dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Jaanikese motokompleksi detailplaneeringu seisukohad

Maanteeamet · 26. märts 2020
Viit
15-2/20/9811-2
Registreeritud
26. märts 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Valga Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Marje-Ly Rebas (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-2209811-2 26.03.2020 Väljaminev kiri.bdoc2289 KB

Sisu (failidest)

VALGA VALLAVALITSUS Keskkonnaamet Maanteeamet Päästeamet Meie kuupäev digiallkirjas nr 9-1.3/755 Rahandusministeerium Detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise teade ning lähteseisukohtade kohta ettepanekute küsimine Austatud koostöö tegijad Valga Vallavolikogu 31.01.2020. a otsusega nr 144 algatati Valga valla, Jaanikese küla, Jaanikese motokompleksi detailplaneeringu koostamine ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Algatatud detailplaneeringu koostamise eesmärk on luua Jaanikese motokompleksi kahele krundile ruumiline terviklahendus, mis võimaldab kompleksi võtta töösse multifunktsionaalse sportimis-, harrastussportimis- ja vabaajakeskusena, mille rõhuasetus on motokrossil. Planeeringuala suurus on ligikaudu 31,6 ha. Planeeringuala asub Valga vallas, Jaanikese külas, Jaanikese tee (riigitee nr 23120, kõrvalmaantee) ääres, Jaanikese suvilarajooni vahetus läheduses. Arvestades algatatava detailplaneeringu eesmärkidega, Tõlliste valla üldplaneeringuga planeerimisseadusega ja looduskaitseseadusega1, sisaldab detailplaneering üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut Jaanikese oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled: - Koostamise algataja ja kehtestaja on Valga Vallavolikogu (e-post [email protected], telefon 766 1553), - Koostamise korraldaja ja koostaja Valga Vallavalitsus (kontaktisik Lenna Hingla, e-post [email protected], telefon 5860 1234). Arvestades asjaoluga, et asutakse koostama üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldavat detailplaneeringut, siis planeerimisseaduse § 142 lõike 2 järgi kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Sellest tulenevalt on vajalik küsida detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekuid koostöö Puiestee tn 8 766 9900, 5348 9118 ak EE491010202000577004 68203 Valga [email protected] SEB Pank AS rg-kood 77000507 www.valga.ee tegijatelt ja kaasatutelt. Ettepanekud lähteseisukohtade täiendamiseks palume esitada hiljemalt 31.03.2020. a. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Lepik vallavanem Lisa: Valga Vallavolikogu 31.01.2020 otsus nr 144 KSH eelhinnang.pdf Lähteseisukohad.pdf Lenna Hingla 5860 1234 [email protected] Puiestee tn 8 766 9900, 5348 9118 ak EE491010202000577004 68203 Valga [email protected] SEB Pank AS rg-kood 77000507 www.valga.ee Lisa 2 Valga Vallavolikogu 31.01.2020 otsusele nr 144 Eelhinnang Valga valla, Jaanikese küla, Jaanikese Motokompleksi detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise vajalikkuse kohta Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on koostada keskkonnamõjude strateegiline Valga valla, Jaanikese küla, Jaanikese Motokompleksi detailplaneeringu kohta. Detailplaneeringu peamiseks eesmärgiks on luua Jaanikese motokompleksi kahele krundile ruumiline terviklahendus, mis võimaldaks kompleksi võtta töösse multifunktsionaalse sportimis-, harrastussportimis- ja vabaajakeskusena, mille rõhuasetus on motokrossil. Eelhinnangu tegemiseks aluseks on algatatava detailplaneeringu lähteseisukohad ning avalikud teabeallikad ning arendaja plaanid seoses planeeringualaga. Antud tegevusele vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 alusel automaatselt keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne. Sama seaduse § 33 lõige 2 punkti 1 alusel tuleb kaaluda KSH algatamise vajalikkust ning anda selle kohta eelhinnang, kui tehakse muudatusi strateegilises planeerimisdokumendis (üleriigiline planeering, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, maakonna- või üldplaneering). Arvestades algatatava detailplaneeringu eesmärgiga, Tõlliste valla üldplaneeringuga, planeerimisseadusega ja looduskaitseseadusega1, sisaldab detailplaneering üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut Jaanikese oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkti 1 järgi saab kohalik omavalitsus taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist Keskkonnaametilt planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu alusel. KeHJS § 34 lõike 2 alusel algatab või jätab algatamata keskkonnamõjude strateegilise hindamise planeerimisdokumendi koostamise algataja. Järgnevalt antakse eelhinnang Valga valla, Jaanikese küla, Jaanikese Motokompleksi detailplaneeringuga kaasnevatele võimalikele keskkonnamõjudele. 1. Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom ja sisu (eesmärk, planeeringuala ja kavandatud tegevus) Planeeringuala suurus on ligikaudu 31,6 ha. Planeeringuala asub Valga vallas, Jaanikese külas Jaanikese tee (tee nr 23120) ääres Jaanikese suvilarajooni vahetusläheduses. Krundi naabruses asuvad maatulundusmaa katastrisihtotstarbega maaüksused. Osadel maaüksustel asuvad ka majapidamised. Kavandatava detailplaneeringu eesmärgiks on rajada Jaanikese Motokompleksi (katastritunnus: 82001:003:0211 ja 82001:003:0212) kahele krundile ruumiline terviklahendus, mis võimaldab kompleksi võtta töösse multifunktsionaalse sportimis-, harrastussportimis- ja vabaajakeskusena, mille rõhuasetus on motokrossil. Samuti on plaanis rajada kompleksi suusaspordi harrastamise võimalused, seal hulgas rajada võimalus toota vajaduse korral planeeringualal kunstlund. Selleks et kavandatud tegevusi ellu viia on kavas taotleda koostatava planeeringuga ka Jaanikese oja (registrikood: VEE1012110) ehituskeeluvööndi muutmist. Jaanikese motokompleks on kavas võtta kasutusele multifunktsionaalse vabaajakeskusena, kus on võimalus lisaks motokrossile tegeleda ka muude spordialadega. Lisaks motospordile on keskust kavas arendada avalikkusele avatud suusaspordi, krossijooksude, krossirataste jm looduslikult atraktiivseid maastikke eeldavate spordialade tarbeks. Joonis 1. Planeeringuala (tähistatud punase katkendjoonega) (aluskaart: Maa-amet) 2. Seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Tõlliste valla üldplaneeringuga on piirkonda kavandatud üldkasutatava maa maakasutusjuhtotstarbega Jaanikese motokompleksi maa-ala. Seega on tegevus kooskõlas Tõlliste valla üldplaneeringuga. Samuti on piirkonda kavandatud ulatuslikud perspektiivse elamumaa maakasutuse juhtotstarbega alad. Perspektiivset Jaanikese elamumaa-ala ei ole üldplaneeringu kohaselt senini kasutusele võetud. Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid. Naaberkrundil Kase on kehtiv detailplaneering: Tõlliste Vallavolikogu xx.xx.2007. a otsusega nr xx kehtestatud Tõlliste vald, Jaaniksese küla, Kase kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneering, millega jagatakse Kase kinnistu väiksemateks kruntideks ning määratakse ehitusõigus elamute püstitamiseks. Arvestades algatatava detailplaneeringu eesmärgiga, Tõlliste valla üldplaneeringuga, planeerimisseadusega ja looduskaitseseadusega1, sisaldab detailplaneering Tõlliste valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut Jaanikese oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks. 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Planeeringuala asub Jaanikese külas, kohas, kus motospordiga on tegeletud aastakümneid vahelduva eduga. Planeeringualal on välja kujunenud ligikaudu 2 km pikkune liivarada, mis on pealtvaatajatele hästi jälgitav ning mitmete kurvide ning hüpetega. Samuti on kasutusel metsarada erinevate maastiku elementidega ning raskusastmetega. Planeeringuala on aktiivses kasutuses, kuid aktiivsust soovitakse tõsta veelgi ning luua juurde ka võimalusi muude spordivõimaluste harrastamiseks. Jaanikese motokompleks on pika ajalooga motokeskus, mis oma parimatel aastatel, mil korraldati erinevaid suurvõistlusi, meelitas kohale kümneid tuhandeid inimesi. Viimastel aastakümnetel on tegevused motokeskuses mõne võrra vaibunud, ning korraldatakse üksikuid võistlusi. Valga vallas on märkimisväärse arengusurve alla sattunud suvilate piirkonnad – seal hulgas Jaanikese küla. Olemasolevad suvilad ehitatakse ümber või püstitatakse suvilakrundile aastaringseks elamiseks mõeldud hooned. Planeeringuala lähiümbrussesse jääb ka kunagine Jaanikese suvilapiirkond, kuhu inimesed on asunud alaliselt elama. Jaanikese külas elas 2005 a. Tõlliste Valla üldplaneeringu järgi 43 inimest. 01.09.2018. a. seisuga elas Jaanikese külas Rahvastikuregistri andmetel 82 inimest. Selle aja jooksul on rahvaarv Jaanikese külas peaaegu kahekordistunud. Võib eeldada, et rahvaarvu kasv on tingitud teatud osas ka eelpool kirjeldatud arendussurvest. Jaanikese suvilapiirkonna lähimad elamud jäävad kuni paarisaja meetri kaugusele planeeringualast. Planeeringuala läbib Jaanikese tee ning alale jääb mitmeid kitsendusi: elektripaigaldise kaitsevöönd, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, ranna või kalda veekaitsevöönd, ranna või kalda ehituskeeluvöönd, ranna või kalda piiranguvöönd, sideehitise kaitsevöönd ning geodeetilise märgi kaitsevöönd. Väikeses ulatuses jääb planeeringualale ka maaparandussüsteem AIAND-1 (süsteemi tunnus: 3101210030030) (joonis 2). Joonis 2. Planeeringualal olevad piirangud (allikas: Maa-amet) Joonis 3. Jaanikese motokompleksi kinnistul asuv liivarada Joonis 4. Jaanikese motokompleksi kinnistul aktiivese kasutuses olev motokrossirada, mis piirneb ühest küljest jaanikese teega Joonis 5. Jaanikese motokrossirada Joonis 6. Osa Jaanikese ojast, mis jääb planeeringualale, ning kuhu soovitakse tulevikus rajada võimalus, kust vajaduse korral võtta vett krossiraja hoolduseks/kastmiseks Joonis 7.Suur osa planeeringualast on kaetud liivaradadega, mille vahel on kõrghaljastust vähem, kuid planeeringualale jääb ka endurorada, kus on kõrghaljastust rohkem ning haljastus mitmekesisem Joonis 8. Planeeringuala, mis hetkel on peaaegu kasutusest väljas ning kuhu soovitakse rajada täiendavaid võimalusi sportimiseks ning vaba aja veetmiseks 4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju Mõju maakasutusele Kavandatav tegevus toob kaasa teatud muutused maakasutuses, kuid muutused ei ole oluliselt negatiivse mõjuga. Seda seetõttu, et ala on olnud aastakümnete jooksul motosportlaste poolt kasutusel ning maakasutus jätkub suures osas samas suunas, võib lisanduda vaid mõningaid uusi spordialasid ning maastiku ümber planeerimist. Kavandatava tegevusega kaasnevad planeeringualal ühekordsed pinnasetööd, kuid ehitustegevuse juures on see tavapärane tegevus. Ehitusperioodil võib esineda negatiivset mõju seoses ehitustegevusega, kuid see on ajutine. Kavandatava tegevuse käigus ei kaasne oluliselt suuremat pinnase saastatust, kui tegevuse käigus järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid. Mõju veestikule Planeeringualale jääb veekogu Jaanikese oja. Mõju Jaanikese ojale võib-olla olulise mõjuga, kui Jaanikese ojast soovitakse hankida raja hooldamiseks suurtes kogustes vett. Planeeringulahenduse koostamise käigus tuleb võtta ekspertarvamus või viia läbi täiendav uuring, selgitamaks välja, kas Jaanikese oja on sobilik motokrossiraja hooldamiseks vajaliku kastmisvee allikaks ja vajaduse korral lumetootmiseks ning selgitada välja, mis mõju sellega kaasneb või planeerida muu lahendus kavandatava tegevuse elluviimiseks vajaliku vee saamiseks. Veekogu kaitseks on veeseaduses ja looduskaitseseaduses ettenähtud vastavad kaitsevööndid. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb järgida kaitsevööndite ulatust. Ehitusaegse ja edasise tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele, kui järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid. Mõju taimestikule Kavandatava tegevuse käigus mõjutatakse taimestikku otseselt nii palju, kui on vajalik ehitus- ning arendustööde käigus eemaldada. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Kuna planeeritav piirkond on juba aktiivne ning funktsionaalne, siis ei mõjuta kavandatav tegevus piirkonna looduskeskkonna vastupanuvõimet oluliselt negatiivselt. Planeeringualal ei asu maavarasid, looduskaitse aluseid objekte ega Natura 2000 alasid, ega muid kaitsealasid. Seetõttu ei saa kavandatav tegevus neile ka negatiivset mõju avaldada. Planeeringualast ligikaudu 0,5 km kaugusel asub 2 III kaitsekategooria valge-toonekure (Ciconia ciconia) leiukohta, kuid kavandatava tegevuse elluviimine ei avalda kõigi eelduste kohaselt olulist mõju neile. Mõju õhukvaliteedile ja häiringud Kavandatava tegevusega võib kaasneda õhukvaliteedi langus teatud perioodidel, kui korraldatakse suurüritusi. Suuremad negatiivsed mõjud võivad esineda ka ehitustööde teostamise etapis, mil võib prognoosida mõningast õhukvaliteedi langust. Tavapärastel tingimustel ei kaasne olulist negatiivset mõju õhukvaliteedile. Välisõhu saasteainete tase tõuseb juhul, kui rada reaalselt kasutada. Nõuete järgimisega on võimalik negatiivseid mõjusid minimaliseerida. Kavandatava tegevuse tagajärjel suureneb müra ja vibratsioon mõningal määral, seda eelkõige motospordi hooajal. Müra suurenemine võib eriti suureneda korraldatavate suurürituste (motovõistluste) ajal. Arvestades, et elamupiirkond jääb planeeringuala vahetuslähedusse, tuleb planeeringulahenduse väljatöötamise käigus kaasata planeerimisprotsessi ekspert, kes hindab müra mõju inimesele ja keskkonnale ning pakub planeeringulahenduses vajaduse korral välja meetmed, kuidas müra vähendada. Vajaduse korral tuleb läbi viia müra uuring (modelleerimine). Jäätmeteke Piirkonnas on jäätmevedu tagatud. Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt Valga valla jäätmehoolduseeskirjale. Töö tegemisega ei kaasne olulist soojus, kiirgus ja lõhna mõju. Võttes arvesse eeltoodut ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Avariiolukordade esinemise võimalikkus Avariiolukordade esinemine on võimalik nii ehitus- kui kasutusetapil. Avariiolukordade esinemise riski minimaliseerimiseks ehitusperioodil oh ehitaja kohustatud järgima ohutuseeskirju ning välistama kõikvõimalikud riskid. Võimalus avariiolukordade tekkeks on minimaalne. Ehitusperioodil vastutab ehitaja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja ümbritseval alal vastavalt kehtivatele seadustele, nõuetele ja juhistele. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab välistama avariiolukorrad. Mõju ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega alale Kavandatav tegevus ei jää ajaloolise, kultuurilise ega arheoloogilise väärtusega alale, seega puudub ka negatiivne mõju. Mõju inimesele ja varale Kavandatava tegevuse käigus ei ilmne olulist mõju inimese tervisele või keskkonnale kui jälgitakse tööohutuse norme. Tegevusega ei kaasne ka negatiivseid sotsiaalseid muutusi. Planeeritava tegevuse tulemusena mitmekesistatakse vaba aja veetmise võimalusi vallas ning luuakse sobivaid tingimusi motokrossiga tegelemiseks. Mõju liiklusele Planeeritava tegevusega võib kaasneda liikluskoormuse ja sellega seonduva mürataseme kasv. Seda eelkõige suursündmuse toimumise ajal. Tavapärastes tingimustes võib liikluskoormus maanteel suureneda vähesel määral võrreldes praeguse olukorraga, kuid oodata ei ole üle normatiivsete tasemete esinemist. Planeeringu koostamise käigus töötatakse välja parim võimalik liikluskorralduse lahendus antud planeeringualale. Kumulatiivne ja piiriülene mõju Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist, mis tooks kaasa olulise negatiivse keskkonnamõju piirkonna keskkonnataluvust ja vastupanuvõimet ületaval määral. Planeeringualast liigikaudu 1 km kaugusele jääb Läti riigipiir, kuid kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud ei ületa riigipiiri, vaid jäävad planeeringuala ulatusse, seega võib eeldada et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist piiriülest mõju. Asjaomaste asutuste seisukohad KeHJS § 33 lõike 6 alusel esitati keskkonnamõju hindamise vajalikkuse otsustamisel käesoleva korralduse eelnõu seisukoha saamiseks Keskkonnaametile ja Maanteeametile. Maanteeamet edastas 11.12.2019 Valga Vallavalitsusele kirja nr 15-5/19/57067-2, milles nõustub keskkonnamõju eelhinnangus tehtud järeldustega ning on nõus, et keskkonnamõjude strateegilist hindamist ei ole vaja algatada. Keskkonnaamet edastas 17.12.2019 kirjaga nr 6-5/19/255-2 oma seisukoha. Keskkonnaamet on seisukohal et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Kokkuvõte Valga valla, Jaanikese küla, Jaanikese Motokompleksi detailplaneeringuga soovitakse taaselustada kunagine tuntud motokompleks ning luua ühtlasi uus multifunktsionaalne sportimis- harrastussportimis- ja vabaajakeskus, mida saab kasutada aastaringselt. Planeeringualal on motospordiga tegeletud aastakümneid ning planeeringuala funktsiooni ei muudeta. Kavandatava tegevusega ei kaasne üldjuhul olulist keskkonnamõju, kuid suursündmuste toimumise ning raja reaalse kasutamise ajal võib esineda häiringuid, mistõttu on oluline planeeringulahenduse välja töötamisel arvestada võimaliku müratasemega ning näha ette lahendused võimalike häiringute ära hoidmiseks või leevendamiseks. Samuti tuleb planeeringulahenduse välja töötamiselt selgitada välja kavandata tegevusega kaasnev mõju Jaanikese ojale. Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonna taluvusvõimet planeeringualal. Võttes kasutusele vastavaid meetmeid planeeringulahenduses ning ehitustöödel, on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ja minimaliseerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Kavandatava tegevusega ei kaasne ka kumulatiivset ega olulist piiriülest mõju. Eelhinnangu tulemusena on jõutud järeldusele, et keskkonnamõjude strateegilist hindamist ei ole vajalik algatada, kuid planeerimisprotsessis tuleb pöörata täiendavalt tähelepanu võimalikule müra probleemile. Vastavalt Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktile 12 on detailplaneeringu ülesanne muu hulgas müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. Lisa 1 Valga Vallavolikogu 31.01.2020 otsusele nr 144 DETAILPLANEERINGUALA PIIR JA LÄHTESEISUKOHAD Valga valla, Jaanikese küla, Jaaniksese spordikompleksi detailplaneeringu koostamiseks 1. Planeeringuala piir Aluskaart: Maa-amet 2. Planeeringu koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded Jaanikese motokompleks on plaanis arendada multifunktsionaalseks sportimis-, harrastussportimis- ja vabaajakeskuseks. Jaanikese motokompleksi maaüksustel (katastriüksuse tunnus 82001:003:0211 ja 82001:003:0212) asuvad ehitised vajavad selleks kaasajastamist ja uute ehitiste rajamist. Planeeringu koostamise vajaduse tingivad kaks aspekti: 1. Tõlliste valla üldplaneeringus (kehtestatud Tõlliste Vallavolikogu 17.06.2006. a määrusega nr 9) on Jaanikese küla osa, millesse jääb ka planeeringuala, määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks. Seega laieneb antud menetlusele planeerimisseaduse §125 lõike 1 punktid: a. Kaalutakse ehitusõiguse määramist hoone püstitamiseks või olemasoleva hoone laiendamiseks, mis on ehitusloakohustuslikud, b. Kavandatakse olulise huviga rajatiste püstitamist. 2. Planeeringuala läbib Jaanikese oja, millele laienevad looduskaitseseadusest1 tulenevad kalda kasutamise kitsendused. Arvestades kavandatavate tegevustega ning planeeringuala maastikulise situatsiooni ja omapäraga, tuleb planeeringu koostamisel kaalumisele Jaanikese oja ehituskeeluvööndi vähendamine. Ehituskeeluvööndi vähendamine on võimalik üksnes läbi detailplaneeringu menetluse, mis sisaldab kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Planeeringu koostamise eesmärk on luua Jaanikese motokompleksi kahele krundile ruumiline terviklahendus, mis võimaldab kompleksi võtta töösse multifunktsionaalse sportimis-, harrastussportimis- ja vabaajakeskusena, mille rõhuasetus on motokrossil. Eesmärgi saavutamiseks lahendatakse detailplaneeringuga planeerimisseaduse § 126 ülesanded, mis on asjakohased ja vajalikud kavandatud eesmärgi täitmiseks, sh - Ehitusõiguse määramine kompleksi teenindavate ehitiste püstitamiseks (teenindavad hooned, moto-, suusa-, matka-, discgolfi rajad jms, tehnovõrgud ja -rajatised jne), - Ettepaneku tegemine ehituskeeluvööndi vähendamiseks, mille juures on välja toodud ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus, põhjendused ning mõjude analüüs oja kalda kaitse eesmärgile. Detailplaneeringu algatamisettepanek sisaldab Tõlliste valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut, mis puudutab Jaanikese oja ehituskeeluvööndi vähendamist. Tõlliste valla üldplaneeringuga on Jaanikese küla piirkonda määratud üldkasutatav ala (A13) Jaanikese motokrossikompleksi arendamiseks. Samuti on määratud üldplaneeringus detailplaneeringu ala piires maakasutuse juhtotstarve perspektiivne elamumaa (E2). Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbed annavad edaspidiseks maakasutuseks põhisuunad. Detailplaneeringus kruntidele määratud kasutamise sihtotstarvetega täpsustatakse maakasutuse põhisuundasid ja piire. Seega tuleb detailplaneeringu koostamise käigus kaaluda, kas on vajadus muuta üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvet ning kaaluda, kas muudatus on ulatuslik, millele kohanduvad planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktid. Detailplaneeringu käigus tuleb arvestada naaberkinnistule kehtestatud detailplaneeringutega:25 - Tõlliste Vallavolikogu 25.06.2007. a otsusega nr 14 kehtestatud Tõlliste vald, Jaaniksese küla, Kase kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneering. 3. Planeeringu koostamise eeldatav ajakava Etapp Aeg Täitja DP lähteseisukohtade koostamine ja algatamine jaanuar 2020 Valga Vallavolikogu ja Valga Vallavalitsus DP lähteseisukohtade kohta ettepanekute veebruar – märts Valga Vallavalitsus, küsimine koostöö tegijatelt 2020 (30 päeva) koostöö tegijad ja kaasatavad DP lähteseisukohtade avalikustamine märts 2020 Valga Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistus DP eelnõu koostamine aprill – juuni 2020 Valga Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistus DP eelnõu avalikustamine (avalik väljapanek ja juuli – august 2020 Valga Vallavalitsuse ehitus- avalik arutelu) ja planeerimisteenistus DP eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks nõutud september 2020 Valga Vallavalitsus asutustele ja arvamuse avaldamiseks kaasatud isikutele (kestvus 30 päeva) DP vastuvõtmine oktoober 2020 Valga Vallavolikogu DP avalik väljapaneku korraldamine (avaliku november – Valga Vallavalitsuse ehitus- väljapaneku kestvus 30 päeva, mille algusest detsember 2020 ja planeerimisteenistus teavitatakse 14 päeva ette) ja avaliku arutelu korraldamine DP heakskiitmine (kestvus kuni 60 päeva) hiljemalt veebruar Valga Vallavalitsus ja 2020 valdkonna eest vastustav minister DP kehtestamine märts 2020 Valga Vallavolikogu Planeeringu koostamise eeldatav ajakava võib oluliselt pikeneda, kui detailplaneeringu avalikustamise ajal esitatakse planeeringu kohta arvamusi või ilmneb põhjendatud vajadus menetlustähtaegade pikendamiseks (haldusmenetluse seadus § 41). 4. Planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud Topo-geodeetiline uuring – tööde kogumik, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja esitletakse olemasolevat olukorda planeeringuga seotud maa-alal. Koostatav uuring on vajalik ka kavandatava ehitise ehitusprojekti koostamiseks. Valga Vallavalitsus väljastab uuringu teostajale arhiveeritud varasemad, samale maa-alale koostatud topo-geodeetilised uuringud või teostusmõõdistamised ning väljavõtte Valga linna digitaalkaardist andmete kontrollimiseks. Topo-geodeetiline uuring viiakse läbi majandus- ja taristuministri 14. aprill 2016. a määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ alusel. Detailplaneeringu mürahinnangu koostamine – detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata müra mõju inimesele ja keskkonnale ning pakkuda planeeringulahenduses vajaduse korral välja meetmed, kuidas müra vähendada. Planeeringu koostamise käigus otsustada, millises mahus ja ujul mürauuring läbi viia või kaasata planeeringu koostamisse ekspert. 5. Planeeringu koostamisse kaasatavad isikud Asutus /isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus Asutused Keskkonnaamet [email protected] Planeeringuala jääb Jaanikese oja kalda piirangute vööndisse ja planeeringuga kavandatakse oja ehituskeeluvööndi vähendamist Maanteeamet [email protected] Detailplaneering hõlmab tegevusi riigitee kaitsevööndis Päästeamet (Lõuna [email protected] Detailplaneeringus päästekeskus) kajastatakse ehitiste tuleohutusnõudeid ja ehitisevälise tuletõrje veevarustuse lahendust Rahandusministeerium [email protected] Valdkonna eest vastutav minister Taristu valdajad Elektrilevi OÜ [email protected] Elektripaigaldised planeeringualal Telia Eesti AS [email protected] Sidepaigaldised planeeringualal Planeeringu ala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikud ning isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeeringu koostamisse Kase, Jaanikese küla Naaberkinnisasi Uue-Jaanikese, Jaanikese küla Naaberkinnisasi Tõugvere, Jaanikese küla Naaberkinnisasi Tuuda, Jaanikese küla Naaberkinnisasi Vana-Puusli, Jaanikese küla Naaberkinnisasi Puusli, Jaanikese küla Naaberkinnisasi Ojaste, Jaanikese küla Naaberkinnisasi Jaama, Jaanikese küla Naaberkinnisasi Kimbre, Jaanikese küla Naaberkinnisasi Perve, Jaanikese küla Naaberkinnisasi Kaasatud isikute ring võib laieneda detailplaneeringu koostamise käigus, kuna planeeringu menetlus on avalik ja igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta. 6. Nõuded detailplaneeringu vormistamisele Planeering vormistatakse planeeringu kaustana ja planeeringu lisade kaustana. Planeeringu kausta koostab planeerija. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu lisade kausta komplekteerib Valga Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistus. Planeering koostatakse menetluse läbiviimiseks digitaalselt (seletuskiri doc või rtf formaadis, joonised dgn või dwg, võimaluse korral mxp, shp või gdb formaadis). Kõik dokumendid viiakse ka pdf kujule. Lisaks allkirjastab planeerija detailplaneeringu digitaalselt ühe digikonteinerina, millesse kuuluvad järgmised dokumendid: - Seletuskiri (1 pdf fail), - Joonised (iga joonis eraldi pdf fail), - Jooniste fail või failid CAD või GIS failina. Kui detailplaneeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu eesmärgi saavutamist ja Valga Vallavalitsuse planeeringute komisjon on muudatustega nõustunud, siis ei kuulu detailplaneeringu algatamise otsuse lisa 1 muutmisele. VALGA VALLAVOLIKOGU OTSUS Valga 31.jaanuar 2020 nr 144 Valga valla, Jaanikese küla, Jaanikese Motokompleksi detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Valga valla Jaanikese külas asub suure arengupotentsiaaliga Jaanikese motokompleks, millel on eeldused rahvusvaheliste motospordi ürituste läbiviimiseks, samas ka potentsiaal tervise- ja harrastussportimise ning vaba aja veetmise võimaluste arendamiseks. Jaanikese motokompleks on plaanis arendada multifunktsionaalseks sportimis-, harrastussportimis- ja vabaajakeskuseks. Jaanikese motokompleksi maaüksustel (katastriüksuse tunnus 82001:003:0211 ja 82001:003:0212) asuvad ehitised vajavad selleks kaasajastamist ja uute ehitiste rajamist. Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna: - Jaanikese küla osa on Tõlliste valla üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega alaks, - Planeeringuala läbib Jaanikese oja, millele kehtivad looduskaitseseadusest1 tulenevad kalda kasutamise kitsendused. Algatatava detailplaneeringu eesmärk on luua Jaanikese motokompleksi kahele krundile ruumiline terviklahendus, mis võimaldab kompleksi võtta töösse multifunktsionaalse sportimis-, harrastussportimis- ja vabaajakeskusena, mille rõhuasetus on motokrossil. Planeeringuala suurus on ligikaudu 31,6 ha. Planeeringuala asub Valga vallas, Jaanikese külas Jaanikese tee (riigiteetee nr 23120, kõrvalmaantee) ääres Jaanikese suvilarajooni vahetus läheduses. Krundi naabruses asuvad maatulundusmaa katastri sihtotstarbega maaüksused. Osadel maaüksustel asuvad ka majapidamised. Tõlliste valla üldplaneeringuga on piirkonda kavandatud üldkasutatava maa maakasutuse juhtotstarbega Jaanikese motokompleksi maa-ala. Samuti on piirkonda kavandatud ulatuslikud perspektiivse elamumaa maakasutuse juhtotstarbega alad. Perspektiivset Jaanikese elamumaa-ala ei ole üldplaneeringu kohaselt senini kasutusele võetud. Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid. Naaberkrundil Kase on kehtiv detailplaneering. Tõlliste Vallavolikogu 25.06.2007. a otsusega nr 14 kehtestatud Tõlliste vald, Jaanikese küla, Kase kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneering. Kehtiva detailplaneeringuga jagatakse Kase kinnistu väiksemateks kruntideks ning määratakse ehitusõigus elamute püstitamiseks. Arvestades algatatava detailplaneeringu eesmärgiga, Tõlliste valla üldplaneeringuga, planeerimisseadusega ja looduskaitseseadusega1, sisaldab detailplaneering üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut Jaanikese oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkti 1 järgi saab kohalik omavalitsus taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist Keskkonnaametilt planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu alusel. Antud tegevusele vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 alusel automaatselt keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne. Sama seaduse § 33 lõige 2 punkti 1 alusel tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ning anda selle kohta eelhinnang võimalike keskkonnamõjude osas, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohast. Koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne üldjuhul kavandatava tegevuse elluviimisel olulist keskkonnamõju. Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonna taluvusvõimet planeeringualal. Planeeringualal on motospordiga tegeletud aastakümneid ning planeeringuala funktsiooni ei muudeta vaid luuakse juurde täiendavaid võimalusi vaba aja veetmiseks. Kavandatava tegevusega ei kaasne üldjuhul olulist keskkonnamõju, kuid suursündmuste toimumise ning krossi- ja enduroraja reaalse kasutamise ajal võib esineda mürast tingitud häiringuid, mistõttu on oluline planeeringulahenduse välja töötamisel arvestada võimaliku müratasemega ning näha ette lahendused võimalike häiringute ära hoidmiseks või leevendamiseks. Samuti tuleb planeeringulahenduse väljatöötamise käigus hinnata, kas Jaanikese oja vett on võimalik ning otstarbekas kasutada vajaduse korral krossiraja hooldamiseks, kunstlume tootmiseks ning hinnata missugused mõjud sellega kaasnevad. Kuna planeeritav piirkond on juba aktiivne ning funktsionaalne, siis ei mõjuta kavandatav tegevus piirkonna looduskeskkonna vastupanuvõimet oluliselt negatiivselt. Planeeringualal ei asu maavarasid, looduskaitsealuseid objekte ega Natura 2000 alasid, ega muid kaitsealasid. Seetõttu ei saa kavandatav tegevus neile ka negatiivset mõju avaldada. Kavandatava tegevusega ei kaasne kumulatiivset ega ka olulist piiriülest mõju. Samuti ei kaasne olulist mõju inimese tervisele või keskkonnale. Planeeritava tegevuse tulemusena mitmekesistatakse vaba aja veetmise võimalusi vallas ning luuakse eeldusi turismi arendamiseks piirkonnas. Vastavalt KeHJS § 33 lõike 6 alusel esitati keskkonnamõju hindamise vajalikkuse otsustamisel käesoleva otsuse eelnõu koos eelhinnanguga seisukoha saamiseks Keskkonnaametile ja Maanteeametile. Maanteeamet edastas 11. detsembril 2019 Valga Vallavalitsusele kirja nr 15- 5/19/57067-2, milles nõustub keskkonnamõju eelhinnangus tehtud järeldustega ning on nõus, et keskkonnamõjude strateegilist hindamist ei ole vaja algatada. Keskkonnaamet edastas 17. detsembril 2019 kirjaga nr 6-5/19/255-2 oma seisukoha, mille kohaselt on Keskkonnaamet nõus, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Detailplaneeringu algataja ja kehtestaja on Valga Vallavolikogu, koostamise korraldaja ja koostaja on Valga Vallavalitsus. Valga Vallavolikogu on seisukohal, et detailplaneeringu koostamine ja kehtestamine on võimalik, kui muudetakse Tõlliste valla üldplaneeringu vastavat osa ning lähtutakse Valga valla üldplaneeringu koostamiseks kokku lepitud ruumilise arengu eesmärkidest ja korralduse lisas toodud lähteseisukohtadest. Eesmärgipärase planeeringu kehtestamisega viiakse ellu Tõlliste valla üldplaneeringu põhieesmärki ja toetatakse Valga valla ruumilise terviklahenduse loomist. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 128 lõiked 1 ja 5, § 142 lõike 1, keskkonnamõju ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 ja § 34 lõike 2 alusel ning arvestades Tõlliste Vallavolikogu 16. juuni 2006. a määrusega nr 9 kehtestatud Tõlliste valla üldplaneeringuga, Valga Vallavolikogu otsustab: 1. Algatada Valga valla, Jaanikese küla, Jaanikese motokompleksi detailplaneering eesmärgiga luua Jaanikese motokompleksi kahele krundile ruumiline terviklahendus. 2. Kinnitada planeeringuala piir ja lähteseisukohad vastavalt lisale 1. 3. Valga Vallavalitsusel korraldada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu koostamine ja koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine. 4. Mitte algatada Valga valla, Jaanikese küla, Jaanikese motokompleksi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Külliki Siilak esimees Ärakirjad: Valga Vallavalitsus – [email protected] Valga Vallavalitsus Teie 21.02.2020 nr 9-1.3/756 [email protected] Meie 26.03.2020 nr 15-2/20/9811-2 Seisukohtade väljastamine Jaanikese motokompleksi detailplaneeringu koostamiseks Olete teavitanud Maanteeametit Valga vallas Jaanikese külas kinnistute (katastritunnused 82001:003:0212 ja 82001:003:0211) detailplaneeringu (edaspidi planeering) algatamisest ja KSH algatamata jätmisest Valga Vallavolikogu 31.01.2020 otsusega nr 144 ning küsite ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta. Maanteeamet andis seisukoha Jaanikese spordikompleksi KSH algatamata jätmise osas 11.12.2019 kirjaga nr 15-5/19/57067-2. Planeeringu koostamise eesmärk on luua Jaanikese motokompleksi kahele krundile ruumiline terviklahendus, mis võimaldab kompleksi võtta töösse multifunktsionaalse sportimis-, harrastussportimis- ja vabaajakeskusena, mille rõhuasetus on motokrossil. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 23120 Jaanikese tee km 0,46-1,0, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2019. a. andmetel on 273 a/ööp. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame järgnevalt Maanteeameti seisukohad planeeringu koostamiseks. 1. Planeeritav ala paikneb riigitee nr 23120 Jaanikese tee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd. 2. Kanda joonistele planeeritud objektide (sh hoonestusala, parkla) kaugused riigitee katte servast. 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. 4. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 5. Juurdepääsudena planeeringualale tuleb kasutada olemasolevaid ristumiskohti riigitee km 0,639 ja 0,657 ning kaaluda võimalust sulgeda riigitee km 0,491 ja 0,494 olevad mahasõidud, kuna seal ei ole tagatud nähtavuskaugused. Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt mitte planeerida. 6. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel. 7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 8. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostamise korraldajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 9. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Seejuures juhime tähelepanu, et tehnovõrke, sh kaitsevööndeid riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul, kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 10. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendused. Seejuures juhime tähelepanu, et sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele ning riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused. 11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust, sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Geodeetilisel alusplaanil tuleb näidata kinnistute piirid koos katastritunnustega. 12. Planeeringus sätestada ehitusjärjekorrad. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud teed/mahasõidud tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. 13. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus (PlanS § 131 lg 1). 14. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. 15. Juhime tähelepanu, et kõik planeeringuga kavandatu, sh liikluslahendused peavad jääma planeeringuala sisse. 16. Planeering kooskõlastada Maanteeametiga juhindudes PlanS § 124 lg 10 (planeeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus). Käesolevad seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Märgime, et oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten juhataja taristu teenuste osakond Lisad: DP algatamise ja KSH algatamata jätmise teade.asice Marje-Ly Rebas 58581095 [email protected] 3 (3)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →