dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaamet_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 14. juuni 2021
Viit
7-4/210389/2104054
Registreeritud
14. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-4/210389
Vastutaja
Evelin Lopman (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎Keskkonnaamet_vastus.asice1400 KB

Sisu (failidest)

Ülle Madise Teie 26.05.2021 nr 7-4/210389/2103596 õiguskantsler Õiguskantsleri Kantselei Meie 11.06.2021 nr 1-15/21/11873-2 [email protected] Hea halduse tava järgimisest veeloa taotluse menetluses Austatud Ülle Madise Pöördusite Keskkonnaameti poole hea halduse tava järgmise küsimuses Wooluvabrik OÜ (edaspidi ka arendaja) vee erikasutuse keskkonnaloa ehk veeloa taotluse menetluses1. Tõite oma kirjas välja mitmeid märkusi, mille alusel olete jõudnud hinnanguni, et veeloa taotluse menetluses ei ole Keskkonnaamet oma tegevust selgitanud piisavalt ja järginud korrektselt hea halduse tava. Samuti soovisite teada, et kuidas kavatseb Keskkonnaamet Teie kirjas toodud soovitusi täita. Keskkonnaamet on Teie kirjaga tutvunud ning märgib, et kavatseb kirjas toodud soovitusi arvestada ning nende alusel Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) menetluse lõpetamise kirja täiendada. Siiski peab Keskkonnaamet vajalikuks kogu veeloa ja selle KMH menetluse asjaolusid selgitada, sest Teie kirjast nähtub, et õiguskantslerile pole esitatud piisavat ja päris korrektset informatsiooni. Keskkonnaameti selgitused Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse ja selle KMH menetluste osas 1. Oma kirja sissejuhatavas osas tõite välja: „Vaatamata sellele, et haldusmenetluses on kulunud nüüdseks juba ligi 10 aastat, selleks on kulutatud palju raha ning inimeste energiat, pole haldusmenetluse osas ka praegu selgust. Keskkonnamõju hindamise tulemuste osas puudub siiani arendaja ja Keskkonnaameti vahel üksmeel. Hiljuti ilmnes, et Keskkonnaamet soovib keskkonnamõju hindamise menetluse lõpetada. Teadmata on, kuidas läheb menetlus edasi ning mida see menetluse eri osapoolte huvide jaoks tähendab. Ehkki Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg 2 lubab mitut valitsemisala puudutavaid keerulisi küsimusi lahendada ka Vabariigi Valitsuses, siis pole seni seda võimalust tegelikult kasutatud. Selline olukord ei ole hea halduse tavaga kooskõlas.“ Keskkonnaamet selgitab, et veeloa taotluse menetluse algatamisest on tõesti ligi 10 aastat möödas ja KMH menetlus on kestnud 6 aastat. Samas toome välja, et KMH algatamisel peatus veeloa taotluse menetlus ning see saab jätkuda alles siis, kui KMH menetlus on läbi saanud. Samuti juhime tähelepanu, et Wooluvabrik OÜ sai menetlusosaliseks 2017. aasta 1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) 26.05.2021 nr 1-15/21/11873 all. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 lõpus, kui võõrandas aktsiaseltsile Eesti Energia kuuluva Linnamäe hüdroelektrijaama veeloaga seotud hoonestusõiguse. Hoonestusõiguse võõrandamisel oli Wooluvabrik OÜ teadlik kõigist Linnamäe paisu ja hüdroelektrijaamaga kaasnevatest piirangustest, kohustustest ja käimasolevatest menetlustest. Neid asjaolusid on oluline arvestada rääkides veeloa taotluse ja selle KMH menetluse käigust ja kuludest. Menetluseks kulunud pika aja põhjused on erinevad ja mitmed neist ei ole sõltunud Keskkonnaametist. Ühe näitena võib tuua, et Wooluvabrik OÜ ei ole suutnud viimase kolme aasta jooksul esitada nõuetekohast ja puudusteta KMH aruannet, mida Keskkonnaametil oleks olnud võimalik heaks kiita. Siinkohal märgime, et oleme Wooluvabrik OÜ-le selgitanud korduvalt ja põhjalikult, mida, miks ja mis ajaks tuleb aruandes parandada ja täiendada. Palutud täiendused on Wooluvabrik OÜ poolt tänaseni esitamata ning seetõttu pole KMH aruannet olnud võimalik heaks kiita. Arvestades eeltoodud asjaolusid ning tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi (edaspidi RKHKo) 28.01.2021 otsusele haldusasjas nr 3-17-1739 (edaspidi ka RKHKo otsus nr 3-17-1739) on Keskkonnaameti eesmärk veeloa menetlemise protsessiga edasi minna, kuid kahetsusväärselt vaidleb arendaja vastu KMH menetluse lõpetamisele. Seetõttu on veeloa taotluse menetlus jätkuvalt peatunud ning Keskkonnaamet ei saa teha otsust veeloa andmise või andmata jätmise kohta, mida on selgitatud 31.03.2021 arendajale saadetud KMH menetluse lõpetamise kirja eelnõus2 ja 24.05.2021 saadetud KMH aruande heakskiitmata jätmise ja KMH menetluse lõpetamise kirja eelnõus3. Samuti soovime rõhutada, et Keskkonnaamet on õigusaktidest tulenevatest kõigist tähtaegadest kinni pidanud. Kui KMH aruande menetluses ongi vastamistähtaegu pikendatud, siis on seda tehtud esimesel juhul Keskkonnaministeeriumi ja Jõelähtme Vallavalitsuse taotlusest tulenevalt4, teisel juhul Vabariigi Valitsuse poole pöördumise vajaduse tõttu5 ja kolmandal juhul Keskkonnaministeeriumi soovil KMH menetluses üleskerkinud õiguslike küsimuste osas ekspertarvamus võtmise pärast6. Vastab tõele, et KMH tulemuste osas puudub Keskkonnaameti ja arendaja vahel üksmeel. Siiski pole korrektne info, et teadmata on, kuidas menetlus edasi läheb ja mida see eri osapoolte huvide jaoks tähendab. Neid asjaolusid on Keskkonnaamet arendajale selgitanud 25.03.2021 toimunud Skype koosolekul7, 31.03.2021 eelnõus ja 24.05.2021 eelnõus. Samuti on ebakorrektne väide, et menetluse käigus ei ole kasutatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg 2 kohast võimalust. Vabariigi Valitsus on veeloa taotluse ja selle KMH teemat arutanud kahel korral (10.10.2019 ja 06.02.2020). Vastav info on välja toodud ka 31.03.2021 ja 24.05.2021 eelnõudes (p-des 1.22 ja 1.24). 2. Kirja p-s 3 toote välja: „HMS § 5 näeb ette vormivabaduse ja eesmärgipärasuse menetlustoimingu vormi ja haldusmenetluse üksikasjade suhtes. Vormivabadus ei tähenda siiski seda, et haldusorgan võiks omatahtsi otsustada, milliseid menetlustoiminguid ja 2 Eelnõu “Wooluvabrik OÜ vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks keskkonnamõju hindamise menetluse lõpetamine” (edaspidi 31.03.2021 eelnõu). Registreeritud DHS-is 31.03.2021 nr 6-3/21/5014-5 all. 3 Eelnõu “Wooluvabrik OÜ vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmata jätmine ja keskkonnamõju hindamise menetluse lõpetamine” (edaspidi 24.05.2021 eelnõu). Registreeritud DHS-is 24.05.2021 nr 6-3-/21/5014-8 all. 4 Soovisid pikendada 19.08.2019 otsuse eelnõule „Keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmata jätmine, keskkonnamõju hindamise menetluse lõpetamine ja vee erikasutusloa andmisest keeldumine” arvamuse avaldamise tähtaega, mistõttu tuli pikendada ka KMH aruande heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta tehtava otsuse tähtaega kuni 23.09.2019. Registreeritud DHS-is 02.09.2019 nr 6-3/19/9100-7 all. 5 Registreeritud DHS-is 23.09.2019 nr 6-3/19/9100-9 all. 6 Registreeritud DHS-is 14.08.2020 nr 6-3/20/4052-8 all. 7 Koosoleku protokoll koos helisalvestisega on registreeritud DHS-is 29.03.2021 nr 6-12/21/3 all. 2 (6) kuidas teha. Kui menetlustoimingud on puutumuses isiku õigustega, siis tuleb haldusorganil lähtuda seaduses sätestatust. Vastasel korral muutuks isik menetluse subjektist menetluse objektiks. Järelikult, kui Keskkonnaamet peab vajalikuks ja võimalikuks tagantjärele hindamist, siis tuleb eelnõus selgitada: a) millisel õiguslikul alusel antud hindamine isiku taotluse menetluses tehakse, b) kuidas see puudutab isiku õigusi ja kohustusi, c) kas ja kuidas see mõjutab veeloa taotluse menetlust, d) kuidas konkreetne menetlustoiming tehakse, e) mida see menetlustoiming endast kujutab. Arvestades proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid, peaks selgitus hõlmama ka seda, kas ja kuidas olemasolevat KMH aruannet edasises menetluses kasutatakse ja kas ja millises ulatuses kavatseb Keskkonnaamet KMH aruandes juba analüüsitud teemades uusi tõendeid koguda.“ Keskkonnaamet selgitab, et ei ole omatahtsi otsustanud, milliseid menetlustoiminguid ja kuidas teha. Keskkonnaamet on lähtunud 24.05.2021 eelnõus selle aasta alguses tehtud kohtuotsusest Hellenurme paisu kohta (RKHKo otsus nr 3-17-1739). Eelnimetatud otsuse kohaselt peab neile projektidele, mis on alguse saanud enne Natura 2000 võrgustiku ala loomist, tegema tagantjärele hindamise Keskkonnaamet. RKHKo otsus nr 3-17-1739 muutis ka varasemat tõlgendust Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse KMH algatamise osas, mistõttu pidi Keskkonnaamet oma menetlusprotsessi selle otsuse valguses üle vaatama ning muutma. Täpsemad selgitused on toodud ka Keskkonnaameti 24.05.2021 eelnõu p-des 2.3.4-2.3.6. Arvestades RKHKo otsust nr 3-17-1739, tuleb Linnamäe paisul paisutamist ning hüdroenergia kasutamist käsitleda jätkuva tegevusena. KeHJS § 29 lg 2 ja loodusdirektiivi8 art 6 lg 3 ei laiene korduvatele lubadele, mida taotletakse samas kohas ja samal viisil jätkuvaks tegevuseks. Loodusdirektiivi art 6 lg 2 alusel tuleb antud juhul selle sätte tähenduses vajaliku meetmena läbi viia tagantjärele hindamine, mis peab vastama loodusdirektiivi artikli 6 lg 3 nõuetele. Loodusdirektiivi art 6 lg 2 ja 3 panevad tagantjärele hindamise tagamise kohustuse liikmesriigile. Keskkonnaamet peab pädeva asutusena HMS § 6 järgi ise selgitama välja asjaolud, et hinnata korduva loa taotlemise menetluses juba alustatud tegevuse vastavust loodusdirektiivi art 6 lg-le 2. Loataotlejal on menetluses kaasaaitamiskohustus talle teada olevate asjaolude ja tal olemasolevate tõendite ulatuses (HMS § 38 lg 3). Siinkohal rõhutame, et tagantjärele hindamine ei ole võrdsustatav ega samasisuline keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) sätestatud KMH-ga nagu oli välja toodud Teie kirja p-s 1, kus tsiteerite Wooluvabrik OÜ 20.04.2021 kirjas toodut: „eelnõuga kavandatav olukord (KMH menetluse lõpetamine ilma KMH aruannet heaks kiitmata ning uue samasisulise menetluse algatamine algusest peale) ei ole kooskõlas haldusmenetluse üldiste põhimõtetega ega eesmärgipärane, samuti menetlusosaliste ressursside mõistliku ja kulusäästliku kasutamisega.“ Selgitame, et KeHJS § 31 lg 2 kohaselt tuvastatakse keskkonnamõju hindamisel kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline keskkonnamõju keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele, samuti võimaliku suurõnnetuse või katastroofiga kaasnev oluline keskkonnamõju, ning kirjeldatakse ja hinnatakse neid. Seega on KeHJS kohane KMH palju laiahaardelisem ning selle menetlus tunduvalt pikem. RKHKo otsusest nr 3-17-1739 8 Euroopa Nõukogu 21.05.1992 direktiiv 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Leitav aadressilt: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=celex%3A31992L0043 3 (6) tulenevalt antud tegevus KeHJS reguleerimise alla ei kuulu. Kuna aga antud jätkuva tegevusega kaasnevad mõjud Natura 2000 võrgustiku alale, siis tuleb hinnata need mõjud tagantjärele Natura asjakohase hindamise käigus. RKHKo otsuse nr 3-17-1739 kohaselt peab Keskkonnaamet ise läbi viima Natura asjakohase hindamise, et selgitada välja, kas esineb ebasoodne mõju Jägala loodusala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele, tuginedes loodusdirektiivi9 artikli 6 lõikest 3 tulenevatele nõuetele ning Euroopa Komisjoni tellimusel valminud juhendi “Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted” peatükile 4. Praktilisi nõuandeid antakse loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 kohase hindamise ehk Natura hindamise läbiviimiseks juhendis „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“10. Natura hindamise eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 ala kaitse- eesmärkidele ja hindamise tulemusel peab olema võimalik järeldada, kas ja kuidas tegevus ohustab ala terviklikkust või ei ohusta. Hinnatakse tegevuse mõju (kas eraldi või koos teiste projektide või kavadega) Natura ala terviklikkusele, lähtudes ala struktuurist, funktsioonist ja kaitse-eesmärkidest. Ebasoodsa mõju olemasolu korral hinnatakse selle mõju vältivaid või leevendavaid meetmeid. Kui ebasoodsat mõju ei saa vältida ega leevendada, siis ei saa tegevust lubada või tuleb kaaluda erandi taotlemise põhjendatust. Kui asjakohase hindamise tulemusena selgub, et ühegi alternatiiviga ei ole välistatud negatiivne mõju Natura 2000 kaitse-eesmärkidele ja ala(de) terviklikkusele, on võimalik valida järgmiste variantide vahel: a) loobuda tegevusest täielikult, b) teha muudatusi tegevuse parameetrites (nt asukohavalikus, mahus või tehnoloogiates) või c) viia läbi Natura hindamise erandi tegemise menetlus. Seega peab analüüsima ja tõendama tegevuse vajalikkust, kaaludes selles etapis ka nullvarianti. Antud juhul tuleb viia läbi Natura hindamise erandi tegemise menetlus, kuna taotleja esitas 11.05.2018 uue taotluse muuhulgas 30.09.2019 kehtinud VeeS § 17 lg 41 (kehtivas VeeS § 174 lg 4) erandi kohaldamiseks. 30.09.2019 kehtinud VeeS § 17 lg 41 (kehtivas VeeS § 174 lg 4) ei sätesta erandit Natura 2000 võrgustiku alade osas. See tähendab, et kui tegemist on ka Natura 2000 võrgustiku alaga ning esineb vajadus kohaldada 30.09.2019 kehtinud VeeS § 17 lg 41 (kehtivas VeeS § 174 lg 4) sätestatud erandit, tuleb selleks täiendavalt läbi viia nn Natura hindamise eranditegemise menetlus vastavalt loodusdirektiivi art 6 lg 4. Arendaja poolt esitatud KMH aruannet ei ole edasises Natura asjakohase hindamise ehk tagantjärele hindamise menetluses võimalik kasutada, kuna KMH aruanne on puudustega eeskätt Natura hindamise osas (ptk 4). KMH aruande puudused on toodud 24.05.2021 eelnõu p 2.9 alap-des ja neid siinkohal ei korrata. Keskkonnaamet saab arvesse võtta alal teostatud uuringuid ja inventuure, riiklikku seiret, Natura standardse andmevormi andmeid, kaitsekorralduskava, asjas koostatud eksperdihinnanguid ja õiguslikke analüüse jm alusmaterjale, mida Keskkonnaamet on kasutanud ka varasemalt KMH aruandele hinnangu andmisel ja otsuste tegemisel. Puuduliku KMH aruande kasutamine hindamisel ei oleks eesmärgipärane. Keskkonnaametile on kasutamiseks kättesaadavad kõik KMH aruande koostamiseks kasutatud alusmaterjalid. 9 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7); kättesaadav: EUR-Lex - 31992L0043 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 10 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet; kättesaadav https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/natura_hindamise_juhend_taiendatud_2020.pdf 4 (6) 3. Kirja p-s 4 on öeldud: “Kui Keskkonnaamet ise ka veel ei tea, kuidas tagantjärele hindamist kavatseb teha või kuidas see võiks mõjutada keskkonnaloa menetlust, siis tekib üldse küsimus, kas sellise menetlustoimingu tegemine veeloa taotluse menetluse raames on õiguspärane ja eesmärgipärane. Haldusorgan võib tegevust puudutavat teavet koguda ka muus haldustegevuses (nt keskkonnaseire, teaduslik uurimus) ning taotluse saab lahendada sellest eraldiseisvalt, pidades ka silmas võimalusi väljaantavaid keskkonnalube muuta (KeÜS § 59 lg 1 p 2; § 62 lg 2 p 1).” Nagu nähtub käesoleva kirja eelmisest ja ka järgmisest punktist, siis ei ole Keskkonnaamet nõus väitega nagu valitseks teadmatus, kuidas ja mis alustel tagantjärele hindamist läbi viiakse. Samuti oleme tagantjärele hindamise vajaduse aluseid ja viisi, mille alusel seda läbi viiakse, selgitanud 24.05.2021 eelnõu p 2.3 alap-des. 4. Kirja p-s 5 olete välja toonud: “Piisavaks ja hea halduse tava järgivaks ei saa pidada Keskkonnaameti selgitust õiguskantslerile, mille järgi „Keskkonnaamet on planeerinud veeloa andmise või sellest keeldumise otsuse teha hiljemalt 31.12.2021.“ Keskkonnaameti nimetatud menetluse tähtaeg on liiga pikk eriti veel arvestades seda, et puudub ülevaade, mida tähendab tagantjärele hindamine – milliseid toiminguid selleks tehakse, kui kaua ja milleks aega vajatakse. Tuleb meeles pidada, et senine haldusmenetlus on kestnud juba aastaid, mistõttu iga järgnev uus menetlustoiming peab olema eriti hoolikalt põhjendatud, et kõik menetlusosalised saaks veenduda selle vältimatus vajalikkuses. Samuti peab kõigil olema ülevaade, kui kaua menetlustoimingud aega võtavad. Järgnevate menetlustoimingute sisu on hetkel teadmata kõigile teistele peale Keskkonnaameti enda, mistõttu ei ole tagatud haldusmenetluses läbipaistvus. Taotleja ja ka kõik muud menetlusosalised peavad olema valmis mistahes üllatusteks. See muudab haldusmenetluses osalemise isiku jaoks vaieldamatult keerulisemaks, õiguste kaitse oluliselt raskemaks ning ka kulukamaks.” Keskkonnaameti hinnangul on veeloa andmise osas otsuse tegemise tähtaeg 31.12.2021 piisavalt põhjendatud arvestades tagantjärele hindamise protsessi käigus tehtavaid tegevusi (Natura hindamine; Natura erandi kohaldumise analüüs; avalikustamine; vajadusel Vabariigi Valitsuse poole pöördumine erandi rakendamiseks nõusoleku saamiseks; veeloa andmise või keeldumise otsus, Keskkonnaministeeriumi teavitamine veeloa andmisest, kui loa andmisel rakendub Natura erand; Euroopa Komisjoni teavitamine vastuvõetud asendusmeetmetest (Natura erandi rakendumise korral); Wooluvabrik OÜ viib asendusmeetmed ellu, seire (Natura erandi rakendumise korral)) ning neile kuluvat aega. Keskkonnaamet kavandab Natura hindamise läbi viia hiljemalt septembriks, et erandi kohaldumisel esitada septembris taotlus Vabariigi Valitsusele nõusoleku saamiseks ja teavitada Euroopa Komisjoni võetud asendusmeetmetest. Toome ka välja, et tähtaeg 31.12.2021 on viimane võimalik tähtaeg, millal otsus veeloa andmise või andmata jätmise osas tehakse. Kui Keskkonnaametil on otsuse tegemiseks vajalik info varem olemas, siis saame otsuse teha ka varem. Antud tähtaeg on seotud ka Wooluvabrik OÜ-le kuuluva hetkel kehtiva veeloa kehtivusajaga, mida Keskkonnaamet 30.12.2020 korraldusega nr DM-112486-5 „Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 muutmise korraldus“ pikendas, määrates vee erikasutusloa kehtivusajaks kuni uue veeloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.12.2021. 5. Oma kirja p-s 6 märkisite: “Eelnõus refereeritakse ulatuslikult RKHK otsust nr 3-17-1739 sidumata seda lahendatava üksikjuhtumi asjaoludega. Arvestades sellega, et viidatud kohtuasi pole tehtud poolelioleva haldusmenetluse kohta ega lähtu seetõttu poolelioleva haldusmenetluse asjaoludest, siis ei ole kohtuotsuse põhjendust mehhaaniliselt ka ülekantavad. Kohtuotsuses käsitletud juhtumis ja pooleliolevas haldusmenetluses on küll olulisi sarnasusi, kuid kohtuotsuse järelduse rakendamiseks tuleb haldusorganil asetada kohtuotsuse järeldused ikkagi konkreetse juhtumi konteksti ning siduda need järeldused 5 (6) selgelt üksikjuhtumi asjaoludega. Ainult nii on võimalik kõigil menetlusosalistel ühtmoodi mõista seda, kuidas üks või teine haldusorgani seisukoht on kujunenud, kuidas ja mil määral see arvestab kohtuotsuses öelduga ning saab ka selgeks, millised küsimused vajavad lahendamist pooleliolevas haldusmenetluses.” Keskkonnaamet selgitab, et ei ole RKHKo otsuse nr 3-17-1739 järeldusi mehaaniliselt Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse ja selle KMH menetlusse üle kandnud, vaid on kohtu seisukohad konkreetse juhtumi valguses üle vaadanud ja sidunud antud juhtumiga. Vastavad selgitused on toodud 24.05.2021 eelnõu p 2.3 alap-des. Lisaks selgitame, et ei ole 24.05.2021 eelnõus rakendanud Riigikohtu otsuse lõppjäreldusi, mis tuginevad kohtumenetluses esinenud asjaoludel. Keskkonnaamet on kitsalt kasutanud RKHKo otsuses nr 3-17-1739 (kui ka teistes kohtulahendites) kajastatud tõlgendusi erinevate normide kohta, mis on ka antud menetluses asjakohased. Näiteks on Keskkonnaamet 24.05.2021 eelnõu p-s 2.3.4 viidanud RKHKo otsusele nr 3-17- 1739 osas, milles kohus on asunud seisukohale, et KeHJS § 29 lg 2 ning loodusdirektiivi art 6 lg 3 ei laiene korduvatele lubadele, mida taotletakse samas kohas ja samal viisil jätkuvaks tegevuseks, st sellisel juhul ei ole tegu uue projektiga loodusdirektiivi art 6 lg 3 tähenduses ning kavandatava tegevusega KeHJS § 29 lg 2 tähenduses. Seejärel on eelnõus kajastatud kohtute seisukohta, kuidas teha vahet kavandataval ja jätkuval tegevusel. Eelnõu p-s 2.3.5 on Keskkonnaamet kohaldanud nimetatud seisukohti antud menetluse asjaoludega ning jõudnud selle pinnalt järeldusteni just antud haldusmenetluse kontekstis, st Keskkonnaamet ei ole üle võtnud Riigikohtu järeldusi Hellenurme paisu tegevuse jätkuvuse osas, vaid jõudnud Riigikohtu seisukohale tuginedes ja antud menetluse asjaolusid arvestades järelduseni Linnamäe paisu suhtes. Asjaolu, et lõppjäreldused on samad, ei tähenda automaatselt, et Keskkonnaamet on mehaaniliselt Riigikohtu lõppjärelduse üle võtnud. Samuti tuleb siinkohal rõhutada, et RKHKo otsuses nr 3-17-1739 käsitletud juhtumis ja käesolevas haldusmenetluses on olulisi sarnasusi (Teie kirja p-st 6 tuleneb, et olete antud seisukohaga nõus). Näiteks on nii Linnamäe kui ka Hellenurme paisude menetluste puhul tegemist projektidega, mis on alustatud enne Natura 2000 võrgustiku ala moodustamist. Samuti on oluliseks sarnasuseks asjaolu, et mõlemas menetluses oli KMH pooleli. Eelnev põhjendab veelgi RKHKo otsuses nr 3-17-1739 esitatud seisukohtade kasutamist antud menetluses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riho Kuppart peadirektor Lisa: 24.05.2021 EELNÕU.pdf Egle Alt 5697 0213 (keskkonnakorraldus) [email protected] Maret Vildak 554 4646 (looduskasutus) [email protected] Kristjan Kers 5621 9522 (õigus) [email protected] 6 (6) 24.05.2021 EELNÕU Wooluvabrik OÜ vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmata jätmine ja keskkonnamõju hindamise menetluse lõpetamine Wooluvabrik OÜ1 on Keskkonnaametile 22.04.20212 esitanud heakskiitmiseks Wooluvabrik OÜ vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande3 (edaspidi ka aruanne). I. ASJAOLUD 1.1. Wooluvabrik OÜ omab vee erikasutusluba nr L.VT.HA-171918 (edaspidi vee erikasutusluba), mis on algselt antud Eesti Energia Aktsiaseltsile (edaspidi Eesti Energia AS)4 Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistuse poolt 15.01.2008 kehtivusajaga kuni 15.01.2013 Jägala jõe5 paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas (edaspidi HEJ) Linnamäe paisu6 profiilis hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Jõelähtme vallale kuuluval Tammi kinnistul7 (asukoha aadress alates 12.01.2019 Harju maakond, Jõelähtme vald, Jõesuu küla, Muinaslinna tee 5) Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu külas. 1.2. Eesti Energia AS-le oli Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistus, eelneva tähtajalise loa kehtivuse lõppemisel, andnud vee erikasutusloa kehtivusajaga 15.01.2008– 15.01.2013. 1.3. Eesti Energia AS esitas 04.10.20128 Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu külas Tammi kinnistul Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Linnamäe HEJ-s. 1.4. 01.10.2019 jõustunud veeseaduse (edaspidi VeeS) § 2 lg 2 koostoimes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 1 p 1 annab Keskkonnaamet vee erikasutusloa asemel keskkonnaluba (edaspidi ka veeluba). VeeS § 187 p 7 alusel on veeluba kohustuslik, kui paisutatakse veekogu või kasutatakse hüdroenergiat. VeeS § 191 lg 1 alusel annab veeloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaametil kui veeloa andjal pädevus eelnimetatud taotluse menetlemiseks ning veeloa andmise või andmisest keeldumise üle otsustamiseks. 1.5. Keskkonnaamet algatas 19.03.2015 Eesti Energia AS-i 04.10.2012 esitatud vee erikasutusloa taotlusele keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse9 (edaspidi KeHJS) § 3, § 6 lg 2 p 22 ja lg 3, § 9, § 11 lg 1 Registrikood 14345725, aadress Harju maakond, Viimsi vald, Viimsi alevik, Pojengi tee 10, 74001. 2 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) 23.04.2021 nr 6-3/21/5014-7 all. 3 Maves OÜ töö nr 18037, aprill 2021. 4 Registrikood 10421629, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lelle tn 22, 11318. 5 Keskkonnaregistrikood VEE1083500. 6 Eesti Looduse Infosüsteemi kood PAIS012350. 7 Registriosa nr 6321702, katastritunnus 24505:002:0030. 8 Registreeritud DHS-is 05.10.2012 nr HJR 7-6/12/24462 all. 9 Hetkel kehtiva KeHJS (RT I, 10.07.2020, 46) § 56 lg 11 kohaselt kohaldatakse tegevusloa taotlusele, milles nimetatud tegevusele on algatatud KMH enne käesoleva sätte jõustumist (s.o enne 13.07.2017), KMH algatamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni. Seega on otsuses viidatud KeHJS redaktsioonile (RT I, 13.03.2014, 32), mis kehtis KMH algatamise hetkel 19.03.2015. 24.05.2021 EELNÕU 2, 4 ja 11, kuni 30.09.2019 kehtinud veeseaduse (edaspidi 30.09.2019 VeeS) § 9 lg 5 ja 7 (kehtivas VeeS § 191 lg 1) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 alusel, kuna kavandatav tegevuskoht asub Natura 2000 võrgustiku alal ning tegevus võib avaldada Jägala loodusala ja Jägala jõe hoiuala kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele negatiivset mõju. 1.6. Keskkonnaamet kiitis 05.05.2017 KMH programmi heaks.10 1.7. Eesti Energia AS teavitas 02.11.2017 Keskkonnaametit asjaolust, et Eesti Energia AS kuuluva Linnamäe HEJ vee erikasutusloaga seotud hoonestusõigus, millega on koormatud Tammi kinnistu, on 30.10.2017 võõrandatud Wooluvabrik OÜ-le (registrikood 14345725, aadress Harju maakond, Viimsi vald, Viimsi alevik, Pojengi tee 10, 74001, edaspidi ka arendaja). Lisaks märgiti, et valdus ja vee erikasutusluba anti Wooluvabrik OÜ-le üle 01.11.2017.11 Keskkonnaamet muutis 08.12.2017 vee erikasutusloa Wooluvabrik OÜ nimele korraldusega nr 1-3/17/2999 „Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 muutmine“ Wooluvabrik OÜ 08.12.2017 poolt esitatud vee erikasutusloa taotluse alusel.12 1.8. Pärast hoonestusõiguse võõrandamist 30.10.2017 esitas Wooluvabrik OÜ 20.04.2018 Keskkonnaametile muudetud KMH programmi13 sooviga korraldada 20.04.2018 esitatud KMH programmile uus avalikustamine14. Keskkonnaamet keeldus KMH programmile täiendava avalikustamise korraldamisest ning palus arendajal esitada taotlus 05.05.2017 heakskiidetud KMH programmi muutmiseks KeHJS § 18 lg 6 alusel15. Wooluvabrik OÜ esitas 11.05.2018 uue taotluse KMH programmi avalikustamiseks koos taotlusega 30.09.2019 VeeS § 17 lg 41 (kehtivas VeeS § 174 lg 4) erandi kohaldamiseks (vt korralduse p 1.11.) ja alternatiivina KeHJS § 18 lg 6 kohaseks KMH programmi muutmiseks.16 1.9. Wooluvabrik OÜ esitas 18.05.2018 Keskkonnaametile taotluse 30.09.2019 VeeS § 17 lg 4 (kehtivas VeeS § 174 lg 3) sätestatud kalade läbipääsu tagamise kohustuse täitmisest vabastamiseks ning KMH menetluse lõpetamiseks.17 1.10. Keskkonnaamet nõustus 13.06.201818 KMH programmi muutmisega (edaspidi 13.06.2018 kiri). 13.06.2018 kirjas käsitles Keskkonnaamet ka Wooluvabrik OÜ 18.05.2018 esitatud taotlust 30.09.2019 VeeS § 17 lg 4 (kehtivas VeeS § 174 lg 3) kohase kalade läbipääsu tagamise kohustusest vabastamise ja KMH menetluse lõpetamise teemal. 30.09.2019 VeeS § 17 lg 4 (kehtivas VeeS § 174 lg 3) kohase kalade läbipääsu tagamise kohustuse täitmisest vabastamise taotluse osas (ehk 30.09.2019 VeeS § 17 lg 41 erandi rakendamine, kehtivas VeeS § 174 lg 4) tõi Keskkonnaamet välja, et 30.09.2019 VeeS § 17 lg 41 (kehtivas VeeS § 174 lg 4) ei sätesta erandit Natura 2000 võrgustiku alade osas. See tähendab, et kui tegemist on ka Natura 2000 võrgustiku alaga ning esineb vajadus kohaldada 30.09.2019 VeeS § 17 lg 41 (kehtivas 10 Registreeritud DHS-is 05.05.2017 nr 6-7/17/197-24 all. 11 Registreeritud DHS-is 03.11.2017 nr 14-6/17/12549 all. 12 Registreeritud DHS-is 07.12.2017 nr 14-6/17/13646 all. 13 Wooluvabrik OÜ vee erikasutusloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks keskkonnamõju hindamise programm (aktsiaselts MAVES töö nr 18037, aprill 2018). 14 Registreeritud DHS-is 23.04.2018 nr 6-3/18/6095 all. 15 Registreeritud DHS-is 04.05.2018 nr 6-3/18/6095-2 all. 16 Registreeritud DHS-is 14.05.2018 nr 6-3/18/6095-3 all. 17 Registreeritud DHS-is 21.05.2018 nr 6-3/18/6095-4 all. 18 Registreeritud DHS-is 13.06.2018 nr 6-3/18/6095-6 all. 24.05.2021 EELNÕU VeeS § 174 lg 4) sätestatud erandit, tuleb selleks täiendavalt läbi viia nn Natura erandi etapp vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimetiku kaitse kohta19 (edaspidi loodusdirektiiv) art 6 lg 4 ja KeHJS § 29 lg 3 ning 4, mis omakorda viiakse läbi üksnes KMH raames (vt täpsem käsitlus 13.06.2018 kirja p III). KMH menetluse lõpetamise osas märkis Keskkonnaamet, et ei pea KMH menetluse lõpetamist võimalikuks ega põhjendatuks. Hoonestusõiguse omandamisel 30.10.2017 oli Wooluvabrik OÜ tutvunud nii tol hetkel kehtinud vee erikasutusloa kui ka kõigi sellega seonduvate dokumentidega, sh KMH menetluse käigus väljastatud dokumentidega ning kinnitas, et ei oma müüja vastu nõudeid ega pretensioone. KMH menetluse läbiviimine on kindlasti vajalik, kuna kavandatav tegevuskoht asub Natura 2000 võrgustiku alal ning tegevus võib avaldada Jägala loodusala ja Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele negatiivset mõju (vt 13.06.2018 kirja punktis III toodud põhjustel, täpsemad selgitused on toodud 13.06.2018 kirja p IV). 1.11. Wooluvabrik OÜ esitas 01.10.2018 Keskkonnaametile KMH aruande20. KMH aruanne avalikustati vastavalt KeHJS § 16 ja § 21. KMH aruande avalikustamine ja selle tulemustega arvestamine on täpsemalt välja toodud 23.10.2019 kirja nr 6-3/19/9100-11 p-s 2.1. Keskkonnaamet esitas omapoolsed ettepanekud ja vastuväited KMH aruande eelnõu kohta 05.11.2018.21 1.12. Wooluvabrik OÜ esitas 29.05.2019 Keskkonnaametile KMH aruande heakskiitmiseks.22 Keskkonnaamet palus 01.07.201923 KMH aruandes puudused kõrvaldada, kuna esitatud KMH aruandes ei oldud arvestatud enamike Keskkonnaameti 05.11.2018 kirjas toodud ettepanekute ja märkustega ning nendega arvestamata jätmist ei olnud piisavalt põhjendatud. Samuti polnud KMH aruandes arvestatud mitmete teiste avalikustamisel esitatud ettepanekute ja märkustega ning nendega arvestamata jätmist ei olnud piisavalt põhjendatud (vt konkreetseid näiteid 01.07.2019 kirja p 4). Keskkonnaamet palus 01.07.2019 kirjas arvestada esitatud ettepanekute ja märkustega, korrigeerida KMH aruannet ning esitada KMH aruanne taaskord heakskiitmiseks hiljemalt 30 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest.24 1.13. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 6 on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Keskkonnaamet küsis 02.07.2019 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt (edaspidi MKM) seisukohta Linnamäe hüdroelektrijaama ning Eesti energiajulgeoleku ohustatuse kohta.25 MKM vastas Keskkonnaameti päringule 31.07.2019.26 1.14. Wooluvabrik OÜ esitas taaskord täiendatud KMH aruande heakskiitmiseks 02.08.2019.27 1.15. HMS § 40 lg 1 alusel edastas Keskkonnaamet 19.08.2019 Wooluvabrik OÜ-le, Jõelähtme Vallavalitsusele, Muinsuskaitseametile ja teistele huvitatud isikutele ja asutustele KMH aruande heakskiitmata jätmise, KMH menetluse lõpetamise ja vee erikasutusloa andmisest 19 Leitav aadressilt: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A31992L0043 (24.05.2021). 20 Registreeritud DHS-is 02.10.2018 nr 6-3/18/6095-7 ja 04.10.2018 nr 6-3/18/6095-8 all. 21 Registreeritud DHS-is 05.11.2018 nr 6-3/18/6095-20 all (edaspidi 05.11.2018 kiri). 22 Registreeritud DHS-is 30.05.2019 nr 6-3/19/9100 all. 23 Registreeritud DHS-is 01.07.2019 nr 6-3/19/9100-3 all (edaspidi 01.07.2019 kiri) 24 Registreeritud DHS-is 01.07.2019 nr 6-3/19/9100-3 all. 25 Registreeritud DHS-is 02.07.2019 nr 6-3/19/9100-4 all. 26 Registreeritud DHS-is 31.07.2019 nr 6-3/19/9100-5 all. 27 Registreeritud DHS-is 05.08.2019 nr 6-3/19/9100-6 all. 24.05.2021 EELNÕU keeldumise otsuse eelnõu „Keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmata jätmine, keskkonnamõju hindamise menetluse lõpetamine ja vee erikasutusloa andmisest keeldumine” (edaspidi 19.08.2019 eelnõu) tutvumiseks ja arvamuse ning vastuväidete esitamiseks tähtajaga kuni 02.09.2019.28 1.16. Seoses Jõelähtme Vallavalitsuse29 ning Keskkonnaministeeriumi30 taotlustega 19.08.2019 eelnõule arvamuse avaldamise tähtaja pikendamiseks, pikendas Keskkonnaamet 02.09.2019 Jõelähtme Vallavalitsusele ja Keskkonnaministeeriumile 19.08.2019 eelnõule arvamuse avaldamise tähtaega kuni 16.09.2019.31 Eeltoodust tulenevalt pikendas Keskkonnaamet 02.09.2019 ka KMH aruande heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta tehtava otsuse tähtaega kuni 23.09.2019.32 1.17. 19.08.2019 eelnõule esitasid seisukohti ning arvamusi Mittetulundusühing Jägala Kalateed, Muinsuskaitseamet, Wooluvabrik OÜ, MKM, M. Kiisel, Kultuuriministeerium ning Jõelähtme Vallavalitsus.33 Keskkonnaamet on 23.10.2019 vastanud arvamustele ja vastuväidetele, mis puudutasid KMH aruande sisu ja KMH menetluse lõpetamist.34 Keskkonnaamet otsustas 23.10.2019 KMH menetlusega jätkata ning otsust 19.08.2019 eelnõu osas ei teinud. 1.18. 16.09.2019 toimus Keskkonnaameti, Wooluvabrik OÜ, Jõelähtme Vallavalitsuse ja Keskkonnaministeeriumi esindajate vahel kohtumine KMH aruande täiendamise teemal.35 Kohtumisel selgitas Keskkonnaamet KMH aruandes esinevaid puudusi, mis vajavad kõrvaldamist. Wooluvabrik OÜ tõi välja oma seisukohad ning tegi ettepaneku korraldada kohtumine KMH juhteksperdi ja Keskkonnaameti vahel, kuna antud kohtumisel juhtekspert ei osalenud. Kohtumisel otsustati, et toimub kohtumine KMH juhteksperdiga KMH aruandes täiendamist vajavate punktide osas ning, et Wooluvabrik OÜ esitab ajakava, mille järgi toimub KMH aruande täiendamine. 1.19. 18.09.2019 toimus Keskkonnaameti, Wooluvabrik OÜ ja KMH juhteksperdi vahel kohtumine KMH aruande teemal.36 Kohtumisel räägiti täpsemalt üle KMH aruande täiendamist vajavad punktid. Wooluvabrik OÜ jäi oma seisukoha juurde, et KMH aruanne täiendamist ei vaja ning on piisav heakskiitmise üle otsustamiseks, kuid vaatamata sellele oli nõus KMH aruande täiendamisega päevakorras läbiarutatud punktide osas. Samuti lepiti kokku, et KMH juhtekspert saadab kohtumisele järgneval päeval Keskkonnaametile orienteeruva ajakava ettepaneku KMH aruande täiendamise osas. 1.20. KMH juhtekspert esitas 19.09.2019 Keskkonnaametile seisukoha Linnamäe paisu ja HEJ KMH edasise menetluse tähtaegade osas.37 28 Registreeritud DHS-is 19.08.2019 nr 14-6/19/522 all. 29 Registreeritud DHS-is 27.08.2019 nr 14-6/19/522-2 ja 30.08.2019 nr 14-6/19/522-6 all. 30 Registreeritud DHS-is 30.08.2019 nr 14-6/19/522-5 all 31 Registreeritud DHS-is 02.09.2019 nr 14-6/19/522-7 ja 14-6/19/522-8 all. 32 Registreeritud DHS-is 02.09.2019 nr 6-3/19/9100-7 all. 33 Registreeritud DHS-is 29.08.2019 nr 14-6/19/522-4, 03.09.2019 nr 14-6/19/522-9, 03.09.2019 nr 14-6/19/522- 10, 05.09.2019 nr 14-6/19/522-12, 10.09.2019 nr 14-6/19/521-5, 16.09.2019 nr 14-6/19/522-15, 05.09.2019 nr 7- 12/19/7602-5 all. 34 Registreeritud DHS-is 23.10.2019 nr 6-3/19/9100-11 all. 35 Kohtumise protokoll on registreeritud DHS-is 27.09.2019 nr 1-10/19/60 all. 36 Kohtumise protokoll on registreeritud DHS-is 25.09.2019 nr 1-10/19/59 all. 37 Registreeritud DHS-is 16.10.2019 nr 6-3/19/9100-10 all. 24.05.2021 EELNÕU 1.21. Keskkonnaamet pikendas 23.09.2019 KMH aruande heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta tehtava otsuse tegemise tähtaega kuni 23.10.2019. Otsuse tegemise tähtaja pikendamise vajadus tulenes asjaolust, et enne KMH aruande osas otsuse tegemist soovis Vabariigi Valitsus Linnamäe HEJ seonduvat arutada ning kaaluda avalikke huve.38 1.22. Vabariigi Valitsus arutas Linnamäe HEJ seonduvat kabinetinõupidamisel 10.10.2019. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 10.10.2019 antud suunistest (toetas arendajale lisatähtaja andmist, et täiendada KMH aruannet analüüsiga Natura 2000 erandi rakendamise võimalikkuse kohta) ning 18.09.2019 toimunud kohtumisest Keskkonnaameti, Wooluvabrik OÜ ning KMH juhteksperdi vahel jättis Keskkonnaamet 23.10.2019 (edaspidi 23.10.2019 kiri) KMH aruande heakskiitmata ning saatis selle taaskord täiendamiseks ja parandamiseks tähtajaga 30.05.2020.39 1.23. Wooluvabrik OÜ saatis 26.11.2019 Keskkonnaametile taotluse KMH käigus alternatiivi 2 (alternatiiv 2 - elektritootmine lõpetatakse ja pais avatakse) KMH loobumiseks põhjendusel, et alternatiiv 2 ei ole realistlik ega teostatav.40 Keskkonnaamet vastas 27.12.2019 Wooluvabrik OÜ-le, et ei nõustu arendaja seisukohaga, et alternatiiv 2 on võimatu ja ebarealistlik ning seega ei rahulda arendaja 26.11.2019 esitatud taotlust loobuda alternatiivist 2 ja selle edasisest uurimisest.41 1.24. Vabariigi Valitsus arutas Linnamäe HEJ seonduvat kabinetinõupidamisel 06.02.2020. 1.25. Wooluvabrik OÜ esitas 13.03.2020 Keskkonnaametile täiendatud KMH aruande heakskiitmiseks.42 1.26. Keskkonnaamet tagastas 15.04.2020 taaskord KMH aruande puuduste kõrvaldamiseks paludes aruandes puudused kõrvaldada ja KMH aruanne esitada uuesti avalikustamiseks hiljemalt ühe kuu jooksul.43 1.27. Wooluvabrik OÜ esitas 15.05.2020 omapoolsed seisukohad ning KMH täiendatud aruande. Wooluvabrik OÜ oli seisukohal, et KMH aruanne on valminud ja vastab nõuetele ning ei ole puudustega. Hüvitusmeetmete kohaldamine on Wooluvabrik OÜ seisukohast põhjendamatu.44 1.28. Keskkonnaamet tagastas 17.06.2020 taaskord KMH aruande puuduste kõrvaldamiseks paludes aruandes puudused kõrvaldada ja KMH aruanne esitada uuesti avalikustamiseks hiljemalt ühe kuu jooksul.45 1.29. KMH juhtekspert edastas 15.07.2020 seisukoha Keskkonnaameti 17.06.2020 saadetud kirjas toodud seisukohtadele ja märkustele, muuhulgas tehes ettepaneku KMH aruande heakskiitmiseks.46 38 Registreeritud DHS-is 23.09.2019 nr 6-3/19/9100-9 all. 39 Registreeritud DHS-is 23.10.2019 nr 6-3/19/9100-11 all. 40 Registreeritud DHS-is 26.11.2019 nr 6-3/19/9100-20 all. 41 Registreeritud DHS-is 27.12.2019 nr 6-3/19/9100-21 all. 42 Registreeritud DHS-is 16.03.2020 nr 6-3/20/4052 all. 43 Registreeritud DHS-is 15.04.2020 nr 6-3/20/4052-2 all. 44 Registreeritud DHS-is 18.05.2020 nr 6-3/20/4052-3 ja 20.05.2020 nr 6-3/20/4052-4 all. 45 Registreeritud DHS-is 17.06.2020 nr 6-3/20/4052-5 all. 46 Registreeritud DHS-is 15.07.2020 nr 6-3/20/4052-6 all. 24.05.2021 EELNÕU 1.30. Wooluvabrik OÜ edastas 16.07.2020 seisukoha Keskkonnaameti 17.06.2020 saadetud kirjas toodud seisukohtadele ja märkustele.47 1.31. Keskkonnaamet pikendas 14.08.2020 KMH aruande osas otsuse tegemise tähtaega kuni 09.10.2020 seoses asjaoluga, et Keskkonnaministeerium võtab antud KMH menetluses esile tulnud õiguslikes küsimustes ekspertarvamuse ning samuti soovib Vabariigi Valitsus enne aruande osas otsuse tegemist uuesti Linnamäe hüdroelektrijaamaga seonduvat arutada.48 1.32. 08.09.2020 valmis Keskkonnaministeeriumi tellimusel õigusarvamus Linnamäe paisu teemal (edaspidi Advokaadibüroo Laus ja Partnerid OÜ õigusarvamus), mille koostas vandeadvokaat Kalev Aavik OSAÜHINGUST ADVOKAADIBÜROO LAUS & PARTNERID (registrikood 10324761, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Rävala pst 2, 10145). Õigusarvamuse järeldused on: 1) Wooluvabrik OÜ veeloa taotlus kujutab endast pigem uut projekti, millele rakenduvad loodusdirektiivi artiklis 6 nimetatud kohustused; 2) Linnamäe paisutuse säilitamiseks ja hüdroenergia tootmiseks on teoreetiliselt järgmised võimalused: 2.1) Jägala jõe loodusala Natura 2000 võrgustikust väljaarvamine või selle piiride muutmine (a) seoses ala võrgustikku määramisel tehtud veaga või (b) seoses ala potentsiaali kadumisega loodusliku elupaigatüübi taastamiseks; 2.2) Loodusdirektiivi art 6 lg 4 / KeHJS § 29 lg-s 3 sätestatud erandi rakendamine (Õigusarvamuse aluseks olevatest materjalidest ei nähtu, et ala võrgustikku määramisel oleks tehtud viga või et ala kui terviku potentsiaal loodusliku elupaigatüübi taastamiseks oleks kadunud. Seega Jägala jõe loodusala Natura 2000 võrgustikust väljaarvamine või selle piiride muutmine ei ole tõenäoline. Loodusdirektiivi art 6 lg-s 4 / KeHJS § 29 lõikes 3 sätestatud erandi rakendamine ei oleks tõenäoliselt kooskõlas nimetatud õigusnormis sätestatud nõuetega); 3) Küsimus, kas Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse puhul esineb alus loodusdirektiivi art 6 lg-s 4 / KeHJS § 29 lg-s 3 sätestatud erandi rakendamiseks, tuleb lahendada kõnealuse taotluse KMH aruandes, samuti tuleb selles aruandes esitada hüvitusmeetmed. 1.33. 09.10.2020 toimus Keskkonnaministeeriumi kutsel kohtumine, milles osalesid ka Keskkonnaamet, Wooluvabrik OÜ, Jõelähtme Vallavalitsus, Muinsuskaitseamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kohtumise peaeesmärk oli anda lühiülevaade, kuhu on KMH ja veeloa taotluse menetluse protsessiga jõutud ning millised on võimalikud edasiliikumise võimalused kehtivat õiguskorda arvestades. Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti esindajad leidsid, et Eesti kehtivas õigusraamistikus on taotletava veeloa eelduseks antud juhtumi puhul Natura erandi rakendamine, sest kahtlusteta mõjutab paisutus ja elektri tootmine negatiivselt Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide täitmist. Jägala jõe hoiuala ja Jägala loodusala kaitse- eesmärkide hindamisel ning KMH läbiviimisel tuleb lähtuda Jägala jõe hoiuala ja Jägala loodusala kaitse-eesmärkidest, mida on täpsustatud Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskavaga. Keskkonnaamet ei saa KMH aruannet heaks kiita, kuna sellest eeldusest ei ole KMH aruandes Natura hindamisel lähtutud. KMH aruannet tuleb täiendada, sealhulgas sisuliselt analüüsida nn Natura erandi kohaldumist, sh alternatiivide puudumise ning ülekaaluka ja erakorralise avaliku huvi sisuline analüüs ja KMH aruandes peavad olema käsitletud ka hüvitusmeetmed. Wooluvabrik OÜ sellega ei nõustunud ning jäi oma seisukoha juurde, et KMH aruanne täiendamist ei vaja. Selleks, et hoiuala kaitse-eesmärgid oleks kooskõlalised Linnamäe paisu säilitamise ja muinsuskaitsenõuetega, tuleks Wooluvabrik OÜ sõnul kaaluda lõhe kui kaitstava liigi eemaldamist Jägala joast kuni Linnamäe paisuni ja kaitsekorralduskava muutmist. Wooluvabrik OÜ pidas samuti vajalikuks osundada asjaolule, et Jägala jõe kandmine Natura 47 Registreeritud DHS-is 17.07.2020 nr 6-3/20/4052-7 all. 48 Registreeritud DHS-is 14.08.2020 nr 6-3/20/4052-8 all. 24.05.2021 EELNÕU 2000 võrgustiku alade nimekirja selliselt, et hõlmatud oli toimiva Linnamäe HEJ juures paiknev paisutus, võis olla ekslik (teaduslik viga). 1.34. Keskkonnaamet esitas Wooluvabrik OÜ-le 09.10.2020 kirja, milles tõi välja KMH aruandes esinevad puudused ning määras KMH aruande puuduste kõrvaldamise ja uuesti avalikustamiseks esitamise tähtajaks 20.11.2020. 1.35. 07.11.2020 andis KMH juhtekspert teada, et kuna aasta lõpp on kiire aeg, siis ei ole tal võimalik Keskkonnaameti 09.10.2020 kirja vajaliku põhjalikkusega süveneda ning vastuseid koostada.49 Juhtekspert märkis, et jõuab 09.10.2020 kirjale vastata hiljemalt 09.01.2021. 1.36. Keskkonnaamet vastas juhteksperdi 07.11.2020 esitatud kirjale 11.11.2020.50 Keskkonnaamet jäi seisukohale, et täiendatud KMH aruande esitamise ja 09.10.2020 kirjale vastamise tähtaja pikendamine ei ole asjakohane ega põhjendatud ning Keskkonnaamet ei ole sellega nõus, kuna KMH aruande teemal on kirjavahetus kestnud juba aastast 2018, Keskkonnaamet on arendajale ja juhteksperdile andnud korduvaid võimalusi (Keskkonnaamet on palunud seitsmel korral arendajal ja juhteksperdil KMH aruande puudused kõrvaldada ja aruannet täiendada) KMH aruande täiendamiseks ning esitatud märkused on jäänud sisuliselt samaks. Kuidas juhtekspert oma töö ära teeb, see on juhteksperdi enda korraldada, kuid sellest hoolimata tuleb tal kindlasti kinni pidada seadustest tulenevatest ja otsustaja/KMH järelevalvaja määratud tähtaegadest. Seega jäi täiendatud KMH aruande avaliku väljapaneku korraldamiseks esitamise tähtajaks hiljemalt 20.11.2020. 1.37. 19.11.2020 esitas Wooluvabrik OÜ HMS § 33 lg 5 alusel taotluse pikendada Keskkonnaameti 09.10.2020 kirjas antud tähtaega ja määrata uueks tähtajaks 30 päeva pärast haldusasjades nr 3-17-256551 ja 3-17-173952 tehtavate Riigikohtu lahendite avalikustamist.53 1.38. 23.11.2020 esitas juhtekspert täpsustava kirja, milles selgitas, et tema 07.11.2020 esitatud kiri ei olnud mitte pikendamisaja küsimine, vaid teadaanne, et varem vastata ei ole võimalik. 54 1.39. 02.12.2020 toimus Wooluvabrik OÜ ja Keskkonnaameti Skype nõupidamine55, kus arutati arendaja 19.11.2020 HMS § 33 lg 5 alusel esitatud taotlust, milles arendaja soovis 09.10.2020 kirjas antud tähtaega pikendada. Keskkonnaamet nõustus tähtaja pikendamisega, kuid soovis pikendamisel täiendavalt määrata KMH aruande heakskiitmiseks esitamise tähtaega. Nõupidamisel lepiti kokku, et Keskkonnaamet arutab KMH aruande heakskiitmiseks esitamise tähtaja teemat ning annab arendajale e-maili teel teada, kas määrab konkreetse tähtaja KMH aruande heakskiitmiseks esitamiseks või mitte. 1.40. Keskkonnaamet pikendas 04.12.2020 KeHJS § 1 lg 2 ja HMS § 33 lg 5 alusel KMH aruande avalikustamiseks esitamise ning 09.10.2020 kirjale vastamise tähtaega kuni 49 Registreeritud DHS-is 09.11.2020 nr 6-3/20/4052-12 all. 50 Registreeritud DHS-is 11.11.2020 nr 6-3/20/4052-13 all. 51 AS Generaator, Jurvik OÜ, AS Volex ja OÜ Atlanta Trade vaidlustasid Keskkonnaameti 15.08.2017 korralduse nr 1-3/17/2131, millega Keskkonnaamet keeldus vee erikasutusloa andmisest Kotka paisuga Valgejõe paisutamiseks ning hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmise eesmärgil. 52 OÜ HELLENURME VESKI vaidlustas Keskkonnaameti 14.06.2017 kirja nr 14-6/16/824-6, millega Keskkonnaamet algatas KMH Elva jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks veskiseadmete käitamiseks ja elektri tootmiseks ajalooliste turbiinidega Hellenurme paisul. 53 Registreeritud DHS-is 20.11.2020 nr 6-3/20/4052-14 all. 54 Registreeritud DHS-is 23.11.2020 nr 6-3/20/4052-15 all. 55 Koosoleku protokoll on registreeritud DHS-is 23.12.2020 nr 6-12/20/12 all. 24.05.2021 EELNÕU 02.03.2021.56 Keskkonnaamet pikendas tähtaega, kuna Riigikohus oli haldusasjas nr 3-17-2565 ja haldusasjas nr 3-17-1739 määranud otsuste tegemise ajaks jaanuar 2021, st hiljemalt 31.01.2021 ning antud otsuste raames oli oodata sisuliste seisukohtade võtmist sellistes küsimustes, mille üle Keskkonnaametil ja arendajal olid erimeelsused (nt kas tegemist on uue (kavandatava) või jätkuva tegevusega). 1.41. Wooluvabrik OÜ esitas 02.02.2021 Keskkonnaametile pöördumise, milles pakkus välja videokonverentsi vahendusel nõupidamise läbiviimise, et arutada KMH edasist menetlust Riigikohtu halduskolleegiumi 28.01.2021 otsuse nr 3-17-1739 (edaspidi Riigikohtu 28.01.2021 otsus) seisukohtadest tulenevalt.57 1.42. Keskkonnaamet vastas 03.02.2021 arendajale, et käesoleval hetkel on nõupidamise korraldamine ennatlik. Keskkonnaamet esmalt analüüsib Riigikohtu 28.01.2021 otsust, samuti on oluline ära oodata Riigikohtu 18.02.2021 otsus haldusasjas nr 3-17-2565.58 1.43. Wooluvabrik OÜ esitas 12.02.2021 taaskord taotluse Keskkonnaameti 09.10.2020 kirjas antud tähtaja pikendamiseks.59 1.44. Keskkonnaamet pikendas 26.02.2021 HMS § 33 lg 5 alusel tähtaega kuni 31.03.2021.60 1.45. 09.03.2021 esitas Wooluvabrik OÜ pöördumise, et korraldada videovahendusel nõupidamine KMH aruande muutmise ja täiendamise küsimuse ning KMH edasise menetluse arutamiseks.61 1.46. Wooluvabrik OÜ esitas 19.03.2021 taotluse Keskkonnaameti 09.10.2020 antud tähtaja pikendamiseks ja palus määrata uueks tähtajaks 30 päeva pärast Keskkonnaameti ja Wooluvabrik OÜ nõupidamist (toimus 25.03.2021, vt kirja p 1.47) ehk 24.04.2021.62 1.47. 25.03.2021 toimus Skype vaheldusel koosolek Wooluvabrik OÜ, Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi esindajatega ja KMH juhteksperdiga, kus arutati KMH edasist menetlust Riigikohtu lahenditest haldusasjades nr 3-17-2565 ja 3-17-1739 tulenevalt.63 1.48. Keskkonnaamet edastas 31.03.2021 HMS § 40 lg 2 alusel Wooluvabrik OÜ-le tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Wooluvabrik OÜ vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks KMH menetluse lõpetamise otsuse eelnõu (edaspidi KMH lõpetamise eelnõu).64 Kaaskirjas tõi Keskkonnaamet ühtlasi välja asjaolu, et puudub vajadus pikendada Wooluvabrik OÜ 19.03.2021 esitatud taotluse alusel KMH aruande esitamise tähtaega, kuna eelnõus toodust tulenevalt kaob Wooluvabrik OÜ-l kohustus esitada Keskkonnaametile hiljemalt 31.03.2021 täiendatud ja korrigeeritud KMH aruanne. 56 Registreeritud DHS-is 04.12.2020 nr 6-3/20/4052-16 all. 57 Registreeritud DHS-is 03.02.2021 nr 6-3/20/4052-20 all. 58 Registreeritud DHS-is 03.02.2021 nr 6-3/20/4052-21 all. 59 Registreeritud DHS-is 15.02.2021 nr 6-3/20/4052-22 all. 60 Registreeritud DHS-is 26.02.2021 nr 6-3/20/4052-23 all. 61 Registreeritud DHS-is 09.03.2021 nr 6-3/21/5014 all. 62 Registreeritud DHS-is 22.03.2021 nr 6-3/21/5014-3 all. 63 Koosoleku protokoll on registreeritud DHS-is 29.03.2021 nr 6-12/21/3 all. 64 Registreeritud DHS-is 31.03.2021 nr 6-3/21/5014-5 all. 24.05.2021 EELNÕU 1.49. Wooluvabrik OÜ esitas 20.04.2021 (edaspidi Wooluvabrik OÜ 20.04.2021 kiri) Keskkonnaametile oma seisukoha KMH lõpetamise eelnõule, kus tõi välja, et Wooluvabrik OÜ ei nõustu eelnõuga osas, milles Keskkonnaamet ei võta sisulist seisukohta kuus aastat kestnud KMH menetluse tulemusena koostatud KMH aruande kohta.65 Wooluvabrik OÜ palus eelnõu täiendamist selliselt, et Keskkonnaamet kiidab KMH aruande heaks, mille Wooluvabrik OÜ esitab 21.04.2021 ja lõpetab alles seejärel KMH menetluse. Täpsemad vastused ja selgitused Wooluvabrik OÜ 20.04.2021 kirjas toodud seisukohtadele on toodud käesoleva kirja p-s 2.4. 1.50. 22.04.2021 esitas Wooluvabrik OÜ KMH aruande Keskkonnaametile heakskiitmiseks.66 1.51. Keskkonnaamet on 15.01.2008 antud vee erikasutusloa kehtivust pikendanud kokku üheksal korral. Keskkonnaamet on vee erikasutusloa kehtivust pikendanud: 15.01.2013 Harju- Järva-Rapla regiooni korraldusega nr HJR 1-15/13/21 ,,Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamine ja muutmine’’ (määrates vee erikasutusloa kehtivusajaks kuni 31.12.2013); 31.12.2013 Harju-Järva-Rapla regiooni korraldusega nr HJR 1-15/13/897 ,,Eesti Energia Aktsiaseltsi vee erikasutusloa taotluse menetluse peatamine ja kehtiva vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 kehtivuse pikendamine’’ (määrates vee erikasutusloa kehtivusajaks kuni 01.07.2014); 19.06.2014 Harju-Järva-Rapla regiooni korraldusega nr HJR 1-15/14/353 ,,Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamine“ (määrates vee erikasutusloa kehtivusajaks kuni 31.12.2014); 31.12.2014 Harju-Järva-Rapla regiooni korraldusega nr HJR 1- 15/14/760 ,,Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamine“ (määrates vee erikasutusloa kehtivusajaks kuni 31.12.2016); 29.12.2016 Põhja regiooni korraldusega nr 1-3/16/3156 ,,Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamine’’ (määrates vee erikasutusloa kehtivusajaks kuni 31.12.2017); 02.05.2018 Põhja regiooni korraldusega nr 1-3/18/1150 „Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamine“ (määrates kehtivusajaks kuni 15.02.2019); haldusasjas nr 3-18-4 kinnitatud kohtuliku kompromissi67 korras 22.08.2018 korraldusega nr 1-3/18/2135 „Vee erikasutusloa L.VT.HA-17918 pikendamine, Keskkonnaameti 29.12.2017 korralduse nr 1-3/17/3175 „Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamata jätmine“ kehtetuks tunnistamine, Keskkonnaameti 02.05.2018 korralduse nr 1-3/17/1150 „Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamine“ kehtetuks tunnistamine” (määrates vee erikasutusloa kehtivusajaks kuni 05.09.2019); 28.09.2020 korraldusega nr DM-111464-7 „Vee erikasutusloa L.VT.HA-17918 kehtivuse pikendamine” (määrates vee erikasutusloa kehtivusajaks kuni uue veeloa andmise või andmisest keeldumise otsustamise tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.12.2020). Viimati pikendas Keskkonnaamet veeloa kehtivust 30.12.2020 korraldusega nr DM-112486-5 „Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 muutmise korraldus“ (määrates vee erikasutusloa kehtivusajaks kuni uue veeloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.12.2021). 1.52. HMS § 40 lg 2 alusel enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt edastas Keskkonnaamet --.--.2020 kirjaga -- - Wooluvabrik OÜ-le KMH aruande heakskiitmata jätmise ja KMH menetluse lõpetamise otsuse eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks tähtajaga --.--.2020. Eelnõu kohta esitati/ei esitatud arvamusi ja vastuväiteid. 65 Registreeritud DHS-is 21.04.2021 nr 6-3/21/5014-6 all. 66 Registreeritud DHS-is 23.04.2021 nr 6-3/21/5014-7 all. 67 Tallinna Ringkonnakohus kinnitas kompromissi ja lõpetas halduskohtumenetluse 08.08.2018 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-18-4, registreeritud DHS-is 08.08.2018 nr 1-6/18/2-47 all. 24.05.2021 EELNÕU II. KAALUTLUSED 2.1. Kaalutlused KMH aruande heakskiitmata jätmisel ja KMH menetluse lõpetamisel 2.1.1. Lähteseisukohad 2.1.1.1. Keskkonnaamet märgib, et veeloa kehtivuse lõppedes hindab loa andja veeloa taotluse lahendamisel igakordselt taotleja kava veekogu paisutada ja hüdroenergiat kasutada ning hindab igakordselt veeloa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja otsustab veeloa andmise uuesti, hinnates konkreetset kujunenud olukorda kehtiva õigusruumi alusel. Samuti vaatab loa andja üle loa taotleja õigused, kohustused ning võimalikud seatavad piirangud. Loa andja teeb veeloa andmise otsuse lähtudes taotluses esitatud teabest, vee erikasutusest ja kaitset sätestavatest õigusaktidest, taotluse kohta esitatud seisukohtadest ja KMH tulemustest, kui tegevusele tuleb teha KMH. 2.1.1.2. Veeluba taotletakse Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe HEJ hüdroenergia kasutamiseks. Lisaks taotletakse VeeS § 174 lg 4 erandi kohaldamist. 2.1.1.3. Jägala jõgi68 kuulub keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (edaspidi määrus nr 73) § 2 p 20 alusel Jägala joast suubumiseni Soome lahte lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Linnamäe pais asub nimetatud jõelõigul, seega tuleb tegevuste kavandamisel lähtuda looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 51 lg 1, mille kohaselt on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, samuti uute paisude rajamine ning loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. LKS § 51 lg 11 sätestab erisuse, mille alusel on LKS § 51 lg 1 nimetatud veekogul või selle lõigul loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi. 2.1.1.4. VeeS § 174 lg 3 kohaselt LKS § 51 lg 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Linnamäe pais on kaladele ületamatu rändetõke. Eesti Energia AS ega Wooluvabrik OÜ ei ole VeeS tulenevat kohustust tagada kalade läbipääs paisust üles- ja allavoolu käesoleva otsuse tegemiseni täitnud. 2.1.1.5. Jägala jõe ja Jõelähtme jõe69 alamjooks70 on Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määruse nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“ (edaspidi määrus nr 144) § 1 lg 1 p 1 kohaselt Jägala jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse. Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgid on sätestatud LKS §-s 70 ja Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduses nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (edaspidi korraldus nr 615-k). LKS § 70 kohaselt Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest loodusdirektiivi I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi 68 Keskkonnaregistrikood VEE1083500. 69 Keskkonnaregistrikood VEE1087900. 70 Jägala jõe hoiuala; keskkonnaregistrikood KLO2000001. 24.05.2021 EELNÕU säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja 71 hävimisohtu. Korralduse nr 615-k lisa 1 p 2 alap 56 alusel kuulub Jägala jõe hoiuala nime all Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu. Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on lisaks Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärkideks olevate liikide isendite elupaikadele ja elupaigatüübile kaitsta järgmiste liikide isendite elupaiku: saarmas (Lutra lutra) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Loodusdirektiivi art 3 lg 1 alusel ja koostoimes LKS §-dega 1, 3, 32 ja 70 on Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärk elupaigatüüpide ja liikide soodsa seisundi säilitamine või taastamine. Ettepanek Natura võrgustikku esitatavate jõgede kohta tehti 2002. aastal teadlaste poolt koondatud siseveekogude elustiku andmete põhjal Eesti Loodushoiu Keskuse poolt läbiviidud projekti „Natura 2000 võrgustiku rakendamine magevee ja riimvee liikide ja elupaikade kaitseks” raames. Üks selles projektis väljapakutud jõgedest oli Jägala jõgi ja selle lisajõgi, Jõelähtme jõgi, mis esitati nii loodusdirektiivi elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kui ka sealsete liikide kaitseks. Natura 2000 võrgustikku valiti kõik nimetatud projektis välja pakutud I prioriteediga jõed, teiste hulgas ka Jägala jõgi. Jägala jõgi esitati suudmest kuni Jägala joani Eesti riigi poolt Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja eelkõige jõelise elupaiga (elupaigatüüp jõed ja ojad, 3260) taastamispotentsiaali pärast. Alal läbi viidud uuringud72 kinnitavad, et Linnamäe paisjärve alune Jägala jõe looduslik jõesäng on säilinud, kuid on paisjärve poolt üle ujutatud. Nii elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) kui ka kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaigad omavad kõrget taastamisväärtust. LKS § 3 lg 1 kohaselt loetakse loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur koos funktsioonidega toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ning elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. Vastavalt LKS § 3 lg 2 loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Natura 2000 alade võrgustikku esitamise hetkel olevat seisundit ei loeta ala soodsaks seisundiks, vaid sellel hetkel hinnatakse, kas seisund on soodne või mitte. Elupaikade ja liikide looduskaitseline seisund on soodne, kui esinduslikkuse hinnang on kõikidel juhtudel A. Jägala jõe hoiualal ei vasta paisjärve alune jõeosa praegu elupaigatüübi jõed ja ojad tunnustele, kuna see on paisutamise tõttu üle ujutatud. Loodusalal on paisjärve alal kaitse-eesmärgiks elupaigatüübi jõed ja ojad taastamine ja kaitsekorraldusperioodi jooksul esinduslikkuse hinnangu C saavutamine, mis eeldab paisutuse likvideerimist, pikemas perspektiivis on eesmärgiks hinnangu A saavutamine, paisutuse likvideerimise järgselt elupaigatüübi jõed ja ojad soodne seisund taastub (LKS § 70). Lõhe, jõesilmu ja paksukojalise jõekarbi soodsa seisundi saavutamiseks ei ole Linnamäe paisjärve säilimisel alal piisavas ulatuses elupaiku, 71 Keskkonnaregistrikood EE0010150. 72 Kesler, M., Taal, I., Svirgsden, R. 2016. Eesti riikliku kalanduse andmekogumise programmi täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks 2015-2017. Osa: Lõhe ja meri forell. TÜ Eesti Mereinstituut; Metsur, M. 2014. Eksperthinnang Jägala jõe alamjooksu (Jägala joast kuni suudmeni) taastamise võimaluse kohta lõhejõena või keskkonnaministri 15.06.2004 määrusest nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis ja elupaikade nimistu” väljaarvamise kohta. Aktsiaselts MAVES, Tallinn. 24.05.2021 EELNÕU paisu tõttu ei ole aga praegu paisjärve alused ja paisjärvest ülesvoolu jäävad sobilikud elupaigad lõhele ja jõesilmule ligipääsetavad (vt Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2017–2021 lk 13). Vastavalt loodusdirektiivi art-le 17 Eesti poolt 2019. aastal esitatud aruandes73 loodusdirektiivi rakendamise kohta (periood 2013-2018) on toodud:  Lõhe seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Kõige olulisema survetegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine, see on märgitud ka ohuteguriks. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas välja toodud hüdroenergia kasutamisest ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaikade taastamine.  Jõesilmu seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Surve- ja ohutegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine, ja veekogude muutmine. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas välja toodud hüdroenergia kasutamisest ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaikade taastamine või loomine juba rikutud alade arvelt.  Paksukojalise jõekarbi seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Ohutegurina on välja toodud veekogude ja voolurežiimi muutmine. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmetena toodud veekogude hüdroloogiliste muutuste vähendamine ja hüdroloogilistest muutustest mõjutatud elupaikade taastamine.  Võldase seisund on soodne. Samas on stabiilse seisundi säilitamiseks oluline, et leevendataks surve- ja ohutegurite mõju. Võldasele mõjuva surve- ja ohutegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine.  Elupaigatüübi jõed ja ojad seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Surve- ja ohustava tegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine ja selleks rajatud infrastruktuur ning paisude mõju. Elupaigatüübi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas toodud hüdroenergia kasutamise ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaigatüüpide taastamine nende alade arvelt, mis on juba hüdroenergia kasutamisega kaasnevate tegevuste tulemusena kahjustada saanud. Keskkonnaregistri kohaselt on riikliku punase nimestiku kategooriate alusel (hinnangud 2019, varasemad eraldi märgitud) lõhe väljasuremisohus, võldas ohulähedases seisundis, jõesilm soodsas seisundis ning paksukojaline jõekarp (hinnang esitatud 2017) soodsas seisundis. Jägala loodusala suurt potentsiaali arvestades on alal oluline panus elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ning kaitse-eesmärgiks seatud liikide üleriigilise soodsa seisundi saavutamisse. 73 Kättesaadav aadressilt: https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/; lõhe: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Salmo+salar&region=BOR; võldas: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Cottus+gobio+all+others&re gion=BOR jõesilm: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Lampetra+fluviatilis&region =BOR paksukojaline jõekarp: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Molluscs&subject=Unio+crassus&region= jõed ja ojad, 3260: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/?period=5&group=Freshwater+habitats&country=EE&region=B OR 24.05.2021 EELNÕU Vastavalt loodusdirektiivi art 6 lg-le 1 koostatakse loodusaladele vajadusel kaitsekorralduskava, kus määratakse alapõhised täpsustatud kaitse-eesmärgid ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed. Kaitse-eesmärkide seadmisel arvestatakse eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide soodsa seisundi saavutamise vajadust (LKS § 3). Liigi või elupaiga soodne seisund ei ole seostatav loodusala moodustamise hetkel valitseva olukorraga, kuna Natura 2000 võrgustiku alade eesmärk on ka elupaikade ja liikide soodsa seisundi taastamine. Juhul, kui Natura 2000 võrgustiku ala kohta kaitsekorralduskava puudub, tuleb lähtuda Natura standardsel andmevormil toodud andmetest. Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskavas aastateks 2017‒202174 (edaspidi ka KKK) on toodud hoiuala ja loodusala täpsustatud kaitse-eesmärgid, antud hinnang põhiväärtuseks olevate liikide ja elupaiga seisundile, kirjeldatud neid mõjutavaid tegureid ja eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid. Nii elupaigatüübi jõed ja ojad kui ka kaitse-eesmärgiks olevate liikide kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist ja Linnamäe paisjärve aluse jõesängi osa taastamist looduslähedasel kujul. 2.1.1.6. Arvestades Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p 31 märgitut, tuleb välja selgitada, kas hoiualale on seatud eesmärgiks olemasoleva olukorra halvendamise vältimine või ka parandamine. Kui tegevusel on Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele oluline mõju, mida leevendavad meetmed ei välista, võib kõne alla tulla ka varem lubatud tegevuse (s.t jätkutegevuse, mitte ainult uue tegevuse) keelamine. Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p 32 kohaselt juhul, kui jätkuv tegevus toob hoolimata leevendavatest meetmetest kaasa Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgi olulise kahjustamise, võib pädev asutus lubada seda erandina loodusdirektiivi art 6 lg-st 2 analoogiliselt loodusdirektiivi art 6 lg-s 4 ette nähtud menetlusega, kui selles sättes kehtestatud tingimused on sisuliselt täiendatud. Sellisel juhul tuleb läbi viia loodusdirektiivi art 6 lg-s 3 toodud asjakohane hindamine ja hüvitusmeetmete75 hindamine, mis Riigikohtu 28.01.2021 otsuse kohaselt tuleb läbi viia Keskkonnaametil, mitte arendajal. 2.1.1.7. Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016 kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava perioodiks 2015–202176 (edaspidi VMK), kohaselt asub Linnamäe pais Jägala_5 vooluveekogumil (Jägala jõgi Jägala joast Linnamäe paisuni, kood 1083500_5). VMK kohaselt on Jägala_5 vooluveekogumi seisund 2013. aastal olnud kesine. Seisundit mõjutavaks oluliseks teguriks on Linnamäe pais. VMK kohaselt on Jägala jõel asuv Linnamäe pais probleemne, kuna takistab kalade rännet paisust ülesvoolu kuni Jägala joani (looduslik siirdekalade rändetõke) ja Jõelähtme jõkke. Keskkonnaagentuuri poolt koostatud 2019. aasta veekogumite pinnavee seisundi hinnangu77 kohaselt oli 2019. aastal Jägala_5 pinnaveekogumi koondseisund halb ning Jägala_6 pinnaveekogumi koondseisund halb, mille juures ökoloogilise seisundi peamiseks seisundit mõjutavaks teguriks on olnud paisud, sh Linnamäe pais. VMK meetmeprogrammi (pinnavee meetmeprogramm, lisa 1)78 kohaselt on ette nähtud Jägala_5 pinnaveekogumil vee vooluhulga muutustest ja hüdromorfoloogilistest 74 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 28.06.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/15, kaitsekorralduskava muudetud peadirektori 05.09.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/26. 75 Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p-s 32 kasutatud mõistet „asendusmeetmed“, mis on samatähenduslik Eesti õiguses (nt KeHJS § 20 lg 1 p 71, § 29 lg 3, LKS § 701) kasutatud mõistega „hüvitusmeetmed“. 76 Kättesaadav Keskkonnaministeeriumi veebilehel: https://www.envir.ee/sites/default/files/laane- eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf 77 Kättesaadav Keskkonnaagentuuri veebilehel: https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-seisundiinfo (07.05.2021). 78 Kättesaadav Keskkonnaministeeriumi veebilehel: https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/veemajanduskavad (07.05.2021). 24.05.2021 EELNÕU kõrvalekalletest tingitud koormuste vähendamine paisutatud jõelõigul, st meetmena tuleb rakendada kalade rändetingimuste parandamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks tehnilise meetme väljatöötamist/alternatiivide kaalumist. VMK-s on eesmärgiks Jägala_5 veekogumi hea seisundi saavutamine aastaks 2021. 2.1.1.8. Linnamäe pais on kultuuriministri 21.12.2016 käskkirjaga nr 180 „Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks tunnistamine“ tunnistatud kultuurimälestiseks79. Eelnimetatud käskkirjaga on kehtestatud mälestisele kaitsevöönd Tammi kinnistu piirides. Kultuuriministri 18.12.2020 käskkirja nr 190 „Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine“ (edaspidi 18.12.2020 käskkiri) p-ga 4 kehtestati 18.12.2020 käskkirja p-des 1.1.– 1.2. nimetatud mälestistele, ehitismälestisele Linnamäe HEJ pais (kultuurimälestiste registri nr 30418), arheoloogiamälestistele Asulakoht (reg nr 17534) ja Linnus „Jägala linnamägi“ (reg nr 17535) ühise kaitsevööndi kaardi põhjal käskkirja lisas 3 (mis tähendab, et kaitsevööndisse on määratud ka Linnamäe paisjärv). Mittetulundusühing Jägala Kalateed80 on esitanud Tallinna Halduskohtusse 18.12.2020 käskkirja p 4 tühistamiseks kaebuse. Tallinna Halduskohus menetleb nimetatud kaebust haldusasjas nr 3-21-150. 2.2. KMH aruande heakskiitmata jätmine 2.2.1. Keskkonnaamet algatas 19.03.2015 KMH Eesti Energia AS vee erikasutusloa taotlusele (vt kirja p 1.5). 2.2.2. Keskkonnaamet on KMH järelevalvaja KeHJS § 10 lg 2 alusel, kuna tulenevalt VeeS § 191 lg 1 on veeloa andjaks Keskkonnaamet. Paisutamise ja hüdroenergia kasutamisega kaasnev eeldatav oluline keskkonnamõju ei ole piiriülene. 2.2.3. KeHJS § 10 lg 2, lg 3 p 5-6 ning § 22 lg 2-4 ja 7-8 ning keskkonnaministri 17.02.2006 määruse nr 16 „Keskkonnamõju hindamise aruande kvaliteedi ja keskkonnamõju hindamise menetluse kontrollimise kord“ järgi on KMH järelevalvaja ülesanne kontrollida KMH aruande ja KMH menetluse vastavust õigusaktide nõuetele ning teha otsus KMH aruande heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta ja määrata keskkonnanõuded, mille eesmärk on vältida või minimeerida kavandatavast tegevusest tulenevat eeldatavat negatiivset keskkonnamõju. 2.2.4. KeHJS § 21 kohaselt KMH aruanne avalikustatakse ja KMH aruande avalikustamise tulemusi arvestatakse KeHJS § 16 ja § 17 sätestatud korras. KMH aruande avalikustamine vastab KeHJS § 21 ja 16 toodud nõuetele (vt kirja p 1.11). Avalikustamisel esitatud kirjadele vastas juhtekspert koostöös arendajaga KeHJS § 21 ja 17 kohaselt, kuid Keskkonnaamet oli seisukohal, et osadele esitatud küsimustele ei ole juhtekspert piisavalt vastanud või pole ettepanekutega arvestamata jätmist piisavalt põhjendanud (konkreetsed kirjad ja punktid olid välja toodud Keskkonnaameti 01.07.2019 KeHJS § 21 ja § 17 toodud nõuetele. 2.2.5. KMH aruande heakskiitmata jätmisel (23.10.2019 kirja p-s 2.3) nõuti KeHJS § 22 lg 5 p 2 kohaselt aruande korduvavalikustamist. Kuna käesoleva kirjaga jäetakse KMH aruanne teistkordselt heakskiitmata ning lõpetatakse KMH menetlus (vt kirja p 2.3), siis HMS § 5 lg 2 põhimõttest tulenevalt ei ole otstarbekas eelnimetatud avalikustamist enam korraldada. 79 Registrinumber 30418. 80 Registrikood 80298858, aadress Harju maakond, Jõelähtme vald, Neeme küla, Kadakaranna tn 8, 74226. 24.05.2021 EELNÕU 2.2.6. Keskkonnamõju hindas aktsiaselts MAVES (registrikood 10097377, aadress Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Marja tn 4d, 10617, alates 11.07.2019 uus ärinimi Maves OÜ) eksperdirühm eesotsas KMH juhteksperdiga Karl Kupits, kelle KMH litsents nr KMH0105 kehtib kuni 07.10.2024. KMH programmi ptk 8 kohaselt kuulusid eksperdirühma Madis Metsur, Artto Pello, Kadri Normak, Tuuli Vreimann, Akukon OY Eesti Filiaal (mürauuring), Janek Šafranovski (kultuuriväärtuste ekspertarvamus), Matti Masing mittetulundusühingust Sicista Arenduskeskus (nahkhiirte uuring), Andres Annuk Eesti Maaülikoolist (energiajulgeoleku eksperthinnang), Grete Arro ning LVM Kinnisvara OÜ (KMH juhteksperdi hilisemate selgituste kohaselt kaks viimast siiski ekspertrühma töös ei osalenud, vt 23.10.2019 kirja p-i 2.4.3). Eksperdirühma liikmete nimekirjas on ära nimetatud ka: Rein Järvekülg vastavalt uuringule „Natura hindamisel on kasutatud Linnamäe HEJ vee erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüsi käigus koostatud vee elustiku uuringut“ (KMH programmi ptk 8, lk 34)81. Õiguslikud hinnangud on KMH aruande juurde koostanud Advokaadibüroo SORAINEN AS82. KMH menetluse hilisemas perioodis (13.02.2020) koostas ihtüoloog Tauno Jürgenstein eksperthinnangu Udriku (Mäo) I ja II paisu avamise eeldatavate mõjude kohta. 2.2.7. KeHJS § 22 lg 3 kohaselt ei kiida KMH järelevalvaja KMH aruannet heaks ega määra keskkonnanõudeid, kui: 1) aruande avalikustamisel on rikutud kehtestatud nõudeid ning see rikkumine võib mõjutada KMH tulemusi; 2) aruanne ei vasta KeHJS § 13 p 1–4 ja 6 sätestatud nõuetele; 3) KeHJS § 20 või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõuetele; 4) aruandes on esitatud valeandmeid; 5) aruanne ei ole asjakohane ja piisav tegevusloa andmiseks; 6) aruande kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamata jätmist ei ole piisavalt põhjendatud. 2.2.8. KMH aruanne ei vasta KeHJS § 13 p-le 3, § 20 lg 1 p-dele 4, 6, 7 ja 71, aruanne ei ole asjakohane ja piisav tegevusloa andmiseks. Seega lähtuvalt KeHJS § 22 lg 3 p-dest 2, 3 ja 5 ei saa Keskkonnaamet KMH aruannet heaks kiita ja määrata keskkonnanõudeid. Kuigi Keskkonnaamet on korduvalt aruannet tagastanud puuduste kõrvaldamiseks ja ka aruande heakskiitmata jätnud, siis ei ole KMH aruannet jätkuvalt piisavalt täiendatud ja parandatud. 2.2.9. Alljärgnevalt toob Keskkonnaamet välja puudused, mis jätkuvalt ei ole KMH aruandes saanud lahendust ning millest tulenevalt ei saa KMH aruannet heaks kiita (Keskkonnaamet lähtub otsuse tegemisel 22.04.2021 esitatud KMH aruande versioonist): 2.2.9.1. Negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed. KeHJS § 20 lg 1 p 7 kohaselt koostab ekspert või eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel KMH aruande, lähtudes heakskiidetud KMH programmist, milles ta hindab keskkonnamõju eeldatavat toimet, kirjeldab kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmeid ning hindab nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. KMH programmi ptk-i 5.2 (lk 29) kohaselt hinnatakse tegevusega kaasnevate riskide minimeerimist ja tagajärgede leevendamist. KMH aruandes ei ole jätkuvalt leevendusmeetmete käsitlus alternatiivi 2 puhul piisav. Antud märkuse tõi Keskkonnaamet välja nii 05.11.2018, 01.07.2019, 23.10.2019, 15.04.2020, 17.06.2020 kui ka 09.10.2020 kirjas. Aruandes on aga jätkuvalt kirjas (ptk-s 4.1.4, lk 44), et alternatiivi 2 rakendamisel tuleb paisjärve esmane tühjendamine teostada vee miinimumperioodil, juunis 81 KMH aruande ptk 4.1 (lk 32) kohaselt osalesid antud uuringu seisukohtade kujundamisel veel Martin Kesler (TÜ Eesti Mereinstituut), Teet Krause (EMÜ PKI Limnoloogiakeskus), Henn Timm (EMÜ PKI Limnoloogiakeskus), Aive Kõrs (EMÜ PKI Limnoloogiakeskus), Peeter Pall (EMÜ PKI Limnoloogiakeskus), Sirje Vilbaste (EMÜ PKI Limnoloogiakeskus), Kai Piirsoo (EMÜ PKI Limnoloogiakeskus), Nikolai Laanetu (LHÜ Lutra). 82 Registrikood 10876331, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 15, 10141. 24.05.2021 EELNÕU septembris ning muud detailsemad leevendusmeetmed tuleb välja töötada eelprojekti staadiumis, kui on selge, kuidas paisu avamine toimub tehniliselt. Keskkonnaamet jääb oma 15.04.2020 kirja II osa p-s 1, 17.06.2020 kirja III osa p-s 1 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 1 välja toodud seisukoha juurde ning juhib jätkuvalt tähelepanu, et paisu avamine ja elektritootmise lõpetamine on määratud Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks KMH programmi alusel alternatiivina 2 ning moodustab seega KMH osa. Seetõttu ei ole põhjendatud seisukoht, et selle alternatiivi keskkonnamõjusid peaks eraldi menetluses hindama. 2.2.9.2. Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku alale. KMH aruandes on arvestamata jäetud Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskavas elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) määratud kaitse-eesmärk, milleks on eelduste loomine elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduslähedase seisundi taastumiseks Linnamäe paisjärve aluses jõesängi osas ning kudealade taastumiseks. Samuti on eesmärgiks elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) esinemine 11 ha suurusel alal esinduslikkusega A (väga hea) ja 5 ha suurusel alal esinduslikkusega C (arvestatav). Kusjuures 5 ha suurusel alal esinduslikkusega C on silmas peetud paisjärve alust jõeosa. Aruande alapeatükis 4.1.2.1 (lk 33) on küll kirjeldatud, et elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) asjakohane pindala on 11 ha ja kui paisjärv likvideeritakse, siis lisandub paisjärve asemele moodustuv jõgi elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) hulka, kuid KKK-s kaitse-eesmärgiks seatud paisjärve aluse jõeosa pindala (5 ha) ja esinduslikkust (C) aruandes kajastatud ei ole. Aruande alapeatükis 4.1.2.1 (lk 36) toob juhtekspert välja, et: „Antud Natura hindamisel pole elupaikade täpne pindala (eksperdi hinnang 11 ha) määrava tähtsusega. Oluline on elupaikade põhimõtteline jaotusˮ. Eesmärgiks seatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) pindala kogu hoiualal on vastavalt KKK-le 16 ha, millest Linnamäe paisjärve alla jääb 5 ha taastatavat elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260). Keskkonnaamet ei nõustu juhteksperdiga, et Natura hindamisel pole elupaikade täpne pindala tähtis. Juhteksperdi hinnang käsitleb 11 ha ilma paisjärveta. Aruandes tuleb aluseks võtta KKK-ga kogu eesmärgiks seatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) pindala, milleks on 16 ha. Aruande alapeatükis 4.1.2.1 (lk 36) toob juhtekspert välja, et: „Elupaikade piiride korrigeerimise vajadust kinnitab ka see vastuolu, et jõgede ja ojade elupaigatüüp on praeguses keskkonnaregistris määratud tervele paisjärvele. Rangelt võttes peaks praeguste andmete põhjal rajama terve paisjärve pindala ulatuses jõele omase voolukiirusega veekogu, mis on soodne elamiseks kärestikelembelistele kaladele (lõhe). Seega elupaigatüübi keskkonnaregistri järgne piir välistab paisu allalaskmise kuna sel juhul saab suurest osast veekogust maismaaˮ. Keskkonnaamet selgitab, et Natura standardandmebaasis esitatud 27 ha hulgas on lisaks jõelisele elupaigale (elupaigatüüp jõed ja ojad, 3260) paisjärve veepeegli pindala. Elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) pindala on täpsustatud KKK-ga. Aruandes toodud järeldus ei tugine KKK-ga elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) määratud kaitse-eesmärkidele. Keskkonnaamet juhib jällegi tähelepanu, et elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) pindalaline kaitse- eesmärk KKK kohaselt on 16 ha, millest jääb paisjärve alla u 5 ha suurune Jägala jõe osa, mis paisjärve likvideerimisel lisanduks elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) hulka. KKK-s esitatud meetmete kohaselt on elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks KKK aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist ja Linnamäe paisjärve aluse jõesängi osa taastamist looduslähedasel kujul. 24.05.2021 EELNÕU Samuti ei ole KKK-s elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) seatud kaitse-eesmärkidega arvestatud aruande alapeatükis 4.1.2.1 (lk 36) esitatud järelduses: „Kokkuvõtvalt saab järeldada, et kavandataval tegevusel puudub täiendav negatiivne mõju elupaigale 3260, jõed ja ojadˮ. Kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on KKK aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist ja Linnamäe paisjärve aluse jõesängi osa taastamist looduslähedasel kujul. Ka kaitse-eesmärgiks olevate liikide puhul ei ole keskkonnamõjude hindamisel arvesse võetud KKK-s seatud kaitse-eesmärke. Aruande alapeatükis 4.1.2.3 (lk 37) on esitatud järeldus: „Kokkuvõtvalt saab järeldada, et kavandataval tegevusel puudub täiendav negatiivne mõju paksukojalisele jõekarbileˮ. Järelduses ei ole arvestatud KKK-s liigile seatud kaitse-eesmärgiga, milleks on eelduste loomine paksukojalise jõekarbi elujõulise asurkonna säilimiseks Jägala jõe hoiualal. 2013.– 2014. a läbi viidud vee-elustiku uuringute kohaselt leidub Linnamäe paisjärve alla jäänud jõeosades karbile sobivaid elupaiku, kuid need on paisjärvega üleujutatud. Nii pais kui ka paisjärv isoleerivad üksteisest Jägala joa aluse ja Linnamäe paisu aluse elupaiga. Paisutamisel ja hüdroenergia kasutamisel on oluline negatiivne mõju paksukojalise jõekarbi asurkonnale Natura alal. Paksukojalise jõekarbi kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on KKK aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist. Aruande alapeatükis 4.1.2.4 (lk 38) on esitatud järeldus: „Kokkuvõtvalt saab järeldada, et arvestades reaalsete elupaikade asetust, ei põhjusta Linnamäe paisjärv harilikule võldasele negatiivset mõju. Asurkonda allpool paisu mõjutab HEJ tsükliline töö, mis on riski maandamise meetmetega minimeeritavˮ. Järelduses ei ole arvestatud KKK-s liigile seatud kaitse- eesmärgiga, et võldas asustab sobivaid elupaiku kogu Jägala jõe hoiuala ulatuses. Paisutamisel ja hüdroenergia kasutamisel on oluline negatiivne mõju võldase asurkonnale Natura alal. Paisjärv võldasele elupaigaks ei sobi. Paisjärv koos paisuga killustavad võldase elupaigad Jägala joa all ja paisu all, eraldades need üksteisest. Paisutuse likvideerimine ja sobivate elupaikade lisandumine parandaks võldase kaitseseisundit, asurkonna arvukus suureneks seeläbi eeldatavasti 2–3 korda. Võldase kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on KKK aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist. Aruande alapeatükis 4.1.2.5 (lk 39) on esitatud järeldus: „Kokkuvõtvalt saab järeldada, et kavandataval tegevusel puudub täiendav negatiivne mõju jõesilmule. Asurkonda allpool paisu mõjutab HEJ tsükliline töö, mis on riski maandamise meetmetega minimeeritavˮ. Järelduses ei ole arvestatud KKK-s liigile seatud kaitse-eesmärgiga, milleks on eelduste loomine, et jõesilmule sobivad sigimis- ja vastsete elupaigad on Jägala jõe hoiualal jõesilmule ligipääsetavad. Paisutamisel ja hüdroenergia kasutamisel on oluline negatiivne mõju jõesilmu arvukusele ja kaitseseisundile Natura alal. Paisu tõttu on jõesilmule tõkestatud paisust ülesvoolu jäävad sigimisalad ja vastsete elupaigad nii Jägala jões kui Jõelähtme jões. Jõesilmu kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on KKK aluseks olevatele töödele tuginedes peetud kalade rändeteede avamist ja paisutuse likvideerimist. Aruande alapeatükis 4.1.2.6 (lk 40) on esitatud järeldus: „Kokkuvõtvalt saab järeldada, kavandataval tegevusel puudub täiendav negatiivne mõju lõheleˮ. Järelduses ei ole arvestatud KKK-s liigile seatud kaitse-eesmärgiga, milleks on eelduste loomine, et lõhele sobivad sigimis- ja noorjärkude kasvualad on Jägala jõe hoiualal lõhele ligipääsetavad ning eelduste loomine loodusliku elujõulise lõhepopulatsiooni taastamiseks. Paisutamisel ja hüdroenergia kasutamisel on lõhe asurkonna arvukusele ja seisundile oluline negatiivne mõju. Linnamäe pais tõkestab 24.05.2021 EELNÕU lõhe juurdepääsu sigimis- ja noorjärkude kasvualadele. Liigi loodusliku populatsiooni soodsa kaitseseisundi saavutamine ei ole ilma sigimis- ja noorjärkude kasvualadele ligipääsu tagamise ja paisutuse likvideerimiseta võimalik. Seeläbi võiks lõhe looduslik sigimine tõusta hinnanguliselt kuni 8500–12 600 laskujani aastas83 ja Jägala jõe hoiuala võiks muutuda lõhe seisukohalt ülikõrge väärtusega kaitstavaks alaks, mis tähendab, et Eesti mõistes oleks tegemist ühe esiviisikus oleva kudealaga. Praegune reaalne taastootmine on nullilähedane. 2.2.9.3. KMH aruande ptk-s 2.1 (lk 8) on välja toodud Riigikohtu 28.01.2021 otsuses märgitud kohtu seisukohad. Kuigi viidatud kohtu seisukohad pärinevad Riigikohtu 28.01.2021 otsusest, ei saa otsuses toodu osas tugineda ainult neile punktidele, mis on arendajale meeltmööda. Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p-s 31 on kohus asunud seisukohale, et Keskkonnaametil tuleb taotluse lahendamisel ennekõike selgitada, kas paisutuse säilimine toob kaasa jõe kui elupaiga või hoiuala kaitstavate liikide seisundi halvenemise võrreldes Natura ala moodustamise hetkega või hilisema olukorraga, kui jõe või liikide seisund on vahepeal paranenud. Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p-s 31 on välja toodud, et lisaks tuleb selgitada, kas asjaomastel hoiualadel on konkreetseks eesmärgiks seatud vaid olemasoleva olukorra halvendamise vältimine või ka parandamine ning kas paisutamise jätkamine kahjustaks neid eesmärke. Esmajoones tuleks hinnata, kas olulist mõju on võimalik välistada leevendavate meetmetega. Üksnes juhul, kui leevendavad meetmed olulist mõju ei välista, võib kõne alla tulla varem lubatud tegevuse keelamine. Aruande lk-l 8 ja 9 on asutud järeldusele, et Natura hindamisel tuleb lähtuda küsimusest, kas tegevuse jätkamine toob endaga kaasa negatiivse mõju võrreldes selle hetkega, mil Natura 2000 võrgustiku ala loodi. Samasugune seisukoht on peatüki 4 kohaselt võetud aluseks ka Natura hindamise koostamisel, mistõttu aruande lk 30 kohaselt ei hinnata, kuidas pais või HEJ käitamine on seni Natura 2000 võrgustiku ala mõjutanud, vaid kas veeloa taotluses toodud tegevuse kirjelduse järgi võib avalduda uut mõju. Vastavalt Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p-des 31 ja 32 toodule ei saa Keskkonnaamet viidatud aruande seisukohtadega nõustuda, sest Jägala jõe Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja esitamisel arvestati ka ala taastamispotentsiaali. Seega antud juhul ei ole eesmärgiks seatud vaid olemasoleva olukorra halvendamise vältimine, vaid ka parandamine (täpsem selgitus p-s 2.1.1.5).  Eelnevale toetudes ei vasta Natura asjakohase hindamise lähteseisukoht Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p-des 31 ja 32 toodule. Seetõttu ei saa Keskkonnaamet nõustuda Natura hindamise järeldustega (KMH aruande ptk 4), kuivõrd järelduste aluseks on vale lähtepunkt. Aruande lk-l 8 on välja toodud, et loodusdirektiivi art 6 lg-s 4 sätestatud nn Natura erandi kohaldamine ning sellega seoses ka hüvitusmeetmete väljatöötamise vajaduse peab otsustama Keskkonnaamet vaid juhul, kui tegemist oleks uue tegevusega loodusdirektiivi tähenduses. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p-s 32 on selgitatud, et ka siis, kui jätkuv tegevus toob hoolimata leevendavatest meetmetest kaasa Natura 2000 võrgustiku ala 83 Kesler, M., Taal, I., Svirgsden, R. 2016. Eesti riikliku kalanduse andmekogumise programmi täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks 2015-2017. Osa: Lõhe ja meri forell. TÜ Eesti Mereinstituut. 24.05.2021 EELNÕU kaitse-eesmärgi olulise kahjustamise, võib pädev asutus seda erandina loodusdirektiivi art 6 lg- st 2 lubada analoogiliselt sama artikli lg-s 4 ette nähtud menetlusega, kui selles sättes kehtestatud tingimused on sisuliselt täidetud (Euroopa Kohtu otsusasjas nr C-399/14: Grüne Liga, p 55), mh viiakse läbi loodusdirektiivi art 6 lg 3 nõuetele vastav asjakohane hindamine ja võetakse asendusmeetmed. Vastavasisulise hindamise viib läbi Keskkonnaamet. Kokkuvõtvalt, juhtekspert ei ole läbivalt hinnanud loodusala kaitse-eesmärke adekvaatselt, sest hindamise aluseks on võetud lähtepunkt, et jätkutegevuse puhul peab igal juhul hindama vaid olukorda, mis esines päeval, mil ala määrati Natura 2000 võrgustiku nimekirja. Arvestamata on alale seatud kaitse-eesmärgid, millest tulenevalt on jõutud väärale järeldusele nagu negatiivne mõju Natura alale puudub. 2.2.9.4. Eeltoodule tuginedes ei ole võimalik nõustuda ka aruande alapeatükis 2.4 (lk 12) toodud väitega, et alternatiiv 2 (paisutamise ja elektrienergia tootmise lõpetamine) oleks vastuolus Riigikohtu 28.01.2021 otsusega, sest antud juhul arvestati Jägala jõe Natura alade nimekirja liitmisel ka jõe taastamise potentsiaali (täpsemad selgitused kaitse-eesmärkide osas on toodud p-s 2.1.1.5). KMH aruandes ei ole Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p-s 32 viidatud analüüsi, mille kohaselt, kui jätkuv tegevus toob hoolimata leevendavatest meetmetest kaasa Natura ala kaitse- eesmärkide kahjustumise, võib pädev asutus seda erandina art 6 lg-st 2 lubada analoogselt sama art lg-s 4 ette nähtud menetlusega, kui selles sättes kehtestatud tingimused on sisuliselt täidetud, mh viiakse läbi art 6 lg 3 nõuetele vastav asjakohane hindamine ja võetakse asendusmeetmed. 2.2.9.5. Keskkonnaamet jääb KMH aruande ptk-s 5.1 nahkhiiri puudutava osas jätkuvalt samadele seisukohtadele, mida on põhjalikult väljendatud Jägala jõe hoiuala piiride ja kaitse- eesmärkide muutmise ettepaneku raames (Jõelähtme Vallavalitsuse 17.08.2017 ettepanek Keskkonnaministeeriumile Jägala jõe hoiuala (KLO2000001) kaitse-eesmärkide ja piiride muutmiseks ligikaudu 27 ha võrra; Keskkonnaministri käskkiri 13.07.2018 nr 1-2/18/573 ”Jägala jõe hoiuala piiri ja kaitse-eesmärkide muutmise menetluse algatamisest keeldumine” (registreeritud DHS-s 13.07.2018 käskkirjana nr 1-2/18/573) lisa eksperdihinnang Jägala jõe hoiuala laiendusele, kaitse alla võtmisele ja kaitse-eesmärkide muutmisele). Seetõttu ei saa ka Keskkonnaamet nõustuda KMH aruande ptk-s 8 (lk 74) toodud järeldusega, et võrreldes veekeskkonda puudutavaid eesmärke (Natura elupaik, lõheliste elupaik) nahkhiirtega, ei ole võimalik võtta ühest seisukohta, et paisutuse likvideerimine on looduskeskkonnale avalduva kogumõju osas üksnes soodne. Samuti on samal leheküljel toodud, et hinnang on antud lähtudes loogikast, et looduskeskkond, sotsiaalkeskkond ja majanduskeskkond on üksteise suhtes võrdse jõuga. Keskkonnaamet ei saa nõustuda, et antud juhul on looduskeskkond, sotsiaalkeskkond ja majanduskeskkond üksteise suhtes võrdse jõuga, sest tegemist on Natura 2000 võrgustikku arvatud alaga, mille osas KeHJS § 29 sätestab KMH erisuse, s.t Natura 2000 võrgustiku aladel peab eelkõige arvestama ala kaitse-eesmärke ja ala terviklikkust. 2.2.9.6. Aruande ptk-s 5.4 on välja toodud, et Jõelähtme vald on oma plaanides arvestanud Linnamäe paisu ja paisjärve olemasoluga, mistõttu paisutuse likvideerimine on vastuolus kohaliku omavalitsuse plaanide ja kavadega. Juhime tähelepanu, et kuigi Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62 vastu võetud üldplaneeringus käsitleti Linnamäe paisjärve piirkonda rekreatiivse alana, tõi Keskkonnaamet vastuvõetud üldplaneeringu tingimuslikus kooskõlastuskirja (01.04.2019 kiri nr 6-5/19/58-2, edaspidi Jõelähtme ÜP tingimuslik kooskõlastuskiri) III jaos välja, et senini ei ole lõppenud Linnamäe hüdroelektrijaama puudutav KMH menetlus, mistõttu käesoleval hetkel puudub teadmine, kas Linnamäe paisjärv ning hüdroelektrijaam säilib tulevikus olemasoleval kujul ning kas 24.05.2021 EELNÕU üldplaneeringus kavandatud tegevusi seoses Linnamäe paisjärvega on võimalik realiseerida. Seega ei ole Jõelähtme ÜP tingimusliku kooskõlastuskirja valguses asjakohane väita, et Jõelähtme valla vastuvõetud üldplaneering arvestab Linnamäe paisjärve olemasoluga. 2.2.9.7. KMH aruande lk-l 68 on välja toodud, et Valgejõel on hinnatud lõhe laskujate potentsiaaliks 16 000 isendit, kuid Kotka paisu lagunemisest sõltumata (2016) pole laskujate arv tõusnud, jäädes endiselt 500 isendi kanti. Keskkonnaameti hinnangul on ennatlik väita, et laskujate potentsiaali hindamisel on probleem asjaolul, et välja arvutatud number ei vasta tegelikkusele, mille tõendamiseks on toodud Valgejõe näide. Lõhe populatsioon ei saagi koheselt maksimumini tõusta peale paisutuse avamist, arvestama peab lõhede arenguperioodi nii jões kui ka meres ning kudevate kalade jõudmist uutele koelmualadele. Lisaks on 2020. aasta lõhe ja meriforelli osas84 tähendatud Valgejõel märgatavat uute kudealade kasutuselevõttu, mida võis täheldada esimest korda 2020. a, st Nõmmeveski kärestikul seirati 28,8 is./100m2 lõhe samasuviseid isendeid. Meriforell on Valgejões palju kiiremini Kotka paisust ülesvoolu laienenud koelmualad omaks võtnud ning need tulemuse on näha ka nimetatud aruandes. Sellest tulenevalt ei ole nimetatud väide KMH aruandes pädev. Antud märkus oli toodud ka 09.10.2020 kirja II osa p-s 14. 2.2.9.8. KMH aruande lisas 9 on käsitletud lõhejõgedele hüdroelektrijaamade tekitatud kahju heastamise kogemust Soomes. Arvamuses on toodud välja leevendusmeede kalade siirdamist paisutusest üles ja/või püügisuuruses forellide asustamist kalastajatele. Selline meede tagaks ainult harrastajatele mingis osas võimaluse forellipüügiks, kuid ei tagaks populatsiooni suurenemist meres. Laskuvad lõhed ja meriforellid hukkuvad ikkagi turbiinides. 2.2.9.9. Keskkonnaamet on varasemalt märkinud, et KMH aruandes tuleb Linnamäe HEJ kontekstis hinnata rajatise seisukorda ja selle alusel analüüsida purunemise tõenäosust või lagunemise ohtu. KMH aruandes pole jätkuvalt paisu purunemise võimalikkust paisu tehnilisest seisukorrast sõltuvalt analüüsitud ning samuti pole esitatud paisu tehnilise seisukorra ülevaate akti. Keskkonnaamet jääb antud küsimuses oma seisukoha juurde, et paisu purunemise ja lagunemise teemat käsitledes tuleb esitada paisu tehnilise seisukorra ülevaate akt. Keskkonnaamet on selle vajalikkusele tähelepanu juhtinud ja põhjusi selgitanud 23.10.2019 kirja p-s 2.2.7 ja 15.04.2020 kirja I osa p-s 3, 17.06.2020 kirja III osa p-s 3 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 4. 2.2.9.10. KMH aruande täiendamisel ei ole arvestatud Keskkonnaameti 23.10.2019 kirja p-ga 2.2.8, 15.04.2020 kirja I osa p-ga 4, 17.06.2020 kirja III osa p-ga 4 ja 09.10.2020 kirja II osa p- ga 5, kus Keskkonnaamet tõi välja, et paisutuse likvideerimise ja selle finantseerimise kohutus on tulenevalt VeeS § 175 lg-st 4 paisu omanikul või selle valdajal ning palus sellega aruande ptk-s 5.3 ka arvestada. Antud küsimuses jääb Keskkonnaamet oma varasemates kirjades toodud seisukoha juurde ning rõhutab, et lähtuda tuleb kehtivast seadusandlusest. Seega, kui VeeS § 175 lg 4 sätestab, et paisutuse likvideerimise ja selle finantseerimise kohustus on paisu omanikul või valdajal, siis tuleb sellest ka lähtuda. 2.2.9.11. KMH aruande täiendamisel ei ole arvestatud Keskkonnaameti 27.12.2019 kirja p-ga 2.1, 15.04.2020 kirja I osa p-ga 7, 17.06.2020 kirja III osa p-ga 6 ja 09.10.2020 kirja II osa 84 Tartu Ülikool, 2021. Kalanduse riikliku andmekogumise programmi täitmine, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks 2020-2021. aastal. Töövõtulepingu nr 4-1/20/3 lõpparuanne 2020.a. kohta Osa: Lõhe ja meriforell. 24.05.2021 EELNÕU punktiga 7. Jätkuvalt on aruandes eksitav väide, et “erinevalt teistest jõekaladest on siirdekaladel märkimisväärselt piiratum elupaikade valik ning et siirdekaladele kõlbavad üksnes rannikujõed” aruande ptk-s 5.1 (lk 47) sees. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et siirdekalad nagu angerjas, forell (nii meriforelli kui jõeforellina), lõhe, jõesilm jt kasutavad isendi tasandil elupaikadena mõõtmatult suuremaid alasid veekogudes kui nt linask, haug, võldas, turb jt. 2.2.9.12. Keskkonnaamet jääb oma 15.04.2020 kirja I osa p-s 8, 17.06.2020 kirja III osa p-s 7 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 8 toodud seisukohtade juurde, et juhteksperdi lähenemine lõhepopulatsioonide taastamisele (aruande ptk s 5.1), võttes seda ühe mereala keskmisena, ei ole õige. Samuti ei ole õige juhteksperdi väide, et lõhe seisundi hindamisel on tõlgendamise küsimus, kas võtta seisundi hindamiseks mereala keskmised näitajad või iga jõe potentsiaal. 2.2.9.13. Keskkonnaamet jääb endiselt 15.04.2020 kirja I osa p-s 9 ja 17.06.2020 kirja III osa p s 8 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 9 esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et keskkonnale tekitatud kahju tuleb arvestada selle järgi, mis on alale seatud kaitsekorralduslikud eesmärgid ja ala taastamispotentsiaal. 2.2.9.14. Aruande ptk 5.1 (lk 48) on jätkuvalt sees, et paisu avamisega muutub järvelise keskkonna põhjaloomastik jõelise keskkonna põhjaloomastikuks ning pole põhjust eeldada, et see tooks endaga kaasa olulise negatiivse või positiivse mõju. Keskkonnaamet jääb oma varasema seisukoha juurde (toodud nii 15.04.2020 kirja I osa p-s 11, 17.06.2020 kirja III osa p- s 10 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 11), et jõelise elupaiga taastumine mõjuks kindlasti positiivselt ka põhjaloomastikule, eriti hoiuala ja loodusala kaitse-eesmärgiks olevale paksukojalisele jõekarbile, kellele lisanduks täiendavaid elupaiku. 2.2.9.15. Keskkonnaamet juhtis 27.12.2019 kirja p-des 2.8 ja 2.10, 15.04.2020 kirja I osa p-s 13, 17.06.2020 kirja III osa p-s 11 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 12 tähelepanu, et aruandes ei ole käsitletud Keskkonnaameti 23.10.2019 kirja p 2.2.1 kohaselt paisutamise ja hüdroenergia kasutamise seost ja vastavust veemajanduskavale ning kuidas paisutamine ja hüdroenergia kasutamine ja selle alternatiivid mõjutavad veemajanduskavaga seatud eesmärkide saavutamist ning nahkhiirte osas pole KMH aruannet täiendatud ega ka parandatud (vt 23.10.2019 kirja p-i 2.2.5, 09.10.2020 kirja II osa p-i 12 ja käesoleva kirja p-i 2.2.9.5.). 2.2.9.16. Aruande täiendamisel ei ole arvestatud Keskkonnaameti 27.12.2019 kirja p-dega 2.11 ja 2.12, kus juhiti tähelepanu hinnangute eba korrektsusele kalapüük hobikorras (ptk 5.2) järelduste osas ning järelduste osas ptk-s 5.1, et olemasolev olukord (paisutus) ei ole seni põhjustanud looduskeskkonnale talumatut mõju. Keskkonnaamet on antud teemasid selgitanud 17.06.2020 kirja III osa p s 2 ja 12 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 13 ning jääb antud seisukohtade juurde. 2.2.9.17. Keskkonnaamet jääb 15.04.2020 kirja I osa p-s 17, 17.06.2020 kirja III osa p-s 15 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 16 toodud seisukoha juurde, et aruande täiendamisel ei ole arvestatud Keskkonnameti 27.12.2019 kirja p-ga 2.13. Keskkonnaamet jääb oma varasema seisukoha juurde, et aruande ptk-i 5.3 alapunkti “Seni tehtud investeeringute ratsionaalne kasutamine, sh alternatiivide realiseerimise maksumus” käsitlus ei ole korrektne. Pealkirjast lähtuvalt pole Wooluvabrik OÜ teadaolevalt teinud ühtegi investeeringut peale käitise omandamiseks vajaliku summa (kuni) 640 000 € tasumist. Ei ole asjakohane käsitleda Wooluvabrik OÜ veeloa taotluse KMH raames seni tehtud investeeringuid ajaloolises kontekstis, sest siis tuleks juurde arvestada ka Eesti Vabariigi algusajal hüdroelektrijaama tarvis tehtud investeeringud. Keskkonnaamet 24.05.2021 EELNÕU kordab, et kui Wooluvabrik OÜ Linnamäe hüdroelektrijaama hoonestusõiguse 2017. aastal ostis ja selle kulutuse tegi, võttis ta teadlikult äririski. Wooluvabrik OÜ oli tol hetkel teadlik tootmisele kehtivatest piirangutest, sellest, et tegemist on alates 2004. aastast Natura 2000 võrgustiku alaga ning sellega seotud kitsendustega, samuti sellest, et olemasoleva vee erikasutusloa kehtivus lõppeb ja ettevõttel tuleb taotleda uut veeluba. Varasem vee erikasutusluba oli tähtajaline, seega ei saanud juba endisel hoonestusõiguse omanikul eelnevate kulutuste tegemisel olla õiguspärast ootust, et Jägala jõel saab tähtajatult paisutada ja hüdroenergiat kasutada. Nii maaomanik kui hoonestusõiguse omanik on teadlikud, et veeloa puudumisel neid tegevusi teha ei saa ja paisutamine tuleb lõpetada, seega oleks selle võimalusega juba varem arvestama pidanud. 2.2.9.18. Keskkonnaamet tõi 15.04.2020 kirja I osa p-s 19 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 17 välja, et KMH aruandes tuleb mõju hindamisel lähtuda kehtivatest veemajanduskavas seatud eesmärkidest mitte hinnata planeeritavaid tegevusi eeldusel, et eesmärke muudetakse. Sama märkus on toodud 17.06.2020 kirja III osa p-s 16, kus Keskkonnaamet jäi endiselt seisukohale, et KMH aruanne tuleb üles ehitada vastavalt kehtivatele veemajanduslikele eesmärkidele. Ei piisa sellest, kui veemajanduskavas toodud eesmärgile vaid viidatakse, kuid arendaja poolt paisutamise ja hüdroenergia kasutamise hindamisel sellega ei arvestata, vaid lähtutakse jällegi tehtud ettepanekust kehtivat riiklikku eesmärki muuta. KMH protsessis ei muudeta riiklikke eesmärke, vaid hinnatakse planeeritavast tegevusest tulenevaid mõjusid juba seatud riiklike eesmärkide täitmisele. Riiklike keskkonnakaitseliste eesmärkide seadmine eelneb neid mõjutavate majandustegevuste lubamisele, vastupidine olukord muudaks keskkonna kaitsmise ja majandustegevuse suunamise keskkonda vähemkahjustavate valikute tegemisele võimatuks. 2.2.9.19. Keskkonnaamet jääb 15.04.2020 kirja I osa p-s 21, 17.06.2020 kirja III osa p-s 17 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 18 toodud seisukoha juurde, et on alusetu ja põhjendamatu ootus, nagu võiks riik kompenseerida või kaasrahastada leevendusmeetmete finantseerimist (tuleneb aruande ptk-st 4.1.4 (lk 44)). Leevendusmeetmete täitmine on eelduseks veeloa saamisel, aga mitte vastupidi. Ühtlasi, KeÜS § 12 lg 1 kohaselt keskkonnahäiringu, ohu, riski või kahju hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud kannab nende põhjustaja, kui seadusest ei tulene teisiti. 2.2.9.20. Keskkonnaamet jääb 15.04.2020 kirja I osa p-s 22, 17.06.2020 kirja III osa p-s 18 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 19 toodud seisukohtade juurde, et nahkhiirte poegimisperiood on kõige tundlikum aeg ning seega on tulevikus kindlasti vaja arvestada veetaseme muutmisel nahkhiirte poegimisperioodiga. 2.2.9.21. Keskkonnaamet on oma 15.04.2020 kirja I osa p-s 23 ja 17.06.2020 kirja III osa p-s 19 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 20 välja toonud, et muinsuskaitselised ja looduskaitselised huvid on koos saavutatavad ning juhtekspert ei ole KMH aruandes erinevaid paisutuse alandamise võimalusi käsitlenud ega võrrelnud, mis on alternatiivi 2 sisuliseks hindamiseks vajalik (sellele on Keskkonnaamet tähelepanu juhtinud 23.10.2019 kirja lk-del 13, 14). Samuti ei ole välja toodud sarnaste olukordade kompromisslahendusi, mida Eestis on mitmeid. Seetõttu ei teki KMH aruandest teavet, milline paisutuse alandamise viis oleks antud juhul muinsuskaitselise paisu säilitamiseks parem ja paisu minimaalselt või vähem kahjustavam (paisehitise kahjustamise osas on juhteksperdil nulltolerants), kuid samas on aruandes läbivalt viidatud, et keskkonnakaitseliste eesmärkide täitmisest saab peaaegu täies ulatuses loobuda esitades aruandes erinevaid eesmärkidest loobumise viise. Sellist lähenemist ei saa lugeda erapooletuks ega põhjendatuks. KMH aruandes käsitletakse kahte alternatiivi, milleks üks on paisutuse likvideerimine. Mõlemat alternatiivi tuleb sisu osas võrdselt kaaluda. Selline ülesanne 24.05.2021 EELNÕU oli püstitatud juba KMH programmis. Keskkonnaamet jääb endiselt seisukohale, et paisutuse likvideerimist tuleb põhjalikult analüüsida juba praeguses KMH menetluses. 2.2.9.22. Keskkonnaamet jääb oma 15.04.2020 kirja I osa p-s 25, 17.06.2020 kirja III osa p-s 20 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 21 toodud seisukohtade juurde. Aruandes tuleb välja tuua, mis osa on hüdroenergial Eestis võrreldes teiste taastuvenergia tootmise viisidega. See tähendab, et vajalik on ka välja tuua, kui suur roll on näiteks Linnamäe HEJ-l kogu taastuvenergia tootmise mahus ja milline taastuvenergia tootmise viis on Eestis jätkusuutlikum, suuremat potentsiaali omav ja keskkonda vähem kahjustavam. Võrrelda tuleb ka erinevaid taastuvenergia tootmise viise ja võimalusi. 2.2.9.23. Keskkonnaamet jääb oma 15.05.2020 kirja I osa p-s 27, 17.06.2020 kirja III osa p-s 22 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 23 toodud seisukoha juurde, et KMH aruande sõnastus on vastuoluline ja vajab korrigeerimist. Keskkonnaamet selgitab veelkord, et kaitsekorralduskavas (lk 18) on toodud, et liik võib aeg ajalt alalt ka lahkuda, kuid see on looduslikest teguritest tulenev nähtus ning Linnamäe pais ja paisjärv ei mõjuta liigi levikut ja arvukust. Mõju kaitse eesmärgile tuuakse välja kaitsekorralduskava sõnastusest lähtuvalt. Aruandes aga väidetakse, et jõelise elupaiga ja rikkaliku kalastiku taastumisel muutuks piirkond saarmale toitumis- ja elupaigana soodsamaks. 2.2.9.24. Keskkonnaamet jääb oma 15.05.2020 kirja I osa p-s 28, 17.06.2020 kirja III osa p-s 23 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 24 toodud seisukohtade juurde, et aruande ptk-s 4.1.2.6 toodud selgitused lõhe osas on arusaamatud, puudub sisuline analüüs ja selgitused. Millisest ja kus paiknevast lõhepopulatsioonist on räägitud? Aruandes tuleb anda täpne ülevaade, kuidas paisutamine lõhepopulatsiooni mõjutab ja milline oleks jõe taastootmispotentsiaal ja elupaiga võimalik seisund ilma paisutuse ja hüdroenergia kasutamiseta. 2.2.9.25. Keskkonnaamet jääb 15.04.2020 kirja I osa p-s 29, 17.06.2020 kirja III osa p-s 24 ja 09.10.2020 kirja II osa p-s 25 toodud seisukoha juurde. 2.2.9.26. KMH aruande ptk-s 2.1 on toodud, et viimati pikendas Keskkonnaamet vee erikasutusloa kehtivusaega kuni 05.09.2019 vastavalt Wooluvabrik OÜ ja Keskkonnaameti vahel haldusasjas nr 3-18-4 sõlmitud kompromissile. Keskkonnaamet märgib, et muutis Wooluvabrik OÜ veeloa nr L.VT.HA-171918 kehtivust viimati 30.12.2020 (korraldus DM- 112486-5) kuni 31.12.2021. 2.2.9.27. VeeS § 32 lg 1 alusel on pinnavee kaitse eesmärk pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund. Pinnaveekogum Jägala_4 (Pinnaveekogum muudetud Jägala Jägala joast suudmeni ehk endised Jägala Jägala joast Linnamäeni + Jägala Linnamäelt suudmeni; keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ alusel) on 2019. aasta aruande kohaselt hinnatud seisundiklassi halb. KMH aruandes ei ole käsitletud tegevuse seost ja vastavust kehtivale veemajanduskavale ning, kuidas tegevus ja selle alternatiivid mõjutavad veemajanduskavas seatud eesmärkide saavutamist. KMH aruande kohaselt koostatakse veemajanduskavad veekogude paremaks majandamiseks arvestades ka veekasutuse huve ning, et see tähendab, et eesmärk saavutada looduslähedane või looduslik veekogu on võimalik ümber hinnata ning püstitada muud, madalamad eesmärgis, mis on 24.05.2021 EELNÕU kooskõlas praeguse veekasutusega. Veekogumi hea seisundi saavutamise suhtes võib erandeid kohaldada VeeS § 39–42 alusel ning erandite kohaldamise põhjused esitatakse veemajanduskavas ja asjakohasel juhul veeloas või keskkonnakompleksloas. 2.3. KMH menetluse lõpetamine 2.3.1. KeHJS § 1 lg 1 kohaselt sätestab KeHJS eeldatava KMH õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse KeHJS nõuete rikkumise korral. KeHJS § 3 järgi keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. KeHJS § 2 lg 1 ja § 24 järgi on KMH eesmärk teha kavandatava tegevuse KMH tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut; anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta; võimaldada KMH tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. 2.3.2. KeHJS § 29 lg 2 järgi võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse eesmärki. KeHJS § 29 lg 3 kohaselt, kui hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt olulisest negatiivsest mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, võib tegevusloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Loa andmisel tuleb seada kohustus hüvitusmeetmete rakendamiseks. Keskkonnaministeerium teavitab Euroopa Komisjoni vastuvõetud hüvitusmeetmetest viivitamatult pärast loa andmist. KeHJS §-ga 29 on Eesti õigusesse üle võetud loodusdirektiivi art 6 lg 3 ja 4 (samuti KeHJS § 20 lg 1 p 71 jt). 2.3.3. Wooluvabrik OÜ taotleb Keskkonnaametilt veeluba Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks. Ühtlasi soovib Wooluvabrik OÜ VeeS 174 lg 4 kohast erandit, mille kohaselt kalade läbipääsu tagamise kohustuse täitmist võib Keskkonnaamet veeloaga leevendada või paisu omaniku nimetatud kohustuse täitmisest vabastada, arvestades kaaluka põhjuse olemasolu. Keskkonnaamet algatas veeloa taotlusele KMH 19.03.2015, kuna tegevuskoht asub Natura 2000 võrgustiku alal ning tegevus võib avaldada Jägala loodusala ja Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele negatiivset mõju (vt ka käesoleva kirja p-te 1.1, 1.5, 1.7). KeHJS § 3 p 285 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. KeHJS 85 Kehtiva KeHJS-s § 3 lg 1 p 2 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Käesolev KMH menetlus viiakse läbi KeHJS redaktsiooni (RT I, 13.03.2014, 32) järgi, mis kehtis KMH algatamise hetkel, mistõttu selle menetluse puhul on vastavaks sätteks KeHJS § 3 p 1 ja 2. 24.05.2021 EELNÕU § 11 lg 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. Tartu Halduskohus selgitas 20.01.2015 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-14-51675 (jõustunud 20.02.2015) (p 22): „/…/ Kavandatava tegevusena ei tule käsitleda ainult uusi tegevusi, vaid tegevusi, mida planeeritakse teha uuel perioodil. Käesolevas asjas on kavandatavaks tegevuseks Kunda jõe paisutamine ja hüdroenergia kasutamine. Kohus nõustub vastustajaga, et ka vee erikasutust puudutav eriregulatsioon veeseaduses toetab igakordse vee erikasutusloa taotlemise käsitlemist paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kavandamisena. Keskkonnaamet hindab vee erikasutusloa taotluse lahendamisel igakordselt kavatsust veekogu paisutada ja hüdroenergiat toota ning hindab igakordselt vee erikasutusloa andmisest keeldumise aluseid. Veekogu jätkuv tõkestamine elektrienergia tootmiseks on tegevus, mille mõju vajab teatud perioodi järel üle hindamist, kuna pikaajalisuse tõttu võib tegevuse mõju aja jooksul muutuda.“ Eeltoodud kohtupraktikast lähtudes tuli iga loa taotlemist käsitleda tegevuse kavandamisena, st KeHJS § 11 lg 2 järgi tuli iga tegevusloa taotluse menetlemisel kaaluda KMH vajalikkust. Jägala jõgi86 kuulub keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ § 2 p 20 alusel Jägala joast suubumiseni Soome lahte lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Linnamäe pais asub nimetatud jõelõigul, seega tuleb tegevuste kavandamisel lähtuda LKS § 51 lg 1, mille kohaselt on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, samuti uute paisude rajamine ning loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. LKS § 51 lg 11 sätestab erisuse, mille alusel on LKS § 51 lg 1 nimetatud veekogul või selle lõigul loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi. VeeS § 174 lg 3 kohaselt LKS § 51 lg 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Linnamäe pais on kaladele ületamatu rändetõke. Eesti Energia AS ega Wooluvabrik OÜ ei ole VeeS tulenevat kohustust tagada kalade läbipääs paisust üles- ja allavoolu tänaseni täitnud. Jägala jõe ja Jõelähtme jõe87 alamjooks88 on määruse nr 144 § 1 lg 1 p 1 kohaselt Jägala jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse. Natura 2000 võrgustiku alade kaitse- eesmärgid on sätestatud LKS §-s 70 ja korralduses nr 615-k. Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või loodusdirektiivi I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu. Korralduse nr 615-k lisa 1 p 2 p 56 alusel kuulub Jägala jõe hoiuala89 nime all Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu. Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on lisaks Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärkideks olevate liikide 86 Keskkonnaregistrikood VEE1083500. 87 Keskkonnaregistri kood VEE1087900. 88 Jägala jõe hoiuala; keskkonnaregistri kood KLO2000001. 89 Keskkonnaregistri kood EE0010150. 24.05.2021 EELNÕU isendite elupaikadele ja elupaigatüübile kaitsta järgmiste liikide isendite elupaiku: saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus). 2.3.4. Riigikohtu 28.01.2021 otsuses on kohus märkinud, et KeHJS § 6 lg 2 p 18 järgi võib Eestis projektiks (kavandatavaks tegevuseks) olla igasugune vee erikasutus, sõltumata sellest, kas ala muudetakse füüsiliselt. Loodusdirektiivi art 6 lg-te 3 ja 4 sätestatud projekti mõiste sisustamisel tuleb arvestada tegevuse alustamise aega. Nii KeHJS § 3 lg 1 p 1 kui ka p 290 kohaldamise eeltingimuseks on uue tegevuse kavandamine. KeHJS-s ei ole kehtestatud KMH kohustust, kui juba toimuvat tegevust jätkatakse ilma seda muutmata. Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p 18-19 ja Riigikohtu 18.02.2021 otsuse haldusasjas nr 3-17-2565 p 13 märkis kohus, et KeHJS § 29 lg 2 ning loodusdirektiivi art 6 lg 3 ei laiene korduvatele lubadele, mida taotletakse samas kohas ja samal viisil jätkuvaks tegevuseks. Sellisel juhul ei ole tegu uue projektiga loodusdirektiivi art 6 lg 3 tähenduses ning kavandatava tegevusega KeHJS § 29 lg 2 tähenduses. Eelviidatud Riigikohtu seisukohad muutsid varasemat KeHJS-e tõlgendust. Kui jätkuvale tegevusele on luba antud enne KMH ja loodusdirektiivi ülevõtmise tähtaja lõppu, ei kehti tegevuse suhtes loodusdirektiivides sätestatud kohustused seoses keskkonnamõju eelneva hindamisega (EKo C-226/08 p 47-48). Uue projektiga (kavandatava tegevusega) oleks tegemist, kui paisutust muudetaks ja pole välistatud muudatusega kaasnev täiendav oluline mõju keskkonnale. Senise paisutuse seniste tagajärgede säilimine ei ole mõju, mis kaasneb kavandatava tegevusega. Tegemist on jätkuva tegevuse mõjudega, ka siis, kui muutuvad keskkonnaolud. Hindamisel, kas tegemist on projektiga (kavandatav tegevus) või jätkuva tegevusega, tuleb analüüsida, kas tegevus on korduv, terviklik ja katkematu tegevus. Kas paisutuse laad ja tingimused on olnud kogu aeg samad ning loa taotleja pole taotluses soovinud neid muuta. 2.3.5. Linnamäe paisul on hüdroenergiast elektrit toodetud 2002 lõpust. Tegevus on olnud korduv, terviklik ja katkematu. 2002 – 2007 kehtinud vee erikasutusloa alusel olid Linnamäe paisjärve lubatud veetasemed piirides 9,5–13 m abs. Kehtiva vee erikasutusloa kohaselt, mis on antud 2008, on Linnamäe paisjärve lubatud veetasemed mõnevõrra madalamad, piirides 9,2- 11,7 m abs. 04.10.2012 Eesti Energia AS poolt Keskkonnaametile esitatud vee erikasutusloa taotluse kohaselt, mille võttis üle Wooluvabrik OÜ Tammi kinnistu võõrandamisega, on taotletavad veetasemed samuti piirides 9,2-11,7 m abs. Alates 2002 on hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Linnamäe HEJ kasutusel 3 turbiin-generaatorit, mille võimsused on 341 kW, 384 kW, 427 kW. Eeltoodust nähtub, et paisutuse laad ja tingimused on olnud samad ning loa taotleja pole taotluses soovinud neid muuta. Seega arvestades Riigikohtu 28.01.2021 otsuses ning Riigikohtu 18.02.2021 otsuses haldusasjas nr 3-17-2565 seisukohti, tuleb Linnamäe paisul paisutamist ning hüdroenergia kasutamist käsitleda jätkuva tegevusena, mistõttu KeHJS § 29 lg 2 ja loodusdirektiivi art 6 lg 3 ei kohaldu, st KeHJS kohane KMH läbiviimine ei ole põhjendatud. Tulenevalt sellest tuleb Keskkonnaametil lõpetada 19.03.2015 algatatud KMH menetlus. 2.3.6. Arvestades Riigikohtu 28.01.2021 otsuses toodud seisukohti, laienevad LKS § 32 lg 2 ja loodusdirektiivi art 6 lg 2 ka nende projektide osas, mis on alustatud enne Natura 2000 võrgustiku ala moodustamist. Seega kohalduvad viidatud sätted ka Linnamäe paisul 90 Kuna käesolev KMH menetlus viiakse läbi KeHJS redaktsiooni (RT I, 13.03.2014, 32) järgi, mis kehtis KMH algatamise hetkel, siis on selle menetluse puhul vastavaks sätteks KeHJS § 3 p 1 ja 2. 24.05.2021 EELNÕU paisutamise ja hüdroenergia kasutamise jätkamisel. Hoiualana kaitstavatele Natura 2000 võrgustiku aladele laieneb LKS § 32 lg 2. Selle järgi on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. LKS § 32 lg 2 võtab Natura 2000 võrgustiku aladel üle loodusdirektiivi art 6 lg 2, mille järgi võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline häirimine võib oluliselt mõjutada direktiivi eesmärkide täitmist (Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p 23). Kuigi loodusdirektiivi art 6 lg 2 ei määra kindlaks ühtegi konkreetset kriteeriumi selle sätte alusel võetavate meetmete rakendamiseks, võib sellest sättest tuleneda vajadus hinnata tagantjärele projekti mõju asjaomasele alale (EKo C-399/14 p 51). Loodusdirektiivi art 6 lg 2 ja 3 panevad tagantjärele hindamise tagamise kohustuse liikmesriigile. Enne Natura 2000 võrgustiku ala loomist alguse saanud projektide tagantjärele hindamise kohustust Eesti seadused ei reguleeri. Seega tuleb tagantjärele hindamine läbi viia Keskkonnaametil. LKS § 32 lg 2 ja loodusdirektiivi art 6 lg 2 ei anna alust jätkuva tegevuse välistamiseks ainuüksi põhjusel, et tegevusest hoidumine oleks Natura 2000 võrgustiku alale või seal kaitstavale liigile kõige soodsam. Neil alustel võib tegevuse keelata üksnes siis, kui tegevus toob kaasa direktiivi eesmärgi, ennekõike Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgi olulise riive ohu (Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p 30). Keskkonnaametil tuleb selgitada, kas asjaomastel hoiualadel on konkreetseks eesmärgiks seatud vaid olemasoleva olukorra halvendamise vältimine või ka parandamine ning kas paisutamise jätkamine ja hüdroenergiast elektrienergia tootmine kahjustaks neid eesmärke. Esmajoones tuleks hinnata, kas olulist mõju on võimalik välistada leevendavate meetmetega. Üksnes juhul, kui leevendavad meetmed olulist mõju ei välista, võib kõne alla tulla varem lubatud tegevuse keelamine (Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p 31). Ka siis, kui jätkuv tegevus toob hoolimata leevendavatest meetmetest kaasa Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgi olulise kahjustamise, võib pädev asutus seda erandina loodusdirektiivi art 6 lg 2 lubada analoogiliselt sama artikli lg 4 ette nähtud menetlusega, kui selles sättes kehtestatud tingimused on sisuliselt täidetud, mh viiakse läbi loodusdirektiivi art 6 lg 3 nõuetele vastav asjakohane hindamine ja võetakse kasutusele asendusmeetmed. Nii jätkuva kui ka uue tegevuse puhul tuleb erandi kaalumisel arvestada realistlikke ja mõistlikke alternatiive, lähtudes loa taotleja tegevuse eesmärkidest (Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p 32). 2.4. Ärakuulamine KMH lõpetamise eelnõu osas 2.4.1. Wooluvabrik OÜ leidis, et KMH menetluse lõpetamine selliselt, et Keskkonnaamet ei võta seisukohta kuus aastat kestnud menetluse kestel koostatud aruande ning analüüside kohta, ei ole kooskõlas efektiivse ja eesmärgipärase haldusmenetluse põhimõtetega (HMS § 5 lg 2). Wooluvabrik OÜ lubas, et esitab 21.04.2021 Keskkonnaametile KMH aruande täiendatud ja parandatud versiooni ning palub selle heaks kiita. Lisaks tõi Wooluvabrik OÜ välja: „Selguse huvides märgib WV, et ei ole nõustunud KMH lõpetamisega KeA pakutud viisil ka viimasel veebinõupidamisel, sest WV esindaja mõistis KeA ametniku esialgset seisukohta menetluse lõpetamisest, et sellega saab aastaid kestnud menetlus läbi ja väljastatakse tähtajatu luba. Paraku teatasid KeA ametnikud seejärel üllatuslikult, et soovivad ise läbi viia mingi uue 24.05.2021 EELNÕU täiendava menetluse, sisuliselt heites senise pikkade aastate jooksul tehtud põhjaliku töö kõrvale, millega WV ei saa nõustuda. Veelgi enam, WV on seisukohal, et KeA eelnõus toodud „uue menetluse“ alustamine on õigusvastane ja kogu eelnenud menetlust ja KeA tegevust arvestades pahatahtlik, erapoolik ja silmakirjalik.“ 2.4.1.1. Wooluvabrik OÜ esitas korrigeeritud ja täiendatud KMH aruande heakskiitmiseks Keskkonnaametile 22.04.2021 ning tulenevalt KeHJS § 22 lg-st 2 teeb Keskkonnaamet otsuse KMH aruande heakskiitmise või heakskiitmata jätmise üle. Nagu käesoleva kirja p-st 2.2 näha, ei ole Keskkonnaametil KMH aruannet heaks kiita võimalik, seega on KMH lõpetamise eelnõud antud osas täiendatud. 2.4.1.2. Mis puudutab Wooluvabrik OÜ selgitust 25.03.2021 toimunud Skype koosoleku kohta, siis jääb Keskkonnaametil arusaamatuks, kuidas oli võimalik Keskkonnaameti selgitustest KMH menetluse lõpetamise osas aru saada, et kui menetlus lõpetatakse, siis väljastatakse tähtajatu luba. Keskkonnaamet selgitas konkreetselt, et kui KMH menetlus lõpetatakse, siis tulenevalt Riigikohtu 28.01.2021 otsusest tuleb Keskkonnaametil läbi viia tagantjärele hindamine ning alles seejärel saab teha otsuse veeloa andmise üle (vastavad selgitused olid toodud ka KMH lõpetamise eelnõus ja on leitavad käesoleva kirja p 2.3.6). Keskkonnaamet palub Wooluvabrik OÜ-l veelkord tutvuda Riigikohtu 28.01.2021 otsusega ning on seisukohal, et Wooluvabrik OÜ süüdistused on täiesti alusetud. 2.4.2. Wooluvabrik OÜ märkis: „KeA eelnõuga kavandatav olukord (KMH menetluse lõpetamine ilma KMH aruannet heaks kiitmata ning uue samasisulise menetluse algatamine algusest peale) ei ole kooskõlas haldusmenetluse üldiste põhimõtetega ega eesmärgipärane, samuti menetlusosaliste ressursside mõistliku ja kulusäästliku kasutamisega. KMH aruanne on koostatud pädeva sõltumatu juhtiveksperdi Karl Kupitsa poolt ja vastab KeHJS-s esitatud nõuetele nii sisu kui vormi poolest. Lähtutud on KeA enda poolt nõutud kahe alternatiivi analüüsist. Samasisulise menetluse algusest peale korraldamine KeA, kõrvale heites juba tehtud ülimahukat tööd, oleks erapoolik, silmakirjalik ja eesmärgipäratu ning ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega. Wooluvabrik OÜ hinnangul ei välista Riigikohtu seisukohad haldusasjades 3-17-1739 ja 3-17-2565 kuidagi KeA poolt siduva seisukoha võtmist K. Kupitsa poolt koostatud KMH aruande kohta ja sellest heakskiitmist ning sellega arvestamist vee erikasutusloa menetluses. Kogu vajalik teave on KMH menetluses kogutud, mistõttu puudub igasugune sisuline põhjendus, miks peaks veel käivitama järjekordse menetluse millegi uurimiseks, kui on olemas piisav teave. Kordame, et KeA enda hinnangul oli piisav teave juba olemas 2014 a-l.“ 2.4.2.1. Eeltoodud seisukohta on arvestatud selles osas, et KMH aruande osas teeb Keskkonnaamet otsuse (vt kirja p 2.2). Kas KMH aruanne tegelikult ka KeHJS nõuetele vastab, on välja toodud kirja p 2.2 alapunktides. Lisaks märgib Keskkonnaamet, et ei nõustu Wooluvabrik OÜ väitega, et kogu vajalik teave on KMH menetluses kogutud, mistõttu puudub igasugune sisuline põhjendus, miks peaks veel käivitama järjekordse menetluse millegi uurimiseks, kui on olemas piisav teave. KMH menetluse mõte oli ka kaaluda Natura erandi kohaldumist – see analüüs KMH aruandes jätkuvalt puudub. Arvestades, et KMH aruandes on Natura hindamise osas lähteseisukoht ebakorrektne (nt kaitse-eesmärkide osas) ei ole KMH aruandes antud hinnangud õiged (vt kirja p-te 2.2.9.2.-2.2.9.4.). Keskkonnaamet kordab, et tagantjärele hindamise kohtustus tuleneb loodusdirektiivi art 6 lg-st 2 (vt Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p 25 jj). Riigikohus on 28.01.2021 otsuse p 25 selgitanud, et Keskkonnaametil tuleb HMS § 6 järgi ise selgitada välja asjaolud selleks, et korduva loa 24.05.2021 EELNÕU taotlemise menetluses hinnata juba alustatud tegevuse vastavust loodusdirektiivi art 6 lg-le 2. Loataotlejal on menetluses kaasaaitamiskohustus talle teada olevate asjaolude ja tal olemasolevate tõendite ulatuses (HMS § 38 lg 3). Selle alusel ei või aga loataotlejat kohustada tellima hindamiseks vajalikke ekspertiise, analüüse ja uuringuid. Loodusdirektiivi art 6 lg-st 3 tulenevad tagantjärele hindamise metoodika ja sisu nõuded, mitte arendaja kohustus hindamine korraldada. 2.4.3. Wooluvabrik OÜ tõi välja: „KeA poolt algatatud KMH menetluse raames on läbi viidud KMH programmi koostamine, avalikustamine, KMH aruande koostamine ja avalikustamine ning KMH aruande korduv täiendamine. KMH menetluse ajal on lisandunud täiendavat Riigikohtu praktikat, mille läbi leidis kinnitust WV poolt varem korduvalt väljendatud seisukoht, et Linnamäe paisu ja HEJ toimimiseks tarviliku vee erikasutusloa menetluses on tegemist olemasoleva ja jätkuva projektiga, mitte uue projektiga nagu KeA on korduvalt menetluse kestel väitnud. WV rõhutab, et just KeA poolt oma õigusvastaste seisukohtade kiuslik pealesurumine ja KeA-le mitte meelepäraste KMH versioonide tagasilükkamine kokku 6-l korral ( !) on tinginud menetluse venimise ligi 6 aasta pikkuseks. KeA tegevust KMH menetlemisel on jõustunud kohtuotsusega tauninud ka Tallinna Halduskohus, nimetades seda põhjendatult silmakirjalikuks. KeA ise on halduskohtu hinnanguga nõustunud ja pole vajalikuks pidanud seda vaidlustada.“ 2.4.3.1. Keskkonnaamet ei nõustu Wooluvabrik OÜ väitega, et Keskkonnaamet on oma seisukohti peale surunud ning et need on õigusvastased. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et lähtus õigusakti tõlgendamisel õigusakti seletuskirjadest, õiguskirjandusest kui ka varasemast kohtupraktikast. Riigikohtu 28.01.2021 otsus ning Riigikohtu 18.02.2021 otsus haldusasjas nr 3-17-2565 muutsid varasemat KMH algatamise tõlgendust, samas seaduse mõte ja sisu jäid samaks. Nimetatud kohtuotsustes on selgelt öeldud, et Natura 2000 võrgustiku alal seatud kaitse-eesmärgid tuleb täita ning ka jätkutegevuse korral tuleb vajadusel läbi viia Natura hindamine, sh Natura erandi hindamine. Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p 32 on märgitud, et: ,,Ka siis, kui jätkuv tegevus toob hoolimata leevendavatest meetmetest kaasa Natura ala kaitse- eesmärgi olulise kahjustamise, võib pädev asutus seda erandina art 6 lg-st 2 lubada analoogiliselt sama artikli lõikes 4 ette nähtud menetlusega, kui selles sättes kehtestatud tingimused on sisuliselt täidetud (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-399/14: Grüne Liga, p 55), mh viiakse läbi art 6 lg 3 nõuetele vastav asjakohane hindamine ja võetakse asendusmeetmed.’’ Loodusdirektiivi art 6 lg 2 kohane tagantjärele hindamine tuleb läbi viia Keskkonnaametil. Lisaks märgib Keskkonnaamet, et ei saa aktsepteerida KMH aruande versioone, milles antud hinnangud pole korrektsed ning antud ajahetkel kehtivate seadustele ja nende tõlgendustele vastavad ja seda on Keskkonnaamet oma kirjades alati põhjalikult ka selgitanud. 2.4.4. Wooluvabrik OÜ on seisukohal: „Asjaolu, et tegemist on vana ja jätkuva tegevusega omab määravat tähtsust selle kohta, millised piirangud ja kitsendused laienevad veekasutusele. Kuivõrd KeA on läbivalt tõlgendanud Jägala jõe paisutamist Linnamäe paisu juures kui uut projekti ja soovinud kohaldada tegevusele sellest tulenevalt põhjendamatult rangemaid nõudeid, siis tuleb korrektseks pidada käesoleva arvamusega esitatud KMH aruande lähtepunkte ja seisukohti, mille kohaselt on tegemist jätkuva, mitte uue projektiga ning lähtuda tuleb olukorrast, mis oli paisjärve ja elektrijaama Natura alasse ( põhjendamatu ) arvamise hetkel. Juba koostatud KMH aruanne vastab oma põhimõttelistelt seisukohtadelt Riigikohtu praktikale ning seega on ka KMH aruande sisuline käsitlus ja analüüs kooskõlas KMH eesmärgiga.“ 2.4.4.1. Keskkonnaamet on oma kirja eelnõus ja KMH aruande menetlemisel arvestanud 24.05.2021 EELNÕU seisukohaga, et paisutamise ja hüdroenergia kasutamise näol on tegemist jätkuva tegevusega. Samas pole Keskkonnaamet nõus väitega, et KMH aruanne vastab Natura hindamise osas täielikult Riigikohtu praktikale ja KMH eesmärgile (selgitused on toodud kirja p-des 2.2.9.2.- 2.2.9.4.). 2.4.5. Wooluvabrik OÜ tõi välja: „KeA on juba 25.11.2014 kirjas nr 14-4/14/14768-4 Keskkonnaministeeriumile üheselt väljendanud seisukohta, et kogu vajalik informatsioon Linnamäe paisjärve ja elektrijaama tegevuse üle otsustamiseks on juba kogutud. Käesolevaks ajaks koostatud KMH aruanne on väga põhjalik, asjakohane ja piisav ning sisaldab kõiki nõutavaid andmeid, et KeA saaks kujundada seisukoha vee erikasutusloa taotluse rahuldamiseks. KMH aruandes on analüüsitud ja tuvastatud, et jätkuv tegevus ei halvenda olemasolevat olukorda võrreldes Natura alasse arvamise ajaga. Seega ei ole ka vajalik ja asjakohane leevendusmeetmete analüüs ja kaalumine, kuivõrd nende abinõude eeltingimus (kaitse-eesmärkide halvendamine) ei ole täidetud.“ 2.4.5.1. Keskkonnaamet ei ole antud väitega nõus, selgitused selles osas on toodud kirja p 2.2.9 alapunktides. 2.4.6. Wooluvabrik OÜ palus Keskkonnaametil teatada, kas nõustub Wooluvabrik OÜ poolt KMH menetluseks kantud kulude vabatahtliku hüvitamisega, arvestades, et need kulud oleks tulnud kanda Keskkonnaametil endal, samuti asjaoluga, et Wooluvabrik OÜ on korduvalt juhtinud Keskkonnaameti tähelepanu, et tegu on vana jätkuva, mitte uue projektiga. 2.4.6.1. Antud küsimusele vastab Keskkonnaamet eraldiseisva kirjaga. III. OTSUS Võttes aluseks Keskkonnaametile teada oleva teabe, haldusmenetluse seaduse § 5 lg 1, 2, ja 5 ning § 6 ja § 54, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 10 lg 2, lg 3 p 5-6, § 22 lg 2, lg 3 p 2, 3 ja 5 ja lg 4 ning § 56 lg 11, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lg 1 p 4 ja 6, veeseaduse § 191 lg 1, § 192 lg 1, lg 3 p 8, keskkonnaministri 17.02.2006 määruse nr 14 “Keskkonnamõju hindamise aruande kvaliteedi ja keskkonnamõju hindamise menetluse kontrollimise kord” § 3 ja tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 “Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna põhimäärus“ p-dele 2.4.1 ja 3.5 ja Keskkonnaameti peadirektori 29.01.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/17 „Teabehalduse korra uues redaktsioonis kinnitamine“ kinnitatud Keskkonnaameti teabehalduse korra p-le 4.3 ja lisa 14 „Allkirjaõigused“ keskkonnakasutuse p-le 28, otsustan: 3.1. Jätta heakskiitmata Wooluvabrik OÜ (registrikood 14345725, aadress Harju maakond, Viimsi vald, Viimsi alevik, Pojengi tee 10, 74001) vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks keskkonnamõju hindamise aruanne (aktsiaselts MAVES (uus ärinimi Maves OÜ) töö nr 18037, versioon 22.04.2021); 3.2. Lõpetada 19.03.2015 algatatud Wooluvabrik OÜ vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks keskkonnamõju hindamise menetlus; 3.3. Avalikustada keskkonnamõju hindamise heakskiitmata jätmise ja keskkonnamõju 24.05.2021 EELNÕU hindamise menetluse lõpetamise otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erik Kosenkranius peadirektori asetäitja
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →