dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 31. märts 2020
Viit
1-21/20/15985-1
Registreeritud
31. märts 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Üldjuhtimine
Sari
1-21 Juhtimisalane kirjavahetus
Toimik
1-21/2020
Vastutaja
Mehis Leigri (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu haldamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
31. märts 2020

Failid

  • 📎62 31.03.2020 Käskkiri.bdoc96 KB

Sisu (failidest)

-864235 -144145 0 0 KÄSKKIRI delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 31.03.2020 nr 62 delta_docName \* MERGEFORMAT Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse eraldamine M ajandus- ja taristuministri 19.10.2017. a määruse nr 53 „Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtted“ § 6 lõigete 5 ja 6 alusel: 1. Jaotada 2020 . aasta riigieelarve seadusega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kuludes kohalike teede hoiuks eraldatud vahendid majandus- ja taristuministri 19.10.2017. a määruse nr 53 „Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtted“ § 2 lõikes 1 nimetatud sihtotstarvete vahel järgmiselt: 1.1. transiittee toe tus 6 151 364 eurot; 1.2. ettevõtlusega seotud tee toetus 848 636 eurot; 2. Punktis 1.1 nimetatud toetus eraldada järgmiselt: 2.1. Jõhvi vallale Narva maantee rekonstrueerimiseks 1 000 000 eurot; 2.2. Haapsalu linnale Tallinna maantee ja Kiltsi tee rekonstrueerimiseks 1 000 000 eurot; 2.3. Rapla vallale Tallinna maantee rekonstrueerimiseks 105 000 eurot; 2.4. Põltsamaa vallale Jõgeva maantee ja Tartu maantee rekonstrueerimiseks 490 752 eurot; 2.5. Võru linnale Jaama tänava rekonstrueerimiseks 624 362 eurot; 2.6. Viljandi linnale Tallinna tänava rekonstrueerimiseks 980 000 eurot; 2.7. Valga vallale Tartu tänava rekonstrueerimiseks 461 250 eurot; 2.8. Sillamäe linnale Kesk tänava rekonstrueerimiseks 1 000 000 eurot; 2.9. Rakvere linnale Jaama puiestee rekonstrueerimiseks 490 000 eurot. 3. Punktis 1.2 nimetatud toetus eraldada järgmiselt: 3.1. Väike-Maarja vallale Kaarma tööstusala tee rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 3.2. Põltsamaa vallale Tehase tee rekonstrueerimiseks 54 097 eurot; 3.3. Elva vallale Valga maantee rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 3.4. Tapa vallale Paide maantee rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 3.5. Pärnu linnale Ankru tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 3.6. Saue vallale Tule tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 3.7. Põlva vallale Tööstuse tee rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 3.8. Paide linnale Tiigi tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 3.9. Jõgeva vallale Viruvere tee rekonstrueerimiseks 74 000 eurot; 3.10. Saku vallale Kokasauna tee rekonstrueerimiseks 20 539 eurot. 4 . Punktides 2 ja 3 nimetatud toetusi on lubatud kasutada taotluses käsitletud projekti eesmärgi saavutamiseks. 5 . Toetuse taotluses esitatud, kuid punktides 2 ja 3 nimetamata projektidele toetuse eraldamata jätmise põhjendused on toodud käskkirja lisas . Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul käskkirja teatavakstegemisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Taavi Aas delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister Lisa. Kohaliku tee juhtumipõhise investeeringutoetuse hindamise aruann e KINNITANUD Vali kinnitaja . delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 31.03.2020 käskkirjaga nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 62 Lisa KOHALIKU TEE JUHTUMIPÕHISE INVESTEERINGUTOETUSE HINDAMISE ARUANNE 1 . ALUSED 2020. aastal eraldati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale 2020. aasta riigieelarve seadusega 7 miljonit eurot kohalike teede juhtumipõhiseks toetuseks. Liiklusseaduse § 1 1 lõike 5 kohaselt jaotatakse toetus kooskõlas riigieelarve seadusega, kui riigieelarves on ette nähtud