Maris Lauri Teie nr
minister
Justiitsministeerium Meie 07.06.2021 nr 6-1/211028/2103837
[email protected]
Täitemenetluse lõpetamine täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu
Lugupeetud minister
Tänavu 1. aprillil jõustus täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus, mille
eesmärk oli lihtsustada täitemenetluse lõpetamist täitedokumendist tuleneva nõude aegumise tõttu
ja muuta menetlus võlgniku jaoks odavamaks. Kohtutäituril tekkis võimalus täitemenetlus täitmise
aegumise korral võlgniku avalduse alusel lõpetada. Kohus vaatab avalduse läbi hagita menetluses.
Seadusemuudatus kohaldub kõikide täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lõikes 1 nimetatud
täitedokumentide, sh avalik-õiguslike nõuete suhtes, millele ei ole kehtestatud tsiviilseadustiku
üldosa seaduse §-s 157 nimetatud tähtajast erinevat aegumistähtaega (üldjuhul kümme aastat) või
eriregulatsiooni (nt TMS § 202 jt).
Eriregulatsioon on kehtestatud näiteks väärteo- ja kriminaalasjades tehtud lahendites sisalduvate
riigi rahaliste nõuete (st rahatrahvid, rahalised ja varalised karistused) puhul. Väärteo- ja
kriminaalmenetluses määratud rahatrahvide, rahaliste ja varaliste karistuste, väärteomenetluse ja
kriminaalmenetluse kulude (sh menetluskulud) ja nendes menetlustes määratud muude avalik-
õiguslike rahaliste nõuete sissenõudmises peab kohtutäitur ise lõpetama täitemenetluse
karistusseadustiku §-s 82 sätestatud täitmise aegumise tõttu.
1. aprillil 2021. a jõustunud seadusmuudatus ei kohaldu näiteks tsiviilkohtumenetluse seadustiku
alusel riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude maksmise nõude aegumise korral, kuna nõude
täitmise aegumise tähtaeg erineb TsÜS §-s 157 sätestatud tähtajast. Kohtulahendi alusel riigi
kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue (samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase
raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue) aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise
lahendi jõustumisest (TsMS § 179 lg 7 lause 1). Senise tõlgenduse kohaselt peaks võlgnik ise
taotlema aegumise kohaldamist ja esitama kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
Õigus peaks kohtlema võrdselt kõiki olemuslikult sarnaseid avalik-õiguslikke nõudeid (erinevates
menetlusliikides riigi tuludesse väljamõistetud menetluskulud) ja nende täitmise aegumise
olukordi. Samuti ei vaja üldjuhul riigi huvi avalik-õiguslike nõuete ja nende täitmise aegumise
kohaldamisel tunduvalt erinevat kaitset võrreldes eraõiguslike nõuetega (nt üksnes kohtu tagatavat
kaitset).
2
Pean võimalikuks TsMS § 179 lõikeid 7 ja 8 ning TMS §-e 202 ja 209 tõlgendada põhiseadusega
kooskõlas − kohtutäitur saab ise lõpetada täitemenetluse riigi kasuks väljamõistetud
menetluskulude maksmise nõudes, kui seda ei ole sisse nõutud kolme aasta jooksul pärast raha
väljamõistmise lahendi jõustumist (ja kui ei esine aegumise peatumist tingivaid asjaolusid).
Õigusselguse huvides võib olla tarvilik seadust täpsustada, et nii isikud kui ka erinevad asutused
saaksid sätetest aru ühtmoodi.
Palun Justiitsministeeriumil kaaluda eeltoodud tõlgenduse võimalikkust ja ka seaduse
täpsustamise vajadust.
Samuti palun ministeeriumil vaadata, kas kehtivas õiguses on veel nõudeid, millele ei kohaldu
1. aprillil 2021 jõustunud regulatsioon ning võlgnik saab aegumisele tugineda sundtäitmise
lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. Palun analüüsige, kas nende nõuete puhul on
sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine põhjendatud või on vaja õigusakte muuta.
Ootan Teie vastust hiljemalt 14. juuliks 2021.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: avaldajale saadetud kiri (isikuandmeteta)
Kristel Lekko 693 8404
[email protected]