dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Harjumaa Anija vald Kehra linnTselluloosi tn 2 ja Anija mnt 17 detailplaneeringu kooskõlastamine

Maanteeamet · 27. märts 2020
Viit
15-2/20/14323-2
Registreeritud
27. märts 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Anija Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Krista Einama (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22014323-2 27.03.2020 Väljaminev kiri.bdoc5007 KB

Sisu (failidest)

Detailplaneeringu koostamise alused  Planeerimisseadus  Helmi Invest OÜ (registrikood 12185000) detailplaneeringu algatamise taotlus 13.09.2018  Anija Vallavlitsuse korraldus nr 2-3/601 30.10.2018 detailplaneeringu algatamine 1.1. Lähtematerjalid ja detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud  Anija valla kehtiv üldplaneering (26.06.2008);  Anija valla vastuvõetud üldplaneering (oktoober 2019);  Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.  Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015.  Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.  Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 54 “ Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”  Muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti Standardid (EVS 778:2001 „Ilupuude ja –põõsaste istikud“, EVS 843:2003 „Linnatänavad“, EVS 809-1:2002 Kuritegevuseennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“);  Elektri-, gaasi- ja kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus (RT I 1999, 8, 123); Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded 01.07.2015 Uuringud  Geodeetiline alusplaan, töö nr:19-011, aprill 2019; Tuvar Ehitus OÜ, reg nr 10350190, Koorti 2-84, Tallinn 2. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu eesmärk on tootmiskompleksi laienemiseks ehitusõiguse suurendamine Tselluloosi tn 2 kinnistul ja Anija mnt 17 jagamine kuni kolmeks tootmis või –ärimaa krundiks ning ehitusõiguse määramine. Üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala tootmismaa juhtotstarbega detailp- laneeringu kohustusega alale. Detailplaneering vastab üldplaneeringule. 2.1. Lähtesituatsioon Anija valla Kehra linna Tselluloosi tn 2 (katastritunnusega 29001:001:0009) ja Anija mnt 17(katastritunnusega 14001:001:1112) kinnistud asuvad Kehra linna põhja osas. 1 Piirkond on segafunktisooniga. Naabruses asuvad kortermajad, ühiskondlikud hooned, põllu- ja metsamaad ning tootmismaad. Tegemist on metalli töötlemise ettevõttega, kes vajab tootmistegevuse laiendamiseks suuremat ehitusõigust ja kaasaegselt planeeritud tootmismaa krunte. Tselluloosi tn 2 kinnistu on hoonestatud olemasolevate tootmis- hoonetega. Planeeringus käsitleme eelkõige tootmisega kaasnevat keskkonnamõju. La- hendamist vajab lähiala kergliiklustee arvestades ühendust Kehra küla perspektiivse kergliiklusteega. Planeeringuala suurus ca 9 ha. Planeeringuala piirinaabrid: Külgnemine Aadress Katastritunnus Idast 11129 Kehra tee 14001:001:0208 Lõunast Anija mnt 15 29001:001:0030 Tisleri 11 14001:001:1143 Tisleri 12 29001:001:0007 Tisleri 7 29001:001:0240 Reformimata riigimaa Tselluloosi tn 2a 14001:001:1195 Läänest Reformimata riigimaa Põhjast Mihkli 14001:001:0201 Matsi 14001:001:0002 - Planeeringuala on osaliselt kaetud elektri-, veevarustus- ja kanalisatsiooni võrkudega. 2.2. Linnaruumi analüüs Anija valla Kehra linna Tselluloosi tn 2 (katastritunnusega 29001:001:0009) ja Anija mnt 17 (katastritunnusega 14001:001:1112) kinnistud asuvad Kehra linna põhja osas. Naabruses asuvad kortermajad, ühiskondlikud hooned, põllu- ja metsamaad ning toot- mismaad. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi maakasutus on polüfunktsionaalne, piirkonnas paiknevad elamumaa maakasutusega krundid kus valdavalt 1-2 korruselised elamud ning tootmismaa maakasutusega krundid. Planeeritavale alale on olemasolev juurdepääs Tselluloosi tänavalt. Krundid on üldjuhul piiratud puitpiiretega, tootmisalad metallpiiretega. Piirkonnas on palju rohelust. Ümbritsevat hoonestust analüüsides selgus, et lähipiirkonna hoonestustihedus jääb piirkonnas 0,13 kuni 0,24 vahele. 2 2.3 Maaomand planeeritaval alal Anija vald, Kehra linn Tselluloosi tn 2 (katastritunnusega 29001:001:0009) ja Anija mnt 17 (katastritunnusega 14001:001:1112) omanik on Helmi Invest OÜ (registrikood 12185000). 2.4 Vastavus Anija valla üldplaneeringule. Vastavalt Anija valla üldplaneeringule on piirkonna maa juhtfunktsiooniks tootmismaa. Detailplaneering vastab üldplaneeringule. 2.5 Kitsendused planeeringualal Kehra tee (nr 11129) kaitsevöönd; Ehitusseadustik EhS § 71 kohane teekaitsevöönd on 10m. Telia As, sidekaabli kaitsevöönd 1m mõlemale poole kaablit; Tundmatu elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) kaitsevööndiga 10 m mõlemile poole liini telge. Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m; 3. Planeerimislahendus ja hoonestustingimused Tänane sihtotstarve Anija valla üldplaneeringu järgi on tootmismaa juhtotstarbega detailplaneeringu kohustusega alale. Detailplaneering vastab üldplaneeringule. Maaüksuse sihtotstarve katastris on maatulundusmaa. Alale planeerime ühe äri- ja tootmismaa krudi ÄV 100% millele planeerime ühekorruselised tootmishooned metallitööstuse tarbeks. Tootmistegevusega ei tohi kaasneda olulisi häiringuid (müra, õhusaaste, sh ebameeldiv lõhn, oluline liikluskoormuse tõus) tundlikele aladele (elamud, puhkealad, ühiskondlikud alad jms); Samuti näeme detailplaneeringuga ette maaala võimaliku kergliiklustee tarbeks mõle- mal pool Anija mnt. 3.1. Hoonestustingimused Krundid on planeeritud ühendada ja positsioon 1 on planeeritud viilkatusega ühekorruselised tootmishooned kõrgusega kuni 12,5m, suurima lubatud ehitisesaluse 3 pinnaga 70000 m2 (70%) , parkla , katusega jalgrattaparkla ja kontorihoone. Tootmishoone tulepüsivusklass on minimaalselt TP –3 . Fassaadikatteks profileeritud metall fassaadikattesüsteem. Katusekalded 0-45¤ Hoonete fassaadide värvilahendused jäävad valdavalt heledatesse toonidesse. Täpsed värvilahendid antakse koos arhitektuurse projektiga. Hoonetevaheline vähim kaugus peab vastama tuleohutusnõuetele. Hoone paigutuse, mahtude ja ehitusmaterjalide valikul on lähtutuda selle sobivusega antud keskkonda. Alal kasutada arhitektuurselt sobivat piiret maksimaalse kõrgusega 2,0 m. Piirete lahendus ja materjalid täpsustatakse hoone projektis. Piirded paiknevad kinnistu uuel piiril . Hoonestusviis-lahtine. Hoone eskiislahendus kooskõlastada Anija vallaga. Positsioon nr 2 on planeeritud liiklusmaa kinnistu suurusega ca 3460m2 kuhu on planeeritud kergliiklustee laiusega 2m. Planeeritud krundi suurus ja sihtotstarve: Pos. 1 104858 m2 ; ÄV100% Korruseid 1 - 2 Kõrgus 12.5 m Max ehitusalunepind 70000m2 Min TP-3 Parkimiskohti 200+30 jalgratastele Pos. 2 3460 m2; L 3.2. Liikluskorraldus ja parkimine Planeeritav ala asub riigitee nr 11129 kaitsevööndis. Planeeritava alaga külgneva riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on alla 2500 a/ööp, riigitee kiiruspiirang selles lõigus on 50 km/h. Inimeste liikumissuund piirkonnas on enamjaolt keskuse poole kus asuvad kauplused, kool, lasteaed ja staadion. Planeeritud kinnistule pääseb läbi olemasoleva juurdepääsu Kehra tee nr 11129 ning planeeringuga kavandatav teine juurdepääsutee Kehra tee nr 11129 orienteeruvate asukohtadega km 0,85 ja km 2,0 . Ristumiskohtadele näha ette tolmuvaba katte rajamine. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul, kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil sügavusele 1,0m 750 N tugevuses kaitsetorus. Kinnistule on planeeritud 200+ 30 jalgrattakohta. (Normatiiv 50000/250=200, EVS843:2016) parkimiskohta . Parkimine riigimaantee ääres on keelatud. Tselluloosi tee 2 kinnistu juurde on näidatud võimalik teeületuskoht. Plats on planeeritud rajada asfaltkattega vastavalt "Tee projekteerimise normid " (Vastu võetud 05.08.2015 nr 106; Ehitusseadustik § 99 l 4) . Ristmiku nähtavuskolmnurgas 10x120m ei tohi paikneda nähtavust piiravaid ehitisi, mille kõrgus ei võimalda sõiduteel 1,1 m kõrguselt identifitseerida lõikuval teel lähenevat sõidukit. , haljastuse kõrgus ei tohi ületada 0,4 m. Külgnähtavus on 12m. Planeeritud on Kehra tee äärde kergliiklustee või jalg- ja jalgrattatee, mille laius täpsustatakse projekteerimise käigus. Anija mnt 17 poolne kergliiklustee eraldusriba sõiduteest on planeeritud 10m. Anija mnt 16 poolne eraldusriba on laiusega 4 m. 4 Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Arendusega seotud liikluslahendused ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.. Juhime tähelepanu, et teekaitsevööndisse kavandatud (10 m äärmise sõiduraja teljest) juurdepääsu korral tuleb arendajal koostada teeprojekt. Nimetatud projekti võib koostada vaid teehoiutööde pädevustunnistust omav projekteerija. Projekteerimise tehnilised nõuded väljastab Maanteeameti vastava taotluse esitamisel. Kõik ristumised riigiteega projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste ulatuses kinnisel meetodil ja konkreetsele tehnovõrgule vastavas kaitsehülsis. Maanteeamet on planeeringu koostajat teavitanud riigiteeliiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik arendusalaga seotud tehnilised projektid , mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb kooskõlastada Maanteeametiga. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. 4. Tervise- ja tulekaitsenõuded Terviseameti nõuded detailplaneeringule: Tehnoseadmed (kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt, et nendest levivad müratasemed vastaksid planeeritava ala lähedusse jäävatel elamualadel KeM määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud vastava mürakategooria tööstusmüra sihtväärtustele. • Siseruumides peavad müratasemed vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemetele. Rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“. • Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel elamualadel ületada kella 21.00-07.00 vahel KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele. • Tagada piisav insolatsioon vastavalt EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ või EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ ja EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ toodule. • Amet juhib tähelepanu, et siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. 5 -Transpordist lähtuva müra puhul tuleb lähtuda sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a mää- rusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (RTL 2002, 38, 511) kehtestatud välismü- ra normtasemetest. Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 17 alusel. [RT I, 08.02.2017, 1 - jõust. 11.02.2017] Tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leeven- dusmeetmeid maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.Taotlus- taseme arvsuurused uutel planeeritavatel aladel. Liiklusmüra (auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus) ekvivalenttase LpA,eq,T, dB Päeval/ Öösel I kategooria 50 /40 II kategooria 55/ 45 III kategooria 60/ 50 IV kategooria 65/ 55 Võimalikud planeeringualal kasutatavad müratõkkemeetmed on rohke kõrghaljastuse säilitamine elamute ja tootmishoonete vahel. Hoonete ehitamisel lähtuda Eesti Standard EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. Selleks tuleb projekteeritavate hoonete välispiirete konstruktsioonid projekteerida tänavapoolsel küljel minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R´w+ Ctr ≥ 30-45 dB, olenevalt planeeritava hoone otstarbest ja paiknemisest kinnistul. Kõik leevendusmeetmetega kulutused kannab arendaja. Vastavalt Ehitusseadustiku § 71 on maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Arvestada Eesti projekteerimisnormide EPN 12.3 “Radooniohutu hoone projekteerimine”nõuetega. Tulekaitse Projekteeritavad hooned peavad vastama minimaalsele ettenähtud tulepüsivusklassile TP 3 nii piirdekonstruktsioonide kui ka hoonetevaheliste kujade osas. Tagatud on päästemeeskonna juurdepääs hoonetele. Tootmis ja laohooned kuuluvad VI kasutusviisiga hoonete hulka. Hoonete ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklassidega ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt Siseministri määrusele 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass ja täpsemad tulekaitsenõuded määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus lähtudes kehtivatest normidest. 6 Detailplaneeringu lahenduses on kruntidele määratud võimalik hoonestussala arvestades tulekaitsenorme. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Vajalik väline tulekustutusvesi 10 l/s saadakse olemasolevatest Anija mnt 16 ees; Tisleri teel hüdrantidest ning planeeritavatest tuletõrjevee hüdrantidest kinnistul. Hoone ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Päästeameti Põhja Päästekeskusega. Krundi hoonestusalast väljajäävatele aladele ei ole lubatud püstitada hooneid ega maapealseid rajatisi. Territooriumi sõidutee, juurdepääsud ehitistele ja ladustatud materjalidele hoitakse vaba. Hoonete tulepüsivusklass määratakse lähtuvalt hoone kasutusotstarbest vastavalt normidele! 5. Jäätmekäitlus ja keskkonnakaitse abinõud Olmejäätmete kogumine toimub omal krundil, mis peab olema kooskõlas Jäätmeseadusega. Prügiveoauto peab pääsema vähemalt kümne (10m) meetri kaugusele konteineritest. Samuti juhime tähelepanu sellele, et kui arvestuste alusel tekib ehitamise käigus üle 10m3 jäätmeid, tuleb nende käitlemist käsitleda ehitusprojektis vastavalt jäätmehoolduseeskirja § 38 lõikele 3. Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 1 punktile 3 on keskkonnamõju strateegilist hindamist vaja kohaldada juhul, kui ka- vandatakse tegevusi, mis vastavad sama seaduse § 6 lõikes 1 nimetatule või tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga lähtudes seaduse § 6 lõigetes 2–4 sätestatust. Arvestades olemasolevat olukorda ning teadaolevat informatsiooni, ei kavandata al- gatatava detailplaneeringuga tegevusi, mis võiksid eeldatavalt kaasa tuua olulise kesk- konnamõju ning KSH alqatamine ei ole eeldatavalt vaialik. Tootmishallides valmistatakse keskmõõtmelisi teraskonstruktsioone, teostatakse teras- lehtede gaasilõikust, painutust ja keevitustöid. Käitises on kokku 2 välisõhu saasteallikat: värvimis-ja kuivatuskambri ventilatsiooni väljalase ning katlamaja korsten. Tuginedes Eesti Keskkonnauuringute OÜ tööle „Multimek Baltic OÜ lubatud heitkoguste (LHK) projekt“, töö autor Kaisa Kesanurm , toon välja kokkuvõtte: Välisõhu saastetaseme piirväärtuste alusel hinnatakse piirkonna välisõhu kvaliteedi seisundit ning selles toimunud muutuste positiivseid või negatiivseid ilminguid lähtuvalt keskkonnast ning inimeste tervisest. Vastavad piirväärtused on nimetatud keskkonnaministri 27.12.2016. a määruses nr 75 “Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”. Õhukvaliteedi piir-ja sihtväärtused, teavitamis-ja häiretasemed ning kriitilised tasemed Tabel 1 7 Müra esineb tootmishoones sees, peamisteks allikateks on ventilaatorid ja tootmisseadmed. Siseruumides on erinevatel töökohtadel töökeskkonna hindamise raames teostatud 2015. aastal müra mõõtmised. Müra tase jääb seal vastavalt mõõtetulemustele keskmiselt 70-92 dB vahele. Kehra linnas ei ole viimase viie aasta (2013-2017) jooksul esitatud Terviseametile ühtegi kaebust, mis viitaks Multimek Baltic OÜ saasteallikate tööst põhjustatud liigsele mürale. Lõhnaallikaks on Multimek Baltic OÜ saasteallikas värvimis-ja kuivatuskambri ventila- tsiooni väljalase , kust suunatakse välisõhku lenduvaid orgaanilisi ühendeid, sealhulgas ka aromaatseid süsivesinikke nagu ksüleen. Hajuvusarvutustest järeldub, et Multimek Baltic OÜ saasteallikate mõjul, kaasaarvatud koosmõjus Horizon Tselluloosi ja Paber AS saasteallikatega, ei ületa saasteainete sisal- dused maapinnalähedases õhukihis väljapool käitise tootmisala välisõhu kvaliteedi piir- väärtuseid. Vähemalt üks kord aastas tuleb mõõta õhukvaliteedi vastavust saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtusele väljaspool käitise tootmisterritooriumi, kui heiteallikast väljutatava saasteaine heide võib tõenäoliselt põhjustada piirkonnas või linnastus õhukvaliteedi ülemise hindamispiiri ületamist. Ülemine hindamispiir on kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 75 (lisa 3) vääveldioksiidi, lämmastik- dioksiidi, plii, nikli ning süsinikoksiidi kohta, mida vastavalt hajuvusarvutustele ei ületa- ta. Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seaduse §101 lõikele 1 punktile 3 peab paikse saasteallika valdaja eelnevalt teatama saasteloa või keskkonnakompleksloa andjale ja kohaliku omavalitsuse organile kõigist kavandatavatest tootmistehnoloogia või saasteallikate parameetrite muudatustest, mis võivad suurendada saasteaine heitkogust üle saasteloaga lubatud piiri või halvendavad oluliselt selle hajumistingimusi välisõhus. Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seaduse §101 lõikele 1 punktile 7 peab paikse saasteallika valdaja teavitama õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andjat olulisest keskkonnahäiringust, mis kaasneb käitaja tegevusega, olenemata sellest, kas õhus- aasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatud nõuded on järgitud. Lähtudes keskkonnaministri 27.12.2016. a määrusest nr 74 esitame järgmised soovi- tused välisõhku paisatavate saasteainete kontsentratsioonide arvutuslikuks hindamiseks või vajadusel otseste mõõtmiste teostamiseks: 1. korraline arvutuslik lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste hindamine saasteallikatest kord kvartalis; 2. tehnoloogilise protsessi muutmisel; 3. uute seadmete kasutusele võtmisel; 4. uute toorainete kasutusele võtmisel; 5. ventilatsiooniseadmete parameetrite muutmisel; 6. uute puhastusseadmete kasutusele võtmisel. . 8 Kuna ala piirneb lõunast müra ja saastetundliku alaga,siis planeerime puhvertsooni koos kaitsehaljastusega ning pinnase koorimisel ülejäänud pinnast kasutada kaitse- valli loomiseks , et tõkestada häiringute levimist.Soovitav on kasutada segapuistut. Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on kehtestatud „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ § 3. Müra piirnormid ja meetmete rakendusväärtused töökeskkonnas. (1) Töötajale mõjuva müra päevane kokkupuutetase (8-tunnise tööpäeva korral) ei tohi ületada 85 dB(A) ja müra tipphelirõhk (ka impulssheli korral) ei tohi ületada 137 dB(C). (2) Kui töötaja müraga kokkupuute tase ületab 80 dB(A) või tipphelirõhk 135 dB(C) (edaspidi meetmete rakendusväärtus), tuleb rakendada müra mõju vähendavaid abinõusid. (4) Ultraheli piirnorm sageduspiirkonnas 20–25 kHz on 105 dB ja sagedustel üle 25 kHz on 115 dB. (5) Kui mõnel tegevusalal päevane müraga kokkupuute tase erineb tööpäeviti oluliselt, võib müraga kokkupuute piirnormide ja meetmete rakendusväärtuste kohaldamiseks päevase müraga kokkupuute taseme asemel kasutada nädalast müraga kokkupuute taset (LEX,nädal) järgmistel tingimustel: 1) nädalane müraga kokkupuute tase ei ületa 85 dB(A) Tehnoseadmete müra normtasemed hoonetes Elu ja magamisruumides , kui müra allikaks tootmis- ja teenindusruumid, tööstusette- võtted LpA,eq,T (dB) päeval 30 öösel 25 LA,max (dB) öösel 40 Sadevete ärajuhtimine Kehra linnas kasutatakse sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks kraave ja lahkvoolset sademevee- ja drenaaživõrku. Suuremas osas nn Vana-Asulast on tänu sobivale reljeefile sademe- ja pinnasevesi ärajuhitav tänavakraavide abil. Kõvakattega pindadelt kogutav sademevesi tuleb suunata õli-bensiini-liivapüüduritesse Õli-bensiini- ja liivapüüdurid ja annusmahutid võimaldavad pikendada sademevee viibeaega ja saavutada nõuetele vastav puhastusaste ning sealt edasi kraavi mille eelvooluks on Jägala jõgi. Vt. Skeem. 9 Tee all on truup läbi mille voolab vesi kraavi ja sealt jõkke. Vältida tuleb sademevete ärajuhtimist riigitee äärsetesse kraavidesse. Olemasolevad sadeveekaevud vajavad üle vaatamist ning vajadusel korrastamist, et vastaksid tänapäevanõuetele. Detailplaneeringu realiseerimisega ei tohi halvendada olemasolevat olukorda, sh sadeveed ei tohi valguda naaberkinnistutele. Vertikaalplaneerimine Detailplaneerimise projektiga käsitletud maa-ala on ühtlane . Tasandus ja koorimistöödel väljatulev muld ja kivid võib kasutada haljasalade kujundamisel. Vajadusel tuleb täitepinnas ära vedada.Kalded ja teed lahendatakse eraldi projektidega . 6. Tehnovõrkude lahendused 6.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Planeeritav ala on osaliselt kaetud tehnotrassidega. Anija mnt 17 kinnistul tehnovõrgud puuduvad. Veevarustus, kanalisatsioonja sadeveed on lahendatud vastavalt OÜ Velko AV teh- nilistele tingimustele. 6.1.1. Planeeritava ala veevärk ühendatakse ühisveevärgiga Tisleri tn lõpus (joonis Lisa 1 liitumispunktid ÜVK). Liitumispunkt kinnistu veevärgiga rajada kinnistu piirile. 6.1.2. Lubatud summaarne veevõtu kogus liitumispunktide kaudu väljastatakse projekteerimise käigus. Vee rõhk liitumispunktis 3,5 – 4,0 bar. 6.1.3. Nõuded veemõõdusõlme kohta: Veemõõdukaev planeerida liitumispunkti, veemõõdukaevu tehnilised tingimused väljastatakse projekteerimise käigus. 6.1.4. Tarbitud olme- ja tarbevesi peab olema veemõõdukaevus veekuluarvestiga mõõdetud. 6.2. Kanalisatsioon 10 6.2.1. Planeeritava ala kanalisatsioon ühendatakse ühiskanalisatsiooniga Tisleri tn lõpus (joonis Lisa 1 liitumispunktid ÜVK). Liitumispunkt kinnistu kanalisatsiooniga rajada kinnistu piirile. 6.2.2. Lubatud summaarne ärajuhitava reovee kogus liitumispunktide kaudu väljastatakse projekteerimise käigus. 6.2.3. Ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse veemõõdukaevus veekuluarvestiga mõõdetud vee kogusega. Reovee mõõdusõlm puudub. 6.2.4. Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida olmereovett mille reostusnäitajad ei ületa Anija Vallavolikogu määrusega 21.10.2010 nr 26 kehtestatut piirväärtusi. 6.3. Tuletõrjevesi: 6.3.1. Ühisveevärk rahuldab 3 tunni 10 l/s vee vajaduse. Kinnistule on planeeritud 2 hüdranti. Olemasolevad hüdrandid on Anija mnt ääres ning Tisleri teel ning tuletõrjehüdrant Tselluloosi 2 kinnistul. 6.4. Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse detailplaneeringu mahus vastavalt tehnovõrkude valdaja (Eesti Energia Elektrilevi OÜ) poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Anija mnt. 17, Kehra linn, Anija vald kinnistu elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju Regiooni tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr.328489, 03.07.19, kehtivusega kuni 03.07.21. Juhendmaterjalid: Anija mnt. 17 kinnistule on planeeritud viilhallid (3 suuremat ja 1 väiksem, kokku 4 tk). Planeeritud on liitumine alajaama küljes olevas liitumiskilbis LK- (Üldarvesti + igale hallile oma arvestikoht). Kaablid on planeeritud kogu ulatuses kaitsetorudes, muidu 70 cm sügavusel aga tee all 1,0 m sügavusel tugevdatud kaitsetorus. 0,4 kV kaablitele on ettenähtud servituudid (Isiklik kasutusõigus) kõikidel kinnistutel, mida kaablid läbivad. Servituudialad on laiusega 1,0 . m mõlemale poole äärmisest elektrikaablist, seega kogulaiusega 2,0+ kaablite vahe 0,25m; seega 2,25 m. Liitumiskilp on planeeritud alati vabalt teenindatav. Liitumiskilbi toide on planeeritud 0,4kv kaablite toitega planeeritud 10/0,4 kV alajaamast. 0,4kV kaabelliinid on planeeritud sõidutee äärde. Planeeritud: 0,4kV toitekaabli trassid kaabliga 0,4kV Al 4G240mm². 10/0,4 kV alajaam on planeeritud kinnistu nurka, planeeritud sissesõidu tee äärde. Seal on võimalik 24/7 tagatud juurdepääs. Alajaama toide on ette nöhtud 20 kV kaabelliiniga Anija tee ääres olevast Vana asula ja Lõnga keskpinge kaablist nr. 89038.. Keskpinge kaabelliinile on määratud servituudi ala, (isiklik kasutusõigus) laiusega 1,0m mõlemale poole kaablit (2 kaablit), kokku 2,25 m. 11 6.5 Tänavavalgustus Välisvalgustus lahendadatkse koos viilhallide ja nende platside ning teede projektiga. Ala valgustuse planeerime hallide külge. Anija tee äärde planeeritud kergliiklustee jaoks on ette nähtud välisvalgustus kaabelliiniga ja LED valgustiga metallpostidel.Täpsed va- hed valgustitele valgustite võimsused arvutatakse põhiprojekti (PP) staadiumis. 6.6. Sidevarustus Sideühendustele uut lahendit ei planeerita. Kasutatatakse olemasolevat sidevõrku vajadusel lahendadakse krundisiseselt olemasoleva liitumise baasil. Võimalikele uutele liinidele arvestada servituudialad laiusega 1,0 m mõlemale poole sidetrassi, seega kogulaiusega 2,0 m. Sideliinide rajamiseks koostatakse projekt. Elektri ja side seletuskirja koostas ;.Juhani Elektritööde OÜ, Juhan Oja, tel 5299723. Kõikidele tehnotassideletkoostatakse projektid edasise projekteerimise käigus. 6.7. Küte Planeeritava hoone küttelahendus selgub hoone projekteerimise käigus. Võimalus on kasutada olemasolevat katlamaja või kasutada innovatiivseid energiasäästlike küttelahendusi nagu näiteks maaküte kombineeritult päikkeseküttega või õhk vesi soojuspump. Soovitatakse eelistada kombineeritud küttelahendusi, et vähendada lisanduvat keskkonna saastekoormust. Samas on olemasoleval tootmishoonetel oma katlamaja mis töötab puiduhakkel. Hinnata edasise projekteerimise käigus mis osutub mõistlikumaks. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoone projekteerimisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 11.12.2018 määrusest nr 63 „Energiatõhususe miinimumnõuded“. 7. Kaitsevööndid ja servituudi vajadus, kitsendused Detailplaneeringu alale planeeritavate tehnorajatiste osas on kohustus seada isiklik kasutusõigus tehnovõrkude omanike kasuks. Elektritrassi kaitsevöönd Mõlemale poole 0,4 kV ja 10 kV elektrikaablit on kaitsevöönd 1,0 m. Mõlemale poole 0,4 kV elektriõhuliini on kaitsevöönd 2,0 m. Seal võib töid teostada ainult AS Imatra Elekter loal. Sidetrassi kaitsevöönd Mõlemale poole sidetrassi on kaitsevöönd 1,0 m. Seal võib töid teostada Telia Eesti AS loal. Veetorustike kaitsevöönd Mõlemale poole veetrassi on kaitsevöönd 3,0 m, seal võib töid teostada AS Viimsi Vesi loal. Reovee kanalisatsiooni kaitsevöönd 12 Mõlemale poole kanalisatsioonitrassi on kaitsevöönd 3,0 m, seal võib töid teostada AS Viimsi Vesi loal. Riigimaantee kaitsevöönd Riigimaanteede (11129 Kehra tee ) teekaitsevöönd on käsitletavas piirkonnas on vastavalt EhS § 71 lõike 2 kohaselt 10m äärmise sõiduraja välimisest servast. Tegevuseks teel ja tee kaitsevööndis tuleb taotleda teeomaniku nõusolek. Nähtavuskolmnurk 10 x 120m, nähtavuskolmnurk kergliiklusteele 15x15m Kinnistut läbivatele Tselluloosi 4 kanalisatsiooni ja sadeveetorustikule seada reaalservituut 2m kummalegi poole Tselluloosi tn 4 kinnistu kasuks, kuna nad on praegu Tselluloosi 2 kinnistu omandis. Kaitsevööndis töötamisel ja servituudi lepingu sõlmimisel tuleb ühendust võtta Aleksandr Vronski +37255531420, [email protected] , [email protected] 8. Turvalisus Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Euroopa standard CEN/TR 14383-2:2007 Kuritegevuse riske vähendavad: Piirkonna nähtavus ja valgustus, Hea juurdepääs, Heakorrastatud ala, Juurdepääsuteede ja sissepääsuteede jälgimine ja valgustamine Valvetehnika paigaldamine nii õuealal kui hoones. Uste lukustamine. Välisustena kasutada soovitavalt turvauksi. Tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid. Naabrivalve või valveteenuse kasutamine. 9. Detailplaneeringu realiseerimise kava  Tagatakse detailplaneeringuga ettenähtud servituutide seadmine ja kandmine kinnistusraamatusse  Planeeringu elluviimiseks vajalikud teed ja trassid ehitatakse välja arendaja poolt.  Avalikuks kasutamiseks mõeldud jalg- ja jalgrattateede väljaehitamise kohustus on kohalikul omavalitsusel kui ei lepita kokku teisiti.  Arendusega seotud liikluslahendused tuleb rajada enne hoonete ehitusloa väljastamist.  Krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt ja omanik kohustub ehitise(d) välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti(de) alusel.  Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.  Väljastatakse kasutusload 13 10. Lisa 10.1 Õhukvaliteedi piir-ja sihtväärtused, teavitamis-ja häiretasemed ning krii- tilised tasemed 14 .75 Olemasolev KP (keskpinge) kaabelliin Alevi Kehra .81 5 45 4 6 .8 45 5 .8 45.66 45.31 NÄHTAVUSKOLMNURK 10 X 120M 45 45.30 .69 A 45.39 45 45.37 .55 45 45.22 45.71 45.67 X= 6579350 45.40 2 X= 6579350 .2 5 4 Y= 575650 Y= 575950 45.47 45.43 45.24 5 45.30 45.7 3 5 45.6 5 45.6 d 45.45 45.18 45.36 45.5 l Võimaliktee ületuskoht põ 8 45.4 1 45.0 46.13 6 45.63 45.5 Nähtavuskolmnurk 15x15 m 8 45.5 8 45.75 45.6 45.58 45.17 A 45.64 1 45.5 7 46.48 9 45.1 45.5 46.02 46.50 45.77 5,00 45.80 9 45.4 0 ld 45.5 põ av kra 9 46.30 45.4 46.00 9 7 45.5 45.5 4 46.24 45.4 9 46.80 8 45.0 45.5 m Anija mnt 18 r 10 29001:002:0009 di pii 46.45 46.39 vöön e kaitse nte imaa 46.81 46.29 46.00 Riig 0 10,0 ld põ 6 45.4 9 9 45.4 0 45.5 46.72 12,0 1 1000 9 45.4 1 9 45.5 45.1 a-a 46.38 45.5 45.43 000 4000 2 8000 A 0 1000 15002000 Anija mnt 16 46.71 29001:002:0060 46.05 Matsi 46.42 E 16 14001:001:0002 ld põ 45.38 46.35 44 2 45.4 45. 8 46.50 7 .47 45.4 45.4 45.40 45.54 6 82 45.2 45.40 12m 45 46.42 45.73 44.98 45.40 45.55 44. 45.51 46.08 vus 45.48 nähta 5,0 A 0 Külg 45.97 45.8 46.19 45.37 46.49 45 Anija mnt 14 45.5 45.42 .88 47 45. 45.94 44 29001:002:0050 45. 44 44 .04 46.21 36 45. 45. 45.45 45. 45 45.61 45.53 46.05 45.44 25 kr 45. 1,00 46.08 av 1,00 kr kra Kill 45.93 45.06 46.24 45.60 46.23 ld põ 46.13 45.71 45.97 45.57 46.04 1 5 45.5 3 45.4 5 45.5 44.98 6 45.4 45.4 46.03 H E 12 46.22 46.20 46.10 46.24 45.39 P122 A 45.95 ld põ 45.85 46.38 Anija mnt 12 9 46.51 45.85 29001:002:0040 11162 3 45.6 5 45.5 54 tee 45.5 52 46.17 45.90 45. 45. 45.03 46.19 46.14 45.69 46.72 ra 46.24 Keh 45.91 46.58 46.12 45.60 46.40 45.81 l d 45.70 5,00 põ 45.99 9,45 145.87 6 6 45.5 45.75 45.5 5 45.85 45.5 46.62 47.08 45.55 47.71 45.59 8 45.56 46.0 ÄH kra 1 47.35 46.52 2k 45.88 av 45.56 45.81 45.77 45.86 47.39 45.86 45.59 45.61 6 5 45.85 45.4 45.5 46.72 6 45.63 45.52 45.4 45.97 6 d l .89 45.06 põ 45.81 võimalik uus kinnistu piir 45.4 45 47.69 45.29 48.26 45.73 45.74 46.70 kr 45.97 45.56 s 46.40 as rr Anija mnt 17 te A 5 .83 45.69 14001:001:1112 4 kraav 45.87 7 45.24 45.56 45.4 45.4 6 kr 45.20 48.08 45.35 p 45.42 vm 45.63 45.22 45.61 45.54 45.35 45.4 6 ld põ 47.48 47.42 45.5 1 45.3 B 45.35 46.50 45.88 kr 8 45.43 4 45.62 45.6 45.16 45.62 E 47.08 2H 48.39 45.19 4 45.53 3 45.3 45.6 47.18 45.66 46.93 45.59 45.66 Anija mnt 15 1 45.5 8 29001:001:0030 46.3 H B 48.08 45.53 Ø500 15 8 H 45.56 44.5 7 45.43 45.6 8 45.88 45.2 48.48 45.90 55 45.68 45. 45.4 45.49 44.76 45.94 45.68 0 46.00 2 kr 44.5 45.69 45.5 5 61 47.93 45.69 45.4 45. 45.57 45 48.19 45.46 .7 1 B 46.87 46.28 45.59 Ø700 8 48.62 46.3 44.79 45.5 45.4 48.12 58 45. 2 46.26 3 45.67 45.7 X= 6579150 kr 46.80 6 ld 45.66 45.3 av Ø300 M 6 põ 45.58 kra 45.7 44.32 B 62 44. 45.78 Y= 575350 53 45. .41 B 45.74 H 2 45 .47 .74 45.76 48.39 45 44 46 48.31 .5 46.05 45.65 1 .52 .66 46.19 47.73 46.88 46.25 44 46 .7 6 45 14001:002:0240 45.5 H .42 45.56 11132 Soodla-Kehra tee 47.99 46 45.41 1 .43 v .68 46.0 46 aa 45 5 48.04 kr 45. 48.50 kill 64 Mihkli 48.31 44. 48.29 46.2 14001:001:0201 46.20 46.05 45.68 1, 48.03 46.39 .32 .67 .81 Anija mnt 13 00 E 46 45 .52 45 H .58 44 46 45.84 4 29001:001:0070 45.5 1, 48.37 00 .54 .53 45.64 48.51 46.77 46 46 65 48.14 H 45. .54 .4 46 az 44 .83 47.00 g ara .39 45 48.41 46.63 46 H 45.66 48.56 .6 45 46 3 48.32 .6 45.35 46 .62 H 46 .49 45.72 46 44 .63 46.78 62 48.66 45. .5 46.92 57 46. kill 4 . 5 7 66 .66 48.16 46.27 46.78 .6 8 Tisleri tn 12 45. 45 47 48.37 p 46 01 vm 48.40 48.57 29001:001:0007 46. .52 48.73 47.33 44 H 48.26 45. 47.90 .26 vm p 2 45.86 .92 46 45 46 46 46 46.6 79 48.37 48.44 .6 .3 .6 1 46.72 45 9 .29 v 48.81 46 aa 46.01 .97 .59 kr 46.19 45 48.27 .72 Anija mnt 10 46. 48.40 H .71 45 45 46.59 46.98 az .76 68 48.68 ara 46 46.77 46.62 48.28 g 45.99 .62 46.95 44 vm p Paberi tänav 29001:002:0017 48.60 48.59 48.18 .78 29001:001:0019 48.73 45 48.70 48.73 48.85 46.34 4 8.3 48.41 48.43 46.89 47.14 Tisleri tn 11 .8 4 47.06 44 46 .7 0 48.60 14001:001:1143 46 .6 47 4 48.56 Anija mnt 11 3 .3 .7 47.82 .91 48 46 1 .7 7 kil 29001:001:0060 48 48.31 l p Paberi tn 7 6 48.67 47.74 46.7 vm 47 .9 46. 8 29001:001:0170 1 74 .6 48 48.35 47.01 46.69 0 .4 49 49.24 48.52 48.62 46.94 49.28 48.93 49.48 48.79 46.67 49.25 48.60 49.50 48.47 Tisleri tn 8 .6 5 49.03 47.11 29001:001:0250 49 7 48.58 48.54 .0 48 49.03 49.01 48.52 49.01 49.19 48.92 47.45 49.50 49.73 48.31 49.20 49.05 .81 48.63 46.75 46 7 49.65 .8 49.62 49.26 49.64 49.03 48.95 47.77 49 47.37 .33 .13 4 5 49.92 45 48.7 49.2 49 49.75 49.49 49.40 48.60 47.35 Olemasolev hüdrant 48.60 48.33 46.90 .01 47 49.17 48.66 49.84 49.24 74 46. 48.96 av kra 46.96 87 49.47 46. 6 80 49 49.17 46.6 3 .27 .85 49. 48.7 48.6 46 0 6 1 47.20 45.4 46.4 49.6 49.40 2 47.38 49.56 .2 46.4 7 Tisleri tn 7 49 48.47 47.99 47.38 9 .56 49.88 49.7 48.72 .5 45 29001:001:0240 49.79 49. 46 0 52 5 46.9 46.4 .50 46.5 8 49.3 .3 8 45 48.63 49 3 49.4 5 .5 2 H 1400 49 Tisle 49.5 46.71 .41 .49 kil 1:00 ri tä 49.44 46 49.6 l. .49 8 48.73 48.35 3 45 46.6 1:08 49.93 46 49.22 nav 0.14 2 49 48.58 48.11 49.6 50.03 49.4 .68 23 .8 3 h=5 49.80 1 50.09 7 49. 5 49 49.8 47 50.4 48.8 47.64 X= 6579050 X= 6579050 3 .58 49.6 49.66 kel 49. .32 50.01 46 .49 .75 29 sok 9 49.83 .09 46.3 49.5 52 45 Y= 575750 Y= 575950 49 3 50.0 52 49.97 2 48.79 48.21 l. 49.99 49 kill kil .75 0.14 49.5 . 6 49.3 4 7 0 50.0 49.3 h=5 48.35 46.82 4 77 49 .7 .74 49.22 46. 2 62 49. 49.96 49 kel 49.8 ll. 50.09 48.79 47.69 49.4 49. ki 49.82 49.97 A 6 38 sok 49.85 48.86 9 49.94 49. 49.7 bet. 57 49.94 77 0 49 49.84 49 .8 . 50 .43 .21 Tselluloosi tn 4 49 47.05 .81 46 49.95 29001:001:0011 50.03 45 H 03 49.84 21 49.84 49.76 7 49. 46. 49.8 6 05 49.8 bet. 50 50. 3 46. 30 49.38 49.99 .7 47.84 49 0.15 48.34 49.14 h=5 Tisleri tn 5 kel 49.77 49.76 49.98 29001:001:0220 1 A 49.1 sok H MK 47.23 1 49.3 49.91 A A 49.85 .30 4 49.9 =61 50.23 47.56 49.71 49.28 8 48.74 i h 50.10 49.7 50.05 kill. 49.87 har . 49.6 bet all) 47.36 use .40 49.90 49.07 v H (viilh 3 aa 49.24 51.8 kat 47.73 =59 H kr MK 49.69 48.11 i h .10 34 19 har 47 50. 68 50. 3 .0 49. 49.86 . 71 46 use 5,00 . bet 46 TINGMÄRGID kat H MK .88 Katastripiir 49 .16 . 17 =59 47 Planeeritava ala piir 49.01 49.56 i h 49.27 49.66 Riigimaantee kaitsevööndi piir 30m 2 8 har 49.7 49.7 93 50.09 49.81 3 49.66 Külgnähtavus 12m 0.2 49. 48.72 use 1 49.80 H 0 MK 49.79 50. 48.09 Olemasolev KP liin kat 49.75 47.62 8 49.7 2 Tselluloosi tn 2 Olemasolev MP liin 49.6 . bet 49.66 H bet 29001:001:0009 .kiv 95 49.69 49.96 49.9 49.67 kat use MK i Olemasolev sidekaabel 49. har 8 sok i h 49.7 kel h=5 0.57 =66 .22 Olemasolev kanalisatsioonitrass 49.8 Olemasolev veetrass 8 .10 2 49.7 49.6 bet .85 .kiv 4 8 i 47 .kiv i 49.7 .83 Olemasolev sadevee kanalisatsioon 3 45 bet 50.0 kill. 6.17 .kiv . bet bet 49.63 46 49.43 i 49.69 Olemasolev drenaaž h=5 A 49.7 6 49.72 49.18 A kat 6 49.8 Olemasolev aed 49. use ari 6 49.5 . bet har 49.04 6 i h 49.55 92 se h =66 49.7 48.6 49.25 .22 Olemasolev haljastus 49.08 49.91 48 katu H A 49.57 MK 49.4 7 bet . Olemasolevad hooned 3 2 49.8 1 49.92 H MK 01 49.7 49.9 . Olemasolev tee 49. bet A 2 22 9.6 49.6 49.5 49.3 8 47. h=4 .86 49.0 9 .95 Olemasolev alajaam 45 H 46 kel 49.1 3 49.53 A 49.5 MK Olemasolev valgusti sok 9 kat 48.67 Kinnistu piir 49.17 use 46.86 har 3 49.62 i h =55 9 49.9 .37 49.8 A H 49.43 49.6 48.93 49.55 kat 50.07 7 use 49.24 har 49.2 49.72 i h =56 1 46.90 Likvideeritud hoone 0 v aa .55 8.2 49.44 kr =5 49.46 terrass i h A 49.9 50.49 1 har 49.59 Likvideeritud haljastus 50. 9 50.09 A 06 49.81 7 49.87 49.0 .50 use 49. 9 06 A A 82 50.16 H .16 51.37 50. .42 47 11 49.2 49. kat 51.11 5 14 129 46 50.9450.68 Planeeritud hoonestusala 47 49.83 49.47 bet 83 8 49.7 49. . 08 50.11 00 16 49. 07 3 49.6 49.9 88 1 : Ke 2 3 50. .9 50. bet 49.5 4 49. 0 0 hr 49.1 49 1 .ki 1 48.85 49.6 51.17 vi 49.6 5 1: a 50 50.82 3 49.57 0 2 te 51 .2 51 50.14 sokk el h 49.18 Planeeritava krundi number 50 2 08 e .2 49. =50 15 51 50.25 73 49. .17 A .18 79 9.98 49. 0 49.18 47.71 49.51 5,0 51 .28 50.07 h=4 .3 Planeeritud kergliiklustee .12 ll . 50.03 49.7 OLEMASOLEV HÜDRANT ivi 49.57 47 8 ki 51 1 =57 2 bet.k .2 47.7 kel 0 51 51 5,0 .12 i h .0 sok 4 H A 5 50 6 Planeeritud kinnistusisene tee 49.7 98 har 51 . 18 KE .0 49.63 49 50.0 .12 49. 51 .12 49.81 use 50 49.22 50.1 .08 Planeeritud hoone võimalik asukoht kat 51 47.66 47.34 .2 6 50 2 49 49.9 . 8 84 51 . a-a 2 50.1 0 50 . Ts 4 50.1 . 35 51 13 A A 48.23 .0 el 50 A Planeeritud parkimisala (120/55 kotha) 47.74 5 49 lil .8 2 50.23 oo 49. 47.70 99 49.74 49.37 kr. 51 si .0 1 49.8 49.13 46.32 tn 50.27 8 Planeeritud jalgrataste parkimismaja 50 . 7 50 47.92 . .3 95 .9 5 49 ki 2000 8000 5 ll . 49.89 2000 1000 Planeeritud haljasvöönd kõrg/ madalhaljstus 49.8 50 49.85 1500 10000 4000 50.25 49.47 47 . 49.63 48.92 09 i 51 .kiv .7 .0 7 47.8 6 4 3 7 49.93 49 50.2 50.3 bet 49.22 50 A Parkimine .1 .9 5 50 9 50 .8 .9 9 Paberi tn 4 7 6 kil 49.62 50.0 ki ll . 50.2 2 l. Võimalik pääs kinnistule 3 50.3 .9 29001:001:0140 3 8 49.63 Tehase tn 5 Võimalik pääs honesse 47 50.4 8 47.93 50.58 50.2 50 49.16 3 . 84 +0,5 50.07 likvideeritav KP õhuliin 29001:001:0008 46.45 49.1 50 .7 A 48.85 Planeeritud 10/0,4 kV alajaam + liitumiskilp LK 47.83 9 50.7 49.81 kr. 48.22 50 6 50.14 50.37 . 25 50.7 9 2 47.7 50 50 .8 .44 .9 ki 5 ll . 50 50.09 48.05 49 .9 49 4 . .12 0 50 50. 8 9 48.12 49 .8 50 3 . 41 50 49.89 A .9 2 50 .6 8 ki 50.17 P82 49.65 48.84 ll . 50.01 5 0 50 5 0.8 7,0 .9 0. 4 50 MP kaitsevöönd 2m 1 92 50 .6 8 .9 50. 5 50 50 .7 9 1 . 06 +0,5 48.62 48.08 50.05 49.12 50 A 49.73 50 .77 .9 50 Planeeritud aed .51 50 2 .3 .9 50 9 49 4 .5 ki 2 ll . 50 .7 7 50 .6 Nähtavuskolmnurk 2 Võimaliktee ületuskoht 50 49.92 ,00 .13 A Kaitsevöönd 48.72 12 50 Servituudi vajadus 50 .5 .7 7 50 3 .7 50 Olemasolev hüdrant 6 .2 49.31 2 50 .2 9 Planeeritud hüdrant 50 . 20 50 .3 5 49.65 ki 48.34 50 ll . . 27 50 .5 50 5 50 .31 .4 9 48.85 50 .5 A 6 49 .9 Rii 50 8 gim ki .0 aa ll . 1 nte ek 50 ait . se 11 vö ön di pii r1 0m 5 50 0.1 .3 3 49.2 Kü 50 1 lgn äh .3 tav 6 us 50 12 .18 m Maa sihtotstarve Hoonete Hooneid Max Maa sihtotstarve Parkimis-Suletud ,00 49 .4 Pos. Krundi plan. Korruselisus; ja osakaalu % Katuse Aadress alune krundil korruse ja osakaalu % kohtade bruto Minimaalne Kitsendused 10 48.63 3 14001:001:1195 Suurus m2 49 ÄV nr. pind m2 kõrgus m arv (DP liikide kaupa) (katastriüksuste arv pind m2Tulepüsivus kalle 49 .77 liikide kaupa) .8 1 Tselluloosi tn 2a 12,5 m 49 .8 70000 m2 1 29001:001:0009 104858 70000 2 / 12,5 15 2 ÄV100% T100% 200 80000 TP-3 0-45 - 50 .2 1 49 50 .96 9 Ts 1- 2 .14 el 50 .2 lil 48.63 2 14001:001:1112 3460 - - - - LK100% L100% - TP-3 0-45 49 oo si 104858m2 200 0 .3 0 tn . 49 Planeeritud krundi suurus ja sihtotstarve: .5 49 2 .5 48.57 8 49 ki ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS NÄHTAVUSKOLMNURK 10 X 120M 49 4 49 9.7 .7 ll . .9 9 .9 9 50 5 .0 1 Pos. 1 104858 m2 ; ÄV100% Pos. Nr. Aadress Krundi planeeritudKrundi planeeritudMoodustatakse kinnistustestLiidetavate-lahutataveteOsade senine sihtotstarve suurus m2 (nr.)või riigi maale osede suurus m2 sihtotstarve 49 .0 3 A Korruseid 1 - 2 14001:001:1112 61164 M NOVASTUUDIO OÜ ASUKOHT: Kõrgus 12.5 m 29001:001:0009 47154 T Tselluloosi tn 2 (29001:001:0009) ja Anija mnt 17 Reg. nr 14209790 Lits. nr EEP003802 1 Tselluloosi tn 2 TH 104858 ki ll . Max ehitusalunepind 70000m2 14001:001:1112 -3460 M (14001:001:1112), Kehra linn, Anija vald, Harju maakond Tel.: +37256915497, +3725060873 e-mail : [email protected] 49 49 .6 7 49 49 .33 .3 7 Min TP-3 14001:001:1112 61164 M TELLIJA: Helmi Invest OÜ (registrikood 12185000) TÖÖ NR.: T8882018 PROJEKT NIMI: X= 6578800 48 .5 1 X= 6578800 Parkimiskohti 200 + 30 jalgratastele 2 Anija mnt 17 L 3460 M AMET NIMI ALLKIRI K/P/A Tselluloosi tn 2 ja .7 14001:001:1112 -57704 STAADIUM leht lehti Pos. 2 3460 m2; L 7 49 49 .53 Anija mnt 17 Y= 575350 Y= 575700 .6 49 6 PR.JUHT S.Kõiv maaüksuste ja lähiala .7 4 EP 4 ARHITEKT I.Naimark detailplaneering MÕÕT: Formaat: 1:500 А 2L JOONIS: Hoonestusala ja ehitusõigus DATE: 12.03.2020 Keskpinge kaabelliinid sisselõikena .75 Olemasolev KP (keskpinge) kaabelliin Alevi Kehra olemasolevatesse kaablitesse .81 45 45 6 .8 45 5 .8 45.66 Planeeritud10/0,4kV alajaam; 45.31 NÄHTAVUSKOLMNURK 10 X 120M 45 45.30 IKÕ (isikliku kasutusõiguse =servituudi) ala alajaamale .69 A 45.39 45 45.37 .55 45 LK Liitumiskilp 45.22 IKÕ (isikliku kasutusõiguse =servituudi) 45.71 DP hoonetele 45.67 ala keskpinge kaabelliinidele X= 6579350 45.40 2 X= 6579350 .2 5 4 Y= 575650 Y= 575950 45.47 45.43 45.24 5 45.30 45.7 3 5 45.6 IKÕ (isikliku kasutusõiguse =servituudi) 5 45.6 d 45.45 45.18 45.36 45.5 l Võimaliktee ületuskoht põ LK-VV Liitumiskilp välisvalgustusele 8 ala tarbija 0,4kV kaabelliinidele 45.4 1 45.0 46.13 6 45.63 2,00 45.5 Nähtavuskolmnurk 15x15 m 8 45.5 1,0 2,00 8 0 2,00 45.75 45.6 1,0
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel