, mida Eestis on mitmeid. Seetõttu
ei teki KMH aruandest teavet, milline paisutuse alandamise viis oleks antud juhul
muinsuskaitselise paisu säilitamiseks parem ja paisu minimaalselt või vähem kahjustavam
(paisehitise kahjustamise osas on juhteksperdil nulltolerants), kuid samas on aruandes läbivalt
viidatud, et keskkonnakaitseliste eesmärkide täitmisest saab peaaegu täies ulatuses loobuda
esitades aruandes erinevaid eesmärkidest loobumise viise. Sellist lähenemist ei saa lugeda
erapooletuks ega põhjendatuks. KMH aruandes käsitletakse kahte alternatiivi, milleks üks on
paisutuse likvideerimine. Mõlemat alternatiivi tuleb sisu osas võrdselt kaaluda. Selline ülesanne
24.05.2021 EELNÕU
oli püstitatud juba KMH programmis. Keskkonnaamet jääb endiselt seisukohale, et paisutuse
likvideerimist tuleb põhjalikult analüüsida juba praeguses KMH menetluses.
2.2.9.22. Keskkonnaamet jääb oma 15.04.2020 kirja I osa p-s 25, 17.06.2020 kirja III osa p-s
20 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 21 toodud seisukohtade juurde. Aruandes tuleb välja tuua, mis
osa on hüdroenergial Eestis võrreldes teiste taastuvenergia tootmise viisidega. See tähendab, et
vajalik on ka välja tuua, kui suur roll on näiteks Linnamäe HEJ-l kogu taastuvenergia tootmise
mahus ja milline taastuvenergia tootmise viis on Eestis jätkusuutlikum, suuremat potentsiaali
omav ja keskkonda vähem kahjustavam. Võrrelda tuleb ka erinevaid taastuvenergia tootmise
viise ja võimalusi.
2.2.9.23. Keskkonnaamet jääb oma 15.05.2020 kirja I osa p-s 27, 17.06.2020 kirja III osa p-s
22 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 23 toodud seisukoha juurde, et KMH aruande sõnastus on
vastuoluline ja vajab korrigeerimist. Keskkonnaamet selgitab veelkord, et kaitsekorralduskavas
(lk 18) on toodud, et liik võib aeg ajalt alalt ka lahkuda, kuid see on looduslikest teguritest
tulenev nähtus ning Linnamäe pais ja paisjärv ei mõjuta liigi levikut ja arvukust. Mõju kaitse
eesmärgile tuuakse välja kaitsekorralduskava sõnastusest lähtuvalt. Aruandes aga väidetakse,
et jõelise elupaiga ja rikkaliku kalastiku taastumisel muutuks piirkond saarmale toitumis- ja
elupaigana soodsamaks.
2.2.9.24. Keskkonnaamet jääb oma 15.05.2020 kirja I osa p-s 28, 17.06.2020 kirja III osa p-s
23 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 24 toodud seisukohtade juurde, et aruande ptk-s 4.1.2.6 toodud
selgitused lõhe osas on arusaamatud, puudub sisuline analüüs ja selgitused. Millisest ja kus
paiknevast lõhepopulatsioonist on räägitud? Aruandes tuleb anda täpne ülevaade, kuidas
paisutamine lõhepopulatsiooni mõjutab ja milline oleks jõe taastootmispotentsiaal ja elupaiga
võimalik seisund ilma paisutuse ja hüdroenergia kasutamiseta.
2.2.9.25. Keskkonnaamet jääb 15.04.2020 kirja I osa p-s 29, 17.06.2020 kirja III osa p-s 24 ja
09.10.2020 kirja II osa p-s 25 toodud seisukoha juurde.
2.2.9.26. KMH aruande ptk-s 2.1 on toodud, et viimati pikendas Keskkonnaamet vee
erikasutusloa kehtivusaega kuni 05.09.2019 vastavalt Wooluvabrik OÜ ja Keskkonnaameti
vahel haldusasjas nr 3-18-4 sõlmitud kompromissile. Keskkonnaamet märgib, et muutis
Wooluvabrik OÜ veeloa nr L.VT.HA-171918 kehtivust viimati 30.12.2020 (korraldus DM-
112486-5) kuni 31.12.2021.
