1 TIITELLEHT
TAMMISTU PEREMAJA
E E LP R OJ E K TI S T A A D I UM
A R H IT E K TUU R N E O S A
A S U K O HT :
M õ i s a m a a , T am m i st u kü l a , T a r t u v al d , T ar t u m aa .
K I N N I S TU OM AN I K : E e s t i A g r e n s k a F o n d S A
T E L L I J A : E e s t i A g r e n s k a F on d S A , N . Lu n in i 6 , 5 1 0 1 4 T ar tu .
E S IN D A J A : V e li L ah t m e ts , t e l 5 3 6 2 9 3 0 6 ,
v e l i . la h t m e t s @ g m a il . c om
PROJEKTEERIJA:
U- D IS A I N O Ü ,
P Ü H A J ÄR V E T E E 1 , 6 7 4 0 3 O TE P Ä Ä
REG.nr 10352243
V A S T U T A V A R H I TE K T : UK O K ÜN N A P t e l . 5 0 3 2 8 1 3
M TR : E P 1 0 3 5 2 2 4 3 - 0 0 0 1 1 7 . 0 4 .2 0 0 3
TÖÖ NR. UD-19-10
TAMMISTU PEREMAJA, AADRESS: Mõisamaa, Tammistu küla, Tartumaa.
STAADIUM : EELPROJEKT, TÖÖ NR: UD-19-10, 17.01.20 VASTUTAV ARHITEKT: UKO KÜNNAP
ARHITEKTUURNE OSA, SELETUSKIRI
JOONISED:
001. ASENDIPLAAN M=1:500
002. KOONDVÕRKUDE PLAAN M=1:500
01. PÕHIKORRUSE PLAAN M=1:100
02. 2. KORRUSE PLAAN M=1:100
03. KATUSEPLAAN M=1:100
04. VAATED M=1:100
05. LÕIGE 1-1 JA 2-2 M=1:100
06. LÕIGE 3-3, 4-4, 5-5 M=1:100
2/13
TAMMISTU PEREMAJA, AADRESS: Mõisamaa, Tammistu küla, Tartumaa.
STAADIUM : EELPROJEKT, TÖÖ NR: UD-19-10, 17.01.20 VASTUTAV ARHITEKT: UKO KÜNNAP
ARHITEKTUURNE OSA, SELETUSKIRI
1.1 SISUKORD
1 TIITELLEHT ......................................................................................................................................... 1
1.1 SISUKORD ....................................................................................................................................... 3
2 ÜLDOSA ............................................................................................................................................. 4
2.1 ALUSEKS OLEVAD MÄÄRUSED JA STANDARDID ............................................................................. 4
2.2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4
2.3 EHITISE KAVANDATAV ELUIGA ........................................................................................................ 5
2.4 ÜLDANDMED ................................................................................................................................... 5
2.5 VASTAVUS LÄHTEANMETELE .......................................................................................................... 5
3 ASENDIPLAANILINE OSA .................................................................................................................... 5
3.1 OLEMASOLEV OLUKORD ................................................................................................................. 5
3.2 VERTIKAALPLANEERING .................................................................................................................. 6
3.3 TEED JA PLATSID............................................................................................................................. 6
3.4 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS ..................................................................................................... 6
3.5 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE ....................................................................... 8
3.6 TULEOHUTUS .................................................................................................................................. 8
4 ARHITEKTUUR .................................................................................................................................... 8
4.1 EHITISE ÜLDANDMED JA TEHNILISED NÄITAJAD............................................................................. 8
4.2 ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS.................................................................................................... 9
4.3 ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDELE. PINNAKATTED ..................... 9
4.4 TULEOHUTUSNÕUDED .................................................................................................................. 11
4.5 ENERGIATÕHUSUSE OSA .............................................................................................................. 12
4.6 TÖÖOHUTUSE JA TÖÖTERVISHOIU NÕUDED ................................................................................. 13
4.7 KESKKONNAKAITSE ABINÕUD ....................................................................................................... 13
4.8 EHITUSTÖÖDE KVALITEEDINÕUDED .............................................................................................. 13
3/13
TAMMISTU PEREMAJA, AADRESS: Mõisamaa, Tammistu küla, Tartumaa.
STAADIUM : EELPROJEKT, TÖÖ NR: UD-19-10, 17.01.20 VASTUTAV ARHITEKT: UKO KÜNNAP
ARHITEKTUURNE OSA, SELETUSKIRI
2 ÜLDOSA
2.1 ALUSEKS OLEVAD MÄÄRUSED JA STANDARDID
- Riigikogu seadus „Ehitusseadustik“ 11.02.2015, redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2019
- Riigikogu seadus „Tuleohutuse seadus“ 05.05.2010, redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2019
- Riigikogu seadus „Jäätmeseadus“ 28.01.2004, redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2019
- Majandus- ja taristuministri määrus nr. 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise
alused“, redaktsiooni jõustumise kp: 01.07.2015
- Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“, redaktsiooni jõustumise kp:
21.07.2015
- Keskkonnaministri määrus nr. 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise
alused“, redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016
- Keskkonnaministri määrus nr. 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“, redaktsiooni
jõustumise kp: 01.01.2016
- Siseministri määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele“, redaktsiooni jõustumise kp: 03.12.2018
- Siseministri määrus nr. 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule,
paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“, redaktsiooni jõustumise kp: 13.02.2016
- Vabariigi Valitsuse määrus nr. 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“, redaktsiooni
jõustumise kp: 01.01.2019
- Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 14. Nõuded liikumis-, nägemis- ja
kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes, Redaktsiooni
jõustumise kp:01.01.2003
- EVS-EN 15251:2007 „Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja
hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“
- EVS-EN 1990:2002 „Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused“
- EVS-EN 62305-1:2011 „Piksekaitse“
- EVS-EN ISO 6946:2017 „Hoonete piirdetarindid ja komponendid. Soojustakistus ja soojusläbivus.
Arvutusmeetodid“
- EVS-EN ISO 10211:2017 „Külmasillad hoones. Soojusvoolud ja pinnatemperatuurid. Detailsed
arvutused
- EVS-EN ISO 10456:2008 „Ehitusmaterjalid ja -tooted. Soojus- ja niiskustehnilised omadused.
- EVS 812-2:2014 „Ehitise Tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“
- EVS 812-3:2018 „Ehitise Tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“
- EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“
- EVS 812-7:2018 „Ehitise Tuleohutus. Osa 7: „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
- EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused“
- EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded, kaitse müra eest”
- EVS 843:2016 „Linnatänavad“
- EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides
- EVS 919:2013 „Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid“
- EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“
2.2 SISSEJUHATUS
Projekteeritud on Tartumaale, Tammistu mõisaparki rehabilitatsioonikeskus (Tammistu peremaja).
4/13
TAMMISTU PEREMAJA, AADRESS: Mõisamaa, Tammistu küla, Tartumaa.
STAADIUM : EELPROJEKT, TÖÖ NR: UD-19-10, 17.01.20 VASTUTAV ARHITEKT: UKO KÜNNAP
ARHITEKTUURNE OSA, SELETUSKIRI
2.3 EHITISE KAVANDATAV ELUIGA
ehitise projekteeritud kasutusiga on 50 aastat.
Ehitise kavandatava tööea tagamise eelduseks on:
Projektijärgselt teostatud ehitustööd, kasutades selleks ettenähtud kvaliteediga tooteid ja töö
teostamise nõudeid ning ehitustegevust on nõuetekohaselt kontrollitud ja dokumenteeritud.
Ehitise tarindite sihipärane kasutamine ja nõuetekohane hooldus, s.h. toodete valmistaja juhendite
jälgimine.
2.4 ÜLDANDMED
-Hoone nimetus: Rehabilitatsioonikeskus
-Kasutusotstarve: 11318 Sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus
-Kinnistu aadress: Mõisamaa, Tammistu küla, Tartu vald, Tartumaa
-Katastriüksuse nr: 79403:006:0231
-Kinnistu suurus: 43072m2
-Kinnistu sihtotstarve: Ühiskondlike ehitiste maa 100%
-Tellija/omanik: Eesti Agrenska Fond SA, N.Lunini 6, Tartu,
[email protected]
-PROJEKTEERIJA :
ARHITEKTUURNE OSA.
U-Disain OÜ, Uko Künnap, Indrek Taukar
Pühajärve tee 1, Otepää 67403
Tel. 51 04965
MTR: EP10352243-0001
Registrikood: 10352243
2.5 VASTAVUS LÄHTEANMETELE
Projekti koostamise aluseks on:
-Tammistu mõisa maa-ala detailplaneering töö nr 1905DP1
-Topogeodeetiline alusplaan, teostanud KG-Büroo, töö nr 632-19GEO 05.02.2019 Kõrgused
EH2000 süsteemis. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.
-Tellija poolne lähteülesanne
-U-Disain OÜ poolt koostatud eskiisprojekt.
3 ASENDIPLAANILINE OSA
3.1 OLEMASOLEV OLUKORD
3.1.1 PAIKNEMINE
Kinnistu asub Tammistu külas, vanal Tammistu mõisa territooriumil, Mõisamaa maaüksusel.
5/13
TAMMISTU PEREMAJA, AADRESS: Mõisamaa, Tammistu küla, Tartumaa.
STAADIUM : EELPROJEKT, TÖÖ NR: UD-19-10, 17.01.20 VASTUTAV ARHITEKT: UKO KÜNNAP
ARHITEKTUURNE OSA, SELETUSKIRI
3.1.2 OLEMASOLEV HOONESTUS Mõisamaa maaüksusel asub 19. sajandist pärit ja 2015. aastal
renoveeritud Tammistu mõisa peahoone, kus tegutseb tugiteenuseid pakkuv perekeskus. Lisaks asub
krundil Tammistu mõisa küün ning mitmed ehitisregistrisse kandmata ehitised.
3.1.3 OLEMASOLEV RELJEEF Kinnistu on väikese kaldega lõuna suunas. Kurni 36 krunt on
tasapinnaline, vähese tõusuga loode suunas. Kõrgusmärgid jäävad vahemikku 64.07 krundi põhjapoolses
osas ning 60.13 lõunapoolses osas.
3.1.4 OLEMASOLEV HALJASTUS Tegemist on mõisapargi alaga, kus asuvad suured lehtpuud,
peamiselt tammed. Tammistu mõisa park on võetud kaitse alla maastikukaitsealana.
3.1.5 OLEMASOLEV TÄNAVAVÕRK JA JUURDESÕIDUD. KÕNNITEED Kinnistule on kaks juurdepääsu,
üks Väägavere – Tammistu teelt, mis asub kinnistu põhjapoolsel küljel, siin asub ka olemasolev parkla
vana küüni ees. Teine Pilka – Tähemaa teelt, mis paikneb lõuna poolsel küljel, see juurdepääs viib läbi
pargitee hooneteni. Kinnistul ühendavad erinevaid hooneid kõnniteed, mis on osaliselt amortiseerunud.
3.1.6 HOONETE JA RAJATISTE PAIGUTUS Olemasolevad hooned paiknevad mõisapargis ringikujuliselt,
peahoone nendest idapool. Olemasolevad hooned on osaliselt ühendatud vee- ja
kanalisatsioonitrassidega. Kinnistu kagunurgas asub tiik.
3.1.7 EHITUSETAPPIDE KIRJELDUS Ehitus on planeeritud ühe etapilisena.
3.2 VERTIKAALPLANEERING
3.2.1 VERTIKAALPLANEERIMISE LAHENDUSE LÄHTETINGIMUSED Mõisapark on muinsuskaitse all,
pinnase planeerimisi tehakse minimaalses mahus planeeritava hoone külgnevatel pindadel, kus juhitakse
pinnaveed planeeritavast hoonest eemale.
3.2.2 HOONE PAIKNEMISKÕRGUS Hoone koosneb kahest mahust ja tulenevalt maapinna reljeefist,
asetsevad need eri kõrgustel. Hoone peakorpuse (tegevusplokki) 0,000 paikneb kõrgusel 63.60,
majutuskorpus paikneb 800mm madalamal, neid kahte osa ühendab pandusega galerii.
3.2.3 SADEMEVEE KÄITLEMINE Planeeritava hoone katuseveed juhitakse mööda vihmaveerenne ja -
torusid maapinnale, kus see immutatakse pinnasesse.
3.3 TEED JA PLATSID
3.3.1 JUURDESÕIDUTEE Juurdepääs planeeritavale hoonele on Väägavere – Tammistu teelt.
3.3.2 KRUNDISISESED TEED JA PLATSID. Väägavere – Tammistu tee sissepöörde juures asub
olemasolev külaliste parkla, mida laiendatakse ja korrastatakse. Toitlustuse teenindamiseks on planeeritud
eraldi juurdepääsutee hoone taha, kus on manööverdamise plats. Liikumispuudega inimesed saavad
autoga sõita läbi külaliste parkla maja ette. Mõisaparki rajatakse jalakäiatele ovaalse kujuga käigutee, mis
hakkab ühendama mõisapargis asuvaid hooneid.
3.3.3 KATENDITE KONSTRUKTSIOON Teed ja platsid kaetakse vett läbilaskva kattega (sõelmetega).
Samas peavad need võimaldama liikuda ratastoolidega. Hoone tagune teenindusplats kaetakse
betoonikividest sillutisega. Juurdepääsutee sõelmetega.
3.3.4 ÄÄREKIVID Sissesõidutee ja parkla äärde paigaldatakse sõidutee äärekivid, sillutatud ala ja
haljasala üleminekukohtadesse paigaldatakse kõnnitee äärekivid ühele tasapinnale.
3.4 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS
6/13
TAMMISTU PEREMAJA, AADRESS: Mõisamaa, Tammistu küla, Tartumaa.
STAADIUM : EELPROJEKT, TÖÖ NR: UD-19-10, 17.01.20 VASTUTAV ARHITEKT: UKO KÜNNAP
ARHITEKTUURNE OSA, SELETUSKIRI
3.4.1 OLEMASOLEV, SÄILITATAV HALJASTUS Detailplaneeringulahendus näeb ette säilitada
olemasolevat haljastust võimalikult suures mahus. Likvideerida võib puud, mis jäävad hoonestusalale ning
pargiteedele ja on tähistatud detailplaneeringu põhijoonisel likvideeritavaks. Täiendava raie kavandamiseks
tuleb koostada dendroloogiline hinnang ning raied tuleb kooskõlastada muinsuskaitseameti ja
keskkonnaametiga.
3.4.2 EHITUSPROJEKTIGA ETTE NÄHTUD KÕRGHALJASTUS Kinnistu siseselt kõrghaljastust pole
juurde planeeritud. Olemasolev haljastus korrastatakse.
3.4.3 MEETMED PUUDE KAITSEKS
• Määratleda säilitatavate puude kaitsetsoon – see peaks olema juurte jaoks vähemalt puu võra laiune.
Tsoon tuleb kindlasti piiritleda, kas lattidest tara või vähemalt märgistuskilega, et vältida eksimisi. Tsooni
märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse aja kuni viimaste haljastustööde valmimiseni.
• Kui mingite tööde teostamiseks on masinatel või ehitajatel vajalik siseneda puu kaitsetsooni, tuleb
paigaldada kaitse ka puu tüvele. Puu tüve ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna
pehmendus (kivivill, autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida,
et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab
säilima antud puule iseloomulik võra kuju.
• Juhul kui kahjustatakse töö käigus oksi, siis tuleb nad eemaldada, et peale tööde lõpetamist jääks ala
esteetiliselt nauditavaks. Samuti on tööde käigus soovitav eemaldada säilitatavatel puudel ka kuivanud
oksad.
• Koostada tuleb läbimõeldud plaan objektil masinate ja inimeste liiklemiseks, pinnase ja
ehitusmaterjalide ladustamiseks – kõik nimetatud tegevused peavad jääma väljapoole puu kaitsetsooni.
• Kui ruumipuudus siiski sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse koht kõigepealt ~20 cm
paksuse liivavõi kergkruusakihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide
ladustamiseks. Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid.
• Kui siiski ei saa vältida liiklemist puu jaoks kriitilises tsoonis, tuleb ala katta puidulaastudest või
killustikust multšiga või paigaldada liiklemiseks sillad, et vältida mulla kokkusurumist juurestiku ümber
(kaitsetara ei tohiks ka sel juhul eemaldada, minimaalne kaugus puu tüvest olgu mitte vähem kui 2 m).
Multš tuleb paigutada geotekstiilile 15-30 cm paksuse kihina. Õhuvahed multšis leevendavad masinate
või tallamise mõju ja jaotavad raskuse laiemale alale. Ajutised sillad (nt tugedele paigutatud terasplaat)
jaotavad masinate kaalu suuremale alale ning suruvad mulda kokku kontsentreeritult vaid tugede all.
3.4.4 VALGUSTUS. Hoone perimeetril kasutatakse välivalgustuseks varikatuste aluseid, kuhu
paigaldatakse süvistatavad valgustid, täpsem lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Parklasse
on planeeritud 2 kõrgema 6m mastiga valgustit. Mõisaparki rajatav ovaalse käigutee ümber paigaldatakse
madalamad 4m kõrgused pargivalgustid. Parklas ja käigutee ääres kasutada „Fagehult“ Vialume 1 või
analoogseid valgusteid.
3.4.5 VÄIKEVORMID Mõisaparki rajatava ovaalse käigutee ümber paigaldatakse istepingid ja
prügikastid. Täpsem lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.
3.4.6 PIIRDED JA VÄRAVAD Aedasid ja väravaid ei planeerita.
3.4.7 PRÜGIKONTEINERID Prügi kogutakse kinnisesse konteinerisse, mida igapäevaselt hoitakse maja
taga asuva teenindusplatsi ääres, selleks ettenähtud kohas vt ka asendiplaanilt, kuhu pääseb teenindama
ka prügiveoauto. Kasutada nägusamaid nn süvamahuteid. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat litsentsi
7/13
TAMMISTU PEREMAJA, AADRESS: Mõisamaa, Tammistu küla, Tartumaa.
STAADIUM : EELPROJEKT, TÖÖ NR: UD-19-10, 17.01.20 VASTUTAV ARHITEKT: UKO KÜNNAP
ARHITEKTUURNE OSA, SELETUSKIRI
omav ettevõte. Projekteeritavale hoonele on ettenähtud 3 eraldi jäätmekonteinerit: sega-olmejäätmetele,
biolagunevatele jäätmetele ning paberile ja kartongile. Tagatud peab olema jäätmete kogumine vastavalt
Tartu valla “Jäätmehooldus-eeskiri” (Tallinna Vallavolikogu 22.03.2018 määrus nr. 9) nõuetele.
3.4.8 KESKKONNA- JA TERVISEKAITSE Köögi reovee puhastamiseks on ette nähtud rasvapüüdur.
3.5 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE
LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE KRUNDIL Peamine juurdepääs kinnistule on Väägavere – Tammistu
teelt, mis asub kinnistu põhjapoolsel küljel. Teine Pilka – Tähemaa teelt, mis paikneb lõuna poolsel küljel,
see juurdepääs viib läbi pargitee hooneteni. Külastajatele ja personalile on eraldi parklad, külastajate
parkla asub olemasoleva küüni taga, vahetult sissesõidu juures, kus on 21 parkimiskohta. Personali parkla
asub olemasoleva mõisahoone kõrval ja seal on 9 parkimiskohta.
3.6 TULEOHUTUS
3.6.1 TULETÕRJEPÄÄSUD Tuletõrjautodele on tagatud juurdepääs hoonetele.
3.6.2 EHITISE TULEPÜSIVUSKLASSID Projekteeritav hoone kuulub tulepüsivusklassi TP-2.
3.6.3 TULEOHUTUSKUJAD Uus hoone ehitatakse olemasolevatest hoonetest eemale nii, et on tagatud
nõuetekohased kujad. Kõik hooned asuvad teineteisest kaugemal kui 8m.
4 ARHITEKTUUR
4.1 EHITISE ÜLDANDMED JA TEHNILISED NÄITAJAD
KRUNDI SIHTOTSTARVE Ühiskondlike ehitiste maa 100%
KRUNDI PIND 43072m2
EHITISEALUNE PIND 1108,1m2
HOONE SULETUD NETOPIND 890,3m2
HOONE SULETUD BRUTOPIND 955,2m2
HOONE MAAPEALNE MAHT 5842m3
HOONE MAHT 5842m3
KÖETAV PIND 890,3m2
ÜLDKASUTATAV PIND 489,9m2
ELURUUMIDE PIND 310,3
TEHNOPIND 90,1m2
HOONE PIKKUS 73,8m
HOONE LAIUS 49,1m
HOONE KÕRGUS 8,8m
HOONE SÜGAVUS 0m
HOONE ABS. KÕRGUS 71,9
MAAPEALSETE KORRUSTE ARV 1
MAAALUSTE KORRUSTE ARV 0
PARKIMISKOHTI 30
TULEPÜSIVUSKLASS TP-2
8/13
TAMMISTU PEREMAJA, AADRESS: Mõisamaa, Tammistu küla, Tartumaa.
STAADIUM : EELPROJEKT, TÖÖ NR: UD-19-10, 17.01.20 VASTUTAV ARHITEKT: UKO KÜNNAP
ARHITEKTUURNE OSA, SELETUSKIRI
4.2 ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS
4.2.1 ASENDIPLAANILINE IDEE Projekteeritav hoone on paigutatud mõisaparki lagunenud tõllakuuri
asemele, olemasoleva mõisahoone vastu. Planeeritav hoone koosneb kahest mahust, majutusplokk ja
tegevusplokk. Esinduslikum tegevusplokk paigutub läbi pargi lääne poole, mõisa peahoone vastu,
majutusplokk eraldub galeriiga tegevusplokist ja on keeratud selle suhtes nurga alla. Mõisahoonete vahele
planeeritakse ovaalse kujuga kergliiklustee, mis hakkab neid ühendama.
4.2.2 HOONE ARHITEKTUURNE ÜLDKONTSEPTSIOON JA FUNKTSIONAALNE ÜLESEHITUS,
RUUMIJAOTUS tänapäevase arhitektuuriga, ühekorruseline hoone, mis suhtub austusega oma asukohta
mõisapargis ja mõisakompleksi vanadesse hoonetesse. Endist tõllakuuri, mõisahoonete ringil, markeerib
kõrgema viilkatusega, veidi pidulikum hoonemaht, selle kõrval galeriiga eraldatud madalam ja
tagasihoidlikum majutustubade tiib. Nii ei teki ühtset ja liiga massiivset mahtu, mis oleks vastuolus
vanade hoonete elegantsete proportsioonidega. Kõrgema viilkatusega hooneosa sulgeb mõisahoovi
läänest ja sealt avanevad vaated pargile ning teistele hoonetele. Hooned on ühekorruselised, tegevusploki
2 korruse pööningul asub ventilatsioonikamber. Esinduslikumas tegevusplokis asuvad fuajee, söögisaal,
tegevusruumid, wc-d ja köök. Madalamas majutusplokis asuvad toad koos sansõlmedega,
personaliruumid, väike puhkeala, tunnetustuba ja tehnilised ruumid. Lõuna ja läänepoolsete tubade taga
asub pikk terrass, mis on varikatusega.
4.3 ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDELE. PINNAKATTED
4.3.1 HOONE SISE- JA VÄLISKESKKONNA ÜLDISED ARVESTUSPARAMEETRID (TEMPERATUURID,
ÕHUNIISKUSED JNE.) Ruumid tuleb varustada ventilatsiooniga vastavalt normidele. Hoone küttesüsteem
ja välispiirete konstruktsioonid peavad tagama ruumide normatiivse temperatuuri (18,5 - 27 º C) ja
õhuniiskuse (30-60%). Ruumides tuleb tagada normikohane valgustus.
4.3.2 HOONE AKUSTIKALE ESITATAVAD NÕUDED Kõik müraallikad, nagu ventilaatorid ja
kommunikatsioonid isoleeritakse ruumidest nõuetekohaselt. Nõuded ruumide akustilistele tingimustele
esitatakse vastavuses rahvuslikule standardile EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
eest”. Taustmüratasemete osas lähtutakse Sotsiaalministri 4.märtsi 2002. a määruses nr 42 “Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid” toodud taotlustaseme nõuetest. Nende ruumide osas, mille jaoks otsesed nõuded puuduvad,
rakendatakse üldtunnustatud akustilisi põhimõtteid vastavalt ruumide kasutusotstarbele.
4.3.3 HOONE PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDE ÜLDINE ISELOOMUSTUS KONSTRUKTSIOONITÜÜPIDE
JÄRGI. Välis- ja siseseinad ehitatakse „Columbia kivi“ väikeplokkidest. Katuselagi ehitatakse
puitkonstruktsioonile. Põrandad valatakse raudbetoonist. Täpsemalt vt. konstruktiivse osa projektist.
4.3.4 VUNDAMENDID Vundamendid rajatakse r/b taldmikule. Sellele laotakse „Columbia kivi“
väikeplokkidest müürid. Sokli kõrguselt vundamendid krohvitakse paksema 20mm krohviga.
4.3.5 VERTIKAALSED JA HORISONTAALSED KANDEKONSTRUKTSIOONID Välisseinad ja kandvad
vaheseinad laotakse 190mm „Columbia kivi“ väikeplokkidest. Välisseintes kasutatakse eriti tõhusat PIR
soojustust 2x100mm. Tegevusploki vahelagi tehakse raudbetoonist, selle kohal paikneb
ventilatsioonikamber. Teised vahelaed tehakse puitkonstruktsioonil. Majutushoones kasutatakse puitferme
ja tegevusplokis liimpuittalasid. Täpsemalt vt. konstruktiivse osa projektist.
4.3.6 TREPID Hoone siseselt treppe ei planeerita. Hoone väliperimeetril on kasutatud erineva
konstruktsiooniga treppe. Peasissepääsu ette valatakse raudbetoonist astmed, mis kaetakse
libisemiskindla, põletatud pinnaga, graniitplaatidega. Hoone taha on planeeritud teraskonstruktsioonil
9/13
TAMMISTU PEREMAJA, AADRESS: Mõisamaa, Tammistu küla, Tartumaa.
STAADIUM : EELPROJEKT, TÖÖ NR: UD-19-10, 17.01.20 VASTUTAV ARHITEKT: UKO KÜNNAP
ARHITEKTUURNE OSA, SELETUSKIRI
trepid. Terasdetailid kuumtsingitakse, astmetena kasutatakse samuti kuumtsingitud, keevisreste, mis on
libisemiskindlate sakkidega.
4.3.7 KALDTEED Kuna tegemist on rehabilitatsioonikeskusega siis peab saama hoones ja selle
ümbruses liikuda ratastoolidega. Hoone sisene kaldtee asub kahe hooneploki ühendusgaleriis. Kaldtee on
16m pikk 5% kaldega. Hoone välisperimeetril asuvad kuumtsingitud teraskonstruktsioonil kaldteed, mis on
kaetud kuumtsingitud keevisrestidega. Restid peavad olema libisemiskindlad. Väliskaldteed on 5%
kaldega. Peasissepääsu esine kaldtee on betoonalusel ja kaetud libisemiskindlate, põletatud pinnaga
graniitplaatidega.
4.3.8 PIIRDED Terrassid ja trepid, mis asuvad maapinnast kõrgemal kui 300mm, peavad olema
ääristatud piiretega. Piirded on tehtud kuumtsingitud moodulitest, 6x60mm teraslattidest. Vertikaalsete
teraspostide vahe ei tohi olla suurem kui 110mm. Käsipuuna kasutatakse sama terasprofiili. Vajadusel võib
profiili katta termotöödeldud puidust käsipuuga.
4.3.9 PÕRANDAD PINNASEL Pinnasel olevad põrandad valatakse raudbetoonist. Maapind kooritakse
kasvupinnasest, täidetakse ja tihendatakse liivaga. Soojustatakse 20cm EPS soojustusplaatidega, mis
kaetakse ehituskilega, millele valatakse lihvitud r/b põrandaplaat koos põrandakütte torustikuga. Täpsemalt
vt. konstruktiivse osa joonised.
4.3.10 KATUSED, KATUSLAED, NENDE SOOJUSTEHNILISED NÄITAJAD Madalama hooneosa katus
ehitatakse puitfermidele. Fermide vahed täidetakse 500mm paksuselt puistevillaga, Kõrgema hooneosa
katus ehitatakse liimpuittaladest kandekonstruktsioonile, sisekujunduse võttena talad eksponeeritakse.
Katus soojustatakse PIR soojustusega. Katusekattena kasutatakse valtsplekk profiili. Katusekonstruktsiooni
U väärtus 0,09 W/m2.
4.3.11 VÄLISSEINAD, NENDE SOOJUSTEHNILISED NÄITAJAD Columbia kivi plokkidest laotud
välisseinad soojustatakse 2x 100mm PIR soojustusega, majutusplokk viimistletakse laudisega ja
tegevusplokk krohvitakse 20mm krohviga, vt ka konstruktiivse osa joonised.
4.3.12 SISESEINAD Kandvad siseseinad laotakse „Columbia kivi“ 190mm plokkidest, mis krohvitakse ja
viimistletakse. Mittekandvad kipsist siseseinad ehitatakse parema heliisolatsiooniga metallkarkassile.
Kipsseinad pahteldatakse ja viimistletakse.
4.3.13 AVATÄITED, SH SOOJUSTEHNILISED NÄITAJAD, PÄIKESEKIIRGUSE OTSENE JA KOGU LÄBILASE
Kõik hoone välisseinas olevad uksed ja aknad on halli tooni puitprofiilidel U=0,8 W/m2K. Kõik klaasitud
kolmekordse klaaspaketiga: paketis energiasäästuklaas, kirgas klaas 16 mm sooja serva liistuga paketis
kasutada krüptoontäidet, valguse läbilaskvus 74 %, päikeseenergia läbilaskvus 54%, u=0,5 W/M2K
avatäite heliisolatsioon 35 dB. Avatäidete paigaldamisel tihendatakse need "Siga" tihendusteibiga
õhutihedaks.
4.3.14 VARIKATUSED, RÕDUD, TERASSID JA HOONE VÄLISPERIMEETRIL ASUVAD
KONSTRUKTSIOONID. Peasissepääsu esine varikatus ehitatakse kivipostidele, mis viimistletakse
vertikaalse 21x145mm laiuse poolpunnlaudisega. Kasutada kandilist UYSK karedat püstprofiili. Katus
tehakse puitkonstruktsioonile. Varikatus viimistletakse alt laudisega. Teised varikatused ehitatakse
kuumtsingitud ja pulbervärvitud teraskonstruktsioonile. Varikatused kaetakse 2x SPS rullkattega. Varikatuse
laed viimistletakse laudisega. Põhihoone e tegevusploki terrassid ehitatakse betoonkonstruktsioonil, mis
kaetakse osaliselt põletatud graniitplaatidega, tegevusruumi esine terrassi osa kaetakse termotöödeldud
terrassipuiduga. Täpsem lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Tegevusploki köögi sissepääsu
ning majutusploki terrassid ehitatakse kuumtsingitud ja pulbervärvitud teraskonstruktsioonil. Köögi
sissepääsul olev terrass kaetakse kuumtsingitud terasrestidega, mis peavad olema ka libisemiskindlad.
Majutusploki terrass kaetakse termotöödeldud terrassilaudisega.
10/13
TAMMISTU PEREMAJA, AADRESS: Mõisamaa, Tammistu küla, Tartumaa.
STAADIUM : EELPROJEKT, TÖÖ NR: UD-19-10, 17.01.20 VASTUTAV ARHITEKT: UKO KÜNNAP
ARHITEKTUURNE OSA, SELETUSKIRI
4.3.15 VÄLISVIIMISTLUS Põhihoone e tegevusploki põhimaht krohvitakse paksema 20mm krohviga
loodusvalge viimistlusega. Täpsem toon otsustatakse kohapeal tehtud proovitükkide alusel. Põhimahust
eenduvad osad ja majutusplokk kaetakse tumehalli, vertikaalse poolpunnlaudisega. Kasutada kandilist
UYSK karedat püstprofiili. Täpsem laudise toon otsustatakse kohapeal tehtud proovitükkide alusel.
Hoonete katused kaetakse tumehalli RR23 valtsprofiiliga plekiga. Kõik vihmaveesüsteemid ja
üleminekuplekid on katusega samas toonis. Teraskonstruktsioonid on kuumtsingitud ja pulbervärvitud
tumehalliks RAL 7016. Hoonete soklid on naturaalse betooni värvi helehallid. Aknaraamid on värvitud
keskmist halli tooni
4.4 TULEOHUTUSNÕUDED
4.4.1 KASUTATUD NORMDOKUMENTIDE LOETELU
- Riigikogu seadus „Tuleohutuse seadus“, redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2019
- Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“,
redaktsiooni jõustumise kp: 03.12.2017
- Siseministri määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule,
paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“, redaktsiooni jõustumise kp: 13.02.2016
- Eesti Standard EVS 812-2:2014 „Ehitise Tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“
- Eesti Standard EVS 812-3:2018 „Ehitise Tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“
- Eesti Standard EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“
- Eesti Standard EVS 812-7:2018 „Ehitise Tuleohutus. Osa 7: „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
- Eesti Standard EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused“.
4.4.2 KASUTUSVIIS JA KASUTUSOTSTARVE, TULEOHUTUSKLASS Hoone kasutusotstarve on
hoolekandeasutus (rehabilitatsioonikeskus) ja kuulub III kasutusviisi ning on määratud TP-2
tuleohutusklassi. Hoone on 1 korruseline, planeeritud on 31 voodikohta.
4.4.3 TULEOHUTUSKUJA, KANDE- JA TULETÕKKEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUSAJAD,
ERIPÕLEMISKOORMUS. Naaberhooned asuvad üksteisest kaugemal kui 8m. Kandekonstruktsioonide
tulepüsivus on R-30, Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus on EI-30. Majutusruumide vahelised seinte
tulepüsivus on EI-15.
4.4.4 TULE LEVIKU TAKISTAMINE. Lahendatakse vastavalt Siseministri määrus nr 17 07.aprill 2017
§22.
4.4.5 TULETÕKKESEKTSIOONID, TULEPÜSIVUS. Eraldi tuletõkkesektsiooniks EI-15 on eraldatud
majutusruumid omavahel ja koridorist. Eraldi EI-30 tuletõkkesektsioonina on eraldatud pööningud.
Tegevusploki pööningul asub ventilatsioonikamber, mis on samuti eraldatud EI-30 tuletõkkesektsioonina.
4.4.6 TULETUNDLIKKUS Hoone seinte ja lagede tuletundlikkus peab vastama nõudele B-s1,d0.
Põrandad peavad vastama DFL-s1 nõudele. Kasutatava pööningu põranda tuletundlikkus peab vastama
DFL-s1 nõuetele. Välisseina soojustussüsteem peab vastama A2,d0 nõuetele. Välisseina välispinna ning
õhutuspilu välispinna tuletundlikkus peab vastama nõudele B,d0. Katusekatte tuletundlikkus peab vastama
nõudele Broof (t2).. Terrassi tuletundlikus on Dfl-s1. Hoone siseseinte, vahelae ja põrandate materjalide
tuletundlikkus peab olema vähemalt D-s2,d2. Tehnilise ruumi siseseinte sisepindade tuletundlikus peab
vastama B-s1,d0 nõudele. Kaablite tulekindlus peab vastama Dca-s2,d2 klassile.
4.4.7 EVAKUATSIOON. Hoones viibivate inimeste arv on kuni 50 inimest koos personaliga. Hoone on 1
korruseline, seega on piisavalt väljapääse otse õue. Evakuatsioonitee pikkus ei ületa 30m. Liikumis
koridorida laiused on 1800mm. Evakuatsiooniteele jäävate uste valgusava mõõdud on 1000x2200mm.
11/13
TAMMISTU PEREMAJA, AADRESS: Mõisamaa, Tammistu küla, Tartumaa.
STAADIUM : EELPROJEKT, TÖÖ NR: UD-19-10, 17.01.20 VASTUTAV ARHITEKT: UKO KÜNNAP
ARHITEKTUURNE OSA, SELETUSKIRI
Hoones tagatakse 1 tunni jooksul häirimatu toitega väljapääsutee valgustus turvaliseks ja selgesti
arusaadavaks evakuatsiooniks hoonest.
4.4.8 SUITSUEEMALDUS. Hoone ruumidest kasutatakse suitsu eemaldamiseks avatavaid uksi ja aknaid.
4.4.9 PIKSEKAITSE Hoone varustatakse piksekaitse süsteemiga, mille kohta koostatakse eriprojekt.
4.4.10 PÄÄS KELDRISSE, PÖÖNINGULE JA KATUSELE. Hoones kelder puudub. Pääs pööningule toimub
läbi pööninguluukide, mis on märgitud plaanile. Katusele pääseb väljast redeliga, räästa kõrgus 4m.
Hoonel ei ole korstnaid.
4.4.11 TULEOHUTUSPAIGALDISED. Hoonesse on planeeritud automaatne tulekahjusignalisatsioon, mis
lahendatakse eraldi projektiga.
4.4.12 EHITISE VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI. Tuletõrje veevarustus lahendatakse kinnistul asuva,
olemasoleva tiigi baasil, kuivhüdrandiga vastavalt EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje
veevarustus“.
4.4.13 VENTILATSIOONI JA KÜTTESÜSTEEMIDE TULEOHUTUS. Ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel
lähtutakse EVS 812-2:2014 standardist „Ventilatsioonisüsteemid". Hoonel on kaks eraldi seisvat
ventilatsiooniseadet. Üks asub pööningul, eraldi tuletõkkesektsioonis ja teine esimese korruse tehnilises
ruumis. Hoone ventilatsioon lahendatakse eraldi projektiga. Küttesüsteemina kasutatakse
maasoojuspumpa.
4.4.14 TULETÕKKEUKSED JA -AKNAD Tuletõkkeuste ja -akende tulepüsivusaeg peab olema vähemalt
50% tuletõkkekonstruktsioonidelt nõutud tulepüsivusajast, kuid mitte vähem kui EI-30. Tuletõkkeuksed
varustatakse sulgemisseadistega. Tuletõkkeustele ettenähtud nõudeid rakendatakse ka
tuletõkkekonstruktsioonides paiknevatele luukidele.
4.4.15 ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID. Juhinduda siseministri määrusest 30.08.2010 nr 39
“Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja
korrashoiule“. Juhul, kui kinnitatakse ja võetakse kasutusele uued vastavad standardid, siis peavad
paigaldatavad tulekustutid vastama nendele. Minimaalselt tuleb hoonesse paigaldada üks vähemalt 6kg
tulekustutusaine massiga kustuti iga 200m2 kohta.
4.4.16 PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS EHITISELE Tuletõrjeautodele on tagatud juurdepääs hoonele.
Pööningutele pääseb redeliga luukide kaudu. Katusele pääseb 4m redeliga.
4.4.17 TEHNILISED NÄITAJAD
KRUNDI PIND 43072m2
EHITISEALUNE PIND 1108,1m2
KORRUSELISUS 1
HOONE SULETUD NETOPIND 890,3m2
TULEPÜSIVUSKLASS TP-2
4.5 ENERGIATÕHUSUSE OSA
NORMID Projekteerimisel lähtutakse Majandus- ja taristuministri määrusest nr 63, mis on väljastatud
11.02.2018 "Hoone energiatõhususe miinimumnõuded."
U-VÄÄRTUSED Välissein 0,1 W(m2K), Katuslagi 0,09 W(m2K), Põrand pinnasel 0,1 W(m2K), Välisuks
0,8W(m2K) Aknad 0,8 W(m2K)
12/13
TAMMISTU PEREMAJA, AADRESS: Mõisamaa, Tammistu küla, Tartumaa.
STAADIUM : EELPROJEKT, TÖÖ NR: UD-19-10, 17.01.20 VASTUTAV ARHITEKT: UKO KÜNNAP
ARHITEKTUURNE OSA, SELETUSKIRI
KÜTTESÜSTEEM Hoonesse on planeeritud maaküte. Ventilatsioonisüsteem on planeeritud
soojustagastusega, mis vähendab oluliselt küttekulusid.
ENERGIATÕHUSUSEARV Tegemist majutushoonega ja seega ei tohi piirvärtus ületada 140 kWh/m2a.
Energiatõhususe arv on antud hoonel 135 kW/m2 klass A.
4.6 TÖÖOHUTUSE JA TÖÖTERVISHOIU NÕUDED
4.6.1 KASUTATUD TERVISEKAITSENORMIDE LOETELU
- Riigikogu seadus „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“ redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2019 - EVS-
EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks,
lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast - EVS 840:2017
Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes
- EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest
- Sotsiaalministri määrus nr 78„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonete ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“ redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 - Sotsiaalministri määrus nr
42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid“ redaktsiooni jõustumise kp:
11.02.2017
- ET1 0106-0175 Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded. EPN 14.1 (eelnõu)
4.7 KESKKONNAKAITSE ABINÕUD
Olmejäätmed ja prügi kogutakse omal krundil asuvatesse konteineritesse, mida tühjendatakse vastavalt
omanike poolt sõlmitud lepingule jäätmefirmaga.
Ehitusjäätmed kogutakse ehitustööde käigus jooksvalt ja ära vedu või taaskasutusse võtmine (nt
asfaldipuru) korraldatakse vastavalt omavalitsuse eeskirjadele ja kehtivale seadusandlusele. Ehitaja sõlmib
ehitustööde ajaks ehitusjäätmete ära veoks lepingu vastavat litsentsi omava ettevõttega. Vähendamaks
sotsiaalseid mõjusid, tuleb tagada, et tööriistad ja teenindusmasinad oleksid varustatud korras
summutitega ja töid teostataks normaalsel tööajal päevavalgel ning kuival perioodil vähendatakse
tolmusust vihmutamisega. Vältida saasteainete sattumist tänavale.
4.8 EHITUSTÖÖDE KVALITEEDINÕUDED
Ehituse käigus teostatavaid ehitustöid tehakse kehtivate või seletuskirjas ja joonistel mainitud määruste,
normide ja hea ehitustava reeglite kohaselt. Ehitamise käigus tuleb järgida omaniku järelvalve ja toodete
paigaldusjuhiste nõudeid. Ehitustöödel juhindutakse Tarindi RYL2000, Viimistlus RYL 2000 kvaliteedi
nõuetest. Kõik materjalid peavad olema varustatud toote tehniliste näitajate sertifikaatide ja nende
kvaliteeti ja vastavust tõestavate dokumentidega.
Tööde teostus peab olema sellisel tasemel, et oleks tagatud materjalide tehnilistes tingimustes esitatud
garantiiaeg. Teostatavatele töödele antav garantiiaeg lepitakse kokku töövõtja ja tellija vahelise lepinguga.
Kui see pole kokkulepitud teisiti, siis tuleb ehitustöödele anda garantiiaeg, mis on sätestatud kehtivas
ehituseaduses vähemalt 2 aastat. Kasutatavad ehitusmaterjalid tuleb ladustada selliselt, et nende kvaliteet
ei halvene. Kasutatavad masinad, tööriistad ja abiseadmed peavad olema eesmärgikohased ja vastama
materjalide õige töötlemise ja tööohutuse nõuetele. Töötingimusi ja muid töötegemist mõjutavaid
asjaolusid tuleb selgitada varakult enne töö alustamist.
Etapiviisilisel ehitamisel jälgida, et töövõtu piirid oleks loogiliselt ülesse ehitatud. Tööetapp tuleb alati
lõpetada nii, et järgmise etapiga oleks võimalik alustada ilma, et peaks eelnevalt tehtud tööd uuesti
tegema või lammutama. Etapiviisiline ehitamine ei tohi kahjustada teiste olemasolevate konstruktsioonide
stabiilsust ja kandevõimet.
13/13
Tartu Vallavalitsus Teie 19.03.2020
[email protected]
Haava 6 Meie 31.03.2020 nr 15-2/20/14055-2
Kõrveküla alevik, Tartu vald, 60512,
Tartu maakond
Nõusolek Tartu vallas Tammistu külas Mõisamaa
kinnistul riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest kõrvale kaldumiseks
Olete esitanud meile nõusoleku saamiseks Tartu maakonnas Tartu vallas Tammistu külas riigitee
nr 22212 Väägvere – Tammistu (edasipidi riigitee) km 5,7-6,0 kaitsevööndis paiknevale Mõisamaa
kinnistule (katastritunnusega 79403:006:0231) kavandatava peremaja projekti. Projekteeritav
peremaja paikneb väljaspool riigitee kaitsevööndit, kuid kaitsevööndisse ulatuvad olemasolevad
juurdepääsuteed ja parkla ning projektiga kavandatud parkla.
Projekti aluseks on meie poolt 08.10.2019 kirjaga nr 15-2/18/57640-7 kooskõlastatud
detailplaneering (AB Artes Terrae OÜ, töö nr 1905DP1 „Tammistu mõisa maa-ala
detailplaneering“).
Lähtuvalt EhS § 70 lg 3 anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivast EhS § 70 lg 2 p 2
tulenevast piirangust kõrvalekaldumiseks vastavalt U-Disain OÜ tööle nr UD-19-10 „Tammistu
peremaja. Eelprojekti staadium. Arhitektuurne osa“.
Juhime tähelepanu, et projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega:
1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed
või selle korrakohast kasutamist.
2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama
kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu
ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse
nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud
nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta.
3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.
4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.
Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne
riigiteele sõitmist.
Käesolev nõusolek kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
1. UD1910_EP_AA-1-01_v01_SEL
2. UD1910_EP_AS-2-01_v01_ASEND
Tuuli Tsahkna
58073001
[email protected]
2 (2)