dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 27. märts 2020
Seotud ettevõtted
OÜ Inseneribüroo STEIGER (adressaat)
Viit
15-5/20/15560-1
Registreeritud
27. märts 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-5 Keskkonnakaitse dokumendid
Toimik
15-5/2020
Vastutaja
Villu Lükk (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Keskkonnatalitus)
Lahendamise tähtaeg
26. aprill 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf885 KB
  • 📎image001.png
  • 📎Kavasoo_korrastamise_eskiisprojekt.pdf8086 KB

Sisu (failidest)

KAVASOO TURBATOOTMISALA KORRASTAMISE ESKIISPROJEKT (TÖÖ NR 19/2778) 1 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan Kinnitas: Aadu Niidas Juhatuse liige Koostas: Anna-Helena Purre Keskkonnaspetsialist © 2020 OÜ Inseneribüroo STEIGER 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan SISUKORD 1. Sissejuhatus ...................................................................................................... 4 2. Korrastamise suund ja korrastamise eelne olukord ......................................... 5 3. Korrastamiseks tehtavad tööd ......................................................................... 7 4. Soovitused korrastamistingimuste määramiseks........................................... 12 5. Kasutatud kirjandus........................................................................................ 13 3 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan 1. SISSEJUHATUS Jiffy Products Estonia AS-ile (Pärnu maakond, Pärnu linn, Papiniidu tn 5a/1, 80010, registrikood 10053049) kuulub Kavasoo turbamaardlas (registrikaardi nr 0090) Kavasoo turbatootmisalal maavara kaevandamise luba L.MK/323467, mis kehtib kuni 16.07.2033. Jiffy Products Estonia AS soovib sertifitseerida Kavasoo turbatootmisalal toodetava turba kui vastutustundlikult toodetud turba (Responsibly Produced Peat, RPP). RPP sertifikaadi nõuetele vastamiseks on vajalik mäeeraldise korrastamisprojekti või eskiisprojekti olemasolu. Kuna kaevandamisluba kehtib veel üle kümne aastat, siis ei ole otstarbekas koostada korrastamise tehnoloogilist projekti sest keskkonnatingimused alal muutuvad kaevandamise käigus ja samuti võivad muutuda võimalikud korrastamise tehnoloogilised lahendused. Seetõttu tellis arendaja OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn, registrikood 11206437) Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisprojekti. Kavasoo turbatootmisala paikneb Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Rahnoja külas Kavasoo turbaraba kinnistul (katastri nr 93005:001:0084), mis on riigi omandis ja mille sihtotstarve on turbatööstusmaa. Mäeeraldise pindala on 97,32 ha ning selle teenindusmaa pindala on 155,06 ha. Mäeeraldisel on vähelagunenud turba kaevandatav varu ligikaudu 89 tuh t. Aastane maksimaalne lubatud turba kaevandamise kogus on 5 tuh t. Maavara kaevandamise loas on märgitud korrastamissuunaks soo taastamine. Eskiisprojekti eesmärk on hinnata võimalusi Kavasoo turbatootmisala korrastamiseks ning soo taastumiseks sobivate tingimuste taasloomiseks ja anda soovitusi tootmisala korrastamise tingimuste määramiseks. Maavara kaevandusalade korrastamiskohustus on kaevandamisloa omanikul. Kaevandamisalade, s.h. turbatootmisalade korrastamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 4 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan 2. KORRASTAMISE SUUND JA KORRASTAMISE EELNE OLUKORD Kavasoo turbatootmisala maavara kaevandamise loas on märgitud korrastamissuunaks soo taastamine. Kehtiva maavara kaevandamisloa L.MK/323467 ühe täiendava tingimusena on toodud, et korrastamiskohustus tuleb täita kogu Kavasoo turbaraba maaüksuse (katastritunnus 93005:001:0084) ulatuses, et tagada vanast Kavasoo turbatootmisalast (luba nr L.MK.PM-13263) piiranguvööndite tõttu välja jäänud alade korrastamine. Soo taastamisel luuakse tingimused bioloogilise mitmekesisuse arenguks luues kasvutingimused soodele iseloomulikele taimedele ja pakkudes elukohti loomadele, turba lagunemine väheneb ja taimkatte arenguga luuakse tingimused turbaalal süsiniku sidumiseks, taastatud turbaalad on ka magevee reservuaarid ning veetaseme tõustes väheneb ala tuleohtlikkus (Padur ja teised, 2017). Turbatootmisaladel soo taastumiseks sobivate tingimuste loomisel CO2 emissioonide vähenemist kinnitavad Eesti taastatavatel turbatootmisaladel tehtud uuringud (Järveoja ja teised, 2016; Purre ja teised, 2019), kusjuures eriti oluline on alal kiire taimkatte arengu tagamine, mis koos kõrge veetasemega loob eeldused turba tekkeks ja süsiniku sidumiseks (Järveoja ja teised, 2016; Purre ja teised, 2019). Soo taastumiseks sobivate tingimuste loomisel tõstetakse veetase turbapinna lähedale ning kraavide sulgemisel võib veetase tõusta ka taastatava alaga piirnevatel aladel. Kavasoo turbatootmisala ümbritseb ~300 m ulatuses riigiomandis olev transpordimaa (Tori – Massu tee nr 19272) ning ülejäänud osas maatulundusmaa, millest ligikaudu 61 % ehk 3 km piirneb eraomanikele kuuluvate kinnistutega (joonis 2.1). Vältimaks veerežiimi muutumist eraomandis olevatel kinnistutel, tuleb ette näha täiendavad meetmeid. Seega tuleb saada alaga piirnevatelt kinnistuomanikelt veetaseme tõstmiseks kooskõlastus või säilitada olemasolevate kogujakraavide toimimine ning eraldada mäeeraldis kogujakraavidest veetõkevalliga pikendamaks vee viibeaega taastataval alal ja luues seeläbi sobivad tingimused soodele iseloomuliku taimestiku taastumiseks. 5 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan Joonis 2.1. Kavasoo turbatootmisala ümbritsevad kinnistud 6 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan 3. KORRASTAMISEKS TEHTAVAD TÖÖD Kavasoo turbatootmisalal tuleb kaevandatava maavara ammendumisel enne kaevandamisloa lõppemist küsida Keskkonnaametilt korrastamistingimused, mille põhjal on vajalik koostada tehnoloogiline korrastamisprojekt. Korrastamisprojekt peab vastama Keskkonnaministri määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. Projekti kohaselt tehtud korrastamistööd võtab vastu korrastamistööde vastuvõtukomisjon. Kavasoo turbatootmisalal on kaevandamisloa taastamise suunaks määratud soo taastamine. Kaevandamise lõppfaasis tuleb turba tootmisel tagada võimalikult tasane turbapind korrastamistööde lihtsustamiseks ning korrastamiskulude vähendamiseks. Soo taastamise eelduseks on veetaseme tõstmine turbapinna lähedale, mis tagab sobivad tingimused soodele iseloomuliku taimkatte arenguks. Veetaseme tõstmiseks tuleb alale rajada vastavalt turbatootmisala tehnoloogilisele projektile paisud ja veetõkkevallid (joonis 3.1). Kui turbatootmisalaga piirnevate kinnistute omanikud ei anna kooskõlastust veetaseme tõstmiseks, on vajalik eraldada taastatav ala piirnevatest kinnistutest veetõkkevallidega ning säilitada kogujakraavide läbilaskvus ja vajadusel kogujakraavid ning neil olevad truubid rekonstrueerida. Eesvoolule või põhikogujakraavidele tuleb vajadusel ehitada regulaatorid, et suurvee perioodil oleks liigvee ära juhtimiseks võimalik vastavalt veetasemele need kas sulgeda või avada. Vee regulaatorite kogus ja asukohad määratakse korrastamisprojektis maavara ammendamise järgselt. Lisaks regulaatoritele on soovitatav korrastatav tootmisala jagada vastavalt lamami reljeefile väiksemateks aladeks ehk terrassideks, mis on eraldatud reguleeritud ülevooluga veetõkkevallidega. Lõigustatud ala soodustab püsiva taimestiku kasvu ja kindlustab nende levikut. Sellise meetodi korral rajatakse korrastavale alale mitmeid terrasse, mille veetase on erineva tasemega, samas on kogu ala ühtlaselt üle ujutatud. Väikseima võimaliku pindala määrab korrastatava ala reljeef. Lõplikud pindalad saab määrata maavara ammendamise järgselt, olenevalt maapinna langust ja vee lainetuse tekkimisest. 7 Joonis 3.1 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan Kavasoo turbatootmisala korrastamisel tuleb arvestada ka tee nr 19272 püsivusega, mida võib mõjutada veetaseme tõstmine Kavasoo turbatootmisalal olukorras kus teest idapool on vähemalt 15 m kaugusel Pärnu jõgi ja tee asub jõe ehituskeeluvööndis. Seetõttu tuleb rajada paralleelselt teega turbatootmisala serva veetõkkevall ning rekonstrueerida vajadusel teega paralleelselt jooksev kraav. Täpne korrastamislahendus tuleb paika panna Kavasoo turbatootmisala korrastamisprojekti koostamise käigus ning antud korrastamislahendus tuleb kooskõlastada Maanteeametiga. Tagamaks soodele iseloomuliku taimkatte arengut peab korrastataval alal olema vähemalt 0,5 m paksune turbakiht, et luua sobivad keemilised ja füüsikalised kasvutingimused sootaimedele. Korrastamine tuleb läbi viia esimesel võimalusel peale väljakute ammendumist, et vältida turba edasist mineraliseerumist, sel juhul ei ole vajalik ka turba pinna koorimine. Pärast tootmistegevuse lõpetamist viia turbatootmisalalt ära kõik, mis on tehislik, et taastada kaevandamisest mõjutatud maa-alal looduslik ilme. Kuna 0,5 m põhjaterviku puhul on jääkturvas hästi lagunenud, ja lähedal on mineraalpinnas, siis on alal peale ala ammendumist toiteainerikkad tingimused, mille puhul on võimalik madalsoo taimede levik. Antud tingimused ei sobi rabataimede taastamiseks. Turbatootmisala korrastamisel soo taastamise eesmärgil luuakse ühtlane veerežiim ja sellega aidatakse kaasa sootaimete levikule. Madalsootaimed võivad kasvada sobivate tingimuste (kõrge veetasemega) taastekkel jääkturbas olevatest seemnetest, levida alale ümbritsevatelt aladelt ning nende taimede levikut saab soodustada looduslähedastest sooökosüsteemidest kogutud taimede (heina) külvil taastatavale alale (Middleton ja teised, 2006). Sootaimede taastumise võimalikust antud alal kinnitavad varasemalt ammendunud ja tootmisest väljajäänud väljakute isetaimestumine (joonis 3.2). Terviklik turbatootmisala korrastamislahendus töötatakse välja korrastamisprojekti koostamisel. 9 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan Joonis 3.2. Kavasoo turbatootmisalal isetaimestunud turbaväljakud (Maa-ameti kaldaerofoto, 30.05.2019) Juhul kui ammendamata jääb tüsedam turbakiht (vähemalt 1 m) või vähelagunenud turba kiht, on võimalik rabasuunaline taastamine. Kuna lähimad looduslähedases seisundis turbaalad on Kavasoo turbatootmisalast küllaltki kaugel (vähemalt 1,6 km) on vajalik alal läbi viia turbasammalde külv, mis oluliselt kiirendab taimkatte arengut turbatootmisalal (Karofeld ja teised, 2016) ning mõistlik on kasutada nn Kanada metoodikat. Kanada meetodi etapid on järgnevad (Rochefort ja teised, 2003; Paal, 2011):  Pinnase ettevalmistamine: mineraliseerunud pinnas on vaja koorida, väljakud tuleb nende suuruse tõttu jagada madalate (kuni 0,5 m kõrguste) vallidega terassideks, mis väldib lainetuse teket ning loob soodsad tingimused taimefragmentide kasvuks. Vallidesse lükatud turvas tuleb tihendada ning vallidel peavad olema lauged servad;  Taimefragmentide kogumine: taastatavale alale külvatavad taimefragmendid kogutakse doonoralalt, looduslähedases seisundis soos, mis ei ole looduskaitse all. Soovitatav on kasutada mätastel kasvavaid turbasamblaliike (pruun turbasammal (Sphagnum fuscum) ja punane turbasammal (Sphagnum rubellum)), mis on vähem nõudlikud püsivalt kõrge veetaseme suhtes kui mättavahedes kasvavad turbasamblaliigid ning mille endi taasasustamise võimekus on väiksem. Doonorala ja taastatava soo suhe võib olla kuni 1:15. Doonoralalt tuleb samblaid koguda kuni 5 - 10 cm sügavuselt, kuna enamiku turbasamblaliikide puhul sügavamal olevad diaspoorid ei ole enam võimelised kasvama minema. Samuti taastub kuni 10 cm sügavuselt taimefragmentide kogumisel 10 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan doonorala taimestik küllaltki kiiresti. Taimefragmendid on soovitatav purustada 1 - 3 cm suurusteks tükkideks. Soovitatav on taastavale alale külvata värskelt kogutud taimefragmendid.  Taimefragmentide puistamine jääksoole: taimefragmendid tuleb laotada taastatavale alale ühtlase kihina ning neil peab olema kontakt turba pinnaga.  Taimefragmentide katmine multšiga: põhumultšiga taimefragmentide katmine tagab samblakülvile sobivad niiskustingimused ja toetab nende kasvama minekut. Ühe hektari turbatootmisala korrastamiseks kulub vähemalt 3 000 kg põhku, mis tuleb laotada ühtlase kihina, mis on kohev ja mitte liiga paks. Külvatud taimefragmendid tuleb võimalikult kiiresti katta põhumultšiga.  Kuivenduskraavide sulgemine: viimasena tuleb sulgeda kuivenduskraavid, kuna seejärel pole alal võimalik masinatega enam töötada veetaseme tõusu tõttu. Veetaseme tõstmiseks vajalikud vallid ja paisud tuleb rajada vastavalt korrastamisprojektis toodule. Soovituslik on paisude ja vallide rajamine kuivenduskraavidele 0,2 m langu järgi. Selle tagajärjel ei tohiks veetase taastataval alal langeda sügavamale kui 20 - 30 cm ja olema võimalikult turbapinna lähedal. Paisud on soovitatav teha tihendatud turbast, paisu kõrgus peab olema turbaväljakute pinnast kõrgem ning vastama korrastamisprojektis määratule. Paisul peavad olema kraavi servast 1 - 2 m pikkused laiendused tagamaks paisu püsimine suurvee ajal ja vältimaks pinnavee möödumist paisust. Täpsemad juhised antud tööde läbiviimiseks on toodud jääksoode korrastamise käsiraamatus (Paal, 2011). Peale korrastamistöid on oluline seirata alal veetasemeid ning taimkatte arengut, hindamaks ala korrastamise edukust ning lisatööde vajadust. Kõik korrastamisega seonduvad lõplikud tööd ja tehnilised lahendused määratakse korrastamise projektis. 11 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan 4. SOOVITUSED KORRASTAMISTINGIMUSTE MÄÄRAMISEKS Antud soovituslikud korrastamise tingimused põhinevad eelnevates peatükkides toodule:  Kavasoo turbatootmisala on soovitatav korrastada taastuvaks sooks;  Vältida tuleb turbatootmisalal veetaseme tõstmise mõju eramaadel olevatele maatulundusmaadele, vajadusel tuleb turbatootmisala piirata vähemalt eramaadega piirnevates osades tihendatud turbast veetõkkevalliga;  Korrastamise lõpp-lahend kooskõlastada Maa-ameti kui maaomaniku esindajaga;  Tagada tuleb kõrvalmaantee nr 19272 püsivus ning korrastamisprojekt tuleb kooskõlastada Maanteeametiga. 12 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan 5. KASUTATUD KIRJANDUS Järveoja, J., Peichl, M., Maddison, M., Soosaar, K., Vellak, K., Karofeld, E., Teemusk, A. and Mander, Ü. 2016. Impact of water table level on annual carbon and greenhouse gas balances of a restored peat extraction area. Biogeosciences, 13, 2637-2651. Karofeld, E., Müür, M., Vellak, K. 2016. Factors affecting re-vegetation dynamics of experimentally restored extracted peatland in Estonia. Environmental Science and Pollution Research, 23, 13706-13717. Keskkonnaministri määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. Vastu võetud 07.04.2017. Middleton, B., van Diggelen, R., Jensen, K. 2006. Seed dispersal in fens. Applied Vegetation Science, 9, 279 – 284. Paal, J. 2011. Jääksood, nende kasutamine ja korrastamine. Tartu. Padur, K., Ilomets, M., Põder, T. 2017. Identification of the criteria for decision making of cut-away peatland reuse. Environmental Management, 59, 505-521. Purre, A-H., Pajula, R., Ilomets, M. 2019. Carbon dioxide sink function in restored milled peatlands – The significance of weather and vegetation. Geoderma, 346, 30-42. Rochefort, L., Quinty, F., Campeau, S., Johnson, K., Malterer, T. 2003. North American approach to the restoration of Sphagnum dominated peatlands. Wetlands Ecology and Management, 11, 3-20. 13 Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 27.03.2020 15:32 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan Manused: image001.png; Kavasoo_korrastamise_eskiisprojekt.pdf From: Anna-Helena Purre <[email protected]> Sent: Thursday, March 26, 2020 6:36 PM To: [email protected] Subject: Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaan Tere, Palume Teie seisukohta Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaani kohta, mis on kirjale lisatud manusena. Turbatootmisala arendaja AS Jiffy Products Estonia on sellele mäeeraldistele taotlemas RPP (Responsibly Produced Peat) sertifikaati, mis näitab, et turvas on toodetud vastustustundlikult ning turbatootmisalale on olemas korrastamisplaan, mille koostamisel on arvestatud huvigruppide seisukohtadega. Kuna antud turbatootmisala ammendumiseni on veel aega ning keskkonnatingimused ja korrastamiseks kasutatavad meetodid võivad muutuda, siis tehnilise korrastamisprojekti koostamine pole asjakohane. Sellega seoses oleme koostanud Kavasoo turbatootmisala korrastamise eskiisplaani, millele palume Teie seisukohti. Seisukoht võib olla ka vabas vormis, vastates sellele e-mailile. Seisukohti ootame kuni 27.04.2020. Vastan meeleldi tekkinud küsimustele. Lugupidamisega, Anna-Helena Purre Keskkonnaspetsialist OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Telefon: +372 66 81 013 Mobiil: +372 55 695 978 www.steiger.ee Inseneribüroo STEIGER OÜ Inseneribüroo STEIGER on 2004. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev sõltumatu mäekonsultatsiooni firma, kus töötab üle 30 kõrgharidusega spetsialisti. www.steiger.ee
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel