VALGA VALLAVALITSUS
Keskkonnaamet
Maanteeamet
Päästeamet Meie kuupäev digiallkirjas nr 9-1.3/755
Rahandusministeerium
Detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata
jätmise teade ning lähteseisukohtade kohta
ettepanekute küsimine
Austatud koostöö tegijad
Valga Vallavolikogu 31.01.2020. a otsusega nr 144 algatati Valga valla, Jaanikese küla,
Jaanikese motokompleksi detailplaneeringu koostamine ning jäeti algatamata keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Algatatud detailplaneeringu koostamise eesmärk on luua Jaanikese
motokompleksi kahele krundile ruumiline terviklahendus, mis võimaldab kompleksi võtta töösse
multifunktsionaalse sportimis-, harrastussportimis- ja vabaajakeskusena, mille rõhuasetus on
motokrossil.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 31,6 ha. Planeeringuala asub Valga vallas, Jaanikese külas,
Jaanikese tee (riigitee nr 23120, kõrvalmaantee) ääres, Jaanikese suvilarajooni vahetus
läheduses.
Arvestades algatatava detailplaneeringu eesmärkidega, Tõlliste valla üldplaneeringuga
planeerimisseadusega ja looduskaitseseadusega1, sisaldab detailplaneering üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut Jaanikese oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
- Koostamise algataja ja kehtestaja on Valga Vallavolikogu (e-post
[email protected], telefon 766 1553),
- Koostamise korraldaja ja koostaja Valga Vallavalitsus (kontaktisik Lenna Hingla, e-post
[email protected], telefon 5860 1234).
Arvestades asjaoluga, et asutakse koostama üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut
sisaldavat detailplaneeringut, siis planeerimisseaduse § 142 lõike 2 järgi kohaldatakse
detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Sellest
tulenevalt on vajalik küsida detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekuid koostöö
Puiestee tn 8 766 9900, 5348 9118 ak EE491010202000577004
68203 Valga
[email protected] SEB Pank AS
rg-kood 77000507 www.valga.ee
tegijatelt ja kaasatutelt. Ettepanekud lähteseisukohtade täiendamiseks palume esitada hiljemalt
31.03.2020. a.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Margus Lepik
vallavanem
Lisa: Valga Vallavolikogu 31.01.2020 otsus nr 144
KSH eelhinnang.pdf
Lähteseisukohad.pdf
Lenna Hingla
5860 1234
[email protected]
Puiestee tn 8 766 9900, 5348 9118 ak EE491010202000577004
68203 Valga
[email protected] SEB Pank AS
rg-kood 77000507 www.valga.ee
Lisa 2
Valga Vallavolikogu
31.01.2020
otsusele nr 144
Eelhinnang Valga valla, Jaanikese küla, Jaanikese Motokompleksi
detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise vajalikkuse kohta
Sissejuhatus
Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõjude strateegiline Valga valla, Jaanikese
küla, Jaanikese Motokompleksi detailplaneeringu kohta. Detailplaneeringu peamiseks
eesmärgiks on luua Jaanikese motokompleksi kahele krundile ruumiline terviklahendus, mis
võimaldaks kompleksi võtta töösse multifunktsionaalse sportimis-, harrastussportimis- ja
vabaajakeskusena, mille rõhuasetus on motokrossil. Eelhinnangu tegemiseks aluseks on
algatatava detailplaneeringu lähteseisukohad ning avalikud teabeallikad ning arendaja plaanid
seoses planeeringualaga.
Antud tegevusele vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 alusel automaatselt keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei
kaasne. Sama seaduse § 33 lõige 2 punkti 1 alusel tuleb kaaluda KSH algatamise vajalikkust
ning anda selle kohta eelhinnang, kui tehakse muudatusi strateegilises planeerimisdokumendis
(üleriigiline planeering, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, maakonna- või
üldplaneering). Arvestades algatatava detailplaneeringu eesmärgiga, Tõlliste valla
üldplaneeringuga, planeerimisseadusega ja looduskaitseseadusega1, sisaldab detailplaneering
üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut Jaanikese oja kalda ehituskeeluvööndi
vähendamiseks. Looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkti 1 järgi saab kohalik omavalitsus
taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist Keskkonnaametilt planeerimisseaduse kohaselt
kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu alusel.
KeHJS § 34 lõike 2 alusel algatab või jätab algatamata keskkonnamõjude strateegilise hindamise
planeerimisdokumendi koostamise algataja. Järgnevalt antakse eelhinnang Valga valla, Jaanikese
küla, Jaanikese Motokompleksi detailplaneeringuga kaasnevatele võimalikele
keskkonnamõjudele.
1. Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom ja sisu (eesmärk, planeeringuala ja
kavandatud tegevus)
Planeeringuala suurus on ligikaudu 31,6 ha. Planeeringuala asub Valga vallas, Jaanikese külas
Jaanikese tee (tee nr 23120) ääres Jaanikese suvilarajooni vahetusläheduses. Krundi naabruses
asuvad maatulundusmaa katastrisihtotstarbega maaüksused. Osadel maaüksustel asuvad ka
majapidamised.
Kavandatava detailplaneeringu eesmärgiks on rajada Jaanikese Motokompleksi (katastritunnus:
82001:003:0211 ja 82001:003:0212) kahele krundile ruumiline terviklahendus, mis võimaldab
kompleksi võtta töösse multifunktsionaalse sportimis-, harrastussportimis- ja vabaajakeskusena,
mille rõhuasetus on motokrossil. Samuti on plaanis rajada kompleksi suusaspordi harrastamise
võimalused, seal hulgas rajada võimalus toota vajaduse korral planeeringualal kunstlund. Selleks
et kavandatud tegevusi ellu viia on kavas taotleda koostatava planeeringuga ka Jaanikese oja
(registrikood: VEE1012110) ehituskeeluvööndi muutmist.
Jaanikese motokompleks on kavas võtta kasutusele multifunktsionaalse vabaajakeskusena, kus
on võimalus lisaks motokrossile tegeleda ka muude spordialadega. Lisaks motospordile on
keskust kavas arendada avalikkusele avatud suusaspordi, krossijooksude, krossirataste jm
looduslikult atraktiivseid maastikke eeldavate spordialade tarbeks.
Joonis 1. Planeeringuala (tähistatud punase katkendjoonega) (aluskaart: Maa-amet)
2. Seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Tõlliste valla üldplaneeringuga on piirkonda kavandatud üldkasutatava maa
maakasutusjuhtotstarbega Jaanikese motokompleksi maa-ala. Seega on tegevus kooskõlas
Tõlliste valla üldplaneeringuga. Samuti on piirkonda kavandatud ulatuslikud perspektiivse
elamumaa maakasutuse juhtotstarbega alad. Perspektiivset Jaanikese elamumaa-ala ei ole
üldplaneeringu kohaselt senini kasutusele võetud.
Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid. Naaberkrundil Kase on kehtiv
detailplaneering: Tõlliste Vallavolikogu xx.xx.2007. a otsusega nr xx kehtestatud Tõlliste vald,
Jaaniksese küla, Kase kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneering, millega jagatakse Kase
kinnistu väiksemateks kruntideks ning määratakse ehitusõigus elamute püstitamiseks.
Arvestades algatatava detailplaneeringu eesmärgiga, Tõlliste valla üldplaneeringuga,
planeerimisseadusega ja looduskaitseseadusega1, sisaldab detailplaneering Tõlliste valla
üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut Jaanikese oja kalda ehituskeeluvööndi
vähendamiseks.
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeringuala asub Jaanikese külas, kohas, kus motospordiga on tegeletud aastakümneid
vahelduva eduga. Planeeringualal on välja kujunenud ligikaudu 2 km pikkune liivarada, mis on
pealtvaatajatele hästi jälgitav ning mitmete kurvide ning hüpetega. Samuti on kasutusel
metsarada erinevate maastiku elementidega ning raskusastmetega. Planeeringuala on aktiivses
kasutuses, kuid aktiivsust soovitakse tõsta veelgi ning luua juurde ka võimalusi muude
spordivõimaluste harrastamiseks. Jaanikese motokompleks on pika ajalooga motokeskus, mis
oma parimatel aastatel, mil korraldati erinevaid suurvõistlusi, meelitas kohale kümneid
tuhandeid inimesi. Viimastel aastakümnetel on tegevused motokeskuses mõne võrra vaibunud,
ning korraldatakse üksikuid võistlusi.
Valga vallas on märkimisväärse arengusurve alla sattunud suvilate piirkonnad – seal hulgas
Jaanikese küla. Olemasolevad suvilad ehitatakse ümber või püstitatakse suvilakrundile
aastaringseks elamiseks mõeldud hooned. Planeeringuala lähiümbrussesse jääb ka kunagine
Jaanikese suvilapiirkond, kuhu inimesed on asunud alaliselt elama. Jaanikese külas elas 2005 a.
Tõlliste Valla üldplaneeringu järgi 43 inimest. 01.09.2018. a. seisuga elas Jaanikese külas
Rahvastikuregistri andmetel 82 inimest. Selle aja jooksul on rahvaarv Jaanikese külas peaaegu
kahekordistunud. Võib eeldada, et rahvaarvu kasv on tingitud teatud osas ka eelpool kirjeldatud
arendussurvest. Jaanikese suvilapiirkonna lähimad elamud jäävad kuni paarisaja meetri
kaugusele planeeringualast.
Planeeringuala läbib Jaanikese tee ning alale jääb mitmeid kitsendusi: elektripaigaldise
kaitsevöönd, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, ranna või kalda veekaitsevöönd, ranna või
kalda ehituskeeluvöönd, ranna või kalda piiranguvöönd, sideehitise kaitsevöönd ning
geodeetilise märgi kaitsevöönd. Väikeses ulatuses jääb planeeringualale ka maaparandussüsteem
AIAND-1 (süsteemi tunnus: 3101210030030) (joonis 2).
Joonis 2. Planeeringualal olevad piirangud (allikas: Maa-amet)
Joonis 3. Jaanikese motokompleksi kinnistul asuv liivarada
Joonis 4. Jaanikese motokompleksi kinnistul aktiivese kasutuses olev motokrossirada, mis
piirneb ühest küljest jaanikese teega
Joonis 5. Jaanikese motokrossirada
Joonis 6. Osa Jaanikese ojast, mis jääb planeeringualale, ning kuhu soovitakse tulevikus rajada
võimalus, kust vajaduse korral võtta vett krossiraja hoolduseks/kastmiseks
Joonis 7.Suur osa planeeringualast on kaetud liivaradadega, mille vahel on kõrghaljastust vähem,
kuid planeeringualale jääb ka endurorada, kus on kõrghaljastust rohkem ning haljastus
mitmekesisem
Joonis 8. Planeeringuala, mis hetkel on peaaegu kasutusest väljas ning kuhu soovitakse rajada
täiendavaid võimalusi sportimiseks ning vaba aja veetmiseks
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
Mõju maakasutusele
Kavandatav tegevus toob kaasa teatud muutused maakasutuses, kuid muutused ei ole oluliselt
negatiivse mõjuga. Seda seetõttu, et ala on olnud aastakümnete jooksul motosportlaste poolt
kasutusel ning maakasutus jätkub suures osas samas suunas, võib lisanduda vaid mõningaid uusi
spordialasid ning maastiku ümber planeerimist. Kavandatava tegevusega kaasnevad
planeeringualal ühekordsed pinnasetööd, kuid ehitustegevuse juures on see tavapärane tegevus.
Ehitusperioodil võib esineda negatiivset mõju seoses ehitustegevusega, kuid see on ajutine.
Kavandatava tegevuse käigus ei kaasne oluliselt suuremat pinnase saastatust, kui tegevuse käigus
järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid.
Mõju veestikule
Planeeringualale jääb veekogu Jaanikese oja. Mõju Jaanikese ojale võib-olla olulise mõjuga, kui
Jaanikese ojast soovitakse hankida raja hooldamiseks suurtes kogustes vett.
Planeeringulahenduse koostamise käigus tuleb võtta ekspertarvamus või viia läbi täiendav
uuring, selgitamaks välja, kas Jaanikese oja on sobilik motokrossiraja hooldamiseks vajaliku
kastmisvee allikaks ja vajaduse korral lumetootmiseks ning selgitada välja, mis mõju sellega
kaasneb või planeerida muu lahendus kavandatava tegevuse elluviimiseks vajaliku vee
saamiseks.
Veekogu kaitseks on veeseaduses ja looduskaitseseaduses ettenähtud vastavad kaitsevööndid.
Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb järgida kaitsevööndite ulatust. Ehitusaegse ja edasise
tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele, kui järgitakse üldiseid
keskkonnanõudeid.
Mõju taimestikule
Kavandatava tegevuse käigus mõjutatakse taimestikku otseselt nii palju, kui on vajalik ehitus-
ning arendustööde käigus eemaldada.
Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Kuna planeeritav piirkond on juba aktiivne ning funktsionaalne, siis ei mõjuta kavandatav
tegevus piirkonna looduskeskkonna vastupanuvõimet oluliselt negatiivselt. Planeeringualal ei
asu maavarasid, looduskaitse aluseid objekte ega Natura 2000 alasid, ega muid kaitsealasid.
Seetõttu ei saa kavandatav tegevus neile ka negatiivset mõju avaldada.
Planeeringualast ligikaudu 0,5 km kaugusel asub 2 III kaitsekategooria valge-toonekure (Ciconia
ciconia) leiukohta, kuid kavandatava tegevuse elluviimine ei avalda kõigi eelduste kohaselt
olulist mõju neile.
Mõju õhukvaliteedile ja häiringud
Kavandatava tegevusega võib kaasneda õhukvaliteedi langus teatud perioodidel, kui
korraldatakse suurüritusi. Suuremad negatiivsed mõjud võivad esineda ka ehitustööde teostamise
etapis, mil võib prognoosida mõningast õhukvaliteedi langust. Tavapärastel tingimustel ei kaasne
olulist negatiivset mõju õhukvaliteedile. Välisõhu saasteainete tase tõuseb juhul, kui rada
reaalselt kasutada. Nõuete järgimisega on võimalik negatiivseid mõjusid minimaliseerida.
Kavandatava tegevuse tagajärjel suureneb müra ja vibratsioon mõningal määral, seda eelkõige
motospordi hooajal. Müra suurenemine võib eriti suureneda korraldatavate suurürituste
(motovõistluste) ajal. Arvestades, et elamupiirkond jääb planeeringuala vahetuslähedusse, tuleb
planeeringulahenduse väljatöötamise käigus kaasata planeerimisprotsessi ekspert, kes hindab
müra mõju inimesele ja keskkonnale ning pakub planeeringulahenduses vajaduse korral välja
meetmed, kuidas müra vähendada. Vajaduse korral tuleb läbi viia müra uuring (modelleerimine).
Jäätmeteke
Piirkonnas on jäätmevedu tagatud. Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt Valga valla
jäätmehoolduseeskirjale. Töö tegemisega ei kaasne olulist soojus, kiirgus ja lõhna mõju. Võttes
arvesse eeltoodut ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid.
Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Avariiolukordade esinemine on võimalik nii ehitus- kui kasutusetapil. Avariiolukordade
esinemise riski minimaliseerimiseks ehitusperioodil oh ehitaja kohustatud järgima ohutuseeskirju
ning välistama kõikvõimalikud riskid. Võimalus avariiolukordade tekkeks on minimaalne.
Ehitusperioodil vastutab ehitaja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja ümbritseval alal vastavalt
kehtivatele seadustele, nõuetele ja juhistele. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab välistama
avariiolukorrad.
Mõju ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega alale
Kavandatav tegevus ei jää ajaloolise, kultuurilise ega arheoloogilise väärtusega alale, seega
puudub ka negatiivne mõju.
Mõju inimesele ja varale
Kavandatava tegevuse käigus ei ilmne olulist mõju inimese tervisele või keskkonnale kui
jälgitakse tööohutuse norme. Tegevusega ei kaasne ka negatiivseid sotsiaalseid muutusi.
Planeeritava tegevuse tulemusena mitmekesistatakse vaba aja veetmise võimalusi vallas ning
luuakse sobivaid tingimusi motokrossiga tegelemiseks.
Mõju liiklusele
Planeeritava tegevusega võib kaasneda liikluskoormuse ja sellega seonduva mürataseme kasv.
Seda eelkõige suursündmuse toimumise ajal. Tavapärastes tingimustes võib liikluskoormus
maanteel suureneda vähesel määral võrreldes praeguse olukorraga, kuid oodata ei ole üle
normatiivsete tasemete esinemist. Planeeringu koostamise käigus töötatakse välja parim
võimalik liikluskorralduse lahendus antud planeeringualale.
Kumulatiivne ja piiriülene mõju
Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata seonduvat mõjude kumuleerumist ega
koosmõjude esinemist, mis tooks kaasa olulise negatiivse keskkonnamõju piirkonna
keskkonnataluvust ja vastupanuvõimet ületaval määral. Planeeringualast liigikaudu 1 km
kaugusele jääb Läti riigipiir, kuid kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud ei ületa riigipiiri,
vaid jäävad planeeringuala ulatusse, seega võib eeldada et kavandatava tegevusega ei kaasne
olulist piiriülest mõju.
Asjaomaste asutuste seisukohad
KeHJS § 33 lõike 6 alusel esitati keskkonnamõju hindamise vajalikkuse otsustamisel käesoleva
korralduse eelnõu seisukoha saamiseks Keskkonnaametile ja Maanteeametile. Maanteeamet
edastas 11.12.2019 Valga Vallavalitsusele kirja nr 15-5/19/57067-2, milles nõustub
keskkonnamõju eelhinnangus tehtud järeldustega ning on nõus, et keskkonnamõjude strateegilist
hindamist ei ole vaja algatada. Keskkonnaamet edastas 17.12.2019 kirjaga nr 6-5/19/255-2 oma
seisukoha. Keskkonnaamet on seisukohal et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt
KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 kohaselt
detailplaneeringu menetluse käigus.
Kokkuvõte
Valga valla, Jaanikese küla, Jaanikese Motokompleksi detailplaneeringuga soovitakse
taaselustada kunagine tuntud motokompleks ning luua ühtlasi uus multifunktsionaalne sportimis-
harrastussportimis- ja vabaajakeskus, mida saab kasutada aastaringselt. Planeeringualal on
motospordiga tegeletud aastakümneid ning planeeringuala funktsiooni ei muudeta. Kavandatava
tegevusega ei kaasne üldjuhul olulist keskkonnamõju, kuid suursündmuste toimumise ning raja
reaalse kasutamise ajal võib esineda häiringuid, mistõttu on oluline planeeringulahenduse välja
töötamisel arvestada võimaliku müratasemega ning näha ette lahendused võimalike häiringute
ära hoidmiseks või leevendamiseks. Samuti tuleb planeeringulahenduse välja töötamiselt
selgitada välja kavandata tegevusega kaasnev mõju Jaanikese ojale.
Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonna taluvusvõimet planeeringualal. Võttes kasutusele
vastavaid meetmeid planeeringulahenduses ning ehitustöödel, on võimalik leevendada
negatiivseid mõjusid ja minimaliseerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Kavandatava
tegevusega ei kaasne ka kumulatiivset ega olulist piiriülest mõju.
Eelhinnangu tulemusena on jõutud järeldusele, et keskkonnamõjude strateegilist hindamist ei ole
vajalik algatada, kuid planeerimisprotsessis tuleb pöörata täiendavalt tähelepanu võimalikule
müra probleemile. Vastavalt Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktile 12 on detailplaneeringu
ülesanne muu hulgas müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ning muid keskkonnatingimusi tagavate
nõuete seadmine.
Lisa 1
Valga Vallavolikogu
31.01.2020
otsusele nr 144
DETAILPLANEERINGUALA PIIR JA LÄHTESEISUKOHAD
Valga valla, Jaanikese küla, Jaaniksese spordikompleksi detailplaneeringu koostamiseks
1. Planeeringuala piir
Aluskaart: Maa-amet
2. Planeeringu koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded
Jaanikese motokompleks on plaanis arendada multifunktsionaalseks sportimis-,
harrastussportimis- ja vabaajakeskuseks. Jaanikese motokompleksi maaüksustel
(katastriüksuse tunnus 82001:003:0211 ja 82001:003:0212) asuvad ehitised vajavad selleks
kaasajastamist ja uute ehitiste rajamist. Planeeringu koostamise vajaduse tingivad kaks
aspekti:
1. Tõlliste valla üldplaneeringus (kehtestatud Tõlliste Vallavolikogu 17.06.2006. a
määrusega nr 9) on Jaanikese küla osa, millesse jääb ka planeeringuala, määratud
detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks. Seega laieneb antud menetlusele
planeerimisseaduse §125 lõike 1 punktid:
a. Kaalutakse ehitusõiguse määramist hoone püstitamiseks või olemasoleva
hoone laiendamiseks, mis on ehitusloakohustuslikud,
b. Kavandatakse olulise huviga rajatiste püstitamist.
2. Planeeringuala läbib Jaanikese oja, millele laienevad looduskaitseseadusest1 tulenevad
kalda kasutamise kitsendused. Arvestades kavandatavate tegevustega ning
planeeringuala maastikulise situatsiooni ja omapäraga, tuleb planeeringu koostamisel
kaalumisele Jaanikese oja ehituskeeluvööndi vähendamine. Ehituskeeluvööndi
vähendamine on võimalik üksnes läbi detailplaneeringu menetluse, mis sisaldab
kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Planeeringu koostamise eesmärk on luua Jaanikese motokompleksi kahele krundile ruumiline
terviklahendus, mis võimaldab kompleksi võtta töösse multifunktsionaalse sportimis-,
harrastussportimis- ja vabaajakeskusena, mille rõhuasetus on motokrossil.
Eesmärgi saavutamiseks lahendatakse detailplaneeringuga planeerimisseaduse § 126
ülesanded, mis on asjakohased ja vajalikud kavandatud eesmärgi täitmiseks, sh
- Ehitusõiguse määramine kompleksi teenindavate ehitiste püstitamiseks (teenindavad
hooned, moto-, suusa-, matka-, discgolfi rajad jms, tehnovõrgud ja -rajatised jne),
- Ettepaneku tegemine ehituskeeluvööndi vähendamiseks, mille juures on välja toodud
ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus, põhjendused ning mõjude analüüs oja kalda
kaitse eesmärgile.
Detailplaneeringu algatamisettepanek sisaldab Tõlliste valla üldplaneeringu muutmise
ettepanekut, mis puudutab Jaanikese oja ehituskeeluvööndi vähendamist. Tõlliste valla
üldplaneeringuga on Jaanikese küla piirkonda määratud üldkasutatav ala (A13) Jaanikese
motokrossikompleksi arendamiseks. Samuti on määratud üldplaneeringus detailplaneeringu
ala piires maakasutuse juhtotstarve perspektiivne elamumaa (E2). Üldplaneeringuga
määratud maakasutuse juhtotstarbed annavad edaspidiseks maakasutuseks põhisuunad.
Detailplaneeringus kruntidele määratud kasutamise sihtotstarvetega täpsustatakse
maakasutuse põhisuundasid ja piire. Seega tuleb detailplaneeringu koostamise käigus
kaaluda, kas on vajadus muuta üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvet ning
kaaluda, kas muudatus on ulatuslik, millele kohanduvad planeerimisseaduse § 142 lõike 1
punktid.
Detailplaneeringu käigus tuleb arvestada naaberkinnistule kehtestatud
detailplaneeringutega:25
- Tõlliste Vallavolikogu 25.06.2007. a otsusega nr 14 kehtestatud Tõlliste vald,
Jaaniksese küla, Kase kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneering.
3. Planeeringu koostamise eeldatav ajakava
Etapp Aeg Täitja
DP lähteseisukohtade koostamine ja algatamine jaanuar 2020 Valga Vallavolikogu ja
Valga Vallavalitsus
DP lähteseisukohtade kohta ettepanekute veebruar – märts Valga Vallavalitsus,
küsimine koostöö tegijatelt 2020 (30 päeva) koostöö tegijad ja
kaasatavad
DP lähteseisukohtade avalikustamine märts 2020 Valga Vallavalitsuse ehitus-
ja planeerimisteenistus
DP eelnõu koostamine aprill – juuni 2020 Valga Vallavalitsuse ehitus-
ja planeerimisteenistus
DP eelnõu avalikustamine (avalik väljapanek ja juuli – august 2020 Valga Vallavalitsuse ehitus-
avalik arutelu) ja planeerimisteenistus
DP eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks nõutud september 2020 Valga Vallavalitsus
asutustele ja arvamuse avaldamiseks kaasatud
isikutele (kestvus 30 päeva)
DP vastuvõtmine oktoober 2020 Valga Vallavolikogu
DP avalik väljapaneku korraldamine (avaliku november – Valga Vallavalitsuse ehitus-
väljapaneku kestvus 30 päeva, mille algusest detsember 2020 ja planeerimisteenistus
teavitatakse 14 päeva ette) ja avaliku arutelu
korraldamine
DP heakskiitmine (kestvus kuni 60 päeva) hiljemalt veebruar Valga Vallavalitsus ja
2020 valdkonna eest vastustav
minister
DP kehtestamine märts 2020 Valga Vallavolikogu
Planeeringu koostamise eeldatav ajakava võib oluliselt pikeneda, kui detailplaneeringu
avalikustamise ajal esitatakse planeeringu kohta arvamusi või ilmneb põhjendatud vajadus
menetlustähtaegade pikendamiseks (haldusmenetluse seadus § 41).
4. Planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud
Topo-geodeetiline uuring – tööde kogumik, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja
esitletakse olemasolevat olukorda planeeringuga seotud maa-alal. Koostatav uuring on vajalik
ka kavandatava ehitise ehitusprojekti koostamiseks. Valga Vallavalitsus väljastab uuringu
teostajale arhiveeritud varasemad, samale maa-alale koostatud topo-geodeetilised uuringud
või teostusmõõdistamised ning väljavõtte Valga linna digitaalkaardist andmete
kontrollimiseks. Topo-geodeetiline uuring viiakse läbi majandus- ja taristuministri 14. aprill
2016. a määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad
nõuded“ alusel.
Detailplaneeringu mürahinnangu koostamine – detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata
müra mõju inimesele ja keskkonnale ning pakkuda planeeringulahenduses vajaduse korral
välja meetmed, kuidas müra vähendada. Planeeringu koostamise käigus otsustada, millises
mahus ja ujul mürauuring läbi viia või kaasata planeeringu koostamisse ekspert.
5. Planeeringu koostamisse kaasatavad isikud
Asutus /isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus
Asutused
Keskkonnaamet
[email protected] Planeeringuala jääb Jaanikese
oja kalda piirangute
vööndisse ja planeeringuga
kavandatakse oja
ehituskeeluvööndi
vähendamist
Maanteeamet
[email protected] Detailplaneering hõlmab
tegevusi riigitee
kaitsevööndis
Päästeamet (Lõuna
[email protected] Detailplaneeringus
päästekeskus) kajastatakse ehitiste
tuleohutusnõudeid ja
ehitisevälise tuletõrje
veevarustuse lahendust
Rahandusministeerium
[email protected] Valdkonna eest vastutav
minister
Taristu valdajad
Elektrilevi OÜ
[email protected] Elektripaigaldised
planeeringualal
Telia Eesti AS
[email protected] Sidepaigaldised
planeeringualal
Planeeringu ala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikud ning isikud, kes on avaldanud
soovi olla kaasatud planeeringu koostamisse
Kase, Jaanikese küla Naaberkinnisasi
Uue-Jaanikese, Jaanikese küla Naaberkinnisasi
Tõugvere, Jaanikese küla Naaberkinnisasi
Tuuda, Jaanikese küla Naaberkinnisasi
Vana-Puusli, Jaanikese küla Naaberkinnisasi
Puusli, Jaanikese küla Naaberkinnisasi
Ojaste, Jaanikese küla Naaberkinnisasi
Jaama, Jaanikese küla Naaberkinnisasi
Kimbre, Jaanikese küla Naaberkinnisasi
Perve, Jaanikese küla Naaberkinnisasi
Kaasatud isikute ring võib laieneda detailplaneeringu koostamise käigus, kuna planeeringu
menetlus on avalik ja igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada
arvamust planeeringu kohta.
6. Nõuded detailplaneeringu vormistamisele
Planeering vormistatakse planeeringu kaustana ja planeeringu lisade kaustana. Planeeringu
kausta koostab planeerija. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud
seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu
lisade kausta komplekteerib Valga Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistus.
Planeering koostatakse menetluse läbiviimiseks digitaalselt (seletuskiri doc või rtf formaadis,
joonised dgn või dwg, võimaluse korral mxp, shp või gdb formaadis). Kõik dokumendid
viiakse ka pdf kujule. Lisaks allkirjastab planeerija detailplaneeringu digitaalselt ühe
digikonteinerina, millesse kuuluvad järgmised dokumendid:
- Seletuskiri (1 pdf fail),
- Joonised (iga joonis eraldi pdf fail),
- Jooniste fail või failid CAD või GIS failina.
Kui detailplaneeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda
planeeringu eesmärgi saavutamist ja Valga Vallavalitsuse planeeringute komisjon on
muudatustega nõustunud, siis ei kuulu detailplaneeringu algatamise otsuse lisa 1 muutmisele.
VALGA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Valga 31.jaanuar 2020 nr 144
Valga valla, Jaanikese küla, Jaanikese Motokompleksi
detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine
ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Valga valla Jaanikese külas asub suure arengupotentsiaaliga Jaanikese motokompleks, millel on
eeldused rahvusvaheliste motospordi ürituste läbiviimiseks, samas ka potentsiaal tervise- ja
harrastussportimise ning vaba aja veetmise võimaluste arendamiseks. Jaanikese motokompleks
on plaanis arendada multifunktsionaalseks sportimis-, harrastussportimis- ja vabaajakeskuseks.
Jaanikese motokompleksi maaüksustel (katastriüksuse tunnus 82001:003:0211 ja
82001:003:0212) asuvad ehitised vajavad selleks kaasajastamist ja uute ehitiste rajamist.
Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna:
- Jaanikese küla osa on Tõlliste valla üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu
kohustusega alaks,
- Planeeringuala läbib Jaanikese oja, millele kehtivad looduskaitseseadusest1 tulenevad
kalda kasutamise kitsendused.
Algatatava detailplaneeringu eesmärk on luua Jaanikese motokompleksi kahele krundile
ruumiline terviklahendus, mis võimaldab kompleksi võtta töösse multifunktsionaalse sportimis-,
harrastussportimis- ja vabaajakeskusena, mille rõhuasetus on motokrossil.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 31,6 ha. Planeeringuala asub Valga vallas, Jaanikese külas
Jaanikese tee (riigiteetee nr 23120, kõrvalmaantee) ääres Jaanikese suvilarajooni vahetus
läheduses. Krundi naabruses asuvad maatulundusmaa katastri sihtotstarbega maaüksused. Osadel
maaüksustel asuvad ka majapidamised.
Tõlliste valla üldplaneeringuga on piirkonda kavandatud üldkasutatava maa maakasutuse
juhtotstarbega Jaanikese motokompleksi maa-ala. Samuti on piirkonda kavandatud ulatuslikud
perspektiivse elamumaa maakasutuse juhtotstarbega alad. Perspektiivset Jaanikese elamumaa-ala
ei ole üldplaneeringu kohaselt senini kasutusele võetud.
Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid. Naaberkrundil Kase on kehtiv
detailplaneering. Tõlliste Vallavolikogu 25.06.2007. a otsusega nr 14 kehtestatud Tõlliste vald,
Jaanikese küla, Kase kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneering. Kehtiva detailplaneeringuga
jagatakse Kase kinnistu väiksemateks kruntideks ning määratakse ehitusõigus elamute
püstitamiseks.
Arvestades algatatava detailplaneeringu eesmärgiga, Tõlliste valla üldplaneeringuga,
planeerimisseadusega ja looduskaitseseadusega1, sisaldab detailplaneering üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut Jaanikese oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkti 1 järgi saab kohalik omavalitsus taotleda
ehituskeeluvööndi vähendamist Keskkonnaametilt planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud
üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu alusel.
Antud tegevusele vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 alusel automaatselt keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei
kaasne. Sama seaduse § 33 lõige 2 punkti 1 alusel tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegiline
hindamine (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ning anda selle kohta eelhinnang võimalike
keskkonnamõjude osas, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste
asutuste seisukohast.
Koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne üldjuhul kavandatava tegevuse elluviimisel
olulist keskkonnamõju. Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonna taluvusvõimet
planeeringualal. Planeeringualal on motospordiga tegeletud aastakümneid ning planeeringuala
funktsiooni ei muudeta vaid luuakse juurde täiendavaid võimalusi vaba aja veetmiseks.
Kavandatava tegevusega ei kaasne üldjuhul olulist keskkonnamõju, kuid suursündmuste
toimumise ning krossi- ja enduroraja reaalse kasutamise ajal võib esineda mürast tingitud
häiringuid, mistõttu on oluline planeeringulahenduse välja töötamisel arvestada võimaliku
müratasemega ning näha ette lahendused võimalike häiringute ära hoidmiseks või
leevendamiseks. Samuti tuleb planeeringulahenduse väljatöötamise käigus hinnata, kas Jaanikese
oja vett on võimalik ning otstarbekas kasutada vajaduse korral krossiraja hooldamiseks,
kunstlume tootmiseks ning hinnata missugused mõjud sellega kaasnevad.
Kuna planeeritav piirkond on juba aktiivne ning funktsionaalne, siis ei mõjuta kavandatav
tegevus piirkonna looduskeskkonna vastupanuvõimet oluliselt negatiivselt. Planeeringualal ei
asu maavarasid, looduskaitsealuseid objekte ega Natura 2000 alasid, ega muid kaitsealasid.
Seetõttu ei saa kavandatav tegevus neile ka negatiivset mõju avaldada. Kavandatava tegevusega
ei kaasne kumulatiivset ega ka olulist piiriülest mõju. Samuti ei kaasne olulist mõju inimese
tervisele või keskkonnale. Planeeritava tegevuse tulemusena mitmekesistatakse vaba aja
veetmise võimalusi vallas ning luuakse eeldusi turismi arendamiseks piirkonnas.
Vastavalt KeHJS § 33 lõike 6 alusel esitati keskkonnamõju hindamise vajalikkuse otsustamisel
käesoleva otsuse eelnõu koos eelhinnanguga seisukoha saamiseks Keskkonnaametile ja
Maanteeametile. Maanteeamet edastas 11. detsembril 2019 Valga Vallavalitsusele kirja nr 15-
5/19/57067-2, milles nõustub keskkonnamõju eelhinnangus tehtud järeldustega ning on nõus, et
keskkonnamõjude strateegilist hindamist ei ole vaja algatada. Keskkonnaamet edastas 17.
detsembril 2019 kirjaga nr 6-5/19/255-2 oma seisukoha, mille kohaselt on Keskkonnaamet nõus,
et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning
KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik
planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.
Detailplaneeringu algataja ja kehtestaja on Valga Vallavolikogu, koostamise korraldaja ja
koostaja on Valga Vallavalitsus.
Valga Vallavolikogu on seisukohal, et detailplaneeringu koostamine ja kehtestamine on
võimalik, kui muudetakse Tõlliste valla üldplaneeringu vastavat osa ning lähtutakse Valga valla
üldplaneeringu koostamiseks kokku lepitud ruumilise arengu eesmärkidest ja korralduse lisas
toodud lähteseisukohtadest. Eesmärgipärase planeeringu kehtestamisega viiakse ellu Tõlliste
valla üldplaneeringu põhieesmärki ja toetatakse Valga valla ruumilise terviklahenduse loomist.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 128 lõiked 1 ja 5, §
142 lõike 1, keskkonnamõju ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 ja § 34 lõike 2
alusel ning arvestades Tõlliste Vallavolikogu 16. juuni 2006. a määrusega nr 9 kehtestatud
Tõlliste valla üldplaneeringuga, Valga Vallavolikogu
otsustab:
1. Algatada Valga valla, Jaanikese küla, Jaanikese motokompleksi detailplaneering eesmärgiga
luua Jaanikese motokompleksi kahele krundile ruumiline terviklahendus.
2. Kinnitada planeeringuala piir ja lähteseisukohad vastavalt lisale 1.
3. Valga Vallavalitsusel korraldada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu koostamine ja
koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine.
4. Mitte algatada Valga valla, Jaanikese küla, Jaanikese motokompleksi detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilist hindamist.
5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Külliki Siilak
esimees
Ärakirjad: Valga Vallavalitsus –
[email protected]
Valga Vallavalitsus Teie 21.02.2020 nr 9-1.3/756
[email protected]
Meie 26.03.2020 nr 15-2/20/9811-2
Seisukohtade väljastamine Jaanikese
motokompleksi detailplaneeringu koostamiseks
Olete teavitanud Maanteeametit Valga vallas Jaanikese külas kinnistute (katastritunnused
82001:003:0212 ja 82001:003:0211) detailplaneeringu (edaspidi planeering) algatamisest ja KSH
algatamata jätmisest Valga Vallavolikogu 31.01.2020 otsusega nr 144 ning küsite ettepanekuid
detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta. Maanteeamet andis seisukoha Jaanikese
spordikompleksi KSH algatamata jätmise osas 11.12.2019 kirjaga nr 15-5/19/57067-2.
Planeeringu koostamise eesmärk on luua Jaanikese motokompleksi kahele krundile ruumiline
terviklahendus, mis võimaldab kompleksi võtta töösse multifunktsionaalse sportimis-,
harrastussportimis- ja vabaajakeskusena, mille rõhuasetus on motokrossil.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 23120 Jaanikese tee km 0,46-1,0, mille aasta keskmine
ööpäevane liiklussagedus on 2019. a. andmetel on 273 a/ööp.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame
järgnevalt Maanteeameti seisukohad planeeringu koostamiseks.
1. Planeeritav ala paikneb riigitee nr 23120 Jaanikese tee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele
kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd.
2. Kanda joonistele planeeritud objektide (sh hoonestusala, parkla) kaugused riigitee katte
servast.
3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
4. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede
numbreid ja nimetusi.
5. Juurdepääsudena planeeringualale tuleb kasutada olemasolevaid ristumiskohti riigitee km
0,639 ja 0,657 ning kaaluda võimalust sulgeda riigitee km 0,491 ja 0,494 olevad mahasõidud,
kuna seal ei ole tagatud nähtavuskaugused. Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt mitte
planeerida.
6. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja riigiteele
vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja taristuministri
05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel rahuldav.
Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel.
7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist mitte ette
näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
8. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu
koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning
planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute
mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1
toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel
näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus,
et tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostamise korraldajat teavitanud riigitee
liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
9. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Seejuures juhime tähelepanu, et tehnovõrke, sh kaitsevööndeid
riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul, kui planeeringu koosseisus kavandatakse
riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
10. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise
lahendused. Seejuures juhime tähelepanu, et sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele
maaüksusele ning riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui
teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide
läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest
lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda
ja teostada läbilaskearvutused.
11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust, sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms. Geodeetilisel alusplaanil tuleb näidata kinnistute piirid koos
katastritunnustega.
12. Planeeringus sätestada ehitusjärjekorrad. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud
teed/mahasõidud tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (puu, põõsas või liiklusele
ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa
väljastamist.
13. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja
jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus
(PlanS § 131 lg 1).
14. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile
nõusoleku saamiseks.
15. Juhime tähelepanu, et kõik planeeringuga kavandatu, sh liikluslahendused peavad jääma
planeeringuala sisse.
16. Planeering kooskõlastada Maanteeametiga juhindudes PlanS § 124 lg 10 (planeeringu
koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus).
Käesolevad seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise
kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Märgime, et oleme valmis tegema
koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud
seisukohti.
2 (3)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marten Leiten
juhataja
taristu teenuste osakond
Lisad: DP algatamise ja KSH algatamata jätmise teade.asice
Marje-Ly Rebas
58581095
[email protected]
3 (3)