2.2.9.27. VeeS § 32 lg 1 alusel on pinnavee kaitse eesmärk pinnaveekogumite, sealhulgas
tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata
veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund. Pinnaveekogum Jägala_4
(Pinnaveekogum muudetud Jägala Jägala joast suudmeni ehk endised Jägala Jägala joast
Linnamäeni + Jägala Linnamäelt suudmeni; keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19
„Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside
määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate
väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ alusel) on
2019. aasta aruande kohaselt hinnatud seisundiklassi halb. KMH aruandes ei ole käsitletud
tegevuse seost ja vastavust kehtivale veemajanduskavale ning, kuidas tegevus ja selle
alternatiivid mõjutavad veemajanduskavas seatud eesmärkide saavutamist. KMH aruande
kohaselt koostatakse veemajanduskavad veekogude paremaks majandamiseks arvestades ka
veekasutuse huve ning, et see tähendab, et eesmärk saavutada looduslähedane või looduslik
veekogu on võimalik ümber hinnata ning püstitada muud, madalamad eesmärgis, mis on
24.05.2021 EELNÕU
kooskõlas praeguse veekasutusega. Veekogumi hea seisundi saavutamise suhtes võib erandeid
kohaldada VeeS § 39–42 alusel ning erandite kohaldamise põhjused esitatakse
veemajanduskavas ja asjakohasel juhul veeloas või keskkonnakompleksloas.
2.3. KMH menetluse lõpetamine
2.3.1. KeHJS § 1 lg 1 kohaselt sätestab KeHJS eeldatava KMH õiguslikud alused ja korra,
keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise
õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse KeHJS
nõuete rikkumise korral. KeHJS § 3 järgi keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse
tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev
kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust,
mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000
võrgustiku ala. KeHJS § 2 lg 1 ja § 24 järgi on KMH eesmärk teha kavandatava tegevuse KMH
tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks,
millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada
säästvat arengut; anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju
vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; võimaldada KMH tulemusi arvestada
tegevusloa andmise menetluses.
2.3.2. KeHJS § 29 lg 2 järgi võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala
kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura
2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse eesmärki. KeHJS
§ 29 lg 3 kohaselt, kui hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt olulisest negatiivsest mõjust
Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik
avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või
majanduslikku laadi põhjustel, võib tegevusloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Loa
andmisel tuleb seada kohustus hüvitusmeetmete rakendamiseks. Keskkonnaministeerium
teavitab Euroopa Komisjoni vastuvõetud hüvitusmeetmetest viivitamatult pärast loa andmist.
KeHJS §-ga 29 on Eesti õigusesse üle võetud loodusdirektiivi art 6 lg 3 ja 4 (samuti KeHJS
§ 20 lg 1 p 71 jt).
2.3.3. Wooluvabrik OÜ taotleb Keskkonnaametilt veeluba Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe
paisul ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks. Ühtlasi soovib Wooluvabrik OÜ
VeeS 174 lg 4 kohast erandit, mille kohaselt kalade läbipääsu tagamise kohustuse täitmist võib
Keskkonnaamet veeloaga leevendada või paisu omaniku nimetatud kohustuse täitmisest
vabastada, arvestades kaaluka põhjuse olemasolu. Keskkonnaamet algatas veeloa taotlusele
KMH 19.03.2015, kuna tegevuskoht asub Natura 2000 võrgustiku alal ning tegevus võib
avaldada Jägala loodusala ja Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja
elupaikadele negatiivset mõju (vt ka käesoleva kirja p-te 1.1, 1.5, 1.7).
KeHJS § 3 p 285 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kavandatakse tegevust, mis võib üksi või
koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. KeHJS
85
Kehtiva KeHJS-s § 3 lg 1 p 2 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei
ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt
oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala
kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Käesolev KMH menetlus viiakse läbi KeHJS redaktsiooni
(RT I, 13.03.2014, 32) järgi, mis kehtis KMH algatamise hetkel, mistõttu selle menetluse puhul on vastavaks
sätteks KeHJS § 3 p 1 ja 2.
24.05.2021 EELNÕU
§ 11 lg 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava
tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta õigusaktis sätestatud tegevusloa
taotluse menetlemise aja jooksul. Tartu Halduskohus selgitas 20.01.2015 kohtuotsuses
haldusasjas nr 3-14-51675 (jõustunud 20.02.2015) (p 22): „/…/ Kavandatava tegevusena ei tule
käsitleda ainult uusi tegevusi, vaid tegevusi, mida planeeritakse teha uuel perioodil. Käesolevas
asjas on kavandatavaks tegevuseks Kunda jõe paisutamine ja hüdroenergia kasutamine. Kohus
nõustub vastustajaga, et ka vee erikasutust puudutav eriregulatsioon veeseaduses toetab
igakordse vee erikasutusloa taotlemise käsitlemist paisutamise ja hüdroenergia kasutamise
kavandamisena. Keskkonnaamet hindab vee erikasutusloa taotluse lahendamisel igakordselt
kavatsust veekogu paisutada ja hüdroenergiat toota ning hindab igakordselt vee erikasutusloa
andmisest keeldumise aluseid. Veekogu jätkuv tõkestamine elektrienergia tootmiseks on
tegevus, mille mõju vajab teatud perioodi järel üle hindamist, kuna pikaajalisuse tõttu võib
tegevuse mõju aja jooksul muutuda.“ Eeltoodud kohtupraktikast lähtudes tuli iga loa taotlemist
käsitleda tegevuse kavandamisena, st KeHJS § 11 lg 2 järgi tuli iga tegevusloa taotluse
menetlemisel kaaluda KMH vajalikkust.
Jägala jõgi86 kuulub keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli
ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ § 2 p 20 alusel Jägala joast suubumiseni Soome
lahte lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Linnamäe pais
asub nimetatud jõelõigul, seega tuleb tegevuste kavandamisel lähtuda LKS § 51 lg 1, mille
kohaselt on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul
keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, samuti uute
paisude rajamine ning loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. LKS § 51 lg 11 sätestab erisuse,
mille alusel on LKS § 51 lg 1 nimetatud veekogul või selle lõigul loodusliku sängi, veerežiimi
ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui sellega
parandatakse kalade kudemisvõimalusi.
VeeS § 174 lg 3 kohaselt LKS § 51 lg 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-
ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik või
valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Linnamäe pais on kaladele
ületamatu rändetõke. Eesti Energia AS ega Wooluvabrik OÜ ei ole VeeS tulenevat kohustust
tagada kalade läbipääs paisust üles- ja allavoolu tänaseni täitnud.
Jägala jõe ja Jõelähtme jõe87 alamjooks88 on määruse nr 144 § 1 lg 1 p 1 kohaselt Jägala jõe
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase
(Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade ning I lisas
nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse. Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-
eesmärgid on sätestatud LKS §-s 70 ja korralduses nr 615-k. Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-
eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide või selles
nimetamata rändlinnuliikide või loodusdirektiivi I lisas nimetatud looduslike või
poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või
taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest
ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu. Korralduse nr 615-k lisa 1 p 2 p 56
alusel kuulub Jägala jõe hoiuala89 nime all Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu. Jägala
loodusala kaitse-eesmärgiks on lisaks Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärkideks olevate liikide
86
Keskkonnaregistrikood VEE1083500.
87
Keskkonnaregistri kood VEE1087900.
88
Jägala jõe hoiuala; keskkonnaregistri kood KLO2000001.
89
Keskkonnaregistri kood EE0010150.
24.05.2021 EELNÕU
isendite elupaikadele ja elupaigatüübile kaitsta järgmiste liikide isendite elupaiku: saarmas
(Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus).
2.3.4. Riigikohtu 28.01.2021 otsuses on kohus märkinud, et KeHJS § 6 lg 2 p 18 järgi võib
Eestis projektiks (kavandatavaks tegevuseks) olla igasugune vee erikasutus, sõltumata sellest,
kas ala muudetakse füüsiliselt. Loodusdirektiivi art 6 lg-te 3 ja 4 sätestatud projekti mõiste
sisustamisel tuleb arvestada tegevuse alustamise aega. Nii KeHJS § 3 lg 1 p 1 kui ka p 290
kohaldamise eeltingimuseks on uue tegevuse kavandamine. KeHJS-s ei ole kehtestatud KMH
kohustust, kui juba toimuvat tegevust jätkatakse ilma seda muutmata. Riigikohtu 28.01.2021
otsuse p 18-19 ja Riigikohtu 18.02.2021 otsuse haldusasjas nr 3-17-2565 p 13 märkis kohus, et
KeHJS § 29 lg 2 ning loodusdirektiivi art 6 lg 3 ei laiene korduvatele lubadele, mida taotletakse
samas kohas ja samal viisil jätkuvaks tegevuseks. Sellisel juhul ei ole tegu uue projektiga
loodusdirektiivi art 6 lg 3 tähenduses ning kavandatava tegevusega KeHJS § 29 lg 2 tähenduses.
Eelviidatud Riigikohtu seisukohad muutsid varasemat KeHJS-e tõlgendust.
Kui jätkuvale tegevusele on luba antud enne KMH ja loodusdirektiivi ülevõtmise tähtaja lõppu,
ei kehti tegevuse suhtes loodusdirektiivides sätestatud kohustused seoses keskkonnamõju
eelneva hindamisega (EKo C-226/08 p 47-48).
Uue projektiga (kavandatava tegevusega) oleks tegemist, kui paisutust muudetaks ja pole
välistatud muudatusega kaasnev täiendav oluline mõju keskkonnale. Senise paisutuse seniste
tagajärgede säilimine ei ole mõju, mis kaasneb kavandatava tegevusega. Tegemist on jätkuva
tegevuse mõjudega, ka siis, kui muutuvad keskkonnaolud.
Hindamisel, kas tegemist on projektiga (kavandatav tegevus) või jätkuva tegevusega, tuleb
analüüsida, kas tegevus on korduv, terviklik ja katkematu tegevus. Kas paisutuse laad ja
tingimused on olnud kogu aeg samad ning loa taotleja pole taotluses soovinud neid muuta.
2.3.5. Linnamäe paisul on hüdroenergiast elektrit toodetud 2002 lõpust. Tegevus on olnud
korduv, terviklik ja katkematu. 2002 – 2007 kehtinud vee erikasutusloa alusel olid Linnamäe
paisjärve lubatud veetasemed piirides 9,5–13 m abs. Kehtiva vee erikasutusloa kohaselt, mis on
antud 2008, on Linnamäe paisjärve lubatud veetasemed mõnevõrra madalamad, piirides 9,2-
11,7 m abs. 04.10.2012 Eesti Energia AS poolt Keskkonnaametile esitatud vee erikasutusloa
taotluse kohaselt, mille võttis üle Wooluvabrik OÜ Tammi kinnistu võõrandamisega, on
taotletavad veetasemed samuti piirides 9,2-11,7 m abs. Alates 2002 on hüdroenergiast
elektrienergia tootmiseks Linnamäe HEJ kasutusel 3 turbiin-generaatorit, mille võimsused on
341 kW, 384 kW, 427 kW.
Eeltoodust nähtub, et paisutuse laad ja tingimused on olnud samad ning loa taotleja pole
taotluses soovinud neid muuta. Seega arvestades Riigikohtu 28.01.2021 otsuses ning Riigikohtu
18.02.2021 otsuses haldusasjas nr 3-17-2565 seisukohti, tuleb Linnamäe paisul paisutamist
ning hüdroenergia kasutamist käsitleda jätkuva tegevusena, mistõttu KeHJS § 29 lg 2 ja
loodusdirektiivi art 6 lg 3 ei kohaldu, st KeHJS kohane KMH läbiviimine ei ole põhjendatud.
Tulenevalt sellest tuleb Keskkonnaametil lõpetada 19.03.2015 algatatud KMH menetlus.
2.3.6. Arvestades Riigikohtu 28.01.2021 otsuses toodud seisukohti, laienevad LKS § 32 lg 2
ja loodusdirektiivi art 6 lg 2 ka nende projektide osas, mis on alustatud enne Natura 2000
võrgustiku ala moodustamist. Seega kohalduvad viidatud sätted ka Linnamäe paisul
90
Kuna käesolev KMH menetlus viiakse läbi KeHJS redaktsiooni (RT I, 13.03.2014, 32) järgi, mis kehtis KMH
algatamise hetkel, siis on selle menetluse puhul vastavaks sätteks KeHJS § 3 p 1 ja 2.
24.05.2021 EELNÕU
paisutamise ja hüdroenergia kasutamise jätkamisel.
Hoiualana kaitstavatele Natura 2000 võrgustiku aladele laieneb LKS § 32 lg 2. Selle järgi on
hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks
hoiuala moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu
elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. LKS § 32 lg 2 võtab Natura
2000 võrgustiku aladel üle loodusdirektiivi art 6 lg 2, mille järgi võtavad liikmesriigid vajalikke
meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist
ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline häirimine võib
oluliselt mõjutada direktiivi eesmärkide täitmist (Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p 23).
Kuigi loodusdirektiivi art 6 lg 2 ei määra kindlaks ühtegi konkreetset kriteeriumi selle sätte
alusel võetavate meetmete rakendamiseks, võib sellest sättest tuleneda vajadus hinnata
tagantjärele projekti mõju asjaomasele alale (EKo C-399/14 p 51). Loodusdirektiivi art 6 lg 2
ja 3 panevad tagantjärele hindamise tagamise kohustuse liikmesriigile. Enne Natura 2000
võrgustiku ala loomist alguse saanud projektide tagantjärele hindamise kohustust Eesti
seadused ei reguleeri. Seega tuleb tagantjärele hindamine läbi viia Keskkonnaametil.
LKS § 32 lg 2 ja loodusdirektiivi art 6 lg 2 ei anna alust jätkuva tegevuse välistamiseks ainuüksi
põhjusel, et tegevusest hoidumine oleks Natura 2000 võrgustiku alale või seal kaitstavale liigile
kõige soodsam. Neil alustel võib tegevuse keelata üksnes siis, kui tegevus toob kaasa direktiivi
eesmärgi, ennekõike Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgi olulise riive ohu (Riigikohtu
28.01.2021 otsuse p 30).
Keskkonnaametil tuleb selgitada, kas asjaomastel hoiualadel on konkreetseks eesmärgiks
seatud vaid olemasoleva olukorra halvendamise vältimine või ka parandamine ning kas
paisutamise jätkamine ja hüdroenergiast elektrienergia tootmine kahjustaks neid eesmärke.
Esmajoones tuleks hinnata, kas olulist mõju on võimalik välistada leevendavate meetmetega.
Üksnes juhul, kui leevendavad meetmed olulist mõju ei välista, võib kõne alla tulla varem
lubatud tegevuse keelamine (Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p 31).
Ka siis, kui jätkuv tegevus toob hoolimata leevendavatest meetmetest kaasa Natura 2000
võrgustiku ala kaitse-eesmärgi olulise kahjustamise, võib pädev asutus seda erandina
loodusdirektiivi art 6 lg 2 lubada analoogiliselt sama artikli lg 4 ette nähtud menetlusega, kui
selles sättes kehtestatud tingimused on sisuliselt täidetud, mh viiakse läbi loodusdirektiivi art 6
lg 3 nõuetele vastav asjakohane hindamine ja võetakse kasutusele asendusmeetmed. Nii jätkuva
kui ka uue tegevuse puhul tuleb erandi kaalumisel arvestada realistlikke ja mõistlikke
alternatiive, lähtudes loa taotleja tegevuse eesmärkidest (Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p 32).
2.4. Ärakuulamine KMH lõpetamise eelnõu osas
2.4.1. Wooluvabrik OÜ leidis, et KMH menetluse lõpetamine selliselt, et Keskkonnaamet ei
võta seisukohta kuus aastat kestnud menetluse kestel koostatud aruande ning analüüside kohta,
ei ole kooskõlas efektiivse ja eesmärgipärase haldusmenetluse põhimõtetega (HMS § 5 lg 2).
Wooluvabrik OÜ lubas, et esitab 21.04.2021 Keskkonnaametile KMH aruande täiendatud ja
parandatud versiooni ning palub selle heaks kiita. Lisaks tõi Wooluvabrik OÜ välja: „Selguse
huvides märgib WV, et ei ole nõustunud KMH lõpetamisega KeA pakutud viisil ka viimasel
veebinõupidamisel, sest WV esindaja mõistis KeA ametniku esialgset seisukohta menetluse
lõpetamisest, et sellega saab aastaid kestnud menetlus läbi ja väljastatakse tähtajatu luba.
Paraku teatasid KeA ametnikud seejärel üllatuslikult, et soovivad ise läbi viia mingi uue
24.05.2021 EELNÕU
täiendava menetluse, sisuliselt heites senise pikkade aastate jooksul tehtud põhjaliku töö
kõrvale, millega WV ei saa nõustuda. Veelgi enam, WV on seisukohal, et KeA eelnõus toodud
„uue menetluse“ alustamine on õigusvastane ja kogu eelnenud menetlust ja KeA tegevust
arvestades pahatahtlik, erapoolik ja silmakirjalik.“
2.4.1.1. Wooluvabrik OÜ esitas korrigeeritud ja täiendatud KMH aruande heakskiitmiseks
Keskkonnaametile 22.04.2021 ning tulenevalt KeHJS § 22 lg-st 2 teeb Keskkonnaamet otsuse
KMH aruande heakskiitmise või heakskiitmata jätmise üle. Nagu käesoleva kirja p-st 2.2 näha,
ei ole Keskkonnaametil KMH aruannet heaks kiita võimalik, seega on KMH lõpetamise
eelnõud antud osas täiendatud.
2.4.1.2. Mis puudutab Wooluvabrik OÜ selgitust 25.03.2021 toimunud Skype koosoleku kohta,
siis jääb Keskkonnaametil arusaamatuks, kuidas oli võimalik Keskkonnaameti selgitustest
KMH menetluse lõpetamise osas aru saada, et kui menetlus lõpetatakse, siis väljastatakse
tähtajatu luba. Keskkonnaamet selgitas konkreetselt, et kui KMH menetlus lõpetatakse, siis
tulenevalt Riigikohtu 28.01.2021 otsusest tuleb Keskkonnaametil läbi viia tagantjärele
hindamine ning alles seejärel saab teha otsuse veeloa andmise üle (vastavad selgitused olid
toodud ka KMH lõpetamise eelnõus ja on leitavad käesoleva kirja p 2.3.6). Keskkonnaamet
palub Wooluvabrik OÜ-l veelkord tutvuda Riigikohtu 28.01.2021 otsusega ning on seisukohal,
et Wooluvabrik OÜ süüdistused on täiesti alusetud.
2.4.2. Wooluvabrik OÜ märkis: „KeA eelnõuga kavandatav olukord (KMH menetluse
lõpetamine ilma KMH aruannet heaks kiitmata ning uue samasisulise menetluse algatamine
algusest peale) ei ole kooskõlas haldusmenetluse üldiste põhimõtetega ega eesmärgipärane,
samuti menetlusosaliste ressursside mõistliku ja kulusäästliku kasutamisega. KMH aruanne on
koostatud pädeva sõltumatu juhtiveksperdi Karl Kupitsa poolt ja vastab KeHJS-s esitatud
nõuetele nii sisu kui vormi poolest. Lähtutud on KeA enda poolt nõutud kahe alternatiivi
analüüsist. Samasisulise menetluse algusest peale korraldamine KeA, kõrvale heites juba
tehtud ülimahukat tööd, oleks erapoolik, silmakirjalik ja eesmärgipäratu ning ei ole kooskõlas
hea halduse põhimõttega. Wooluvabrik OÜ hinnangul ei välista Riigikohtu seisukohad
haldusasjades 3-17-1739 ja 3-17-2565 kuidagi KeA poolt siduva seisukoha võtmist K. Kupitsa
poolt koostatud KMH aruande kohta ja sellest heakskiitmist ning sellega arvestamist vee
erikasutusloa menetluses. Kogu vajalik teave on KMH menetluses kogutud, mistõttu puudub
igasugune sisuline põhjendus, miks peaks veel käivitama järjekordse menetluse millegi
uurimiseks, kui on olemas piisav teave. Kordame, et KeA enda hinnangul oli piisav teave juba
olemas 2014 a-l.“
2.4.2.1. Eeltoodud seisukohta on arvestatud selles osas, et KMH aruande osas teeb
Keskkonnaamet otsuse (vt kirja p 2.2). Kas KMH aruanne tegelikult ka KeHJS nõuetele vastab,
on välja toodud kirja p 2.2 alapunktides. Lisaks märgib Keskkonnaamet, et ei nõustu
Wooluvabrik OÜ väitega, et kogu vajalik teave on KMH menetluses kogutud, mistõttu puudub
igasugune sisuline põhjendus, miks peaks veel käivitama järjekordse menetluse millegi
uurimiseks, kui on olemas piisav teave. KMH menetluse mõte oli ka kaaluda Natura erandi
kohaldumist – see analüüs KMH aruandes jätkuvalt puudub. Arvestades, et KMH aruandes on
Natura hindamise osas lähteseisukoht ebakorrektne (nt kaitse-eesmärkide osas) ei ole KMH
aruandes antud hinnangud õiged (vt kirja p-te 2.2.9.2.-2.2.9.4.).
Keskkonnaamet kordab, et tagantjärele hindamise kohtustus tuleneb loodusdirektiivi art 6 lg-st
2 (vt Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p 25 jj). Riigikohus on 28.01.2021 otsuse p 25 selgitanud,
et Keskkonnaametil tuleb HMS § 6 järgi ise selgitada välja asjaolud selleks, et korduva loa
24.05.2021 EELNÕU
taotlemise menetluses hinnata juba alustatud tegevuse vastavust loodusdirektiivi art 6 lg-le 2.
Loataotlejal on menetluses kaasaaitamiskohustus talle teada olevate asjaolude ja tal
olemasolevate tõendite ulatuses (HMS § 38 lg 3). Selle alusel ei või aga loataotlejat kohustada
tellima hindamiseks vajalikke ekspertiise, analüüse ja uuringuid. Loodusdirektiivi art 6 lg-st 3
tulenevad tagantjärele hindamise metoodika ja sisu nõuded, mitte arendaja kohustus hindamine
korraldada.
2.4.3. Wooluvabrik OÜ tõi välja: „KeA poolt algatatud KMH menetluse raames on läbi viidud
KMH programmi koostamine, avalikustamine, KMH aruande koostamine ja avalikustamine
ning KMH aruande korduv täiendamine. KMH menetluse ajal on lisandunud täiendavat
Riigikohtu praktikat, mille läbi leidis kinnitust WV poolt varem korduvalt väljendatud seisukoht,
et Linnamäe paisu ja HEJ toimimiseks tarviliku vee erikasutusloa menetluses on tegemist
olemasoleva ja jätkuva projektiga, mitte uue projektiga nagu KeA on korduvalt menetluse kestel
väitnud. WV rõhutab, et just KeA poolt oma õigusvastaste seisukohtade kiuslik pealesurumine
ja KeA-le mitte meelepäraste KMH versioonide tagasilükkamine kokku 6-l korral ( !) on
tinginud menetluse venimise ligi 6 aasta pikkuseks. KeA tegevust KMH menetlemisel on
jõustunud kohtuotsusega tauninud ka Tallinna Halduskohus, nimetades seda põhjendatult
silmakirjalikuks. KeA ise on halduskohtu hinnanguga nõustunud ja pole vajalikuks pidanud
seda vaidlustada.“
2.4.3.1. Keskkonnaamet ei nõustu Wooluvabrik OÜ väitega, et Keskkonnaamet on oma
seisukohti peale surunud ning et need on õigusvastased. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et
lähtus õigusakti tõlgendamisel õigusakti seletuskirjadest, õiguskirjandusest kui ka varasemast
kohtupraktikast. Riigikohtu 28.01.2021 otsus ning Riigikohtu 18.02.2021 otsus haldusasjas nr
3-17-2565 muutsid varasemat KMH algatamise tõlgendust, samas seaduse mõte ja sisu jäid
samaks. Nimetatud kohtuotsustes on selgelt öeldud, et Natura 2000 võrgustiku alal seatud
kaitse-eesmärgid tuleb täita ning ka jätkutegevuse korral tuleb vajadusel läbi viia Natura
hindamine, sh Natura erandi hindamine. Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p 32 on märgitud, et: ,,Ka
siis, kui jätkuv tegevus toob hoolimata leevendavatest meetmetest kaasa Natura ala kaitse-
eesmärgi olulise kahjustamise, võib pädev asutus seda erandina art 6 lg-st 2 lubada
analoogiliselt sama artikli lõikes 4 ette nähtud menetlusega, kui selles sättes kehtestatud
tingimused on sisuliselt täidetud (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-399/14: Grüne Liga, p 55),
mh viiakse läbi art 6 lg 3 nõuetele vastav asjakohane hindamine ja võetakse asendusmeetmed.’’
Loodusdirektiivi art 6 lg 2 kohane tagantjärele hindamine tuleb läbi viia Keskkonnaametil.
Lisaks märgib Keskkonnaamet, et ei saa aktsepteerida KMH aruande versioone, milles antud
hinnangud pole korrektsed ning antud ajahetkel kehtivate seadustele ja nende tõlgendustele
vastavad ja seda on Keskkonnaamet oma kirjades alati põhjalikult ka selgitanud.
2.4.4. Wooluvabrik OÜ on seisukohal: „Asjaolu, et tegemist on vana ja jätkuva tegevusega
omab määravat tähtsust selle kohta, millised piirangud ja kitsendused laienevad veekasutusele.
Kuivõrd KeA on läbivalt tõlgendanud Jägala jõe paisutamist Linnamäe paisu juures kui uut
projekti ja soovinud kohaldada tegevusele sellest tulenevalt põhjendamatult rangemaid
nõudeid, siis tuleb korrektseks pidada käesoleva arvamusega esitatud KMH aruande
lähtepunkte ja seisukohti, mille kohaselt on tegemist jätkuva, mitte uue projektiga ning lähtuda
tuleb olukorrast, mis oli paisjärve ja elektrijaama Natura alasse ( põhjendamatu ) arvamise
hetkel. Juba koostatud KMH aruanne vastab oma põhimõttelistelt seisukohtadelt Riigikohtu
praktikale ning seega on ka KMH aruande sisuline käsitlus ja analüüs kooskõlas KMH
eesmärgiga.“
2.4.4.1. Keskkonnaamet on oma kirja eelnõus ja KMH aruande menetlemisel arvestanud
24.05.2021 EELNÕU
seisukohaga, et paisutamise ja hüdroenergia kasutamise näol on tegemist jätkuva tegevusega.
Samas pole Keskkonnaamet nõus väitega, et KMH aruanne vastab Natura hindamise osas
täielikult Riigikohtu praktikale ja KMH eesmärgile (selgitused on toodud kirja p-des 2.2.9.2.-
2.2.9.4.).
2.4.5. Wooluvabrik OÜ tõi välja: „KeA on juba 25.11.2014 kirjas nr 14-4/14/14768-4
Keskkonnaministeeriumile üheselt väljendanud seisukohta, et kogu vajalik informatsioon
Linnamäe paisjärve ja elektrijaama tegevuse üle otsustamiseks on juba kogutud. Käesolevaks
ajaks koostatud KMH aruanne on väga põhjalik, asjakohane ja piisav ning sisaldab kõiki
nõutavaid andmeid, et KeA saaks kujundada seisukoha vee erikasutusloa taotluse
rahuldamiseks. KMH aruandes on analüüsitud ja tuvastatud, et jätkuv tegevus ei halvenda
olemasolevat olukorda võrreldes Natura alasse arvamise ajaga. Seega ei ole ka vajalik ja
asjakohane leevendusmeetmete analüüs ja kaalumine, kuivõrd nende abinõude eeltingimus
(kaitse-eesmärkide halvendamine) ei ole täidetud.“
2.4.5.1. Keskkonnaamet ei ole antud väitega nõus, selgitused selles osas on toodud kirja p 2.2.9
alapunktides.
2.4.6. Wooluvabrik OÜ palus Keskkonnaametil teatada, kas nõustub Wooluvabrik OÜ poolt
KMH menetluseks kantud kulude vabatahtliku hüvitamisega, arvestades, et need kulud oleks
tulnud kanda Keskkonnaametil endal, samuti asjaoluga, et Wooluvabrik OÜ on korduvalt
juhtinud Keskkonnaameti tähelepanu, et tegu on vana jätkuva, mitte uue projektiga.
2.4.6.1. Antud küsimusele vastab Keskkonnaamet eraldiseisva kirjaga.
III. OTSUS
Võttes aluseks Keskkonnaametile teada oleva teabe, haldusmenetluse seaduse § 5 lg 1, 2, ja 5
ning § 6 ja § 54, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 10 lg 2, lg
3 p 5-6, § 22 lg 2, lg 3 p 2, 3 ja 5 ja lg 4 ning § 56 lg 11, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse
§ 52 lg 1 p 4 ja 6, veeseaduse § 191 lg 1, § 192 lg 1, lg 3 p 8, keskkonnaministri 17.02.2006
määruse nr 14 “Keskkonnamõju hindamise aruande kvaliteedi ja keskkonnamõju hindamise
menetluse kontrollimise kord” § 3 ja tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020
käskkirja nr 1-1/20/230 “Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13
„Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna põhimäärus“ p-dele 2.4.1 ja 3.5 ja Keskkonnaameti
peadirektori 29.01.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/17 „Teabehalduse korra uues redaktsioonis
kinnitamine“ kinnitatud Keskkonnaameti teabehalduse korra p-le 4.3 ja lisa 14
„Allkirjaõigused“ keskkonnakasutuse p-le 28, otsustan:
3.1. Jätta heakskiitmata Wooluvabrik OÜ (registrikood 14345725, aadress Harju
maakond, Viimsi vald, Viimsi alevik, Pojengi tee 10, 74001) vee erikasutuse keskkonnaloa
taotluse Jägala jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia
tootmiseks keskkonnamõju hindamise aruanne (aktsiaselts MAVES (uus ärinimi Maves
OÜ) töö nr 18037, versioon 22.04.2021);
3.2. Lõpetada 19.03.2015 algatatud Wooluvabrik OÜ vee erikasutuse keskkonnaloa
taotluse Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks
elektrienergia tootmiseks keskkonnamõju hindamise menetlus;
3.3. Avalikustada keskkonnamõju hindamise heakskiitmata jätmise ja keskkonnamõju
24.05.2021 EELNÕU
hindamise menetluse lõpetamise otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erik Kosenkranius
peadirektori asetäitja