Detailplaneeringu koostamise alused
Planeerimisseadus
Helmi Invest OÜ (registrikood 12185000) detailplaneeringu algatamise taotlus
13.09.2018
Anija Vallavlitsuse korraldus nr 2-3/601 30.10.2018 detailplaneeringu
algatamine
1.1. Lähtematerjalid ja detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud
Anija valla kehtiv üldplaneering (26.06.2008);
Anija valla vastuvõetud üldplaneering (oktoober 2019);
Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.
Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015.
Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.
Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 54 “ Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded”
Muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti Standardid (EVS
778:2001 „Ilupuude ja –põõsaste istikud“, EVS 843:2003 „Linnatänavad“, EVS 809-1:2002
Kuritegevuseennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“);
Elektri-, gaasi- ja kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus (RT I 1999, 8, 123);
Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi
tähistusele esitatavad nõuded 01.07.2015
Uuringud
Geodeetiline alusplaan, töö nr:19-011, aprill 2019; Tuvar Ehitus OÜ, reg nr
10350190, Koorti 2-84, Tallinn
2. Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringu eesmärk on tootmiskompleksi laienemiseks ehitusõiguse
suurendamine Tselluloosi tn 2 kinnistul ja Anija mnt 17 jagamine kuni kolmeks tootmis
või –ärimaa krundiks ning ehitusõiguse määramine.
Üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala tootmismaa juhtotstarbega detailp-
laneeringu kohustusega alale. Detailplaneering vastab üldplaneeringule.
2.1. Lähtesituatsioon
Anija valla Kehra linna Tselluloosi tn 2 (katastritunnusega 29001:001:0009) ja Anija
mnt 17(katastritunnusega 14001:001:1112) kinnistud asuvad Kehra linna põhja osas.
1
Piirkond on segafunktisooniga. Naabruses asuvad kortermajad, ühiskondlikud hooned,
põllu- ja metsamaad ning tootmismaad. Tegemist on metalli töötlemise ettevõttega, kes
vajab tootmistegevuse laiendamiseks suuremat ehitusõigust ja kaasaegselt planeeritud
tootmismaa krunte. Tselluloosi tn 2 kinnistu on hoonestatud olemasolevate tootmis-
hoonetega. Planeeringus käsitleme eelkõige tootmisega kaasnevat keskkonnamõju. La-
hendamist vajab lähiala kergliiklustee arvestades
ühendust Kehra küla perspektiivse kergliiklusteega. Planeeringuala suurus ca 9 ha.
Planeeringuala piirinaabrid:
Külgnemine Aadress Katastritunnus
Idast 11129 Kehra tee 14001:001:0208
Lõunast Anija mnt 15 29001:001:0030
Tisleri 11 14001:001:1143
Tisleri 12 29001:001:0007
Tisleri 7 29001:001:0240
Reformimata riigimaa
Tselluloosi tn 2a 14001:001:1195
Läänest Reformimata riigimaa
Põhjast Mihkli 14001:001:0201
Matsi 14001:001:0002
-
Planeeringuala on osaliselt kaetud elektri-, veevarustus- ja kanalisatsiooni võrkudega.
2.2. Linnaruumi analüüs
Anija valla Kehra linna Tselluloosi tn 2 (katastritunnusega 29001:001:0009) ja Anija
mnt 17 (katastritunnusega 14001:001:1112) kinnistud asuvad Kehra linna põhja osas.
Naabruses asuvad kortermajad, ühiskondlikud hooned, põllu- ja metsamaad ning toot-
mismaad.
Planeeritava maa-ala kontaktvööndi maakasutus on polüfunktsionaalne, piirkonnas
paiknevad elamumaa maakasutusega krundid kus valdavalt 1-2 korruselised elamud
ning tootmismaa maakasutusega krundid. Planeeritavale alale on olemasolev
juurdepääs Tselluloosi tänavalt. Krundid on üldjuhul piiratud puitpiiretega, tootmisalad
metallpiiretega. Piirkonnas on palju rohelust. Ümbritsevat hoonestust analüüsides
selgus, et lähipiirkonna hoonestustihedus jääb piirkonnas 0,13 kuni 0,24 vahele.
2
2.3 Maaomand planeeritaval alal
Anija vald, Kehra linn Tselluloosi tn 2 (katastritunnusega 29001:001:0009) ja Anija mnt
17 (katastritunnusega 14001:001:1112) omanik on Helmi Invest OÜ (registrikood
12185000).
2.4 Vastavus Anija valla üldplaneeringule.
Vastavalt Anija valla üldplaneeringule on piirkonna maa juhtfunktsiooniks tootmismaa.
Detailplaneering vastab üldplaneeringule.
2.5 Kitsendused planeeringualal
Kehra tee (nr 11129) kaitsevöönd; Ehitusseadustik EhS § 71 kohane teekaitsevöönd on
10m.
Telia As, sidekaabli kaitsevöönd 1m mõlemale poole kaablit;
Tundmatu elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) kaitsevööndiga 10 m mõlemile poole
liini telge.
Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad
liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus
torustiku telgjoonest mõlemale poole on: torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm
ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m;
3. Planeerimislahendus ja hoonestustingimused
Tänane sihtotstarve Anija valla üldplaneeringu järgi on tootmismaa juhtotstarbega
detailplaneeringu kohustusega alale. Detailplaneering vastab üldplaneeringule.
Maaüksuse sihtotstarve katastris on maatulundusmaa. Alale planeerime ühe äri- ja
tootmismaa krudi ÄV 100% millele planeerime ühekorruselised tootmishooned
metallitööstuse tarbeks.
Tootmistegevusega ei tohi kaasneda olulisi häiringuid (müra, õhusaaste, sh ebameeldiv
lõhn, oluline liikluskoormuse tõus) tundlikele aladele (elamud, puhkealad, ühiskondlikud
alad jms);
Samuti näeme detailplaneeringuga ette maaala võimaliku kergliiklustee tarbeks mõle-
mal pool Anija mnt.
3.1. Hoonestustingimused
Krundid on planeeritud ühendada ja positsioon 1 on planeeritud viilkatusega
ühekorruselised tootmishooned kõrgusega kuni 12,5m, suurima lubatud ehitisesaluse
3
pinnaga 70000 m2 (70%) , parkla , katusega jalgrattaparkla ja kontorihoone.
Tootmishoone tulepüsivusklass on minimaalselt TP –3 .
Fassaadikatteks profileeritud metall fassaadikattesüsteem. Katusekalded 0-45¤
Hoonete fassaadide värvilahendused jäävad valdavalt heledatesse toonidesse. Täpsed
värvilahendid antakse koos arhitektuurse projektiga.
Hoonetevaheline vähim kaugus peab vastama tuleohutusnõuetele. Hoone paigutuse,
mahtude ja ehitusmaterjalide valikul on lähtutuda selle sobivusega antud keskkonda.
Alal kasutada arhitektuurselt sobivat piiret maksimaalse kõrgusega 2,0 m. Piirete
lahendus ja materjalid täpsustatakse hoone projektis. Piirded paiknevad kinnistu uuel
piiril . Hoonestusviis-lahtine. Hoone eskiislahendus kooskõlastada Anija vallaga.
Positsioon nr 2 on planeeritud liiklusmaa kinnistu suurusega ca 3460m2 kuhu on
planeeritud kergliiklustee laiusega 2m.
Planeeritud krundi suurus ja sihtotstarve:
Pos. 1 104858 m2 ; ÄV100%
Korruseid 1 - 2
Kõrgus 12.5 m
Max ehitusalunepind 70000m2
Min TP-3
Parkimiskohti 200+30 jalgratastele
Pos. 2 3460 m2; L
3.2. Liikluskorraldus ja parkimine
Planeeritav ala asub riigitee nr 11129 kaitsevööndis. Planeeritava alaga külgneva
riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on alla 2500 a/ööp, riigitee kiiruspiirang
selles lõigus on 50 km/h. Inimeste liikumissuund piirkonnas on enamjaolt keskuse poole
kus asuvad kauplused, kool, lasteaed ja staadion.
Planeeritud kinnistule pääseb läbi olemasoleva juurdepääsu Kehra tee nr 11129 ning
planeeringuga kavandatav teine juurdepääsutee Kehra tee nr 11129 orienteeruvate
asukohtadega km 0,85 ja km 2,0 . Ristumiskohtadele näha ette tolmuvaba katte rajamine.
Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul, kui
planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada
kinnisel meetodil sügavusele 1,0m 750 N tugevuses kaitsetorus.
Kinnistule on planeeritud 200+ 30 jalgrattakohta. (Normatiiv 50000/250=200,
EVS843:2016) parkimiskohta . Parkimine riigimaantee ääres on keelatud. Tselluloosi
tee 2 kinnistu juurde on näidatud võimalik teeületuskoht.
Plats on planeeritud rajada asfaltkattega vastavalt "Tee projekteerimise normid "
(Vastu võetud 05.08.2015 nr 106; Ehitusseadustik § 99 l 4) .
Ristmiku nähtavuskolmnurgas 10x120m ei tohi paikneda nähtavust piiravaid ehitisi, mille
kõrgus ei võimalda sõiduteel 1,1 m kõrguselt identifitseerida lõikuval teel lähenevat
sõidukit. , haljastuse kõrgus ei tohi ületada 0,4 m.
Külgnähtavus on 12m.
Planeeritud on Kehra tee äärde kergliiklustee või jalg- ja jalgrattatee, mille laius
täpsustatakse projekteerimise käigus. Anija mnt 17 poolne kergliiklustee eraldusriba
sõiduteest on planeeritud 10m. Anija mnt 16 poolne eraldusriba on laiusega 4 m.
4
Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Arendusega seotud liikluslahendused ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,
põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne
planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.. Juhime tähelepanu, et
teekaitsevööndisse kavandatud (10 m äärmise sõiduraja teljest) juurdepääsu korral
tuleb arendajal koostada teeprojekt. Nimetatud projekti võib koostada vaid
teehoiutööde pädevustunnistust omav projekteerija. Projekteerimise tehnilised nõuded
väljastab Maanteeameti vastava taotluse esitamisel. Kõik ristumised riigiteega
projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste ulatuses kinnisel meetodil ja
konkreetsele tehnovõrgule vastavas kaitsehülsis. Maanteeamet on planeeringu koostajat
teavitanud riigiteeliiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale
kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute
leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal.
Kõik arendusalaga seotud tehnilised projektid , mille koosseisus kavandatakse tegevusi
riigitee kaitsevööndis, tuleb kooskõlastada Maanteeametiga.
Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet.
4. Tervise- ja tulekaitsenõuded
Terviseameti nõuded detailplaneeringule:
Tehnoseadmed (kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt, et nendest
levivad müratasemed vastaksid planeeritava ala lähedusse jäävatel elamualadel KeM
määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud vastava mürakategooria tööstusmüra sihtväärtustele.
• Siseruumides peavad müratasemed vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemetele. Rakendada müravastaseid
meetmeid lähtudes EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.
• Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel
elamualadel ületada kella 21.00-07.00 vahel KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud
asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed
peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud
piirväärtustele.
• Tagada piisav insolatsioon vastavalt EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu-
ja bürooruumides“ või EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ ja EVS 938:2019
„Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ toodule.
• Amet juhib tähelepanu, et siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt
EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates
hoonetes“ toodule.
5
-Transpordist lähtuva müra puhul tuleb lähtuda sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a mää-
rusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (RTL 2002, 38, 511) kehtestatud välismü-
ra normtasemetest. Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 17 alusel.
[RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017]
Tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud maanteeliiklusest
põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leeven-
dusmeetmeid maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga
käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.Taotlus-
taseme arvsuurused uutel planeeritavatel aladel.
Liiklusmüra (auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus) ekvivalenttase LpA,eq,T,
dB Päeval/ Öösel
I kategooria 50 /40
II kategooria 55/ 45
III kategooria 60/ 50
IV kategooria 65/ 55
Võimalikud planeeringualal kasutatavad müratõkkemeetmed on rohke
kõrghaljastuse säilitamine elamute ja tootmishoonete vahel. Hoonete ehitamisel
lähtuda Eesti Standard EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
eest. Selleks tuleb projekteeritavate hoonete välispiirete konstruktsioonid
projekteerida tänavapoolsel küljel minimaalselt selliselt, et mitmest erineva
heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R´w+ Ctr
≥ 30-45 dB, olenevalt planeeritava hoone otstarbest ja paiknemisest kinnistul.
Kõik leevendusmeetmetega kulutused kannab arendaja. Vastavalt
Ehitusseadustiku § 71 on maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise
sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust
põhjendatud juhul vähendada.
Arvestada Eesti projekteerimisnormide EPN 12.3 “Radooniohutu hoone
projekteerimine”nõuetega.
Tulekaitse
Projekteeritavad hooned peavad vastama minimaalsele ettenähtud tulepüsivusklassile
TP 3 nii piirdekonstruktsioonide kui ka hoonetevaheliste kujade osas. Tagatud on
päästemeeskonna juurdepääs hoonetele.
Tootmis ja laohooned kuuluvad VI kasutusviisiga hoonete hulka.
Hoonete ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklassidega ja hoonetevaheliste kujadega
vastavalt Siseministri määrusele 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”.
Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass ja täpsemad tulekaitsenõuded määratakse
hoone ehitusprojekti koostamise käigus lähtudes kehtivatest normidest.
6
Detailplaneeringu lahenduses on kruntidele määratud võimalik hoonestussala
arvestades tulekaitsenorme. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks
piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.
Vajalik väline tulekustutusvesi 10 l/s saadakse olemasolevatest Anija mnt 16 ees; Tisleri
teel hüdrantidest ning planeeritavatest tuletõrjevee hüdrantidest kinnistul.
Hoone ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Päästeameti Põhja Päästekeskusega.
Krundi hoonestusalast väljajäävatele aladele ei ole lubatud püstitada hooneid ega
maapealseid rajatisi. Territooriumi sõidutee, juurdepääsud ehitistele ja ladustatud
materjalidele hoitakse vaba.
Hoonete tulepüsivusklass määratakse lähtuvalt hoone kasutusotstarbest vastavalt
normidele!
5. Jäätmekäitlus ja keskkonnakaitse abinõud
Olmejäätmete kogumine toimub omal krundil, mis peab olema kooskõlas
Jäätmeseadusega.
Prügiveoauto peab pääsema vähemalt kümne (10m) meetri kaugusele konteineritest.
Samuti juhime tähelepanu sellele, et kui arvestuste alusel tekib ehitamise käigus üle
10m3 jäätmeid, tuleb nende käitlemist käsitleda ehitusprojektis vastavalt
jäätmehoolduseeskirja § 38 lõikele 3.
Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele
1 punktile 3 on keskkonnamõju strateegilist hindamist vaja kohaldada juhul, kui ka-
vandatakse tegevusi, mis vastavad sama seaduse § 6 lõikes 1 nimetatule või tegevus on
eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga lähtudes seaduse § 6 lõigetes 2–4 sätestatust.
Arvestades olemasolevat olukorda ning teadaolevat informatsiooni, ei kavandata al-
gatatava detailplaneeringuga tegevusi, mis võiksid eeldatavalt kaasa tuua olulise kesk-
konnamõju ning KSH alqatamine ei ole eeldatavalt vaialik.
Tootmishallides valmistatakse keskmõõtmelisi teraskonstruktsioone, teostatakse teras-
lehtede gaasilõikust, painutust ja keevitustöid.
Käitises on kokku 2 välisõhu saasteallikat: värvimis-ja kuivatuskambri ventilatsiooni
väljalase ning katlamaja korsten.
Tuginedes Eesti Keskkonnauuringute OÜ tööle „Multimek Baltic OÜ lubatud heitkoguste
(LHK) projekt“, töö autor Kaisa Kesanurm , toon välja kokkuvõtte:
Välisõhu saastetaseme piirväärtuste alusel hinnatakse piirkonna välisõhu kvaliteedi
seisundit ning selles toimunud muutuste positiivseid või negatiivseid ilminguid lähtuvalt
keskkonnast ning inimeste tervisest. Vastavad piirväärtused on nimetatud
keskkonnaministri 27.12.2016. a määruses nr 75 “Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”.
Õhukvaliteedi piir-ja sihtväärtused, teavitamis-ja häiretasemed ning kriitilised tasemed
Tabel 1
7
Müra esineb tootmishoones sees, peamisteks allikateks on ventilaatorid ja
tootmisseadmed. Siseruumides on erinevatel töökohtadel töökeskkonna hindamise
raames teostatud 2015. aastal müra mõõtmised. Müra tase jääb seal vastavalt
mõõtetulemustele keskmiselt 70-92 dB vahele. Kehra linnas ei ole viimase viie aasta
(2013-2017) jooksul esitatud Terviseametile ühtegi kaebust, mis viitaks Multimek Baltic
OÜ saasteallikate tööst põhjustatud liigsele mürale.
Lõhnaallikaks on Multimek Baltic OÜ saasteallikas värvimis-ja kuivatuskambri ventila-
tsiooni väljalase , kust suunatakse välisõhku lenduvaid orgaanilisi ühendeid, sealhulgas
ka aromaatseid süsivesinikke nagu ksüleen.
Hajuvusarvutustest järeldub, et Multimek Baltic OÜ saasteallikate mõjul, kaasaarvatud
koosmõjus Horizon Tselluloosi ja Paber AS saasteallikatega, ei ületa saasteainete sisal-
dused maapinnalähedases õhukihis väljapool käitise tootmisala välisõhu kvaliteedi piir-
väärtuseid.
Vähemalt üks kord aastas tuleb mõõta õhukvaliteedi vastavust saasteaine kohta
kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtusele väljaspool käitise tootmisterritooriumi, kui
heiteallikast väljutatava saasteaine heide võib tõenäoliselt põhjustada piirkonnas või
linnastus õhukvaliteedi ülemise hindamispiiri ületamist. Ülemine hindamispiir on
kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 75 (lisa 3) vääveldioksiidi, lämmastik-
dioksiidi, plii, nikli ning süsinikoksiidi kohta, mida vastavalt hajuvusarvutustele ei ületa-
ta.
Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seaduse §101 lõikele 1 punktile 3 peab paikse
saasteallika valdaja eelnevalt teatama saasteloa või keskkonnakompleksloa andjale ja
kohaliku omavalitsuse organile kõigist kavandatavatest tootmistehnoloogia või
saasteallikate parameetrite muudatustest, mis võivad suurendada saasteaine heitkogust
üle saasteloaga lubatud piiri või halvendavad oluliselt selle hajumistingimusi välisõhus.
Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seaduse §101 lõikele 1 punktile 7 peab paikse
saasteallika valdaja teavitama õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andjat olulisest
keskkonnahäiringust, mis kaasneb käitaja tegevusega, olenemata sellest, kas õhus-
aasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatud nõuded on järgitud.
Lähtudes keskkonnaministri 27.12.2016. a määrusest nr 74 esitame järgmised soovi-
tused välisõhku paisatavate saasteainete kontsentratsioonide arvutuslikuks hindamiseks
või vajadusel otseste mõõtmiste teostamiseks:
1. korraline arvutuslik lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste hindamine
saasteallikatest kord kvartalis;
2. tehnoloogilise protsessi muutmisel;
3. uute seadmete kasutusele võtmisel;
4. uute toorainete kasutusele võtmisel;
5. ventilatsiooniseadmete parameetrite muutmisel;
6. uute puhastusseadmete kasutusele võtmisel.
.
8
Kuna ala piirneb lõunast müra ja saastetundliku alaga,siis planeerime puhvertsooni
koos kaitsehaljastusega ning pinnase koorimisel ülejäänud pinnast kasutada kaitse-
valli loomiseks , et tõkestada häiringute levimist.Soovitav on kasutada segapuistut.
Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on kehtestatud „Töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra
piirnormid ja müra mõõtmise kord“ § 3. Müra piirnormid ja meetmete
rakendusväärtused töökeskkonnas.
(1) Töötajale mõjuva müra päevane kokkupuutetase (8-tunnise tööpäeva korral) ei tohi
ületada 85 dB(A) ja müra tipphelirõhk (ka impulssheli korral) ei tohi ületada 137 dB(C).
(2) Kui töötaja müraga kokkupuute tase ületab 80 dB(A) või tipphelirõhk 135 dB(C)
(edaspidi meetmete rakendusväärtus), tuleb rakendada müra mõju vähendavaid
abinõusid.
(4) Ultraheli piirnorm sageduspiirkonnas 20–25 kHz on 105 dB ja sagedustel üle 25 kHz
on 115 dB.
(5) Kui mõnel tegevusalal päevane müraga kokkupuute tase erineb tööpäeviti oluliselt,
võib müraga kokkupuute piirnormide ja meetmete rakendusväärtuste kohaldamiseks
päevase müraga kokkupuute taseme asemel kasutada nädalast müraga kokkupuute
taset (LEX,nädal) järgmistel tingimustel:
1) nädalane müraga kokkupuute tase ei ületa 85 dB(A)
Tehnoseadmete müra normtasemed hoonetes
Elu ja magamisruumides , kui müra allikaks tootmis- ja teenindusruumid, tööstusette-
võtted LpA,eq,T (dB)
päeval 30
öösel 25
LA,max (dB)
öösel 40
Sadevete ärajuhtimine
Kehra linnas kasutatakse sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks kraave ja lahkvoolset
sademevee- ja drenaaživõrku. Suuremas osas nn Vana-Asulast on tänu sobivale reljeefile
sademe- ja pinnasevesi ärajuhitav tänavakraavide abil.
Kõvakattega pindadelt kogutav sademevesi tuleb suunata õli-bensiini-liivapüüduritesse
Õli-bensiini- ja liivapüüdurid ja annusmahutid võimaldavad pikendada sademevee
viibeaega ja saavutada nõuetele vastav puhastusaste ning sealt edasi kraavi mille
eelvooluks on Jägala jõgi. Vt. Skeem.
9
Tee all on truup läbi mille voolab vesi kraavi ja sealt jõkke. Vältida tuleb sademevete
ärajuhtimist riigitee äärsetesse kraavidesse.
Olemasolevad sadeveekaevud vajavad üle vaatamist ning vajadusel korrastamist, et
vastaksid tänapäevanõuetele. Detailplaneeringu realiseerimisega ei tohi halvendada
olemasolevat olukorda, sh sadeveed ei tohi valguda naaberkinnistutele.
Vertikaalplaneerimine
Detailplaneerimise projektiga käsitletud maa-ala on ühtlane . Tasandus ja
koorimistöödel väljatulev muld ja kivid võib kasutada haljasalade kujundamisel.
Vajadusel tuleb täitepinnas ära vedada.Kalded ja teed lahendatakse eraldi projektidega
.
6. Tehnovõrkude lahendused
6.1. Veevarustus ja kanalisatsioon
Planeeritav ala on osaliselt kaetud tehnotrassidega. Anija mnt 17 kinnistul tehnovõrgud
puuduvad.
Veevarustus, kanalisatsioonja sadeveed on lahendatud vastavalt OÜ Velko AV teh-
nilistele tingimustele.
6.1.1. Planeeritava ala veevärk ühendatakse ühisveevärgiga Tisleri tn lõpus (joonis Lisa
1 liitumispunktid ÜVK). Liitumispunkt kinnistu veevärgiga rajada kinnistu piirile.
6.1.2. Lubatud summaarne veevõtu kogus liitumispunktide kaudu väljastatakse
projekteerimise käigus. Vee rõhk liitumispunktis 3,5 – 4,0 bar.
6.1.3. Nõuded veemõõdusõlme kohta: Veemõõdukaev planeerida liitumispunkti,
veemõõdukaevu tehnilised tingimused väljastatakse projekteerimise käigus.
6.1.4. Tarbitud olme- ja tarbevesi peab olema veemõõdukaevus veekuluarvestiga
mõõdetud.
6.2. Kanalisatsioon
10
6.2.1. Planeeritava ala kanalisatsioon ühendatakse ühiskanalisatsiooniga Tisleri tn
lõpus (joonis Lisa 1 liitumispunktid ÜVK). Liitumispunkt kinnistu kanalisatsiooniga
rajada kinnistu piirile.
6.2.2. Lubatud summaarne ärajuhitava reovee kogus liitumispunktide kaudu
väljastatakse projekteerimise käigus.
6.2.3. Ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse veemõõdukaevus veekuluarvestiga
mõõdetud vee kogusega. Reovee mõõdusõlm puudub.
6.2.4. Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida olmereovett mille reostusnäitajad ei ületa
Anija Vallavolikogu määrusega 21.10.2010 nr 26 kehtestatut piirväärtusi.
6.3. Tuletõrjevesi:
6.3.1. Ühisveevärk rahuldab 3 tunni 10 l/s vee vajaduse. Kinnistule on planeeritud 2
hüdranti. Olemasolevad hüdrandid on Anija mnt ääres ning Tisleri teel ning
tuletõrjehüdrant Tselluloosi 2 kinnistul.
6.4. Elektrivarustus
Elektrivarustus lahendatakse detailplaneeringu mahus vastavalt tehnovõrkude valdaja
(Eesti Energia Elektrilevi OÜ) poolt väljastatud tehnilistele tingimustele.
Anija mnt. 17, Kehra linn, Anija vald kinnistu elektrivarustuse lahenduse aluseks on
Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju Regiooni tehnilised tingimused detailplaneeringuks
nr.328489, 03.07.19, kehtivusega kuni 03.07.21.
Juhendmaterjalid:
Anija mnt. 17 kinnistule on planeeritud viilhallid (3 suuremat ja 1 väiksem, kokku 4 tk).
Planeeritud on liitumine alajaama küljes olevas liitumiskilbis LK- (Üldarvesti + igale
hallile oma arvestikoht).
Kaablid on planeeritud kogu ulatuses kaitsetorudes, muidu 70 cm sügavusel aga tee all
1,0 m sügavusel tugevdatud kaitsetorus.
0,4 kV kaablitele on ettenähtud servituudid (Isiklik kasutusõigus) kõikidel kinnistutel,
mida kaablid läbivad. Servituudialad on laiusega 1,0 . m mõlemale poole äärmisest
elektrikaablist, seega kogulaiusega 2,0+ kaablite vahe 0,25m; seega 2,25 m.
Liitumiskilp on planeeritud alati vabalt teenindatav. Liitumiskilbi toide on planeeritud
0,4kv kaablite toitega planeeritud 10/0,4 kV alajaamast. 0,4kV kaabelliinid on
planeeritud sõidutee äärde. Planeeritud: 0,4kV toitekaabli trassid kaabliga 0,4kV Al
4G240mm².
10/0,4 kV alajaam on planeeritud kinnistu nurka, planeeritud sissesõidu tee äärde. Seal
on võimalik 24/7 tagatud juurdepääs.
Alajaama toide on ette nöhtud 20 kV kaabelliiniga Anija tee ääres olevast Vana asula ja
Lõnga keskpinge kaablist nr. 89038.. Keskpinge kaabelliinile on määratud servituudi ala,
(isiklik kasutusõigus) laiusega 1,0m mõlemale poole kaablit (2 kaablit), kokku 2,25 m.
11
6.5 Tänavavalgustus
Välisvalgustus lahendadatkse koos viilhallide ja nende platside ning teede projektiga.
Ala valgustuse planeerime hallide külge. Anija tee äärde planeeritud kergliiklustee jaoks
on ette nähtud välisvalgustus kaabelliiniga ja LED valgustiga metallpostidel.Täpsed va-
hed valgustitele valgustite võimsused arvutatakse põhiprojekti (PP) staadiumis.
6.6. Sidevarustus
Sideühendustele uut lahendit ei planeerita. Kasutatatakse olemasolevat sidevõrku
vajadusel lahendadakse krundisiseselt olemasoleva liitumise baasil. Võimalikele uutele
liinidele arvestada servituudialad laiusega 1,0 m mõlemale poole sidetrassi, seega
kogulaiusega 2,0 m. Sideliinide rajamiseks koostatakse projekt.
Elektri ja side seletuskirja koostas ;.Juhani Elektritööde OÜ, Juhan Oja, tel 5299723.
Kõikidele tehnotassideletkoostatakse projektid edasise projekteerimise käigus.
6.7. Küte
Planeeritava hoone küttelahendus selgub hoone projekteerimise käigus. Võimalus on
kasutada olemasolevat katlamaja või kasutada innovatiivseid energiasäästlike
küttelahendusi nagu näiteks maaküte kombineeritult päikkeseküttega või õhk vesi
soojuspump. Soovitatakse eelistada kombineeritud küttelahendusi, et vähendada
lisanduvat keskkonna saastekoormust. Samas on olemasoleval tootmishoonetel oma
katlamaja mis töötab puiduhakkel. Hinnata edasise projekteerimise käigus mis osutub
mõistlikumaks.
Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoone
projekteerimisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 11.12.2018 määrusest nr 63
„Energiatõhususe miinimumnõuded“.
7. Kaitsevööndid ja servituudi vajadus, kitsendused
Detailplaneeringu alale planeeritavate tehnorajatiste osas on kohustus seada isiklik
kasutusõigus tehnovõrkude omanike kasuks.
Elektritrassi kaitsevöönd
Mõlemale poole 0,4 kV ja 10 kV elektrikaablit on kaitsevöönd 1,0 m.
Mõlemale poole 0,4 kV elektriõhuliini on kaitsevöönd 2,0 m.
Seal võib töid teostada ainult AS Imatra Elekter loal.
Sidetrassi kaitsevöönd
Mõlemale poole sidetrassi on kaitsevöönd 1,0 m. Seal võib töid teostada Telia Eesti AS
loal.
Veetorustike kaitsevöönd
Mõlemale poole veetrassi on kaitsevöönd 3,0 m, seal võib töid teostada AS Viimsi Vesi loal.
Reovee kanalisatsiooni kaitsevöönd
12
Mõlemale poole kanalisatsioonitrassi on kaitsevöönd 3,0 m, seal võib töid teostada AS
Viimsi Vesi loal.
Riigimaantee kaitsevöönd
Riigimaanteede (11129 Kehra tee ) teekaitsevöönd on käsitletavas piirkonnas on vastavalt
EhS § 71 lõike 2 kohaselt 10m äärmise sõiduraja välimisest servast.
Tegevuseks teel ja tee kaitsevööndis tuleb taotleda teeomaniku nõusolek.
Nähtavuskolmnurk 10 x 120m, nähtavuskolmnurk kergliiklusteele 15x15m
Kinnistut läbivatele Tselluloosi 4 kanalisatsiooni ja sadeveetorustikule seada
reaalservituut 2m kummalegi poole Tselluloosi tn 4 kinnistu kasuks, kuna nad on praegu
Tselluloosi 2 kinnistu omandis. Kaitsevööndis töötamisel ja servituudi lepingu sõlmimisel
tuleb ühendust võtta Aleksandr Vronski +37255531420,
[email protected] ,
[email protected]
8. Turvalisus
Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Euroopa standard CEN/TR 14383-2:2007
Kuritegevuse riske vähendavad:
Piirkonna nähtavus ja valgustus,
Hea juurdepääs,
Heakorrastatud ala,
Juurdepääsuteede ja sissepääsuteede jälgimine ja valgustamine
Valvetehnika paigaldamine nii õuealal kui hoones.
Uste lukustamine. Välisustena kasutada soovitavalt turvauksi.
Tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid.
Naabrivalve või valveteenuse kasutamine.
9. Detailplaneeringu realiseerimise kava
Tagatakse detailplaneeringuga ettenähtud servituutide seadmine ja kandmine
kinnistusraamatusse
Planeeringu elluviimiseks vajalikud teed ja trassid ehitatakse välja arendaja
poolt.
Avalikuks kasutamiseks mõeldud jalg- ja jalgrattateede väljaehitamise kohustus
on kohalikul omavalitsusel kui ei lepita kokku teisiti.
Arendusega seotud liikluslahendused tuleb rajada enne hoonete ehitusloa
väljastamist.
Krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt ja omanik kohustub
ehitise(d) välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti(de) alusel.
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal
edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Väljastatakse kasutusload
13
10. Lisa
10.1 Õhukvaliteedi piir-ja sihtväärtused, teavitamis-ja häiretasemed ning krii-
tilised tasemed
14
.75
Olemasolev KP (keskpinge) kaabelliin Alevi Kehra
.81
5
45
4
6
.8
45
5
.8
45.66
45.31
NÄHTAVUSKOLMNURK 10 X 120M
45
45.30
.69
A
45.39
45
45.37
.55
45
45.22
45.71
45.67
X= 6579350 45.40 2 X= 6579350
.2
5
4
Y= 575650
Y= 575950
45.47
45.43
45.24
5
45.30
45.7
3
5
45.6
5
45.6
d 45.45
45.18
45.36
45.5
l
Võimaliktee ületuskoht põ
8
45.4
1
45.0
46.13
6
45.63
45.5
Nähtavuskolmnurk 15x15 m
8
45.5
8
45.75
45.6
45.58
45.17
A
45.64
1
45.5
7
46.48
9
45.1
45.5
46.02
46.50 45.77
5,00 45.80
9
45.4
0
ld
45.5
põ
av
kra
9
46.30
45.4
46.00
9
7
45.5
45.5
4
46.24
45.4
9
46.80
8
45.0
45.5
m
Anija mnt 18
r 10
29001:002:0009
di pii
46.45 46.39
vöön
e kaitse
nte
imaa
46.81 46.29 46.00
Riig
0
10,0
ld
põ
6
45.4
9
9
45.4
0
45.5
46.72
12,0
1
1000
9
45.4
1
9
45.5
45.1
a-a
46.38
45.5
45.43
000
4000 2
8000
A
0
1000
15002000
Anija mnt 16
46.71 29001:002:0060
46.05
Matsi 46.42
E 16
14001:001:0002
ld
põ 45.38
46.35
44
2
45.4
45.
8
46.50
7
.47
45.4
45.4
45.40
45.54
6
82
45.2
45.40
12m
45
46.42 45.73 44.98 45.40
45.55
44.
45.51
46.08
vus
45.48
nähta
5,0
A
0
Külg
45.97 45.8
46.19
45.37
46.49
45
Anija mnt 14
45.5
45.42
.88
47
45.
45.94
44
29001:002:0050
45.
44
44
.04
46.21
36
45.
45.
45.45
45.
45
45.61 45.53
46.05 45.44
25
kr
45.
1,00
46.08
av
1,00
kr
kra
Kill
45.93 45.06
46.24 45.60
46.23
ld
põ
46.13 45.71
45.97
45.57
46.04
1
5
45.5
3
45.4
5
45.5
44.98
6
45.4
45.4
46.03
H
E 12
46.22 46.20 46.10
46.24
45.39
P122
A
45.95
ld
põ 45.85
46.38
Anija mnt 12
9
46.51 45.85
29001:002:0040
11162
3
45.6
5
45.5
54
tee 45.5
52
46.17 45.90
45.
45.
45.03
46.19
46.14 45.69
46.72
ra
46.24
Keh
45.91
46.58 46.12 45.60
46.40
45.81
l d 45.70 5,00
põ
45.99 9,45
145.87
6
6
45.5
45.75
45.5
5
45.85
45.5
46.62
47.08
45.55
47.71
45.59 8
45.56 46.0
ÄH
kra
1
47.35
46.52
2k
45.88
av
45.56
45.81 45.77 45.86
47.39
45.86 45.59
45.61
6
5
45.85
45.4
45.5
46.72
6
45.63 45.52
45.4
45.97
6
d
l .89
45.06
põ
45.81
võimalik uus kinnistu piir
45.4
45
47.69
45.29
48.26 45.73 45.74
46.70
kr
45.97
45.56 s
46.40 as
rr
Anija mnt 17 te
A
5 .83 45.69
14001:001:1112 4
kraav
45.87 7
45.24
45.56 45.4 45.4
6
kr
45.20
48.08
45.35
p
45.42
vm 45.63
45.22 45.61 45.54
45.35
45.4
6
ld
põ 47.48 47.42 45.5
1
45.3 B
45.35
46.50 45.88
kr
8
45.43
4
45.62
45.6
45.16 45.62
E
47.08
2H
48.39 45.19 4 45.53
3
45.3
45.6
47.18 45.66
46.93 45.59
45.66 Anija mnt 15
1
45.5
8
29001:001:0030
46.3
H
B
48.08 45.53 Ø500
15
8
H
45.56 44.5
7
45.43
45.6
8
45.88 45.2
48.48 45.90 55 45.68
45.
45.4
45.49 44.76
45.94 45.68 0
46.00
2 kr 44.5
45.69 45.5 5 61
47.93 45.69 45.4 45. 45.57 45
48.19 45.46 .7
1
B
46.87
46.28 45.59 Ø700
8
48.62
46.3
44.79
45.5
45.4
48.12 58
45.
2
46.26
3
45.67
45.7
X= 6579150
kr
46.80 6
ld
45.66
45.3 av Ø300 M
6
põ 45.58 kra
45.7
44.32
B
62
44.
45.78
Y= 575350
53
45. .41
B
45.74
H
2
45
.47 .74 45.76
48.39 45 44
46
48.31
.5
46.05 45.65
1
.52 .66
46.19
47.73 46.88 46.25 44
46 .7
6 45 14001:002:0240
45.5
H
.42 45.56 11132 Soodla-Kehra tee
47.99 46 45.41 1
.43 v .68 46.0
46 aa 45
5
48.04 kr
45.
48.50 kill 64
Mihkli 48.31 44.
48.29
46.2
14001:001:0201 46.20 46.05
45.68
1,
48.03 46.39 .32 .67 .81 Anija mnt 13
00
E
46 45 .52 45
H
.58 44
46 45.84 4 29001:001:0070
45.5
1,
48.37
00
.54 .53 45.64
48.51 46.77 46 46 65
48.14 H 45.
.54 .4
46 az 44 .83
47.00 g ara .39 45
48.41 46.63 46 H
45.66
48.56
.6
45
46
3
48.32 .6 45.35
46
.62
H
46
.49 45.72
46
44
.63
46.78 62
48.66 45.
.5
46.92 57
46.
kill 4 .
5
7
66 .66
48.16 46.27 46.78
.6
8 Tisleri tn 12 45. 45
47
48.37 p
46 01 vm
48.40 48.57 29001:001:0007 46. .52
48.73 47.33 44 H
48.26
45.
47.90 .26 vm
p
2 45.86 .92 46
45
46
46
46
46.6
79
48.37 48.44 .6
.3
.6
1
46.72
45
9
.29 v
48.81 46 aa 46.01
.97
.59
kr 46.19 45
48.27 .72 Anija mnt 10
46.
48.40 H .71 45
45
46.59
46.98 az .76
68
48.68 ara 46 46.77
46.62
48.28 g
45.99 .62
46.95 44 vm
p
Paberi tänav
29001:002:0017
48.60 48.59
48.18
.78
29001:001:0019
48.73 45
48.70 48.73
48.85 46.34
4
8.3
48.41 48.43 46.89 47.14 Tisleri tn 11 .8
4 47.06 44
46
.7
0
48.60 14001:001:1143
46
.6
47 4 48.56
Anija mnt 11
3
.3
.7
47.82 .91
48 46
1
.7
7
kil 29001:001:0060
48 48.31 l p Paberi tn 7
6 48.67 47.74 46.7 vm
47
.9
46.
8 29001:001:0170
1 74
.6
48 48.35 47.01 46.69
0
.4
49 49.24 48.52
48.62
46.94
49.28 48.93
49.48 48.79 46.67
49.25
48.60
49.50
48.47 Tisleri tn 8
.6
5 49.03
47.11 29001:001:0250
49 7 48.58
48.54
.0
48 49.03 49.01
48.52
49.01
49.19 48.92 47.45
49.50
49.73 48.31
49.20 49.05 .81
48.63 46.75 46
7 49.65
.8 49.62 49.26 49.64 49.03 48.95 47.77
49 47.37
.33
.13
4
5
49.92 45
48.7
49.2
49
49.75
49.49
49.40 48.60
47.35 Olemasolev hüdrant
48.60
48.33 46.90 .01
47
49.17
48.66
49.84 49.24
74
46.
48.96
av
kra 46.96
87
49.47 46. 6
80
49 49.17 46.6
3
.27 .85
49.
48.7
48.6 46
0
6 1
47.20 45.4 46.4
49.6
49.40
2 47.38
49.56 .2 46.4
7 Tisleri tn 7
49 48.47 47.99 47.38 9 .56
49.88 49.7 48.72 .5 45 29001:001:0240
49.79 49. 46 0
52 5 46.9
46.4
.50
46.5
8
49.3
.3
8
45
48.63
49
3
49.4
5
.5
2
H
1400
49
Tisle
49.5 46.71
.41
.49
kil
1:00
ri tä
49.44
46
49.6 l.
.49
8 48.73 48.35 3
45
46.6
1:08
49.93
46
49.22
nav
0.14
2
49
48.58 48.11
49.6
50.03 49.4
.68
23
.8
3
h=5
49.80
1
50.09
7
49.
5
49
49.8 47
50.4
48.8
47.64
X= 6579050 X= 6579050
3
.58
49.6
49.66
kel
49.
.32
50.01
46
.49
.75
29
sok
9
49.83
.09
46.3
49.5
52
45
Y= 575750
Y= 575950
49
3
50.0
52
49.97 2 48.79 48.21
l.
49.99 49 kill
kil
.75
0.14
49.5 .
6 49.3
4
7
0
50.0
49.3
h=5
48.35 46.82
4
77
49
.7
.74 49.22 46.
2
62
49.
49.96
49
kel
49.8
ll.
50.09 48.79 47.69
49.4 49.
ki
49.82 49.97 A 6 38
sok
49.85
48.86
9
49.94 49.
49.7
bet. 57
49.94
77
0
49
49.84
49
.8
.
50 .43 .21
Tselluloosi tn 4
49
47.05
.81
46
49.95
29001:001:0011
50.03
45
H
03
49.84
21
49.84 49.76
7
49.
46.
49.8
6
05
49.8
bet.
50
50.
3 46.
30
49.38
49.99 .7 47.84
49
0.15
48.34
49.14
h=5
Tisleri tn 5
kel
49.77
49.76
49.98 29001:001:0220
1
A
49.1
sok
H
MK
47.23
1
49.3
49.91
A A
49.85
.30
4
49.9
=61
50.23 47.56
49.71
49.28
8
48.74
i h
50.10
49.7
50.05
kill.
49.87
har
.
49.6
bet
all)
47.36
use
.40
49.90
49.07
v
H
(viilh
3
aa
49.24
51.8
kat
47.73
=59
H
kr
MK
49.69
48.11
i h
.10
34
19
har
47
50.
68
50.
3
.0
49.
49.86
. 71
46
use
5,00
.
bet
46
TINGMÄRGID
kat
H
MK
.88
Katastripiir
49
.16
. 17
=59
47
Planeeritava ala piir
49.01
49.56
i h
49.27
49.66
Riigimaantee kaitsevööndi piir 30m
2
8
har
49.7
49.7
93
50.09 49.81
3
49.66
Külgnähtavus 12m
0.2
49.
48.72
use
1
49.80
H
0
MK
49.79
50.
48.09
Olemasolev KP liin
kat
49.75 47.62
8
49.7
2
Tselluloosi tn 2
Olemasolev MP liin
49.6
.
bet
49.66 H bet 29001:001:0009
.kiv
95
49.69
49.96 49.9 49.67 kat
use MK
i
Olemasolev sidekaabel
49.
har
8
sok i h
49.7
kel
h=5
0.57
=66
.22 Olemasolev kanalisatsioonitrass
49.8
Olemasolev veetrass
8
.10
2
49.7
49.6 bet
.85
.kiv
4
8
i
47
.kiv
i
49.7
.83
Olemasolev sadevee kanalisatsioon
3
45
bet
50.0
kill.
6.17
.kiv
.
bet
bet
49.63
46
49.43 i
49.69
Olemasolev drenaaž
h=5
A 49.7
6
49.72 49.18
A kat
6
49.8
Olemasolev aed
49.
use
ari
6
49.5
.
bet
har 49.04
6
i h 49.55
92
se h
=66
49.7
48.6
49.25
.22
Olemasolev haljastus
49.08
49.91
48
katu
H A
49.57 MK 49.4
7
bet .
Olemasolevad hooned
3
2
49.8
1
49.92
H
MK
01
49.7
49.9
.
Olemasolev tee
49.
bet
A
2
22
9.6
49.6 49.5 49.3
8
47.
h=4
.86
49.0
9
.95
Olemasolev alajaam
45
H
46
kel
49.1
3
49.53 A 49.5 MK
Olemasolev valgusti
sok
9
kat
48.67
Kinnistu piir
49.17
use 46.86
har
3
49.62 i h
=55
9
49.9
.37
49.8
A
H
49.43 49.6 48.93
49.55 kat
50.07
7 use
49.24
har 49.2
49.72 i h
=56 1 46.90
Likvideeritud hoone
0
v
aa
.55
8.2
49.44
kr
=5
49.46 terrass
i h
A
49.9
50.49 1
har
49.59
Likvideeritud haljastus
50. 9
50.09 A
06
49.81
7
49.87 49.0
.50
use
49.
9
06
A A
82
50.16
H
.16
51.37
50.
.42
47
11 49.2
49.
kat
51.11 5
14 129
46
50.9450.68
Planeeritud hoonestusala
47
49.83 49.47 bet
83
8
49.7 49. .
08
50.11
00 16
49.
07
3 49.6
49.9
88
1 : Ke
2
3
50.
.9
50.
bet 49.5
4
49.
0 0 hr 49.1
49
1
.ki 1 48.85
49.6
51.17 vi 49.6 5
1: a
50
50.82 3 49.57
0 2 te 51
.2 51
50.14 sokk
el h 49.18 Planeeritava krundi number
50
2
08 e .2 49. =50
15
51 50.25 73 49. .17 A
.18 79
9.98
49.
0
49.18 47.71
49.51
5,0
51
.28
50.07
h=4
.3
Planeeritud kergliiklustee
.12
ll .
50.03 49.7
OLEMASOLEV HÜDRANT
ivi
49.57
47
8
ki
51
1
=57
2 bet.k
.2
47.7
kel
0
51 51
5,0
.12
i h
.0
sok
4 H A
5
50 6 Planeeritud kinnistusisene tee
49.7
98
har
51 . 18 KE .0
49.63 49
50.0
.12
49.
51
.12 49.81
use
50 49.22
50.1 .08
Planeeritud hoone võimalik asukoht
kat
51 47.66
47.34
.2
6
50 2 49
49.9
.
8
84 51 .
a-a
2
50.1
0
50 . Ts 4
50.1
. 35 51 13 A A 48.23
.0 el 50 A
Planeeritud parkimisala (120/55 kotha)
47.74
5 49
lil .8
2
50.23
oo 49.
47.70
99 49.74 49.37 kr.
51
si .0
1 49.8
49.13
46.32
tn 50.27 8
Planeeritud jalgrataste parkimismaja
50 .
7
50
47.92
.
.3
95 .9
5
49
ki 2000 8000
5
ll . 49.89 2000 1000
Planeeritud haljasvöönd kõrg/ madalhaljstus
49.8
50 49.85 1500 10000 4000
50.25 49.47
47
. 49.63 48.92
09
i
51
.kiv
.7
.0 7
47.8
6
4
3
7
49.93
49
50.2
50.3
bet
49.22
50 A
Parkimine
.1
.9
5
50 9 50
.8
.9 9 Paberi tn 4
7
6 kil 49.62
50.0
ki
ll .
50.2
2 l. Võimalik pääs kinnistule
3
50.3
.9
29001:001:0140
3
8
49.63 Tehase tn 5 Võimalik pääs honesse
47
50.4
8
47.93
50.58
50.2
50
49.16
3
. 84 +0,5 50.07
likvideeritav KP õhuliin 29001:001:0008
46.45
49.1
50
.7
A 48.85 Planeeritud 10/0,4 kV alajaam + liitumiskilp LK
47.83
9 50.7 49.81 kr. 48.22
50 6 50.14
50.37
. 25 50.7
9
2
47.7
50
50 .8
.44
.9 ki
5 ll .
50 50.09 48.05
49
.9 49
4 .
.12
0
50 50. 8
9 48.12
49
.8
50 3
. 41 50 49.89 A
.9
2
50
.6
8 ki
50.17
P82 49.65
48.84
ll .
50.01
5
0
50 5 0.8
7,0
.9 0. 4 50
MP kaitsevöönd 2m 1 92
50
.6
8
.9
50.
5 50
50 .7
9
1
. 06 +0,5
48.62 48.08
50.05
49.12
50 A 49.73
50 .77
.9 50
Planeeritud aed
.51
50 2 .3
.9 50 9
49
4 .5
ki 2
ll .
50
.7
7
50
.6 Nähtavuskolmnurk
2
Võimaliktee ületuskoht 50 49.92
,00
.13 A
Kaitsevöönd
48.72
12
50 Servituudi vajadus
50 .5
.7 7
50 3
.7 50 Olemasolev hüdrant
6 .2 49.31
2
50
.2
9
Planeeritud hüdrant
50
. 20 50
.3
5
49.65
ki 48.34
50 ll .
. 27 50
.5 50
5 50 .31
.4
9 48.85
50
.5 A
6
49
.9 Rii
50 8 gim
ki .0 aa
ll . 1 nte
ek
50 ait
. se
11 vö
ön
di
pii
r1
0m
5
50 0.1
.3 3 49.2 Kü
50 1 lgn
äh
.3 tav
6 us
50 12
.18 m
Maa sihtotstarve
Hoonete Hooneid Max Maa sihtotstarve Parkimis-Suletud
,00
49
.4 Pos. Krundi plan. Korruselisus; ja osakaalu % Katuse
Aadress alune krundil korruse ja osakaalu % kohtade bruto Minimaalne Kitsendused
10
48.63
3
14001:001:1195 Suurus m2
49 ÄV nr.
pind m2
kõrgus m
arv (DP liikide kaupa)
(katastriüksuste
arv pind m2Tulepüsivus
kalle
49 .77 liikide kaupa)
.8
1
Tselluloosi tn 2a 12,5 m
49
.8 70000 m2 1 29001:001:0009 104858 70000 2 / 12,5 15 2 ÄV100% T100% 200 80000 TP-3 0-45 -
50
.2
1
49
50 .96
9
Ts 1- 2
.14 el
50
.2 lil 48.63
2 14001:001:1112 3460 - - - - LK100% L100% - TP-3 0-45
49
oo
si 104858m2 200 0
.3
0 tn
.
49
Planeeritud krundi suurus ja sihtotstarve:
.5
49 2
.5 48.57
8
49 ki
ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS
NÄHTAVUSKOLMNURK 10 X 120M 49 4
49 9.7
.7 ll .
.9
9 .9 9
50 5
.0
1
Pos. 1 104858 m2 ; ÄV100% Pos.
Nr.
Aadress
Krundi planeeritudKrundi planeeritudMoodustatakse kinnistustestLiidetavate-lahutataveteOsade senine
sihtotstarve suurus m2 (nr.)või riigi maale osede suurus m2 sihtotstarve
49
.0
3 A Korruseid 1 - 2 14001:001:1112 61164 M NOVASTUUDIO OÜ
ASUKOHT:
Kõrgus 12.5 m 29001:001:0009 47154 T
Tselluloosi tn 2 (29001:001:0009) ja Anija mnt 17 Reg. nr 14209790 Lits. nr EEP003802
1 Tselluloosi tn 2 TH 104858
ki
ll .
Max ehitusalunepind 70000m2 14001:001:1112 -3460 M (14001:001:1112), Kehra linn, Anija vald, Harju maakond Tel.: +37256915497, +3725060873
e-mail :
[email protected]
49
49
.6
7 49
49 .33
.3
7
Min TP-3 14001:001:1112 61164 M TELLIJA: Helmi Invest OÜ (registrikood 12185000) TÖÖ NR.: T8882018
PROJEKT NIMI:
X= 6578800
48
.5
1 X= 6578800 Parkimiskohti 200 + 30 jalgratastele 2 Anija mnt 17 L 3460
M AMET NIMI ALLKIRI K/P/A Tselluloosi tn 2 ja
.7 14001:001:1112 -57704 STAADIUM leht lehti
Pos. 2 3460 m2; L
7 49
49 .53
Anija mnt 17
Y= 575350
Y= 575700
.6
49 6 PR.JUHT S.Kõiv
maaüksuste ja lähiala
.7
4 EP 4
ARHITEKT I.Naimark
detailplaneering MÕÕT: Formaat:
1:500 А 2L
JOONIS: Hoonestusala ja ehitusõigus
DATE: 12.03.2020
Keskpinge kaabelliinid sisselõikena
.75
Olemasolev KP (keskpinge) kaabelliin Alevi Kehra olemasolevatesse kaablitesse
.81
45
45
6
.8
45
5
.8
45.66
Planeeritud10/0,4kV alajaam; 45.31
NÄHTAVUSKOLMNURK 10 X 120M
45
45.30
IKÕ (isikliku kasutusõiguse =servituudi)
ala alajaamale
.69
A
45.39
45
45.37
.55
45
LK Liitumiskilp 45.22 IKÕ (isikliku kasutusõiguse =servituudi)
45.71
DP hoonetele 45.67
ala keskpinge kaabelliinidele
X= 6579350 45.40 2 X= 6579350
.2
5
4
Y= 575650
Y= 575950
45.47
45.43
45.24
5
45.30
45.7
3
5
45.6
IKÕ (isikliku kasutusõiguse =servituudi)
5
45.6
d 45.45
45.18
45.36
45.5
l
Võimaliktee ületuskoht põ LK-VV Liitumiskilp välisvalgustusele
8
ala tarbija 0,4kV kaabelliinidele
45.4
1
45.0
46.13
6
45.63
2,00
45.5
Nähtavuskolmnurk 15x15 m
8
45.5
1,0
2,00
8
0
2,00
45.75
45.6
1,0