Jüri Vallsalu Teie nr
vallavolikogu esimees
Kohila Vallavolikogu Meie 08.06.2021 nr 6-4/210821/2103907
[email protected]
Tasu lapsehoiuteenuse eest
Lugupeetud vallavolikogu esimees
Teile teadaolevalt paluti õiguskantsleril hinnata Kohila Vallavolikogu 28.01.2020 määruse nr 2
„Lapsehoiu toetuse maksmise kord“ (edaspidi kord) põhiseaduspärasust. Avalduse esitanud
lapsevanema sõnul peavad lapsehoius käiva lapse vanemad kandma märgatavalt suuremaid
kulusid kui valla lasteaias käiva lapse vanemad. Lapsehoiukoha eest tuleb perel maksta suuremat
osalustasu ja ka rohkem toiduraha, samuti ei anna vald lapsehoiukoha eest samasuguseid kohatasu
soodustusi, nagu on ette nähtud valla lasteaias käivate laste peredele. Samas käivad paljud Kohila
valla lapsed lapsehoius, sest vald ei ole suutnud tagada kõigile lastele kohta valla lasteaias.
Kohila Vallavalitsus on selgitanud, et korra kohaselt makstakse lapsevanematele toetust, mida ei
ole ette nähtud üheski seaduses (nn vabatahtlik toetus). Leian, et valla kehtestatud lapsehoiutoetust
saab pidada vabatahtlikult makstavaks toetuseks, mille tingimuste määramisel on vallal avar
otsustusruum. Seetõttu ei saa öelda, et toetuse maksmist reguleeriv kord on põhiseadusvastane,
ehkki vanem peab lapsehoiuteenuse eest maksma suuremat tasu kui Kohila valla lasteaias antud
koha eest.
Võttes arvesse seda, et Kohila vald ei suuda tagada kõigile soovijatele kohta lasteaias ja koolieelse
lasteasutuse seadus näeb ette lasteaiakoha lapsehoiukohaga asendamise võimaluse pooleteise-
kuni kolmeaastastele lastele, võiks vald kaaluda sellise asenduse pakkumist lapsevanematele.
Seejuures tuleb arvestada, et vanemat ei või panna sundolukorda, kus ta peab leppima
lapsehoiuteenusega. Samuti tuleb tagada, et teenuse rahastamine oleks kooskõlas koolieelse
lasteasutuse seaduse § 27 lõigetega 3 ja 4 ning põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise nõudega.
Vallal tuleb kehtestada lasteaiateenuse lapsehoiuteenusega asendamise kord.
Vallavalitsuse esindaja selgitas, et praegu tehakse ettevalmistusi korra muutmiseks ja
muutmisettepanekuid arutab vallavolikogu sotsiaalkomisjon.
Palun andke hiljemalt 16. juuliks 2021. a teada, millal ja kuidas kavatsete korda muuta.
I. Lasteaia- ja lapsehoiuteenuse osutamise regulatsioon
Lasteaiateenus
1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 37 lõikes 1 on sätestatud põhiõigus haridusele. Põhiõigus
haridusele hõlmab õigust alusharidusele.
2
2. Alushariduse korraldust reguleerib koolieelse lasteasutuse seadus (KELS). Selle seaduse
§ 1 lõike 1 kohaselt on koolieelne lasteasutus (lasteaed) koolieast noorematele lastele hoidu ja
alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteaiateenuse saamise tingimused on
sätestatud KELS § 10 lõikes 1. Selle sätte järgi annab valla- või linnavalitsus vanemate soovil
lasteaiakoha kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna
territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse
lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille
rahastamist on reguleeritud KELS § 27 lõigetes 3 ja 4.
3. See tähendab, et kõigil KELS § 10 lõikes 1 nimetatud lastel on õigus lasteaiakohale ning vallad
ja linnad on kohustatud lasteaiakohad tagama, sealhulgas pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele.
Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoht on võimalik asendada lapsehoiukohaga vaid siis,
kui vanem on sellega nõus. Kui vanem asendusega ei nõustu, peab kohalik omavalitsus andma
perele lasteaiakoha. Samas pole vanemal õigust nõuda vallalt või linnalt lapsehoiukohta, kui vald
või linn on valmis tagama lapsele lasteaiakoha.
4. Koolieelse lasteasutuse teenuse pakkumine on kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslik ülesanne.
Selle ülesande täitmiseks võivad linnad ja vallad anda perele lasteaiakoha munitsipaallasteaias,
mille tegevust finantseeritakse omavalitsuse eelarvest.1
5. Teine võimalus on osta koolieelse lasteasutuse teenust mõnelt eraõiguslikult isikult. Lepingust
hoolimata jääb kohalik omavalitsus endiselt kohustatud isikuks, kes peab tagama perele teenuse
KELS-s sätestatud tingimustel.
6. Kolmanda võimalusena võivad vallad ja linnad sõlmida lepingu mõne teise valla või linnaga ja
täita KELS-s sätestatud kohustust koostöös nendega.
Lapsehoiuteenus
7. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) 2. peatüki 2. jaos on sätestatud sotsiaalteenused, mida vallad
ja linnad peavad korraldama. Üks neist teenustest on lapsehoiuteenus. SHS § 451 lõike 1 järgi on
lapsehoiuteenuse eesmärk toetada pere toimetulekut või vanemate töötamist või vähendada lapse
erivajadusest tulenevat hoolduskoormust. Erinevalt lasteaiast ei pea lapsehoid tagama
alusharidust.
8. Vallad ja linnad korraldavad lapsehoiuteenust KELS § 10 lõike 1 alusel (SHS § 452 lg 1). See
tähendab, et KELS määrab, kes on õigustatud teenust saama: need on pooleteise- kuni
kolmeaastased lapsed, kes ise ja kelle vanem elavad valla või linna territooriumil. Seejuures peab
vanem olema nõus, et lasteaiateenus asendatakse lapsehoiuteenusega. KELS reguleerib ka teenuse
rahastamist (KELS § 27 lg 3 ja 4).
9. Raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenus on reguleeritud eraldi sätetega. Sel juhul peab
linn või vald hindama iga lapse lapsehoiuteenuse vajadust (SHS § 452 lg 2). Teenus tagatakse
vajaduse korral kuni kalendriaasta lõpuni, mil noor saab 18-aastaseks (SHS § 452 lg 6). Neile
lastele teenuse osutamist toetab rahaliselt ka riik (SHS § 156 lg 31 jj).
10. Seega võib pooleteise- kuni kolmeaastastele raske ja sügava puudega lastele ette nähtud
lasteaiakoha asendada lapsehoiukohaga (SHS § 452 lg 1). Lisaks on raske ja sügava puudega lastel
1
Vt ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõige 2, Eesti Vabariigi haridusseaduse § 7 lg 2 p 3.
3
(kuni 18-aastased) eraldi õigus lapsehoiuteenusele (lasteaia ja kooli kõrval), mida nad puude tõttu
võivad vajada.
11. SHS § 452 lõike 5 kohaselt ei pea kohalik omavalitsus ise lapsehoiuteenust osutama, vaid võib
anda lapsehoiuteenuse osutamiseks volituse (halduslepinguga) eraõiguslikule juriidilisele isikule,
füüsilisest isikust ettevõtjale või teise valla või linna asutusele. Kohalik omavalitsus võib osta
lapsehoiuteenust eraõiguslikult juriidiliselt isikult ka tsiviilõigusliku lepinguga. Vald ja linn
võivad lapsehoiuteenuse korraldamiseks sõlmida kokkuleppeid ka teise kohaliku omavalitsusega
(SHS § 452 lg 5).
II. Lapsehoiuteenuse rahastamine Kohila vallas
Tasu lapsehoiuteenuse eest kehtiva korra järgi
12. Korra § 2 lõike 4 kohaselt maksab vald vanemale lapsehoiuteenuse toetust 275 eurot. Sama
paragrahvi lõige 5 sätestab, et kui peres kasvab kolm või enam lapsetoetust saavat last, on toetuse
suurus 290 eurot. Lapsevanema igakuine omaosalus on vähemalt 75 eurot (korra § 4 lg 1). Korra
§ 4 lõige 2 sätestab, et kui peres kasvab kolm või enam lapsetoetust saavat last, on lapsevanema
igakuine omaosalus vähemalt 60 eurot.
13. Lasteaia kohatasu suuruse ja soodustuse määrad on kehtestatud Kohila Vallavolikogu
29.10.2019 määruse nr 15 „Koolieelse lasteasutuse kohatasu ja toiduraha maksmise kord“
(edaspidi lasteaia määrus) §-s 3. Selle paragrahvi lõike 1 järgi on lasteaia kohatasu suurus kuus
10% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast (töötasu alammäär on 584 eurot, 10%
on 58,4 eurot). Kohatasu soodustused on sätestatud lõigetes 2−5.
14. Seega peab vanem lapsehoiukoha eest maksma rohkem kui lasteaiakoha eest.
15. Nagu eespool selgitatud (p 3), võib vald osutada lapsehoiuteenust kui lasteaiateenuse
asendusteenust pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele kooskõlas seadustega (KELS § 10 lg 1 ja
SHS § 452 lg 1).
16. Kohalik omavalitsus võib ka maksta toetusi ja osutada teenuseid, mida seadused ette ei näe (nn
vabatahtlikud teenused ja toetused). Selliste teenuste ja toetuste saamise tingimuste seadmisel on
kohalikul omavalitsusel üsna vabad käed.
Oluline on neid kaht olukorda selgelt eristada, sest sellest sõltuvad valla kohustused ja teenuse
saaja õigused. Muu hulgas sõltub sellest ka see, kas kulu, mida peab kandma lapsevanem
lapsehoiuteenust saades, on seadusega lubatud piirides.
17. Kuigi korras on viidatud, et see on antud KELS § 27 lõike 3 alusel, ei ole võimalik korra sisust
aru saada, kas tegu on KELS § 10 lõikes 1 sätestatud asendusteenusega või on see valla vabatahtlik
tegevus. Seetõttu palus õiguskantsleri nõunik seda vallal täpsustada.
Vallavalitsus selgitas, et kord reguleerib vabatahtliku sotsiaaltoetuse andmist.
Korra sätteid arvestades saab korda selliselt mõista. Toetuse vabatahtlikule olemusele viitab muu
hulgas toetuse saajate sihtgrupp (1,6-aastased lapsed kuni kooli minekuni), toetuse andmise kord
(toetus makstakse lapsevanemale, lapsehoiuteenuse osutaja otsib vanem ja sõlmib ka teenuse
4
osutamise lepingu; vrd SHS § 452 lg 4), aga ka toetuse suurus (korra § 2 lõiked 4 ja 5 ja § 4 lõiked 1
ja 2), mis ei taga lapsehoiuteenust kooskõlas KELS § 10 lõikega 1 ja § 27 lõigetega 3 ja 4.
18. Niisiis, kuna kord reguleerib valla vabatahtlikku toetust, ei ole selles sätestatud ulatuses toetuse
maksmine põhimõtteliselt lubamatu ja vanema osalustasu võib olla suurem kui valla lasteaias või
KELS 27 lõike 3 järgi.
19. Vallast selgitati, et kõigile soovijatele praegu lasteaiakohti ei jätku. Uute kohtade loomine on
aga viibinud, kuna vald pidi laiendama ka munitsipaalkooli. Selgitus on mõistetav, kuid oluline on
aru saada, et kui vallal ei ole oma kohustuste täitmiseks piisavalt raha, tuleb selle probleemiga
pöörduda riigi poole (mh taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 7
alusel). On lubamatu, et vald jätab lasteaiakoha andmise kohustuse täitmata ja paneb sellega pered
kehva olukorda, samas kui rahaküsimuse saab lahendada riigiga suheldes. Hea on see, et uus
lasteaed valmib 2022. aasta maikuuks ning see lahendab lasteaiakohtade puuduse. Siiski ei aita
see neid vanemaid, kellel on vaja leida lapsele lasteaiakoht juba nüüd.
20. Lasteaiakohtade puudust arvestades pole mõistetav, miks ei taga vald KELS § 10 lõike 1
tingimustele vastavat lapsehoiukohta neile pooleteise- kuni kolmeaastaste laste vanematele, kes
oleksid nõus lasteaiakoha asendama lapsehoiukohaga. Selle asemel on vald vastu võtnud korra ja
maksab vabatahtlikult toetust, mis aga jätab lapsevanema rahaliselt halvemasse olukorda võrreldes
sellega, kui ta saaks koha lasteaias. Võib tekkida küsimus, et kui vallal ei jagu raha kohustusliku
ülesande täitmiseks, siis miks makstakse toetust, mida seadused maksma ei kohusta.
21. Seetõttu võiks vald kaaluda KELS § 10 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava
lapsehoiuteenuse võimaldamist neile pooleteise- kuni kolmeaastaste laste vanematele, kes on nõus
võtma lasteaiakoha asemel vastu lapsehoiukoha.
Lapsehoiuteenus kui lasteaiateenuse asendusteenus
22. Vallast selgitati õiguskantsleri nõunikule, et korda on kavas muuta nii, et lasteaiateenuse ja
lapsehoiuteenuse erisusi ühtlustatakse. Praegu arutatakse vallavolikogu sotsiaalkomisjonis
muudatusettepanekuid.
Toon välja mõned aspektid, millele tuleks seadusega kooskõlas oleva lapsehoiuteenuse kui lasteaia
asendusteenuse reguleerimisel tähelepanu pöörata.
23. Lapsehoiuteenuse osutamine on seadusega kooskõlas muu hulgas siis, kui selle teenuse
rahastamine vastab KELS § 27 lõigetele 3 ja 4. See tähendab, et vanemate makstav osamaks ühe
lapse kohta ei või ületada 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Kuigi vanemate
makstav osalustasu võib olla diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse
majandamiskuludest või muudest asjaoludest, peab diferentseerimiseks olema asjakohane põhjus.
Näiteks ei või lapsehoiuteenuse eest suurema tasu küsimise õigustuseks olla see, et teenusepakkuja
küsib kõrget hinda.
24. Lasteaia määruse järgi on lasteaias käivate laste vanematel võimalik saada tasu soodustusi
(lasteaia määruse § 3 lg 2−5, § 6 lg 5, § 7). Niisiis tuleb vallal arvestada, et kui pooleteise- kuni
kolmeaastaste laste lapsehoiuteenus ei erine sisu ja mahu poolest lasteaiateenusest (lapsed ja pered
on sarnases olukorras), tuleb samasuguseid soodustusi anda ka lapsehoiuteenuse kasutajatele.
Erinev kohtlemine on lubatud vaid siis, kui selleks on mõistlik ja asjakohane põhjus.
5
25. Lapse toidukulu lasteasutuses katab vanem (KELS § 27 lg 2) ning toidukulu suuruse otsustab
hoolekogu ja kinnitab direktor. Valla lasteaia kohta on see reegel sätestatud Kohila Vallavalitsuse
22.03.2019 määruse nr 5 „Kohila valla koolieelsesse lasteasutusse laste vastuvõtu ja sealt
väljaarvamise kord“ § 4 lõikes 4. See tähendab, et igas lasteaias võib toidukulu päevamaksumus
olla erinev. Lapsehoiuteenuse toidukulu päevamaksumuse kohta ei ütle õigusaktid midagi. Seega
tuleb vanemal tasuda toidu eest teenuseosutajaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Küll aga tuleb
vallal võrdse kohtlemise nõuet silmas pidades arvestada, et kui pooleteise- kuni kolmeaastase lapse
lasteaiakoht on asendatud lapsehoiukohaga ning see teenus ei erine oma sisult ja mahult oluliselt
lasteaiateenusest, peab ka lapsehoius käivate laste peredel olema võimalus saada toiduraha
maksmisel soodustusi. Need soodustused peaksid olema samasugused, nagu tehakse lasteaias
käivate laste peredele (lasteaia määruse § 4 lg 2, § 5 lg 1, § 7 lg 1 ja lg 2).
26. Vallal tuleb kehtestada lasteaiakoha lapsehoiukohaga asendamise kord. KELS § 10 lõike 1
teises lauses on öeldud, et pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või
linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiukohaga. Selle sätte järgi teeb ettepaneku
lasteaiakoha asendamiseks lapsehoiukohaga valla- või linnavalitsus. Vanemal on õigus see
ettepanek vastu võtta või sellest keelduda. Kui vanem pole asendusega nõus, peab valla- või
linnavalitsus pakkuma lapsele endiselt lasteaiakohta ning tegema seda mõistliku aja jooksul.
Kohtupraktika kohaselt loetakse mõistlikuks ajaks kaks kuud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
31.05.2018 otsus nr 3-17-449, p 9).
27. KELS § 10 lõike 1 kohaselt ei saa nelja- kuni seitsmeaastaste laste lasteaiakohta asendada
lapsehoiukohaga (raske või sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse osutamise kohta vt punktid 9
ja 10 ja Kohila valla määrus). Seega tuleb neile lastele igal juhul tagada koht lasteaias (siis, kui
vanem on soovi avaldanud). Kui valla oma lasteaedades praegu piisavalt kohti ei ole, tuleb kaaluda
teisi võimalusi. Nagu eespool selgitatud, võib osta lasteaiakohti eralasteaialt või teiselt kohalikult
omavalitsuselt. Mõnel pool on lasteaiad sisse seatud moodulmajadesse (nt nii on otsustanud
lasteaiakohtade tagamiseks tegutseda Harku vald).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Kohila Vallavalitsus
Aigi Kivioja 6938428
[email protected]