LIIKLUSOHUTUSE AUDITEERIMISE LÄHTEÜLESANNE (TEHNILINE KIRJELDUS) Auditeerimise eesmärk Auditeerimine on mõeld ud tee projekteerimis protsessis tehtud liiklusohutust mõjutavate lahenduste sõltumatuks liiklusohutusalaseks hindamiseks, lähtudes tegelikust liiklusohutuse alasest kogemusest, arvestades liiklusõnnetuste tekkimise asjaolusid ja teadmisi ning analoogsete lahenduste tulemusi, samuti teiste riikide liiklusohutuse alaseid uurimistulemusi ja praktikat, eesmärgiga viia liiklusõnnetuste arv ja nende raskusaste miinimumini. Auditeeritav ad töö d Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt . Projekteerija Tuulekaru OÜ . Auditeerimise etap id Põhiprojekti liiklusohutuse audit eerimine . Töö teostamisel juhinduda „Liiklusohutuse auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 83; aval damismärge RT I, 03.07.2015, 32. Töö teostamise ajakava Töö teostamise aluseks loetakse Lepingu allkirjastamist Poolte poolt. Auditeerimise läbiviimise orienteeriv aeg on perioodil aprill-mai 2020 . P rojekti auditeerimise täpse aja teatab T ellija T öövõtjale eraldi vähemalt 5 päeva enne vastava projekti auditeerimiseks esitamist. P rojekti liiklusohutuse auditi koostamise aeg on 2 nädalat alates vastava projekti auditeerimise alustamis teate esitamist. Aruanded tuleb Tellijale esitada läbivaatamiseks digitaalselt. Tellija vaatab auditi aruande läbi 2 nädala jooksul alates vastava aruande saamisest, sh vajadusel korraldab projekti auditeerimiskoosoleku. Töövõtja kohustuseks on auditeerimiskoosolekul osalemine ja auditeerimiskoosoleku protokollimine, kui Tellija peab vajalikuks koosolekud kokku kutsuda. Töö esitamine Töövõtja k ohustus on esitada iga projekti auditi aruanne (vastavalt lisas 1 olevale vormistuse mallile) ning pädeva asutuse otsuse protokoll ( vastavalt lisas 2 olevale näidisele ). Auditi aruanne peab olema allkirjastatud pädeva isiku poolt. Töö esitada digitaalselt allkirjastatult *.doc või *.docx formaadis . Nõuded auditi koostajale Auditeerimist võib teha pädev isik (audiitor) , kelle kvalifikatsioon on tõendatud liiklusohutuse audit eerimise tegevusalal. Audiitor peab viimase 3 aasta ( 04 /201 7 – 03 /20 20 ) jooksul olema täitnud vähemalt ühe avalikult kasutatava tee (teeseaduse § 4 mõistes või ehitusseadustiku § 92 lg 5 mõistes) liiklusohutuse auditeerimise lepingu maksumusega vähemalt 1500 eurot ilma käibemaksuta. Auditeerimisse võib tellija teadmisel kaasata teisi eksperte. Kui auditeerimist teeb audiitorite rühm, peab vähemalt ühe rühma liikme kvalifikatsioon olema tõendatud. Audiitor ega ükski audiitorite rühma liige ei tohi olla osalenud või osaleda auditeeritava põhiprojekti koostamisel . Audiitori CV koos kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga (kutsetunnistus liiklusohutuse auditeerimise ametialal) tuleb esitada tellijale 7 päeva jooksul alates Töövõtulepingu sõlmimisest. Tellija kontrollib isiku vastavust eel toodud nõuetele 7 päeva jooksul ning kooskõlastab kandidaadiks esitatud isiku või keeldub kooskõlastamisest, kui kandidaat ei vasta nõuetele. Tellija poolse kooskõlastamisest keeldumise korral esitab Töövõtja 3 päeva jooksul uue kandidaadi Tellijale kooskõlastamiseks. Töö teostamiseks esitatud informatsioon Projektdokumentatsioon vastavalt tabelile. Tee ehitusprojektiga hõlmatud ala skeem topograafilisel kaardil; Lisa tud tehnilise kirjelduse failis. Tee ehitusprojekti lähteülesanne ja tehnilised tingimused projekteerimiseks Lisa tud Pädeva asutuse poolt aktsepteeritud kõrvalekalded või luba erinevaid norme või standardeid kasutada Projekti koostamisel on projekti tellija lubanud kasutada lähiriikide norme ja/või juhendmaterjale. Põhjendused normidest kõrvale kaldumise korral esitab projekteerija projekti seletuskirja s. Üldine tee ehitusprojekti kirjeldus, kus on välja toodud projekti eesmärgid koos kavandatava liikluskorralduse üldiste põhimõtetega, sealhulgas projektkiirused, kiiruste piirangud, olemasolev ja prognoositav liiklussagedus, ristmike läbilaskevõime arvut u sandmed, jalakäijate ja jalgratturite prognoositav arv ja liiklemissuund ning projekti võimalikud keskkonnakaitselised piirangud Seletuskiri ja liiklusprognoos esitatakse koos auditeeritava projektiga. Pädevale asutusele ja projekteerijale teadaolevad olemasolevad või kavandatavad ohutust mõjutavad objektid või tegevused, nagu koolimaja lähedus või regulaarsete ürituste korralduskoha lähedus . Teave puudub. Informatsioon piirkonna üld- ja detailplaneeringute kohta, mis võivad mõjutada ohutust, tuleb hankida Töövõtjal. Andmed asjassepuutuvate liiklusõnnetuste kohta L iiklusõnnetuste i nfo ja analüüs projektis puudub. Info tuleb hankida auditeerijal ( kasutada Teeregistri andmeid , Maa-ameti rakendusi ja Liikluskindlustuse fondi kodulehte ) V arasemalt teostatud kontrollimiste või auditite aruanded, sealhulgas projekteerija või pädeva asutuse märkused ja eriarvamused audititele E i ole esitatud Muud materjalid sh uuringute materjalid, mis võivad olla olulised auditeerimiseks Ei ole esitatud Lisad: Auditi aruande vormistamise mall . Pädeva asutuse otsuse protokolli n äidis. Projekti tehnili ne kirjeldus . Koostas: Kristi Moisto 30 . 03 .20 20 Maanteeameti põhja teehoiu osakonna ehituse projektijuht
TÖÖVÕTULEPING Maanteeamet , registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4 , 10916 Tallinn (edaspidi Tellija), mida volituse alusel esindab Maanteeameti põhja teehoiuteenistuse osakonna juhataja Janar Tükk ja ………………… registrikoodiga ……………, asukohaga …………………… (edaspidi Töövõtja), mida esindab juhatuse liige/ mida volituse alusel esindab ………………, Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool ), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping ) alljärgnevas: Lepingu ese Lepingu esemeks on riigitee 11310 km 11,60-17,80 põhiprojekti liiklusohutuse auditeerimine (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. Lepingu üldtingimused Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – Tehniline kirjeldus. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus. Lisa 3 – Tööde üle andmis- ja vastuvõtmisakti vorm. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. Lepin g on sõlmitud lihtsustatud korras teenuse „ R iigitee 11310 km 11,60-17,80 põhiprojekti liiklusohutuse auditeerimine “ tellimise hinnapäringu nr ______ tulemusena. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. Lepingu täitmise keel on eesti keel. Tähtajad ja T öö üleandmine Töö teostamist alustatakse koheselt p ärast Tellijalt alustamiskorralduse saamist. Töö teostamise tähtajad ja ü leandmine toimub Lisa 1 Tehnilis e kirjeldus e kohaselt. Töö osa üleandmisel väljastab Töövõtja Tellijale Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti. Pärast Töö osa üleandmist kontrollib Tellija Töö osa vastavust Lepingule 14 päeva jooksul. Juhul, kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 7 päeva jooksul (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). Kui Töö (sh Töö osa) kontrollimisel selgub, et Töös on puudused, loetakse Töö tähtaegselt üle andmata . Poolte õigused ja kohustused Tellijal on õigus : igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Tööde tegemise käiku; pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Tööde kvaliteedi kohta ; kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentid es sätestatud tähtaegadest, kva liteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi . Tellijal on kohustus: tasuda Töövõtjale tehtud Tööde eest vastavalt Lepingule; tasuda viivist vastavalt Lepingu le. Töövõtjal on õigus: saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid; saada Töö eest Lepingus kokkulepitud tasu. Töövõtjal on kohustus: teha Tööd vastavalt Lepingule; tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine; vastutada selle eest, et Töö oleks tehtud korrektselt ja kvaliteetselt; informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest; tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul , mis on Lepinguga samas vormis . Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja / või kohustused üle andnud Pool. Autoriõigused Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse § 13 1 ja § 13 2 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna tasumisega. Töövõtja kinnitab , et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori ( te ) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil , mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt . Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). Lepingu p-des 5.1.-5.4 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul. Tasumine Töö teostamise maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas … eurot, kokku …. eurot (edaspidi Tasu). Tellija tasub Töövõtjale Lepingu tingimuste kohaselt teostatud Töö eest lepingu lisas 2 toodud maksumuse alusel pärast üleandmis-ja vastuvõtmisakti allkirjastamist Poolte poolt. Tellija tasub Töövõtjale Poolte poolt allakirjutatud Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 20 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Teenuse vastuvõtmist Tellija poolt, masintöödeldava l kujul, e-arvena, mis vastab Eesti Pangaliidu standardile ja Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf formaadis arve saata meiliaadressile
[email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida Tellija kontaktisiku nimi ja Lepingu number ning teenuste osutamise periood . Poolte vastutus Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,2 % tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10 % Tasust , kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma L epingulisi kohustusi . Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,2% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates . Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. Tellija võib Töö Lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Poolte kont akt isikud Töövõtja kontaktisik : ..., ..., ..., tel.: (+372) ..., e-post: …; (vastavalt Lisa 1 Tehnilise kirjelduse p.7.5 kohaselt) Tellija kontaktisik : põhja teehoiu osakonna ehituse projektijuht Kristi Moisto Tel +372 53 400 540 , e-post: kristi. moisto @mnt.ee Lepingu kehtivus Leping jõustub Tellija poolt allkirjastatud Lepingu esitamisel Töövõtjale ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10 % Tasust , kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi . Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras . Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. Töövõtja võib Lepingust taganeda , kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: Töövõtja tegevus lõpeb; kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. Teated Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna või selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil loetakse see kättesaaduks järgmisel tööpäeval Lepingu üks Pool on kohustatud kätte saadud ning vastust eeldavale teatele vastama kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisele järgnevast päevast lugedes, kui teates ei ole ette nähtud vastamiseks pikemat tähtaega. Muud tingimused Lepingut võib muuta Poolte kirjalikul kokkuleppel ja kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. Leping allkirjastat akse Poolte poolt digitaalselt. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Lisa 3 TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga ……….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “ …………. ”, mis on sõlmitud ......................................... , alljärgneva töö : ___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele : Üleantavate eksemplaride arv : Digitaalselt esitatud andmed: Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik : Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
-8890 -8890 0 0 Töövõtja logo LIIKLUSOHUTUSE AUDITEERIMINE PROJEKTI/OBJEKTI NIMI AUDITEERIMISE ETAPP : … ARUANNE Aruanne on koostatud Maanteeameti … teehoiu osakonna tellimusel Tallinn 20 20 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc515007365 \h 3 1 Üldine informatsioon PAGEREF _Toc515007366 \h 4 1.1 Ehitusprojekt / objekt PAGEREF _Toc515007367 \h 4 1.2 Auditeerija PAGEREF _Toc515007368 \h 4 1.3 Eelnevalt teostatud auditeerimised PAGEREF _Toc515007369 \h 4 2 Kirjeldus PAGEREF _Toc515007370 \h 4 2.1 Olemasolev olukord PAGEREF _Toc515007371 \h 4 2.2 Kavandatud lahendus PAGEREF _Toc515007372 \h 4 3 Auditi teemad PAGEREF _Toc515007373 \h 4 3.1 Eelprojekti staadium PAGEREF _Toc515007374 \h 4 3.2 Põhiprojekti staadium PAGEREF _Toc515007375 \h 5 3.3 Enne tee liikluseks avamist PAGEREF _Toc515007376 \h 5 3.4 Pärast tee kasutusele võtmist PAGEREF _Toc515007377 \h 5 4 Riskide hindamise skaala PAGEREF _Toc515007378 \h 6 5 Auditeeritud projekti/objekti skeem PAGEREF _Toc515007379 \h 6 6 Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas PAGEREF _Toc515007380 \h 7 7 Muud audiitori poolt esitatud tähelepanekud PAGEREF _Toc515007381 \h 9 8 Audiitorile esitatud lähtematerjalide loetelu PAGEREF _Toc515007382 \h 9 9 Audiitori kinnitus PAGEREF _Toc515007383 \h 9 Sissejuhatus Auditeerimine on mõeldud tee projekteerimis- ja ehitusprotsessis tehtud liiklusohutust mõjutavate lahenduste sõltumatuks liiklusohutusalaseks hindamiseks, lähtudes tegelikust liiklusohutuse alasest kogemusest, arvestades liiklusõnnetuste tekkimise asjaolusid ja teadmisi ning analoogsete lahenduste tulemusi, samuti teiste riikide liiklusohutuse alaseid uurimistulemusi ja praktikat, eesmärgiga viia liiklusõnnetuste arv ja nende raskusaste miinimumini. Põhiprojekti auditeerimise käigus käsitletakse eelneva etapi (eelprojekti) auditeerimise teemasid juhtudel, kui: auditeeritava lahenduse osas puudub eelprojekt ; auditeeritava lahendu se osas on koostatud eelprojekt , kuid seda ei ole auditeeritud; eelprojekti lahenduse auditeerimisest on möödunud rohkem kui viis aastat; põhiprojektiga on muudetud eelprojekti lahendust või nähakse ette eelprojekti etapiviisiline realiseerimine. Tee liikluseks avamisele eelnev auditeerimine tehakse pärast teetööde vastuvõtmist ja enne tee liikluseks avamist. Kui tee avatakse liikluseks etapi kaupa, siis tehakse auditeerimine vastavalt tee avamise etappidele. Kuu aja möödumisel tee kasutusele võtmisest (ehitusaegse liikluskorralduse eemaldamist) teeb audiitor kohapealse vaatluse, kuidas liiklejad tegelikult teed kasutavad, analüüsides ka eelmiste projekteerimise etappide liiklusohutuse auditites välja toodud probleeme . Üldine informatsioon E hitusprojekt / objekt Projekt/objekt: Projekti koostaja: Töö nr: Projekti /objekti vastutav isik: Tellija esindaja: Auditeerija Töövõtja nimi: Töö nr: Audiitor: Kaasatud eksperdid nende pädevus ja ülesanded : Auditeerimise etapp: Töö teostamise aeg: Välitööde teostamise aeg: Eelnevalt teostatud auditeerimised Auditeerimise etapp: Töövõtja: Töö nr: Audiitor: Kaasatud eksperdid nende pädevus ja ülesanded: Kirjeldus Olemasolev olukord Lisada kirjeldus (maksimaalselt 0,5 A4) Kavandatud lahendus Lisada kirjeldus (maksimaalselt 0,5 A4) Auditi teemad Eelprojekti staadium Auditi teemad Teema osas probleemi ei tuvastatud Probleem nr Geograafilisest asukohast ja aastaaegadest tulenevad tingimused ning kliima- ja ilmastikutingimused Ei tuvastatud Ristmike lahendus ja nendevaheline kaugus Sõiduradade arv ja tüüp Uuele teele lubatava liikluse koosseis Tee funktsioon teedevõrgus Lubatud sõidukiirused, sealhulgas projekt- ja piirkiirus Tee ristlõiked, sealhulgas ristprofiil, sõidutee laius, jalgrattateede ja kõnniteede olemasolu Tee plaan ja pikiprofiil, sealhulgas tee horisontaalsed ja vertikaalsed raadiused Nähtavus, sealhulgas nähtavuskaugus ning möödasõidu- ja külgnähtavus Ristmike asendiplaanid Ühistransport, ühissõidukite peatused ja vastav infrastruktuur Maantee ja raudtee samatasandilised ristumised Põhiprojekti staadium Auditi teemad Teema osas probleemi ei tuvastatud Probleem nr Asendiplaan Ei tuvastatud Liiklusmärgid ja teemärgised, sealhulgas teekattemärgised ja püstmärgised Valgustatud teede ja ristmike valgustus Teerajatised Tee keskkond, sealhulgas haljastus, taimestik, püsivad takistused Teeäärsed püsitakistused Turvaliste parklate olemasolu Jalakäijate ja jalgratturite liiklemisvõimalused Teepiirdesüsteemide kasutajasõbralikuks kohandamine Enne tee liikluseks avamist Auditi teemad Teema osas probleemi ei tuvastatud Probleem nr Liiklejate ohutus ja nähtavus erinevates ilmaoludes, samuti pimeda ajal ja halva nähtavuse korral Ei tuvastatud Liiklusmärkide ja teemärgiste loetavus Liiklejate teavitamise võimalused tee seisundist Tee katte kvaliteet, sealhulgas haardetegur Erinevused projektlahendusest ja nende mõju liiklusohutusele Pärast tee kasutusele võtmist Auditi teemad Teema osas probleemi ei tuvastatud Probleem nr Liiklejate tegelik teekasutus Ei tuvastatud E elmiste projekteerimise etappide liiklusohutuse auditites välja toodud probleemide analüüs R iskide hindamise skaala Riski tasemete määramisel on lähtutud käesolevas tabelis toodust. Iga tuvastatud probleemi osas on hinnatud selle riski taset ning esitatud detailsem riski sisu kirjeldus. Auditeeritava projekti/ objekti skeem Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas Probleem nr: Asukoht (PK/km): Probleemi kirjeldus: Risk: D1/16 Riski selgitus: Palun jälgida esitatavate skeemide, jooniste ja fotode mahtu. Soovituslik ühe skeemi, joonise või foto maksimaalne maht ei tohi ületada 200 KB. Käesolevatele näidistele lisatud piltide maht jääb alla 60 KB. Juhtudel, kui skeemil, joonisel või fotol soovitakse markeerida (näidata) mingit ala või kohta, tuleb marker ske emi, joonise või fotoga siduda. Liikluseks avatava tee päevaste ja öiste liiklustingimustega on audiitor kohustatud tutvuma projekteeritava objekti asukohas. Nimetatud olukorra illustreerimiseks tuleb lisaks päevast olukorda kirjeldavale fotole lisada ka öist olukorda illustreeriv foto. Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas: Risk: Riski selgitus: Probleem nr: Asukoht (PK/km): Probleemi kirjeldus: Risk: Riski selgitus: Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas: Juhul, kui probleemi osas pakutakse alternatiivseid lahendusi Risk: Riski selgitus: Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas: Juhul, kui probleemi osas pakutakse alternatiivseid lahendusi Risk: Riski selgitus: Muud audiitori poolt esitatud tähelepanekud Tähelepanek Ettepanek Audiitorile esitatud lähtematerjalide loetelu Tee ehitusprojektiga hõlmatud ala skeem topograafilisel kaardil; Tee ehitusprojekti lähteülesanne ja tehnilised tingimused projekteerimiseks Pädeva asutuse poolt aktsepteeritud kõrvalekalded või luba erinevaid norme või standardeid kasutada Üldine tee ehitusprojekti kirjeldus, kus on välja toodud projekti eesmärgid koos kavandatava liikluskorralduse üldiste põhimõtetega, sealhulgas projektkiirused, kiiruste piirangud, olemasolev ja prognoositav liiklussagedus, ristmike läbilaskevõime arvutusandmed, jalakäijate ja jalgratturite prognoositav arv ja liiklemissuund ning projekti võimalikud keskkonnakaitselised piirangud Pädevale asutusele ja projekteerijale teadaolevad olemasolevad või kavandatavad ohutust mõjutavad objektid või tegevused, nagu koolimaja lähedus või regulaarsete ürituste korralduskoha lähedus . Andmed asjassepuutuvate liiklusõnnetuste kohta V arasemalt teostatud kontrollimiste või auditite aruanded, sealhulgas projekteerija või pädeva asutuse märkused ja eriarvamused audititele Muud materjalid sh uuringute materjalid, mis võivad olla olulised auditeerimiseks Audiitori kinnitus
PROTOKOLL Pädeva asutuse otsused liiklusohutusauditi koosseisus esitatud ettepanekute osas Üldine informatsioon Ehitusprojekt / objekt Projekt/objekt: Projekti koostaja: Töö nr: Projekti/objekti vastutav isik: Tellija esindaja: Auditeerija Töövõtja nimi: Töö nr: Audiitor: Kaasatud eksperdid nende pädevus ja ülesanded: Auditeerimise etapp: Töö teostamise aeg: Välitööde teostamise aeg: Eelnevalt teostatud auditeerimised Auditeerimise etapp: Töövõtja: Töö nr: Audiitor: Kaasatud eksperdid nende pädevus ja ülesanded: Riskide hindamise skaala Riski tasemete määramisel on lähtutud käesolevas tabelis toodust. Iga tuvastatud probleemi osas on hinnatud selle riski taset ning esitatud detailsem riski sisu kirjeldus. Auditeeritava projekti/objekti skeem Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas , projekteerija kommentaarid, pädeva asutuse otsused. Probleem nr: Asukoht (PK/km): Probleemi kirjeldus: Risk: Riski selgitus: Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas: Risk: Riski selgitus: Projekteerija kommentaar: Liiklusohutuse auditi aruandele koostab projekteerija omapoolse vastuse, probleemidega mittenõustumise korral esitab pädevale asutusele eriarvamuse. Projekteerija vastuse allkirjastab tõendatud kvalifikatsiooniga pädev isik. Projekteerija vastuses peavad sisalduma vastused kõigile audiitori esitatud probleemidele. Iga probleemi kohta peab projekteerija otsustama, kas ta on nõus probleemi olemusega, ja tegema otsuse lahenduse muutmiseks või motiveeritud eriarvamusele jäämiseks. Projekteerijal on õigus jääda audiitori toodud probleemide suhtes eriarvamusele. Sel juhul projekti ei korrigeerita. Pädeva asutuse otsus: Pädev asutus võib audiitori määratletud probleeme mitte arvestada. Vajadusel konsulteerib pädev asutus projekteerijaga. Probleemide kohta, mida pädev asutus peab väheoluliseks või auditi lähteülesandest välja jäävaks või kui audiitori soovitused ei ole sobivad majanduslikke või keskkonnakaitselisi piiranguid arvestades, esitab pädev asutus motiveeritud vastused audiitorile ja säilitab need koos auditi aruannetega. Auditi protokolli kooskõlastamine ja kinnitamine Kooskõlastas: Põhja teehoiu ehituse projektijuht Kooskõlastas: Põhja teehoiu liikluskorraldaja Kooskõlastas: Teehoiu korraldamise osakonna alalise liikluskorralduse rakenduskoordinaator Kooskõlastas: Põhja teehoiu vastava piirkonna korrashoiu projektijuht Kooskõlastas: Põhja teehoiu osakond ehituse juhtivinsener Kooskõlastas: Taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht , kes on viinud või viib läbi menetlust. Kinnitas: Põhja teehoiu osakonna juhataja
/kinnitatud digitaalselt/ Lisa 3 Tehniline kirjeldus Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu põhiprojekti koostamine Projekti eesmärk Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila – Tõhelgi lõig u rekonstrueerimise põhiprojekt , mille alusel on võimalik teostada maantee rekonstrueerimine, sh parandada külgnähtavust, korrastada vete ärajuhtimissüsteemid ja bussipeatused ning liikluskorraldusvahendid. Tee ehitusprojekt tuleb koostada ehitushanke läbiviimiseks vajalikus põhiprojekti staadiumis ja mahus vastavalt käesolevale tehnilisele kirjeldusele. Antud projekti puhul on tegemist Maanteeameti BIM (Building Information Management) pilootprojektiga, mille laiem eesmärk on minna tulevikus teede projekteerimisel, ehitamisel ja haldamisel üle mudelipõhisele lähenemisel e . Käesoleva projekti raames on eesmär kide ks: Koostada projekteerimistööd ehitus infomudeli s nii eelprojekti kui ka põhiprojekti staadiumis ; Piloteerida ühtse infokeskkonna (CDE ; vt EVS-EN ISO 19650-1:2018 ja 2:2018 ) põhimõtteid, rakendades selleks Autodesk BIM 360 Docs tarkvaraplatvormi võimalusi. Põhirõhk on konkreetse tarkvaralahenduse katsetamisel: Ühtse infokeskkonna rakendamine nii andmete talletamiseks, kui ka infovahetuse korraldamiseks (tööfailide esitamiseks, ülevaatuste ja tagasiside korraldamiseks); Rakendada kaasaegseid meetodeid projekti loomisel, hilisemal haldamisel ning ka avalikustamisel, kasutades selleks Autodesk InfraWorks tarkvara võimalusi : Lähteinfo ja projektinfo kokku koondamine koondmudelisse ; Alternatiivlahenduste loomine, esitlemine ning võrdlemine koos visualiseeringute koostamisega ; koostöö korraldus ja kommentaaride lisamine ; Projekteerimistingimuste menetluse käigus projektlahenduse avalikustamine. Omandada kogemus geotehnilise info haldamiseks kasutatava AGS formaadi kasutamise osas (geotehniliste andmete masinloetavuse tagamiseks); S elgitada välja tänased BIM lahenduse probleemid ja kitsaskohad, mis seonduvad mudelipõhise projekteerimisprotsessiga . Projekteerimise protsessis on ette nähtud kasutada Usesoft OÜ poolt konkreetse pilootprojekti koostamiseks pakutud BIM 360 Docs ja InfraWorks lahendusi. Tellija tagab vastavad litsentsid ja koolitused järgnevas mahus: Koolitused – 4 akadeemilist tundi InfraWorksi ja 4 akadeemilist tundi BIM 360. Koolitus tagatakse ca kümnele inimesele. Koolituse aeg ja osavõtjate arv täpsustatakse projekteerimistööde avakoosolekul; Tarkvaralitsentsid: Autodesk BIM 360 Docs – projekteerijale on kasutamiseks vähemalt neli litsentsi; Autodesk InfraWorksi litsentsid – projekteerijale tagatakse kasutamiseks üks litsents ; Olemasolev olukord Maantee paikneb Harju maakonnas Raasiku vallas, algab Perila külas ja lõpeb Tõhelgi külas enne Tõhelgi bussipeatusi. Liiklussagedus 201 8 a loenduse andmetel oli: km 11,6 48 – 16,3 74 1 231 a/ööpäevas, sh. raskeliiklus 4 %; km 16,3 74 – 18, 008 362 a/ööpäevas, sh. raskeliiklus 5 %; Ristmiku d ja mahasõidud: Km 11,602 teravnurk paremale – Perila (riigitee 11125 Perila-Jän e da); Km 16,340 vasakule – Peningi ( riigitee 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi ); Lisaks ristumisi kohalike teede ja mahasõitudega. Teeregistris registreeritud bussipeatused: Rätla – vasakule km 12,678 ja paremale km 12,899; Retimäe – vasakule km 13,872 ja paremale km 13,920; Peningi – paremale km 16,060. Katte liik ja ehituse aeg: 1973 a. mustkate, bituumenstabil. kate. Pindamised on tehtud lõigul km 11,602-15,085 ja 16,452-17,800 2012 aastal ja km 15,085-16,452 aastal 2010. Katte laius on 6,2-6,5 m, mulde laius 8,2-8,5, sõiduraja laius ed kokku 6,0 m ja tugipeenarde laius 1,0 m. Maanteel asub 3 üheavalist ja 1 kaheavaline truupi, lisaks võimalikud truubid mahasõitudel ja ristumisetel teiste teedega. Teadaolevad kitsendused Maa-ameti kaardilt: E lektri õhuliinid ja elektrimaakaabelliinid; Kaunissaare - Patika kanal (Keskkonnaregistri veekogude nimistu VEE1089205); Sideehitised; Si lmsi oja ( veekaitseline objekt VEE1088400) jt maaparandussüsüteemid (kraavid) ; Maantee seisukord: Esineb piki- ja põikpragusid, ebatasasusi ning katte serva defekte. Andmed kandevõime, teekatte tasasuse, roobaste sügavuse ja muude defektide kohta on kättesaadavad Teeregistrist. Täiendavalt on võimalik maanteed iseloomustavaid andmeid saada Teeregistrist ja Maa-ameti XGIS kaardirakendustest. Töövõtjal on kohustuslik teostada objekti visuaalne ülevaatus. Lõigu alg- ja lõppkilomeeter, samuti muude andmete asukohad ja käesoleva tehnilise kirjelduse punktides fikseeritud kilomeetrid täpsustada ja vajadusel parandada projekti koostamise käigus. Lähteülesanne Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette katendi uuendamine. Vajadusel remontida olemasolevat muldkeha. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat. Arvestada järgmiste parameetritega: Projekteerimise lähtetase – rahuldav; Sõiduradade arv – 2; Sõiduraja laius – 3,25 m; Kindlustatud peenra laius – 0,75 m; Tugipeenra laius – 0,5 m; Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda Riigiteede liikluskorralduse juhisest Maanteeameti peadirektori 30.11.2018 käskkiri nr 1-2/18/496 . Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 90 km/h (põhjen datud juhtudel lõiguti madalam). Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale . Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. Uurimistööd Töövõtja peab arvestama, et uurimustööde maht võib täpsustuda peale eelprojekti valmimist ja avalike arutelude läbiviimist (see tähendab, et Töövõtja peab arvestama võimalusega, et täiendavaid uurimistöid tuleb teha ka peale eelprojekti valmimist. Täiendavalt tehtavate uurimistööde eest makstakse vastavalt Lepingule) . Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“ ning MKM määrusele nr 13 19.07.2018 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ . Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist: Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimis töödele teede projekteerimisel“. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada l ooduses, mis säiliksid kuni tee- ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat). Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. Kõrgusarvud peavad olema mõõdistatud kogu näidatud mõõdistusala piirides. Mõõdistusala (tööpiiri) piirav suletud murdjoon kihil MOOTPIIR peab moodustuma reaalselt mõõdistatud punktidest. M 1:500 plaanil on kõrguspunktide suurim samm 20 meetrit. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses a lates ristmikust. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 50m laiuselt ( 25 m ulatuses mõl emalt poolt alates tee teljest). Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100 m üles- ja allavoolu). Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile; Kaevude olemasolul esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max). Igast mõõdistusalal uuritavast tehnovõrgu kaevu sisemusest tuleb teha fotod. Foto faili nimi peab andma infot, millisest kaevust on foto tehtud. Fotod lisada InfraWorks mudelisse ning siduda vastava kaevu asukohaga. Mõõdistada tuleb kõikide teega ristuvate õhuliinide madalaima rippe absoluutkõrgus tee kohal ning kanda need alusplaanile. Alusplaanile tuleb kanda õhuliinide mõõdistamise kuupäev ning temperatuur mõõdistamise ajal. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. Alusplaanil eristada tingmärkidega võsa ja mets. Võsa alla määratleda puud, mille tüve läbimõõt on alla 6 cm. Kui võsa sees on suurem puu, siis märkida ja mõõta puu eraldi alusplaanile. Mõõdistusalal tuleb suured üksikud puud (tüve läbimõõt suurem kui 0,5 m) mõõdistada plaanile 3-4 punktiga, et oleks üheselt arusaadav tüve läbimõõt ja puu paiknemine looduses. Mõõdistusalal tuleb muud rajatised ja suured postid (läbimõõt suurem kui 0,5 m) mõõdistada alusplaanile 3-4 punktiga, et oleks üheselt arusaadav rajatise mõõtmed ja paiknemine looduses. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaan il. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal . Koostada piiriandmete aruanne. Koostada tabel piirnevate maaüksuste andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress,), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakon naga ja kohaliku omavalitsusega. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist ning võimaldab hinna ta lahenduse sobivust keskkonda. Nõuded maapinnamudeli vormistamiseks: Esitatav maapinnamudeli faili formaat peab olema .dwg/dgn (ühilduv nii AutoCAD või Microstation tarkvaraga). Lisaks esitada eraldi maapinnamudel LandXML formaadis. Maapinnamudeli fail peab sisaldama mõõdistusala piiri. Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides näidatud ala kohta. Maapinnamudeli fail peab sisaldama mõõdistatud punktidest koostatud kolmnurkmudelit. Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv, kraavide ülemine ja alumine serv, truubid ja nende päised, hooned, hoonete vundamendid, hoonete juurdepääsud, trepid, ja muude rajatiste vundamendid jms). Maapinnamudeli failis peavad olemas esitatud maapinna samakõrgusjooned. Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,1m. Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ning hoonete ning muude rajatiste juures. K oostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus Autodesk BIM 360 keskkonda . Teostada geotehnilised uurimustööd : J uhinduda Maanteeameti peadirektori 15 .11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud juhendist „ Geotehniliste uuringute juhis “ ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded . E nne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava ( mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellija le ). P uuraukude asukohad valib Töövõtja. Asukohad kantakse geodeetilisele alusplaanile (EH2000 kõrgussüsteemis) ja esitatakse teadmiseks Tellijale, kellel on õigus vajadusel teha täiendavaid ettepanekuid ja korrektuure. G eotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, ristmi ke ja rajatiste projekteerimist. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning pi ki teed soise ala algus ja lõpp. Geotulpade info esitada lisaks ka AGS-formaadis ( http://www.agsdataformat.com/datatransferv4/intro.php ) : Geotehniliste uuringute informatsioon tuleb *.ags faili alusel esitada pikiprofiilil analoogselt Geotehniliste uuringute juhis, Lisa 1 toodud detailsuses (katendiarvutusteks vajalikud: kihtide paksused, materjalide legendid, A…D pinnased värvidega; proovivõtu asukohad, veepinna tase, jms). Pikiprofiil tuleb esitada ka katendiarvutuste kaustas. Juhul kui CAD tarkvara ei võimalda katendiarvutuste jaoks vajalikku informatsiooni automaatselt esitada vajalikus mahus, tuleb Töövõtjal teha *.xls failina abiprogramm, mis võimaldab *.ags formaadist automaatselt välja lugeda geoloogiliste lõigete profiilid (vt. Kehtiv Geotehniliste uuringute juhis, Lisa 1 ). Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile Autodesk BIM 360 keskkonda ning lisaks ka 1 eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). Teostada l iiklusuuring ud : Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab: Arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset; Määrata koormussagedus. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist: liikluse prognoosi; liikluskoosseisu ja koormussagedust; teenindustaset; liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi; aruande kokkuvõtet . Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui ka „Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040 “ keskmise kasvuga. Tellija teeb Töövõtja analüüsi põhjal otsuse , millise liikluskasvuga tuleb kat endi projekteerimisel arvestada. Koostada k atendi projekt : Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehit ustehnoloogiliste kirjeldustega. Teostada katendi arvutus vähemalt k olme le katendikonstruktsiooni variandile (KS või killustikust alus vms võrdlus). Lisaks tuleb arvestada „Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi“ Tabel 1 märkused tooduga. Katendikonstruktsiooni valiku tegemiseks esitada Tellijale põhjendatud ettepanek, mis peab sisaldama katendikonstruktsioonide variantide hinnavõrdlust. Ühe variandina tuleb kaaluda ka konstruktsiooni, mille lahenduse kohaselt kasutatakse kohalikke materjale ( ~ 50 km raadiuses). Näha ette eelistatuna kogu freespuru kasutami se uues katendikonstruktsioonis. Olemasolevate katendite seisukorra hindamine : Töövõtja peab hindama projektlahendusega seotud olemasolevate teelõikude seisukorda. Hinnata tuleb kõiki projektiga puudutatavaid teid. Riigitee osas vastavalt Pavement Management System (PMS) või mõne muu Tellija poolt aktsepteeri tud hindamissüsteemi põhjal; Riigitee osas e sitada olemasoleva olukorra kompleksanalüüs, mis viiks kokku geotehniliste uuringute tulemused katte tänase se i sukorraga (defektid, kandevõime andmed, roopad jms). Andmete analüüsi põhjal tuleb esitada arvutuslike nõrgimate kohtade piketid ( min 5tk ) ; Aruanne peab sisaldama põhjendatud hinnanguid edasisteks tegevusteks, millega projekti de koostamisel arvestada. Tuua v älja võimalikud remondi-meetmed; Katendi aruandes tuleb välja tuua karjääride asukohtade ülevaad e 50 km raadiuses ( Maa -ameti jm andmetele tuginedes) koos veokaugustega objekti (de) keskele. Andmed grupeerida tabelis 10, 30 ja 50 km kaupa. Karjääride omanikelt tuleb küsida maksumused, materjalide o m adused , saadaolevad kogused (esitada koondtabelina) ; Aruanne tuleb esitada kooskõlastamiseks Tellijale koos ettepanekutega , millist materjali antud piirkonnas tuleks katendiarvutuse teostamisel eelistada , et saada optimaalseim lahendus (projekteerijal valida kogukuludelt soodsaim lahendus) . Eraldi tuleb välja tuua ehituse massvedude tugevdamist vajavad teed koos maksumusega. Katendi konstrueerimise aruanne peab muuhulgas sisaldama katendi variantide võrdlust koos variantide maksumustega ning variantide ehitustehnoloogia kirjeldust. Võrdlus peab võtma arvesse katendi ehitusmaksumuse ning kulutused, mida tuleb teha 20 a a sta kasutusperioodi jooksul (remont, rekonstrueerimine). Samuti tuleb lisada variantide tüüpsed ristprofiilid ning Töövõtja põhjendatud soovitus katendikonstruktsiooni valiku osas. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele . Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette kulumisvaru 1 cm. Katendiarvutuses arvestada geotehniliste uuringute analüüsitud tulemustega. Peale katendiarvutust tuleb pinnaste nimetused ehitajale kirjeldada projektis EVS-EN ISO 14688-1 ja 2 järgselt. Katendi aruanne (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab katendivariantide võrdlust) esitada otsustamiseks Tellijale. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine : Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. Täpsustada kõik võimalikud piirangud , mis võivad mõjutada tee- ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. Eelprojekt Koostada riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila – Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise eelprojekt. Eelprojekt pea b vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud eelprojekti koostamise nõuetele. Eelprojektis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud: Riigitee lahendus ja ristmikud ; T ehnovõrkude ümbertõstmise vajadused ; R ajatavate kraavide asukohad ; J uurdepääsud kinnistutele ; B ussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega ; S elgitada vajamineva teemaa ulatus, krundijaotuskava koostamine . InfraWorksis k oostada lisaks geodeetilisele alusplaanile ka ülevaatlik projektlahendus ortofotole (koos kinnistu piiridega) . V algustuse eelprojekt. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon (tööde maksumuste kalkulatsioon 75 % täpsusega põhiprojekti kalkulatsioonist) . Koostada katendi aruanne eelprojekti mahus, mida täpsustatakse hiljem põhiprojekti koostamise käigus. Krundijaotuskava , mida vajadusel täpsustatakse hiljem põhiprojekti koostamise käigus . KMH eelhinnang. Keskkonnamõjude eelhinnang Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 1 , mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta. Eelhinnang koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste täpne asukoht. Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on k eskkonnamõju hindamise litsents või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (KeHJS §14 tähenduses). Krundijaotuskava Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. Krundijaotuskava koostamisel lähtuda 02.07.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-st 33. Krundijaotuskava väljavõtte lehel mitte kajastada kinnistute omanike andmeid ega kooskõlastuse teksti osa. P rojekteerimistingimuste menetlus Projekteerimistingimuste menetlus viiakse läbi koostöös Tellijaga peale eelprojekti valmimist. Töövõtjal tuleb ette valmistada ning esitada Tellijale projekteerimistingimuste eelnõu lisad: lühikirjeldus projektlahendusest, plaanilahenduse väljavõtted iga puudutatud kinnistu kohta, kui ei ole kavandatud äralõiget, ja krundijaotuskava väljavõtted kinnistute kaupa, kui on kavandatud äralõiked. Projekti kirjeldus peab sisaldama projektiga kavandatavate ning asutusi või isikuid puudutavate tööde selgitusi (sh kraavide kaevamine, juurdepääs kinnistule, maa võõrandus, piirimärkide säilimisega seonduv jne). Projekteerimistingimuste lisad peavad olema vormistatud digitaalselt originaalfailides ja koopiad .pdf failidena kujul, mida saab välja trükkida A3 või A4 formaadis. Töövõtjal koostada vastused koos vajalike põhjendustega projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamise, arvamuse avaldamise ja avalikustamise käigus esitatud märkustele, ettepanekutele ja vastuväidetele 10 päeva jooksul alates Tellija poolt esitatud kirjalikust korraldusest. Projekteerimistingimuste andmise menetluse käigus tuleb Töövõtjal vajadusel viia läbi projektlahenduse avalikustamine (avalik koosolek koostöös Maanteeameti ja kohaliku omavalitsusega, kui selline vajadus ilmneb arvamuste esitamise käigus) ja koostada avalikustamistest osavõtjatele arusaadavad maanteelõigu ning ristmike lahendusi illustreerivad joonised. Projekteerija korraldab eelprojekti avalikustamise kasutades Infraworksi tarkvara lahendust . Töövõtjal on kohustus arvestada projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud ettepanekutega ja kooskõlastustingimustega ning muuta põhiprojekti koostamise käigus eelprojekti lahendust juhul, kui ettepanekutega arvestamisest tulenevad muudatused on Tellija poolt heaks kiidetud. . Projekteerimistingimuste menetlusega seotud ülesannete täitmise tulemuseks on Tellija poolt välja antavad projekteerimistingimused, mille lisaks on koondtabel projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste kohta koos Tellija seisukohtadega. . Põhiprojekti osad Koostada riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila – Tõhelgi lõigu põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele . Koostada katendi aruanne (täpsustatakse eelprojektis koostatud katendi aruannet) . Tehnovõrkude eelprojektid. V algustuse põhi projekt. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon. Vajadusel k rundijaotuskava täpsustamine . * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse. P rojekti de koostami s e üldised nõuded Töövõtja peab koostama normide kohase tervikliku maantee rekonstrueerimise põhi projekti, mis peab sisaldama kõiki ehitusega seotud lahendusi, selgitusi, jooniseid , mudeleid ja töömahtusid, mis on vajalikud projektiga kavandatud ehitustööde teostamiseks. Töövõtja peab kasutama optimaalseid liiklust sulgemata realiseeritavaid lahendusi, mis tagavad projekti alusel tehtava töö kvaliteedi ning arvestavad Tellija rahaliste võimalustega. Töövõtja peab Töö tegemisel juhinduma Riigikogu poolt 11.02.2015 vastu võetud Ehitusseadustikust ja selle kehtivatest rakendusaktidest, Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, määruste, standardite normdokumentide ja juhendite, sh Maanteeameti peadirektori käskkirjade, terviktekstidest, mis on kättesaadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riigiteataja.ee, Standardikeskuse veebilehel www.evs.ee ning Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee. Töövõtja peab projekti koostamisel ning vormistamisel järgima Tellija poolt etteantud lähteandmete alusel „Tee ehitusprojektile esitatavaid nõudeid“ (Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 82) ja „Tee projekteerimise norme“ (Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106). Projekti seletuskirjas tu ua välja kõik tööd, s.h mida tehakse ohutuse parandamiseks. Koostada projekteeritava maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem ortofotol , kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega (ristike osas esitada joonised koos pöörderaadiuste šabloonidega) . K oostada eraldi vertikaalplaneerimise ja raadamisalade joonised. Bussipeatused projekteerida vastavalt Maanteeameti tüüpjoonistele. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond , kuhu on vastav tüüp projekteeritud . Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25m (täis- ja veerandpikettidel) ning ehitus lõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, bussipeatused, liiklussaared jms.). Tööristprofiilidel näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded, erinevate kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued teemaa piirid, ristuvate kommunikatsioonide asukohad, kaevejoon ning muu tee-ehitusel vajalikuks osutuv informatsioon. Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. T ruupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truu pide asemele projekteerida uued. S elgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maapara ndussüsteemi funktsioneerimise. V ajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuri ngud olemasoleva veekuivenduss üs teemi (kraavid/jõed) seisukorra kindla kstegemiseks ja renoveerimiseks. M aaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti maaparandusosakonna võ i maaparandussüsteemi valdajaga. V ältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni . Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada. Olemasolevate mahasõitude korrastamine projekteerida erilahendusena vastavalt olemasolevatele laiustele. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). Näha ette tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et e hitus aegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitus tööde kirjeldustega. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “ Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted “. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa). Koostada töömahuloend (kululoend). Kõikide projektiga kavandatavate tööde kohta koostada töömahuloend (kululoend) vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele koos eeldatava ehitusmaksumuse kalkulatsiooniga. Tööde mahud tuleb jagada Tellija poolt projekteerimise käigus määratud etappideks ja kululoendid vormistada iga etapi kohta eraldi. Näiteks eraldi töömahud tuleb anda jalgteele ja bussipeatustele. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Nõuded projektmudeli vormistamiseks: 3D mudelis tuleb koostada nii eelprojekt kui ka põhiprojekt. Kasutades Autodesk BIM 360 lahenduse kataloogi puu Lisa 2 näitel. Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D joontega (3 D polyline) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg, katte serv, kraavi põhi jms). Eraldi tuua välja kõik tee konstruktsiooni kihid (kõik kihid eraldi mudelitena sh katendikihid, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, lihtsustatud kujul geoloogia). Kihtidest koostada eraldi LandXML failid (sh kraavid, peenrad, nõlvad, äärekivid, piirded, laiendused, mahasõidud, ristmikud jne), mis võimaldaks kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga; Kasutada maksimaalselt asjakohase informatsiooni (näiteks kasutavate materjalide nimetused, omadused jne) lisamist projektmudelitele Projekti tuleb lisada ka kõik tehnovõrgud kolmemõõtmeliselt. Kui mingi tehnovõrgu kohta pole võimalik piisavalt täpseid andmeid tuvastada, tuleb esitada 3D mudel lihtsustatud kujul (nt sügavuse põhjal maapinnast vms) ja vastav märge selle kohta lisada mudeli juurde; Luua vajalikud mudelid: alignments (koos profiiliga), surface files ja basemaps. Töövõtja vastutab projekteerimiseks piisava uurimistööde mahu eest. Töövõtja esitab projektmudelitega kaasa ka kaaskirja, mis vastab järgmistele nõuetele Ehitushanke nimetus ja objekti asukoht ehitusprojekti/töömudeli koostaja projekteerimistarkvara, millega töömudel on tehtud töömudeli kõrvalekalded esitatud nõuetest ja kõrvalekallete põhjused töömudeli formaat kasutatud koordinaat- ja kõrgussüsteem töömudeli failide nimed töömudeli sisu kirjeldus Töövõtja ülesandeks on koostada ka ülevaatlik video ( . mpg või . avi laiendiga), tutvustamaks projektlahendust, mis on sobitatud olemasolevasse keskkonda. Videos tuleb näidata pindade katted - haljastus, katend ja rajatiste pinnad. Videost peab olema võimalik tuvastada ristmike üldist lahendust, bussipeatuste asukohti, sõiduradade arvu, jalg- ja jalgrattateid ning kogujateid. Antud video tehakse eelprojekti lahendusele ja eelprojekti detailsusega. Bussipeatused Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste asukohad. Bussipeatused projekteerida vastavalt Maanteeameti tüüpjoonistele (Maanteeam eti koduleheküljelt: https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimisjuhendid ). Liikluskorraldusvahendid Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. Tee valgustus Töövõtja ülesandeks on põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse projekt. Valgustimasti tüüp täpsustatakse projekteerimise käigus. Tee valgustuse projekteerimisel lähtuda järgmistest standarditest, juhenditest ja normidest: EVS-EN 13201- 2 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded EVS-HD 384.7.714 S1 2004 Välisvalgustuspaigaldised EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard Riigimaanteede valgustamise juhis Valgustus projekteerida minimaalses vajalikus mahus, arvestades olemasolevat olukorda . Aluseks võtta „Riigimaanteede valgustamise juhis“. Täpne valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus, arvestades Töövõtja ettepanekuid ja põhjendusi. Valgustuse tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. Projektlahendus tuleb integreerida valgustuse hooldaja kontroll-süsteemi. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. Tehnovõrkude ümbertõstmine Ehitusele ettejäävate olemas olevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada eelprojekt koos töömahtude loendite ja ehi tusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. H aljastus ja hooldus Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “ Kasutus- ja hooldu sjuhendi koostamise põhimõtted “. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt pea vad olema selgelt loetav ad ja arusaadav ad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. K oosolekud, k ooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kuus , asukohaga Teelise 4 Tallinnas. Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega. Koosolekuid protokollib Töövõtja. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide valdajatega ja nende ametitega, kes on kooskõlastamist nõudnud projekteerimistingimuste menetluse käigus. Kooskõlastused ja kooskõlastuste koondtabel ( kuhu on lisatud kooskõlastuse tingimused ja märkus kooskõlastuse tingimustega arvestamise kohta või põhjendus mittearvestamise kohta ) tuleb esitada põhiprojekti mahus. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale. Valminud eel- ja põhiprojekt kanda BIM 360 Docs töökeskonnda. Seejuures tuleb arvestada järgmisega: Kanda üle pinnamudelid LandXML ja dwg/dgn formaadis ; Nõutud kihtidest teljed LandXML ja dwg/dgn formaadis; Kõik mudelid tuleb üles laadida (k.a masinate omad) vastavate kaustade alla süsteemis (selleks on loodud vastav kausta puu); Kanda keskkonda üle muud asjakohast infot, mida programm võimaldab. Kasutada Tellija poolt edastatud katalogi puud (Lisa 2) , mida Töövõtja võib vajadusel täiendada. Töövõtja projekteerija peab osalema kogu ehitusprotsessis konsultandina. Lisainfo: Töövõtjal on võimalik pakkumist tehes mõelda läbi oma vajadused ja osta tarkvara valdajalt enda tarbeks litsentse lisaks. Maanteeameti poolt tagatavate litsentside kohta on sõlmitud tarkvara valdajaga eraldi leping ja tegevus litsentside kasutamisel tuleb Maanteeametiga kooskõlastada. Kogu vajalik tarkvara valdaja tehniline paigalduse, koolituse ja konsulteerimise tugi tagatakse Maanteeameti poolt; Töövõtjal arvestada koolituste ajakuluga. Töövõtjal on võimalus kokkuleppel tarkvara valdajaga juurde tellida koolitu si ja/või konsultatsioone , juhul kui Tellija poolt tagatud mahust ei piisa . Vormistusnõuded Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 2 eksemplaris paberkandjal ja 2 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) sh. krundijaotuskava (tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal ). Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (. dgn või . dwg ) ning . pdf kujul . Autodeski failid (.dwg) salvestada versiooni, mida on võimalik avada 2013 aasta versiooniga ; Tabelite failid vormistada . xls või . xlsx ning . pdf kujul; Tekstifailid vormistada . doc või . docx ning . pdf kujul; Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide . shx failid; Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar tellijale ilma maksumusteta ja 1 maksumustega). Lisad: Projekteeritava lõigu asukoha skeem ; BIM 360 kataloogi struktuur Nõuded Töövõtjale . Koostas: Kristi Rahu, Maanteeamet,
[email protected] Lisa 1 Projekteeritava lõigu asukoha skeem 3719210 5178661 Lõigu algus km 11,60 0 0 Lõigu algus km 11,60 3508744 11238 Lõigu lõpp km 17,80 0 0 Lõigu lõpp km 17,80
Lp Pakkuja
Meie 31.03.2020 nr 12-1/20/15871-1
Hinnapäring riigitee põhiprojekti liiklusohutuse
auditeerimise teostamiseks
1. Hanke ese
Kutsume Teid osalema lihthankes riigitee põhiprojekti liiklusohutuse auditeerimise teostamiseks.
Auditeeritav projekt on:
Riigitee nr 11310 Aruvalla – Jägala km 11,60-17,80 Perila-Tõhelgi lõigu rekonstrueerimise
põhiprojekt. Projekteerija Tuulekaru OÜ.
Auditeerimine tuleb läbi viia vastavalt Tehnilisele kirjeldusele (Lisa 1).
Hankelepingu tingimused on lisatud Töövõtulepingu projektis (Lisa 3).
2. Hindamiskriteerium
Eduka pakkumuse kriteeriumiks on hinnapäringu tingimustele vastava pakkumuse madalaim
käibemaksuta hind (Lisa 2: Hinnapakkumus (vorm 1), punkt 2, tabeli rida 2). Kui kaks või enam
pakkumust on võrdse madalaima käibemaksuta maksumusega, siis tunnistatakse edukaks
hankijale ajaliselt varem laekunud pakkumus.
3. Hankes osalemise tingimused
Hankelepingut ei sõlmita pakkujaga, kes on oma hinnapakkumuses esitanud valeandmeid;
Hankelepingut ei sõlmita pakkujaga, kelle hinnapakkumus ei vasta käesolevas hinnapäringus
sätestatud tingimustele.
4. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine
Hankija jätab endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused, kui hinnapäringu tingimustele
vastava madalaima maksumusega pakkumus ületab hankija eelarvesse planeeritud rahalisi
võimalusi;
Kõik pakkumused lükatakse tagasi juhul, kui tingimustele vastav madalaima hinnaga
(käibemaksuta) pakkumus ületab RHS §14 p 1 lg 1 sätestatud piirmäära.
5. Pakkumuse esitamise tingimused
Pakkumus tuleb esitada Lisa 2 Hinnapakkumuse (Vorm 1) kohaselt. Hinnapakkumuses tuleb
täita vabaks jäetud lahtrid maksumuste ja kokkuvõtete osas. Hinnapakkumuses esitada
maksumused täpsusega kaks kohta peale koma;
Pakkumus peab olema allkirjastatud ettevõtte tippjuhi või tema poolt volitatud isiku poolt
(viimasel juhul lisada volikiri Lisa 2 (Vorm 2));
Tähtaegselt esitatud hinnapakkumusega aktsepteerib pakkuja lisatud töövõtulepingu tingimusi
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
ning Tema pakkumus peab olema jõus vähemalt 30 kalendripäeva alates pakkumuse
esitamisest;
Ühispakkumuse esitamisel esitada volikiri ühispakkuja esindamiseks (Lisa 2 (Vorm 3));
Pakkumuse esitamise tähtaeg on 06.04.2020 kell 10:00. Pakkumuse palume saata
digitaalselt allkirjastatuna e-postiga aadressil:
[email protected] . Pakkuja võtab enda
kanda pakkumuse õigeaegse üleandmise kogu riski.
Hinnapakkumust küsides ei seo Maanteeamet ennast esitatud pakkumuste aktsepteerimisega.
Langetatud otsustest teavitatakse Pakkujaid hinnapakkumuses esitatud e-posti aadressil.
Edukaks tunnistatud pakkuja peab allkirjastama ja saatma tema poolt allkirjastatud
Töövõtulepingu hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates selle allkirjastamiseks esitamist Hankija
esindaja poolt määratud e-posti aadressile.
Kui edukaks tunnistatud pakkuja ei allkirjasta lepingut 3 päeva jooksul alates Hankija poolt
allkirjastatud lepingu saatmisest edukale pakkujale, siis hindab Hankija kõiki ülejäänud
pakkumusi uuesti ja tunnistab edukaks hindamise tulemusel järgmise pakkuja.
Sel juhul on Hankijal on õigus nõuda esialgselt edukalt pakkujalt kahju hüvitamist esialgu edukaks
tunnistatud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Janar Tükk
juhataja
põhja teehoiu osakond
Lisad:
Lisa 1: Tehniline kirjeldus koos lisadega
Lisa 2: Vormid 1-3
Lisa 3: Töövõtulepingu projekt
Kristi Moisto
53400540
[email protected]
2 (2)