Maanteeamet · 30. märts 2020
- Viit
- 15-5/20/15773-1
- Registreeritud
- 30. märts 2020
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Keskkonnaamet
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
- Sari
- 15-5 Keskkonnakaitse dokumendid
- Toimik
- 15-5/2020
- Vastutaja
- Villu Lükk (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Keskkonnatalitus)
- Lahendamise tähtaeg
- 29. aprill 2020
Sisu (failidest)
KORRALDUS
30. märts 2020 nr 1-3/20/304
Potsepa liivakarjääri korrastamistingimuste
esitamine
I. ASJAOLUD
Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848; aadress Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla,
Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, 48022) esitas 15.01.2020 Keskkonnaametile taotluse Potsepa
liivakarjääri mäeeraldise osaliseks korrastamistingimuste saamiseks (registreeritud
Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.01.2020 kirjana nr 12-1/20/868).
Maavara kaevandamise luba (edaspidi kaevandamisluba) nr PARM-008 Potsepa liivakarjäärist
ehitus- ja täiteliiva kaevandamiseks kehtib kuni 26.03.2021. Potsepa liivakarjääri mäeeraldis
pindalaga 86 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 116,59 ha asuvad Pärnu maakonnas
Pärnu linnas Kõima külas riigile kuuluvatel maaüksustel nimega Potsepa liivamaardla (tunnused:
15905:001:0033, 15905:001:0034, 15905:001:0127, 15905:004:0215, 15905:004:0216) ja ning
Osaühingule Eesti Killustik kuuluvatel maaüksustel Kiviveski (tunnus: 15905:001:0169) ja
Kaalukoja (tunnus: 15905:001:0170). Kaevandatud maavara kasutatakse teedeehituses ning
betooni ja mördisegudes. Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse veekoguks ja metsamaaks.
Kuna Osaühing Eesti Killustik soovib Potsepa liivakarjääris teostada osalist korrastamist, mis
paikneb Kõima-Seliste teest lõunas Potsepa liivamaardla nimelistel katastriüksustel tunnustega
15905:001:0034, 15905:004:0215, 15905:004:0216 ning kattub Potsepa karjäär nimelise
veekoguga (keskkonnaregistri kood VEE2064380) ja III kategooria liikide Bufo bufo (harilik
kärnkonn, KLO9115367) ja Rana lessonae (tiigikonn, KLO9115366) elupaigaga, on osalise
korrastamise suunaks veekogu.
Maanteeamet andis 07.11.2013 kirjaga nr 15-2/13-00113/683 teekaitsevööndi kooskõlastuse
järgmisel tingimusel: Karjääri rekultiveerimisel arvestada riigimaanteega külgneval alal
nõlvuseks 1:4 mäeeraldise piirist.
Keskkonnaamet lisab Maanteeameti tingimuse korrastamistingimustesse samas sõnastuses.
II. KAALUTLUSED
2.1. Õiguslik alus
MaaPS § 80 lõike 1 ja § 81 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud maa korrastama
tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa
korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) alusel. Korrastamisprojekti koostamise
korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud korrastamistingimustest lähtuvalt.
MaaPS § 81 lõike 4 kohaselt peab Keskkonnaamet korrastamistingimusi esitades lähtuma
keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale
kantud korrastamise suunast. Põhjendatud juhul võib lähtuda korrastamistingimusi esitades ka
muust korrastamise suunast, kui selle mõju on keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju
strateegilise hindamise raames hinnatud.
Kaevandamisloa nr PARM-008 kohaselt on kaevandatud maa kasutamise otstarve veekogu ja
metsamaa
MaaPS § 84 lõike 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse
lõppemist. Kaevandamisluba nr PARM-008 kehtib kuni 26.03.2021.
MaaPS § 81 lõike 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja
kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.
Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti
koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lõikes 9 sätestatud nõuetest.
Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lõike 5 alusel 11.02.2020 kirjaga nr 12-1/20/868-3 Pärnu
Linnavalitsuselt arvamust Potsepa liivakarjääri osaliseks korrastamistingimuste koostamiseks.
Pärnu Linnavalitsus tegi 12.03.2020 ettepaneku lisada korrastamistingimustele järgmised nõuded
(registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 13.03.2020 kirjana nr 12-1/20/868-
5:
1. karjääri küljed kujundada nii, et on välditud varingud ja erosioon ning karjääri nõlvad on
kaetud taimestiku taastumiseks sobiva pinnasega. Karjäärialalt kooritud mulda kasutada karjääri
korrastamiseks, et luua eeldused ala bioloogiliseks taastumiseks;
2. korrastatud ala ei tohi kujutada ohtu seal liikuvatele inimestele;
3. määrata korrastusalale rekreatiivne eesmärk, säilitada avatud vaated veekogule.
Keskkonnaamet küsis 19.03.2020 kirjaga nr 12-1/20/868-6 Osaühingult Eesti Killustik arvamust
seoses Pärnu Linnavalitsuse ettepanekuga. Osaühingul Eesti Killustik vastuväited puudusid ning
tegid omalt poolt ettepaneku näha ette kooritud kattepinnase käitluse käsitlemine korrastamise
projektis, kuid jätta sisulise lahenduse välja pakkumine ekspertidele (vastatud e-kirja teel, mis on
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 24.03.2020 kirjana nr 12-1/20/868-
7).
Eelnevalt tulenedes lisab Keskkonnaamet Pärnu Linnavalitsuse poolt antud p 1 ja p 2 nõuded
korrastamistingimustesse samas sõnastuses, kuid jätab p 3 välja, kuna kui korrastusalale
määratakse rekreatiivne eesmärk, siis lausaliselt veekogu kaldaid pinnasekihiga ei ole mõistlik
katta, kuna see kiirendab kinnikasvamist. Lisaks on veekogu kaitsealuste liikide elupaigaks, kes
eelistavad veekogu, mis on kohati sügavam ja kohati madalam.
Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lõike 5 alusel 11.02.2020 kirjaga nr 12-1/20/868-3 Maa-
ametilt, kellele maaüksus ka kuulub, arvamust Potsepa liivakarjääri osaliseks
korrastamistingimuste koostamiseks. Maa-amet vastas 05.03.2020 kirjaga nr 7-1/20/2285-2
(registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.03.2020 kirjana nr 12-1/20/868-
4) ning märkis, et olemasolev Potsepa liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa ei kattu Audru
metskond 52 katastriüksusega (katastritunnus 62401:001:0761), mistõttu paluti korralduse
eelnõu teist lõiku selles osas korrigeerida. Ühtlasi paluti korralduse eelnõu 2.2 alapeatüki
viimases lauses asendada Selja II kruusakarjäär Potsepa liivakarjääriga. Samuti paluti
2 (4)
keskkonnaregistri veekogude andmetele tuginedes Potsepa tiik korralduse eelnõus ümber
nimetada Potsepa karjääriks (keskkonnaregistri kood VEE2064380). Maa-amet palus täpsustada
korrastamistingimuste punktis 3.3.2 sulgudes olevat nõuet, millise suhtega nõlvakalle liigitub
laugeks nõlvaks, kuna nõudena oli märgitud ainult, et kalle ei tohi olla suhtega 1:2. Punktis 3.4.2
paluti sõna „Moodustava“ asendada „Moodustuva“.
Keskkonnaamet korrigeeris eelnõud vastavalt Maa-ameti märkustele ja täiendas
korrastamistingimuste punkti 3.3.2 sõnastust järgmiselt: Olemasoleva veekogu nõlvad ja
veekogu põhja kallas tuleb jätta lauged (kaldega 1:4).
Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 49 lõikele 1 tuleb enne haldusakti andmist anda
menetlusosalisele võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas
26.03.2020 kirjaga nr 12-1/20/868-8 korrastamistingimuste eelnõu Osaühingule Eesti Killustik.
Osaühing Eesti Killustik vastas 27.03.2020 e-kirja teel, et tingimustega ollakse nõus, kuid sooviti
teada millest tuleb nõue, et rajatava veekogu sügavus peab olema vähemalt 2 meetrit. Samuti
palus Osaühing Eesti Killustik täpsustada, millest tuleb nõue jätta veekogu nõlvad kaldega 1:3.
Keskkonnaamet vastas e-kirja teel Osaühingu Eesti Killustik küsimustele ja saatis eelnõu uuesti
üle vaatamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Osaühingul Eesti Killustik rohkem ettepanekuid ei
olnud (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 30.03.2020 kirjana nr 12-
1/20/868-9).
2.2. Keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2
punkti 2 ja § 27 lõike 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud
maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on
oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas
pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005
määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Loa taotleja kavandatav tegevus
ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ega ka määruse loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lõigete 3 ja
4 ning määruse alusel ei ole antud juhul keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik,
samuti ei ole vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine.
Tulenevalt eelnevast ei ole vajalik koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnangut Potsepa
liivakarjääri korrastamistingimuste andmisel.
3. OTSUSTUS
Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS §-le 81 lg 2 ning Keskkonnaameti peadirektori
15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1
„Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Maa-ameti 05.03.2020 kirjale
nr 7-1/20/2285-2, Pärnu Linnavalitsuse 12.03.2020 kirjale ning Osaühingu Eesti Killustik
taotlusele, otsustan:
3.1. Anda Osaühingule Eesti Killustik maavara kaevandamise loa nr PARM-008 alusel
kaevandatud maa osaliseks korrastamisprojekti koostamiseks järgmised
korrastamistingimused:
3.2. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseadusele.
3.2.1. Kaevandatud maa korrastada osaliselt veekoguks.
3 (4)
3.3. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:
3.3.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased.
3.3.2. Korrastamisel tuleks lähtuda kaitsealuste liikide (tiigikonn ja harilik kärnkonn) elupaiga
nõuetest.
3.3.3. Karjääri küljed kujundada nii, et on välditud varingud ja erosioon ning karjääri nõlvad
on kaetud taimestiku taastumiseks sobiva pinnasega. Karjäärialalt kooritud mulda
kasutada karjääri korrastamiseks, et luua eeldused ala bioloogiliseks taastumiseks.
3.3.4. Kooritud kattepinnase käitluse käsitlemine täpsustatakse korrastamise projektis.
3.3.5. Korrastatud ala ei tohi kujutada ohtu seal liikuvatele inimestele.
3.4. Veerežiimi kujundamise nõuded:
3.4.1. Veekogu rajamisel tuleb kaldad kujundada selliselt, et need ei kujutaks ohtu seal
liikuvatele inimestele ega loomadele.
3.4.2. Olemasoleva veekogu nõlvad ja veekogu põhja kallas tuleb jätta lauged (kaldega 1:4)
ning karjääri rekultiveerimisel arvestada riigimaanteega külgneval alal nõlvuseks 1:4
mäeeraldise piirist.
3.4.3. Moodustuva veekogu äärde rajada kallasrada.
Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide
haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
Saata: Osaühing Eesti Killustik
Teadmiseks: Pärnu Linnavalitsus, Maa-amet, Maanteeamet
Agnes Putnik
maapõuespetsialist
maapõuebüroo
keskkonnaosakond
4 (4)