dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Järvamaa Paide linn Mäeküla Kaupluse ja Rammuli kinnistute detailplaneeringu algatamine ja KSH algatamata jätmine

Maanteeamet · 27. märts 2020
Viit
15-2/20/9081-3
Registreeritud
27. märts 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Paide Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Marje-Ly Rebas (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)
Lahendamise tähtaeg
24. aprill 2020

Failid

  • 📎algatamise korraldus_147.pdf9300 KB
  • 📎E-kiri.pdf439 KB

Sisu (failidest)

PAIDE LINNAVALITSUS KORRALDUS Miiektila Kaupluse ja Rammuli kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine, liihteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnam6ju strateegilise hindamise algatamata jiitmine Paide 23. miirts 2020 m l47 Korraldus antakse planeerimisseaduse $ 128 lSike 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse $ 30 l6ike I punkti 2, keskkonnam6ju hindamise ja keskkonnajuhtimisstisteemi seaduse $ 33, Paide Linnavolikogu 18. jaanuari 2018 mtiiiruse nr 3 ,,Kohaliku omavalitsuse tiksuse piidevusse antud tilesannete tiiitmine Paide linnas" $ 6 punkti 1 alusel ning arvestades Paide Vallavolikogu 27. oktoobril 20ll otsusega nr 48 kehtestatud Paide valla tildplaneeringut. Miiektilas asuvate Kaupluse ja Rammuli kinnistute omanik R&R Real Estate OU (edaspidi huvitatud isik) on esitanud detailplaneeringu algatamise taotluse. Detailplaneeringu eesmiirgiks on Kaupluse (56501:001:0356) ja Rammuli (56501:001:0356) kinnistutele kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, vedelktituse tankla ning neid teenindavate rajatiste rajamine ning kruntide piiride muutmine. Planeeritav maakasutus jAAb Kaupluse kinnistul lirimaaks ja Rammuli kinnistul elamumaaks, mis on koosk6las Paide valla tildplaneeringuga. Miiektila on planeeritud eelkdige Tallinn-Tartu-V6ru-Luhamaa maanteel sOitjaid teenindavaks piirkonnaks ja kavandatud tegevus sobib tildplaneeringus toodud eesmiirkidega. Planeeringuala suurus on u 1,1 ha, planeeringuala on niiidatud korralduse lisas l. Liihtudes planeerimisseaduse $ 125 l6ike 1 punktist 2 on detailplaneeringu koostamine n6utav tildplaneeringuga miiiiratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal v6i juhul. Antud kinnistud on Paide valla iildplaneeringu jtirgi detailplaneeringu kohustusega ala. Detailplaneeringuga kavandatakse laiendada olemasolevat kauplusehoonet ja kavandatud maa-alused bensiini- ja diiselktitusemahutid kokku maksimaalse kogusega 100 tonni, sellest bensiiniktitus maksimaalselt 45 tonni, klaasipesuvedeliku mahuti 10 kuupmeetrit ja vedelgaasi mahuti maksimaalse mahutavusega 10 000 liitrit. Planeeritav tankla kuulub majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016 miiiiruse nr 10 ,,Kemikaali ohtlikkuse alammiitir ja ohtliku kemikaali kiinniskoguse ning ettev6tte ohtlikkuse kategooria miiiiramise kord" jiirgi ohtliku ehk C-kategooria ettev6tte kategooriasse. Detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus ei ole keskkonnam6ju hindamise ja keskkonnajuhtimissiisteemi seaduse (edaspidi KeHJS) $ 6 l6ikes I ega 2 nimetatud olulise keskkonnam6juga tegevus. Detailplaneering ei kuulu KeHJS $ 33 l6ikes I v6i 2 nimetatud loetelusse, mille puhul keskkonnam6ju strateegiline hindamine tuleb algatada vdi anda selle kohta eelhinnang. Keskkonnam6ju strateegilise hindamise vajalikkust on kaalutud ja eelhinnang antud tulenevalt KeHJS $ 6 l6ige 2 punkt 22. Eelhinrrangu koostas Paide Linnavalitsus (lisa 3). Linnavalitsuse hinnangul ei ole kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist arvestades keskkonnamdju strateegilise hindamise algatamine vajalik. Liihtudes Vabariigi Valitsuse 17. detsembri2015 miiiiruse nr 133 ,,Planeeringute koostamisel koostrici tegemise kord ja planeeringute koosk6lastamise alused" $ 3 saadeti detailplaneeringu algatamise eelndu 17. veebruaril seisukoha avaldamiseks Piiiisteametile, Keskkonnaametile, Maanteeametile ja Terviseametile. Keskkonnaamet andis oma 27. veebruari kirjas nr 6- 212012738-2 teada, et ei pea vajalikuks enda kaasamist detailplaneeringu menetlusse. Planeeringu menetlemisel tuleb lfituda kehtivatest Oigusaktidest ning erilist ttihelepanu p60rata veekaitselistele ktisimustele, samuti arvestada ltihipiirkonda kavandatavate tegewstega (eeskiitt Nurga kinnistu detailplaneeringuga). Maanteeamet andis 3. mtirtsi kirjaga nr 15-2120/9081-2 oma seisukohad planeeringu koostamiseks, mille alusel on lisatud liihteseisukohtadesse punktid 9-23. Maarfieeamet ei v6ta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste viiljaehitamiseks. Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, ristmike {imberehitamise, jalgratta- ja jalgtee kavandamise, jne korral on nende projekteerimine ning vtiljaehitamine omavalitsuse kohustus (PlanS $ l3l lg 1). Terviseamet 28. veebruari kirjanr 9.4-31201949-2 pdhjal on tiipsustatud l2ihteseisukohtade punkte 3 ja 4 ning lisatud punkt 25. Ptitisteameti 6. miirtsi kirja nr 7.2-3.411773-2 alusel on lisatud punkt 2. Detailplaneeringu koostamise korraldajaks ja kehtestajaks on Paide Linnavalitsus (Keskviiljak 14,72711 Paide linn, e-post [email protected]). Planeeringu algatamisega ei kaasne linnale kohustust avalikuks kasutamiseks ette niihtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, viilisvalgustuse v6i tehnorajatiste (sh sademevee kanalisatsiooni) viiljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Paide Linnavalitsuse eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise kulude kandmiseks, kuid huvitatud isik on algatamise taotluses viiljendanud tahet need ise kanda ja sSlmitud on vastav haldusleping detailplaneeringu koostamise tellimise tileandmiseks ning eelkokkuleppe detailplaneeringukohaste rajastiste viiljaehitamise lepingu sdlmimiseks. l. Algatada Mitektila ktila Kaupluse ja Rammuli kinnistute detailplaneering. Planeeringuala piir on antud lisas 1 ja lfiteseisukohad lisas 2. 2. Jiitta algatau,nata Miiektila ktila Kaupluse ja Rammuli kinnistute detailplaneeringu keskkonnam6ju strateegiline hindamine. Eelhinnang on toodud lisas 3. 3. Korraldust on v6imalik vaidlustada 30 piieva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus siitestatud korras vdi vaide Paide Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses siitestatud korras. 4. Korraldus jdustub teatavakstegemisest. Priit Vark linnapea fur,* (arola {dnof arenduse peaspetsialist linnasekretiiri tilesannetes Lisa I Paide Linnavalitsuse 23. miirts 2020 konaldusele nr 147 ( a\ ua. D.id aa , al \- - \4 Yaz ( \,_^ 4 \ \s,^ l' \ \?, "ft \ |.!d(E)"Y \q \ Z. \ (-' an4eJ \ \. \ a" ,.6 \t'-a \o \ \ \* \ \ \ ) \ \ \ur, \ rrr Planeeringualapiir Olemasolevad hooned Kinnistu piir linnasekretari iilesannetes Lisa2 Paide Linnavalitsuse 23. mtirts 2020 korraldusele nr 147 Liihteseisukohad Miiekiila kiila Kaupluse ja Rammuli kinnistute detailplaneeringu koostamiseks l. Planeeringu koostamisel arvestada, et planeeringuala asub Pandivere ja Adavere- P6ltsamaa nitraaditundlikul alal. 2. Kuna kavandatav tegevus on C-kategooria ettev6te, tuleb detailplaneeringu koostamise kiiigus arvestada erinevate riskidega ning lisada asjakohane riskianaliiiis. Vastavalt kemikaaliseaduse $ 32 peab ohtlik ettevdte v6tma kasutusele k6ik vajalikud meetmed suur6nnetuse viiltimiseks ja selle tagajiirgede piiramiseks inimese tervisele ja keskkonnale. Riskianaliiiisist selgub ka Kaupluse ja Rammuli kinnistutele ning Nurga kinnistule kavandatavate tanklate kumulatiivse m6ju hinnang. Riskianaltitis tuleb koostada mahus, mis vdimaldab vastata kemikaaliseadusest $ 32 ldikest I tulenevatele ktisimustele seoses uue kiiitise rajamisega ning kirjeldab meetmeid, mida on vajalik kasutusele v6tta v6i ttiiendavaid ndudeid riskide arvestamiseks. a J. Planeeringu koostamisel arvestada, et seadmeid, masinaid jm vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada v6i kasutada sellisel viisil (sh ehitusest tulenevalt), et nende poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja tihiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 17.05.2002 miiiiruses nr 78 ,,Vibratsiooni piirvtiiirtused elamutes ja iihiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni m66tmise meetodid" kehtestatud piirviiiirtustele. 4. Planeeringu koostamisel arvestada, et planeeritavatele hoonetele paigaldatavatest tehnoseadmetest levivad miiratasemed peavad planeeritava ala i.imbrussesse jiiiivatel elamualadel vastama keskkonnaministri 16. detsembri 2016 miidruse nr 7l ,,Viilis6hus leviva mtira normtasemed ja mi.irataseme m66tmise, miiiiramise ja hindamise meetodid" lisa I punkti 2 kohaselt II kategooria alale kehtestatud t<idstusmiira sihtviiiirtustele. Ehitustegevusega kaasnevad mtiratasemed ei tohi tiletada miiiiruse nr 7l lisas I kehtestatud normtasemeid. Vajadusel niiha ette miiraleevendavate meetmete rakendamine liihtudes muuhulgas EVS 842:2003 ,,Ehitiste heliisolatsiooninOuded. Kaitse miira eest". kaasneva miira viihendamiseks. Ehitusmiira puhul tuleb tiihelepanu p6<irata, et vtilisOhus levivad mtiratasemed elamualadel ei iiletaks ajavahemikul 21.00-07.00 keskkonnaministri 16.12.2016 miiiiruses nr 7l "Vtilis6hus leviva mtira normtasemed ja mtirataseme m66tmise, mdiiramise ja hindamise meetodid" lisas I toodud asjakohase miirakategooria toristusmtira normtaset. Impulssmiira pdhjustavat t<i6d,niiiteks l6hkamine, rammimine jne, v6ib teha tci<ipiievadel kell 07.00-19.00. 5. Planeeringu koostamisel arvestada, et siseruumide mtiratasemed peavad vastama sotsiaalministri 04.03.2002 mti?iruses nr 42 ,,Miira normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning iihiskasutusega hoonetes ja mtirataseme m66tmise meetodid" kehtestatud normtasemetele. 6. Planeeringualal on vajalik koostada ehitusgeodeetiline uurimistoo (topo-geodeetiline alusplaan m66tkavas l:500), mille aruanne esitada Paide Linnavalitsusele. Geodeetiline alusplaan peab olema m66distatud piisavas ulatuses, mis v6imaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust, sh kavandatud sademevete iirajuhtimise stisteemi jms. 7. Aladel, kus radoonisisaldus pinnase6hus tiletab 30 kBq/m3, on Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase andmetel otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteerimisel teha eelnevalt detailsemad uuringud ning vajadusel rakendada ehitamisel kehtestatud radoonikaitse n6udeid. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 ,,Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes" toodule. 8. Planeeringu koostamise kiiigus teha koostdrid naaberkruntide omanikega ja k6ikide planeeringualal asuvate ning sinna planeeritavate trasside ja tehnov6rkude valdajatega, detailplaneeringu koostamisele asumisel taotleda trasside valdajatelt tehnilised tingimused. 9. Planeeringu joonistel ntiidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnov6rgud ja muu taristu. Seejuures juhime ttihelepanu, et tehnov6rke, sh kaitsevritindeid riigitee alusele maaiiksusele mitte kavandada. Juhul, kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovdrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 10. Planeeringus kiisitleda ning niiidata joonistel sademevee tirajuhtimise lahendused. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maatiksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. P0hjendatud juhul, kui teekraavidesse juhtimine on viiltimatu, tuleb tagada truupide, kraavide liibilaskev6ime ja muldkeha niiskusreZiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide liibilaskevdimet, sh truupide seisukord ja teostada liibilaskearvutused. I l. Planeeritav ala paikneb riigitee nr 2 (F,263) Tallinn-Tartu-V6ru-Luhamaa kaitsevri<indis. Lisada vastav info detailplaneeringu algatamise eelndusse. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua vtilja EhS $ 7l kohane teekaitsev<i<ind. Planeeringus kasutada riikliku teeregistri (https://teereeister.mnt.ee) p6hiseid teede numbreid ja nimetusi. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla, mahuti, jms. 12. Planeeringus (oonistel, seletuskirjas) kiisitleda ristumiskoha niihtavuskolmnurka ja riigiteele vajalikku ktilgniihtavust ning vaba ruumi nSuet vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 miiiiruse nr 106 ,,Tee projekteerimise normid" lisa,,Maanteede projekteerimisnormid" (edaspidi normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 liihtetasemel rahuldav. Niihtavuskolmnurgad peavad olema niiidatud kitsendusi ktisitleval planeeringujoonisel. 13. Riigitee kaitsevricindis on keelatud tegevused vastavalt EhS $ 701g2 ja $ 72lg l, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsev<i<indis kehtivatest piirangutest v6ib k6rvale kalduda Maanteeameti n6usolekul vastavalt EhS $ 70 lg 3. 14. Planeeringus kiisitleda iildplaneeringule ja teemaplaneeringule Jtirvamaa, J6gevamaa ja tartumaa maakonnaplaneeringuid tiipsustav teemaplaneering ,,P6himaantee nr 2 (8263) Tallinn-Tartu-V6ru-Luhamaa trassi asukoha tiipsustamine km 92,0-183,0" vastavust ning planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega. 15. Arvestada rahvusvahelise p6himaantee 8263 Tallinn-Tartu-V6ru-Luhamaa timberehitust sisaldava planeeringu liikusskeemi liiklusohutusele avalduva m6ju hindamise vajadusega vastavalt majandus- ja taristuministri 19.05.2015 miiiirusele nr 48 ,,Liiklusohutusele avalduva m6ju hindamise tingimused ja n6uded m6ju hindamiseleo'. 16. Maanteeamet korraldab riigiteede projekteerimist, sh liiklusohutusele avalduva m6ju hindamist, ehitamist ja omanikujtirelevalvet. Huvitatud isik tasub seotud kulud. 17. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest p6hjustatud hiiiringutega (miira, vibratsioon, 6husaaste). Riigitee liiklusest pdhjustatud hiiiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 miiiirusele rtr 32 ning vajadusel v6tta tarvitusele meetmed hiiiringute, sh keskkonnaministri 16.12.2016 miiiiruse ff 71 lisas 1 toodud mtira normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel niiidata joonistel kavandatavad leevendusmeetmed ning lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud liiklusest p6hjustatud hiiiringutest ning ei v6ta kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 18. Planeeringualale juurdepiiiisu kavandamisel liihtuda Tuulekaru OU t66st nr 007-18-l ,,Riigitee 2 Tallinn-Tartu-V6ru-Luhamaa km 93,5-94,0 Miiekiila l6igu liiklusohutuse parandamise projekt" (Lisad 2-4).Taiendavaid ristumiskohti riigiteedelt mitte planeerida. 19. Miiiirata planeeringuala liikluskorralduse p6him6tted vastavalt PlanS $ 126 lg I p 7. Teeme ettepaneku suurendada planeeringuala ulatuses, mis on vajalik liikluskorralduse p6himdtete miiiiramiseks. Jalaktiijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tdmbepunktidega ning tihendada bussipeatustega. Arvestades, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus, tuleb ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja EhS $ l0 asjatundlikkuse pdhimdttele vastava projektlahenduse koostamiseks kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS$alg6). 20. Niiha ette jalgratta- jajalgteede sidumine t6mbepunktidega ning jiitkuvuse tagamine, sh viilj apool planeeringuala. 2l . Planeeringul tagada vastavalt kasutusotstarbele standardikohane parkimislahendus, liihtudes Eesti standardist EVS 843,2016 ,,Linnatdnavad". Planeerida elektriautode laadimispunkt. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist, sh manddverdamist mitte ette niiha. 22.Planeeringus siitestada ehitusjiirjekorrad. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud teed tuleb rajada ning n6htavust piiravad takistused (istandik, puu, p66sas v6i liiklusele ohtlik rajatis) k6rvaldada (alus EhS $ 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa viilj astamist. 23. Planeeringu seletuskirjas mtirkida, et k6ik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevriondis, tuleb esitada Maanteeametile ndusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte v6ib koostada vaid vastavat piidevust omav isik (EhS $ 24 lg 2 p 2). Riigitee ristumiskoha i.imberehituse korral (EhS $ 99 lg 3) annab nduded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maai.iksuse piires viiljastab tee ehitusloa Maanteeamet. 24. Krundi eraldamiseks planeerida k6rghaljastus ja suuremad parklad liigendada (k6rg)haljastusega, sh haljassaare minimaalseks laiuseks arvestada 4 m. 25. Viilisvalgustuse paigutusel arvestada l?iheduses paiknevate elamualadega ning viiltida nende iilemiitirast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. 26.Esitada iilevaade tekkivatest jtititmetest ja anda jiiiitmete kiiitlemise lahendus. Kiisitleda j iiiitmete sorteeritud kogumise vaj adust 2T.Planeeringu joonised (v.a situatsiooniskeem) vormistada m66tkavas l:500. Planeeringu koosesisus tuleb esitada planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon olemasolevate ja planeeritavate ehitiste, olulisemate mahuliste rajatistega, iildise planeeringulise lahendusega ning planeeringus etteniihtud k6rghalj astusega. 28. Planeeringu vormistamisel arvestada Maa-ameti poolt koostatud ,,Planeeringute dokumentide Maa-ametile (maaktastripidajale) esitamise juhendis" ja riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 miiiiruse nr 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja iilesehitusele esitatavad nduded" toodud n6uetega. Liihteseisukohad koostas Elo Kiivet Paide linnaarhitekt 'ru4f farol{funof arenduse peaspetsialist linnasekretiiri iilesannetes Lisa 3 Paide Linnavalitsuse 23. miirts 2020 korraldusele nr 747 Miiekiila Kaupluse ja Rammuli kinnistute detailplaneeringu keskkonnamOju strateegilise hindamise eelhinnang l. Kavandatav tegevus Detailplaneeringu eesmiirgiks on Kaupluse (56501:001:0356) ja Rammuli (56501:001:0356) kinnistutele kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, vedelkiituse tankla ning neid teenindavate rajatiste rajamine ning kruntide piiride muutmine. Planeeritav maakasutus jriAb Kaupluse kinnistul iirimaaks ja Rammuli kinnistul elamumaaks, mis on koosk6las Paide valla tildplaneeringuga. Detailplaneeringu algatamise taotluse jargi kavandatakse laiendada olemasolevat kauplusehoonet, rajatakse u 5 meetri kdrgune varikatus ehitisealuse pinnaga u 50 m2 ja maa-alused bensiini- ja diiselkiitusemahutid kokku maksimaalse kogusega 100 tonni, sellest bensiinikiitus maksimaalselt 45 tonni, klaasipesuvedeliku mahuti l0 kuupmeetrit ja vedelgaasi mahuti maksimaalse mahutavusega l0 000 liitrit. Veevarustus tagatakse olemasolevast puurkaevust ja kanalisatsioon lokaalsessse tiihjendatavasse mahutisse. Laiendatakse olemasolevat parklat. Krundi piiridele kavandatakse uute puude istutamist. \ f-:r t a I Joonis l. Detailplaneeringu eskiis 2. Strateegilised planeerimisdokumendid Kehtiva Jiirvamaa maakonnaplaneeringu jtirgi jaab planeeringuala teemaplaneeringuga ,,P6himaantee nr 2 (8263) Tallinn-Tartu-V6ru-Luhamaa trassi asukoha tiipsustamine km 92,0- 183,0" mtiiiratud pdhimaantee nr 2 uue trassikoridori alale (oonis 2). Paide-Miindi-Mriektila tee on planeeritud kogujateeks. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva Jiirvamaa maakonnaplaneeringuga, kuna trassikoridori alale on vOimalik planeerida ka trassi teenindavaid ettev6tteid. Joonis 2. Vriljavdte maokonnaplaneeringust Detailplaneeringug vastab kehtivale Paide valla iildplaneeringule, kuna kinnistute maakasutuse juhtotstarbed jtiiivad samaks ja on i.ildplaneeringuga kooskOlas - Kaupluse kinnistul iirimaaks ja Rammuli kinnistul elamumaaks. Uldplaneeringu jtirgi asuvad Kaupluse ja Rammuli kinnistud detailplaneeringu kohustusega alal. Uldplaneeringu jeirgi on Miiektila kiila planeeritud eelkdige Tallinn-Tartu-V6ru-Luhamaa maanteel sditjaid teenindavaks piirkonnaks ja kavandatud tegevus sobib illdplaneeringus toodud eesmiirkidega. Planeeringualal kehtivaid detailplaneeringuid ei ole. 3. KSH vajadus liihtuvalt Oigusaktidest Keskkonnam6ju eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline keskkonnamdju v6i mitte. See annab aluse keskkonnamOju hindamise algatamiseks v6i mittealgatamiseks. Vastavalt keskkonnam6ju hindamise ja keskkonnajuhtimis-siisteemi seaduse (edaspidi KeHJS) $ 22 on keskkonnam6ju oluline, kui see v6ib eeldatavalt iiletada m6juala keskkonnataluvust, pdhjustada keskkonnas pri<irdumatuid muutusi v6i seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripiirandi v6i vara. Eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringu puhul ei ole tegu KeHJS seaduse $ 6 l6ikes I ega2 nimetatud olulise keskkonnamdjuga tegevusega. Detailplaneering ei kuulu KeHJS $ 33 l6ikes I v6i 2 nimetatud loetelusse, mille puhul keskkonnamdju strateegiline hindamine tuleb algatada vdi anda selle kohta eelhinnang. Keskkonnam6ju strateegilise hindamise vajalikkust on kaalutud ja eelhinnang antud tulenevalt KeHJS $ 6 lSige 2 puttkt22. 4. Planeeritava ala andmed Planeeringuala suurus on u l,l ha. Kaupluse kinnistul asuvad iirihoone (Mdekiila k6rts, EHR kood 107013263), abihoone, mis on kavas lammutada (EHR kood 120823910)ja autoparkla koos elektriauto laadimispunktiga (rajatiste EHR koodid 220658523 ja 220705749). Lisaks asub kinnistul puurkaev (PRK0018741) sanitaarkaitsevciondiga 50 m. Rammuli kinnistu on tiihi. Ala piirneb ida poolt riigimaanteega, pShja poolt iirimaaga (kauplus), ltiiinest kahe maatulundusmaa kinnistuga ja lOunast elamumaaga (iiksikelamu abihoonega). Ule tee asuvad valdavalt maatulundusmaa kinnistud, mille taga asub tiks elamumaa (tiksikelamu abihoonega). Ule tee jiiiib ka iiks iirimaa kinnistu (Konekesko). Planeeritav ala paikneb ri i gitee nr 2 (8263) Tal I inn- Tartu-V6ru- Luhamaa kaitsevddndi s. Planeeringuala paikneb tasasel maa-alal. Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduse kohaselt jaab planeeritavale alale puurkaev. Maaparandussiisteemi alasid ega ehitisi planeeritaval alal ega selle vahetus ltiheduses avaliku maaparandusstisteemide kaardirakenduse alusel ei paikne. Alusp6hja moodustavad antud piirkonnas Ulem-Raikkiila alamkihistu lubjakivid. Lubjakivikompleksi paksus Paide piirkonnas on tile 200 m. Pinnakatte moodustavad V6rtsjarve alamkihistu liustikusetted e moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Ulalt esimese, moreenis ja lubjakivikompleksi tilaosa ldhedes esinev p6hjaveekihind (pinnasevesi) toitub p6hiliselt sademetest. Planeeringuala asub Pandivere ja Adavere-P6ltsamaa nitraaditundlikul alal, mistottu veekaitselistele ktisimustele tuleb planeeringu koostamisel pcirirata tiihelepanu. Vaadeldavas piirkonnas on p6hjavesi looduslikult n6rgalt kaitstud maapinnalt liihtuva punkt- v6i hajureostuse suhtes. Alal levivad Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi lShelised ja karstunud kivimid veeandvusega 1,0...5,0 l/s*m. 5. V6imalikud mdjud keskkonnale Tegemist on praegu hoonestatud kinnistuga, mille kaubandushoonet laiendatakse ja olemasolevat parklat laiendatakse tankla ning seda teenindavate rajatiste kavandamiseks. Tegevusega ei kaasne looduslikus seisundis alade otsest m6jutamist. 5.1. M6ju Natura 2000 vdrgustiku alale, kaitstavatele loodusobjektidele ja -liikidele ning kultuuripiirandile Planeeritavale alale ega selle vdimalikku mdjualasse ei jria looduskaitsealuseid alasid, tiksikobjekte ega kaitsealuste liikide leiukohti. Samuti puuduvad Natura 2000 vdrgustiku alad. Antud ala puhul ei ole tegu tundliku looduskooslusega v6i kultuuriloolise viiArtusega alaga. M6ju seega Natura aladele ja teistele kaitstavatele loodusobjektidele puudub. Planeeritavale alale ega selle vahetusse liihedusse ei jiia kultuurimiilestisi ega piirandkultuuriobjekte. Alani ei ulatu i.ihegi kultuurimiilestise kaitsevoond. Mdju kultuuripiirandile seega puudub. 5.2. Loodusvarade kasutamine, jtiSitme- ja energiamahukus Planeeritaval alal v6i vahetus l?iheduses puuduvad Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel maavarade leiukohad, levialad v6i perspektiivalad. Ehituseks vajaminev materjal hangitakse tildjuhul riiklikest maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamoju on eelnevalt hinnatud ning seega piirkonnas sellest lokaalne negatiivne m6ju puudub. Hoonete ja rajatiste ehitamisel kasutatakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei pdhjusta see nende varude kiittesaadavuse viihenemist mujal. Ehitust<iodel tekkivad jtititmed (sh ohtlikud jiiiitmed) kogutakse eraldi ning antakse tile jiititmeluba, kompleksluba v6i ohtlike jiiiitmete ktiitluslitsentsi omavatele ettev6tetele. Ehitusjiititmete kiiitlemise eest vastutab jiiiitmete valdaja. Kaevetti<idel kaevandatav pinnas ladustatakse tellija poolt etteniiidatud kohtadesse. Peale kavandatud tegevuse elluviimist on peamiseks tekkivaks jiiiitmeks segaolmejiiiitmed, pakendid. Tekkivad jrizitmed antakse edasiseks kiiitlemiseks i.ile jiiiitmekaiitlejatele. Kavandatud tegevuste puhul pole oodata jiiiitmeteket mahus, mis v6iks tiletada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusaegselt viilistatakse ehitusjtiiitmete ja -materjalide sattumine pinnasesse ja pShjavette. Ehitust66de kiiigus ei ole ette niihtud selliseid tegevusi ega selliste kemikaalide v6i ainete kasutamist, mis vSiksid oluliselt halvendada p6hjavee kvaliteeti. 5.3 Vee ja pinnase saastatus, miira, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone ja tankla rajamine ei avalda olulist negatiivset m6ju pinnasele. Juhul kui kavandatud tegevuse elluviimisel ja k[itise kasutuselev6tmisel viilistatakse ktituse lekkimine pinnasesse, parklatest kogunevad sademeveed puhastatakse ning rajatakse nduetekohane reoveepuhastusstisteem, ei ole oodata v6imalikku pinnase reostumist. Kui ehitiste ehitamisel ilmneb pinnase jiiiikreostust, tuleb ehitustegevus peatada ning see n6uetekohaselt likvideerida enne ehitust<icide j titkamist. Kavandatud tegevusega ei kaasne olulist mdju 6hukvaliteedile. Tegevusega kaasnevana ei eraldu viiliskeskkonda olulisel miiiiral soojust ega kiirgust. Samuti ei ole oodata ebameeldiva l6hna eraldumist. Kiituse laadimise ja tankimise ajal v6ib timbruskonda eralduda iirritavat l6hna, mida aga saab minimeerida Sigete t<itimeetmete ja ttidkorras tehnikaga. Kavandatud tegevustega ei planeerita mi.iratekitavate seadmete ehitamist vdi paigaldamist. Peamiselt tekib mtra alal liikuvatest sdidukitest (liiklusmtra), samas ei saa seda pidada antud ala asukohta silmas pidades oluliseks ning olulist liiklusmiira ja liiklusest p6hjustatud dhusaaste tasemete t6usu eeldatavalt ei kaasne, kuna teenindatakse valdavalt rahvusvahelise pohimaanteel 8263 Tallinn-Tartu-V6ru-Luhamaa liikujaid. Viihene miira v6ib tekkida ka hoonete ventilatsiooniseadmetest. Seadmete valikul tuleb eelistada madalama mtiraemissiooniga kaasaegseid seadmeid. Tagada tuleb, et naaberkrundil asuva elamu juures ei iiletataks kehtivaid mtira piirviiiirtusi. Piirviiiirtuste j[rgimisel, miiratekitavate seadmete valikul madalama mi.iraemissiooniga seadmete kasutamisel ja vajadusel meetmete kasutuselevdtmisel ei ole oodata olulise keskkonnam6ju esinemist. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata vibratsiooni teket, mis leviks viiljapoole hooneid j a planeeringuala. Kavandatava tegevusega v6ib suureneda piirkonna valgus(reostus), kuna hetkel on tiinavavalgustus ainult ala idaktiljel (riigimaantee iiiires). Valgustuse kavandamisel kasutada ala optimaalseimalt valgustavat, vSimalusel reguleeritava valgustugevusega lahendust. Viilisvalgustuse paigutusel arvestada liiheduses paiknevate elamualadega ning viiltida nende iilemiiiirast valgustamist. Vaj adusel kavandada leevendavaid meetmeid. M6ju inimese tervisele antud planeeringu kontekstis saab avalduda eeskiitt labi miira ja dhukvaliteedi tasemete muutuse. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu ja tegevuse iseloomu ei ole oodata miira normtasemete ega Shukvaliteedi piirviiiirtuste tiletamist. Seega ei ole oodata olulise tervisemdju esinemist. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette niiha m6ju varale, kui ehitised kavandatakse nii, et nendest tekkivad kitsendused ei ulatu naaberkinnistutele. 5.4. Avariiolukordade esinemise vOimalikkus Planeeritav tankla kuulub majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016 miiiiruse nr l0 ,,Kemikaali ohtlikkuse alammiiiir ja ohtliku kemikaali ki.inniskoguse ning ettev6tte ohtlikkuse kategooria miiiiramise kord" jiirgi ohtliku ehk C-kategooria ettevdtte kategooriasse. Kuna kavandatav tegevus on C-kategooria ettev6te, tuleb detailplaneeringu koostamise ktiigus arvestada erinevate riskidega ning lisada asjakohane riskianali.itis. Vastavalt kemikaaliseaduse $ 32 peab ohtlik ettev6te v6tma kasutusele k6ik vajalikud meetmed suur6nnetuse viiltimiseks ja selle tagajiirgede piiramiseks inimese tervisele ja keskkonnale. Riskianaltii.is tuleb koostada mahus, mis vdimaldab vastata kemikaaliseadusest $ 32 l6ikest I tulenevatele kiisimustele seoses uue kiiitise rajamisega ning kirjeldab meetmeid, mida on vajalik kasutusele vStta vdi tiiiendavaid ndudeid riskide arvestamiseks. Maa-aluse gaasimahuti plahvatamise korralv 6ivad kahjustuda liihedalolevad hooned. Reeglina ei teki peale gaasiplahvatust tulekhaju, sest ltihikese aja jooksul p6lev gaas kustub enne, kui m6juraadiuses olevad esemed jduaksid stittida. Kui vedelgaas pihustub keskkonada, siis muid ohtusid (nt pinnase v6i p6hjevee reostus, ltimbumisoht vms) sellega tdeniioliselt ei kaasne, sest keskkonda sattunud vedelgaas aurustub kiirelt ja jlitigitult. Gaasilekke ja - plahvatuse vdimalust saab leevendada tcici- ja tuleohutusnOuete regulaarse konrolli ja detailplaneeringuga seatavate ehitustingimuste kaudu. Ktitusemahuti lekkimine ning sellega seotud dhusaaste ja pinnasereostus on ebatdentioline selle nduetekohasel ehitusel. Uhendusliinide ja toruiihenduste lekkekindlust tuleb kontrollida igakordsel kiituse laadimisel ja seega on vtihet6en?ioline ka leke laadimist<i<ide ajal. Plahvatusoht on eelkdige seotud kiituseveokiga ktituse laadimise ajal, sest maa-aluste mahutitega tankla plahvatusoht on suhteliselt viiike. Detailplaneeringuga on vdimalik tiipsustad pinnakatte-, t6kke- ja isolatsioonimaterjalide kasutamise tingimusi, tuleohutusn6udeid, transpordikorraldust. K6ige suurem ohuallikas tanklas on kiituseveok, seega on viiga oluline, et planeerimis- ja projekterimisfaasis p66rataks erilist tiihelepanu kiituse transpordi ja laadimisega seotud ktisimustele. Detailplaneeringu vdljatddtamisel ja ehitus- ning maakasutustingimuste m?idramisel tuleb arvestada kehtivaid ohutus- j a keskkonnan6udeid. Avariiolukorrad. kus loodusesse v6ib sattuda ktitust on teoreetiliselt v6imalikud nii ehitus- kui kasutusetapil. Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustriOvdtja kohustatud jtirgima erinevatel tdrietappidel ohutuseeskirju ning viilistama riske vastavate kavade ja miirgistega. Ehitusaegne t66- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade viiltimise. Planeeritava tankla opereerimisel tuleb rakendada meetmeid vdimalike hiidaolukordade (nt ktituseveoki avarii, tulekahju, mahutite leke, reostus jms) tekkimise vtiltimiseks ning vastavad keskkonnakaitse- ja ohutusmeetmed stitestada ehitusprojektis. Kiiitises ei kavandata kasutada olulises koguses keskkonnaohtlikke kemikaale, mille lekked vdiksid p6hjustada ohtlikke avariiolukordi. Seega ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel oodata oluli si keskkonnaohtu p6hj ustavaid avari io lukordi. 5.5. Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriiilene m6ju Detailplaneeringul puudub potentsiaalne piiritilene m6ju. Liihipiirkonda ehk kaks kinnistut edasi kavandatakse tanklat - Nurga kinnistule on algatatud detailplaneering kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, vedelktituse tankla, autode selvepesula ja neid teenindavate rajatiste rajamiseks. Kaupluse ja Rammuli kinnistutele ning Nurga kinnistule kavandatavate tanklate v6imaliku olulise negatiivse kumulatiivse m6ju hindamiseks tuleb koostada tiipsem riskianaliitis. 6. Eelhinnangu jiireldus Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipiirase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnam6ju. Keskkonnamdju strateegilise hindamise algatamine ei ole vajalik j iirgnevatel p6hj ustel : 1) planeeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnam6juga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, 6hu saastatuse v6i mtrataseme suurenemist tile vastavate piirnormide ega olulisel miiiiral soojuse, kiirguse ja l6hna teket ega jiiiitmeteket. Tavapiirasest suuremas koguses jiiiitmeteke seotud peamiselt ehitustdddega, mille kiligus jiiiitmed kiiideldakse vastavalt n6uetele. Esitada iilevaade tekkivatest jii2itmetest ja anda jiiiitmete ktiitlemise lahendus. Kiisitl eda j tiiitmete sorteeritud kogumi se vaj adust ; 2) liihtudes planeeringuala ja selle liihiiimbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei pdhjusta kavandatud tegevuste elluviimine antud asukohas olulist keskkonnamSju. Samuti on avariiolukordade esinemise tdeniiosus viiike, juhul kui jiirgitakse korrektselt tule- ja t<i<johutusndudeid, sh k6iki vajalikke n6udeid kiitusemahutite ohutuks kiiitlemiseks; 3) kavandatav tegevus ei p6hjusta looduskeskkonna vastupanuvdime ega loodusvarade taastumisv6ime iiletamist, sest planeeringualal ja piirkonnas on juba kujunenud inimtegevuse poolt oluliselt mdjutatud asustatud keskkond; 4) planeeringualal ja vahetus liiheduses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja rlkoloogiliselt viiiirtuslikke vdi tundlikke alasid ega Natura 2000 v6rgustiku alasid, seega ei kaasne olulist m6ju looduskeskkonnale. Samuti puudub m6ju kultuuriviiiirtustele, kuna muinsuskaitseobjektid ja registreeritud piirandkultuuri obj ekti d pl aneeringu alal j a ltihialade I puuduvad. Eelhinnangu koostas Elo Kiivet Paide linnaarhitekt er,,,{ Kdrolalilnof arenduse peaspetsialist linnasekret?iri tilesannetes Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 27.03.2020 10:02 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Teade detailplaneeringu algatamisest ja KSH mittealgatamisest Manused: algatamise korraldus_147.pdf From: Elo Kiivet <[email protected]> Sent: Wednesday, March 25, 2020 12:50 PM To: [email protected]; [email protected]; [email protected]; 'Anne Karjus' <[email protected]>; [email protected]; [email protected] Cc: [email protected] Subject: Teade detailplaneeringu algatamisest ja KSH mittealgatamisest 25. märts 2020 7-1/20/4-6 Päästeamet Maanteeamet Terviseamet Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Lähtudes planeerimisseaduse §128 lõikest 8 ja §127 lõikest 2 teavitame teid, et Paide Linnavalitsus algatas 23. märtsil korraldusega nr 147 Mäeküla Kaupluse ja Rammuli kinnistute detailplaneeringu koostamise, andis detailplaneeringu lähteseisukohad ja jättis algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). KSH jäeti algatamata, kuna eelhinnangu põhjal ei kaasne planeeringu elluviimisel eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Planeeringuala suurus on u 1,1 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on anda ruumiline terviklahendus kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, vedelkütuse tankla ning neid teenindavate rajatiste rajamiseks ja krundipiiride muutmiseks. Kavandatakse laiendada olemasolevat kauplusehoonet ning tanklale rajada maa-alused kütuse ja vedelgaasi mahutid. Kavandatud tegevus sobib üldplaneeringus toodud eesmärkidega. Kuna tegu on C-kategooria ohtliku ettevõttega, tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada asjakohane riskianalüüs ning kirjeldada meetmeid, mida on vajalik võtta suurõnnetuse vältimiseks ja selle tagajärgede piiramiseks inimese tervisele ja keskkonnale. Algatamise korraldus koos lisadega on lisatud manusena. Sellega saab tutvuda ka Paide linna kodulehel https://paide.kovtp.ee/detailplaneeringud. Lugupidamisega Elo Kiivet Paide linnavalitsus Linnaarhitekt 383 8619 565 696 74 [email protected]
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel