Henn Põlluaas Teie 12.05.2021 nr
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna
fraktsiooni Meie 08.06.2021 nr 16-4/211047/2103906
[email protected]
Euroopa Liidu taaskäivitamise kava rahastamise ja omavahendite süsteemi heakskiitmine
Austatud Henn Põlluaas
Palusite õiguskantsleril kontrollida Riigikogu otsuse „Euroopa Liidu taaskäivitamise kava
rahastamise ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuse omavahendite süsteemi kohta heakskiitmine“
põhiseaduspärasust. Teie hinnangul võetakse selle otsusega Eesti riigile rahalisi kohustusi ning
antakse maksude kehtestamise ja riigieelarve kulude üle otsustamise õigus osaliselt Euroopa
Liidule. Märkisite veel, et omavahendite süsteemi otsus oleks tulnud heaks kiita seadusega, mitte
otsusega.
Tänan olulise küsimuse eest.
Vaidlustatud otsus
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkti 10 alusel Riigikogu otsustas: kiita heaks Euroopa Liidu
Nõukogu otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning
millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1−10),
millega antakse Euroopa Komisjonile volitus võtta Euroopa Liidu nimel laenu Euroopa Liidu
taaskäivitamise kava rahastamiseks ning lisatakse Euroopa Liidu eelarve uue tuluallikana
ringlusesse võtmata plastpakendijäätmete koguse põhine omavahend.
Õiguskantsleri seisukoht
Kokkuvõte
Õiguskantsler tänab Riigikogu Euroopa Liidu taasterahastuga ühinemise arutamise ja seletuskirja
koostajaid selle otsuse mõjude arusaadavama avamise eest. Nii nagu vastuskirjas Jaak Madisonile
(vt p 10 allpool) selgitatud, oli parlamendiarutelu vajalik, olgugi, et tegemist ei ole välislepingu
ratifitseerimisega.
Euroopa Liit võtab soodsatel tingimustel laenu, mille arvel saavad liikmesriigid toetada kriisis
kannatada saanud majandust. Riigikogule tuligi anda põhjalik info selle kohta, kuidas Eesti seda
laenu kasutada saab ning mida laenu tagasimaksmisel osalemine Eesti jaoks tähendab ehk milliste
kuludega tuleb iga-aastastes riigieelarvetes arvestada. Riigikogu langetas arutelu tulemusel otsuse
Põhiseaduses ette nähtud korras: otsuse vastuvõtmiseks oli nõutav Riigikogu koosseisu
häälteenamus.
2
Euroopa Liidule ei anta otse ega kaude õigust uue maksu -plastimaksu- kehtestamiseks Eesti
ettevõtjatele ja tarbijatele. Tõsi on see, et Eesti peab plastjäätmete loodust hoidvamaks
kasutamiseks midagi täiendavalt ette võtma, teisiti ei saa vähendada plastpakendi jäätmete põhjal
arvutatavat sissemakset EL eelarvesse. Kas see tähendaks pakendiaktsiisi tõstmist või midagi
muud, on Riigikogu otsustada.
Taaskäivitamise kava laen
1. Riigikogu andis oma otsusega heakskiidu Euroopa Liidu Nõukogu otsusele, millega muudetakse
Euroopa Liidu omavahendite süsteemi. Omavahendite süsteemi otsuse artikli 5 lõikes 1 antakse
Euroopa Komisjonile õigus võtta Euroopa Liidu nimel kapitaliturgudelt kuni 750 miljardit eurot
laenu, selleks et raha eraldada toetuste või laenudena programmidele, mis toetavad liikmesriike
Covid-19 pandeemiast tingitud olukorrale reageerimisel. Laenu tagasimaksed nähakse ette
Euroopa Liidu eelarves ja laenu maksab tagasi Euroopa Liit. Sisuliselt rahastatakse lähiaastate
kulusid Euroopa Liidu tuleviku eelarve tuludest.
2. Küsimus on, kas olukorras, kus Euroopa Liit laenab raha enda tulevaste eelarvevahendite arvel,
loovutab Eesti otsuse heakskiitmisega Euroopa Liidule lisapädevust ning kas Eesti
eelarvepädevust on seeläbi piiratud rohkem, kui võimaldab rahvahääletusel vastu võetud
põhiseaduse täiendamise seadus.
Riigikohtu üldkogu on 12.07.2012 otsuses (asjas nr 3-4-1-6-12) märkinud, et 14.09.2003
rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse täiendamise seaduse järgi võib Eesti kuuluda Euroopa
Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. Rahvas andis üldkogu hinnangul
volituse ratifitseerida Euroopa Liiduga liitumisleping ja ka tulevikku suunatud volituse kuuluda
muutuvasse Euroopa Liitu. Teisalt ei ole volitus piiramatu. See tähendab, et iga Euroopa Liidu
aluslepingu muutmisel, samuti uue aluslepingu sõlmimisel tuleb läbi arutada ja otsustada, kas
aluslepingu muudatus või uus alusleping toob kaasa sügavama Euroopa Liidu lõimumisprotsessi
ja sellest tuleneva Eesti pädevuste täiendava delegeerimise Euroopa Liidule. Viimasel juhul tuleb
selleks küsida rahvalt nõusolekut ja tõenäoliselt uuesti põhiseadust täiendada (otsuse punktid 222
ja 223).
3. Riigikogu heakskiidetud otsus on EL teisese õiguse valdkonda kuuluv õigusakt, selle võttis
vastu EL institutsioon (EL Nõukogu), tuginedes EL toimimise lepingu artikli 311 kolmandale
lõigule. EL toimimise lepingu artikli 311 kolmandas lõigus on sätestatud: „Nõukogu võtab
seadusandliku erimenetluse kohaselt ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt
vastu otsuse, millega määratakse kindlaks liidu omavahendite süsteemi suhtes kohaldatavad
sätted. Nende sätetega võidakse kehtestada uusi omavahendeid või tunnistada kehtetuks mõni
olemasolev. Nimetatud otsus jõustub alles pärast seda, kui liikmesriigid on selle kooskõlas oma
põhiseadusest tulenevate nõuetega heaks kiitnud.“
4. Euroopa Liidu institutsioonide pädevus tuleneb Euroopa Liidu aluslepingutest. Aluslepingud
annavad omakorda õiguse kehtestada uusi liidu omavahendeid ja muuta omavahendite süsteemi,
kui kõik liikmesriigid selle heaks kiidavad. Nõusoleku Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud
volituste kasutamiseks (sh võimalikuks omavahendite süsteemi muutmiseks) on Eesti rahvas
andnud 2003. aasta rahvahääletusel, kui otsustati ühineda Euroopa Liiduga.
5. Ehkki sedavõrd ulatusliku ja suuremahulise laenu võtmine EL institutsiooni poolt liikmesriikide
majanduse taastamise programmidesse suunamiseks on uudne, ei tähenda see tingimata, et
tegutsetakse väljaspool aluslepingutega seatud raamistikku. Omavahendite otsuse vastavust EL
3
aluslepingutele on analüüsitud ning on leitud, et regulatsioon on aluslepingutega pigem
kooskõlas.1 Aluslepingute kohaselt ei ole põhimõtteliselt keelatud laenu võtta ning Euroopa Liidu
senine praktika lubab arvata, et eelarvevälise sihtotstarbelise laenu kasutamine otse
liikmesriikidele laenamiseks või projektide finantseerimiseks on põhimõtteliselt lubatud.
6. Ükski liikmesriik ei võta otsuse heakskiitmisega endale otseselt rahalisi kohustusi ega garanteeri
Euroopa Liidu ega teiste liikmesriikide laenusid. Laenu võtab Euroopa Liit ning laenu
tagasimaksmine on planeeritud Euroopa Liidu eelarvest. Laenuandjad ei saa nõuet pöörata
liikmesriikide vastu ning võlausaldajate ees vastutab laenu eest Euroopa Liit. Eesti Vabariik ja
teised Euroopa Liidu liikmesriigid teevad kokkulepitud sissemakseid Euroopa Liidu eelarvesse.
Iga liikmesriik vastutab laenu tagasimaksmise eest vastavalt enda osakaalule EL eelarve
sissemaksetes ega võta kohustusi teiste liikmesriikide eest. Euroopa Liit on liikmesriikidele
laenamiseks võtnud laenu ka varem. Ka Euroopa Nõukogu õigusteenistus on jõudnud järeldusele,
et aluslepingud võimaldavad Euroopa Komisjonil Euroopa Liidu nimel laenu võtta.2
7. Põhiseaduspärasuse kontrolli aspektist on oluline märkida, et praegusel juhul ei ole tegemist
välislepinguga põhiseaduse § 123 lõike 1 mõttes. Puudub seadus vm õigusakt, mille
põhiseadusvastaseks ja kehtetuks tunnistamist oleks õiguskantsleril võimalik põhiseaduslikkuse
järelevalve korras taotleda.
8. Rõhutan, et ka EL teiseste õigusaktide (näiteks direktiivide, määruste) eelnõude kohta Eesti
seisukohtade kujundamisel on oluline hinnata, kas kavandatavad sammud on kooskõlas
põhiseadusega. Kõikidel Eesti ametikandjatel on kohustus oma tegevuses järgida põhiseadust ning
Vabariigi Valitsus peab Euroopa Liidu poliitika kujundamises osaledes alati hindama ka
kavandatavate meetmete kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega. Euroopa Liidu õigusaktide
eelnõusid ja Eesti seisukohti EL asjade läbirääkimistel arutatakse Euroopa Liidu asjade
komisjonis, vastava valdkonna komisjoni kaasates. Olulisi rahalisi kohustusi ja põhimõttelisi
ühiskondlikke muudatusi kaasa toovaid Euroopa Liidu otsuseid tasuks Riigikogu täiskogus
arutada edaspidigi. Arutelu peaks toimuma sellises menetlusetapis, kui õigusakti sisu ei ole veel
EL tasandil kokku lepitud.3
9. Kui Riigikogul tekib kahtlus, kas EL õigusakt on kooskõlas Eesti põhiseaduse
aluspõhimõtetega, on võimalik küsida Riigikohtult arvamust selle kohta, kuidas tõlgendada
põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega.4
10. Jaak Madisonile 07.09.2020 saadetud vastuses (vastuse p 15) märkisin, et kuna taaskäivitamise
kava võib kaasa tuua rahalise lisakoormuse ning sellega piiratakse Riigikogu tulevaste koosseisude
eelarvepädevust, peab teemat arutama Riigikogu. Põhiseaduse § 65 punkti 10 kohaselt peab
Riigikogu kujundama oma seisukoha otsuste suhtes, mis võivad riigile kaasa tuua pikaajalisi
rahalisi kohustusi. Seejuures peaks Riigikogul mõistagi olema otsustamiseks ka asjakohane teave,
sh võimalikult täpsed prognoosid tulevaste kohustuste hindamiseks. Selle kohta andsin soovituse
ka Vabariigi Valitsusele ning asi viidi seejärel otsustamiseks Riigikogusse.
1
C. Ginter, D. Kaasik, P. Tšernjak. Arvamus Euroopa Liidu taasterahastu kooskõlast aluslepingutega.
2
Samas, lk 21 ja 22.
3
Praegusel juhul on taaskäivitamise kava osas nii ka toimitud. Eesti seisukohti taaskäivitamise kava laenu ja
plastijäätmete koguse põhjal arvutatava uue omavahendi kohta arutati EL asjade komisjonis 19.02.2020, 15.06.2020
ja 17.06.2020 ning Riigikogu täiskogu istungil 15.06.2020.
4
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1181 näeb ette, et Riigikogu otsuse eelnõu (milles taotletakse Riigikohtult
seisukohta, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega) esitamise õigus on Euroopa Liidu
asjade komisjonil ja põhiseaduskomisjonil.
4
11. Riigikogule esitatud otsuse eelnõu seletuskiri on oluliselt põhjalikum kui Vabariigi Valitsuses
arutusel olnud materjalid. Seletuskirjas on Eestile kaasnevate võimalike kohustuste mahtu ja
prognoose täpsustatud. Ringlusse võtmata plastijäätmete koguse põhjal arvestatava omavahendi
kasutuselevõtust võib Eesti riigi sissemakse EL eelarvesse suureneda hinnanguliselt 11 miljoni
euro võrra aastas. Alates 2027. aastast võib Eesti sissemakse laenu mõjul kasvada veel
hinnanguliselt 34 miljoni euro võrra aastas.5 Kogu 32 aasta pikkuse laenu tagasimaksmise aja
jooksul võib Eesti sissemakse EL eelarvesse alates 2027. aastast suureneda keskmiselt 5%.6
Euroopa Liidu liikmesriikide sissemaksetele on kokku lepitud ülempiir (nn omavahendite
ülemmäär). Seoses EL võetava laenukohustusega tõstetakse vormiliselt omavahendite ülemmäära
0,6% võrra liikmesriikide RKT-st. Võimalus nõuda liikmesriigilt suuremat sissemakset on ajutine
ning see sissemakse on piiratud liikmesriigi osakaalule vastava summaga omavahendite ajutiselt
suurendatud ülemmäärast. Euroopa Liidu aastane tagasimakse ei tohi ületada 7,5% taaskäivitamise
kava toetuste mahust. Kui mõnel aastal küsib Euroopa Liit liikmesriikidelt 7,5% kava toetuste
mahust, siis järgmistel aastatel peab liikmesriikidelt sissemaksetena küsitav summa olema
keskmisest oluliselt väiksem. Võimalik Eestile kaasnev maksimaalne kohustus võib hinnanguliselt
olla kuni 82 miljonit eurot aastas7, kuid järgmistel aastatel tuleks sissemakseid vastavalt
vähendada. Euroopa Komisjon võib kasutada eelkirjeldatud varuvarianti üksnes siis, kui laenu
tagasimaksmine ei ole teisiti objektiivselt võimalik. Esimesel võimalusel tehakse enammakse
katteks tasaarveldus ning ajutiselt tehtud suurem sissemakse kompenseeritakse selle teinud
liikmesriigile (EL Nõukogu otsuse art 9 lg-d 7, 8).
12. Kuna võrreldes eelarve mahuga ei ole võimalike lisanduvate kohustuste maht nii ulatuslik ja
laenust tingitult suurendatud sissemaksed on ajaliselt ja summaliselt piiratud, ei ole põhjust sellise
varalise kohustuse võtmist pidada lubamatuks Riigikogu tulevaste koosseisude finantspädevuse
piiranguks. Oluline on, et varaliste kohustuste võtmise kohta teeks otsuse Riigikogu. Parlament on
selle otsuse teinud.
13. Küsisite, kas Riigikogu oleks pidanud otsuse asemel vastu võtma seaduse, ning viitasite
põhiseaduse §-le 104. Põhiseaduse § 104 lõikes 2 on loetletud seadused, mis tuleb vastu võtta
Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Siit ei järeldu siiski, et ka iga loetletud valdkonnas
üksikjuhtumit puudutav otsus tuleks vastu võtta seaduse vormis. Põhiseaduse § 104 ei reguleeri
vormi küsimust, vaid riigielu seisukohast kaalukate, nn riigi tuumikküsimusi reguleerivate
seaduste vastuvõtmiseks vajalikku häälte lävendit. Vormi küsimust käsitleb põhiseaduse § 115,
mis näeb ette, et iga aasta kohta tuleb seadusena vastu võtta riigieelarve. Ehkki PS § 104 lõike 2
punktis 11 on märgitud, et riigieelarve seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu
häälteenamus, ei tule iga aasta riigieelarve seadust vastu võtta parlamendi koosseisu
häälteenamusega. Põhiseaduse § 104 lõike 2 punkt 11 puudutab nn riigieelarve baasseaduse
vastuvõtmist, üksikuid tulu-, kulu- ja investeeringute kirjeid kajastava aasta riigieelarve võib
seevastu vastu võtta lihthäälteenamusega. Samamoodi võib põhiseaduse § 104 lõike 2 punktist 15
järeldada, et välis- ja siselaene ja riigile varaliste kohustuste võtmist puudutavate seaduste all on
silmas peetud laenude jt kohustuste võtmist reguleerivaid seadusi (nt riigieelarve baasseadust),
5
Rahandusministeeriumilt saadud arvutuste järgi on Eesti sissemakse aastatel 2021−2027 keskmiselt 350 miljonit
eurot aastas. Selle summa sees ka laenust ja ringlusse võtmata plastijäätmete koguse põhjal arvestatava omavahendina
lisanduvad kohustused. Lisanduva kohustuse ulatus sõltub ka EL eelarvest tehtavatest väljamaksetest. Laenu
tagasimakse suurendab Eesti sissemakset aastatel 2028−2058 juhul, kui EL eelarve maht jääb sama suureks, nagu see
on praegu, või suureneb. Kui otsustatakse eelarves teisi kulusid vähendada, ei pruugi Eesti sissemakse kasvada.
6
Riigikogu otsus „Euroopa Liidu taaskäivitamise kava rahastamise ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuse omavahendite
süsteemi kohta heakskiitmine“ 353 OE, seletuskiri 1. lugemise juurde, lk 9.
7
Samas, lk 6.
5
mitte üksikotsuseid.8 Riigikogu võib siiski tõlgendada põhiseaduse § 65 punkti 10 koostoimes
põhiseaduse § 104 lõike 2 punktiga 15 ning võtta suuremahulisi või olulise tähendusega varalisi
kohustusi puudutavaid otsuseid vastu Riigikogu koosseisu häälteenamusega.9 Ka praegusel juhul
pani Riigikogu otsuse hääletamisele märkusega, et otsuse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu
koosseisu häälteenamus ning otsus võeti vastu 63 poolthäälega.
Ringlusse võtmata plastijäätmete kogusel põhinev makse
14. Eestis on maksude kehtestamise õigus ennekõike Riigikogul. Euroopa Liidu õigusaktidega ei
saa üldjuhul kehtestada vahetult inimestele ja ettevõtjatele maksukohustusi. Sellest reeglist on ka
erandeid: näiteks tollimaksu kehtestamise õigus on täielikult antud Euroopa Liidule, vastav
maksukohustus sätestatakse nõukogu ja komisjoni määrustega. Euroopa Liidus on ulatuslikult
harmoniseeritud ka käibemaksu ja aktsiiside regulatsioonid.
15. Omavahendite süsteemi otsuse heakskiitmisega ei ole Eesti andnud Euroopa Liidule Eestis
mõne maksu kehtestamise pädevust, samuti ei pane kõnealune EL Nõukogu otsus liikmesriikidele
kohustust kehtestada ühtegi maksu. Ka juhul, kui Eesti oleks omavahendite otsusega võtnud endale
Eestis mõne maksu kehtestamise kohustuse, on sellele otsusele andnud heakskiidu Riigikogu,
kellel on õigus otsustada ka Eestis kehtestatavate maksude üle.
16. Ringlusse võtmata plastijäätmete kaalu järgi arvutatav sissemakse EL eelarvesse ei ole maks
põhiseaduse § 113 tähenduses. Maks on seadusega või seaduse alusel kohaliku omavalitsuse
volikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või
selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline
kohustus, mida tuleb täita seaduses või määruses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning
millel puudub otsene vastutasu maksumaksjale (MKS § 2).
Põhiseaduse § 113 hõlmab kõiki avalik-õiguslikke rahalisi kohustusi, olenemata sellest, kuidas
neid ühes või teises õigusaktis nimetatakse. Põhiseaduse § 113 kaitsealasse jäävate kohustuste
keskne tunnus on see, et need kohustused paneb riik inimestele ja äriühingutele. Riigi rahaline
kohustus mõne teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni või Euroopa Liidu ees ei ole maks
põhiseaduse § 113 tähenduses.
17. Ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kaalu põhjal arvutatav makse on uus riikide
sissemakse komponent Euroopa Liidu omavahendite süsteemis. Euroopa Liidu omavahendid on
seni koosnenud kolmest suurest komponendist: tollimaks, käibemaksupõhine makse ning
rahvastiku kogutoodangu põhine makse. Omavahendite otsusega lisandub uudse komponendina
plastpakendijäätmete kaalu põhjal arvutatav sissemakse. Sissemakse määr on 0,80 eurot
kilogrammi kohta.
18. Niisiis on tegemist Euroopa Liidu liikmesriigi makse arvutamise aluseks oleva uudse
komponendiga, mitte uut liiki maksuga. Selle eesmärk on muu hulgas mõjutada riike vähendama
8
Teistsugune seisukoht vt J. Jäätma, T. Kolk, J. Liventaal, T. Runthal, kommentaar 41, § 104 lg p 15. Ü. Madise jt
(toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5. vlj. Juura 2020. Teisalt rõhutavad autorid just
vajadust hinnata Riigikogu koosseisu häälteenamuse nõuet juhtumipõhiselt ja lähtuvalt võetava rahalise kohustuse
olemusest, sh juhul, kui tegemist on seadusega. Vt kommentaar 37 jj.
9
Näiteks Riigikogu otsuse kohta, millega Eestile võeti umbes 2 miljardi euro suurune rahaline kohustus, on
põhiseaduse kommentaarides märgitud: „Võib nõustuda tõlgendusega, et PS § 104 lg 2 p 15 ja § 65 p 10 koosmõjul
on niisuguse varalise kohustuse võtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus“ Vt J. Jäätma, T. Kolk, J.
Liventaal, T. Runthal, komm 41, § 104 lg p 15. Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud
väljaanne. 5. vlj. Juura 2020.
6
plastpakendijäätmeid, mida ringlusse ei võeta. Mõistagi, kui Eestil ei õnnestu plastijäätmete hulka
vähendada või ringlusse võetavate pakendite hulka suurendada, kaasneb Eestile lisakoormus
(hinnanguliselt 11 miljonit eurot aastas), mille maksavad olemasolevate maksude kaudu kinni kõik
Eesti maksumaksjad. Kuid samamoodi tuleb ka teiste komponentide põhjal arvutatud maksetest
tingitud kulu riigieelarve kaudu kanda solidaarselt kõigil Eesti maksumaksjatel.
19. Iga riik võib ise otsustada, kas ja milliseid meetmeid ta võtab, et vähendada
plastpakendijäätmete hulka ja seeläbi vähendada oma sissemakse suurust Euroopa Liidu
eelarvesse. Need on poliitilised otsused ja langetatakse Riigikogus. Mitmeid otsuseid on ka tehtud.
Jäätmeseaduse §-des 21, 22 ja 221 ning pakendiseaduse §-s 5 on juba praegu seatud eesmärk
vältida ja vähendada pakendijäätmete teket.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kristi Lahesoo 693 8409
[email protected]
Evelin Lopman 693 8431
[email protected]