dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 27. märts 2020
Viit
12-1/20/15396-1
Registreeritud
27. märts 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Hinnapäringu saajad
Saabumis/saatmisviis
e-post (bcc), e-post
Funktsioon
12 Riigihangete korraldamine
Sari
12-1 Riigihangete dokumendid
Toimik
12-1/2020
Vastutaja
Silja Jaska (MA, Teehoiuteenistus, Teemaa osakond)

Failid

  • 📎12-12015396-1 27.03.2020 Väljaminev kiri.bdoc13983 KB

Sisu (failidest)

Ot RT C A A' A - A' O a h b Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 7/9 Lasila III kruusakarjäär Ekskavaatori ee-pass Mõõtkava Tapa vald, Lääne-Viru maakond nõlva tasandamisel OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 19.08.2019 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 19/2645 Legend: O - võimaliku varisemisala piir, m (vt tabel) Ekskavaatori liikumissuund H - Puistangu/nõlva kõrgus, <25 m Maapind Rt - ekskavaatori tegevusraadius, vastavalt masina passile Ot - ohutsoon (Rt x 1,5 m) a - Korrastamise eelne nõlvus b - Korrastamise järgne püsinõlvus c - ekskavaatori liikuva tagaosa minimaalne kaugus puistangust või kallurist, 1 m Võimaliku varisemise ala piir sõltuvalt astangu kõrgusest ja kaevandatavast materjalist: h, m O, m 5,0 5,4 8,0 8,7 11,0 11,9 14,0 15,2 17,0 18,4 20,0 21,7 23,0 25,0 26,0 28,2 Ohutusnõuded ekskavaatoriga töötamisel - Ekskavaatori töötamisel tuleb veenduda, et kopa tegevusraadiuses pole inimesi. - Ekskavaatorijuhil on keelatud lahkuda kabiinist enne masina seiskamist ja kopa allalaskmist maapeale. Tuleb välistada seadme iseeneslik liikumine. - Keelatud on igasuguste tööde tegemine ekskaveerimise ajal ekskavaatori kopa 1,5 kordses tegevusraadiuses. - Ekskavaatori liikumisel horisontaal- või tõususuunalisel teel, peab veotelg olema taga, langussuunalisel teel ees. Kopp peab olema tühi ja maapinnast vähemalt 1 m kõrgusel ning nool ekskavaatori liikumissuunas. - Ekskavaatoriga töötamisel ei tohi jätta väljaulatuvaid ripikuid ja sirme. - Kui ekskavaatori töötamise ajal märgatakse varisemisohtu, tuleb töö katkestada ja ekskavaator eest välja viia. Ekskavaator ei tohi sõita ohtlikule alale. - Enne uue siseku kaevandamist peab ekskavaatorijuht ee üle vaatama. - Juhul kui puudub sideühendus ekskavaatori ja laadimisel oleva veoauto vahel, tuleb laadimisel veoautole kasutada järgmisi signaale: - üks lühike - hoiatav signaal, "Jää seisma!", "Stopp!"; - kaks lühikest - kallurauto võib sõita laadimisele, töö algus; - üks pikk - töö lõpp, laadimine on lõpetatud, võib ära sõita. - Töö lõpetamisel ei tohi jätta laadurseadme koppa rippuvasse asendisse. Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 7/9 Lasila III kruusakarjäär Ekskavaatori ee-pass Mõõtkava Tapa vald, Lääne-Viru maakond nõlva tasandamisel OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 19.08.2019 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 19/2645 A A' A - A' H a b Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 8/9 Lasila III kruusakarjäär Buldooseri ee-pass Mõõtkava Tapa vald, Lääne-Viru maakond nõlva tasandamisel OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 19.08.2019 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 19/2645 Legend: O - hõlma mahapaneku kaugus astangu servast, m (vt tabel) H - astangu kõrgus, <25 m a - Korrastamise eelne nõlvus b - Korrastamise järgne püsinõlvus Buldooseri liikumistrajektoor Maapind Kui nõlvad on tasandamise eelselt järsemad kui 35°, tuleb eelnevalt kontrollida lükketööde alguse kauguse (O) asumist väljaspool ohuala. Võimaliku varisemise ala piir sõltuvalt astangu kõrgusest ja kaevandatavast materjalist: h, m O, m 5,0 5,4 8,0 8,7 11,0 11,9 14,0 15,2 17,0 18,4 20,0 21,7 23,0 25,0 26,0 28,2 Ohutusnõuded ekskavaatoriga töötamisel - Enne buldooseri mootori käivitamist tuleb anda heli- või valgussignaal, mis peab olema kuuldav või nähtav inimestele, kes asuvad buldooseri tööpiirkonnas. - Enne käigu isselülitamist peab juht venduma, et buldooseri ees ega taga ei oleks inimesi ega teisi masinaid. - Buldooseriga töötamisel ei tohi pinna kalle olla suurem masina passis lubatud kaldest või vastavate andmete puudumisel ei tohi kaldenurk tõususuunas olla üle 25 ja languse suunas 30 kraadi. - Buldooser peab paiknema astangul ja puistangul väljaspool varisemisala. - Keelatud on hõlma sisselõike või materjali lükkamuse ajal teha pöördeid. - Keelatud on materjali allalükkamisel hõlma viimine üle astangu või puistangu serva. - Materjali allalükkamisel üle astangu või puistangu serva tuleb astangu või puistangu servale jätta tõkkevall. -Töötava mootoriga või õlestõstetud hõlmaga buldooserit ei tohi jätta järlvalveta. Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 8/9 Lasila III kruusakarjäär Buldooseri ee-pass Mõõtkava Tapa vald, Lääne-Viru maakond nõlva tasandamisel OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 19.08.2019 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 19/2645 O RT C A O t A A' A - A' a O hv h v k Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 9/9 Lasila III kruusakarjäär Ekskavaatori ee-pass Mõõtkava Tapa vald, Lääne-Viru maakond tiigi kaevamisel OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 19.08.2019 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 19/2645 Legend: O - võimaliku varisemisala piir, m (vt tabel) Tööde liikumise suund A - kaevesammu laius, ~1,5 tegevusraadiust Maapind Rt - ekskavaatori tegevusraadius, vastavalt masina passile Ot - ohutsoon (Rt x 1,5 m) a - kaevandamisenurk, 42° b - varisemisnurk, 20° - 25° hv- astangu kõrgus h - astangu vepealse osa kõrgus, >0,5 m c - ekskavaatori liikuva tagaosa minimaalne kaugus puistangust või kallurist, 1 m Võimaliku varisemise ala piir sõltuvalt astangu kõrgusest ja kaevandatavast materjalist: h, m O, m 1,0 0,8 1,5 1,2 2,0 1,6 2,5 2,0 Ohutusnõuded ekskavaatoriga töötamisel - Ekskavaatori töötamisel tuleb veenduda, et kopa tegevusraadiuses pole inimesi. - Ekskavaatorijuhil on keelatud lahkuda kabiinist enne masina seiskamist ja kopa allalaskmist maapeale. Tuleb välistada seadme iseeneslik liikumine. - Keelatud on igasuguste tööde tegemine ekskaveerimise ajal ekskavaatori kopa 1,5 kordses tegevusraadiuses. - Ekskavaatori liikumisel horisontaal- või tõususuunalisel teel, peab veotelg olema taga, langussuunalisel teel ees. Kopp peab olema tühi ja maapinnast vähemalt 1 m kõrgusel ning nool ekskavaatori liikumissuunas. - Ekskavaatoriga töötamisel ei tohi jätta väljaulatuvaid ripikuid ja sirme. - Kui ekskavaatori töötamise ajal märgatakse varisemisohtu, tuleb töö katkestada ja ekskavaator eest välja viia. Ekskavaator ei tohi sõita ohtlikule alale. - Enne uue siseku kaevandamist peab ekskavaatorijuht ee üle vaatama. - Juhul kui puudub sideühendus ekskavaatori ja laadimisel oleva veoauto vahel, tuleb laadimisel veoautole kasutada järgmisi signaale: - üks lühike - hoiatav signaal, "Jää seisma!", "Stopp!"; - kaks lühikest - kallurauto võib sõita laadimisele, töö algus; - üks pikk - töö lõpp, laadimine on lõpetatud, võib ära sõita. - Töö lõpetamisel ei tohi jätta laadurseadme koppa rippuvasse asendisse. Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 9/9 Lasila III kruusakarjäär Ekskavaatori ee-pass Mõõtkava Tapa vald, Lääne-Viru maakond tiigi kaevamisel OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 19.08.2019 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 19/2645 Porkuni metskond 15 78701:001:0069 W Läbilõige I-I' SE m m 130 130 Š-1 128 126,95 128 Pr. 1-1 SP-5 126 0,8 Kr. 63,8 125,38 126 St. 15,5 M 1,5 124 EK 124 Plokk 6 aT 3,4 Pr. 5-1 122 Pr. 1-1 Kr. 50,4 122 Kr. 11,9 St. 12,7 St. 21,7 M 1,9 5,5 120 M 1,4 EK 120 TL 118 118 8,0 116 116 Pr. 5-2 114 Kr. 46,0 114 St. 7,7 M 2,5 Lasila kruusakarjäär 112 EK Karjäärikünka 112 78701:001:0102 66204:003:0161 110 Š-6 110 Š-5 PA-8 108,80 108,09 Pr. 6-1 107,41 0,3 108 Kr. 32,3 108 17,0 1,1 St. 3,2 PA-9 Pr. 5-3 Plokk 1 aT Kr. 82,3 M 3,0 106,21 106 St. 1,1 EL 106 3,0 Š-11 M 3,1 Plokk 6 aT vt. 103,17 m 2,5 EK 103,40 01.08.2019 104 Pr. 6-2 104 Kr. 49,8 0,0 5,7 3,8 vt. 4,2 m St. 2,8 23.07.1980 102 5,8 M 3,2 4,1 Pr. 11-1 102 EK Kr. 95,3 Plokk 7 aT St. 1,8 2,2 100 M 2,3 100 6,6 EK 6,7 98 98 96 96 Korrastatava ala piir Lasila kruusakarjäär 78701:001:0070 Karjäärikünka Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 78701:001:0102 Porkuni metskond 15 Lasila kruusakarjäär 78701:001:0069 78701:001:0067 Läbilõige II-II' Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Lasila karjäär SW Plokk 1 aT 66204:003:0940 Uuringuaegne keskmine veetase m PA-5A Keskmine veetase 122,84 NE 0,2 m PA-6 122 122 1,0 0,8 121,21 Looduskaitseline piirang 2,0 Š-4 120 Karjäärikünka 120 119,25 Š-8 78701:001:0102 116,45 118 Plokk 6 aT 0,7 Pr. 4-1 118 Kruus Kr. 62,4 St. 6,5 Pr. 8-1 116 6,5 3,0 M 2,5 4,8 Kr. 57,1 116 3,1 EK St. 16,2 Tehnogeensed setted M 1,4 114 6,0 EK 114 8,7 3,0 112 Pr. 8-2 112 Lubjakivi Kr. 47,1 5,1 St. 14,6 110 Š-6 M 2,1 5,2 110 108,80 EK Liivsavimoreen 0,3 Pr. 6-1 108 Kr. 32,3 108 1,1 St. 3,2 Plokk 6 aT M 3,0 106 EL 106 3,0 Kruusakas liiv 104 104 Pr. 6-2 5,7 Kr. 49,8 5,8 St. 2,8 Keskmise- kuni ülijämedateraline liiv 102 M 3,2 102 EK Plokk 7 aT 100 100 Š-9 Kaevandi number Väga peene- kuni peeneteraline liiv Š-Šurf, PA-puurauk 103,22 Suudme abs. kärgus, m Märkused: 0,2 Proov / proovitud intervall, m Pr. 9-2 Proovi number 2,0 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. Kr. 48,6 Kruusa sisaldus, % St. 2,0 Savi-tolmuosakeste sisaldus, % 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 2/9 M 2,8 Liiva peensusmoodul Kaevandi sügavus, m 3,5 - Lasila III kruusakatjääri maavara kaevandamise loa taotluse geoloogilised läbilõiked EK EK-ehituskruus (EL-ehitusliiv, TL-täiteliiv) Mõõtkava (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 10/0633) Lasila III kruusakarjäär Korrastatava ala H 1 : 1 000 -Maa-ameti poolt väljastatud katastriüksuste andmed (seisuga 28.07.2019. a). Tapa vald, Lääne-Viru maakond geoloogilised läbilõiked V 1 : 200 3. Katstriüksuse Karjäärikünka piir ühtib korrastatava ala piiriga. 0 10 20 50 100 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 27.08.2019 Männiku tee 104, 11216 Tallinn 1 cm Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 19/2645 126.86 131.25 126.86 128.47 127.55 132.59 12 134.09 13 7 1' 116.83 1 120 127.70 129 134.26 119.42 0 126.53 2 132.15 8 133.26 130.75 12 1 13 127.47 131.16 13 1 2 127.62 120 3 1 7 133.09 1 12 24 7 119.96 9 128.21 131.04 2' 21 2 1 2 118.35 12 PA-5 13 51 1 3 1 6 13 12 2 1 122 1 Kaasiku 2 130,44 2 2 2 132.20 Porkuni metskond 15 1 1 5 126.60 130.45 122.98 120.25 118.56 128,14 131.86 129.97 130.38 127.98 66204:003:1543 I 12 125.03 78701:001:0069 129.35 117.70 1 6 13 0,8 4' 125.43 12 129.36 132.36 131.52 130.35 5' 120.92 116.79 118.22 Š-1 4,7+ 7 3 128.34 132.54 121.88 128.69 11 129.02 122.47 5 131.15 126.75 131.62 11 126,95 3' 130.71 128.68 126.15 122.30 121.22 124.21 113.63 4 129.80 Loobu metskond 406 1 126.61 121,45- 2,6 EK 131.53 1 128.30 2,1 TL 125.73 131.48 132.25 127.57 Porkuni metskond 15 66101:001:0151 125.80 127.46 123.93 120.13 130.10 129.80 122.30 121.73 125.49 126.08 78701:001:0069 125.25 124.18 116.07 13 126.18 131.35 127.86 122.19 131.19 125.63 120.46 130.56 6 569 700 126.53 114.64 0 126.54 124.03 PA-1 127.99 130.40 133.58 125.69 121.36 119.65 121.74 117.42 131.43 123.96 PA-10 115.84 126,16 131.48 119.81 131.69 119.22 117,81 118,16- 115.78 115.85 119.88 116.52 114.86 128.58 12 129.96 127.52 121.17 - 129.34 9 120.71 1 129.16 129.26 114.48 118.69 2 126.14 8 129.12 127.23 122.11 110.28 126.96 113.68 119.52 119.38 6' I' N 109.35 120.11 Plokk 11 aT 128.73 126.36 - 108.53 119.38 120.31 I 115.11 110.04 127.53 108.72 113.28 120.25 12 127.25 17,0+ 109.88 120.17 SP-5 125.25 108.95 114.65 Š-8 114.28 7 112.08 126.22 125.46 125,38 124.85 17,0 EK 113.37 108.66 112.34 115.23 119.27 14' 126.12 126.87 125.44 108.14 108.78 116,45 116.89 - 122.21 108,38- Š-5 110.13 116.76 108.55 108.45 111.04 113.63 111,35 5,1 118.95 116.07 108.14 108.51 116.63 125.01 125.07 - 108.56 111.01 Š-2 108,09 125.45 125.17 125.33 108.70 116.49 5,1 EK 117.84 116.22 115.93 124.82 2,5+ 109.19 112.87 116.07 126,67 0,1 123.40 105,59- 108.45 111.31 116.66 125.18 2,5 EK 116.30 114.76 Kr 5,7+ 127.62 111.60 109.15 113.47 115.99 115.70 120,87- 125.23 128.08 124.78 124.85 112.00 115.66 5,7 EK 109.01 115.37 125.95 108.84 108.32 108.42 115.04 115.33 Kaardileht nr 6431 Tapa ja 6432 Väike-Maarja Porkuni metskond 15 126.54 121.05 108.27 109.11 108.71 109.08 108.93 114.50 114.42 78701:001:0069 124.57 119.74 110.38 108.72 108.84 108.80 Lasila karjäär 114.35 126.22 114.14 126.77 125.64 122.72 108.13 108.80 120.21 108.93 108.37 108.59 66204:003:0940 114.02 108.35 108.93 110.76 125 119.60 108.41 106.58 108.20 126 123.73 125.34 109.22 118.97 109.60 107.31 125.35 125.74 118.71 108.25 Plokk 11 aT 108.71 108.55 107.47 105.71 104.62 Š-9 108.87 109.98 113.16 113.45 124.92 118.99 114.79 123.66 121.16 117.38 117.81 109.76 108.31 Plokk 12 aT 108.88 108.79 104.60 104.58 103,43 103.61 109.15 109.74 126.68 125.20 125.08 117.31 109.31 125.98 108.95 108.29 104.48 99,93- 125.03 124.44 119.07 116.55 0,2 110.15 108.73 13' 125.21 124.99 125.40 121.26 110.57 104.02 3,3+ Š-6 120.65 123.77 108.67 1,8 EL 6 569 600 124.85 116.94 111.11 108.72 103.33 1,5 EK 123.38 120.25 116.60 108,80 108.81 110.61 125.54 125.03 124.51 110.31 0,3 108.72 108.42 104.41 109.42 120.43 117.54 112.43 103,10 109.66 5,4 120.10 108.16 104.45 118.96 117.86 2,7 EL 104.65 125.83 124.49 118.13 117.27 116.70 2,7 EK 103.45 106.51 Korrastatava ala 124.39 104.65 103.57 116.86 108.43 108.40 103.19 piiripunktide koordinaadid 125 112.04 111.22 124 109.23 104.57 118.11 103,04 103.37 108 121.23 108.30 105.95 108.85 102.36 125.63 125.00 103.26 1 112.63 112.09 PA-8 01.08.2019 12 110.94 108.45 104.60 123.61 9 117.03 110.81 108.98 107,41 Nr X Y Š-3 105 11 104.62 116.77 104.54 104.52 121.25 113.86 103,61- 103.27 104.03 PA-7 119,81 122.63 0 118.72 117.32 115.40 111.87 105.84 Plokk 12 aT 1' 6 569 744,00 624 074,90 108.24 12 115.24 103.21 104.40 104.56 121.19 117.48 107.19 2' 6 569 732,55 624 139,74 124,69 117,01 104.59 10 105.86 104.53 117,29 123.86 - 115.29 108.68108.98 106.24 105.78 109.14 3' 6 569 707,00 624 200,83 7 111.27 123 119.31 115.67 109.74 103.12 - 108.65 109.25 119.18 117.69 115.00 104.61 104.53 4' 6 569 716,91 624 226,66 110.75 108.81 108.59 102.67 106.04 7' 5' 6 569 716,45 624 294,04 117.79 112.49 109.22 104.57 115.61 111.24 105.14 105.00 104.55 PA-6 118.16 114.65 108.96 110.80 104.48 104.54 106.83 6' 6 569 677,71 624 332,96 122 Š-10 111.04 110.45 121,21 109.32 106.49 105.29 105.09 104.53 115.93 110.36 8' 7' 6 569 540,77 624 371,81 116,41 115.54 104.61 - 108.07 117.45 111.40 103,47 12 4 119.46 118.86 117.74 110.77 104.61 104.62 2,5+ 8' 6 569 534,53 624 374,06 118.23 110.31 110.84 109.86 103.71 100,97- 123.79 116.95 103.84 106.42 2,5 TL 9' 6 569 364,26 624 401,63 123.59 120.34 122.02 122.19 111.64 110.71 110.69 104.56 103.85 105.14 104.63 Plokk 1 aT 110.25 10' 6 569 312,21 624 379,47 117.42 114.63 105.23 104.61 104.41 120.68 111.07 121.74 121.89 120.54 111.03 104.55 104.66 Plokk 10 aT 11' 6 569 447,38 624 261,49 107.29 120.10 120.32 120.22 111.98 110.96 109.89 PA-9 104.55 103,17 Lasila kruusakarjäär 12' 6 569 424,00 624 090,08 117.68 117.06 9 104.10 118.73 106,21 104.54 106 113.70 105.72 11 120 116.35 117.00 112.53 110.22 01.08.2019 66204:003:0161 13' 6 569 601,50 624 101,83 117.96 114.98 112.08 99,61 109.48 123 6 569 500 116.49 Karjäärikünka 109.46 104.62 105.34 14' 6 569 664,02 624 083,37 122.80 122.94 117.38 108.05 121 118.20 110.11 104.52 104.49 120.72 117.59 113.30 78701:001:0102 103.58 114.32 110.16 110.35 108.08 Pindala 8,43 ha 624 400 118.98 111.55 107.72 105.14 116.18 103.60 117.21 104.57 104.53 112 106.19 8 106.88 4 105.05 11 122.21 116.71 104.64 11 104.54 108.05 3 117.52 114.74 107.27 108.11 11 122.66 116.93 102.34 109.45 109.81 104.57 104.55 104.62 0 2 7 122.91 105.95 104.52 123 119.00 1 120.55 117.46 104.63 11 12 104.83 1 103.26 6 105.85 104.59 109.13 104.54 11 116.83 117.83 113.79 Š-7 4 106.07 12 116.89 104.51 117.43 0,0 Š-4 104.52 105.81 117.56 109,96 - 104.53 104.56 Š-11 103.32 2,2+ 105.15 122.55 119,25 104.52 107.41 116.86 5 106,56 3,4 110.06 103,40 2,2 EK 105.09 116.34 107.08 116,25 1 122 113.40 102.41 2,3 EK 1 3,4 EL 107.71 104.54 108.18 104.92 101,20- 103.11 104.49 121.44 121.95 121.12 8 104.51 104.51 11 107.44 117.88 104.50 105.89 104.50 119.78 118.56 117.17 11' 114.39 111.63 105.03 104.51 I' 116.07 105.64 104.49 119.40 114.35 104.50 116.62 104.91 106.52 104.46 121.70 120.76 117.00 116.36 116.65 PA-6A 112.39 105.81 12' 119.39 118.92 120,51 117.75 113.94 109.84 107.54 107.33 104.51 102.66 104.96 123.27 121.13 115.89 108.10 104.51 123.34 123.26 PA-5X120.67 119.92 113,41 115.53 114.10 112.78 108.18 104.54 103.92 107.40 104.50 122.05 122,61 120.72 113.32 109.30 112.02 112.43 109.20 103.34 119,41- 121.21 120.65 Lasila kruusakarjäär 115.10 106.92 PA-5A 123.01 122.31 115.58 112.43 109.44 121.97 78701:001:0067 109.11 109.07 104.45 104.48 122,84 109.97 109.43 109.04 116,34 122.03 Plokk 1 aT 115.15 114.35 114.30 112.09 109.35 104.54 103.87 109.12 107.24 113.97 104.58 122.36 Plokk 10 aT 107.25 109.93 103.94 104.29 I6 569 400 I 114.45 109.40 108.96 108.35 104.07 Lasila kruusakarjäär 113.84 110.37 103.12 107.50 107.24 104.48 122.29 78701:001:0070 113.79 112.70 110.45 108.74 108.50 106.95 103.74 107.51 106.94 110.26 108.31 624 100 624 200 624 300 109.07 107.73 106.38 102.85 114.23 106.02 114.98 107.44 122.37 104.43 122.47 106.82 108.94 107.63 106.39 104.52 103.00 106.27 112.84 108.45 106.84 105.60 104.69 108.79 106.14 1 108.34 106.77 106.77 2 2 112.99 105.83 103.97 9' Plokk 13 aT 111.03 107.22 106.27 104.50 103.78 106.83 104.01 104.33 Plokk 14 aT 111.24 104.82 104.62 104.33 104.30 107.44 103.81 105.64 Märkused: 106.54 103.82 107.16 104.68 104.21 113.31 106.47 104.79 104.01 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 1' 12 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Korrastatava ala piir, piiripunkt ja piiripunkti number 2 Maapinna samakõrgusjoon, m 106.33 104.07 114.65 3. Mõõdistas ML Geodeesia OÜ august 2008 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER 01.08.2019. a. 106.85 116.06 109.18 104.87 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 104.87 115.23 Karjäärikünka 109.62 107.05 5. Joonise koostamisel on kasutatud: Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Looduskaitseline piirang 78701:001:0102 109.98 - Lasila III kruusakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse mäeeraldise plaani 108.91 104.77 105.10 107.94 104.79 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 10/0633); Geoloogilise läbilõike joon - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 28.07.2019. a). I I' 10' 108.57 104.71 6. Mäeeraldise ja mäeeraldise ttenindusmaa piire ei ole. 104.93 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 108.13 6. Kogu kujutatud ala kattub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alaga. 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Kaevandi nr Puuraugu nr Š-6 0,3 Kattekihi paksus, m PA-6 Objekti nimetus ja aadress Graafiline lisa 1/9 Uuringuaegne suudme Uuringuaegne suudme Joonise sisu abs kõrgus, m 121,21 abs kõrgus, m 108,80 5,4 Kasuliku kihi paksus, m 116,41 Mõõtkava 109,10 Kasuliku kihi lamami Kasuliku kihi lamami Lasila III kruusakarjäär (uuritud sügavuse) abs kõrgus, m (uuritud sügavuse) abs kõrgus, m Korrastatava ala plaan Tapa vald, Lääne-Viru maakond 1:1000 0 10 20 50 100 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 27.08.2019 Männiku tee 104, 11216 Tallinn 1 cm Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 19/2645 Porkuni metskond 15 78701:001:0069 W Läbilõige I-I' SE m m 130 130 Š-1 128 126,95 128 Pr. 1-1 SP-5 126 0,8 Kr. 63,8 125,38 126 St. 15,5 M 1,5 124 EK 124 Plokk 11 aT 3,4 Pr. 5-1 122 Pr. 1-1 Kr. 50,4 122 Kr. 11,9 St. 12,7 St. 21,7 M 1,9 5,5 120 M 1,4 EK 120 TL 118 118 8,0 116 116 Pr. 5-2 114 Kr. 46,0 114 St. 7,7 M 2,5 Lasila kruusakarjäär 112 EK Karjäärikünka 112 78701:001:0102 66204:003:0161 110 Š-6 110 Š-5 PA-8 108,80 108,09 Pr. 6-1 107,41 0,3 108 Kr. 32,3 108 17,0 1,1 St. 3,2 PA-9 Pr. 5-3 Plokk 1 aT Kr. 82,3 M 3,0 106,21 106 St. 1,1 EL 106 3,0 Š-11 M 3,1 Plokk 11 aT 2,5 EK vt. 103,04 m 103,40 01.08.2019 104 Pr. 6-2 104 Kr. 49,8 0,0 5,7 3,8 St. 2,8 102 5,8 M 3,2 4,1 Pr. 11-1 102 EK Kr. 95,3 Plokk 12 aT St. 1,8 2,2 100 M 2,3 100 6,6 EK 6,7 98 98 96 96 Lasila kruusakarjäär Korrastatava ala piir 78701:001:0070 Porkuni metskond 15 Lasila kruusakarjäär Karjäärikünka 78701:001:0067 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 78701:001:0069 Läbilõige II-II' 78701:001:0102 Lasila karjäär SW Plokk 1 aT 66204:003:0940 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) m PA-5A 122,84 NE Korrastamise järgne veetase 0,2 m PA-6 122 122 1,0 0,8 121,21 2,0 Š-4 Looduskaitseline piirang 120 Karjäärikünka 120 119,25 Š-8 78701:001:0102 116,45 118 Plokk 11 aT 0,7 Pr. 4-1 118 Kruus Kr. 62,4 St. 6,5 Pr. 8-1 116 6,5 3,0 M 2,5 4,8 Kr. 57,1 116 3,1 EK St. 16,2 M 1,4 Tehnogeensed setted 114 6,0 EK 114 8,7 3,0 112 Pr. 8-2 112 Kr. 47,1 Lubjakivi 5,1 St. 14,6 110 Š-6 M 2,1 5,2 110 108,80 EK 0,3 Pr. 6-1 Liivsavimoreen 108 Kr. 32,3 108 1,1 St. 3,2 Plokk 11 aT M 3,0 106 EL 106 3,0 Kruusakas liiv 104 104 Pr. 6-2 5,7 Kr. 49,8 5,8 St. 2,8 102 M 3,2 102 Keskmise- kuni ülijämedateraline liiv EK Plokk 12 aT 100 100 Š-9 Kaevandi number Väga peene- kuni peeneteraline liiv Š-Šurf, PA-puurauk 103,22 Suudme abs. kärgus, m Märkused: 0,2 Proov / proovitud intervall, m Pr. 9-2 Proovi number 2,0 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. Kr. 48,6 Kruusa sisaldus, % St. 2,0 Savi-tolmuosakeste sisaldus, % 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 6/9 M 2,8 Liiva peensusmoodul Kaevandi sügavus, m 3,5 - Lasila III kruusakatjääri maavara kaevandamise loa taotluse geoloogilised läbilõiked EK EK-ehituskruus (EL-ehitusliiv, TL-täiteliiv) Mõõtkava (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 10/0633) Lasila III kruusakarjäär Korrastatud ala H 1 : 1 000 -Maa-ameti poolt väljastatud katastriüksuste andmed (seisuga 28.07.2019. a). Tapa vald, Lääne-Viru maakond geoloogilised läbilõiked V 1 : 200 3. Katstriüksuse Karjäärikünka piir ühtib korrastatava ala piiriga. 0 10 20 50 100 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 27.08.2019 Männiku tee 104, 11216 Tallinn 1 cm Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 19/2645 127 0 3 132 1 122.21 131.67 127.75 0 129.90 2 133.54 1' 133.80 1 131.25 1 11 7 3 9 12 2 1 128.25 130.20 124.85 119.67 13 1 132.52 3 1 126.42 2' PA-5 120.68 1 Kaasiku 2 5 130,44 Porkuni metskond 15 0 9 123.98 127 128,14 127.54 121.43 12 66204:003:1543 11 4 I 1 124.57 78701:001:0069 0 2 131.71 3 117 3 8 119.39 116.51 1 1 129.46 130.46 1 12 6 130.57 131 0,8 11 4' 9 6 5' 111.82 128 131.63 12 12 4,7+ 1 112 Š-1 126.12 12 131.63 5 125.68 3' 11 130.71 3 126,95 128.61 11 5 131.17 129.62 Loobu metskond 406 2 3 121,45- 2,6 EK 1 12 126 131.38 128.57 4 1 2 66101:001:0151 11 2,1 TL 13 13 30 12 13 1 1 124.68 0 118.68 0 12 130.33 119 126.45 Porkuni metskond 15 6 569 700 114.44 PA-1 9 78701:001:0069 12 7 125.56 121.23 PA-10 126,16 129.21 12 120.59 117,81 8 115.51 118,16- 121.48 1 129.74 8 127.36 1 126.40 12 2 124.46 3 - 12 119.81 9 1 116.34 6 11 2 4 128.43 1 125.57 12 12 0 115.40 7 11 6' I' N 8 I 11 126.83 Plokk 11 aT 127.21 128.71 - 121.65 1 119.40 5 11 1 1 5 2 1 12 115.32 112.49 118.49 6 17,0+ 3 111.09 126.38 SP-5 Š-8 11 1 117.46 127 1 118.39 125,38 17,0 EK 0 116.54 4 111.72 14' 124.52 116,45 115.46 - 6 111.60 117 123.57 121 122 108,38- 12 114.36 Š-5 111,35 114.36 5,1 11 110.78 9 124.38 - Š-2 113.47 11 1 7 108,09 5,1 EK 11 125.53 2,5+ 112.45 6 126.86 126,67 0,1 126.77 105,59- 111.44 11 2,5 EK 118 Kr 5,7+ 110.39 112.32 114.62 115.53 120,87- 109 126.83 5,7 EK 113.20 115 112.60 Kaardileht nr 6431 Tapa ja 6432 Väike-Maarja Porkuni metskond 15 108.62 5 119.41 109.40 11 Lasila karjäär 11 78701:001:0069 124.40 112.50 3 121.33 108.37 108.76 126.95 108.59 66204:003:0940 125.35 107.48 1 11 117.94 08 2 114 4 6 111.58 Plokk 11 aT 11 11 Š-9 11 106.64 106.53 0 11 4 126.60 105.30 108.63 6 114.77 12 1 111.47 Plokk 12 aT 10 103,43 108.55 5 104.35 111 12 99,93- 7 118.31 113.51 0,2 0 1 8 120 108.99 110 1 104.30 0 1 124.77 115.32 2 3 9 13' 103.64 3,3+ 1 26 11 12 1 125.35 Š-6 1,8 EL 112 9 6 569 600 10 108.58 1,5 EK Korrastatava ala 108,80 7 113.27 0,3 4 126.35 Metsamaa piiripunktide koordinaadid 1 9 1 10 103,10 1 3 11 5 12 5,4 103.61 12 11 108.54 Pindala 3,75 ha 103.32 10 113.28 2,7 EL 110.54 2,7 EK 7 124.69 105 12 Nr X Y 108 117.76 6 124.52 103.32 10 125.58 116.30 103.14 1' 6 569 744,00 624 074,90 10 4 103.43 123.58 PA-8 2' 6 569 732,55 624 139,74 6 105.50 11 117.06 123.21 122.68 107,41 Plokk 12 aT 110.22 3' 6 569 707,00 624 200,83 3 121.51 103,61- PA-7 4' 6 569 716,91 624 226,66 11 Š-3 103.46 123.60 124,69 2 4 - 120.55 5' 6 569 716,45 624 294,04 105 Keskmine abs veetase peale 11 118.42 117,29 119,81 - 108.81 korrastamist 103,10 m 104.09 6' 6 569 677,71 624 332,96 11 12 117,01 111.55 107.69 1 11 125.56 108.74 5 119.38 7' 6 569 540,77 624 371,81 103.17 7' 0 119.70 122.48 118.05 8' 6 569 534,53 624 374,06 9 2 1 125 10 PA-6 1 12 0 Š-10 9' 6 569 364,26 624 401,63 113 1 121,21 4 119 1 8' 122 115.50 108 103.25 116,41 - 10' 6 569 312,21 624 379,47 109 110.92 118.90 104.75 103,47 104 Lasila kruusakarjäär 107 2,5+ 1 124.51 Looduslik rohumaa 11' 6 569 447,38 624 261,49 4 11 100,97- 12 66204:003:0161 121 119 2,5 TL 116 Pindala 3,09 ha 110.29 12' 6 569 424,00 624 090,08 121.19 111.77 103.85 Plokk 1 aT 105.52 123 120.48 13' 6 569 601,50 624 101,83 120 123.62 Plokk 10 aT 5 14' 6 569 664,02 624 083,37 11 PA-9 106,21 117 106 114.64 119.76 99,61 Pindala 8,43 ha 7 6 569 500 Karjäärikünka 0 108.22 3 1 Keskmine abs veetase peale 12 104.01 korrastamist 103,10 m 123.29 78701:001:0102 122.82 110.45 123.45 104 110 104.24 107.58 2 11 117.81 107.25 8 120.34 5 115.61 12 11 10 4 1 118.71 11 3 11 7 105.84 1 1 6 123.63 1 1 8 104.05 109.69 0 104.59 1 107.01 Š-4 124.86 4 Š-7 105.34 3 122.71 114.26 4 10 119 11 12 117.71 119,25 10 6 0,0 5 109,96 Š-11 11 118.41 112.29 - 2,2+ 116,25 10 116.50 106,56 3,4 105.51 103,40 2,2 EK 2 5 12 2,3 EK 117.68 3,4 EL 101,20- 105.09 1 104.64 12 120 9 118.07 114.51 10 122.02 11' 123 0 I' 117 8 1 11 1 108.57 PA-6A 105.88 123.37 12' 118.33 120,51 116.67 120 113.55 107.77 121.44 PA-5X 113,41 1 122,61 12 119,41- Lasila kruusakarjäär 1 6 1 PA-5A 121.33 1 115.21 1 78701:001:0067 114.66 1 122,84 119 122 116,34 Plokk 1 aT 110.40 106.21 5 2 122.69 6 10 11 1 11 23 Plokk 10 aT I6 569 400 I 0 7 Lasila kruusakarjäär 1 105.08 4 122.71 11 109.46 78701:001:0070 3 11 624 100 624 200 624 300 624 400 105 107.23 123.17 114.62 0 10 20 50 100 109.74 1 113.34 1 cm 2 2 Plokk 13 aT 0 8 0 113.34 1 1 1 9' Plokk 14 aT 107.71 Märkused: 112.51 106.98 115.20 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 111.32 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 5 105.80 11 1' 12 3. Mõõdistas ML Geodeesia OÜ august 2008 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER 01.08.2019. a. Korrastatava ala piir, piiripunkt ja piiripunkti number 2 Maapinna samakõrgusjoon, m 106.75 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 9 4 10 11 2 5. Joonise koostamisel on kasutatud: 11 Karjäärikünka 110.54 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Looduskaitseline piirang - Lasila III kruusakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse mäeeraldise plaani 78701:001:0102 3 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 10/0633); 11 1 110.57 108.84 11 106 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 28.07.2019. a). Geoloogilise läbilõike joon 10' I I' Metsamaa kõlvik (3,75 ha) 6. Kogu kujutatud ala kattub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alaga. 112.39 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 107 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Loodusliku rohumaa kõlvik (3,09 ha) Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 5/9 Lasila III kruusakarjäär Mõõtkava Kaevandi nr Puuraugu nr Korrastatud ala plaan Š-6 0,3 Uuringuaegne suudme Kattekihi paksus, m PA-6 Uuringuaegne suudme Tapa vald, Lääne-Viru maakond 1:1000 abs kõrgus, m 121,21 abs kõrgus, m 108,80 5,4 Kasuliku kihi paksus, m 116,41 109,10 Kasuliku kihi lamami Kasuliku kihi lamami (uuritud sügavuse) abs kõrgus, m (uuritud sügavuse) abs kõrgus, m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 27.08.2019 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 19/2645 Pr Epp Kuslap Teie 12.08.2019 e-kiri OÜ Inseneribüroo STEIGER [email protected] Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-1.1/2577 XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Vastus Lasila III kruusakarjääri korrastamise plaanile Austatud proua Epp Kuslap Olete oma e-kirjaga esitanud Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) Lasila III kruusakarjääri korrastamise plaani, mis asub Piisupi külas, Tapa vallas, Lääne-Virumaal Karjäärikünka kinnistul (katastritunnus 78701:001:0102). RMK on tutvunud esitatud materjalidega ning nõustub esitatud plaaniga. RMK nõustub ka ala põhjaosas oleva järsu nõlva tasandamisega osaliselt maatüki Porkuni metskond 15 (78701:001:0069) arvelt tingimusel, et tekitatakse metsa ja nõlva vahele ca 8 m laiune horisontaalne ala, mida saaks tulevikus kasutada tehnikaga liiklemiseks. Teie küsimusele maardla säilitamise kohta vastame, et kaevandatava varu aktiivseks jätmine ei ole RMK-le oluline. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eerik Väärtnõu Lääne-Virumaa metsaülem 505 0367 [email protected] 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lasila III kruusakarjääri korrastamise projekt Töö nr 19 / 2645 Projekti koostajad: Epp Kuslap , Erki Vaguri (OÜ Inseneribüroo STEIGER, registrikood 11206437) Korrastamistööd: Maanteeamet (aadress Teelise tn 4, 10916 Tallinn, registrikood 70001490) Korrastamise vastutav spetsialist: … ……………………………………………………………… Tallinn 201 9 Kinnitan: Erki Vaguri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Juhatuse liige Projekti koostas id : Erki Vaguri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Diplomeeritud mäeinsener tase 7 (Kutsetunnistus nr 127132) Epp Kuslap . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Mäeinsener SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Sissejuhatus PAGEREF _Toc17809991 \h 5 1.1 Lähteülesanne PAGEREF _Toc17809992 \h 5 1.2 Korrastatava ala ja selle lähiümbruse kirjeldus PAGEREF _Toc17809993 \h 5 1.3 Korrastatava ala geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus PAGEREF _Toc17809994 \h 6 1.3.1 Geoloogiline iseloomustus PAGEREF _Toc17809995 \h 6 1.3.2 Hüdrogeoloogiline iseloomustus PAGEREF _Toc17809996 \h 7 2. Korrastamistehnoloogia PAGEREF _Toc17809997 \h 8 2.1 Korrastamise lähtetingimused PAGEREF _Toc17809998 \h 8 2.2 Korrastamistehnoloogia valik ja tehtavad tööd PAGEREF _Toc17809999 \h 9 2.3 Korrastatava maa sihtotstarve PAGEREF _Toc17810000 \h 9 2.4 Jääkvaru PAGEREF _Toc17810001 \h 10 3. TehNOLOOGILINE korrastamine PAGEREF _Toc17810002 \h 11 3.1 Juurdepääs PAGEREF _Toc17810003 \h 11 3.2 Ettevalmistustööd PAGEREF _Toc17810004 \h 11 3.3 Puude ja võsa raadamine, kõrgrohustu niitmine PAGEREF _Toc17810005 \h 12 3.4 Veekogude rajamine ja veerežiim PAGEREF _Toc17810006 \h 12 3.5 Nõlvade tasandamine, alale moodustatud puistangute korrastamine PAGEREF _Toc17810007 \h 13 3.6 Tööde korraldamine PAGEREF _Toc17810008 \h 14 4. BIOLOOGILINE KORRASTAMINE PAGEREF _Toc17810009 \h 16 5. Korrastamistööde maht ja KASUTATAVATE MAsinate andmestik PAGEREF _Toc17810010 \h 17 5.1 Korrastamisel kasutatavad masinad PAGEREF _Toc17810011 \h 17 5.2 Korrastamistööde maht ja maksumus PAGEREF _Toc17810012 \h 17 5.3 Korrastamistööde kalenderplaan PAGEREF _Toc17810013 \h 19 6. Korrastamistööde keskkonnamõju PAGEREF _Toc17810014 \h 20 7. Tööohutusnõuded PAGEREF _Toc17810015 \h 21 8. FOTOD PAGEREF _Toc17810016 \h 22 9. Kasutatud kirjandus PAGEREF _Toc17810017 \h 25 LISAD Lasila III kruusakarjääri korrastamise tingimused Riigimetsa Majandamise Keskuse kooskõlastus Porkuni metskond 15 korrastamiseks GRAAFILISED LISAD Korrastatava ala plaan, M 1 : 2000 (graafiline lisa 1/9 ) Korrasta tava ala geoloogilised läbilõiked , M(V)1 : 200, M(H) 1 : 2000 (graafiline lisa 2/ 9 ) Tehnoloogilise korrastamise plaan , M 1 : 2000 (graafiline lisa 3/9 ) Tehnoloogilise korrastamise läbilõiked , M(V)1 : 200, M(H) 1 : 2000 (graafiline lisa 4/9 ) K orrastatud ala plaan , M 1 : 2000 (graafiline lisa 5/ 9 ) K orrastatud ala läbilõiked , M(V)1 : 200, M(H) 1 : 2000 (graafiline lisa 6/9 ) Ekskavaatori ee-pass nõlva tasandamisel (graafiline lisa 7/9) Buldooseri ee-pass nõlva tasandamisel (graafiline lisa 8/9) Ekskavaatori ee-pass tiigi kaevandamisel (graafiline lisa 9/9) Sissejuhatus Lähteülesanne Maanteeamet (registrikood 70001490, aadress Teelise tn 4, Tallinn, Harjumaa, 10916) tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104, Tallinn, Harjumaa, 11216) mahajäetud Lasila III kruusakarjääri korrastamise projekti. Lasila III kruusakarjääri alal ei ole kehtivat maavara kaevandamise luba. Karjääri töötamise ajal tegutses seal Rakvere Teede Rem ondi ja Ehituse Valitsus, mis oli Maanteeameti eelkäija. Karjäär on kunagise tegevuse lõppedes korrastamata maha jäetud. Maanteeamet taotles mahajäetud Lasila III kruusakajääri alale maavara kaevandamise luba 2010. aastal. Menetluse tulemusena kaevandamise luba ei antud ning Maanteeameti taotluse alusel lõpetati menetlus 2013. aastal. Maanteeamet soovib mahajäetud Lasila III kruusakarjääri ala korrastada ning anda korrastatud kinnistu üle Keskkonnaministeeriumi haldusalasse. Lasila III kruusakarjääri korrastamise tingimused on Keskkonnaamet esitanud oma 26.04.2019. a korraldusega nr 1-3/19/762 (tekstilisa 1). Korrastamise projekt tuleb rakendamise nõusolekusaamiseks esitada Keskkonnaametile. Korrastatava ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Mahajäetud Lasila III kruusakarjäär asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Piisupi külas Karjäärikünka kinnistul (katastritunnusega 78701:001:0102, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 8,2 0 ha). Karjäärikünka kinnistu kuulub Eesti Vabariigile, selle valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maanteeamet. Osaliselt jääb kaevandamisest mõjutatud ala ka Karjäärikünka kinnistust põhja jäävale kinnistule Porkuni metskond 15 (katastritunnusega 78701:001:0069), mille omanik on samuti Eesti V abariik ja volitatud kasutaja on Riigimetsa Majand a mise Keskus. Riigimetsa Majandamise Keskus on kooskõlastanud mahajäetud Lasila III kruusakarjääri korrastamise ka Porkuni metskond 15 kinnistuga kattuvas osas ( teksti lisa 2) ning seega on käesoleva korrastamise projektiga hõlmatud korrastatava ala pindala 8 , 43 ha. Korrastatav Lasila III kruusakarjääri ala kattub Lasila kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevar u plokkidega 11 aT ja 12 aT . Maapinna reljeef on alal väga muutlik. Kaevandatud alal kõiguvad maapinna abs kõrgused vahemikus 102 - 126 m ning kaevandamata loodeosas 126 - 130 m vahemikus. Karjääri kagunurgas on tekkinud veekogu, mille sügavus ulatub kohati 2 meetrini. Osaliselt on ala kaetud metsaga. Taotletav mäeeraldis asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ja jääb suures osas Lasila loodusalale, mis on määratud loodushoiualana ka Natura 2000 objektide hulka. Lasila looduskaitseala (Lasila loodusala) territooriumil on registreeritud I ja II kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad. Registreeritud kasvukohad (keskkonnaregistri kood KLO9326215) ja (keskkonnaregistri kood KLO9326219) asuvad vähesel määral ka väljaspool kaitseala, korrastataval Karjäärikünka kinnistul. Kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade näol on korrastataval alal tegemist metsastunud alaga, mida korrastamistöödega ei hõlmata. Korrastamistöödega ei mõjutata negatiivselt Lasila looduskaitseala kaitse-eesmärke. Korrastataval alal paikneb Lasila harivesiliku püsielupaik (keskkonnaregistri kood KLO3000739). Püsielupaik on moodustatud keskkonnaministri 04.07.2005 määrusega nr 56 „Harivesiliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ II kaitsekategooriasse kuuluva liigi harivesiliku ( Triturus cristatus ) elupaikade kaitseks. Püsielupaigas on registreeritud ka II kaitsekategooria liigi harilik mudakonn ( Pelobates fuscus ) elupaik (keskkonnaregistri kood KLO9101684). Tänase seisuga on ala osaliselt ise metsastunud. Alal asub likvideerimist vajav puithoone ning esineb ehitusprahti, metalli, rehve jm jäätmeid. Lähimad üksikmajapidamised jäävad kavandatavast karjäärist ~800 m kaugusele kagusuunda. Laiem ümbruskond on hõredalt asustatud. Lähimad ümbruskonda jäävad külad on Kadapiku ja Lemmküla. Korrastatava ala geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Geoloogiline iseloomustus Viimase geoloogilise uuringu on korrastataval alal te inud OÜ Inseneribüroo STEIGER 2010. a Maanteeameti tellimusel („Lasila kruusamaardla Lasila VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2010)“). Peale geoloogilise uuringu teostamist ning varude kinnitamist pole ala l kaevandatud. Geomorfoloogiliselt on Lasila leiukoht väga muutliku ehitusega, kuna tegemist on mõhnastikuga. Ala iseloomustab mõhnade vaheldumine moreenküngastega. Ka mõhnade genees on mitmesugune - osa mõhnadest on moreenikünkal, osa mõhnu on kaetud moreenikattega. Lõunast piirab mõhnastikku marginaalne oos. Alal teostatud geoloogiliste uuringute andmetel on Lasila III kruusakarjääri geoloogiline ehitus järgmine: Kattekiht on korrastatavalt alalt suuremal osal kaevandamise käigus kooritud ja kuhjatud erinevatesse puistangutesse. Varasemate puurakude andmete järgi oli kattekiht esindatud nii kasvukihiga (paksusega kuni 0,4 m) kui ka liivsavi ja liivsavimoreeniga, mille paksus ulatus kohati 3,7 meetrini. Nii pindalaliselt kui ka vertikaalselt on kasuliku kihi levik väga muutlik, olles enamuses esindatud karbonaatse koostise veeristerikka kruusaga, mille täiteks on savikas liiv. Esineb ka eriteraline liiv ning toimub kruusa ja liivakihtide vaheldumine. Põhjapoolses keskosas ulatub kasulik kiht 19,5 meetrini ja jätkub. Varasema kaevandamise käigus lääne keskosas ja kirdenurgas on kasulik kiht välja kaevandatud. Neis osades on segaselt paigutatud varasem kooritud katend. Kasuliku kihi lamamiks on saviliivmoreen ning aluspõhja lubjakivi. Aluspõhja lubjakivi oli fikseeritud nii varesema kaevandamise käigus mahajäetud karjääri kagunurgas ( abs kõrgustel 102 - 104 m) kui ka karjääri kesk- ning põhjaosas. Saviliivmoreeni stendid on fikseeritud ala kesk- (100 m), ida- (113 - 117 m), kirde- (117 m) ja põhjaosas (128 m). Loodusliku materjali kvaliteedi näitajad korrastataval alal (plokid 11 aT ja 12 aT ) varieeruvad järgmiselt: kruusa fraktsiooni sisaldus – 11,9 - 95,3 % (keskmiselt 51,8 %); savi- ja tolmuosakeste sisaldus – 1,1 - 21,7 % (keskmiselt 7,9 %); liiva peensusmoodul – 1,4 - 3,2 (keskmiselt 2,3). Veepealses osas on materjali püsivaks nõlvuseks 1 : 1,4, millega tuleb korrastava ala nõlvade kujundamisel arvestada. Kruusa fraktsioonist valmistatud kruuskillustikust oli LA katsel fraktsiooni 10/14 mm kaalukadu 34%, mis vastab killustikule kategooriale LA 35 . Kruuskillustiku külmakindluse määramisel fraktsioonist 8/16 oli kaalukadu 1,1 %, mis annab killustikule F2 kategooria. Kruusast valmistatud killustikku võib kasutada ehitussegudes ja teede ehituses. Hüdrogeoloogiline iseloomustus Korrastataval alal on veetase fikseeritud 2008 . , 2009 . ja 2010 . aastatel abs kõrgustel 104,51, 103,81 ja 104,51 m. Keskmiseks abs veetasemeks maavara plokkide moodustamisel on arvestatud 104,51 m. 01.08.2019. a läbi viidud välitöö käigus fikseeriti alal veetase abs kõrgusel 103,04 ning 103,17 m. Korrastamistehnoloogia Kaevandatud maa korrastamise projekti aluseks on võetud maapõueseaduse § 80, keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korr astamise akti sisu ja vorm“, Keskkonnaameti 26.04.2019. a korraldus nr 1-3/19/762 ning harivesiliku kaitse-eeskiri. Korrastamise projekti koostamisel on kasutatud ML Geodeesia OÜ poolt 2008. a augustis teostatud topomõõdistust ning korrastamise projekti koostaja kontrollis 01.08.2019. a teostatud täiendava mõõdistusega hetkeolukorra vastavust 2008. a teostatud mõõdistusele. Täiendava mõõdistusega täpsustati nõlvade piirid ja kõrgused. Korrastamise lähtetingimused Keskkonnaameti 26 . 04 .2019. a korraldusega nr 1-3/19/762 esitatud Lasila III kruusakarjääri korrasta mise tingimused on alljärgnevad: Kaevandatud maa korrastada metsamaaks ja veekogude maaks; Lähtuda keskkonnaministri 04.07.2005 määrusest nr 56 „Harivesiliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“; Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. Karjääri küljed tuleb kujundada nii, et oleksid välditud varingud, erosioon. Nõlvad ei tohi olla järsemad kui looduslik varisemisnurk. Tehnoloogilist korrastamist ei ole lubatud teostada kaitsealuste taimede kasvukohal (Lisa 2 plaanil kollaseks värvitud alad); Karjääri põhja ei tohi katta huumusrikka, taimekasvu soodustava pinnasega; Karjääri korrastamisel ei tohi lisada metsastatud alasid (ei tohi istutada juurde puid); Kudemistingimuste parandamiseks tuleb korrastatavale alale rajada vastavalt Riinu Rannapi koostatud nõuetele (Lisa 1) väikeveekogusid; Korrastamise käigus ei tohi muutuda olemasolevate väikeveekogude kaldajoon- ega kalle, kaldanõlvad peavad olema lauged ning vabad kõrgemast taimestikust/rohustust, võsast ja kõrgematest kändudest; Tiikidesse ei tohi sattuda erinevaid setteid, pinnast ja muud, samuti bioloogilisi jäätmeid; Kudemisveekogude kalda nõlvadel teostada võsaraiet ja/või kõrgrohustu niitmist. Töödel tekkinud jäätmed viia tiigist eemale või laotada hajusalt üle maapinna; I ja II kaitsekategooria taimede kasvukohal mitte korrastamistöid teostada (Lisa 2 plaanil kollaseks värvitud aladel). Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele on lisatud liigieksperdi Riinu Rannapi nõuded Lasila III kruusakarjääri ala korrastamiseks , kuna korrastatav ala kattub Lasila harivesiliku püsielupaigaga. Liigieksperdi poolt esitatud tingimused on järgmised: Kaeveööde lõppedes ei tohi karjääri põhja katta pinnasega, et vältida karjääri kiiret taimestumist ja võsastumist. Seega tuleb karjääri põhi jätta koorituks. Juhul kui kooritud pinnas on lükatud vallidesse või hunnikutesse, siis oleks kõige parem sellised pinnasehunnikud alles jätta, pakkudes nii mudakonnale paremaid peitumisvõimalusi. Kudemistingimuste parandamiseks tuleb karjääri rajada (lisaks praegu seal olemasolevatele veekogudele) veel 5-7 üksteisest isoleeritud väikeveekogu. Kuna sobivate väikeveekogude vähesus on üheks peamiseks harivesiliku ja mudakonna arvukuse languse põhjuseks, on Lasilas suurepärane võimalus nende liikide kudemistingimuste parandamiseks ja asurkondade elujõulisuse suurendamiseks. Praegu on nii harivesiliku kui mudakonna kudemine teada vaid 1-2 veekogus, mis pikaajalises perspektiivis on elujõulise asurkonna säilimiseks ebapiisav. Rajatavate veekogude suurus peaks olema 100 - 300 m 2 , kuid kindlasti mitte väiksemad kui 100 m 2 ! Veekogude kaldaala peab olema lauge (kalda kalle mitte rohkem kui 25˚ ja veekogude maksimaalne sügavus ei tohiks ületada 1,5 m (joonis 1). Lauge kaldaala tagab madalaveelise kiiresti soojeneva veeala tekke, mis on äärmiselt oluline nii kahepaiksete kudu kui kulleste kiireks arenguks. Kõik rajatavad veekogud peavad olema vooluveekogudest (kraavid, ojad) isoleeritud, et ära hoida kalade, setete ja võimaliku reostuse sattumist kudemisveekogudesse. Kuna mõlemale liigile on väga oluline, et kudemisveekogud asetseksid päikesepaistel, siis ei tohi karjääri metsastada! Liigselt varju jäänud veekogudes ei soojene vesi piisavalt ning harivesiliku ja mudakonna kudu ning vastsed ei saa seetõttu areneda ning hukkuvad. Korrastamis tehnoloogia valik ja tehtavad tööd Mahajäetud Lasila III kruusakarjääri korrastamise tehnoloogia valikul on arvestatud Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamise tingimustega, alal paiknevate looduskaitseliste piirangutega, korrastava ala geoloogiliste ja hüdrogeoloogilist tingimustega ning majanduslike kaalutlustega. Kuna korrastatav ala kattub suures osas looduskaitseliste piirangutega, siis vastavalt korrastamistingimustele bioloogilist korrastamist ala l ette ei nähta. Tehnilise korrastamise lahendusel on lähtutud tingimusest, et ala peab kujundama võimalikult looduslähedaseks ning on arvestatud kaitstavate liikidele sobilike elupaikade tingimustega. Korrastamise käigus tuleb mahajäetud Lasila III kruusakarjääris teha alljärgnevad tööd: Likvideerida alalt olme- ja ehitusjäätmed, metall, rehvide jm jäätmed , alale paigutatud sildid ; Demonteerida ja l ikvideerida alal asuv puithoone; Tasandada korrastatava ala põhjaosas asuv järsk nõlv (nõlv 1) materjali püsivale nõlvusele vastavalt; Rajada korrastatavale alale 5 h arivesilike elupaigaks sobilikku veekogu; Olemasolevate ja rajatavate veekogu de kalda nõlvadel teostada võsaraie ning kõrgrohustu niitmine; Kujundada ala looduslähedaseks, tasandada vajadusel alale ladustatud puistangud. Korrastatava maa sihtotstarve Lähtuvalt ala korrastamiseks esitatud korrastamise tingimustest on korrastava ala korrastamise suund metsamaa ja veekogu. Korrastamise tingimuste kohaselt ei tohi Lasila III kruusakarjääri korrastamisel lisada metsastatud alasid, seega jääb metsamaaks enne korrastamist metsastunud ala korrastatava ala ida- ja loodeosas. Tabel 2.1 Karjäärikünka kinnistu sihtotstarve ja kõlvikuline jaotus korrastamise järgselt Sihtotstarve Pindala, ha Kõlvik Pindala, ha Veekogude maa 4,68 v eekogu 1,29 looduslik rohumaa 3,09 Metsamaa 3, 75 metsamaa 3,75 Kokku 8, 43 Jääkvaru Korrastataval alal on arvele võetud ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokid 11 aT ja 12 aT . Peale korrastamistööde teostamist säilib a rvele võetud varu kaevandamisväärsena, kuna alal ei teostata vastavalt korrastamise tingimustele bioloogilist korrastamist. Tabel 2. 2 Korrastava alaga seotud maavara jääkvaru Plokk Maavara Kasuliku kihi paksus, m Pindala, ha Varu, tuh m 3 Plokk 11 aT Veepealne ehituskruus 5,4 4,80 258 Plokk 12 aT Veealune ehituskruus 2,8 1,71 48 Kokku 306 Korrastatava alaga kattuvalt ei ole korrastamise projekti koostamise ajal olemas kehtivat kaevandamise luba ning seega arvel olevat jääkvaru ei ammendata. Arvestades asjaolu, et Lasila III kruusakarjääri kaevandamisloa taotluse menetlus lõpetati, kuna ala kattub suures osas looduskaitseliste piirangutega, mille tõttu kaevandamine on raskendatud, siis on otstarbekas Lasila kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokid 11 ja 12 hinnata passiivseks tarbevaruks, kuna nende kaevandamine ja kasutamine ei ole keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. TehN OLOOG ILINE korrastamine Tehnoloogilise korrastamise eesmärk on tagada nõlvade stabiilsus ajas ning viia karjääri mäetööde järgne maastik looduslähedasse seisundisse nii, et oleks välistatud erosioon ja varingud ning oleks tagatud ohutus alal liikuvatele inimestele ning loomadele. O saliselt asuvad tasan damist vajavad nõlvad ka kinnistu l Porkuni metskond 15 (kat astritunnusega 78701:001:0069) . Riigimetsa Majandamise Keskus on andnud omapoolse nõusoleku korrastada Karjäärikünka kinnistu korrastamistööde käigus ka Porkuni metskond 15 lõunaservas asuv järsk nõlv, et muuta ohutuks kogu mahajäetud Lasila III kruusakarjääri ala. Vastavalt korrastamisprojektiga hõlmatud alal korrastamiseks vajalikele tegevustele, on ala jaotatud kolmeks (graafiline lisa 3/9 ) : ALA 1 – 0,63 ha suurune osa Karjäärikünka kinnistu loodenurgas, kus vastavalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamise tingimustele ei tohi korrastamist ette näha, kuna sellega kattuvalt on I ja II kaitsekategooria taimede kasvukoht. ALA 2 – kahest lahustükist koosnev 3,43 ha suurune ala, kus pole tehnoloogilise korrastamise tööde teostamine vajalik. Läänepoolne lahustükk pole osaliselt kaevandamisega rikutud ning selles ulatuses, mida varasemalt on kaevandamisega mõjutatud , on puistangute ja karjääri nõlvad püsivad ning ei vaja korrastamist. ALA 2 idapoolne lahustükk on varasemalt korrastatud – karjääri nõlv on tasandatud ning see on iseeneslikult ka taimestunud. ALA 3 – tehnoloogilist korrastamist vajav 3,54 ha suurune ala, kus tuleb raadat a puud ja võsa, vajadusel niita kõrgrohustu, rajada täiendavad veekogud harivesiliku ja mudakonna elutingimuste parandamiseks ning tasandada järsud ja ebastabiilsed karjääri ja puistangute nõlvad. Korrastamistingimuste kohaselt olemasolevaid veekogusid ei ole vaja korrastada. Juurdepääs Korrastatavale alale on ligipääs hea mööda Lasila-Saksi maan teelt lähtuvat ~550 m pikkust kruusakattega Laiamäe teed, kust korrastatavale alale suundub heas korras pinnastee, mida kasutati Lasila III kruusakarjääri teenindamiseks. Korrastamistööde lõppedes tuleb karjääri sissesõidu takistamiseks paigaldatud tõkkepuu ning teavitavad sildid likvideerida. Korrastamise käigus pole ette nähtud olemasolevate teede likvideerimist. Tagamaks kinnistu edaspidiseks hooldamiseks ja teenindamiseks vajalik ligipääs tuleb korrastatava ala põhjaossa kujundada 7 – 8 m laiune tasane ala, kus oleks võimalik tehnikaga liikuda. Samuti tagab põhjaossa jäetav tasane ala Porkuni metskond 15 kinnistul kasvava metsa püsivuse. Ettevalmistustööd Ettevalmistustööde hulka kuulub olme- ja ehitusjäätmete, metalli, rehvide jm jäätmete likvideerimine. Enne tehnoloogilise korrastamisega alustamist tuleb alal olevad jäätmed kokku koguda ning üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmed tuleb likvideerida kogu korrastava ala ulatuses. Korrastatava ala esmase ülevaatuse käigus on likvideeritavate jäätmete kogus 5 m 3 . Ettevalmistustööde käigus tuleb demonteerida ja likvideerida ka korrastav a ala lääneosas asuv puithoone. Ettevalmistustöid võib korrastataval alal teostada aastaringselt. Puude ja võsa raadamine, kõrgrohustu niitmine Ettevalmistustöödele järgnevalt tuleb korrastataval alal raadat a olemasolevate ja rajatavate veekogude kallaste nõlvadelt puud ja võsa ning niita kõrgrohustu, et soodustada harivesilikule sobiliku elupaiga kujunemist. Olemasolevate ja rajatavate veekogude piirkonnas tuleb raadamine ja niitmine teostada ~ 1,0 ha su urusel alal (graafiline lisa 3/9 ). Lisaks tuleb puud ja võsa raadata ALA 3 nendes osades, kus tehnoloogilise korrastamise käigus on ette nähtu d nõlvade tasandamine kokku ~0,6 ha suurusel alal . Veekogude rajamine ja veerežiim Mahajäetud Lasila III kruuskarjääri s oli seisuga 01.08.2019. a kaks veekogu . K orrastatava ala idaosas 0,07 ha suurune veekogu ning kaguosas 1,5 ha suurune veekogu, millest korrastava alaga kattub 0,76 ha. Vastavalt Lasila III kruusakarjääri korrastamistingimustele ei tule korrastada alal olemasolevaid veekogusid. Kuna Lasila III kruusakarjäär on oluliseks elupaigaks kahele ohustatud kahepaiksele – mudakonnale ja harivesilikule, siis tuleb k orrastamistingimuse 3.1.6 kohaselt kaitstavate liikide kudemistingimuste parandamiseks rajada korrastavale alale 5 - 7 üksteisest isoleeritud väikeveekogu. Korrastamise käigus alale rajatavate veekogude suurus pea b olema 100 – 300 m 2 . Veekogude kaldaala peab olema lauge (kalda kalle maksimaalselt 25 ° , nõlvus 1 : 2). Rajatavate veekogude sügavus peab olema 1 - 1,5 m. Joonis 3.1 Rajatavate veekogude profiil Käesolev projekt näeb ette Lasila III kruusakarjääri alale 5 täiendava veekogu rajamise, kuna arvestades maapinn abs kõrgusi ja keskmist veetaset on täiendavate veekogude rajamine võimalik ~ 1,0 ha suurusel ala l ning rohkemat e veekogude rajamist pole võimalik ette näha. Rajatavate veekogude asukohad on toodud graafilisel lisal 3/9 . Korrastamise projektiga ei ole määratud täpseid rajatavate veekogude asukohti, vaid määratud ligikaudne paiknemine veekogude rajamiseks sobilikul alal. Oluline on veekogude rajamisel jälgida, et need ei oleks omavahel seotud. Vahemaa kahe veekogu vahel ei tohi olla suurem kui 100 m. Veekogude rajamisel tuleb kinni pidada korrastamise projektis määratud veekogude suurustest. Tabel 3.1 Rajatavete veekogude parameetrid Veekogu Veekogu pindala, m 2 Veekogu maksimaalne sügavus, Veekogu kaevetööde maht, m 3 Veekogu 1 165 1,0 14 0 Veekogu 2 210 1,5 25 0 Veekogu 3 200 1,0 16 0 Veekogu 4 265 1,5 29 0 Veekogu 5 215 1,0 19 0 Kokku 1 0 3 0 Veekogude rajamisel tekkivat materjali ei tohi ladustada veekogude kallastele , vaid tuleb kasutada nõlva 1 tasandamisel. N õlvade tasandamine , alale moodustatud puistangute korrastamine Korrastamistingimuse 3.1.3 kohaselt peab korrastatud ala reljeef ja pinnavormid olema võimalikult looduslähedased ning karjääri küljed tuleb kujundada nii, et oleksid välditud varingud ja erosioon. Arvestades Lasila III kruusakarjääris leviva materjali omadusi on materjali püsivaks nõlvuseks 1 : 1,4. Korrastatava ala kaguosas piiripunktide 10 ja 11 vahelisel alal on ladustatud varasema kaevandamise käigus materjali mitmetesse puistangutesse ning ala looduslikumaks muutmiseks tuleb kujunenud tõnger maa tasandada ühtlaselt olemasoleva ve ekogu suunas langevaks nõlvaks (graafiline lisa 3/9) . Tasandatud nõlva keskmine nõlvus on 1 : 8. Tõngermaa tasandamisel laugek s nõlvaks jääb materjali üle 3 000 m 3 . Tasandataval alal asuvad suured üksikud kivid tuleb koondada kujundatava nõlva põhjaossa rajatavate veekogude lähedusse kuhilasse harivesilikule peitumispaiga pakkumiseks. Mahajäetud Lasila III kruusakarjääri alal on vajalik tasandada nõlv 1 (graafiline lisa 3/9) , mis tuleb korrastamisel tasandada selliselt, et see sobituks kokku varasemalt korrastatud idanõlvaga. Sellest tulenevalt tuleb nõlv 1 tasandada nõlvusega 1 : 2 – 1 : 4 . Tas andatud nõlva kujundamiseks on vaja 12 tuh m 3 materjali , millest 4 tuh m 3 on vaja täiendavalt juurde tuua. Juurde toodava materjalina tuleb kasutada tõngermaa tasandmaisel ja veekogude rajamisel tekkivat materjali. Nõlva 1 tasandamisel tuleb kasutada kahte erinevat lahendust – nõlva tasandamine buldooseriga materjali alla lükkamisega nõlva pealt või kombineerides buldooseriga materjali alla lükkamist nõlva pealt ja täites nõlva alates nõlva jalamist juurde toodava materjaliga. Nõlva 1 osad, kus saab kasutada ainult nõlva tasandamist , on märgitud graafilisel lisal 3/9 sinisega ning osa, kus tuleb ohutu nõlva kujundamiseks kasutada nii täitmist kui ka tasandamist, on märgitud oranžiga. Täidetav ja tasandatav nõlv on jagatud tööde parmaks teostamiseks kolmeks osaks. Enne nõlva 1 tasandamise ja täitmisega alustamist tuleb maha märkida tasandamisel kujuneva nõlva 1 ülemine piir, nõlva 1 tasandatava ala 1 ja 2 vahepiir ning täidetava ala piir nõlval. Kõik vastavad koordinaadid ja vajalikud kõrgused on toodud graafilisel lisal 3/9. Kõigepealt tuleb nõlva 1 täidetava ala kujundamiseks paigutada sinna (graafiline lisa 3/9) tõngermaa tasandamisel ja veekogude rajamisel tekkiv materjal (4 tuh m 3 ). Täitmise teel kujuneva nõlva 1 ülemise piiri kõrgused on lisatud tehnoloogilise korrastamise plaanile rohelisega. Täitmine tuleb teha ekskavaatoriga ning täidetud ala tasandada buldooseriga. Täidetav ala tuleb täita kahe astmega ning ühe astme maksimaalne kõrgus võib olla kuni 4 m. Kui täidetav ala on ette nähtud kõrguseni täidetud ja tasandatud, tuleb t asandataval alal 1 buldooseriga tasandada maapind kuni tehnoloogilise korrastamise plaanil tasandatava ala 1 ja 2 vahepiirini lükates sealt materjali nõlvast alla tasandatavale alale 2. Kuna eelnevalt on täidetud nõlva 1 täidetav osa, siis moodustub olemasoleva nõlva 1 ja täidetava ala vahele nn tasku, kuhu saab buldooseriga lükata tasandatavalt alalt 1 tekkiva materjali. Buldooserit kasutades tuleb kujundada tasandavate ja täidetava alade sujuvad üleminekud. Samaaegselt nõlva 1 tasandamisega tuleb likvideerida ka puistangu d nr 1 ja 2 (graafiline lisa 3/9 ). Puistangu nr 1 maht on ~ 700 m 3 ning puistangu nr 2 maht ~ 200 m 3 . Puistangute materjal tuleb kasutada nõlva 1 läänepoolse tasandatava osa tasandamiseks. Lisaks puistangute likvideerimisest tekkivale materjalile tuleb nõlva 1 tasandamiseks kasutada veekogude rajamisest tekkivat materjali ( ~ 1 0 00 m 3 ) ja kaguosa tõngermaa tasandamisel ülejäävat materjali ( 30 00 m 3 ) . Lasila III kruusakarjääris tuleb tasandada ka nõlv 2 (graafiline lisa 3/9) ja nõlva peal paiknevad puistangud, et kujundada sujuv üleminek kahe erineva maapinna kõrgusega alade vahele. Tasandamisel tekkiv a nõlva keskmine nõlvus on 1 : 6 . Lasila III kruusakarjääris ei tohi karjääri põhja katta taimekasvu soodustava pinnasega. Nõlvade ja puistangute tasandamisel moodustuvad alale kruusaka pinnasega püsivad nõlvad, mis on sobilikud alal kaitstavate liikide elupaigaks. Väiksemad vallid, mis on püsivad ja ei vaja tasandamist , võib vastavalt korrastamistingimustele alles jätta, kuna pakuvad alal levivale mudakonnale paremaid peitumisvõimalusi. Korrastatavale alale on ladustatud mitmesse kohta eri neva suurusega suuremaid kive . Juba kuhilatesse l adustatud kive pole vajalik teisaldada, kuna need pakuvad kahepaiksetele peitumisvõimalusi ning samuti ilmsetavad korrastatud ala üldilmet . Tööde korraldamine Esimese tööna tuleb kogu korrastatav ala üle vaadata ning te ha ettevalmistustööd ning vajalikus mahus puude ja võsa raadamine ning kõrgrohustu niitmine. Peale puude ja võsa raadamise ning kõrgrohustu niitmise tuleb rajada alale täiendavad veekogud ning nende kaevamisel tekkiv materjal transportida nõlva 1 jalamile, et hiljem kasutada seda nõlva tasandamiseks. Veekogude rajamis el tuleb kasutada ekskavaatorit (graafiline lisa 9/9) . Veekogude rajamisega paralleelselt või järgnevalt tule b tasandada korrastatava ala kaguosas olev tõnge rmaa, millest tekkiv materjal tuleb samuti transportida nõlva 1 jalamile. Kaguosa tasandamine tuleb teha ekskavaatori ja buldooseriga (graafiline lisa 7/9 ja 8/9) . Tööde käigus tekkiva ning ülejääva materjali transportimiseks on otstarbekas kasutada kallurit . Kas paralleelselt teiste töödega või neile järgnevalt tuleb tasandada buldooseriga nõlv 2 . Viimase tööna tuleb tasandada nõlv 1 , milleks tuleb kasutada veekogude rajamisest ja kaguosa tõnge rmaa tasandamisel ülejäävat materjali. Samaaegselt nõlva tasandamisega tuleb likvideerida ka puistangud 1 ja 2, milles ladustatud materjal tuleb samuti kasutada nõlva 1 tasandamisel. Töid tuleb teha võimalikult lühikese aja jooksul ning võimalusel ka paralleelselt. BIOLOOGILINE KORRASTAMINE Vastavalt Keskkonnaameti poolt antud Lasila III kruusakarjääri korrast a mistingimustele, ei tule ala biolo ogiliselt korrastada. Korrastamistingimuse 3.1.5 kohaselt ei tohi karjääri korrastamisel lisanduda metsastunud alasid (ei tohi istutada juurde puid) ning tingimuse nr 3.1.4 kohaselt ei tohi karjääri põhja katta huumusrikka, taimekasvu soodustava pinnasega. Arvestades korrastamistingimusi ning liigiekspert Riinu Rannapi soovitusi , ei ole Lasila III kruusakarjääri korrastamisel ette nähtud täiendavat metsamaa lisandumist. Korrastatud ala osades, kus on ette nähtud nõlvade tasandamine ja olemasolevate puistangute teisaldamine, kujuneb taimestik looduslikult. Seega mahajäetud Lasila III kruusakarjääris bioloogilist korrastamist ei teostata. Korrastamistööde maht ja KASUTATAVATE MA sinate andmestik Korrastamis el kasutatavad masinad Korrastamistööd tehakse hanke korras. Lähtuvalt eelmainitust sobivad töödel kasutamiseks Eestis enamlevinud masinad ning eritehnikat ette näha vaja ei ole. Korrastamistööde maht ja maksumus Tabel 5.1 Erinevate korrastamistööde mahud Tegevus Masin Ühik Maht Ettevalmistustööd Alalt jäätmete kokku kogumine inimtöö tööp 1,0 Puithoone demonteerimine ja likvideerimine masina ja inimtöö tööp 1,0 Jäätmete likvideerimine transport jäätmejaama km 60 Tehnoloogiline korrastamine Puude ja võsa raadamine, kõrgrohustu niitmine Masina ja inimtöö ha 1,6 Väikeveekogude rajamine ekskavaator m 3 1 0 00 Kaguosa tõnge rmaa tasandamine ekskavaator, buldooser m 3 5 0 00 Nõlva 2 tasandamine buldooser m 3 500 Täitmiseks kasutatava materjali transportimine kallur m 3 4 000 Nõlva 1 tasandamine, puistangute 1 ja 2 tasandamine ekskavaator, buldooser m 3 12 000 Karjäärivärava ja märkide likvideerimine inimtöö tööp 1,0 Korrastamistööde maksumuse arvutamisel on lähtutud varasemast kogemusest. Korrastamistööde tegemiseks on planeeritud kasutada veokit/traktorit, buldooserit , kopplaadurit ja ekskavaatorit. Korrastamistöid tegeva ettevõtte masinatöö tunnihinnad on järgmised: Buldooseri t ootlikkus 100 - 140 m³/h, kulu XX €/h (varustatuna GPS seadmega); Ekskavaatori tootlikkus 100 - 140 m³/h, kulu XX €/h; Kopplaadur : transport kuni 200 m ulatuses – 50-100 m³/h, kulu XX €/h; Kohalik veok/traktor XX €/h + km. Masinatööde hinnad sisaldavad operaatori ja kütuse kulu. Inimtöö maksumuse arvutamise aluseks on võetud 2 019. aasta I kvartali keskmine brutopalk, mis oli 1 341 € kuus ehk 67 € tööp äevas. Kuluna tööandjale on see 1 794 € kuus ehk 90 € tööpäevas. Maksumuse arvestamisel lähtutakse kulust tööandjale. Hinnad on toodud seisuga 01.06.2019. a ning esindavat tööde läbiviimise orienteeruvat kulu. Tööde mahud ja hinnad on toodud tabelis 5.2. Hinnad on ümardatud täis euroni. Karjäärivärava ja märkide likvideerimisel ei ole eraldi arvestatud transpordi maksumust jäätmejaama, kuna need tuleb viia jäätmejaama koos teiste alalt kokku kogutud jäätmetega. Tabel 5.2 Korrastamistööde maksumus Tegevus Töövahend/ kulu objekt Ühik Maht Ühiku hind, € Kokku Ettevalmistustööd Alalt jäätmete kokku kogumine inimtöö tööp 1,0 Puithoone demonteerimine ja likvideerimine masina ja inimtöö tööp 0,5 Jäätmete likvideerimine transport jäätmejaama km 60 jäätmemaks t 7,5 Ettevalmistustööd kokku Tehnoloogiline korrastamine Puude ja võsa raadamine, kõrgrohustu niitmine Masina ja inimtöö ha 1,6 Väikeveekogude rajamine ekskavaator m 3 1 0 00 Kaguosa tõnge rmaa tasandamine buldooser m 3 5 0 00 Nõlva 2 tasandamine buldooser m 3 500 Täitmiseks kasutatava materjali transportimine kallur m 3 4 000 Nõlva 1 tasandamine, puistangute 1 ja 2 tasandamine ekskavaator, buldooser m 3 12 000 Karjäärivärava ja märkide likvideerimine inimtöö tööp 1,0 Tehnoloogiline korrastamine kokku Korrastamine kokku Korrastamine kokku varuteguriga (10%) Korrastamistööde kalenderplaan Lasila III kruusakarjääris tuleb korrastamist alustada esimesel võimalusel peale Keskkonnaametilt projekti rakendamise nõusoleku saamist . Korrastamise projekt on koostatud arvestusega, et ala korrastamiseks vajalikud tööd teostatakse ühe aasta jooksul peale projektile rakendamise nõusoleku saamist. Esimese tööna tuleb korrastatav ala üle vaadata ning koguda ja ära vedada prügi. Lisaks tuleb demonteerida ja likvideerida alal asuv puithoone. Ettevalmistustöid võib alal teostada aastaringselt . Tehnoloogilise korrastamise käigus tuleb kõigepealt raadata vajalikus ulatuses puud ja võsa ning niita olemasolevate ja rajatavate veekogude piirkonnast kõrgrohustu. Peale puude ja võsa raadamise tuleb rajada alale täiendavad veekogud . Veekogude rajamisega paralleelselt või järgnevalt tuleb tasandada korrastatava ala kaguosas olev tõngermaa ning nõlv 2 . Seejärel tuleb tasandada nõlv 1 . Võimalusel tuleb tööd teostada lühikese ajaperioodijooksul või samaaegselt. Tehnoloogilist korrastamist on alal võimalik teostada aastaringselt, kuid arvestades ala kattumist suures osas harivesiliku püsielupaigaga, siis tuleb tööde planeerimisel arvestada kaitsealuseliigi liikumisega. Aprilli lõpus liiguvad harivesilikud veekogudesse kudema, vastsete elu vees kestab maist – juunist kuni augustini. Juulist kuni septembrini toituvad täiskasvanud harivesilikud maismaal. Harivesiliku talveuni algab novembris ja lõppeb aprillis. Arvestades harivesiliku aastase elutsükliga ning lähtudes liigiekspedi Riinu Rannapi soovitusest , siis on ala tehnoloogiline korrastamine võimalik teostada mai keskpaigast oktoobri keskpaigani. Tabel 5.3 Korrastamistööde kalenderplaan Töö teostamise aeg Teostatav töö Aastaringselt, soovitatavalt märts - aprill Korrastatava ala ülevaatus ja jäätmete kokku kogumine Märts Puude ja võsa raadamine Mai - oktoober Veekogude rajamine, pinnase planeerimistööd Korrastamistööde keskkonnamõju Keskkonnaamet on esitanud mahajäetud Lasila III kruusaarjääri korrastamise keskkonnamõjude eelhinnangu oma 25.04.2019. a kirjaga nr 12-1/19/1781-8. Esitatud eelhinnangus on jõutud järeldusele, et Lasila III kruusakarjääri korrastamisel puudub oluline keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse ala paikneb suures osas Natura 2000 võrgust ikku kuuluval Lasila loodusalal ja Las ila harivesiliku püsielupaigas. Korrastamise käigus tuleb järgida liigieksperdi juhiseid ja harivesi liku püsielupaikade kaitse alla võtmise kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskirja § 4 lõike 6 kohaselt on püsielupaigas muuhulgas lub atud harivesiliku elutingimuste säilitamiseks vajalikud tööd. Liigi jaoks soodsate elutingimuste tagamisel tuleb lähtuda liigieksperdi Riinu Rannapi koostatud nõuetest Lasila kruusakarjääri korrastamiseks . Tulenedes eelnevast mõjutatakse endise Lasila III kruusakarjääri ko rrastamisega Natura 2000 ala ja ka harivesiliku püsielupaika, kuid mõju on eeldatavasti positiivne kuna korr astamise käigus muudetakse ala harivesilike elutingimused soodsamaks. Keskkonna amet on seisukohal, et jälgides liigieksperdi soovitusi ja kasutades leevendusmeetmeid, ei avalda kavandatav tegevus negatiivset mõju Natura 2000 alale. Korrastatava ala põhjaserv asub osaliselt Lasila looduskaitsealal. Lasila looduskaitseala (Lasila loodusala) territooriumil on registreeritud I kaitsekategoori a liigi villtulikas ( Ranunculus lanuginosus ) ja II kaitsekategooria liikide kaunis kuldking ( Cypripedium calceolus ) ja va rjuluste ( Bromus benekenii ) kasvukohad. Villtulika registreeritud kasvu koht (KLO9326215) ja varjuluste kasvukoht (KLO9326219) asuvad vähesel määral ka väl jaspool kaitseala korrastataval katastriüksusel 78701:001:0102. Villtulika ja varjuluste kasvukoha näo l on korrastataval alal tegemist metsastunud alaga, mida korrastustööd ei hõlma. Hüdrogeoloogia aspektist lähtuvalt mõju puudub, kuna korrast amise käigus põhjaveerežiimi ei muudeta. Selleks, et ei kahjustataks põhjavee kvaliteeti ning pinn ast, tuleb tehnikat hooldada ja remontida selleks ettenähtud teenindusplatsil või korrastatavast a last väljaspool. Avariide vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Kavandatava tegevusega olukord olemasoleval maastikul ei halvene, küll aga paraneb peale korrastamist maastik harivesilikule sobivaks elukohaks. Tööohutusnõuded Ettevõtja on kohustatud tagama korrastamistöödel töötavate inimeste ohutud töötingimused ja töövahendid. Tööde inimestele ja keskkonnale ohutu tegemise tagab antud projektiga ettenähtud tööde järjekorra jälgimine. Keelatud on töötada tehniliselt mitte korras või keskkonda üle normatiivi saastaval masinal või seadmel. Töökohad tulevad enne mehhanismidega tööle asumist tähistada hästi nähtavate tähistega. Korrastamistööde käigus tuleb kinni pidada kõikidest ohutustehnika nõuetest, eriti kaevandamise ja kaeveõõnte teisese kasutamise ohutusnõuetest ja tööohutuse nõuetest. Ettevõtja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest abinõudest võimalikult kiiresti kõigile töötajatele, kes on või võivad sattuda tõsisesse ohtu. Masinate ja seadmete tehnilist korrasolekut tuleb kontrollida sellel töötaval masinistil enne selle käivitamist. Seadmete hooldust tuleb üldjuhul teha päeval, loomuliku valguse ajal. Seadmete plaanilised, kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused, tehakse vastavas töökojas või seadmete remondi platsil. Igal liikurmehhanismil peab olema nõuetele vastav esmaabi pakend. Astangu kõrgus ei tohi olla suurem, kui on ette nähtud seadmete ee passis. Buldooseri töö ajal töötsoonis on muude tööde tegemine ja inimeste viibimine keelatud. Buldooseri töötamisel nõlva, karjääri põhja ja sisepuistangu tasandamisel ei tohi pinna kalle olla suurem masina passis lubatud kaldest. Ekskavaator või mõni teine mehhanism ei tohi sõita ega paikneda varisemisohtlikul alal. Töö lõpetamisel ei tohi ekskavaatori koppa jätta rippuvasse asendisse. Tööandja ei tohi kutsuda töötajaid tööd jätkama enne, kui oht on kõrvaldatud. Vastutus nii töötoimingutega seotud isikute kui ka töötoimingu tagajärjel kahjustada saanud või kahjustuda võivate isikute ohutuse eest on määratud Eesti Vabariigi töökaitseseadusega, Eesti Vabariigis kehtivate tööohutuseeskirjadega ja ettevõttesisese töökorraldusega. Iga töötoimingu eest vastutab töö korrastamise vastatav spetsialist. Kui töö toiming on jaotatud mitmeks osaks, võib osutuda otstarbekaks määrata igale osale töö juhtija ja tööde üldk o o rdinaator . Ohutusjuhendid tuleb paigutada kättesaadavalt, et iga töötaja, kellel tekib kahtlusi mingi korralduse või töötoimingu vastavuses ohutusnõuetega, saaks oma vastuväiteid viivitamatult esitada töö juhtijale. Viimane peab vastuväited analüüsima ja vajaduse korral enne otsuse vastuvõtmist nõu pidama oma kõrgema juhatajaga. FOTOD Pilt 1. Vaade korrastatavale alale Karjäärikünka kinnistu põhjaküljelt Pilt 2. Vaade korrastamist vajavale järsule nõlvale (nõlv 1) korrastatava ala põhjaosas Pilt 3. Olemasolev veekogu korrastava ala keskosas Pilt 4. Likvideeritav puithoone korrastava ala lääneosas Pilt 5. Varasemalt korrastatud nõlv ala idaosas Kasutatud kirjandus Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016, 1); Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I, 28.04.2017, 9); Maakatastriseadus (RT I, 29.06.2018, 26); Keskkonnaministri 07.04.2017. a määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ (RT I, 08.04.2017, 5); Vabariigi Valitsuse 18.06.2004. a määrus nr 223 „Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 08.04.2015, 6) ; Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.06.2017. a määrus nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“ (RT I, 20.06.2017, 22) ; Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/ (seis uga 13 .11.2018); Lasila kruusamaardlasse kavandatava Lasila III kruusakarjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 11/0776, 2012) ; Keskkonnaministri 04.07.2005 määrus nr 56 „ Harivesiliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ (RTL 2005, 81, 1171); Lasila kruusakarjääri korrastamisprojekt (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2013) Mudakonna ( Pelobates fuscus ) kaitse t e gevuskava (leitav https://www.envir.ee/sites/default/files/mudakonn.pdf ) Tegevuskava harivesiliku kaitse korraldamiseks Eestis 2007 – 2012 (leitav https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/harivesilikutegevuskava.pdf ) Porkuni metskond 15 78701:001:0069 W Läbilõige I-I' SE m m 130 130 Š-1 128 126,95 128 Pr. 1-1 SP-5 126 0,8 Kr. 63,8 125,38 126 St. 15,5 M 1,5 124 EK 124 Plokk 11 aT 3,4 Pr. 5-1 122 Pr. 1-1 Kr. 50,4 122 Kr. 11,9 St. 12,7 St. 21,7 M 1,9 5,5 120 M 1,4 EK 120 TL 118 118 8,0 Nõlvus 1:2 ... 1:4 116 116 Pr. 5-2 114 Kr. 46,0 114 St. 7,7 M 2,5 Lasila kruusakarjäär 112 EK Karjäärikünka 112 78701:001:0102 66204:003:0161 110 Š-6 110 Š-5 PA-8 Nõlvus 1:6 108,80 108,09 Pr. 6-1 107,41 0,3 108 Kr. 32,3 108 17,0 1,1 St. 3,2 PA-9 Pr. 5-3 Plokk 1 aT Kr. 82,3 M 3,0 106,21 106 St. 1,1 EL 106 3,0 Š-11 M 3,1 Plokk 11 aT vt. 103,17 m 2,5 EK 103,40 01.08.2019 104 Pr. 6-2 104 Kr. 49,8 0,0 5,7 3,8 St. 2,8 102 5,8 M 3,2 4,1 Pr. 11-1 102 EK Kr. 95,3 Plokk 12 aT St. 1,8 2,2 100 M 2,3 100 6,6 EK 6,7 98 98 96 96 Korrastatava ala piir Karjäärikünka Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 78701:001:0102 Lasila kruusakarjäär 78701:001:0070 Läbilõige II-II' Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Porkuni metskond 15 Lasila kruusakarjäär 78701:001:0069 78701:001:0067 Keskmine veetase Lasila karjäär SW Plokk 1 aT 66204:003:0940 m Nõlva tasandamine PA-5A 122,84 NE 0,2 m PA-6 122 122 1,0 0,8 121,21 Nõlva tätimine 2,0 Š-4 120 Karjäärikünka 120 119,25 Š-8 78701:001:0102 116,45 118 Plokk 11 aT 0,7 Pr. 4-1 118 Kruus Kr. 62,4 St. 6,5 Pr. 8-1 116 6,5 3,0 M 2,5 4,8 Kr. 57,1 116 3,1 EK St. 16,2 M 1,4 Tehnogeensed setted 6,0 Nõlvus 1:2 ... 1:4 EK 114 114 8,7 3,0 112 Pr. 8-2 112 Lubjakivi Kr. 47,1 5,1 St. 14,6 110 Š-6 M 2,1 5,2 110 108,80 EK Liivsavimoreen 0,3 Pr. 6-1 108 Kr. 32,3 108 1,1 St. 3,2 Plokk 11 aT M 3,0 106 EL 106 3,0 Kruusakas liiv 104 104 Pr. 6-2 5,7 Kr. 49,8 5,8 St. 2,8 Keskmise- kuni ülijämedateraline liiv 102 M 3,2 102 EK Plokk 12 aT Š-9 Kaevandi number 100 Š-Šurf, PA-puurauk 100 103,22 Suudme abs. kärgus, m Märkused: Väga peene- kuni peeneteraline liiv 0,2 Proov / proovitud intervall, m Pr. 9-2 Proovi number 2,0 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. Kr. 48,6 Kruusa sisaldus, % St. 2,0 Savi-tolmuosakeste sisaldus, % 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 4/9 M 2,8 Liiva peensusmoodul Kaevandi sügavus, m 3,5 - Lasila III kruusakatjääri maavara kaevandamise loa taotluse geoloogilised läbilõiked EK EK-ehituskruus (EL-ehitusliiv, TL-täiteliiv) Mõõtkava Lasila III kruusakarjäär Tehnoloogilise korrastamise (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 10/0633) H 1 : 1 000 -Maa-ameti poolt väljastatud katastriüksuste andmed (seisuga 28.07.2019. a). Tapa vald, Lääne-Viru maakond geoloogilised läbilõiked V 1 : 200 3. Katstriüksuse Karjäärikünka piir ühtib korrastatava ala piiriga. 0 10 20 50 100 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 27.08.2019 Männiku tee 104, 11216 Tallinn 1 cm Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 19/2645 1' 2' PA-5 Kaasiku 130,44 Porkuni metskond 15 128,14 66204:003:1543 I 78701:001:0069 0,8 4' 5' Š-1 4,7+ Lo 126,95 3' ob 121,45- 2,6 EK 11 10 66 um 2,1 TL 10 e Porkuni metskond 15 1: t s 00 ko 6 569 700 78701:001:0069 9 1: nd PA-1 1 8 01 4 a l 51 06 PA-10 126,16 ava 7 t 117,81 118,16- da san a l 2 - ALA 1 Ta va a t 4 da 3 an 6' 12 Plokk 11 aT as I I' 6 - T 14' 13 SP-5 125,38 108,38- Š-5 17,0+2 17,0 EK de i av t a al ko rr as Š-8 116,45 - N Tä t at 111,35 5,1 5 - ud Š-2 108,09 nõ 5,1 EK 2,5+ 126,67 0,1 105,59- l v 2,5 EK Kr 5,7+ 1 Tasandaa tvnõlv1 120,87- 5,7 EK .1 . :4 nõv lus 1:2. Porkuni metskond 15 14 78701:001:0069 Lasila karjäär Kaardileht nr 6431 Tapa ja 6432 Väike-Maarja 66204:003:0940 Plokk 11 aT Š-9 1 g an Plokk 12 aT 103,43 st 99,93- Korrastatava ala ui 0,2 piiripunktide koordinaadid P 13' 15 3,3+ Š-6 1,8 EL 6 569 600 1,5 EK 108,80 Nr X Y Pus ia tng2 0,3 1 103,10 1' 6 569 744,00 624 074,90 5,4 2,7 EL 2' 6 569 732,55 624 139,74 2,7 EK Tasandaa tvnõv2 l nõlvus1:6 3' 6 569 707,00 624 200,83 Porkuni metskond 15 2 A2 4' 6 569 716,91 624 226,66 AL 78701:001:0069 PA-8 ALA 3 5' 6 569 716,45 624 294,04 107,41 6' 6 569 677,71 624 332,96 103,61- Plokk 12 aT PA-7 7' 6 569 540,77 624 371,81 Š-3 124,69 - 119,81 8' 6 569 534,53 624 374,06 117,29 - 16 117,01 9' 6 569 364,26 624 401,63 3 7' 10' 6 569 312,21 624 379,47 PA-6 11' 6 569 447,38 624 261,49 121,21 Š-10 12' 6 569 424,00 624 090,08 116,41 103,47 - 8' 13' 6 569 601,50 624 101,83 2,5+ 100,97- 14' 6 569 664,02 624 083,37 2,5 TL Plokk 1 aT Pindala 8,43 ha Plokk 10 aT 4 PA-9 106,21 99,61 PA-7 6 569 500 Karjäärikünka Veekogu rajamise põhimõtted 124,69 117,29 78701:001:0102 5 1, 1- 5m Lauged kaldad, maksimaalne kalle 25° Š-4 Š-7 119,25 0,0 109,96 - Š-11 2,2+ 116,25 106,56 3,4 103,40 2,2 EK 1. Joonisel kujutatud veekogude paiknemine onskemaatiline ning täpne 2,3 EK 101,20- asukoht tuleb paika panna tööde teostamise käigus 3,4 EL 2. Rajatavad veekogud ei tohi olla omavahel ühenduses. 11' I' 3. Vahemaa kahe veekogu vahel ei tohi olla suuem kui 100 m. 4. Veekogude rajamisel peab jälgma etteantud veekogu pindalasid PA-6A ning sügavust. 12' 120,51 Lasila kruusakarjäär PA-5X 113,41 66204:003:0161 2 122,61 Veekogu nr Pindala, m Sügavus, m 119,41- Lasila kruusakarjäär PA-5A 78701:001:0067 1 165 1,0 122,84 116,34 Plokk 1 aT 2 210 1,5 Plokk 10 aT 3 200 1,0 I6 569 400 I Lasila kruusakarjäär 4 265 1,5 Tõngema r a atsandamine 78701:001:0070 5 215 1,0 1: 8 624 400 nõv lus1:6. .. 624 300 624 100 624 200 Nõlva 1 täitmise põhimõtteline skeem Tasandatav 9' ala 1 Tasandatav 1' ala 2 Korrastatava ala piir, piiripunkt ja piiripunkti number Täidetav ala - täitmine Geoloogilise läbilõike joon I I' juurdetoodavast materjalist Karjäärikünka Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 78701:001:0102 Likvideeritav objekt Enne korrastamist maapind ALA 1 (0,63 ha) - korrastamistöid ei tehta Korrastamise järgne maapind Maapinna tasandamise ala ALA 2 (3,44 ha) - varasemalt korrastatud ala või kaevandamisega rikkumata ala 0 10 20 50 100 10' 1 Rajatav veekogu ja selle number 1 cm ALA 3 (3,53 ha) - tehnoloogiliselt korrastatav ala Puude ja võsa raadamine, Märkused: kõrgrohustu niitmine (1,0 ha) Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Korrastamisel tasandatav nõlv 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Kaevandi nr Puuraugu nr 3. Mõõdistas ML Geodeesia OÜ august 2008 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER 01.08.2019. a. Š-6 0,3 Kattekihi paksus, m PA-6 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Uuringuaegne suudme Uuringuaegne suudme abs kõrgus, m 121,21 abs kõrgus, m Korrastamisel tasandatav 108,80 5,4 Kasuliku kihi paksus, m 5. Joonise koostamisel on kasutatud: 116,41 Kasuliku kihi lamami Kasuliku kihi lamami ja täidetav nõlv 109,10 - Lasila III kruusakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse mäeeraldise plaani (uuritud sügavuse) abs kõrgus, m (uuritud sügavuse) abs kõrgus, m (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 10/0633); - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 28.07.2019. a). 6. Kogu kujutatud ala kattub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alaga. 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Nõlva 1 tasandatava ala 1 ja 2 Nõlva 1 täidetava ala ülemise piiri koordinaadid ja kõrgused Tasandatava nõlva 1 ülemise piiri koordinaadid vahepiiri punktide koordinaadid Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 3/9 Maapinna kõrgus Lasila III kruusakarjäär Tehnoloogilise korrastamise Mõõtkava Punkt X Y Täidetav kõrgus Punkt X Y Punkt X Y Punkt X Y enne korrastamist Tapa vald, Lääne-Viru maakond plaan 1:1000 1 624222,67 6569634,36 110,11 114,50 5 624171,54 6569671,05 9 624289,61 6569699,30 13 624170,08 6569666,89 2 624222,28 6569668,71 111,49 116,60 6 624203,72 6569678,49 10 624248,75 6569708,56 14 624236,21 6569555,17 3 624236,66 6569678,52 112,27 117,30 7 624230,88 6569694,31 11 624178,38 6569681,26 15 624181,89 6569605,58 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 27.08.2019 4 624252,83 6569681,98 111,96 117,50 8 624251,59 6569708,06 12 624168,22 6569650,29 16 624236,16 6569555,18 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 19/2645 Hinnapäringu saajad Meie 27.03.2020 nr 12-1/20/15396-1 Hinnapäring Lasila III kruusakarjääri korrastamiseks Maanteeamet palub Teilt hinnapakkumust Lasila III kruusakarjääri korrastamistöödeks. Lasila III kruusakarjäär asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Piisupi külas Karjäärikünka kinnistul (katastritunnusega 78701:001:0102, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 8,20 ha). Karjäärikünka kinnistu kuulub Eesti Vabariigile, selle valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maanteeamet. Lasila III kruusakarjääri alal ei ole kehtivat maavara kaevandamise luba. Karjääri töötamise ajal tegutses seal Rakvere Teede Remondi ja Ehituse Valitsus. Maanteeamet soovib mahajäetud Lasila III kruusakarjääri ala korrastada. Osaliselt jääb kaevandamisest mõjutatud ala ka Karjäärikünka kinnistust põhja jäävale kinnistule Porkuni metskond 15 (katastritunnusega 78701:001:0069), mille omanik on Eesti Vabariik ja volitatud kasutaja on Riigimetsa Majandamise Keskus. Riigimetsa Majandamise Keskus on kooskõlastanud mahajäetud Lasila III kruusakarjääri korrastamise ka Porkuni metskond 15 kinnistuga kattuvas osas, seega on korrastatava ala pindala 8,43 ha. Korrastataval alal paikneb harivesiliku ja hariliku mudakonna püsielupaik. Korrastava ala korrastamise suund metsamaa ja veekogu. Lasila III kruusakarjäär tuleb korrastada vastavalt korrastamiseprojektile, mis on kinnitatud Keskkonnaameti poolt 30.09.2019 (Lisa 1). Korrastamise käigus tuleb Lasila III kruusakarjääris teha alljärgnevad tööd: 1. Ettevalmistustööd 1.1 8,43 ha suurusel alal olevad olme- ja ehitusjäätmed, metall, rehvide jm jäätmed kokku koguda ning üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Korrastatava ala esmase ülevaatuse käigus on jäätmete kogus 5 m3; 1.2 Demonteerida ja likvideerida alal asuv puithoone; Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 2. Tehnoloogiline korrastamine Korrastamiseprojekti graafilisel lisal 3/9 on märgitud tehnoloogilist korrastamist vajav 3,54 ha suurune ala (ALA 3), kus tuleb: 2.1 raadata ja likvideerida puud ja võsa, niita kõrgrohustu (1,6 ha), 2.2 rajada täiendavad 5 veekogud harivesiliku ja mudakonna elutingimuste parandamiseks (ekskavaatoriga tööde maht 1000 m3); 2.3 tasandada järsud ja ebastabiilsed karjääri ja puistangute nõlvad: - Kaguosa tõngermaa tasandamine (ekskavaatori ja/või buldooseriga tööde maht 5000 m3); - Nõlva 2 tasandamine (buldooseriga tööde maht 500 m3); - Täitmiseks kasutatava materjali transportimine (kalluriga tööde maht 4000 m3); - Nõlva 1 tasandamine, puistangute 1 ja 2 tasandamine (ekskavaatoriga ja/või buldooseriga tööde maht 12 000 m3); 2.4 Likvideerida alale paigutatud sildid, sissesõidu takistamiseks paigaldatud karjäärivärav ja märgid; 2.5 Tagamaks kinnistu edaspidiseks hooldamiseks ja teenindamiseks vajalik ligipääs, tuleb korrastatava ala põhjaossa kujundada 7 – 8 m laiune tasane ala, kus oleks võimalik tehnikaga liikuda. Samuti tagab põhjaossa jäetav tasane ala Porkuni metskond 15 kinnistul kasvava metsa püsivuse. Korrastamistingimuste kohaselt olemasolevaid veekogusid ei ole vaja korrastada. Korrastamise käigus pole ette nähtud olemasolevate teede likvideerimist. Täpsemalt on korrastamistöid kirjeldatud korrastamiseprojektis (Lisa 1). Lõpptulemus peavad vastama korrastamisprojektis esitatud nõuetele. Pärast korrastamist kutsub Keskkonnaamet kokku korrastamistööde vastuvõtukomisjoni, kes kontrollib korrastatud ala vastavust projektile. Töö teostaja on kohustatud projektist kõrvalekalded likvideerima omal kulul. Arvestades harivesiliku aastase elutsükliga ning lähtudes liigieksperdi Riinu Rannapi soovitusest, siis on ala tehnoloogiline korrastamine võimalik teostada mai keskpaigast oktoobri keskpaigani. Töid alustada mitte varem kui 15. mai 2020. a. Tööde lõpetamise tähtaeg 30. juuni 2020. a. Pakkumus (korrastamise kogumaksumus) esitada digitaalselt allkirjastatuna e-postiga [email protected] hiljemalt 09. aprilliks 2020.a kella 15.00. Edukaks tunnistatakse madalaima maksumusega pakkumus. Kui kaks või enam pakkumust on võrdväärse madalaima kogumaksumusega, tunnistatakse edukaks pakkumus, mis on esitatud ajaliselt varem. Hankija jätab endale õiguse tagasi lükata kõik pakkumused, kui need ületavad eeldatava maksumuse alusel planeeritud rahalisi vahendeid või Riigihangete seaduses sätestatud lihtmenetluse maksumuse piirmäära. Lugupidamisega 2 (3) (allkirjastatud digitaalselt) Sülvi Seppel-Hüvonen juhataja teemaa osakond Lisad: 1. Korrastamiseprojekt 2. Töövõtulepingu projekt 3. Tööde üleandmise- ja vastuvõtmise akti vorm Silja Jaska 53484146 [email protected] 3 (3) TÖÖVÕTULEPING nr Maanteeamet, registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4, 10916 Tallinn (edaspidi Tellija), mida volituse alusel esindab Maanteeameti ……… ja ………………… registrikoodiga ……………, asukohaga …………………… (edaspidi Töövõtja), mida esindab juhatuse liige/mida volituse alusel esindab ………………, Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu esemeks on Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Piisupi külas Karjäärikünka kinnistul katastriüksusel tunnusega 78701:001:0102 asuva Lasila III kruusakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa tehnoloogiline korrastamine (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. 2. Lepingu üldtingimused 2.1. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 2.1.1. Lisa 1 – Lasila III kruusakarjääri korrastamisprojekt; 2.1.2. Lisa 2 – Maanteeameti hinnapäring XX.XX.XXXX nr … koos lisadega; 2.1.3. Lisa 3 – Töövõtja poolt XX.XX.XXXX esitatud hinnapakkumus nr …; 2.1.4. Lisa 4 – Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti vorm. 2.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. 2.3. Leping on sõlmitud lihtmenetluse riigihanke tulemusena. 2.4. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. 2.5. Lepingu dokumentide vastuolude korral lähtutakse hilisemast dokumendist. Lepingu allkirjastamise hetkel olemasolevaid Lepingu dokumente loetakse samaaegseteks. 2.6. Poolte poolt pärast Lepingu sõlmimist koostatud ja allkirjastatud Lepingu muudatused asuvad tähtsuse järjekorras sellest dokumendist eespool, mida Lepingu muudatusega muudeti. 2.7. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 3. Tähtajad ja Töö üleandmine 3.1. Töö teostamist alustatakse mitte varem kui 15. mai 2020. a. 3.2. Töö teostamise ja Tellijale üleandmise tähtaeg on 30. juuni 2020. a. 3.3. Töö üleandmisel esitab Töövõtja Tellijale Lepingu kohase Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti. 1 3.4. Tellija peab Töö üle vaatama 14 kalendripäeva jooksul pärast Töö ning üleandmis- ja vastuvõtmisakti saamist. 3.5. Juhul, kui Töö vastuvõtmisel on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused. Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 7 kalendripäeva jooksul alates Tellija poolt kirjaliku teate saamisest ja esitama parandatud Töö Tellijale (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). 3.6. Kui Töö (sh Töö osa) kontrollimisel selgub, et Töös on puudused, loetakse Töö tähtaegselt üle andmata. Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest. 4. Poolte õigused ja kohustused 4.1. Tellijal on õigus: 4.1.1. igal ajal teha järelpärimisi Töö tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Töö tegemise käiku; 4.1.2. pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi kohta; 4.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi. 4.2. Tellijal on kohustus: 4.2.1. tasuda Töövõtjale nõuetekohase Töö teostamise eest vastavalt Lepingule; 4.2.2. tasuda viivist vastavalt Lepingule. 4.3. Töövõtjal on õigus: 4.3.1. saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid; 4.3.2. saada Töö eest Lepingus kokkulepitud Tasu. 4.4. Töövõtjal on kohustus: 4.4.1. teha Töö vastavalt Lepingule; 4.4.2. tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine; 4.4.3. vastutada selle eest, et Töö oleks tehtud korrektselt, kvaliteetselt ja vastavuses Tööle kehtivate õigusaktide ja normidega; 4.4.4. vastata Tellija järelpärimistele Tööde tegemise hetke olukorra kohta 3 tööpäeva jooksul ning lubada kontrollida Tööde tegemise käiku; 4.4.5. informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest. Juhul, kui Lepingu täitmise käigus ilmneb Töövõtja jaoks ettenägematu probleem, mis mõjutab Töö lõpptähtaega, mille eest Töövõtja ei vastuta, kuid Töövõtja ei informeeri sellest probleemist ega selle mõjust Töö lõpptähtajale Tellijat viivitamatult, kaotab Töövõtja õiguse sellele hiljem tugineda; 4.4.6. kõrvaldada Töövõtja kulul korrastamistööde vastuvõtukomisjoni poolt Töö kontrollimisel ilmnenud kõik puudused komisjoni poolt määratud tähtajaks ning järgida esitatud nõudmisi; 4.4.7. suhelda Tellijaga eesti keeles koos ametialase sõnavara valdamisega nii suuliselt, kui kirjalikult. Kui Lepingus esitatud võtmeisikud ja muud Töövõtja esindajad ei valda eesti keelt, kohustub Töövõtja tagama sünkroontõlke eesti keeles; 4.4.8. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule. 4.5. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. 2 Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. 5. Tasumine 5.1. Töö teostamise maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas … eurot, kokku …. eurot (edaspidi Tasu). 5.2. Töö teostamise maksumusele võib lisanduda täiendav tasu ettenägematute tööde eest kuni 10% protsenti Töö teostamise maksumusest, s.o ……….. eurot, millele lisandub käibemaks 10% summas …… eurot, kokku ………….. eurot. Ettenägematu töö on Lepingu mõistes töö, mida on vaja teha Töö iseloomust ja täitmise käigust tulenevalt ning mille tegemise vajadust mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt Pooled ei võinud ega saanud Lepingu sõlmimisel ette näha. Ettenägematuid töid teostatakse ainult Tellija (kontaktisiku) kirjalikul korraldusel ning korralduses määratud tähtaegadeks. Ettenägematute tööde eest tasub Tellija Töövõtjale vastavalt Lepingus sisalduvatele ettenägematute tööde hindadele. Ettenägematute tööde tegemiseks ei ole vaja sõlmida Lepingu muudatust. Ettenägematute tööde teostamine loetakse kokkulepituks, kui Töövõtja kontaktisik on esitanud hinnapakkumise ja Tellija kontaktisik on selle kinnitanud. Ettenägematute tööde eest tasutakse Lepingu raames ettenägematuteks töödeks ettenähtud summa arvelt. Juhul, kui ettenägematute tööde teostamise vajadust ei teki, s.t ettenägematuid töid ei teostata, siis ei ole Töövõtjal õigus Tellijalt nõuda hinnapakkumuses nimetatud ettenägematute tööde teostamiseks ettenähtud summa tasumist. 5.3. Tellija tasub Töövõtjale Poolte poolt allkirjastatud Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 20 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist. 5.4. Ettenägematute tööde teostamise eest tasub Tellija Töövõtjale Poolte poolt alla kirjutatud Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 20 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist. 5.5. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti allkirjastamist Poolte poolt, masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf-formaadis arve saata meiliaadressile [email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number. 6. Poolte vastutus 6.1. Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. 6.2. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. 6.3. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,5% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. 6.4. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% Tasust, kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma Lepingulisi kohustusi. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. 6.5. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,5% Tasust, iga viivitatud kalendripäeva eest. Leppetrahvinõude või teate 3 leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. 6.6. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. 6.7. Tellija võib Töö Lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda seaduses sätestatud aegumistähtaegade jooksul. 6.8. Töövõtja vastutab Töö Lepingu tingimustele vastavuse eest 3 aastase kehtivusega garantiiaja jooksul, mis algab kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamist kuupäevast alates. 7. Poolte kontaktisikud 7.1. Töövõtja kontaktisik: ..., ..., ..., tel.: (+372) ..., e-post: …., kes on käesoleva lepinguga määratud Töö eest vastutavaks spetsialistiks Maapõueseaduse § 74 lg-te 1 ja 2 mõistes. 7.2. Tellija kontaktisik: ..., ..., ..., tel.: (+372) ..., e-post: …. 8. Lepingu kehtivus 8.1. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. 8.2. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% Tasust, kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi. Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. 8.3. Töövõtja võib Lepingust taganeda, kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. 8.4. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: 8.4.1. Töövõtja tegevus lõpeb; 8.4.2. kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. 9. Teated 9.1. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. 9.2. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. 9.3. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna või selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressile, loetakse see kättetoimetatuks järgmiseks tööpäevaks. 10. Isikuandmete töötlemine 10.1. Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos: Isikuandmete õigusaktid). 10.2. Volitatud töötlejal (Töövõtjal) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja (Tellija) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata. 4 10.3. Lepingu alusel töödeldakse Lepingu esemega seotud isikute isikuandmeid. 10.4. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga täita Leping ja saavutada ettenähtud tulemused. 10.5. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes Lepingu kehtivuse ajal. 10.6. Volitatud töötleja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud: 10.6.1. töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik Lepingus kokkulepitud teenuse osutamiseks; 10.6.2. töötlema isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel; 10.6.3. hoidma Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena; 10.6.4. täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakendada andmete kaitseks piisavaid ning kaasaegseid kaitsemeetmeid; 10.6.5. aitama vastutaval töötlejal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega; 10.6.6. aitama vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet; 10.6.7. pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kustutab kõik isikuandmed ja kustutab olemasolevad koopiad; 10.6.8. teeb vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28 sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse; 10.6.9. järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja kaasamiseks. 11. Muud tingimused 11.1. Lepingut võib muuta Poolte kirjalikul kokkuleppel ja kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised. 11.2. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 11.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. 11.4. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt. 12. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Lisa 3 TÖÖ ÜLEANDMIS- ja VASTUVÕTMISAKT …………………………………… annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga nr ………. alljärgneva töö: „…………………………………………………………………………………..“ Üleantav töö: ……..……………………………… Lepingu maksumus …........ eurot, milles sisaldub käibemaks selle kehtivas määras. Üleantud tööde eest saadud …...... eurot, milles sisaldub käibemaks selle kehtivas määras. Käesoleva akti järgselt kuulub tehtud töö eest tasumisele ……. (summa sõnadega) eurot, milles sisaldub käibemaks selle kehtivas määras. Tellija kontaktisik Töövõtja kontaktisik Allkiri: Allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel