PAIDE LINNAVALITSUS
KORRALDUS
Miiektila Kaupluse ja Rammuli kinnistute
detailplaneeringu koostamise algatamine,
liihteseisukohtade kinnitamine ja
keskkonnam6ju strateegilise hindamise
algatamata jiitmine
Paide 23. miirts 2020 m l47
Korraldus antakse planeerimisseaduse $ 128 lSike 1, kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse $ 30 l6ike I punkti 2, keskkonnam6ju hindamise ja keskkonnajuhtimisstisteemi
seaduse $ 33, Paide Linnavolikogu 18. jaanuari 2018 mtiiiruse nr 3 ,,Kohaliku omavalitsuse
tiksuse piidevusse antud tilesannete tiiitmine Paide linnas" $ 6 punkti 1 alusel ning arvestades
Paide Vallavolikogu 27. oktoobril 20ll otsusega nr 48 kehtestatud Paide valla
tildplaneeringut.
Miiektilas asuvate Kaupluse ja Rammuli kinnistute omanik R&R Real Estate OU (edaspidi
huvitatud isik) on esitanud detailplaneeringu algatamise taotluse. Detailplaneeringu
eesmiirgiks on Kaupluse (56501:001:0356) ja Rammuli (56501:001:0356) kinnistutele
kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, vedelktituse tankla ning neid teenindavate rajatiste
rajamine ning kruntide piiride muutmine. Planeeritav maakasutus jAAb Kaupluse kinnistul
lirimaaks ja Rammuli kinnistul elamumaaks, mis on koosk6las Paide valla tildplaneeringuga.
Miiektila on planeeritud eelkdige Tallinn-Tartu-V6ru-Luhamaa maanteel sOitjaid
teenindavaks piirkonnaks ja kavandatud tegevus sobib tildplaneeringus toodud eesmiirkidega.
Planeeringuala suurus on u 1,1 ha, planeeringuala on niiidatud korralduse lisas l. Liihtudes
planeerimisseaduse $ 125 l6ike 1 punktist 2 on detailplaneeringu koostamine n6utav
tildplaneeringuga miiiiratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal v6i juhul. Antud
kinnistud on Paide valla iildplaneeringu jtirgi detailplaneeringu kohustusega ala.
Detailplaneeringuga kavandatakse laiendada olemasolevat kauplusehoonet ja kavandatud
maa-alused bensiini- ja diiselktitusemahutid kokku maksimaalse kogusega 100 tonni, sellest
bensiiniktitus maksimaalselt 45 tonni, klaasipesuvedeliku mahuti 10 kuupmeetrit ja vedelgaasi
mahuti maksimaalse mahutavusega 10 000 liitrit. Planeeritav tankla kuulub majandus- ja
taristuministri 2. veebruari 2016 miiiiruse nr 10 ,,Kemikaali ohtlikkuse alammiitir ja ohtliku
kemikaali kiinniskoguse ning ettev6tte ohtlikkuse kategooria miiiiramise kord" jiirgi ohtliku
ehk C-kategooria ettev6tte kategooriasse.
Detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus ei ole keskkonnam6ju hindamise ja
keskkonnajuhtimissiisteemi seaduse (edaspidi KeHJS) $ 6 l6ikes I ega 2 nimetatud olulise
keskkonnam6juga tegevus. Detailplaneering ei kuulu KeHJS $ 33 l6ikes I v6i 2 nimetatud
loetelusse, mille puhul keskkonnam6ju strateegiline hindamine tuleb algatada vdi anda selle
kohta eelhinnang. Keskkonnam6ju strateegilise hindamise vajalikkust on kaalutud ja
eelhinnang antud tulenevalt KeHJS $ 6 l6ige 2 punkt 22. Eelhinrrangu koostas Paide
Linnavalitsus (lisa 3). Linnavalitsuse hinnangul ei ole kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu
ja paiknemist arvestades keskkonnamdju strateegilise hindamise algatamine vajalik.
Liihtudes Vabariigi Valitsuse 17. detsembri2015 miiiiruse nr 133 ,,Planeeringute koostamisel
koostrici tegemise kord ja planeeringute koosk6lastamise alused" $ 3 saadeti detailplaneeringu
algatamise eelndu 17. veebruaril seisukoha avaldamiseks Piiiisteametile, Keskkonnaametile,
Maanteeametile ja Terviseametile. Keskkonnaamet andis oma 27. veebruari kirjas nr 6-
212012738-2 teada, et ei pea vajalikuks enda kaasamist detailplaneeringu menetlusse.
Planeeringu menetlemisel tuleb lfituda kehtivatest Oigusaktidest ning erilist ttihelepanu
p60rata veekaitselistele ktisimustele, samuti arvestada ltihipiirkonda kavandatavate
tegewstega (eeskiitt Nurga kinnistu detailplaneeringuga). Maanteeamet andis 3. mtirtsi
kirjaga nr 15-2120/9081-2 oma seisukohad planeeringu koostamiseks, mille alusel on lisatud
liihteseisukohtadesse punktid 9-23. Maarfieeamet ei v6ta endale kohustusi planeeringuga
seotud rajatiste viiljaehitamiseks. Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, ristmike
{imberehitamise, jalgratta- ja jalgtee kavandamise, jne korral on nende projekteerimine ning
vtiljaehitamine omavalitsuse kohustus (PlanS $ l3l lg 1). Terviseamet 28. veebruari kirjanr
9.4-31201949-2 pdhjal on tiipsustatud l2ihteseisukohtade punkte 3 ja 4 ning lisatud punkt 25.
Ptitisteameti 6. miirtsi kirja nr 7.2-3.411773-2 alusel on lisatud punkt 2.
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks ja kehtestajaks on Paide Linnavalitsus (Keskviiljak
14,72711 Paide linn, e-post
[email protected]). Planeeringu algatamisega ei kaasne linnale
kohustust avalikuks kasutamiseks ette niihtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse,
viilisvalgustuse v6i tehnorajatiste (sh sademevee kanalisatsiooni) viiljaehitamiseks ega
vastavate kulude kandmiseks. Paide Linnavalitsuse eelarves puuduvad vahendid planeeringu
koostamise kulude kandmiseks, kuid huvitatud isik on algatamise taotluses viiljendanud tahet
need ise kanda ja sSlmitud on vastav haldusleping detailplaneeringu koostamise tellimise
tileandmiseks ning eelkokkuleppe detailplaneeringukohaste rajastiste viiljaehitamise lepingu
sdlmimiseks.
l. Algatada Mitektila ktila Kaupluse ja Rammuli kinnistute detailplaneering. Planeeringuala
piir on antud lisas 1 ja lfiteseisukohad lisas 2.
2. Jiitta algatau,nata Miiektila ktila Kaupluse ja Rammuli kinnistute detailplaneeringu
keskkonnam6ju strateegiline hindamine. Eelhinnang on toodud lisas 3.
3. Korraldust on v6imalik vaidlustada 30 piieva jooksul teatavakstegemisest, esitades
kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus siitestatud korras vdi
vaide Paide Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses siitestatud korras.
4. Korraldus jdustub teatavakstegemisest.
Priit Vark
linnapea
fur,*
(arola {dnof
arenduse peaspetsialist
linnasekretiiri tilesannetes
Lisa I
Paide Linnavalitsuse 23. miirts 2020
konaldusele nr 147
(
a\ ua. D.id
aa
, al \-
- \4
Yaz
( \,_^ 4
\ \s,^ l'
\ \?, "ft
\ |.!d(E)"Y
\q
\ Z.
\ (-' an4eJ
\
\. \
a"
,.6
\t'-a \o
\ \
\* \
\
\ )
\
\
\ur,
\
rrr Planeeringualapiir
Olemasolevad hooned
Kinnistu piir
linnasekretari iilesannetes
Lisa2
Paide Linnavalitsuse 23. mtirts 2020
korraldusele nr 147
Liihteseisukohad
Miiekiila kiila Kaupluse ja Rammuli kinnistute detailplaneeringu koostamiseks
l. Planeeringu koostamisel arvestada, et planeeringuala asub Pandivere ja Adavere-
P6ltsamaa nitraaditundlikul alal.
2. Kuna kavandatav tegevus on C-kategooria ettev6te, tuleb detailplaneeringu koostamise
kiiigus arvestada erinevate riskidega ning lisada asjakohane riskianaliiiis. Vastavalt
kemikaaliseaduse $ 32 peab ohtlik ettevdte v6tma kasutusele k6ik vajalikud meetmed
suur6nnetuse viiltimiseks ja selle tagajiirgede piiramiseks inimese tervisele ja
keskkonnale. Riskianaliiiisist selgub ka Kaupluse ja Rammuli kinnistutele ning Nurga
kinnistule kavandatavate tanklate kumulatiivse m6ju hinnang. Riskianaltitis tuleb
koostada mahus, mis vdimaldab vastata kemikaaliseadusest $ 32 ldikest I tulenevatele
ktisimustele seoses uue kiiitise rajamisega ning kirjeldab meetmeid, mida on vajalik
kasutusele v6tta v6i ttiiendavaid ndudeid riskide arvestamiseks.
a
J. Planeeringu koostamisel arvestada, et seadmeid, masinaid jm vibratsiooniallikaid tuleb
paigaldada, hooldada v6i kasutada sellisel viisil (sh ehitusest tulenevalt), et nende poolt
tekitatud vibratsioon elamutes ja tihiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri
17.05.2002 miiiiruses nr 78 ,,Vibratsiooni piirvtiiirtused elamutes ja iihiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni m66tmise meetodid" kehtestatud piirviiiirtustele.
4. Planeeringu koostamisel arvestada, et planeeritavatele hoonetele paigaldatavatest
tehnoseadmetest levivad miiratasemed peavad planeeritava ala i.imbrussesse jiiiivatel
elamualadel vastama keskkonnaministri 16. detsembri 2016 miidruse nr 7l ,,Viilis6hus
leviva mtira normtasemed ja mi.irataseme m66tmise, miiiiramise ja hindamise meetodid"
lisa I punkti 2 kohaselt II kategooria alale kehtestatud t<idstusmiira sihtviiiirtustele.
Ehitustegevusega kaasnevad mtiratasemed ei tohi tiletada miiiiruse nr 7l lisas I
kehtestatud normtasemeid. Vajadusel niiha ette miiraleevendavate meetmete rakendamine
liihtudes muuhulgas EVS 842:2003 ,,Ehitiste heliisolatsiooninOuded. Kaitse miira eest".
kaasneva miira viihendamiseks. Ehitusmiira puhul tuleb tiihelepanu p6<irata, et vtilisOhus
levivad mtiratasemed elamualadel ei iiletaks ajavahemikul 21.00-07.00
keskkonnaministri 16.12.2016 miiiiruses nr 7l "Vtilis6hus leviva mtira normtasemed ja
mtirataseme m66tmise, mdiiramise ja hindamise meetodid" lisas I toodud asjakohase
miirakategooria toristusmtira normtaset. Impulssmiira pdhjustavat t<i6d,niiiteks
l6hkamine, rammimine jne, v6ib teha tci<ipiievadel kell 07.00-19.00.
5. Planeeringu koostamisel arvestada, et siseruumide mtiratasemed peavad vastama
sotsiaalministri 04.03.2002 mti?iruses nr 42 ,,Miira normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning iihiskasutusega hoonetes ja mtirataseme m66tmise meetodid" kehtestatud
normtasemetele.
6. Planeeringualal on vajalik koostada ehitusgeodeetiline uurimistoo (topo-geodeetiline
alusplaan m66tkavas l:500), mille aruanne esitada Paide Linnavalitsusele. Geodeetiline
alusplaan peab olema m66distatud piisavas ulatuses, mis v6imaldab hinnata
planeeringulahenduse sobivust, sh kavandatud sademevete iirajuhtimise stisteemi jms.
7. Aladel, kus radoonisisaldus pinnase6hus tiletab 30 kBq/m3, on Eesti pinnase radooniriski
ja looduskiirguse atlase andmetel otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete
projekteerimisel teha eelnevalt detailsemad uuringud ning vajadusel rakendada ehitamisel
kehtestatud radoonikaitse n6udeid. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond
vastavalt EVS 840:2017 ,,Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes" toodule.
8. Planeeringu koostamise kiiigus teha koostdrid naaberkruntide omanikega ja k6ikide
planeeringualal asuvate ning sinna planeeritavate trasside ja tehnov6rkude valdajatega,
detailplaneeringu koostamisele asumisel taotleda trasside valdajatelt tehnilised
tingimused.
9. Planeeringu joonistel ntiidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnov6rgud ja muu taristu. Seejuures juhime ttihelepanu, et tehnov6rke, sh
kaitsevritindeid riigitee alusele maaiiksusele mitte kavandada. Juhul, kui planeeringu
koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovdrke, tuleb need kavandada kinnisel
meetodil.
10. Planeeringus kiisitleda ning niiidata joonistel sademevee tirajuhtimise lahendused.
Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maatiksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse
teekraavidesse. P0hjendatud juhul, kui teekraavidesse juhtimine on viiltimatu, tuleb
tagada truupide, kraavide liibilaskev6ime ja muldkeha niiskusreZiim. Selleks tuleb
hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide
liibilaskevdimet, sh truupide seisukord ja teostada liibilaskearvutused.
I l. Planeeritav ala paikneb riigitee nr 2 (F,263) Tallinn-Tartu-V6ru-Luhamaa kaitsevri<indis.
Lisada vastav info detailplaneeringu algatamise eelndusse. Planeeringu joonistele kanda
ja seletuskirjas tuua vtilja EhS $ 7l kohane teekaitsev<i<ind. Planeeringus kasutada riikliku
teeregistri (https://teereeister.mnt.ee) p6hiseid teede numbreid ja nimetusi. Kanda
joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla,
mahuti, jms.
12. Planeeringus (oonistel, seletuskirjas) kiisitleda ristumiskoha niihtavuskolmnurka ja
riigiteele vajalikku ktilgniihtavust ning vaba ruumi nSuet vastavalt majandus- ja
taristuministri 05.08.2015 miiiiruse nr 106 ,,Tee projekteerimise normid" lisa,,Maanteede
projekteerimisnormid" (edaspidi normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 liihtetasemel
rahuldav. Niihtavuskolmnurgad peavad olema niiidatud kitsendusi ktisitleval
planeeringujoonisel.
13. Riigitee kaitsevricindis on keelatud tegevused vastavalt EhS $ 701g2 ja $ 72lg l, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsev<i<indis kehtivatest
piirangutest v6ib k6rvale kalduda Maanteeameti n6usolekul vastavalt EhS $ 70 lg 3.
14. Planeeringus kiisitleda iildplaneeringule ja teemaplaneeringule Jtirvamaa, J6gevamaa ja
tartumaa maakonnaplaneeringuid tiipsustav teemaplaneering ,,P6himaantee nr 2 (8263)
Tallinn-Tartu-V6ru-Luhamaa trassi asukoha tiipsustamine km 92,0-183,0" vastavust ning
planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide
lahendustega.
15. Arvestada rahvusvahelise p6himaantee 8263 Tallinn-Tartu-V6ru-Luhamaa timberehitust
sisaldava planeeringu liikusskeemi liiklusohutusele avalduva m6ju hindamise vajadusega
vastavalt majandus- ja taristuministri 19.05.2015 miiiirusele nr 48 ,,Liiklusohutusele
avalduva m6ju hindamise tingimused ja n6uded m6ju hindamiseleo'.
16. Maanteeamet korraldab riigiteede projekteerimist, sh liiklusohutusele avalduva m6ju
hindamist, ehitamist ja omanikujtirelevalvet. Huvitatud isik tasub seotud kulud.
17. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest
p6hjustatud hiiiringutega (miira, vibratsioon, 6husaaste). Riigitee liiklusest pdhjustatud
hiiiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri
03.10.2016 miiiirusele rtr 32 ning vajadusel v6tta tarvitusele meetmed hiiiringute, sh
keskkonnaministri 16.12.2016 miiiiruse ff 71 lisas 1 toodud mtira normtasemete
tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel niiidata joonistel
kavandatavad leevendusmeetmed ning lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on
planeeringu koostajat teavitanud liiklusest p6hjustatud hiiiringutest ning ei v6ta kohustusi
planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
18. Planeeringualale juurdepiiiisu kavandamisel liihtuda Tuulekaru OU t66st nr 007-18-l
,,Riigitee 2 Tallinn-Tartu-V6ru-Luhamaa km 93,5-94,0 Miiekiila l6igu liiklusohutuse
parandamise projekt" (Lisad 2-4).Taiendavaid ristumiskohti riigiteedelt mitte planeerida.
19. Miiiirata planeeringuala liikluskorralduse p6him6tted vastavalt PlanS $ 126 lg I p 7.
Teeme ettepaneku suurendada planeeringuala ulatuses, mis on vajalik liikluskorralduse
p6himdtete miiiiramiseks. Jalaktiijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed
tdmbepunktidega ning tihendada bussipeatustega. Arvestades, et planeering on
ehitusprojekti koostamise alus, tuleb ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse
planeerimiseks ja EhS $ l0 asjatundlikkuse pdhimdttele vastava projektlahenduse
koostamiseks kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik
(PlanS$alg6).
20. Niiha ette jalgratta- jajalgteede sidumine t6mbepunktidega ning jiitkuvuse tagamine, sh
viilj apool planeeringuala.
2l . Planeeringul tagada vastavalt kasutusotstarbele standardikohane parkimislahendus,
liihtudes Eesti standardist EVS 843,2016 ,,Linnatdnavad". Planeerida elektriautode
laadimispunkt. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist, sh
manddverdamist mitte ette niiha.
22.Planeeringus siitestada ehitusjiirjekorrad. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud
teed tuleb rajada ning n6htavust piiravad takistused (istandik, puu, p66sas v6i liiklusele
ohtlik rajatis) k6rvaldada (alus EhS $ 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone
ehitusloa viilj astamist.
23. Planeeringu seletuskirjas mtirkida, et k6ik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevriondis, tuleb esitada Maanteeametile
ndusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte v6ib koostada vaid vastavat piidevust omav isik
(EhS $ 24 lg 2 p 2). Riigitee ristumiskoha i.imberehituse korral (EhS $ 99 lg 3) annab
nduded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maai.iksuse piires viiljastab tee ehitusloa
Maanteeamet.
24. Krundi eraldamiseks planeerida k6rghaljastus ja suuremad parklad liigendada
(k6rg)haljastusega, sh haljassaare minimaalseks laiuseks arvestada 4 m.
25. Viilisvalgustuse paigutusel arvestada l?iheduses paiknevate elamualadega ning viiltida
nende iilemiitirast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
26.Esitada iilevaade tekkivatest jtititmetest ja anda jiiiitmete kiiitlemise lahendus. Kiisitleda
j iiiitmete sorteeritud kogumise vaj adust
2T.Planeeringu joonised (v.a situatsiooniskeem) vormistada m66tkavas l:500. Planeeringu
koosesisus tuleb esitada planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon olemasolevate ja
planeeritavate ehitiste, olulisemate mahuliste rajatistega, iildise planeeringulise
lahendusega ning planeeringus etteniihtud k6rghalj astusega.
28. Planeeringu vormistamisel arvestada Maa-ameti poolt koostatud ,,Planeeringute
dokumentide Maa-ametile (maaktastripidajale) esitamise juhendis" ja riigihalduse
ministri 17. oktoobri 2019 miiiiruse nr 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja iilesehitusele
esitatavad nduded" toodud n6uetega.
Liihteseisukohad koostas
Elo Kiivet
Paide linnaarhitekt
'ru4f
farol{funof
arenduse peaspetsialist
linnasekretiiri iilesannetes
Lisa 3
Paide Linnavalitsuse 23. miirts 2020
korraldusele nr 747
Miiekiila Kaupluse ja Rammuli kinnistute detailplaneeringu
keskkonnamOju strateegilise hindamise eelhinnang
l. Kavandatav tegevus
Detailplaneeringu eesmiirgiks on Kaupluse (56501:001:0356) ja Rammuli (56501:001:0356)
kinnistutele kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, vedelkiituse tankla ning neid
teenindavate rajatiste rajamine ning kruntide piiride muutmine. Planeeritav maakasutus jriAb
Kaupluse kinnistul iirimaaks ja Rammuli kinnistul elamumaaks, mis on koosk6las Paide valla
tildplaneeringuga. Detailplaneeringu algatamise taotluse jargi kavandatakse laiendada
olemasolevat kauplusehoonet, rajatakse u 5 meetri kdrgune varikatus ehitisealuse pinnaga u
50 m2 ja maa-alused bensiini- ja diiselkiitusemahutid kokku maksimaalse kogusega 100 tonni,
sellest bensiinikiitus maksimaalselt 45 tonni, klaasipesuvedeliku mahuti l0 kuupmeetrit ja
vedelgaasi mahuti maksimaalse mahutavusega l0 000 liitrit. Veevarustus tagatakse
olemasolevast puurkaevust ja kanalisatsioon lokaalsessse tiihjendatavasse mahutisse.
Laiendatakse olemasolevat parklat. Krundi piiridele kavandatakse uute puude istutamist.
\
f-:r
t
a
I
Joonis l. Detailplaneeringu eskiis
2. Strateegilised planeerimisdokumendid
Kehtiva Jiirvamaa maakonnaplaneeringu jtirgi jaab planeeringuala teemaplaneeringuga
,,P6himaantee nr 2 (8263) Tallinn-Tartu-V6ru-Luhamaa trassi asukoha tiipsustamine km 92,0-
183,0" mtiiiratud pdhimaantee nr 2 uue trassikoridori alale (oonis 2). Paide-Miindi-Mriektila
tee on planeeritud kogujateeks. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva Jiirvamaa
maakonnaplaneeringuga, kuna trassikoridori alale on vOimalik planeerida ka trassi
teenindavaid ettev6tteid.
Joonis 2. Vriljavdte maokonnaplaneeringust
Detailplaneeringug vastab kehtivale Paide valla iildplaneeringule, kuna kinnistute
maakasutuse juhtotstarbed jtiiivad samaks ja on i.ildplaneeringuga kooskOlas - Kaupluse
kinnistul iirimaaks ja Rammuli kinnistul elamumaaks. Uldplaneeringu jtirgi asuvad Kaupluse
ja Rammuli kinnistud detailplaneeringu kohustusega alal. Uldplaneeringu jeirgi on Miiektila
kiila planeeritud eelkdige Tallinn-Tartu-V6ru-Luhamaa maanteel sditjaid teenindavaks
piirkonnaks ja kavandatud tegevus sobib illdplaneeringus toodud eesmiirkidega.
Planeeringualal kehtivaid detailplaneeringuid ei ole.
3. KSH vajadus liihtuvalt Oigusaktidest
Keskkonnam6ju eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas kavandataval tegevusel
on eeldatavalt oluline keskkonnamdju v6i mitte. See annab aluse keskkonnamOju hindamise
algatamiseks v6i mittealgatamiseks. Vastavalt keskkonnam6ju hindamise ja
keskkonnajuhtimis-siisteemi seaduse (edaspidi KeHJS) $ 22 on keskkonnam6ju oluline, kui
see v6ib eeldatavalt iiletada m6juala keskkonnataluvust, pdhjustada keskkonnas
pri<irdumatuid muutusi v6i seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripiirandi v6i vara.
Eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringu puhul ei ole tegu KeHJS seaduse $ 6 l6ikes I
ega2 nimetatud olulise keskkonnamdjuga tegevusega. Detailplaneering ei kuulu KeHJS $ 33
l6ikes I v6i 2 nimetatud loetelusse, mille puhul keskkonnamdju strateegiline hindamine tuleb
algatada vdi anda selle kohta eelhinnang. Keskkonnam6ju strateegilise hindamise vajalikkust
on kaalutud ja eelhinnang antud tulenevalt KeHJS $ 6 lSige 2 puttkt22.
4. Planeeritava ala andmed
Planeeringuala suurus on u l,l ha. Kaupluse kinnistul asuvad iirihoone (Mdekiila k6rts, EHR
kood 107013263), abihoone, mis on kavas lammutada (EHR kood 120823910)ja autoparkla
koos elektriauto laadimispunktiga (rajatiste EHR koodid 220658523 ja 220705749). Lisaks
asub kinnistul puurkaev (PRK0018741) sanitaarkaitsevciondiga 50 m. Rammuli kinnistu on
tiihi. Ala piirneb ida poolt riigimaanteega, pShja poolt iirimaaga (kauplus), ltiiinest kahe
maatulundusmaa kinnistuga ja lOunast elamumaaga (iiksikelamu abihoonega). Ule tee asuvad
valdavalt maatulundusmaa kinnistud, mille taga asub tiks elamumaa (tiksikelamu
abihoonega). Ule tee jiiiib ka iiks iirimaa kinnistu (Konekesko). Planeeritav ala paikneb
ri i gitee nr 2 (8263) Tal I inn- Tartu-V6ru- Luhamaa kaitsevddndi s.
Planeeringuala paikneb tasasel maa-alal. Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduse
kohaselt jaab planeeritavale alale puurkaev. Maaparandussiisteemi alasid ega ehitisi
planeeritaval alal ega selle vahetus ltiheduses avaliku maaparandusstisteemide
kaardirakenduse alusel ei paikne.
Alusp6hja moodustavad antud piirkonnas Ulem-Raikkiila alamkihistu lubjakivid.
Lubjakivikompleksi paksus Paide piirkonnas on tile 200 m. Pinnakatte moodustavad
V6rtsjarve alamkihistu liustikusetted e moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad).
Ulalt esimese, moreenis ja lubjakivikompleksi tilaosa ldhedes esinev p6hjaveekihind
(pinnasevesi) toitub p6hiliselt sademetest.
Planeeringuala asub Pandivere ja Adavere-P6ltsamaa nitraaditundlikul alal, mistottu
veekaitselistele ktisimustele tuleb planeeringu koostamisel pcirirata tiihelepanu. Vaadeldavas
piirkonnas on p6hjavesi looduslikult n6rgalt kaitstud maapinnalt liihtuva punkt- v6i
hajureostuse suhtes. Alal levivad Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi lShelised ja karstunud
kivimid veeandvusega 1,0...5,0 l/s*m.
5. V6imalikud mdjud keskkonnale
Tegemist on praegu hoonestatud kinnistuga, mille kaubandushoonet laiendatakse ja
olemasolevat parklat laiendatakse tankla ning seda teenindavate rajatiste kavandamiseks.
Tegevusega ei kaasne looduslikus seisundis alade otsest m6jutamist.
5.1. M6ju Natura 2000 vdrgustiku alale, kaitstavatele loodusobjektidele ja -liikidele ning
kultuuripiirandile
Planeeritavale alale ega selle vdimalikku mdjualasse ei jria looduskaitsealuseid alasid,
tiksikobjekte ega kaitsealuste liikide leiukohti. Samuti puuduvad Natura 2000 vdrgustiku alad.
Antud ala puhul ei ole tegu tundliku looduskooslusega v6i kultuuriloolise viiArtusega alaga.
M6ju seega Natura aladele ja teistele kaitstavatele loodusobjektidele puudub.
Planeeritavale alale ega selle vahetusse liihedusse ei jiia kultuurimiilestisi ega
piirandkultuuriobjekte. Alani ei ulatu i.ihegi kultuurimiilestise kaitsevoond. Mdju
kultuuripiirandile seega puudub.
5.2. Loodusvarade kasutamine, jtiSitme- ja energiamahukus
Planeeritaval alal v6i vahetus l?iheduses puuduvad Maa-ameti maardlate kaardirakenduse
andmetel maavarade leiukohad, levialad v6i perspektiivalad. Ehituseks vajaminev materjal
hangitakse tildjuhul riiklikest maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamoju on
eelnevalt hinnatud ning seega piirkonnas sellest lokaalne negatiivne m6ju puudub. Hoonete ja
rajatiste ehitamisel kasutatakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia,
ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei pdhjusta see nende varude kiittesaadavuse
viihenemist mujal.
Ehitust<iodel tekkivad jtititmed (sh ohtlikud jiiiitmed) kogutakse eraldi ning antakse tile
jiititmeluba, kompleksluba v6i ohtlike jiiiitmete ktiitluslitsentsi omavatele ettev6tetele.
Ehitusjiititmete kiiitlemise eest vastutab jiiiitmete valdaja. Kaevetti<idel kaevandatav pinnas
ladustatakse tellija poolt etteniiidatud kohtadesse.
Peale kavandatud tegevuse elluviimist on peamiseks tekkivaks jiiiitmeks segaolmejiiiitmed,
pakendid. Tekkivad jrizitmed antakse edasiseks kiiitlemiseks i.ile jiiiitmekaiitlejatele.
Kavandatud tegevuste puhul pole oodata jiiiitmeteket mahus, mis v6iks tiletada piirkonna
keskkonnataluvust.
Ehitusaegselt viilistatakse ehitusjtiiitmete ja -materjalide sattumine pinnasesse ja pShjavette.
Ehitust66de kiiigus ei ole ette niihtud selliseid tegevusi ega selliste kemikaalide v6i ainete
kasutamist, mis vSiksid oluliselt halvendada p6hjavee kvaliteeti.
5.3 Vee ja pinnase saastatus, miira, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus
Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone ja tankla rajamine ei avalda olulist negatiivset m6ju
pinnasele. Juhul kui kavandatud tegevuse elluviimisel ja k[itise kasutuselev6tmisel
viilistatakse ktituse lekkimine pinnasesse, parklatest kogunevad sademeveed puhastatakse
ning rajatakse nduetekohane reoveepuhastusstisteem, ei ole oodata v6imalikku pinnase
reostumist. Kui ehitiste ehitamisel ilmneb pinnase jiiiikreostust, tuleb ehitustegevus peatada
ning see n6uetekohaselt likvideerida enne ehitust<icide j titkamist.
Kavandatud tegevusega ei kaasne olulist mdju 6hukvaliteedile. Tegevusega kaasnevana ei
eraldu viiliskeskkonda olulisel miiiiral soojust ega kiirgust. Samuti ei ole oodata ebameeldiva
l6hna eraldumist. Kiituse laadimise ja tankimise ajal v6ib timbruskonda eralduda iirritavat
l6hna, mida aga saab minimeerida Sigete t<itimeetmete ja ttidkorras tehnikaga.
Kavandatud tegevustega ei planeerita mi.iratekitavate seadmete ehitamist vdi paigaldamist.
Peamiselt tekib mtra alal liikuvatest sdidukitest (liiklusmtra), samas ei saa seda pidada antud
ala asukohta silmas pidades oluliseks ning olulist liiklusmiira ja liiklusest p6hjustatud
dhusaaste tasemete t6usu eeldatavalt ei kaasne, kuna teenindatakse valdavalt rahvusvahelise
pohimaanteel 8263 Tallinn-Tartu-V6ru-Luhamaa liikujaid. Viihene miira v6ib tekkida ka
hoonete ventilatsiooniseadmetest. Seadmete valikul tuleb eelistada madalama
mtiraemissiooniga kaasaegseid seadmeid. Tagada tuleb, et naaberkrundil asuva elamu juures
ei iiletataks kehtivaid mtira piirviiiirtusi. Piirviiiirtuste j[rgimisel, miiratekitavate seadmete
valikul madalama mi.iraemissiooniga seadmete kasutamisel ja vajadusel meetmete
kasutuselevdtmisel ei ole oodata olulise keskkonnam6ju esinemist.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata vibratsiooni teket, mis leviks viiljapoole
hooneid j a planeeringuala.
Kavandatava tegevusega v6ib suureneda piirkonna valgus(reostus), kuna hetkel on
tiinavavalgustus ainult ala idaktiljel (riigimaantee iiiires). Valgustuse kavandamisel kasutada
ala optimaalseimalt valgustavat, vSimalusel reguleeritava valgustugevusega lahendust.
Viilisvalgustuse paigutusel arvestada liiheduses paiknevate elamualadega ning viiltida nende
iilemiiiirast valgustamist. Vaj adusel kavandada leevendavaid meetmeid.
M6ju inimese tervisele antud planeeringu kontekstis saab avalduda eeskiitt labi miira ja
dhukvaliteedi tasemete muutuse. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu ja tegevuse iseloomu
ei ole oodata miira normtasemete ega Shukvaliteedi piirviiiirtuste tiletamist. Seega ei ole
oodata olulise tervisemdju esinemist. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette niiha
m6ju varale, kui ehitised kavandatakse nii, et nendest tekkivad kitsendused ei ulatu
naaberkinnistutele.
5.4. Avariiolukordade esinemise vOimalikkus
Planeeritav tankla kuulub majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016 miiiiruse nr l0
,,Kemikaali ohtlikkuse alammiiiir ja ohtliku kemikaali ki.inniskoguse ning ettev6tte ohtlikkuse
kategooria miiiiramise kord" jiirgi ohtliku ehk C-kategooria ettevdtte kategooriasse. Kuna
kavandatav tegevus on C-kategooria ettev6te, tuleb detailplaneeringu koostamise ktiigus
arvestada erinevate riskidega ning lisada asjakohane riskianali.itis. Vastavalt kemikaaliseaduse
$ 32 peab ohtlik ettev6te v6tma kasutusele k6ik vajalikud meetmed suur6nnetuse viiltimiseks
ja selle tagajiirgede piiramiseks inimese tervisele ja keskkonnale. Riskianaltii.is tuleb koostada
mahus, mis vdimaldab vastata kemikaaliseadusest $ 32 l6ikest I tulenevatele kiisimustele
seoses uue kiiitise rajamisega ning kirjeldab meetmeid, mida on vajalik kasutusele vStta vdi
tiiiendavaid ndudeid riskide arvestamiseks.
Maa-aluse gaasimahuti plahvatamise korralv 6ivad kahjustuda liihedalolevad hooned.
Reeglina ei teki peale gaasiplahvatust tulekhaju, sest ltihikese aja jooksul p6lev gaas kustub
enne, kui m6juraadiuses olevad esemed jduaksid stittida. Kui vedelgaas pihustub keskkonada,
siis muid ohtusid (nt pinnase v6i p6hjevee reostus, ltimbumisoht vms) sellega tdeniioliselt ei
kaasne, sest keskkonda sattunud vedelgaas aurustub kiirelt ja jlitigitult. Gaasilekke ja -
plahvatuse vdimalust saab leevendada tcici- ja tuleohutusnOuete regulaarse konrolli ja
detailplaneeringuga seatavate ehitustingimuste kaudu.
Ktitusemahuti lekkimine ning sellega seotud dhusaaste ja pinnasereostus on ebatdentioline
selle nduetekohasel ehitusel. Uhendusliinide ja toruiihenduste lekkekindlust tuleb kontrollida
igakordsel kiituse laadimisel ja seega on vtihet6en?ioline ka leke laadimist<i<ide ajal.
Plahvatusoht on eelkdige seotud kiituseveokiga ktituse laadimise ajal, sest maa-aluste
mahutitega tankla plahvatusoht on suhteliselt viiike.
Detailplaneeringuga on vdimalik tiipsustad pinnakatte-, t6kke- ja isolatsioonimaterjalide
kasutamise tingimusi, tuleohutusn6udeid, transpordikorraldust. K6ige suurem ohuallikas
tanklas on kiituseveok, seega on viiga oluline, et planeerimis- ja projekterimisfaasis p66rataks
erilist tiihelepanu kiituse transpordi ja laadimisega seotud ktisimustele. Detailplaneeringu
vdljatddtamisel ja ehitus- ning maakasutustingimuste m?idramisel tuleb arvestada kehtivaid
ohutus- j a keskkonnan6udeid.
Avariiolukorrad. kus loodusesse v6ib sattuda ktitust on teoreetiliselt v6imalikud nii ehitus- kui
kasutusetapil. Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on
ehitustriOvdtja kohustatud jtirgima erinevatel tdrietappidel ohutuseeskirju ning viilistama riske
vastavate kavade ja miirgistega. Ehitusaegne t66- ja liikluskorraldus peab tagama
avariiolukordade viiltimise. Planeeritava tankla opereerimisel tuleb rakendada meetmeid
vdimalike hiidaolukordade (nt ktituseveoki avarii, tulekahju, mahutite leke, reostus jms)
tekkimise vtiltimiseks ning vastavad keskkonnakaitse- ja ohutusmeetmed stitestada
ehitusprojektis.
Kiiitises ei kavandata kasutada olulises koguses keskkonnaohtlikke kemikaale, mille lekked
vdiksid p6hjustada ohtlikke avariiolukordi. Seega ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel
oodata oluli si keskkonnaohtu p6hj ustavaid avari io lukordi.
5.5. Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriiilene m6ju
Detailplaneeringul puudub potentsiaalne piiritilene m6ju. Liihipiirkonda ehk kaks kinnistut
edasi kavandatakse tanklat -
Nurga kinnistule on algatatud detailplaneering kaubandus-,
toitlustus- ja teenindushoone, vedelktituse tankla, autode selvepesula ja neid teenindavate
rajatiste rajamiseks. Kaupluse ja Rammuli kinnistutele ning Nurga kinnistule kavandatavate
tanklate v6imaliku olulise negatiivse kumulatiivse m6ju hindamiseks tuleb koostada tiipsem
riskianaliitis.
6. Eelhinnangu jiireldus
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist, ei saa eeldada
detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipiirase kasutamisega seonduvat
olulist keskkonnam6ju. Keskkonnamdju strateegilise hindamise algatamine ei ole vajalik
j iirgnevatel p6hj ustel :
1) planeeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnam6juga tegevust, millega
kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, 6hu saastatuse v6i
mtrataseme suurenemist tile vastavate piirnormide ega olulisel miiiiral soojuse,
kiirguse ja l6hna teket ega jiiiitmeteket. Tavapiirasest suuremas koguses jiiiitmeteke
seotud peamiselt ehitustdddega, mille kiligus jiiiitmed kiiideldakse vastavalt n6uetele.
Esitada iilevaade tekkivatest jii2itmetest ja anda jiiiitmete ktiitlemise lahendus.
Kiisitl eda j tiiitmete sorteeritud kogumi se vaj adust ;
2) liihtudes planeeringuala ja selle liihiiimbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest,
ei pdhjusta kavandatud tegevuste elluviimine antud asukohas olulist keskkonnamSju.
Samuti on avariiolukordade esinemise tdeniiosus viiike, juhul kui jiirgitakse korrektselt
tule- ja t<i<johutusndudeid, sh k6iki vajalikke n6udeid kiitusemahutite ohutuks
kiiitlemiseks;
3) kavandatav tegevus ei p6hjusta looduskeskkonna vastupanuvdime ega loodusvarade
taastumisv6ime iiletamist, sest planeeringualal ja piirkonnas on juba kujunenud
inimtegevuse poolt oluliselt mdjutatud asustatud keskkond;
4) planeeringualal ja vahetus liiheduses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte,
maastikuliselt ja rlkoloogiliselt viiiirtuslikke vdi tundlikke alasid ega Natura 2000
v6rgustiku alasid, seega ei kaasne olulist m6ju looduskeskkonnale. Samuti puudub
m6ju kultuuriviiiirtustele, kuna muinsuskaitseobjektid ja registreeritud piirandkultuuri
obj ekti d pl aneeringu alal j a ltihialade I puuduvad.
Eelhinnangu koostas
Elo Kiivet
Paide linnaarhitekt
er,,,{
Kdrolalilnof
arenduse peaspetsialist
linnasekret?iri tilesannetes
Saatja: Liis Ninn <
[email protected]>
Saadetud: 27.03.2020 10:02
Adressaat: Liis Ninn <
[email protected]>
Teema: FW: Teade detailplaneeringu algatamisest ja KSH mittealgatamisest
Manused: algatamise korraldus_147.pdf
From: Elo Kiivet <
[email protected]>
Sent: Wednesday, March 25, 2020 12:50 PM
To:
[email protected];
[email protected];
[email protected]; 'Anne Karjus' <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected]
Cc:
[email protected]
Subject: Teade detailplaneeringu algatamisest ja KSH mittealgatamisest
25. märts 2020 7-1/20/4-6
Päästeamet
Maanteeamet
Terviseamet
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Lähtudes planeerimisseaduse §128 lõikest 8 ja §127 lõikest 2 teavitame teid, et Paide Linnavalitsus
algatas 23. märtsil korraldusega nr 147 Mäeküla Kaupluse ja Rammuli kinnistute detailplaneeringu
koostamise, andis detailplaneeringu lähteseisukohad ja jättis algatamata keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH). KSH jäeti algatamata, kuna eelhinnangu põhjal ei kaasne planeeringu elluviimisel
eeldatavalt olulist keskkonnamõju.
Planeeringuala suurus on u 1,1 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on anda ruumiline
terviklahendus kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, vedelkütuse tankla ning neid teenindavate
rajatiste rajamiseks ja krundipiiride muutmiseks. Kavandatakse laiendada olemasolevat kauplusehoonet
ning tanklale rajada maa-alused kütuse ja vedelgaasi mahutid. Kavandatud tegevus sobib
üldplaneeringus toodud eesmärkidega.
Kuna tegu on C-kategooria ohtliku ettevõttega, tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada
asjakohane riskianalüüs ning kirjeldada meetmeid, mida on vajalik võtta suurõnnetuse vältimiseks ja selle
tagajärgede piiramiseks inimese tervisele ja keskkonnale.
Algatamise korraldus koos lisadega on lisatud manusena. Sellega saab tutvuda ka Paide linna kodulehel
https://paide.kovtp.ee/detailplaneeringud.
Lugupidamisega
Elo Kiivet
Paide linnavalitsus
Linnaarhitekt
383 8619
565 696 74
[email protected]