kohalike teede hoiuks juhtumipõhine toetus. Riigieelarve seaduse kohaselt peavad kohaliku omavalitsuse üksusele juhtumipõhise investeeringutoetuse andmiseks olema õigusaktiga määratud vähemalt riigieelarve seaduse § 50 lõikes 2 loetletud tingimused. Riigieelarve seaduse sama paragrahvi lõikes 3 on antud ministrile võimalus kehtestada lõikes 2 loetletud tingimustele vastav määrus ministeeriumi valitsemisala eelarves ettenähtud vahenditest kohaliku omavalitsuse üksusele juhtumipõhise investeeringutoetuse andmiseks. Kohalike teede ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmiseks on majandus- ja taristuminister 19.10.2017. aastal kehtestanud määruse nr 53 „Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtted“ (edaspidi määrus ). 2. ÜLEVAADE MENETLUSEST Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andis 21. novembril 2019. a kirjaga nr 12 4/2019/8650 kohaliku omavalitsuse üksustele teada, et tulenevalt määrusest on kõigil kohaliku omavalitsuse üksustel võimalik taotleda kohaliku tee seisukorra parandamiseks: transiittee toetust, mille eesmärk on toetada kohaliku omavalitsuse üksust, mille teatud kohaliku tee lõigul tekivad täiendavad kulutused seoses kohalikule teele rakenduva täiendava liiklusega lisaks kohaliku tähtsusega liiklusele; ettevõtlusega seotud tee toetust, mille eesmärk on toetada kohaliku omavalitsuse üksust ettevõtjale vahetuks ligipääsuks vajalike kohalike teede seisukorra parandamiseks. Kirjas toodi välja, et liiklusohutuse parandamise eesmärgil on tulenevalt „Liiklusohutusprogrammi elluviimiskavast aastateks 2020–2023“ eelnõu kavas kooskõlas määrusega eraldada toetust teeületuskohtade ohutumaks muutmise ehitamiseks. Antud toetust saavad taotleda eelnõus nimetatud kohaliku omavalitsuse üksused: Tallinna linn, Tartu linn, Narva linn ja Pärnu linn. Taotluste esitamise tähtajaks määrati 20. detsember 2019. a. Kokku esitas toetuse taotluseid 48 kohaliku omavalitsuse üksust. Määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgil (edaspidi kohaliku tee seisukorra parandamiseks ) esitati 32 transiittee toetuse taotlust taotletava kogusummaga ca 15,1 mln eurot ja 44 ettevõtlusega seotud tee toetuse taotlust kogusummaga ca 3,26 mln eurot. Määruse § 2 lõikes 2 nimetatud teeületuskohtade ohutumaks muutmise eesmärgil (edaspidi teeületuskohtade ohutumaks muutmine ) esitas taotluse kaks kohaliku omavalitsuse üksust – Tallinna linn (2 taotlust) ja Pärnu linn (1 taotlus), seejuures taotletavaks kogusummaks oli 644 700 eurot. Toetust oli võimalik taotleda ka Tartu ja Narva linnal, kuid vastavaid taotlusi ei esitatud. 3. KVALIFITSEERIMINE 3.1. Taotluste arv Esmalt kontrolliti, kas kohalik omavalitsuse üksus on täitnud määruse § 5 lõike 2 nõuet, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus taotleda tee seisukorra parandamise eesmärgil ühel aastal toetust kokku kuni kolmele projektile . Kõik omavalitsused olid taotlused esitanud määruses sätestatud nõude kohaselt. 3.2. Kohalik tee Järgnevalt kontrolliti, kas tee lõik, millesse kohaliku omavalitsus üksus soovib investeerida ning millele taotletakse selleks otstarbeks toetust, on ehitusseadustiku tähenduses kohalik tee. Jõelähtme valla ettevõtlusega seotud Sule tee puhul ei olnud seisuga 1. jaanuar 2020 tegemist kohaliku teega ja menetlus selle taotluse osas lõpetati. Lääne-Harju valla ettevõtlusega seotud Soojuse tänava taotluses oli üks eratee lõik. Omavalitsusüksusele anti sellest käesoleva aasta 29. jaanuaril saadetud kirjas teada ja teavitati, et kui taotlust vastavalt ei parandata, siis antud kujul seda taotlust ei ole võimalik edasi menetleda. Kohaliku omavalitsuse üksus parandatud taotlust ei esitanud ja projekt eemaldati menetlusest. 3.3. Taotluste eesmärgipärasus Järgnevalt kontrolliti, kas esitatud taotlused on eesmärgipärased. Saaremaa valla esitatud transiittee taotlus Aia tänava rekonstrueerimiseks sisaldas ka uue tee ehitamist. Vastavalt määruse § 2 lõikele 1 peab tegemist olema kohaliku tee seisukorra parandamisega ja mitte uute teede ehitamisega. Omavalitsusüksusele anti sellest käesoleva aasta 27. jaanuaril saadetud kirjas teada ja teavitati, et kui taotlust vastavalt ei parandata, siis antud kujul seda taotlust ei ole võimalik edasi menetleda ja see kõrvaldatakse taotlusvoorust. 31.jaanuaril 2020 esitas Saaremaa vald Aia tänava täpsustatud taotluse, mis oli vormistatud kui ettevõtlusega seotud teede parandamiseks mõeldud taotlus. 3.4. Toetuse maksimaalne summa Määruse § 6 lõike 7 kohaselt on transiittee toetuse maksimaalne summa projekti kohta 1 000 000 eurot ning määruse § 6 lõike 8 kohaselt on ettevõtlusega seotud tee toetuse maksimaalne summa projekti kohta 100 000 eurot . Kohaliku omavalitsuse üksustel, kelle taotlus ületas maksimaalse toetuse summa, paluti toetuse taotlust parandada. Kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kelle taotluses avastati puudusi, viisid taotluses esitatud toetuse maksimaalse summa kooskõlla nõuetega. 3.5. Omafinantseeringu määr Tuginedes Rahandusministeeriumi andmetele kontrolliti järgnevalt, kas kohaliku omavalitsuse üksuse omafinantseeringu määr vastab määruse § 4 nõuetele. Kõik kohaliku omavalitsuse üksused, kelle taotluses avastati puudusi, viisid taotluses esitatud omafinantseeringu määra kooskõlla nõuetega. 4. HINDAMINE Tulenevalt määruse § 5 lõikest 4 korraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium taotluste hindamise vastavalt määruse lisaga 4 kehtestatud juhendile. Taotluste hindamise viis läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakond ning hindamisse kaasati Maanteeamet. Vahendite jaotamisel sihtotstarvete vahel lähtuti 2018. ja 2019. aastal toetuse jaotamise põhimõtetest, kus toetust said võimalikult sama arv transiittee ja ettevõtlusega seotud tee taotlused. Samuti tuleb tähelepanu juhtida, et transiittee toetuse taotluse menetlemisel ei ole tegemist võrreldava menetlusega, mis toimub kohaliku tee riigiteeks võtmisel, sest käesoleva menetluse eesmärk on võrrelda erinevate kohalike omavalitsuse üksuste taotlusi. 4.1. Teeületuskohtade ohutumaks muutmine Määruse § 2 lõike 2 kohaselt võib liiklusohutuse parandamise eesmärgil anda kohaliku omavalitsuse üksusele toetust liiklusseaduse § 3 lõike 1 alusel kehtestatud arengudokumendi elluviimiskavaga ettenähtud juhtudel. Siinkohal on silmas peetud liiklusseaduse § 3 lõike 1 alusel kehtestatud liiklusohutusprogrammi aastateks 2016–2025 elluviimiskavas 2020–2023 eelnõus kajastuvat meedet 1.1.9, mille kohaselt neljas kohaliku omavalitsuse üksuses (Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu) ehitatakse ohutumaks teatud arv teeületuskohti. Käesoleva ministri käskkirja koostamise hetkeks ei ole liiklusohutusprogrammi aastateks 2016–2025 elluviimiskava 2020–2023 eelnõu Vabariigi Valitsus kinnitatud, ega ole ka määratletud, millal see võiks toimuda. Sellest johtuvalt käesoleva aasta taotlusvoorus määruse § 2 lõike 2 kohaselt liiklusohutuse parandamise eesmärgiks raha ei eraldata. 4.2. Transiittee toetuse taotlustest enim hindamispunkte saanud projektid Taotluste hindamisel jaotati transiittee toetuse taotlused määruse lisa 4 tabelis 1 kehtestatud kriteeriumite alusel klassidesse ning anti vastavalt klassile hindamispunkte. Käesoleva aruande lisas 1 on toodud transiittee toetuse taotluste hindamise käigus arvestatud kriteeriumid ning kriteeriumite klasside piirid ning vastavalt klassile hindamispunktid. Kriteeriumite klasside piiride kehtestamisel arvestati koosmõjus taotlustes esitatud väärtustega ning sellega, et erinevatesse klassidesse ei kuuluks võimalusel lähedaste väärtustega objektid. Pärast kriteeriumite alusel klassidesse jaotamist reastati projektid summeeritud hindamispunktide alusel. Kõik transiittee toetuse taotluste projektid koos summaarsete hindamispunktidega on toodud käesoleva aruande lisas 3. Tulenevalt määruse § 6 lõikest 1 eraldatakse toetuseks ettenähtud vahenditest määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgil toetust enim hindamispunkte saanud projektidele . Enim hindamispunkte saanud projektide toetuse kogumahuks kujunes 6 151 364 eurot. 4.3 Ettevõtlusega seotud tee toetuse taotlustest enim hindamispunkte saanud projektid Taotluste hindamisel jaotati ettevõtlusega seotud tee toetuse taotlused määruse lisa 4 tabelis 2 kehtestatud kriteeriumite alusel klassidesse ning anti vastavalt klassile hindamispunkte. Käesoleva aruande lisas 2 on toodud ettevõtlusega seotud tee toetuse taotluste hindamise käigus arvestatud kriteeriumid ning kriteeriumite klasside piirid ning vastavalt klassile hindamispunktid. Kriteeriumite klasside piiride kehtestamisel arvestati koosmõjus taotlustes esitatud väärtustega ning sellega, et erinevatesse klassidesse ei kuuluks võimalusel lähedaste väärtustega objektid. Pärast kriteeriumite alusel klassidesse jaotamist reastati projektid summeeritud hindamispunktide alusel. Kõik ettevõtlusega seotud tee toetuse objektid on koos summaarsete hindamispunktiga välja toodud käesoleva aruande lisas 4. Tulenevalt määruse § 6 lõikest 1 eraldatakse toetuseks ettenähtud vahenditest määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgil toetust enim hindamispunkte saanud projektidele. Nimetatud projektide kogu toetussummaks kujunes 1 028 097 eurot. Tulenevalt määruse § 6 lõikest 4 eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksusele toetust määruse § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgil ainult ühele projektile aastas. 2017. aastal läbi viidud haldusreformi käigus haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatakse toetust määruse § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgil kuni kahele projektile aastas. Rakvere linna ja Sillamäe linna taotlused kuulusid küll enim hindamispunkte kogunud toetuse taotluste hulka nii transiitteede arvestuses kui ka ettevõtlusega seotud teede arvestuses, kuid tulenevalt määruse § 6 lõike 4 nõudest on võimalik rahuldada kohaliku omavalitsuse üksuse üks toetuse taotlus. Nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse käest küsiti, millise projekti toetamist eelistatakse ning kohaliku omavalitsuse üksus andis teada, et eelistavad transiittee toetuse taotluse rahuldamist. Seega kujunes ettevõtlusega seotud teede toetussummaks 828 097 eurot. 4.4. Ülejäänud vahendite eraldamine Vahendite piiratuse tõttu ei olnud võimalik rahuldada kõiki võrdselt enim hindamispunkte saanud toetuse taotluseid, mille kogumaht on 2 623 590 eurot. Määruse lisast 4 lähtudes võib lõpliku pingerea moodustamiseks kaasata eksperte. 2018 aasta taotlusvoorus küsiti Eesti Linnade Liidult ja Eesti Maaomavalitsuste Liidult ühist motiveeritud seisukohta, millised võrdselt punkte kogunud toetuse taotlused rahuldada ülejäänud raha eest. Ühispöördumises selgitati, et eelnõuga tutvuti, kuid organisatsioonina puudub sel vastav pädevus anda eksperthinnangut, millised võrdselt punkte kogunud juhtumipõhise toetuse taotlused rahuldada või rahuldamata jätta. Tuginedes 2018 aasta omavalitusliitude vastusele on kaasatud edaspidi sarnase otsuse tegemiseks eksperte Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna ning Maanteeametist. Kuna käesoleva aasta taotlusvoorus on eelmise taotlusvooruga võrreldes ülejääk märksa väiksem ja kuna võrdselt punkte saanud transiittaotluste taotletud toetuste summad on võrreldes ettevõtluse taotluste summadega valdavalt suuremad, siis tehti ettepanek jagada ülejääk ettevõtlusega seotud toetuse sihtotstarbesse. Otsuse tegemisel, millisele võrdselt hindamispunkte kogunud projektile ülejääk eraldatakse, võeti aluseks kriteerium „ettevõtlusega seotud liiklussagedus“, mis näitab kõige paremini täiendava koormuse suurust ja langeb kokku meetme eesmärgiga. Suuremat täiendava liikluse liiklussagedust arvestades peaks ülejääk eraldatama Saaremaa vallas Aia tänava rekonstrueerimiseks, mille ettevõtlusega seotud liikluse liiklussagedus on 2,7 korda suurem talle järgnenud sama palju hindamispunkte kogunud projektist. Määruse § 6 lõige 3 näeb ette võimaluse, et taotluse kohta, mille rahaline maht ületab toetuseks ette nähtud vahendite vaba jäägi, võib taotleja nõusolekul teha osalise rahuldamise otsuse . Kuna Saaremaa valla taotletud summa (100 000 eurot) ületab vaba jäägi (20 539 eurot), siis küsiti taotleja käest, kas ta on valmis ülejäägi eraldamisel rekonstrueerima Aia tänava taotluses märgitud mahus, kogumaksumusega 400 000 eurot. Saaremaa vald andis 28. veebruari 2020 kirjaga teada, et ei soovi sellistel tingimustel antud taotlusega edasi minna. Järgmine projekt, mis vastab aluseks võetud kriteeriumile „ettevõtlusega seotud liiklussagedus“, on Saku valla Kokasauna tee rekonstrueerimise taotlus. Kuna Saku valla taotletud summa (54 000 eurot) ületab vaba jäägi (20 539 eurot), siis küsiti taotleja käest, kas ta on valmis ülejäägi eraldamisel rekonstrueerima Kokasauna tee taotluses märgitud mahus, kogumaksumusega 108 000 eurot. Saku vald andis 02. märtsi 2020 kirjaga teada, et nõustutakse käskkirja eelnõuga ja ülejäägi eraldamisel rekonstrueeritakse Kokasauna tee taotluses märgitud mahus. Kõikide nende taotluste, millele otsustati teha ettepanek toetust eraldada, vastavust kontrolliti riigieelarve seaduse § 50 lõike 4 punkti 1 nõuetele. Selleks hinnati, kas lähtuvalt kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud infost panustab konkreetne investeering kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava eesmärgi täitmisesse. Investeeringud loeti eesmärgipäraseks, kui kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavas oli käsitletud mh teede seisukorra parandamist. 5. KAASAMINE Käesoleva hindamise aruanne koos käskkirja eelnõuga saadeti 11. märtsil 2020 tutvumiseks kõigile taotluse esitanud kohaliku omavalitsuse üksustele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Rahandusministeeriumile. Tagasiside tähtajaks määrati 18. märts 2020. a. Alljärgnevalt on esitatud kõik laekunud kommentaarid koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohtadega. 5.1. Jõgeva Vallavalitsus andis 12. märtsi 2020 kirjaga teada, et kavatseb projekti sel aastal ellu viia vastavalt taotluses toodule. 5.2. Viljandi Vallavalitsus andis 13. märtsi 2020 kirjaga teada, et Viljandi Linnavalitsus nõustub haldusmenetluse raames osapooltele tutvumiseks saadetud eelnõuga. 5.3. Tapa Vallavalitsus andis 17. märtsi 2020 kirjaga nr 12-14/20/593-2 teada, et on tutvunud majandus- ja taristuministri käskkirja „Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse eraldamine“ eelnõuga ja eelnõu lisana saadetud 2020. aasta kohaliku tee juhtumipõhise investeeringutoetuse hindamise aruandega. Vastavalt eeltoodule ei oma Tapa Vallavalitsus pretensioone investeeringutoetuse eraldamise jaotuse osas ja on nõus investeeringutoetuse hindamise aluste ja metoodikaga. Tapa Vallavalitsusel puuduvad ettepanekud käskkirja eelnõule. 5.4. Rapla Vallavalitsus andis 17. märtsi 2020 kirjaga teada, et Rapla Vallavalitsusel ei ole majandus- ja taristuministri käskkirja „Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse eraldamine“ eelnõu osas märkusi ega kommentaare. 5.5 . Paide Linnavalitsus andis 17. märtsi 2020 kirjaga teada, et Linnavalitsus nõustub Paide linnale eraldatud investeeringutoetusega. 5.6. Võru Linnavalitsus andis 17. märtsi 2020 kirjaga teada, et nõustub kasutama kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse meetmest Võru linnale Jaama tänava rekonstrueerimiseks eraldatava toetuse summat (624 362 eurot) projektitaotluses toodud eesmärkidel. 5.7. Loksa Linnavalitsus andis 18. märtsi 2020 kirjaga nr 8-2/274 teada, et Loksa linn ei nõustu käskkirja eelnõuga, esitas vastuväited ja informeeris, et Loksa linna taotluse mitterahuldamisel jätab Loksa linn endale õiguse väljaantava haldusakti vaidlustamiseks halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Loksa linn tõi välja ja tõstatas küsimuse, miks on aastatel 2018, 2019 ja 2020 käskkirja eelnõu hindamistabelis Posti tänava taotlus saanud erinevad hindamispunktid. Selgitame, et Loksa linn on Posti tänava kogu liiklussageduseks ja täiendava liikluse liiklussageduseks märkinud kõigil kolmel aastal erinevad arvväärtused ja kuna hindamispunkte taotlusele annab osakaalult suurel määral just taotluses esitatud kogu liiklussagedus teel ja täiendava liikluse liiklussageduse numbrilised ja nende omavahelised protsentuaalsed suhted, siis tulenevad ka erinevused erinevate aastate hindamispunktides. Lisaks tuleb arvestada, et igal aastal on hindamisel erinevad objektid, mis konkureerivad omavahel ja moodustub erinev pingerida. Määruses ei ole nõutud taotluses esitatud teele liiklusuuringute läbiviimist ja ka Loksa linn on andnud liiklussageduse andmed Posti tänavale vaatluse käigus hinnanguliselt. Ära tuleb märkida, et kahtluse korral, kui esitatud liiklussageduse andmed on proportsionaalselt suuremad kui näiteks teega ristuva riigiteede liiklussagedused, siis alati on ka antud sellest omavalitsusüksusele teada ja on palutud taotlust parandada. Loksa linn on seda ka kõigil kolmel aastal teinud. Näiteks 2018 aasta taotluses on Loksa linn märkinud hinnanguliselt Posti tänava kogu aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks teel 1650 autot ööpäevas ja sellest täiendava liikluse liiklussageduseks 540 autot ööpäevas. 2019 aasta taotluses on ta märkinud kogu liiklussageduseks Posti tänaval vaatluse andmetel 2675 autot ööpäevas ja täiendava liikluse liiklussageduseks 2250 autot ööpäevas. 2020 aasta taotluses on ta märkinud Posti tänava kogu liiklussagedus teel vaatlusena tuvastatud 1380 autot ööpäevas ja täiendava liikluse aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks 390 autot ööpäevas. Loksa linna Posti tänav on saanud 2018 aasta taotlusvoorus hindamisel 7 punkti, 2019 aastal 9 punkti ja käesoleval aastal 6 punkti. Toetust on saanud kõigil nendel kolmel aastal taotlused, mis said vähemalt 11 punkti. Tagasisides mainitud netovõla koormust ei ole eelnevate aastate aruannetes ja ka Loksa linna poolt antud tagasisidedes eelnõudele varem nimetatud. Kuna Posti tänava objekt ei saanud kolmel aastal järjest piisavalt punkte, et mahtuda toetust saajate hulka, ei olnud Loksa linna netovõla koormus asjakohane. Kui Posti tänava objekt oleks saanud piisava hulga punkte, mis võimaldaks objektile toetust eraldada, siis oleks kerkinud ka päevakorda netovõla küsimus. 5.8. Põltsamaa Vallavalitsus andis 18. märtsi 2020 kirjaga nr 4-8/2020/541-2 teada, et Põltsamaa Vallavalitsus on tutvunud majandus- ja taristuministri käskkirja „Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse eraldamine“ eelnõu koos selle lisaks oleva 2020. aasta kohaliku tee juhtumipõhise investeeringutoetuse hindamise aruandega ning alustab hankedokumentide ettevalmistamisega. 5.9. Saku Vallavalitsus andis 18. märtsi 2020 kirjaga teada, et on tutvunud majandus- ja taristuministri käskkirja „Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse eraldamine eelnõuga koos selle lisaks oleva 2020. aasta kohaliku tee juhtumipõhise investeeringutoetuse hindamise aruandega ning kinnitab, et kõik tööd teostatakse määratud mahus. 5.10. Valga Vallavalitsus andis 18. märtsi 2020 saadetud kirjaga nr 10-1.4/4245- 7 teada, et taotles kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringu transiittee toetust Tartu tänavale Valga linnas, millele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium selle eraldise tegi ning Valga vallavalitsus on nõus tööd teostama koos väljatoodud omafinantseeringu määraga. 5.11. Rakvere Linnavalitsus andis 19. märtsi 2020 kirjaga teada, et on tutvunud majandus- ja taristuministri käskkirja „Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse eraldamine“ eelnõuga ja selle lisaks oleva 2020. aasta kohaliku tee juhtumipõhise investeeringutoetuse hindamise aruandega ning et Rakvere Linnavalitsusel ettepanekuid ja märkusi ei ole. Lisaks eelpoolmainitule on paljude taotluse esitanud kohaliku omavalitsuse üksustega konsulteeritud kogu menetluse käigus ning antud tagasisidet esitatud taotluste (sh esinevate ebatäpsuste) kohta. 6. OTSUS Arvestades taotluste menetlemise tulemusi ja riigieelarves eraldatud vahendeid eraldada määruse § 6 lõigete 5 ja 6 alusel juhtumipõhiseid investeeringutoetusi järgmiselt: Eraldada transiittee toetuseks kokku 6 151 364 eurot järgmiselt: 6.1.1. Jõhvi vallale Narva maantee rekonstrueerimiseks 1 000 000 eurot; 6.1.2. Haapsalu linnale Tallinna maantee ja Kiltsi tee rekonstrueerimiseks 1 000 000 eurot; 6.1.3. Rapla vallale Tallinna maantee rekonstrueerimiseks 105 000 eurot; 6.1.4. Põltsamaa vallale Jõgeva maantee ja Tartu maantee rekonstrueerimiseks 490 752 eurot; 6.1.5. Võru linnale Jaama tänava rekonstrueerimiseks 624 362 eurot; 6.1.6. Viljandi linnale Tallinna tänava rekonstrueerimiseks 980 000 eurot; 6.1.7. Valga vallale Tartu tänava rekonstrueerimiseks 461 250 eurot; 6.1.8. Sillamäe linnale Kesk tänava rekonstrueerimiseks 1 000 000 eurot; 6.1.9. Rakvere linnale Jaama puiestee rekonstrueerimiseks 490 000 eurot. Eraldada ettevõtlusega seotud tee toetuseks kokku 848 636 eurot järgmiselt: 6.2.1. Väike-Maarja vallale Kaarma tööstusala tee rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 6.2.2. Põltsamaa vallale Tehase tee rekonstrueerimiseks 54 097 eurot; 6.2.3. Elva vallale Valga maantee rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 6.2.4. Tapa vallale Paide maantee rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 6.2.5. Pärnu linnale Ankru tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 6.2.6. Saue vallale Tule tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 6.2.7. Põlva vallale Tööstuse tee rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 6.2.8. Paide linnale Tiigi tänava rekonstrueerimiseks 100 000 eurot; 6.2.9. Jõgeva vallale Viruvere tee rekonstrueerimiseks 74 000 eurot; 6.2.10. Saku vallale Kokasauna tee rekonstrueerimiseks 20 539 eurot. Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtete lisa 1 - Transiittee toetuse taotluse hindamise punktisüsteem Kriteerium Klasside kirjeldus Punktid Täiendava liikluse liiklussagedus Projektide võrdluses on tegemist suure täiendava liikluse liiklussagedusega (vähemalt 1250 autot ööpäevas) 3 Projektide võrdluses on tegemist keskmise täiendava liikluse liiklussagedusega (300–1249 autot ööpäevas) 2 Projektide võrdluses on tegemist väikese täiendava liikluse liiklussagedusega (alla 300 auto ööpäevas) 1 Täiendava liikluse osakaal Projektide võrdluses on tegemist suure täiendava liikluse osakaaluga (vähemalt 60%) 2 Projektide võrdluses on tegemist keskmise täiendava liikluse osakaaluga (20%–59%) 1 Projektide võrdluses on tegemist väikese täiendava liikluse osakaaluga (alla 20%) 0 Täiendava liikluse raskeliikluse liiklussagedus Projektide võrdluses on tegemist suure täiendava liikluse raskeliikluse liiklussagedusega (vähemalt 200 raskesõidukit ööpäevas) 2 Projektide võrdluses on tegemist keskmise täiendava liikluse raskeliikluse liiklussagedusega (50–199 raskesõidukit ööpäevas) 1 Projektide võrdluses on tegemist väikese täiendava liikluse raskeliikluse liiklussagedusega (alla 50 raskesõiduki ööpäevas) 0 Seotus teedevõrguga* Projekt on seotud TEN-T teega või rahvusvahelise sadamaga/lennujaamaga või riigipiiriga 4 Projekt on seotud põhimaantee või kohaliku sadamaga/lennujaamaga 3 Projekt on seotud tugimaanteega 2 Projekt on seotud kõrvalmaanteega 1 Sõidutee ehitusele panustatava raha osakaal Projektide võrdluses panustatakse suur osakaal rahalisi vahendeid sõidutee ehitamisele (vähemalt 85%) 2 Projektide võrdluses panustatakse keskmine osakaal rahalisi vahendeid sõidutee ehitamisele (60%–84%) 1 Projektide võrdluses panustatakse väike osakaal rahalisi vahendeid sõidutee ehitamisele (alla 60%) 0 Ühtekuuluvusfondist TEN-T teede ehitamiseks eraldatud toetused** Kohaliku omavalitsuse üksus ei saa aastatel 2014–2020 ühtekuuluvusfondist TEN-T teede ehitamiseks eraldatud toetust 1 Kohaliku omavalitsuse üksus saab aastatel 2014–2020 ühtekuuluvusfondist TEN-T teede ehitamiseks eraldatud toetust 0 * Määruses ei ole määratud olukordi, kus kohalik tee ühendab erineva tähtsusega teid. Sellises olukorras liideti erineva tähtsusega teede hindamispunktid kokku ning jagati kahega ning tulemus ümardati ülespoole. Selle tulemusel anti järgmiselt hindamispunkte: tugimaantee-kõrvalmaantee ja põhimaantee-kõrvalmaantee 2 punkti; põhimaantee-tugimaantee, TENT ühendus-kõrvalmaantee, TENT ühendus-tugimaantee 3 punkti, TENT ühendus-põhimaantee 4 punkti. ** Tulenevalt majandus- ja taristuministri 03.10.2014. aasta määrusest nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ on ühtekuuluvusfondist võimalik TEN-T teede ehituseks taotleda toetust Tallinna linnal, Tartu linnal ja Narva linnal Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtete lisa 2 - Ettevõtlusega seotud tee toetuse taotluse hindamise punktisüsteem Kriteerium Klasside kirjeldus Punktid Ettevõtlusega seotud liiklussagedus Projektide võrdluses on tegemist suure ettevõtlusega seotud liiklussagedusega (vähemalt 300 auto ööpäevas) 3 Projektide võrdluses on tegemist keskmise ettevõtlusega seotud liiklussagedusega (100–299 autot ööpäevas) 2 Projektide võrdluses on tegemist väikese ettevõtlusega seotud liiklussagedusega (alla 100 auto ööpäevas) 1 Ettevõtlusega seotud liikluse osakaal Projektide võrdluses on tegemist suure ettevõtlusega seotud liikluse osakaaluga (vähemal 90%) 2 Projektide võrdluses on tegemist keskmise ettevõtlusega seotud liikluse osakaaluga (70%–89%) 1 Projektide võrdluses on tegemist väikese ettevõtlusega seotud liikluse osakaaluga (alla 70%) 0 Ettevõtlusega seotud raskeliikluse liiklussagedus Projektide võrdluses on tegemist suure ettevõtlusega seotud raskeliikluse liiklussagedusega (vähemalt 80 raskesõiduki ööpäevas) 2 Projektide võrdluses on tegemist keskmise ettevõtlusega seotud raskeliikluse liiklussagedusega (30–79 raskesõidukit ööpäevas) 1 Projektide võrdluses on tegemist väikese ettevõtlusega seotud raskeliikluse liiklussagedusega (alla 30 raskesõiduki ööpäevas) 0 Töötajate arv teega seotud ettevõtja juures Projektide võrdluses on tegemist teega, millega seotud ettevõtja juures on suur töötajate arv (vähemalt 200 töötajat) 2 Projektide võrdluses on tegemist teega, millega seotud ettevõtja juures on keskmine töötajate arv (100–199 töötajat) 1 Projektide võrdluses on tegemist teega, millega seotud ettevõtja juures on väike töötajate arv (alla 100 töötaja) 0 Töötajate arv kohaliku omavalitsuse üksuse elaniku kohta teega seotud ettevõtja juures* Projektide võrdluses on tegemist teega, millega seotud ettevõtja juures on kohaliku omavalitsuse üksuse elaniku kohta palju töötajaid (vähemalt 1,0%) 2 Projektide võrdluses on tegemist teega, millega seotud ettevõtja juures on kohaliku omavalitsuse üksuse elaniku kohta keskmiselt töötajaid (0,4%–0,99%) 1 Projektide võrdluses on tegemist teega, millega seotud ettevõtja juures on kohaliku omavalitsuse üksuse elaniku kohta vähe töötajaid (alla 0,4%) 0 * Elanike arv on arvestatud Rahvastikuregistri seisuga 1. jaanuar 2019. Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtete lisa 3 – Transiittee toetuse projektid 219537 253538 Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtete lisa 4 - Ettevõtlusega seotud tee toetuse projektid center -224790 0 0
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel