dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

KeA, Põlva vald_ päring

Õiguskantsleri Kantselei · 10. juuni 2021
Viit
7-4/211088/2103963
Registreeritud
10. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet, Põlva Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-4/211088
Vastutaja
Evelin Lopman (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎7-42110882103963 10.06.2021 Väljaminev kiri.bdoc524 KB

Sisu (failidest)

Hr Riho Kuppart Teie 06.06.2021 nr Keskkonnaamet [email protected] Meie 10.06.2021 nr 7-4/211088/2103963 Vana-Koiola järve seisund Austatud peadirektor Austatud vallavanem Õiguskantslerile esitati avaldus, milles juhitakse tähelepanu Vana-Koiola järve reostusele. Kirjas avaldatakse ka kahtlust, et Keskkonnaamet ja kohalik omavalitsus ei ole senistele kaebustele seoses järve seisukorraga kohaselt reageerinud ning väikese järve reostuse kõrvaldamisega ei ole tegeletud. Kohalikud elanikud on seni käinud järves ujumas, kuid puudub teave, kas järves ujumine on endiselt ohutu. Teadaolevalt on reostuse võimalikuks allikaks olnud järve kaldal asuv hooldekodu, mille heitvee suublana järve kasutatakse. Hooldekodu reoveekäitlus ei vastanud pikka aega nõuetele ning kohalikel elanikel puudub usaldusväärne teave selle kohta, kas praegu käideldakse hooldekodus tekkivat reovett nõuetekohaselt ning milline mõju on heitveel järve seisundile. Keskkonnaameti 03.02.2017 kirjas nr 14-6/17/442-4 nenditakse „Ükski siiani Keskkonnaameti operatiivseire raames võetud heitveeproovidest ei ole analüüsimisel kehtivatele nõuetele vastanud. Ka Keskkonnainspektsiooni poolt võetud heitveeproovi analüüsitulemused ei vastanud nõuetele.“ Teadaolevalt on praeguseks tekkinud olukord, et järves levib ebameeldiv ja reostusele viitav ollus (vt pilte kirja lisast). Selle omadused ja võimalik oht tervisele on kohalikele elanikele teadmata. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 näeb ette igaühel õiguse tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus ning KeÜS § 24 ja § 25 õiguse saada keskkonnateavet ning õiguse saada keskkonnateavet keskkonnaohu ilmnemisel. Ujumiskohaga on seda pidevalt kasutavatel inimestel oluline puutumus. Samuti on veekaitse üldiseks eesmärgiks vähendada inimtegevuse mõju veekeskkonnale ja parandada veeökosüsteemide seisundit (veeseaduse § 31). Selleks, et hinnata eri osapoolte tegevuse vastavust hea halduse põhimõttele (õiguskantsleri seaduse § 19 lg 1) palun Teil edastada järgmine teave: 1. Palun edastage alates 2017. aastast hooldekodu reoveekäitlusega seotud analüüside tulemused. 2. Kuidas on Vana-Koiola järve seisundit hinnatud? 3. Kas järve seisundi hindamiseks on tehtud ekspertiise? Kui on, siis palun edastage asjakohased dokumendid. 2 4. Kui ei ole ekspertiise tehtud ja järve seisundit pole terviklikult hinnatud, siis palun selgitage, miks seda pole vajalikuks peetud? 5. Kas on tehtud analüüse selleks, et välja selgitada mis on põhjustanud piltidelt nähtava olluse? Kui analüüse tehtud pole, siis palun põhjendage, miks seda pole vajalikuks peetud? 6. Millised on veekogu omadused, kas reostuse tõttu on muutunud selle seisundiklass? 7. Kuidas mõjutab reostus veekogus suplemist? Kas suplemine on ohutu? Palun põhjendage oma seisukohta. 8. Kas kohalikke elanikke on piisavalt teavitatud järve seisundist ning seda mõjutavatest asjaoludest? Kuidas teavitamine on toimunud? 9. Kas veekogu (eriti suplemiseks kasutatava osa) mikrobioloogilist olukorda on analüüsitud? Kui on, siis palun edastage vastav teave. Kui ei ole, siis selgitage, miks seda pole seni vajalikuks peetud. 10. Palun selgitage, mis võiks põhjendada hooldekodu veekasutuse aastaaruannetes esitatava teabe suhteliselt suurt varieeruvust? 2020 aruandest nähtub, et BHT7 on olnud kuni 9 mg/l, kuid 2019 isegi kuni 41 mg/l. Keskkonnaloa järgi võib BHT7 olla kuni 40 mg/l. Samamoodi on suhteliselt suur vahe KHT ja heljumi osas (mõlema näitajad jäid küll loaga lubatud piiridesse). 11. Kas on tavapärane, et väikest järve kasutatakse heitvee suublana? 12. Kas heitvee järve suunamisele on väiksema keskkonnamõjuga alternatiiv ning kas seda keskkonnaluba andes kaaluti? Palun selgitage. 13. Mida Keskkonnaamet ja kohalik omavalitsus on teinud, et Vana-Koiola järve seisund paraneks? Millised tegevused on selleks edaspidi vajalikud? 14. Mis tulemusele jõuti väärteomenetluses nr 940015000761? Lähtudes õiguskantsleri seaduse §-st 28 palun Teil küsitud teave edastada hiljemalt 21.06.2021. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Lopman ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Lisa: õiguskantslerile edastatud pildid järvest Teadmiseks: avaldaja Evelin Lopman 693 8431 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel