KAVASOO TURBATOOTMISALA KORRASTAMISE
ESKIISPROJEKT
(TÖÖ NR 19/2778)
1
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan
Kinnitas:
Aadu Niidas
Juhatuse liige
Koostas:
Anna-Helena Purre
Keskkonnaspetsialist
© 2020 OÜ Inseneribüroo STEIGER
2
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan
SISUKORD
1. Sissejuhatus ...................................................................................................... 4
2. Korrastamise suund ja korrastamise eelne olukord ......................................... 5
3. Korrastamiseks tehtavad tööd ......................................................................... 7
4. Soovitused korrastamistingimuste määramiseks........................................... 12
5. Kasutatud kirjandus........................................................................................ 13
3
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan
1. SISSEJUHATUS
Jiffy Products Estonia AS-ile (Pärnu maakond, Pärnu linn, Papiniidu tn 5a/1,
80010, registrikood 10053049) kuulub Kavasoo turbamaardlas (registrikaardi nr
0090) Kavasoo turbatootmisalal maavara kaevandamise luba L.MK/323467, mis
kehtib kuni 16.07.2033. Jiffy Products Estonia AS soovib sertifitseerida Kavasoo
turbatootmisalal toodetava turba kui vastutustundlikult toodetud turba
(Responsibly Produced Peat, RPP). RPP sertifikaadi nõuetele vastamiseks on
vajalik mäeeraldise korrastamisprojekti või eskiisprojekti olemasolu. Kuna
kaevandamisluba kehtib veel üle kümne aastat, siis ei ole otstarbekas koostada
korrastamise tehnoloogilist projekti sest keskkonnatingimused alal muutuvad
kaevandamise käigus ja samuti võivad muutuda võimalikud korrastamise
tehnoloogilised lahendused. Seetõttu tellis arendaja OÜ-lt Inseneribüroo
STEIGER (aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn, registrikood 11206437)
Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisprojekti.
Kavasoo turbatootmisala paikneb Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas
Rahnoja külas Kavasoo turbaraba kinnistul (katastri nr 93005:001:0084), mis on
riigi omandis ja mille sihtotstarve on turbatööstusmaa. Mäeeraldise pindala on
97,32 ha ning selle teenindusmaa pindala on 155,06 ha. Mäeeraldisel on
vähelagunenud turba kaevandatav varu ligikaudu 89 tuh t. Aastane maksimaalne
lubatud turba kaevandamise kogus on 5 tuh t. Maavara kaevandamise loas on
märgitud korrastamissuunaks soo taastamine. Eskiisprojekti eesmärk on hinnata
võimalusi Kavasoo turbatootmisala korrastamiseks ning soo taastumiseks
sobivate tingimuste taasloomiseks ja anda soovitusi tootmisala korrastamise
tingimuste määramiseks. Maavara kaevandusalade korrastamiskohustus on
kaevandamisloa omanikul. Kaevandamisalade, s.h. turbatootmisalade
korrastamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
4
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan
2. KORRASTAMISE SUUND JA KORRASTAMISE EELNE
OLUKORD
Kavasoo turbatootmisala maavara kaevandamise loas on märgitud
korrastamissuunaks soo taastamine. Kehtiva maavara kaevandamisloa
L.MK/323467 ühe täiendava tingimusena on toodud, et korrastamiskohustus
tuleb täita kogu Kavasoo turbaraba maaüksuse (katastritunnus 93005:001:0084)
ulatuses, et tagada vanast Kavasoo turbatootmisalast (luba nr L.MK.PM-13263)
piiranguvööndite tõttu välja jäänud alade korrastamine.
Soo taastamisel luuakse tingimused bioloogilise mitmekesisuse arenguks luues
kasvutingimused soodele iseloomulikele taimedele ja pakkudes elukohti
loomadele, turba lagunemine väheneb ja taimkatte arenguga luuakse
tingimused turbaalal süsiniku sidumiseks, taastatud turbaalad on ka magevee
reservuaarid ning veetaseme tõustes väheneb ala tuleohtlikkus (Padur ja teised,
2017). Turbatootmisaladel soo taastumiseks sobivate tingimuste loomisel CO2
emissioonide vähenemist kinnitavad Eesti taastatavatel turbatootmisaladel
tehtud uuringud (Järveoja ja teised, 2016; Purre ja teised, 2019), kusjuures eriti
oluline on alal kiire taimkatte arengu tagamine, mis koos kõrge veetasemega
loob eeldused turba tekkeks ja süsiniku sidumiseks (Järveoja ja teised, 2016;
Purre ja teised, 2019).
Soo taastumiseks sobivate tingimuste loomisel tõstetakse veetase turbapinna
lähedale ning kraavide sulgemisel võib veetase tõusta ka taastatava alaga
piirnevatel aladel. Kavasoo turbatootmisala ümbritseb ~300 m ulatuses
riigiomandis olev transpordimaa (Tori – Massu tee nr 19272) ning ülejäänud
osas maatulundusmaa, millest ligikaudu 61 % ehk 3 km piirneb eraomanikele
kuuluvate kinnistutega (joonis 2.1). Vältimaks veerežiimi muutumist eraomandis
olevatel kinnistutel, tuleb ette näha täiendavad meetmeid. Seega tuleb saada
alaga piirnevatelt kinnistuomanikelt veetaseme tõstmiseks kooskõlastus või
säilitada olemasolevate kogujakraavide toimimine ning eraldada mäeeraldis
kogujakraavidest veetõkevalliga pikendamaks vee viibeaega taastataval alal ja
luues seeläbi sobivad tingimused soodele iseloomuliku taimestiku taastumiseks.
5
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan
Joonis 2.1. Kavasoo turbatootmisala ümbritsevad kinnistud
6
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan
3. KORRASTAMISEKS TEHTAVAD TÖÖD
Kavasoo turbatootmisalal tuleb kaevandatava maavara ammendumisel enne
kaevandamisloa lõppemist küsida Keskkonnaametilt korrastamistingimused,
mille põhjal on vajalik koostada tehnoloogiline korrastamisprojekt.
Korrastamisprojekt peab vastama Keskkonnaministri määrusele nr 12 „Uuritud
ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud
maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning
selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa
korrastamise akti sisu ja vorm“. Projekti kohaselt tehtud korrastamistööd võtab
vastu korrastamistööde vastuvõtukomisjon.
Kavasoo turbatootmisalal on kaevandamisloa taastamise suunaks määratud soo
taastamine. Kaevandamise lõppfaasis tuleb turba tootmisel tagada võimalikult
tasane turbapind korrastamistööde lihtsustamiseks ning korrastamiskulude
vähendamiseks. Soo taastamise eelduseks on veetaseme tõstmine turbapinna
lähedale, mis tagab sobivad tingimused soodele iseloomuliku taimkatte
arenguks. Veetaseme tõstmiseks tuleb alale rajada vastavalt turbatootmisala
tehnoloogilisele projektile paisud ja veetõkkevallid (joonis 3.1). Kui
turbatootmisalaga piirnevate kinnistute omanikud ei anna kooskõlastust
veetaseme tõstmiseks, on vajalik eraldada taastatav ala piirnevatest kinnistutest
veetõkkevallidega ning säilitada kogujakraavide läbilaskvus ja vajadusel
kogujakraavid ning neil olevad truubid rekonstrueerida. Eesvoolule või
põhikogujakraavidele tuleb vajadusel ehitada regulaatorid, et suurvee perioodil
oleks liigvee ära juhtimiseks võimalik vastavalt veetasemele need kas sulgeda või
avada. Vee regulaatorite kogus ja asukohad määratakse korrastamisprojektis
maavara ammendamise järgselt.
Lisaks regulaatoritele on soovitatav korrastatav tootmisala jagada vastavalt
lamami reljeefile väiksemateks aladeks ehk terrassideks, mis on eraldatud
reguleeritud ülevooluga veetõkkevallidega. Lõigustatud ala soodustab püsiva
taimestiku kasvu ja kindlustab nende levikut. Sellise meetodi korral rajatakse
korrastavale alale mitmeid terrasse, mille veetase on erineva tasemega, samas
on kogu ala ühtlaselt üle ujutatud. Väikseima võimaliku pindala määrab
korrastatava ala reljeef. Lõplikud pindalad saab määrata maavara ammendamise
järgselt, olenevalt maapinna langust ja vee lainetuse tekkimisest.
7
Joonis 3.1
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan
Kavasoo turbatootmisala korrastamisel tuleb arvestada ka tee nr 19272
püsivusega, mida võib mõjutada veetaseme tõstmine Kavasoo turbatootmisalal
olukorras kus teest idapool on vähemalt 15 m kaugusel Pärnu jõgi ja tee asub jõe
ehituskeeluvööndis. Seetõttu tuleb rajada paralleelselt teega turbatootmisala
serva veetõkkevall ning rekonstrueerida vajadusel teega paralleelselt jooksev
kraav. Täpne korrastamislahendus tuleb paika panna Kavasoo turbatootmisala
korrastamisprojekti koostamise käigus ning antud korrastamislahendus tuleb
kooskõlastada Maanteeametiga.
Tagamaks soodele iseloomuliku taimkatte arengut peab korrastataval alal olema
vähemalt 0,5 m paksune turbakiht, et luua sobivad keemilised ja füüsikalised
kasvutingimused sootaimedele. Korrastamine tuleb läbi viia esimesel võimalusel
peale väljakute ammendumist, et vältida turba edasist mineraliseerumist, sel
juhul ei ole vajalik ka turba pinna koorimine. Pärast tootmistegevuse lõpetamist
viia turbatootmisalalt ära kõik, mis on tehislik, et taastada kaevandamisest
mõjutatud maa-alal looduslik ilme.
Kuna 0,5 m põhjaterviku puhul on jääkturvas hästi lagunenud, ja lähedal on
mineraalpinnas, siis on alal peale ala ammendumist toiteainerikkad tingimused,
mille puhul on võimalik madalsoo taimede levik. Antud tingimused ei sobi
rabataimede taastamiseks. Turbatootmisala korrastamisel soo taastamise
eesmärgil luuakse ühtlane veerežiim ja sellega aidatakse kaasa sootaimete
levikule. Madalsootaimed võivad kasvada sobivate tingimuste (kõrge
veetasemega) taastekkel jääkturbas olevatest seemnetest, levida alale
ümbritsevatelt aladelt ning nende taimede levikut saab soodustada
looduslähedastest sooökosüsteemidest kogutud taimede (heina) külvil
taastatavale alale (Middleton ja teised, 2006). Sootaimede taastumise
võimalikust antud alal kinnitavad varasemalt ammendunud ja tootmisest
väljajäänud väljakute isetaimestumine (joonis 3.2). Terviklik turbatootmisala
korrastamislahendus töötatakse välja korrastamisprojekti koostamisel.
9
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan
Joonis 3.2. Kavasoo turbatootmisalal isetaimestunud turbaväljakud (Maa-ameti kaldaerofoto, 30.05.2019)
Juhul kui ammendamata jääb tüsedam turbakiht (vähemalt 1 m) või
vähelagunenud turba kiht, on võimalik rabasuunaline taastamine. Kuna lähimad
looduslähedases seisundis turbaalad on Kavasoo turbatootmisalast küllaltki
kaugel (vähemalt 1,6 km) on vajalik alal läbi viia turbasammalde külv, mis
oluliselt kiirendab taimkatte arengut turbatootmisalal (Karofeld ja teised, 2016)
ning mõistlik on kasutada nn Kanada metoodikat. Kanada meetodi etapid on
järgnevad (Rochefort ja teised, 2003; Paal, 2011):
Pinnase ettevalmistamine: mineraliseerunud pinnas on vaja koorida,
väljakud tuleb nende suuruse tõttu jagada madalate (kuni 0,5 m kõrguste)
vallidega terassideks, mis väldib lainetuse teket ning loob soodsad
tingimused taimefragmentide kasvuks. Vallidesse lükatud turvas tuleb
tihendada ning vallidel peavad olema lauged servad;
Taimefragmentide kogumine: taastatavale alale külvatavad
taimefragmendid kogutakse doonoralalt, looduslähedases seisundis soos,
mis ei ole looduskaitse all. Soovitatav on kasutada mätastel kasvavaid
turbasamblaliike (pruun turbasammal (Sphagnum fuscum) ja punane
turbasammal (Sphagnum rubellum)), mis on vähem nõudlikud püsivalt
kõrge veetaseme suhtes kui mättavahedes kasvavad turbasamblaliigid
ning mille endi taasasustamise võimekus on väiksem. Doonorala ja
taastatava soo suhe võib olla kuni 1:15. Doonoralalt tuleb samblaid
koguda kuni 5 - 10 cm sügavuselt, kuna enamiku turbasamblaliikide puhul
sügavamal olevad diaspoorid ei ole enam võimelised kasvama minema.
Samuti taastub kuni 10 cm sügavuselt taimefragmentide kogumisel
10
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan
doonorala taimestik küllaltki kiiresti. Taimefragmendid on soovitatav
purustada 1 - 3 cm suurusteks tükkideks. Soovitatav on taastavale alale
külvata värskelt kogutud taimefragmendid.
Taimefragmentide puistamine jääksoole: taimefragmendid tuleb laotada
taastatavale alale ühtlase kihina ning neil peab olema kontakt turba
pinnaga.
Taimefragmentide katmine multšiga: põhumultšiga taimefragmentide
katmine tagab samblakülvile sobivad niiskustingimused ja toetab nende
kasvama minekut. Ühe hektari turbatootmisala korrastamiseks kulub
vähemalt 3 000 kg põhku, mis tuleb laotada ühtlase kihina, mis on kohev
ja mitte liiga paks. Külvatud taimefragmendid tuleb võimalikult kiiresti
katta põhumultšiga.
Kuivenduskraavide sulgemine: viimasena tuleb sulgeda kuivenduskraavid,
kuna seejärel pole alal võimalik masinatega enam töötada veetaseme
tõusu tõttu. Veetaseme tõstmiseks vajalikud vallid ja paisud tuleb rajada
vastavalt korrastamisprojektis toodule. Soovituslik on paisude ja vallide
rajamine kuivenduskraavidele 0,2 m langu järgi. Selle tagajärjel ei tohiks
veetase taastataval alal langeda sügavamale kui 20 - 30 cm ja olema
võimalikult turbapinna lähedal. Paisud on soovitatav teha tihendatud
turbast, paisu kõrgus peab olema turbaväljakute pinnast kõrgem ning
vastama korrastamisprojektis määratule. Paisul peavad olema kraavi
servast 1 - 2 m pikkused laiendused tagamaks paisu püsimine suurvee ajal
ja vältimaks pinnavee möödumist paisust.
Täpsemad juhised antud tööde läbiviimiseks on toodud jääksoode korrastamise
käsiraamatus (Paal, 2011). Peale korrastamistöid on oluline seirata alal
veetasemeid ning taimkatte arengut, hindamaks ala korrastamise edukust ning
lisatööde vajadust. Kõik korrastamisega seonduvad lõplikud tööd ja tehnilised
lahendused määratakse korrastamise projektis.
11
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan
4. SOOVITUSED KORRASTAMISTINGIMUSTE MÄÄRAMISEKS
Antud soovituslikud korrastamise tingimused põhinevad eelnevates peatükkides
toodule:
Kavasoo turbatootmisala on soovitatav korrastada taastuvaks sooks;
Vältida tuleb turbatootmisalal veetaseme tõstmise mõju eramaadel
olevatele maatulundusmaadele, vajadusel tuleb turbatootmisala piirata
vähemalt eramaadega piirnevates osades tihendatud turbast
veetõkkevalliga;
Korrastamise lõpp-lahend kooskõlastada Maa-ameti kui maaomaniku
esindajaga;
Tagada tuleb kõrvalmaantee nr 19272 püsivus ning korrastamisprojekt
tuleb kooskõlastada Maanteeametiga.
12
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan
5. KASUTATUD KIRJANDUS
Järveoja, J., Peichl, M., Maddison, M., Soosaar, K., Vellak, K., Karofeld, E.,
Teemusk, A. and Mander, Ü. 2016. Impact of water table level on annual carbon
and greenhouse gas balances of a restored peat extraction area. Biogeosciences,
13, 2637-2651.
Karofeld, E., Müür, M., Vellak, K. 2016. Factors affecting re-vegetation dynamics
of experimentally restored extracted peatland in Estonia. Environmental Science
and Pollution Research, 23, 13706-13717.
Keskkonnaministri määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise
täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta
esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande
esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. Vastu
võetud 07.04.2017.
Middleton, B., van Diggelen, R., Jensen, K. 2006. Seed dispersal in fens. Applied
Vegetation Science, 9, 279 – 284.
Paal, J. 2011. Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine. Tartu.
Padur, K., Ilomets, M., Põder, T. 2017. Identification of the criteria for decision
making of cut-away peatland reuse. Environmental Management, 59, 505-521.
Purre, A-H., Pajula, R., Ilomets, M. 2019. Carbon dioxide sink function in restored
milled peatlands – The significance of weather and vegetation. Geoderma, 346,
30-42.
Rochefort, L., Quinty, F., Campeau, S., Johnson, K., Malterer, T. 2003. North
American approach to the restoration of Sphagnum dominated peatlands.
Wetlands Ecology and Management, 11, 3-20.
13
Saatja: Erika Virroja <
[email protected]>
Saadetud: 27.03.2020 15:32
Adressaat: Erika Virroja <
[email protected]>
Teema: FW: Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan
Manused: image001.png; Kavasoo_korrastamise_eskiisprojekt.pdf
From: Anna-Helena Purre <
[email protected]>
Sent: Thursday, March 26, 2020 6:36 PM
To:
[email protected]
Subject: Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan
Tere,
Palume Teie seisukohta Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaani kohta, mis on kirjale
lisatud manusena.
Turbatootmisala arendaja AS Jiffy Products Estonia on sellele mäeeraldistele taotlemas RPP
(Responsibly Produced Peat) sertifikaati, mis näitab, et turvas on toodetud vastustustundlikult
ning turbatootmisalale on olemas korrastamisplaan, mille koostamisel on arvestatud
huvigruppide seisukohtadega. Kuna antud turbatootmisala ammendumiseni on veel aega ning
keskkonnatingimused ja korrastamiseks kasutatavad meetodid võivad muutuda, siis tehnilise
korrastamisprojekti koostamine pole asjakohane. Sellega seoses oleme koostanud Kavasoo
turbatootmisala korrastamise eskiisplaani, millele palume Teie seisukohti. Seisukoht võib olla ka
vabas vormis, vastates sellele e-mailile. Seisukohti ootame kuni 27.04.2020.
Vastan meeleldi tekkinud küsimustele.
Lugupidamisega,
Anna-Helena Purre
Keskkonnaspetsialist
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Telefon: +372 66 81 013
Mobiil: +372 55 695 978
www.steiger.ee
Inseneribüroo STEIGER
OÜ Inseneribüroo STEIGER on 2004. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev sõltumatu mäekonsultatsiooni firma, kus
töötab üle 30 kõrgharidusega spetsialisti.
www.steiger.ee