dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 17. oktoober 2017
Viit
10-2/17/2922-8
Registreeritud
17. oktoober 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Arco Real Estate AS
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎ARE 173518C Tapa vald Jootme küla Sõkla.bdoc1308 KB

Sisu (failidest)

Eksperthinnangu nr ARE-173518-C Aadress: Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hinnatav vara: hoonestamata kinnisasi registriosa numbriga 1946936 Ülevaatuse 25.09.2017 kuupäev: Hindamisaruande 03.10.2017 kuupäev: Väärtuse kuupäev: 25.09.2017 Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Hindamisaruande Ingrid Rebane koostaja: kutseline vara hindaja, kutsetunnistus nr 105041 maa hindaja tegevuslitsents nr 085 MA-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Sisukord Kokkuvõte ...................................................................................................................................................... 3 1 Hindamise alused ................................................................................................................................. 4 1.1 Hindamise eesmärk, alused, algandmed ning hinnatava vara ülevaatus................................... 4 1.2 Hindamisel tehtavad eeldused ja piiravad tingimused ................................................................ 4 2 Hinnatava vara kirjeldus ...................................................................................................................... 6 2.1 Hinnatava vara koosseis ............................................................................................................. 6 2.2 Asukoht ....................................................................................................................................... 7 2.3 Katastriüksuse kirjeldus .............................................................................................................. 8 2.4 Tehnovõrgud ............................................................................................................................. 10 2.5 Hinnatava vara kvaliteediklass.................................................................................................. 10 2.6 Vastuolud andmetes ja hinnang andmete usaldusväärsuse kohta .......................................... 11 3 Turuväärtuse hindamine .................................................................................................................... 12 3.1 Makromajanduse ülevaade ....................................................................................................... 12 3.2 Turuülevaade ............................................................................................................................ 17 3.3 Hinnatava vara parim kasutus .................................................................................................. 24 3.4 Hinnang vara konkurentsivõimele turusegmendis .................................................................... 24 3.5 Hindamismeetodid .................................................................................................................... 24 3.5.1 Hindamismeetodi valik ja rakendus ..................................................................................... 25 Lisa nr 1 Fotod hinnatavast varast ............................................................................................................ 29 Lisa nr 2 Ärakiri kinnistu registriosast ...................................................................................................... 30 Lisa nr 3 Katastriüksuse ortofoto ja kitsenduste kaart (allikas: Maa-amet) .......................................... 32 Lisa nr 4 Kvaliteeditunnuse koondhinnang .............................................................................................. 34 Lisa nr 5 Vastavuskinnitus standardi nõuetele ........................................................................................ 35 Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 2 / 35 Kokkuvõte Hinnatava vara koondandmed Hinnatav vara: kinnisasi registriosa numbriga 1946936 (hoonestamata maatulundusmaa) Aadress: Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Omanik: Osaühing Kehra Agro (registrikood 10661441) Katastritunnus: 40002:002:0103 Omandivorm: kinnisasi Kinnistu pindala: 14,19 ha Kinnistu hoonestus: puudub Hindamisaruande koondandmed Hinnangu eesmärk: tehingu nõustamine Ülevaatuse kuupäev: 25.09.2017 Hindamisaruande 03.10.2017 kuupäev: Väärtuse kuupäev: 25.09.2017 Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Tellimusleping: tellimiskiri 20.09.2017 nr 10-2/17/2922-1 lisaks hindamise tavapraktikas kasutatavatele eeldustele on seatud järgmised eeldused: - hindamisel eeldatakse, et hinnatavale varale on tagatud juurdepääs Hindamise eeldused: avalikult kasutatavalt teelt - hindamisel eeldatakse, et hinnatavat vara ei koorma võimalikud rendilepingud Kinnistu turuväärtus: 45 000 € (3 171 €/ha taandatuna hinnatava vara pinnaühikule) müügiperioodi pikkuseks väärtuse kuupäeva seisuga võib prognoosida 3-6 Hinnang likviidsusele: kuud Hindamistulemuse hoonestamata maatulundusmaa turg on võrdlemisi efektiivne, millest täpsus: tulenevalt on hindamistulemus tavapärase täpsusega (±10%) hindamistulemus ei sisalda käibemaksu (hinnatava vara turusegmendi Käibemaks tehingud ei ole üldjuhul käibemaksuga maksustatavad) Kommentaarid puuduvad Hindamistulemus Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Jootme külas asuva kinnistu, nimega Sõkla (registriosa numbriga 1946936) turuväärtus on väärtuse kuupäeval: 45 000 (nelikümmend viis tuhat) eurot Hindamisaruande koostaja: / Allkirjastatud digitaalselt / Ingrid Rebane kutseline vara hindaja, kutsetunnistus nr 105041 maa hindaja tegevuslitsents nr 085 MA-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Arco Real Estate AS on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu asutajaliige (05. juulist 1994 a.) Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 3 / 35 1 Hindamise alused 1.1 Hindamise eesmärk, alused, algandmed ning hinnatava vara ülevaatus Tellija nimi: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Tellija esindaja: taristuosakonna juhataja Külli Tulvik Tellimuslepingu kuupäev: tellimiskiri 20.09.2017 nr 10-2/17/2922-1 Hindamise eesmärk: tehingu nõustamiseks Hinnangu kasutaja: tellija Väärtuse liik: turuväärtus Ülevaatuse kuupäev1: 25.09.2017 Hindamisaruande kuupäev2: 03.10.2017 Väärtuse kuupäev3: 25.09.2017 Ülevaatuse teostanud hindaja: Arco Real Estate AS Rakvere esinduse kutseline hindaja Ingrid Rebane Ülevaatuse juures viibinud isikud: hindaja teostas vara ülevaatuse ainuisikuliselt Ülevaatuse ulatus: ülevaatus hõlmas vara vaatluse katastriüksuse piirilt Ülevaatuse põhjalikkus: teostatud on vara visuaalne vaatlus, ülevaatusel ei kasutatud erivahendeid Algandmed esitanud isik: projektijuht Evelin Paju Hindamisaruande koostanud kutseline hindaja Ingrid Rebane (vara hindaja, kutsetunnistus nr hindaja: 105041) ja litsentseeritud maa hindaja (tegevuslitsents 085 MA-mh) Kasutatud materjalid: - Eesti vara hindamise standardiseeria EVS 875 - Tapa valla kodulehekülg http://www.tapa.ee/, seisuga 28.09.2017 - Maa-amet www.maaamet.ee, seisuga 29.09.2017 - Maa-ameti tehingute andmebaas - Arco Real Estate AS`i tehinguinfo - algandmete esitaja poolt esitatud andmed - kinnisvaraportaal www.kv.ee, seisuga 28.09.2017 - AS Regio Eesti kaart kaart.delfi.ee, seisuga 29.09.2017 - e-kinnistusraamat kinnistusraamat.rik.ee, seisuga 29.09.2017 - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumassiivide veebikaart aadressil https://kls.pria.ee/kaart/, 29.09.2017 - vara kohapealne ülevaatus ja selle käigus teostatud märkmed 1.2 Hindamisel tehtavad eeldused ja piiravad tingimused Hindamistulemus on kehtiv järgmistel eeldustel: - hindamisel eeldatakse, et hinnatavale varale on tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt - hindamisel ei ole arvestatud võimalike rendilepingutega - hindamisel ei ole arvestatud vara koormava hüpoteegiga - hindamisel eeldatakse, et varal ei esinenud selle üle vaatamise hetkel varjatud puudusi, mille olemasolu mõistlikult tegutsev hindaja ei tuvastanud ega pidanudki tuvastama 1 Ülevaatuse kuupäev (date of inspection) - kuupäev, millal tehti hinnatava vara ülevaatus (EVS 875-1). 2 Hindamisaruande kuupäev (date of valuation report) - kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud (EVS 875-1). 3 Väärtuse kuupäev (date of valuation) - kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. See peab kokku langema hindamise kuupäeva või ülevaatuse kuupäevaga või eelnema ühele või mõlemale neist, st hindamine peab olema tehtud kas oleviku või mineviku kuupäeva seisuga (EVS 875-1). Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 4 / 35 - hindamisel eeldatakse, et hindajale esitatud informatsioon ja dokumentatsioon on tõene. Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 5 / 35 2 Hinnatava vara kirjeldus 2.1 Hinnatava vara koosseis Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Registriosa number: 1946936 Vara liik: kinnisasi Katastritunnus: 40002:002:0103 Katastriüksuse pindala: 14,19 ha Katastriüksuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100% Omanik: Osaühing Kehra Agro (registrikood 10661441) väärtuse kuupäeva seisuga on registriosa III jaos koormatiste ja kitsenduste kohta märge kinnistu võõrandamise ning hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormamise keelamiseks kahe aasta jooksul Koormatised ja kitsendused: alates maa müügilepingu sõlmimisest üheksateistkümnendast jaanuarist aastal kaks tuhat neli. Arvestades märkes toodud tähtaegu, ei oma märkest tulenev, väärtuse kuupäeva seisuga, vara turuväärtusele mõju. väärtuse kuupäeva seisuga registriosa IV jaos hüpoteek summas 1 500 000,00 eurot Swedbank AS (registrikood 10060701) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistud: 8131; 54236; Osaühing Kehra Agro (registrikood 10661441) kaasomandiosa kinnistust nr 57136; 65641; 274336; 311740; 324336; 430836; 624806; 708432; 708832; Osaühing Kehra Agro (registrikood 10661441) kaasomandiosa kinnistust nr 1291336; 1472836; 1773508; 1834936; 1907508; 1982806; 2064431; 2210150; 2693736; 2771132; 2771232; 2819250; Hüpoteegid: 2831632; 3013550; 3752602; 3834350; 3880050; 3893950; 3941650; 4090250; 4090850; 4098950; 4135702; 4141750; 4288950; 4378650; Osaühing Kehra Agro (registrikood 10661441) kaasomandiosa kinnistust nr 4457231; 4497902; 4518706; 4521450; 4604050; 4716550; 4843050; 4915731; 5074602; 5088531; 5179150; 5202650; 5275750; 5417750; 5559850; 6356350; 6553150; 6646250; 6723450; 6731950; 6796050; 6865350; 6885650; 6997802; 7042050; 7042150; 7121850; 7476650; Osaühing Kehra Agro (registrikood 10661441) kaasomandiosa kinnistust nr 8286602; 8985650; 8985950. Hindamisel olemasoleva hüpoteegiga ei arvestata. Hinnatavat vara koormavad võimalike vara koormavate rendilepingute kohta töö koostajal teave rendilepingud: puudub ning nimetatud lepingutega töö eesmärki silmas pidades ei arvestata vastavalt Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusele lasuvad katastriüksustel järgmised maakasutuse kitsendused: - nitraaditundlik ala Muud olulised väärtust - riigikaitselise ehitise piiranguvöönd mõjutavad õiguslikud aspektid, Kitsenduste kaart, loetelu ja ulatus on ära toodud eksperthinnangu piirangud: lisas nr 3. Olemasolevad kitsendused ei takista olulisel määral hinnatava vara sihtotstarbelist kasutamist, seega hindamisaruande koostaja hinnangul need vara turuväärtust ei mõjuta. Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 6 / 35 2.2 Asukoht Makroasukoht Vald, asustusüksus: Tapa valla lõunaosas paiknev Jootme küla ligikaudu 7 km kaugusel vallakeskusest Tapa linnast ning 36 km Kaugus keskustest: kaugusel maakonnakeskuse Rakvere linna administratiivpiirist Konkureerivad turupiirkonnad: teised Tapa valla külad, ka Tamsalu, Ambla ja Kadrina valdade külad Mikroasukoht põllu-, rohu- ja metsamaa, hajali paiknevad eluhoonete kompleksid ja Naabrus: olnud hoonete varemed Müra ja saastus: madal jalakäijad rahuldav sõidukid rahuldav kommentaar asfaltkattega Pärnu - Rakvere – Sõmeru teelt on juurdepääs hinnatavale varale ~ 2,2 km ulatuses mööda avalikult kasutatavat kruuskattega kohalikku teed (Jootme – Suuga tee nr 4000023), millelt hinnatava varani pääsemiseks tuleb ligikaudu 200 m ulatuses ületada Niidu kinnistu (registriosa nr 5470831); Niidu kinnistule ei ole hinnatava vara igakordse omaniku kasuks servituuti seatud. Hinnang vara turuväärtusele on antud eeldusel, et varale on tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Juurdepääs: Allikas: Maa-amet, maanteeameti kaardirakendus piirkonda teenindavad sotsiaalse taristu objektid sotsiaalne (koolid, lasteaiad, kauplused, raviteenused jms) taristu Kaugused: paiknevad Tapa linnas 9 kuni 10 km kaugusel ühistranspordi- lähim bussipeatus (pt Jootme) jääb ~ 2,5 km peatus kaugusele Veekogu: läheduses olulise tähtsusega veekogud puuduvad Koondhinnang asukohale põllumajanduslikust kasutusotstarbest lähtuvalt Lääne-Viru maakonna maatulundusmaa turul keskmiselt hinnatud asukoht Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 7 / 35 Asukohaskeemid: Allikas: regio.delfi.ee 2.3 Katastriüksuse kirjeldus Katastriüksus 40002:002:0103 Katastriüksuse pindala: 14,19 ha Kõlvikuline koosseis: haritav maa 13,98 ha, metsamaa 0,21 ha Geomeetria: korrapäratu kuju Reljeef: kerge langusega lõuna-lääne suunas Haljastus: põllukultuurid, väheses ulatuses kasvav mets Piirded: piirded puuduvad Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 8 / 35 Mullastik: valdavas ulatuses leostunud mullad (Ko) sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad Allikas: Maa-amet, mullakaardi kaardirakendus Maaparandussüsteemid: maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakenduse andmeil ei asu katastriüksusel maaparandusehitisi Põllumassiivi number: hinnatav vara on haritava maa osas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis 13,49 ha ulatuses registreeritud põllumassiivi 61056522260 koosseisus Viljakustsoon: V0400025 100% (haritava maa väärtus viljakustsoonis 243 €/ha); tegemist on Tapa valla keskmise mullaviljakusega muldadega Üldplaneering: Tapa Vallavolikogu 26.01.2017 otsusega nr 200 võeti vastu Tapa valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, vastavalt koostatud üldplaneeringule on hinnatava vara perspektiivne maakasutus riigikaitsemaa Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 9 / 35 Sõkla Allikas: Tapa valla üldplaneering, põhijoonis Detailplaneering: hindajale teada olevalt puudub Ehitusõigus: katastriüksus ei ole hoonestatud; ehitusõigust kinnisasjal reguleerivad Ehitusseadustik ja Tapa valla üldplaneering Kinnisasja olulised osad: puuduvad Vara kirjelduse illustreerimiseks on eksperthinnangu lisas nr 1 toodud fotomaterjal. 2.4 Tehnovõrgud Kinnistul puuduvad tehnovõrgud. 2.5 Hinnatava vara kvaliteediklass Kinnisvara parema võrreldavuse ja üldistamise eesmärgil jagatakse need kvaliteediklassidesse. Kvaliteediklass näitab vara konkurentsivõimet olla atraktiivne sarnast tüüpi rentnikele või ostjatele. Kvaliteediklass on kombinatsioon teguritest (rent, ehitusmaterjalid, viimistlus, tehniliste süsteemide standardid ja efektiivsus, ehitise mugavuses, asukoht, juurdepääs jt), mis iseloomustab kinnisvara tulupotentsiaali ja väärtust ning turu ootust nende näitajate osas. Tulupotentsiaali hinnatakse järgmiste näitajate alusel (EVS 875-10): - Asukoht (asukoha kvaliteedi mõjutegurid on: sünergia ja teenuste kättesaadavus, ümbruskond, teed ja tänavad, parkimine, mööduv liiklusvool, nähtavus, juurdepääs, turvalisus, ühistranspordiga juurdepääs, kasutust piiravate kitsenduste mõju, võrguteenused, vastavus ehitusõiguse ulatusele, laienemise võimalused, maatüki kuju ja suurus, haljastus- ja heakord, ehitusgeoloogia ja veerežiim, vaade ja keskkonnariskid). - Hoone (hoone kvaliteedi mõjutegurid on: arhitektuurne lahend, funktsionaalsus, konstruktsioonide seisukord, tehnoseadmetega varustatus ja seisukord, energiatõhusus, välisviimistluse kvaliteet, siseviimistluse kvaliteet, püsivalt ühendatud sisustuse olemasolu ja kvaliteet ja sisekliima). Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 10 / 35 - Kinnisvara juhtimine (kinnisvara juhtimise kvaliteedi mõjutegurid on: dokumentatsiooni kvaliteet, kinnisvara juhi ja/või halduri pädevus, kinnisvara korrashoiu ja kasutamisega seotud teenuste korraldus, energiasäästumeetmete rakendamine ja vara kasutajate homogeensus ja maksejõulisus). Kvaliteediklasse on kolm: A, B ja C, millest A on kõrgeim ja C madalaim. Kvaliteediklassi hindamisel antakse hinnang eraldi igale tunnusele nimetatud kolmepallilises süsteemis ja kinnisvara koondhinnang saadakse kolme tunnuse hindamise tulemusena. Hinnatava vara kvaliteediklass on järgneva tabeli ja lisa nr 4 alusel: Tunnus Asukoht ja krundi kasutus Ehitise kvaliteet Kinnisvara juhtimine Kvaliteediklass B -4 -5 Koondhinnang kvaliteediklassile B-- Allikas: Arco Real Estate AS 2.6 Vastuolud andmetes ja hinnang andmete usaldusväärsuse kohta Vastuolusid andmetes ei ilmnenud ja töö koostaja hindab andmed usaldusväärseks. 4 Kinnistu on eelduslikult hoonestamata ning hoone kvaliteediklassi pole võimalik määrata. 5 Kinnistu on eelduslikult hoonestamata ning kinnisvara juhtimise kvaliteediklassi pole võimalik määrata. Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 11 / 35 3 Turuväärtuse hindamine 3.1 Makromajanduse ülevaade Alus – Eesti Pank, Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium, Eesti Konjunktuuriinstituut, Maksu- ja Tolliamet 15.09.2017 Statistikaameti andmeil kasvas Eesti majandus 2017. aasta II kvartalis 5,7%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritult kasvas SKP võrreldes eelmise kvartaliga 1,3% ja 2016. aasta II kvartaliga võrreldes 5,2%. Sisemajanduse koguprodukt moodustas II kvartalis jooksevhindades 5,8 miljardit eurot. Majanduskasvu panustas enim ehitussektor, mis oli teist kvartalit järjest üks kiiremini kasvav tegevusala. Teist kvartalit järjest võis märgata majanduse pikaajalise potentsiaalse tootmismahu ületamist. Olenemata Eesti välisnõudluse kiirest taastumisest on investeeringute kasv jäänud endiselt madalaks. Majanduskasvu on ennekõike toetamas Eesti ekspordipartnerite majandus-kasvu kiirenemine, mis soodustab välisnõudluse kasvu ning selle jätkumist. Eelmise aasta lõpust alates on üldine majanduskonjunktuur järsult paranenud kogu Euroopa Liidus, millega on kaasnenud ka majanduskasvu selge kiirenemine. Eesti majanduse statistiline tase on viimaste perioodide vältel olnud küllaltki madal, mistõttu kiireid kasvunumbreid on tõenäoliselt oodata ka järgnevate kvartalite jooksul. Edasine majanduskasv eeldab investeeringuid ja tootlikkuse kasvu, sealjuures on suurenenud oht, et majanduse tasakaal võib halveneda. Valitsus peaks majanduse kasvu ja konkurentsivõimet toetama tänasel hetkel võimalikult stabiilse ettevõtluskeskkonnaga. Eesti Panga andmeil võib majanduse täiendav laenurahaga stimuleerimine praeguses olukorras kaasa tuua kasvava hinnatõusu, suurema palgasurve ja ettevõtete investeeringute vähenemise. Juba neljal järjestikusel aastal kahanenud investeeringud on vähendanud järgmiste aastate kasvupotentsiaali. Tõenäoliselt on siiski uus inves-teeringute kasvutsükkel alanud, sest tööturg sunnib ettevõtteid panustama kapitali hulga suuren-damisse. Ettevõtete baromeeteruuringud kui ka prognoosid osutavad ettevõtjate suurenevale optimismile ning majandusaktiivsuse edasisele kasvule. 2017. aasta II kvartalis kasvas hinnamõjusid arvesse võttes kaupade ja teenuste eksport 1,3%. Kaupade ja teenuste käive oli sealjuures 8,9 miljardit eurot (153% SKPst), millega Eesti on üks avatuima majandusega riike euroalas. Maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 108 miljonit eurot (ligi 2% SKPst), mis põhines ennekõike teenuste konto positiivsel saldol ning osaliselt struktuurfondide toetustel. Sarnaselt ekspordikasvu aeglustumisele võis märgata ka kaupade ja teenuste impordi kasvu aeglustumist, mis püsis 2,2% juures. Eksporti mõjutas positiivselt kvartali lõikes peamiselt mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Impordi kasvule aitas aga enim kaasa mitmesuguste transpordivahendite sissevedu. Impordivajadust suurendasid sealhulgas suuremad investeeringud, mille juures tehti kapitalipaigutusi ennekõike transpordivahenditesse, hoonetesse ja rajatistesse. Väliskaubanduse suurimaks negatiivseks mõjutajaks oli jätkuvalt peamiselt elektroonikatööstus. Kaupade väljavedu kasvas 2016. aasta teise kvartaliga võrreldes 4%, sissevedu aga 6%. Teenuste ekspordi-impordi ülejääk oli 505 miljonit eurot ehk 15% rohkem kui 2016. aasta samas kvartalis. Netoeksport ulatus II kvartalis ligikaudu 200 miljoni euroni, mis moodustab 3,4% SKPst. 2017. aasta juulis kasvas kaupade eksport võrreldes eelmise aasta sama kuuga 6% ja import 9%. Teenuste eksport kasvas samaaegselt 8% ja import 7%. Juulikuus eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest, mille juures kaubavahetuse puudujääk oli 197 miljonit eurot. Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu, mineraalseid tooteid ja mehaanilisi masinaid. Ekspordi peamised sihtriigid olid Soome, Rootsi ja Läti. Kaupu veeti juulis sisse enim Soomest, Saksamaalt ja Leedust, mille juures peamiselt imporditi elektriseadmeid, transpordivahendeid ja toidukaupu. Enamiku Eesti väliskaubanduse partnerriikide majandusseis on paranenud ja väliskaubandusaktiivsus suurenenud, mis on soodustanud Eesti eksporti ning seeläbi ka majanduskasvu. Esimesel poolaastal tervikuna kasvas kaupade eksport võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 10% ning import 11%. 2017. aasta I pooles kasvas kaubaekspordi maht tempos, mis on suurendanud turuosa välisturgudel, mille põhjal Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 12 / 35 on alust arvata, et Eesti ettevõtete toodang on muutumas konkurentsivõimelisemaks. Euro vahetuskursi tõus on aga asunud soodustama imporditavate tööstuskaupade odavnemist kuid pidurdab ühtlasi ka euroala ekspordi kasvu. 2016. aastal jõudsalt kasvanud palgatulu ja tarbimine soodustas maksutulude laekumist. Tulu on suurendanud ka kõrgemad aktsiisimäärad alkoholile, tubakatoodetele ja kütusele. Kasvanud maksulaekumist on kindlasti toetanud ka Maksu- ja Tolliameti efektiivsem tegevus, seda ennekõike käibemaksuga ning palgakuludega seonduvalt. 2016. aastal kogus Maksu- ja Tolliamet makse 6,26 miljardit eurot ehk 100,1 protsenti riigieelarves planeeritust, võrreldes 2015. aastaga koguti makse 5,5% enam. Eelarve planeeritust suurem laekumine tulenes eelkõige keskmise töötasu kasvust, Eesti riigieelarve tulud sõltuvad suures osas tööjõumaksudest. 2017. aasta juulikuus kogus Maksu- ja Tolliamet 590,3 miljonit eurot makse, millega aasta esimese seitsme kuu kokkuvõttes oli maksutulu laekunud 5,3% enam kui aasta tagasi. Juulikuu seisuga oli riigieelarvega aastaks planeeritust täidetud 56,1 protsenti, suurenenud investeeringute taustal on riigieelarve kasutamine vastanud prognoositule. Seitsme kuuga on tulumaksu tasutud 6% vähem kui aasta varem, sest sel aastal tehti tulumaksu tagasimakse madalapalgalistele. Seitsme kuuga on tulumaksu laekumine erasektorilt vähenenud 4,4%, mille põhjuseks võib olla järgmisest aastast rakenduv regulaarselt kasumit jaotava ettevõtte madalam tulumaksumäär, mistõttu on ettevõtted otsustanud kasumi jaotamist edasi lükata. Samuti mõjutavad kasumite jaotamise otsuseid olulisel määral kasvanud ettevõtete investeeringud. Käibemaksu tulu oli juulis 185,6 miljonit eurot, mida oli 7,1 protsenti enam kui möödunud aastal. Käibemaksu tasumine on viimaste kuude jooksul kasvanud enim sõidukite müügis, kinnisvaras ja metsamajanduses. Kinnisvaravaldkonnas on kasvule kaasa aidanud korteriomandite ja kinnisasjade ostu- müügitehingute arvu suurenemine ning kinnisvarade hinnatõus. Laenuintressimäärad 2016. aastal eriti ei muutunud, eluasemelaenude intressimäärad püsisid vahemikus 2,19-2,41%. 2017. aasta esimese seitsme kuu jooksul välja antud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär püsis 2,18-2,44% vahemikus, mis on olnud enam-vähem sarnasel tasemel kui aasta varem. Eluasemelaenude intressimäärad on alates aasta algusest igakuiselt vähehaaval tõusnud, mida võib osaliselt selgitada madalama kvaliteedi laenuklientide osakaalu kasv ning teisalt oluliselt kasvanud nõudlus. Eluasemelaenude intressimäärad on madalamad just pikemaperioodilistel laenudel. Tähtajaks tasumata laenude maht on püsinud väike, üle 60 päeva viivises olevate eluasemelaenude osakaal laenuportfellist oli juuli seisuga 0,5%. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär on viimastel perioodidel olnud muutlik, mis on tingitud ka sellest, et laenuprojektide riskisus erineb kuust kuusse ettevõtete puhul rohkem kui majapidamiste puhul. Ettevõtetele aprillis väljastatud pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks kujunes 2,94%, mis oli viimase aasta jooksul kõrgeim tase. Keskmise intressimäära kasvu põhjustasid aprillikuusse sattunud makseraskuste tõttu muudetud tingimustega laenude refinantseerimistehingud. Juulikuus väljastatud pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks kujunes aga 2,45%. Ettevõtete rahastamist toetavad jätkuvalt hea ligipääs pangalaenudele, intressimäärade madal tase ja varasemalt kogutud kasumid. Ettevõtetele antud laenude osas on suurenenud tööstus-, kinnisvara- ja ehitus- ning primaarsektori ettevõtete pikemaajaliselt viivises olevate laenude maht. Septembri istungil otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu säilitada hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana endiselt -0,40% ehk negatiivsete intresside keskkond jääb püsima. Nõukogu on jätkuvalt eeldusel, et Keskpanga baasintressimäärad püsivad sarnasel tasemel veel pikema aja vältel. Nõukogu kinnitas, et igakuiseid varaoste 60 miljardi euro ulatuses jätkatakse kuni 2017. aasta lõpuni või vajaduse korral kauem, seni kuni inflatsiooni areng on püsivalt kohandunud soovitud inflatsioonieesmärgiga. Euroopa Keskpanga hinnastabiilsuse eesmärk on see, et euroala inflatsioon kiireneks 2% lähedusse, kuid jääks pisut alla selle. Erinevate erasektoris tegutsevate finantsasutuste prognooside kohaselt on oodata tänaste madalate intresside keskkonna püsimist kuni vähemalt 2018. aasta teise pooleni. Eesti Panga juunikuise prognoosi kohaselt on 3 kuu EURIBORi üle nulltaseme kasvamist oodata aga siiski alles 2019. aasta teises pooles. Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell kasvas 2016. aastal kiiresti, suurenedes 7,8% võrra. Kiire kasv on jätkunud ka käesoleval aastal, mille juures juulikuus kasvas portfelli maht aastaga 6%. Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 13 / 35 Ettevõtted võtsid 2017. aasta II kvartalis mulluse ajaga võrreldes pankadest 5% rohkem laene ja liisinguid, mille kõrval majapidamised võtsid uusi eluasemelaene ligi 15% ning autoliisinguid 17% rohkem kui varasema aasta samas kvartalis. Vähenenud on välismaalt laenamine ning ettevõtete koguvõlg ei ole eriti muutunud. Esimeses kvartalis hoogsalt suurenenud investeeringuid rahastati eelkõige ettevõtete omavahenditest ja Eestis tegutevatest pankadest võetud laenudega. Madala investeerimisaktiivsuse tõttu laenavad ettevõtted endiselt suhteliselt vähe, välismaalt vähenenud laenamise juures on aga kasvanud Eestist laenamine. Uusi mittefinantsettevõtetele suunatud laene on käesoleval aastal välja antud rohkem kui varasemal aastal ainuüksi jaanuaris ja juunis, juulis väljastati uusi laene 16% vähem kui aasta tagasi. Ettevõtete ja majapidamiste hoiused pankades suurenesid 2016. aastal tempokalt, kasvades 8,6% võrra 11,9 miljardi euroni. Ettevõtete hoiuste maht kasvas aastaga 9,5% ja majapidamiste oma 7,8%. Kiirest hoiuste mahu kasvust hoolimata on Eesti majapidamiste finantssäästud sissetulekute suhtes Euroopa Liidu keskmisest siiski veel väiksemad. Juulis püsis ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv endiselt tugev, kasvades aastatagusega võrreldes 11%. Juulikuus oli ettevõtetel hoiuseid 15% ja majapidamistel 8% rohkem kui samal ajal aasta tagasi. Hoiuste maht on kasvanud aastases võrdluses jätkuvalt kiiremini kui pankade laenu- ja liisinguportfell. Majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli kasv 2016. aastal kiirenes, mille juures eluasemelaenude kasv hakkas kiirenema just II kvartalist. Eluasemelaenude portfell kasvas aastaga 5,2%. Uusi eluaseme- laenusid anti välja 10% suuremas summas kui 2015. aastal. Juulikuus eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes sarnaselt eelmiste kuudega, ulatudes 6,4%ni. Uusi eluasemelaene anti juulis välja 104 miljoni euro väärtuses, mida oli 18% rohkem kui eelmise aasta samas kuus. Aasta esimese seitsme kuuga on uusi eluasemelaene välja antud ligi 20% suuremas mahus kui aasta tagasi. Eluasemelaenude lepingute koguarv kasvas juulis võrreldes aastataguse ajaga 3,2%, mille juures keskmine laenusumma suurenes 3,2%. Viimaste perioodide vältel on suurenenud nii lepingute arv kui ka nende keskmine väärtus, millest tulenevalt uute korterite osakaal on püsinud jätkuvalt kasvavas trendis. Majapidamiste kiirenenud laenukasvu taustal on siiski kasv jäänud endiselt aeglasemaks kui elanikkonna säästude ja sissetulekute kasv, kuid sissetulekute ja laenukoormuse kasv on ühtlustumas. 2017. aasta I kvartalis kasvas kodumajapidamistele antud laenude jääk aasta baasil 5,8% ning II kvartalis 6,0%. Eratarbimiskulutused kasvasid 2016. aasta lõpus palgatuluga juba samas tempos, mistõttu elanike säästumäär enam ei ole tõusnud. Säästumäära vähenemist on soodustanud tarbijaskonna kindlustunde paranemine ja kiirenenud hinnatõus. Olukorras, kus lähitulevikus on oodata elanike tegeliku ostujõu vähenemist, on ka oodata elanike sissetulekute kasvust laenu-koormuse kiiremat kasvu. Eesti peredest on laenu võtnud ligi 40% ehk sama palju kui kaks aastat tagasi ning pooled laenukohustustest on seotud kinnisvaraga. Käesoleva aasta jooksul plaanib laenu võtta ligikaudu viiendik peredest ja enamikul neist on juba mõni laenukohustus. 2017. aasta II kvartalis oli töötuse määr 7%, tööhõive määr 66,9% ja tööjõus osalemise määr 72%. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga jäi tööhõive määr samale tasemele, tööjõus osalemise määr oli aga viimase 20 aasta kõrgeim. Maksu- ja Tolliameti registriandmete järgi kasvas teises kvartalis deklareeritud palgatulu saajate arv tänu erasektorile 0,9%. Konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringu andmed näitasid ettevõtete hõiveootuste paranemist ning üha suurem osa küsitletud ettevõtetest peavad tööjõupuudust tootmist piiravaks teguriks. Eriti hoogsalt on hõiveootused kui ka tööjõu piirangu tunnetamine kasvanud ehitussektoris. Tööjõu tootlikkus on nüüdseks juba aasta jagu kasvanud, teises kvartalis hoogustus kasv tööstustoodangu- ja ekspordiandmete põhjal veelgi. Kuna hõivatute ja töötatud tundide arv II kvartalis oluliselt ei muutunud, kasvas reaalne tootlikkus nii hõivatu kui ka töötatud tunni kohta lähedases tempos SKP-le, mille juures aga tööjõukulude kasv kiirenes 9%-ni. Aasta jooksul on olukord tööturul paranenud, mitteaktiivsete ja töötute arv on vähenenud ja hõivatute arv on kasvanud nii linnalistes kui ka maa-asulates. 1. jaanuaril 2017. a. elas Eestis 1 315 635 inimest, neist töötab hinnanguliselt 52%, kusjuures iga viies töötaja on pensionär. Tööturul osalemist on kasvatanud pensioniea tõus ning osalemist suurendab veelgi järk-järgult rakenduv töövõimereform. Lisaks hõive andmetele näitab tugevat nõudlust tööjõu järele ka vabade töökohtade arvu kasv, 2016. a. IV kvartalis vahendas töötukassa enam kui kolmandiku võrra rohkem töökohti kui aasta varem. Töötajate puudus jääb teravaks probleemiks, mille juures aga hõivepõhine kasv on tänaseks peatunud. Lähikvartalitel võib taastuva majanduskasvu toel oodata tööturu positiivsete arengute jätkumist. Rahandusministeerium Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 14 / 35 prognoosib oma suvise prognoosi taustal tänavuseks tööpuuduse määraks 6,9 protsenti ja järgmiseks aastaks 8,3 protsenti. 2016. aasta sügisel lõppes üle kahe aasta väldanud hinnalangusperiood, mille järel inflatsioon on hakanud kiirenema. Statistikaameti andmeil kallinesid hinnad augustis võrreldes juuliga 0,4% ning võrreldes eelmise aasta augustiga 3,9%. Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes üle 3,9% 2012. aasta oktoobris, mil muutus oli 4,1%. Toiduained kallinesid aastaga 7,5% ning energiahinnad tõusid 5,9%. Viimane soodustas ka inflatsiooni kasvutempo hoogustumist kogu euroalal, kus inflatsioon kiirenes augustis peamiselt energia ja toiduainete tõttu 1,5%ni. Kui viimastel kuudel kujundas Eestis hinnakasvu enim toidukaupade kallinemine, siis augustis oli tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks eluase. Kodudesse jõudnud elekter kallines võrreldes juuliga 2,4% ja eluasemeüür 3,5%, mille juures viimast mõjutas enim hooajaline käitumine. Käesoleva aasta teisel poolaastal on oodata hinnakasvu aeglustumist kõrgema võrdlusbaasi ja hooajaliste tegurite tõttu. Toorainete hinnakasv on maailmaturul viimastel kuudel näidanud mõningaid aeglustumise märke, mistõttu on edasiselt oodata inflatsiooni stabiliseerumist. Alusinflatsiooni aastane kasv oli augustis 1,6%, mis on seni hoolimata majandusaktiivsuse suurenemisest püsinud võrdlemisi madal. Paranenud majandusolukord võimaldab ettevõtetel suurendada kasumimarginaali ning see kiirendab teisel poolaastal ka alusinflatsiooni. Edasine hindade areng sõltub suurel määral Eesti maksupoliitikast ja nafta hinnataseme kujunemisest maailmaturul, mistõttu 2017. aastal püsib Eesti hinnakasv kiirem kui euroalal keskmiselt. Euroala kiire majanduskasv pole hindu veel mõjutama hakanud, sest osas euroala riikides on tootmisvõimsus alarakendatud ja inflatsiooni on pidurdanud ka euro kursi tugevnemine. Nafta madala hinnataseme tõttu peaks Eesti inflatsioon jääma tänavu kolme protsendi lähedusse, mille juures ligikaudu kolmandik inflatsioonist tuleneb ainuüksi aktsiisikaupade maksu-tõusudest. 2017. aastaks prognoosib Eesti Pank tarbijahinnaindeksiks 2,8% ning Rahandus-ministeerium 3,4%, 2018. aastal on oodata inflatsiooni kasvu mõningast aeglustumist. Euroopa Kesk-panga septembrikuise prognoosi kohaselt on euroala ÜTHI- inflatsioon 2017. aastal 1,5%, 2018. aastal 1,2% ja 2019. aastal 1,5%. Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2017. aasta II kvartalis 6,8% ning brutotunnipalk 8,5%. Keskmine brutokuupalk ulatus esimeses kvartalis 1 242 euroni. Reaalpalga kasv ulatus kiirenenud inflatsiooni tõttu 3,7%ni. Palgaväljamakse mediaaniks osutus II kvartalis 958 eurot, kasvades aasta baasil 6,6%. Keskmine palk nihkub ajas järjest lähemale mediaanpalgale. Miinimumpalk tõusis 2017. a. jaanuaris taas 9,3% võrra 470 euro tasemele. Edasist palgasurvet hoiab osaliselt tagasi töövõimereform, mis toob tööturule inimesi juurde. Lisaks, viimastel perioodidel on Eestisse sisseränne ületanud väljarännet prognoositust enam, mistõttu võrreldes varasemaga kahaneb ka tööealiste arv märksa aeglasemalt. 2018. aastal rakendub uus diferentseeritud maksu-vaba tulu süsteem, mille raames enamiku palgasaajate maksuvaba tulu kasvab 500 euroni ning mis omakorda toetab eratarbimise kasvu ja vähendab survet tööjõukulude kasvule. Seni jõuliselt tõusnud keskmine palgatase pole sissetulekutaseme ühtlustumise hindamisel siiski objektiivne näitaja, kuna see on osaliselt tulnud ettevõtlus- ja palgatulu ümberjaotumisest. Kiiret palgakasvu seni aeglase majanduskasvu ajal selgitas tööjõumahukate tegevusalade parem käekäik. Suurem osa majanduskasvu takistanud tegevusaladest on kapitalimahukad, mis kujundavad tööturu olukorda suhteliselt vähem. Tööjõumahukate tegevusalade areng on olnud kiirem ja nõudlus täiendava tööjõu järele on kaasa toonud palgakasvu lahknemise majanduskasvust. Alates 2016. aasta neljandast kvartalist ei ole palgatulu kiire kasv madalama majanduskasvu taustal aga enam süvenenud, mida kinnitab ka ettevõtete kasumite palgatulu kasvust kiirem kasv. Kiireneva inflatsiooni tingimustes jääb 2017. aastal reaalpalga kasv alla viimaste aastate kasvule, mis võib vähendada tarbijate kindlustunnet ning suurendada töötajate palgasoove, sest keskmise palga teenija ostujõud kasvab varasemast aeglasemalt. Kvartaalsed makrokeskkonna näitajad Muutus võrreldes eelmise Muutus võrreldes 2016/2017. a. näitajad Väärtus kvartaliga (%) eelmise aastaga (%) Jaemüügi mahuindeks (II kv, 2010=100; %) +12,5 +4,1 Tarbijahinnaindeks (II kv, %) +1,0 +3,1 Ehitushinnaindeks (II kv, %) +0,2 +1,5 Korterite ruutmeetri keskmine hind (I kv, €) 1 154,0 +0,5 +10,8 Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 15 / 35 Registreeritud töötud (II kv) 29 998 -5,7 +5,0 Keskmine brutokuupalk (II kv, €) 1 242,0 +7,7 +6,8 Eksport (II kv, mln €) 3 292,2 +5,4 +8,4 Import (II kv, mln €) 3 737,3 -0,6 +6,6 Allikas: Eesti Pank Eesti Pank kehtestas alates 2015. aasta märtsist kommertspankadele eluasemelaenude väljastamisel kolm nõuet, mis vähendavad ennetavalt laenubuumi riski ja teatas tänavu aprillis valmidusest nõudeid karmistada. Praegu kehtivatest nõuetest on esimene, et laenusumma võib olla kuni 85% laenutagatise ehk soetatava eluaseme väärtusest. Kui laenu käendab KredEx, võib laenu anda kuni 90% tagatise väärtusest. Teise nõudena peavad kõik laenusoovija igakuised laenu- ja liisingumaksed moodustama kokku kuni 50% tema netosissetulekust. Netosissetulek tähendab regulaarset sissetulekut, mis laekub laenutaotleja pangaarvele. Kolmas nõue piirab eluasemelaenu maksimaalse pikkuse 30 aastale. 2016. aasta märtsis hakkasid kehtima krediidiandjate ja -vahendajate seaduse ning võlaõigusseaduse muudatused, mis puudutavad laenu tagatiseks oleva vara hindamist. Sellest tulenevalt võivad eluasemelaenu väljastavad pangad nõuda uute korterite ostjailt kinnisvaraarendaja hinnapakkumise asemel ostetava vara eksperthinnangut. Muudatus teeb uute korterite soetamisega seotud asjaajamise ostjaile kallimaks ning võib suurendada nõutavat omafinantseeringut. Osaline hinnatõus on piirkonniti juba aset leidnud ka 2017. aasta märtsist kehtima hakanud krediidiandjate- ja vahendajate seaduse lisana kehtiva määruse taustal, mis käsitleb nõudeid krediidiandja või -vahendaja juhtide ja töötajate erialastele teadmistele, oskustele ja kogemustele. Määruses sisalduvad ennekõike kinnisvara hindajatele suunatud nõuded, mille taustal lisanduvad senisele eksperthinnangu koostamisele mõningad täiendavad tingimused. 2016. aasta majanduslike suursündmuste taustal prognoositakse, et nii Brexit kui võimalikud raskused Euroopa panganduses ja Rootsi kinnisvaraturul toovad lähiajal kaasa kõrgendatud konservatiivsuse ennekõike pankade riskide juhtimises ning selle poliitikas tervikuna. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hindas 2016. aastal kinnisvaraga seotud riske Euroopa Liidus, mille tulemusena said hoiatuse kaheksa riiki, sh Soome ja Rootsi. Rahandusministeeriumi 2017. aasta suvise prognoosi kohaselt prognoositi Eesti majandusele 2017. aastaks 4,3%list ning 2018. aastaks 3,3%list majanduskasvu. Eesti Panga juunikuise prognoosi kohaselt on 2017. aastal aga oodata 3,5%list ning 2018. aastal samuti 3,3%list majanduskasvu. Konjunktuuriinstituut prognoosib 2017. aastal 2,3%list majanduskasvu. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) prognoosib Eesti majandus-kasvuks tänavu 2,6 protsenti, mis kiireneb järgmisel aastal 3,1 protsendile. Aastatel 2019-2021 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 3% aastas, mida toetab ühelt poolt prognoosikohane kiirenev ekspordikasv ning teisalt võrdlemisi tugev sisenõudluse kasv. Euroopa Keskpanga ettevaate kohaselt on euroala SKP aastane reaalkasv 2017. aastal 2,2%, 2018. aastal 1,8% ja 2019. aastal 1,7%. Eesti ettevõtete laenuportfell on lähiminevikus kasvanud stabiilselt, aga põhiosa laenudest läheb tegelikkuses äripindade finantseerimiseks ehk otseseid kapitaliinvesteeringuid ei ole tehtud, mistõttu investeeringutest ei ole tegelikku olulist tulu juurde tekkinud. Tõuget vajaks ennekõike majanduse kasvupotentsiaal, s.t ettevõtete konkurentsivõime ja tootmisvõimekus. SKP kasv tuleneb prognooside kohaselt lähiaastatel investeeringute ning ekspordi kasvu taastumisest. Taolise kasvu taastumine saaks aset leida juhul, kui ettevõtete müügihinnad liiguvad ülespoole ning tootlikkuse langus ei süvene. Eesti Panga prognoosi järgi kiireneb ettevõtete võlakohustuste kasv 2017.-2019. aastal keskmiselt ligikaudu 5%- 6%ni aastas, mis tuleneb investeeringute taastumisest ning lühiajaliste laenude varasema suure languse taandumisest. Eesti elanike sissetulekud ja ostujõud on viimastel aastatel kasvanud väga kiiresti, majapidamiste tarbimise kasv on sealjuures olnud mitme aasta vältel majanduskasvu edestav. Kiirelt kasvanud ostujõud on asunud inflatsiooni kiirenemise tõttu aeglustuma, mis tuleneb ennekõike energia odavnemise lõppemisest, toidutoormete hinnakasvust ning maksutõusudest. Kodumajapidamiste investeeringute osas on oodata kasvu aeglustumist, mistõttu ei tohiks lähiajal enam tulla kinnisvara tehingute arvu kasvu. Eesti Panga juuniprognoosi järgi aeglustuvad lähiaastatel ligikaudu 5% juurde nii palga- kui ka laenukohustuste kasv. Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt saab keskmise sissetuleku reaalkasvuks tänavu 2,9 protsenti ja 2018. aastal 2,5 protsenti. Laenukasvu kiirenemine võib suurendada pankade neid riske, mis on ennekõike seotud kinnisvaraturuga. Sissetulekute kasvu ja madalate intressimäärade tõttu on oht, et kinnisvarahinnad ning eluasemelaenud ja Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 16 / 35 kinnisvaraettevõtete laenud hakkavad kiiremini kasvama. See suurendab pankade haavatavust kinnisvaraga seotud riskide suhtes. Eesti Pank on eluasemelaenude liigse kasvu riski ennetamiseks pankadele kehtestatud eluasemelaenude väljastamise nõudeid vajadusel karmistamas, kui riskid laenu- või kinnisvaraturul peaksid suurenema. 3.2 Turuülevaade Eesti kinnisvaraturu ülevaade Alus – Maa-amet, Eesti Pank, Arco Vara statistika 15.09.2017 Eesti kinnisvaraturul tervikuna oli alates 2010. aastast märgata nii tehinguaktiivsuse kui hinnatasemete iga- aastast kasvu, mis 2016. aastal aga jäi kiirelt pidama. Eestis tehti 2016. aastal 1,9% rohkem tehinguid kui 2015. aastal, mille juures keskmine tehingu hind kasvas kõigest 1,3% võrra. Kunagine buumi periood on nii tehinguaktiivsuselt kui tehingute koguväärtuselt jäänud ületamata ning kunagiste kõrgtasemete ületamist ei ole hetkeprognoosi alusel lähitulevikus oodata. Turu laiapõhjalisemat kasvu hoiab ennekõike tagasi majanduskriisi järgselt moodustunud erineva kiirusega Eesti, kus turgu veavad põhiliselt suuremad keskused ning väiksemate piirkondade turuaktiivsus ja hinnakasv on maha jäänud. 2017. aasta II kvartalis tehti Eestis 13 504 ostu-müügitehingut ligikaudu 740 miljoni euro väärtuses. Võrreldes käesoleva aasta I kvartaliga kasvas tehingute koguarv 13% võrra, mille juures tehingute koguväärtus aga langes 3,2%. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga kasvas tehingute arv tempokalt 6,9%, mille juures aga tehingute koguväärtus kasvas kõigest 2,2%. Kinnisvaratehingu aritmeetiliseks keskmiseks hinnaks kujunes II kvartali lõikes 55 000 eurot, mida oli võrreldes varasema kvartaliga 14% vähem ning võrreldes aastataguse sama perioodiga 4,4% vähem. Tehinguaktiivsuse kiire kasv on peatunud juba pikemat aega, mille taustal pidevalt kasvavatel hinnatasemetel tehtud tehingute raames on pidurduma hakanud ka keskmise tehinguhinna edasine kasv. II kvartalis hoidis nii tehinguaktiivsust kui tehingute koguväärtust võrreldes aastataguse ajaga ennekõike elukondliku kinnisvara turg. Tehingute koguväärtuse kasvu üldist aeglustumist soodustasid hoonestamata maaga tehtud tehingud, sealjuures vähenes tehinguaktiivsus nii hoonestamata äri-, tootmis- kui segaotstarbeliste maadega ennekõike Harjumaalt väljaspool Eestis. Ostu-müügitehingute tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eestis perioodil 2006-2017 * 2017. aasta andmed on toodud 31. augusti seisuga. Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas Eesti korteriturul on jätkunud nii tehingute arvu kui hinnataseme mõõdukas kasv Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 17 / 35 Eesti kinnisvaraturu suurima osa moodustavad korteriomanditega tehtud tehingud, korteritehingute maht moodustab kõikidest tehingutest ligikaudu 40%. Korteriomandid jagunevad eluruumideks ja mitteeluruumideks, eluruumidega tehtud tehingud moodustavad iga-aastaselt kogu tehingute mahust ligikaudu 85%. Korteritega tehakse Eestis kõige enam tehinguid tehinguaktiivsuse järjekorras Harju, Tartu, Ida-Viru, Pärnu ning Lääne-Viru maakonnas. 2017. aasta II kvartalis tehti Eestis korteriomanditega kokku 6 874 ostu-müügitehingut, sh eluruumidega 5 541 ja mitteeluruumidega 1 333 tehingut. Võrreldes 2017. aasta I kvartaliga tehti eluruumidega 1 tehing vähem kuid võrreldes 2016. aasta II kvartaliga 4,4% rohkem tehinguid. Tehingute arvu kasv on olnud mõnevõrra kiirem Tallinnast väljaspool mujal Eestis, mis on tulenenud jätkuvalt teiste Eesti piirkondade korteriturgude aktiveerumisest. Eluruumidega tehtud tehingute raames langes tehingute koguväärtus võrreldes möödunud kvartaliga 7,9% kuid võrreldes 2016. aasta II kvartaliga kasvas koguväärtus 5,1%. Uute korteritega on keskmisest rohkem tehinguid tehtud juba pikema aja vältel, mille taustal on aastatagused baasväärtused kõrgemad ning koguväärtuse kasv on statistiliselt aeglustumas. Jätkunud on neljandat kvartalit järjest mitte-eluruumidega tehtud tehingute arvu oluliselt kõrgemal tasemel püsimine kui varasematel aastatel, mis tuleneb ennekõike Tallinnas uusehitistes nii panipaikade, parkimiskohtade kui ka väiksemate äripindade (sh külaliskorterite) esmajärgulisest võõrandamisest. Tehingute koguväärtuse mahtu hoiavad endiselt põhiliselt Tallinnas ja selle lähipiirkondades uute korteritega tehtavad tehingud. Uusarenduste osakaal kogu korteritehingute mahust moodustab Tallinnas ligikaudu neljandiku. Tallinna siseselt on tehingute koguväärtuse kasv veel endiselt püsinud mõnevõrra kiirem kui mujal Eestis, kuid kvartaalselt vaadatuna on kasvukiirus ühtlustumas. Nii tehingute arv kui hinnatasemed on asunud kiirelt kasvama ka väikelinnades ja maakonnakeskustes, millede osas on lähitulevikus oodata stabiilsete kasvutrendide jätkumist. Väiksemates piirkondades on põhiliseks hinnakasvu soodustavaks faktoriks saanud pakkumiste vähesus, sest turul puuduvad ostjate eelistustele vastavate parameetritega sobilikud varad. Pakkumiste vähesus on soodustamas turu muutumist müüjakesksemaks, kus ostjaskonnale sobilike korterite müügiperioodid on võrdlemisi lühikesed, sest nõudlus ületab tugevalt pakkumist. Tuginevalt II kvartali andmetele on aga mitmetes aktiivseimates väikelinnades pakkumiste arvu langus peatunud, sest müüjate hinnasoovid on jõudnud ostjaskonna laenuvõimekuse piirile, mis on soodustamas hinnakasvu aeglustumist. Tuginedes Arco Vara klientide statistilisele analüüsile ja Eesti Panga statistikale, võib lisaks väita, et korteritehingute kallimad hinnatasemed on tingitud valdavalt kahest põhjusest. Esiteks, kliendid on jätkuvalt kasutamas kinnisvaraostu rahastamiseks laenuvõimendust. Kasvanud hindade taustal on sealjuures asunud vähenema varasem kõrge omakapitali osakaal tehtud tehingute koguväärtuse mahus ehk laenuraha kaasatakse tehingute tegemiseks aina rohkem. Teiseks, Eestis aktuaalsena püsiv riigisisene ränne tõmbekeskustesse on suurendanud nõudlust ning tõstnud keskmised tehinguhinnad kõrgeks ennekõike Tallinnas ja selle lähipiirkondades. Tühjenevates maapiirkondades ning väikelinnades kaasnev kinnisvarahindade aeglasem kasvutempo tasakaalustab aga Eesti keskmises vaates Tallinna ja teiste aktiivseimate piirkondade hinnatõusu. Viimaste kvartalite vältel on kasvutempo aga aeglustunud, aastane hinnakasv jääb suuremates Eesti piirkondades sarnasesse suurusjärku elanikkonna sissetuleku kasvukiirusega. Tehingud hoonestatud ja hoonestamata maaga Erinevalt korteriturust on kinnisasjadega seotud tehingute osas nii tehinguaktiivsuse kui väärtuste mahu kasv olnud tagasihoidlikum. Võrreldes 2015. aastaga langesid 2016. aastal nii kinnisasjadega tehtud tehingute koguarv kui tehingute koguväärtus, mille juures aritmeetiline keskmine tehingu hind veel mõnevõrra kasvas. 2017. aasta II kvartalis tehti Eestis kinnisasjadega kokku 6 586 ostu-müügitehingut, mida oli võrreldes I kvartaliga 32% rohkem kuid võrreldes 2016. aasta II kvartaliga 5,7% rohkem. Tehingute koguväärtuseks kujunes sealjuures ligikaudu 358 miljonit eurot, mis oli varasema kvartaliga kasvanud 1,2% kuid võrreldes 2016. aasta sama ajaga langenud 4,2%. Tehingute arvu kasv võrreldes aastataguse ajaga tulenes sealjuures peamiselt üksikelamutega ja hoonestamata metsamaaga tehtud tehingute arvelt. Koguväärtuse langust on soodustanud nii hoonestatud kui hoonestamata mitte-eluhoonetega või nende ehituseks mõeldud kinnistute tehingute koguväärtuse vähenemine. Viimane tuleneb ennekõike trendist, kus majanduskeskkonna paranedes on ettevõtete investeerimisaktiivsus kasvanud pealinna ümbrusest väljaspool mujal Eestis, kus tehingute hinnad on madalamad. Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 18 / 35 Korterituru aktiveerumise taustal jätkub ostjaskonna siirdumine elamuturule Nii hoonestamata kui hoonestatud elamumaa tehinguaktiivsus hakkas olulisel määral langema juba 2006. aastal, hoonestamata elamumaa tehingute arv langes iga-aastaselt koguni 2012. aastani. Nii hoonestamata kui hoonestatud elamumaa turgu veavad Eestis jätkuvalt põhiliselt Harjumaal tehtavad tehingud. Viimastel aastatel on tehinguaktiivsus elamumaade osas tervikuna hoogustumas, hoonestatud elamumaade puhul on tehingute arvu kasv olnud märgatavalt kiirem kui mediaanhinna kasv. Sellist olukorda selgitavad ostjate muutunud eelistused - elamumaad omandatakse paremasse asukohta ning ehitusjärgus või kehvas seisukorras hoonetele eelistatakse paremas seisukorras elamuid. Eesti elamuturust moodustavad aga valdava osa eelmisel sajandil ehitatud elamud, mis on tänasel hetkel võrdlemisi kehvas seisukorras. Kõrge moraalse kui ka füüsilise kulumiga elamuid on pakkumisel suurel hulgal, mis on seni tagasi hoidnud sarnaste varade hinnakasvu tempot. Lisaks, ostjaskonna huvi on majandusliku kindlustunde taastudes asunud kasvama kunagiste maamajade vastu, kuid paljudel juhtudel puudub neis pesemisvõimalus ning ostetavad varad on kommerts-pankade silmis nende poolt finantseerimiseks liialt riskantsed. Hoonestamata elamumaade vastu on nii korteri- kui elamuturu hoogustumise järgselt ostjaskonna huvi kasvanud ennekõike Harju- ja Tartumaal. Üksikelamu kruntide turul jäävad aga hinnakasvu kiirenemist takistama möödunud kinnisvarabuumi jooksul planeeritud seni väljaarendamata uuselamurajoonide kinnistud, mis on hakanud elamuturu aktiveerudes taas likviidsemaks muutuma. Tartu ja Tallinna lähiümbruses on ostjate poolt enim eelistatud piirkondades elamuehituseks sobilikud krundid otsa lõppemas. Pakkumiste vähenemine on soodustamas uute elurajoonide kujunemist aga keskustest aina kaugemal. Tervikliku infrastruktuuriga väljaarendatud uuselamurajoone on lähitulevikus aga ilma kohalike omavalitsuste poolse kaasfinantseerimiseta esile kerkimas võrdlemisi vähe. Viimast just seetõttu, et majanduskriisi tulemusena on muutunud hoonestamata maade arendamisega seotud finantseerimistingimused ning maaturul on hinnakasv olnud tänavu oluliselt tagasihoidlikum. Turul valitsev olukord takistab arendajatel teede ja kommunikatsioonide arendamiskulude suurujärgu tõttu tavapärastele ostjatele suunatud kruntide loomist, sest potentsiaalselt loodavatele kruntidele oleks kõrge hinna tõttu keeruline ostjaid leida. Majanduskeskkonna paranemine soodustab hoonestamata äri- ja tootmismaade tehinguaktiivsust Nii hoonestamata äri- kui tootmismaade puhul ei ole Eestis tervikuna võimalik tõmmata nii tehinguaktiivsuse kui hinnatasemete liikumise osas selgeid trendijooni. Hoonestamata tootmismaade tehingute arv hakkas 2012. aastast kiirelt kasvama, mis on vahepeal 2015. aastal langenud kuid 2016. aasta seisuga jõudnud 2006. aasta tipptasemele. Hoonestamata ärimaade osas võis kõrgemat tehinguaktiivsust märgata ennekõike 2014. aastal, mil võõrandati aktiivselt riigi omandis olevaid maid. Sagenenud on kallima hinnaga tehtud tehingud, kuid nii hoonestamata tootmis- kui ärimaade hinnatase ei ole kasvanud tehinguaktiivsuse taustal siiski 2009. aasta langusmomendist kuigi palju taastunud. Mõlema sihtotstarbega maade turud on valdavalt mõjutatud Harjumaal ja Tartumaal toimuvast, kus hinnataseme suur kõikumine tuleneb piirkondlikest kallimatest üksikutest tehingutest. Viimaste kvartalite põhjal on märgata nii äri- kui tootmismaadega tehtud tehingute arvu mõningast kasvamist väljaspool Tartu- ja Harjumaad, mis tuleneb üleriigilisest majanduskeskkonna järk-järgulisest paranemisest. Üleüldist hinnataseme kasvu on valdavalt tagasi hoidnud enne majanduskriisi aegset perioodi lattu toodetud kuid tänaseni realiseerimata detailplaneeringutega krundid. Tööstuspiirkondade arendamisel ning seeläbi kinnisvaraturu dünaamika kujundamisel on olulist rolli mänginud nii kohalike omavalitsuste kui ka Euroopa Liidu rahade eest arendatud tööstuspargid, seda ennekõike Ida-Virumaal. Lisaks, ettevõtete madal investeerimisaktiivsus kui ka seni madalal tasemel olnud toorainete hinnad on võimaldanud olulise transpordikuluga ettevõtetel soetada tootmistegevuseks vajalikku maad suuremate keskuste otsesest ümbrusest mõnevõrra kaugemale. Erinevalt hoonestamata äri- ja tootmismaadest ei ole hoonestatute puhul märgata pärast majanduskriisi aegset perioodi erilisi tehinguaktiivsuse ega hinnatasemete kasvutrende. Tehingute arv on alates 2008. aastast püsinud võrdlemisi samal tasemel. Hoonestatud ärimaade tehingute mediaanhind on tervikuna aastast 2009 olnud suunaga ülespoole, mediaanhind on kõige enam kasvanud just 2016. aastal. Hoonestatud tootmismaade hinnatasemed on seevastu kõige madalamal tasemel olnud hoopiski 2013. ja 2015. aastal, nii tehinguaktiivsuse ega hinnataseme osas ei ole lähiajal oodata üle-Eestilist märkimisväärset kasvu. Valdav osa Eesti tootmisotstarbelise kasutusega hoonetest on ehitatud enne Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 19 / 35 2000ndaid aastaid, ehitised on amortiseerunud ning ostjaskond eelistab võimalusel tänapäevase ehituskvaliteediga tootmishooneid. Üleriigiliselt jätkub väärtusliku põllu- ja metsamajandusliku maa kokkuost Põllu- ja metsamaa hinnad, mis reageerisid 2008. aasta majanduslangusele tagasihoidlikult, on jätkanud hinnataseme kasvuga. Üheks põhjuseks on olnud Eesti põllu- ja metsamaa madal hind teiste Euroopa riikidega võrreldes, kuid oma osa on mänginud ka Euroopa Liidu poolt makstavad toetused, mis on meelitanud maad ostma hilisema edasimüügi eesmärgil. Nii põllu- kui metsamaad vahendavad ja ostavad suuremal hulgal kokku juba avalikkusele teadaolevad ettevõtted ja isikud. Tehingud on valdavalt seotud investeerimisalaste või spekulatiivsete huvidega, mitte aga otseselt põllu- ega metsamajandusega, mille juures aga maade suuromanike kätte koondumine jätkub ka lähitulevikus. Maatulundusmaadega tehtud tehingute arvu kui ka mediaanhinna kasv on viimaste aastate vältel pidurdunud, mis tuleneb ennekõike pakkumiste vähenemisest. Põllu- või metsamajanduslikult väärtuslike kinnistute hinnakasv püsib jätkuvalt, kuid ostjad on asunud soetama ka kehvemate parameetritega varasid, mis hoiab tagasi statistilist keskmist terviklikku hinnakasvu. Kvartaalsed kinnisvaranäitajad Muutus võrreldes Muutus võrreldes 2017. aasta näitaja Väärtus eelmise kvartaliga (%) eelmise aastaga (%) Valminud eluruumide kasulik pind (II kv, tuh m2) 135,1 +11,9 +8,4 Valminud mitteeluhoonete kasulik pind (II kv, tuh m 2) 216,2 -18,5 +12,7 Allikas: Eesti Pank Prognoos Eesti kinnisvaraturu aktiivsust jäävad elukondliku kinnisvara osas hoidma ennekõike 1980ndate teises pooles sündinud inimesed. Nimetatud perioodil sündis Eestis kõige enam inimesi, kes tänasel ajal on moodustamas eraldi leibkondi ning on osalemas ennekõike elukondliku kinnisvara turul. Swedbanki poolt avaldatud andmete alusel on aktiivseimaks eluasemelaenu võtvaks eagrupiks just 28-30-aastased inimesed. Aktiivseimateks piirkondadeks jäävad pikemas perspektiivis ennekõike juba väljakujunenud Eesti suuremad keskused eesotsas Harjumaaga ning Tallinna linnaga. Käesolevate aastate tehinguaktiivsus ei jää Eesti demograafiliste näitajate baasil kuigi pikaks ajaks kestma - 1990ndatel vähenes järsult sündimus ja Eesti elanikkond on märgatava kiirusega vananemas. Välisriikidesse lahkunud eestlaste hulk on võrreldes tagasi tulnutega alates 2012. aastast iga-aastaselt vähenenud. 2016. aasta põhjal oli sisserännanuid rohkem kui väljarännanuid, kuid väljaränne püsis absoluutnumbrites endiselt kõrgel tasemel. Tallinna linn on seevastu lähitulevikus endiselt laienemas, millega kaasneb madalama jätkusuutlikkusega piirkondade ääremaastumine ning surve nii nende piirkondade tehinguaktiivsusele kui hinnatasemetele. Eesti kinnisvaraturg püsib lähikuudel küllaltki stabiilne. Piirkonniti on oodata hinnatasemete ning tehinguaktiivsuse senise kiire kasvu jätkuvat aeglustumist, seda nii korterite kui kommertskinnisvara turul. Hinnataset kui ka selle edasist statistilist kasvu jäävad hoidma ennekõike uusarendused. Järelturu korterite hinnatasemete kasv on juba pikemat aega olnud proportsioonis elanikkonna sissetuleku kasvuga. Ehituslikult uuemate ja vanemate korterite hindade erinevus on kiirelt vähenenud. Vähene erinevus hoiab tagasi nõukogudeaegsete korterite hindade edasist kiiret kasvu. Uusarenduste varasem kiire hinnakasv on sealjuures aeglustunud peamiselt arendajate vahelise konkurentsi ning sellest tuleneva kasvanud pakkumiste arvu tõttu. Aktiivse arendustegevuse püsimise taustal jätkub lähitulevikus pakkumiste arvu kasvamine, perspektiivis on aga oodata ehitusaktiivsuse mõningast taandumist. Pikemas väljavaates on oodata senise elukondliku kinnisvaraturu tsükli kasvufaasi pöördumist langusfaasiks. Turu perspektiivset jahenemist on kinnitamas nii tehinguaktiivsuse kasvu kui struktuurse hinnakasvu järkjärguline aeglustumine. Arendustegevus on küll 2016. aasta II poolaasta mõningase rahunemise järgselt taas 2017. aasta I pooles kasvanud, kuid lisaks uusehitusele püsib aktuaalsena ka vanema elamufondi moodustavate korterelamute rekonstrueerimine, seda ennekõike Eesti väikelinnades. Mitmetes maakonnakeskustes pidevalt väheneva pakkumiste arvu ja kasvavate hindade taustal võib lähiajal märgata üksikute uusarenduste algatamist. Maaturul püsib nõudlus nii põllu- kui metsamaaga seotud kinnistute osas, hinnatasemete lõikes on oodata Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 20 / 35 kasvu stabiilset jätkumist kuid tehinguaktiivsus alaneb vähenevate pakkumiste tõttu. Eluasemelaene väljastavate pankade nõuded jäävad takistama tehingute tegemist, sealhulgas seadustamata hooneid või olulisi ümberehitusi omava kinnisvaraga. Hoonestamata maade turuülevaade Hoonestamata maa turg Eestis tervikuna on viimasel viiel aastal olnud suhteliselt väheaktiivne. Kuna hoonestamata, kinnisvara arenduseks sobiva maa puhul on tegemist iga kinnisvara tüübi nö algmaterjaliga, siis on loogiline, et turutingimuste halvenedes just maa osas oluline tagasiminek toimub. Oma rolli mängisid hoonestamata maa turusituatsiooni muutumises kindlasti ka laenuandjad, kes piirasid oluliselt hoonestamata maa arendamiseks antavaid laene. Ebakindel majanduslik olukord on kindlasti mõjutanud nii eraisikute kui ettevõtete arendus-, laienemis- ja ehitusplaane ning planeeritud maaostud on lükatud tulevikku. Samuti on juurdunud arusaam, et hoonestamata maa puhul on tegemist kõige madalama likviidsusastmega kinnisvaraga. Jälgides Maa-ameti statistikat hoonestamata maade tehingute kohta Lääne-Viru maakonnas, saab väita, et nii teostatud tehingute arv kui ka pinnaühiku hind on viimase viie aasta jooksul jätkuvalt suurenenud üksnes hoonestamata maatulundusmaa osas. Hoonestamata elamumaa, tootmismaa, kui ka ärimaa tehinguaktiivsus on madal ning selgeid trende tehinguaktiivsuse või hindade osa välja tuua ei saa. Hoonestamata maa tehingud Lääne-Viru maakonnas Maa Pindala Aasta sihtotstarve Arv (m2) Tehingu summa(€) Pinnaühiku hind(€/m2) maksi- mini- maksi- kokku kokku maalne maalne maalne mediaan keskmine 2012 elamumaa 57 268 686 802 082 179 094 0,03 32,19 2,70 4,76 maatulundusmaa 669 82 140 528 12 976 923 200 397 0,00 5,90 0,13 0,20 muu 26 61 226 247 489 200 000 0,05 19,05 0,51 2,19 segamaa 3 157 481 *** *** *** *** *** *** tootmismaa 2 740 *** *** *** *** *** *** ärimaa 2 18 501 *** *** *** *** *** *** 2013 elamumaa 36 208 886 363 131 50 000 0,04 36,94 2,21 4,46 maatulundusmaa 670 74 691 454 15 149 099 398 000 0,00 8,59 0,17 0,25 muu 14 31 704 35 764 19 000 0,18 3,70 0,31 0,81 segamaa 4 113 401 *** *** *** *** *** *** tootmismaa 7 67 589 35 891 11 100 0,16 35,71 0,42 5,58 ärimaa 6 22 584 92 978 62 419 1,28 4,17 2,08 2,50 2014 elamumaa 70 337 527 306 953 21 000 0,05 23,73 1,32 2,14 maatulundusmaa 878 97 178 245 21 618 734 277 920 0,00 6,12 0,20 0,27 muu 10 78 759 12 305 6 050 0,05 0,42 0,15 0,19 segamaa 2 159 780 *** *** *** *** *** *** tootmismaa 10 121 261 148 009 45 000 0,18 5,63 1,28 1,86 ärimaa 4 53 540 *** *** *** *** *** *** 2015 elamumaa 87 358 166 820 922 57 000 0,06 28,00 1,98 3,76 maatulundusmaa 683 65 102 735 13 853 184 400 000 0,01 25,00 0,20 0,29 muu 14 241 009 87 254 36 000 0,02 2,50 0,38 0,64 segamaa 1 12 921 *** *** *** *** *** *** tootmismaa 10 181 850 72 831 16 000 0,20 4,29 0,43 1,14 ärimaa 5 17 684 125 592 100 000 0,06 30,99 0,90 7,42 2016 elamumaa 76 363 633 934 043 83 430 0,05 30,00 2,74 5,46 maatulundusmaa 703 74 544 113 17 897 336 328 268 0,01 8,62 0,21 0,27 muu 10 24 136 1 043 951 1 000 000 0,00 95,27 3,31 22,06 segamaa 5 250 622 69 469 24 300 0,12 1,90 0,27 0,56 tootmismaa 14 105 723 147 613 40 000 0,03 19,50 0,85 2,32 ärimaa 6 27 506 613 801 360 000 0,00 181,18 6,18 49,75 *** Tehingute hindasid puudutavad andmed kuvatakse vaid juhul, kui on toimunud vähemalt 5 tehingut Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 21 / 35 Muu sihtotstarve - sihtotstarbeks on määratud mäetööstusmaa, sotsiaalmaa, veekogude maa, transpordimaa, jäätmehoidlamaa, riigikaitsemaa, kaitsealune maa või sihtotstarbeta maa Segamaa - ühegi sihtotstarbe osakaal ei ole 100% ja kinnistu koosneb mitmest sihtotstarbest Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas Põllumaade omandamise vastu on viimasel viiel aastal üle Eesti, sh ka Lääne-Virumaal, huvi jätkuv, hinnad on aasta-aastalt tõusnud. Huvi püsib kõrge haritud põllumaade vastu, seda just piirkondades, kus on tekkinud spetsialiseerunud arenemis- ja laienemisvõimelised talud. Intensiivse põllumajandustootmisega piirkondades on vabade maade osakaal väike, põllumaad on tootjate poolt omandatud või pikaajaliste lepingutega (lühiajaliste kasutuslepingute korral ei ole põllumaa vääristamine - kivikoristus, väetamine, umbrohutõrje jm, majanduslikult otstarbekas) rendile võetud. Ettevõtete arenedes ollakse valmis omandama ja kasutusele võtma maid ka oma tegevuspiirkonnast üha kaugemal, sellisel juhul oli olulise tähtsusega põllumassiivi suurus. Viimastel aastatel võib täheldada püsivat põllumaa nõudluse kasvu, mis on viinud põllumaa üleüldise kallinemiseni. Põllumaade kallinemise põhjuseks peetakse, lisaks põllumajandustootjate laienemise vajadusele, ka ühtsete pindalatoetusete iga-aastast tõusu. Põllumajandusega seotud riiklikke toetusi makstakse "Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse" alusel. Seadus sätestab makstavate riiklike toetuste liigid, nõuded toetuse saamisele ning toetuse taotlemise, määramise ja maksmise alused. Kõigi nende toetuste taotlemist ning maksmist korraldab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Kuni 2003. aastani oli võimalus esitada avaldus taotleja kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ja toetusi taotleda üksnes maatükkidele, mis olid 30. juuni 2003 seisuga kantud Põllumajanduse ja Registrite Ameti (PRIA) põllumassiivide registrisse. Seetõttu olid põlluharijate seas eelistatud ja enam väärtustatud registris olevad maatükid. 2013.a. detsembris Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastuvõetud määrusega tehti muudatused 2014. aastal rakendatavate põllumajandustoetuste kohta ja ka selles osas, et edaspidi saab kanda heas põllumajanduslikus korras olevat põllumajandusmaad registrisse jooksvalt. 2014. aastast on võimalik võtta arvele ja seejärel taotleda pindalatoetusi kõigi heas põllumajanduslikus korras olevate maade eest, jooksval aastal pindalatoetuste taotlemiseks oleks soovitav uued maad registreerida 1. aprilliks. Kasvanud nõudluse baasil kasvas aastatel 2009-2014 haritava maa tehingute arv üle Eesti pidevalt, suur tõus tehinguaktiivsuses toimus 2011.a., mil haritava maa tehingute arv võrreldes 2009-2010 kahekordistus ning on pärast seda olnud suurusjärgus 1200-1500 tehingut aastas. Kui eelnevatel aastatel haritava maa ostu-müügitehingute arv suurenes, siis 2015. aastal ja 2016.aastal on see jäänud varasematest aastatest madalamaks. 2015. aastal tehti haritava maaga 1154 tehingut, mis on võrreldes 2014. aastaga 14% vähem. 2016. aastal tehti 1195 tehingut, mis on võrreldes 2014. aastaga 11% vähem kuid 4% rohkem kui 2015. aastal. Maakondade lõikes tehakse kõige enam haritava maa ostu-müügitehinguid Järvamaal, Jõgevamaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal. 2016. aastal tehti rohkem tehinguid Lääne-Viru (122) ja Järva (114) maakonnas. Kõige vähem haritava maa ostu-müügitehinguid tehti 2016.a. Hiiu maakonnas (31) ja Võru maakonnas (33). Põllumaa hind sõltub eelkõige boniteedist ehk tootlikkusest, seisundist (kasutuses või söötis, umbrohi, rähksus jm), massiivi suurusest, piirkonna põllumajanduslikust arengutasemest ning vabade põllumaade hulgast. Kõrgema mullaviljakusega põllumaad paiknevad Järvamaal, Lääne–Virumaal, Viljandimaa põhjapoolses osas ja Jõgeva maakonnas. Eelistatuimad on maatükid suurusega alates 15 ha. Perioodil 2010-2016 on põllumaa jätkuvalt kallinenud üle Eesti. Kui 2010.a. jäi aritmeetiline keskmine tehinguhind maakondade lõikes vahemikku 473 €/ha (Hiiu maakonnas) kuni 1196 €/ha (Sõkla maakonnas), siis 2016.a. oli keskmine tehinguhind vahemikus 1 885 €/ha (Hiiu maakonnas) kuni 3 170 €/ha (Jõgeva maakonnas). 2016.a. olid haritava maa müügihinnad kõrgeimad Jõgevamaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Tartumaal, Võrumaal ja Järvamaal. Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 22 / 35 Haritava maa tehingute arv ja hektari mediaanhind maakondades aastal 2016 (€/ha) Allikas: Maa-amet, Eesti kinnisvaraturg 2016 Maa-ameti tehingute andmebaasi hinnastatistika põhjal on haritav maa Lääne-Virumaal alates 2010.a. püsivalt kallinenud, 2011.a. võrrelduna 2010.aastaga oli üleüldine kallinemine ~ 15%, 2012.a. võrrelduna 2011.aastaga oli üleüldine kallinemine ~ 30% (seda nii keskmise hinna kui mediaani osas), 2013. võrrelduna 2012.aastaga kallines põllumaa ~ 40%, 2014.a. jäi hinnakasvutempo mõnevõrra madalamaks (~ 30%), 2015.a. hinnakasv pidurdus veelgi (~10-15%) ja jäi ka 2016.a. varasemast märkimisväärselt madalamaks (4%). Tehinguid haritava maaga teostatakse Lääne-Viru maakonnas suures osas hinnavahemikus 2500 – 3500 €/ha, suuremate massiivide ning kõrge mullaviljakuse puhul ka 4500 €/ha ja enam. Haritava maa* tehingud Lääne-Viru maakonnas kogu- aasta pindala keskmine tehingute keskmine mediaan minimaalne hind maksimaalne arv (ha) pindala (ha) summa (€) hind (€/ha) (€/m2) (€/ha) hind (€/ha) 2011 85 1172 13,8 1 300 730 1 101 1 054 428 1 941 2012 84 1290 15,4 1 850 904 1 425 1 395 485 2 500 2013 119 1419 11,9 2 953 554 2 021 2 000 243 4 000 2014 131 1724 13,2 4 648 230 2 545 2 717 661 4 931 2015 114 1071 9,4 3 150 067 2 915 2 996 634 5 513 2016 122 1685,5 13,8 5 387 250 3 029 3 126 105 5 201 * Analüüsis kasutati vähemalt 2 ha üldpindalaga kinnistuid, kus põhikõlviku (haritav maa) kõrval oli teisi kõlvikuid alla 10%. Välja jäeti tehingud ranna- ja siseveekogude kaldavööndis ning suurte linnade läheduses, kus maa hind oli haritava maana kasutamiseks liiga kõrge. Samuti on välja jäetud vabaturu tingimustele mittevastavad tehingud. Võrreldes päringukeskkonnaga on aastaülevaate koostamisel analüüsitud haritavat maad põhjalikumalt, mistõttu võivad esineda erinevused päringukeskkonnas esitatud andmetega. Allikas: Maa-amet, Eesti kinnisvaraturg 2011-2016 Põllumaade ostjad on valdavalt juba põllumajandusega tegelevad ettevõtted kes on tegevad samas piirkonnas. On siiski ka suuremaid ettevõtteid, kes laienevad ja on valmis investeerima ka uutesse piirkondadesse, sellisel juhul on eelistatud suuremad põllumassiivid. Väiksemaid maatükke ostavad peaaegu eranditult kohalikud harijad. Lisaks kohalikele tootjatele näitavad üles huvi põllumaade ostmise vastu ka välismaised investorid. Põllumajandusmaast on saamas turvaline, pika perspektiiviga investeerimisobjekt, mille väärtuse tõusu pidurdavaid tegureid ja riske on vähem kui teistes kinnisvaraga seotud investeerimisvaldkondades. Tapa vald on moodustunud 2005.a. Tapa linna, Lehtse valla ja Saksi valla ühinemisel ja on Lääne- Virumaa läänepoolseim omavalitsus, ulatudes sopina Harjumaa Kuusalu ja Anija valla ning Järvamaa Ambla ja Albu valla vahele. Tapa valla läänepoolne naaber on Harjumaa Aegviidu vald. Tapa valla piirkondlikuks keskuseks on Tapa linn. Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 23 / 35 Tapa valla majanduslik struktuur on mitmekesine: metalli-, puidu- ja ehitusmaterjalitööstus, logistika ning transport, põllumajandus, turism, maavarade kaevandamine (turvas). Põllu- ja metsamajanduslikus valdkonnas on piirkonnas paremini arenenud põllumajandus. Prognoos: Hoonestamata maatulundusmaa turg on Lääne-Viru maakonnas 2017.a. jätkuvalt aktiivne kuid hinnakasv on pidurdunud ja hinnatase stabiliseerumas. Pakkumisinfo Hindajale teadaolevalt on heade ja harimiseks sobilike põllumaade ning metsa majandamiseks sobivate metsamaade defitsiit, mistõttu ostetakse metsa- ja põllumajandusliku kasutuse seisukohast atraktiivsed maaüksused omaniku müügihuvi korral enne avalikule müügipakkumisele jõudmist (omanik otsib ise põlluharijatega või metsahaldusettevõtetega kontakti, samuti tehakse omanikele otsepakkumisi). Kinnisvaraportaalis www.kv.ee eksperthinnangu koostamise hetkel Tapa vallas maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistute müügipakkumised puuduvad. Turustatavuse analüüs: Hinnatava vara tõenäoline lõppkasutaja on põllumajandusega tegelev ettevõte. Hinnatav vara omab asukohta aktiivsuse põllumajandusliku tootmisega piirkonnas, on keskmise mullaviljakusega ning põllumajandusettevõtjatele atraktiivse suuruse ja kõlvikulise koosseisuga ning moodustab osa suuremast põllumassiivist. Tulenevalt oma asukohast, kõlvikulisest koosseisust ja suurusest, on hinnatav vara potentsiaalse müügiobjektina keskmise atraktiivsusega. Nõudlus sarnase asukoha ja suurusega põllumajanduslikku tähtsuste omavate maatükkide osas on mõõdukas. Antud asukoha ja kvaliteediga vara soetama on võimelised enamus potentsiaalsetest ostuhuvilistest. 2017.a. on hinnatava vara turusegmendis maa hinnad stabiliseerumas. Hinnataval varal alternatiivsed kasutused puuduvad. 3.3 Hinnatava vara parim kasutus Parim kasutus on vara kõige tõenäolisem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse. Parima kasutuse põhimõte on turuväärtuse hindamise lahutamatu osa (EVS 875-1). Arvestades vara olemust ja asukohta, piirkonna kinnisvaraturu nõudlust ja pakkumist, on hinnatava vara parimaks kasutuseks kasutus hoonestamata maatulundusmaana (valdav kõlvik haritav maa). 3.4 Hinnang vara konkurentsivõimele turusegmendis Turuväärtust suurendavad tegurid: + hea asukoht (piirkonnas tegeletakse aktiivselt põllumajandusega) + mullaviljakus Lääne-Virumaa keskmine Turuväärtust vähendavad tegurid: - kinnistule puudub juurdepääs teedelt, juurdepääsuks tuleb ületada naaberkinnistu 3.5 Hindamismeetodid Olenevalt hinnatava vara olemusest saab kasutada hindamisel nii eraldi, kui ka kombineeritult kolme põhimeetodit: võrdlusmeetod, tulumeetod ning kulumeetod. Kasutatava meetodi valik sõltub hinnatavast varast ning kasutada olevast turuinformatsioonist. Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 24 / 35 Võrdlusmeetod Võrdlusmeetod (sales comparison approach) põhineb analüüsil, mille aluseks on hinnatava vara võrdlus sarnaste müüdud varadega. Võrdluse käigus korrigeeritakse müüdud varade hindu, pidades silmas tehingust ja varast tulenevaid erisusi, ning leitakse hinnatava vara väärtus. Turuväärtuse hindamisel on meetodi aluseks asenduspõhimõte: võimalik ostja ei ole valmis maksma vara eest rohkem kui sarnaste varade eest tavaliselt turul makstakse. Turuväärtuseni jõutakse võrdlusmeetodi rakendamisel juhul, kui võrdlemisel aluseks olevad tehingud on tehtud vaba turu tingimustes ja võrdluse käigus toimuv erisuste arvessevõtmine tugineb turuinformatsioonile (EVS 875-11). Tulumeetod Tulupõhine käsitlus (income approach) ehk tulumeetod põhineb vara võimel genereerida tulevikus tulu. Väärtusena käsitletakse oodatava tulu nüüdisväärtust. Tulupõhised käsitlused on tulu kapitaliseerimine ja diskonteeritud rahavoo analüüs. Rakendades kinnisvara hindamisel tulumeetodit, on aluseks põhimõte, et ostja ei ole nõus vara eest maksma rohkem kui on vara oodatavad rahavood kogu vara kasutusea või hoidmisperioodi jooksul (EVS 875-9). Kulumeetod Kulupõhine käsitlus (cost approach) ehk kulumeetod lähtub põhimõttest, et potentsiaalne ostja ei ole valmis vara eest maksma rohkem kui tuleks kulutada sarnase kasulikkusega vara ostmiseks või loomiseks, arvestades ka kaasnevaid riske ja ebamugavust. Sageli on hinnatav vara võrreldes alternatiivse varaga vähem atraktiivne tulenevalt vanusest, kulumisest jms. Seega kohandatakse tulemus kulumi arvessevõtmise kaudu (EVS 875-8). 3.5.1 Hindamismeetodi valik ja rakendus Hinnatavale varale sarnased varad on enamasti müügi-(mitte üüri) käibes. Arvestades eelnevat, on hinnatava vara turuväärtuse määramiseks hindamismeetodina kasutatud võrdlusmeetodit. Võrdlustehingute valikul lähtutakse sellest, et analüüsitav vara oleks eri võrdluselementide osas hinnatava varaga võimalikult sarnane ja et müügitehing oleks teostatud vaba turu tingimustes väärtuse kuupäeva suhtes võimalikult hiljuti ja sarnases turusituatsioonis. Hindajale on teada järgmised hinnatava varaga kaudselt võrreldavad tehingud hoonestamata maatulundusmaaga: VÕRDLUSTEHINGUD: 1 2 3 4 5 6 Tapa vald, Kadrina vald, Tamsalu vald, Tamsalu vald, Kadrina vald, Tapa vald, Karkuse küla Kiku küla Assamalla küla Vadiküla Vaiatu küla Linnape küla Tehingu hind (ei sis. 25 756 € 49 840 € 50 000 € 33 000 € 17 500 € 70 940 € käibemaksu): 2 573 € 3 251 € 3 305 € 3 152 € 3 125 € 3 021 € Tehingu aeg: juuli.2017 juuni.2017 apr.2017 apr.2017 märts.2017 märts.2017 Karkuse küla, Kiku küla, Assamalla küla, Vadiküla, Vaiatu küla, Linnape küla, Asukoht: hajaasustuses hajaasustuses hajaasustuses hajaasustuses hajaasustuses hajaasustuses Maaüksuse pindala (ha): 10,01 15,33 15,13 10,47 5,6 23,48 Sihtotstarve: maatulundusmaa maatulundusmaa maatulundusmaa maatulundusmaa maatulundusmaa maatulundusmaa hea/rahuldav, hea, hea, hea, kohalikult hea, kohalikult hea, Juurdepääs: külateelt põhimaanteelt kõrvalmaanteelt teelt teelt kõrvalmaanteelt korrapäratu veidi liigendatud kuju, veidi korrapäratu korrapäratu veidi veidi korrapäratu mõõduka korrapäratu veidi nelinurkne ja välja venitatud nelinurkne ja korrapäratu veidi langusega lääne liigendatud kuju, kompaktne kuju, kuju, reljeef kompaktne kuju, liigendatud kuju, Geomeetria/reljeef: suunas reljeefne lainjas reljeef lainjas reljeef lainjas tasane reljeef el.paigaldise kv el.paigaldise kv el.paigaldise kv el.paigaldise kv 1%, 4%, sideehitise ~8%, avalikult 5%, nitraaditundlik kv <1%, kasutatava tee nitraaditundlik ala 100%, kaitsmata kv 14%, nitraaditundlik ala 100%, Kitsendused: riigikaitselise põhjaveega ala nitraaditundlik ala 100% puuduvad avalikult Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 25 / 35 VÕRDLUSTEHINGUD: 1 2 3 4 5 6 Tapa vald, Kadrina vald, Tamsalu vald, Tamsalu vald, Kadrina vald, Tapa vald, Karkuse küla Kiku küla Assamalla küla Vadiküla Vaiatu küla Linnape küla ehitise pv 44%, 64%, kaitseala ala 100% kasutatava tee kaitsmata pv <1% kv 7%, ranna või põhjaveega ala kalda pv <1% 12%, veehaarde san.kaitseala <1% Väärtus viljakustsoonis: 211 €/ha 211 €/ha 230 €/ha 230 €/ha 211 €/ha 326 €/ha Haritava maa osakaal pindalas: 99% 93% 100% 93% 98% 97% Metsamaa osakaal pindalas: 0% 0% 0% 5% 0% 1% Loodusliku rohumaa /muu maa osakaal pindalas: 0% / 1% 3% / 4% 0% / <1% 0% / 2% 0% / 2% <1% / 1% PRIA staatus: PRIAs arvel PRIAs arvel PRIAs arvel PRIAs arvel PRIAs arvel PRIAs arvel Hinnatava vara turuväärtuse hindamiseks on võrdlustehinguteks valitud tehingud 1, 2, 3 ja 4 kui tehingu toimumise ajalt kõige paremini võrreldavad. Tehingute kohandamine Ajaldamine on võrdlustehingu hinna kohandamine, võttes arvesse hinnatõusu või –langust, mis on toimunud võrreldava varaga tehingu toimumise ja väärtuse kuupäeva vahelisel ajal (EVS 875-11). Kohandamine on protseduur, mida kasutatakse võrreldava vara hinna teisendamiseks lähtuvalt erisustest võrreldes hinnatava varaga. Kohandamisel võetakse arvesse võrreldava vara erisused, kasutades selleks kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid võtteid (EVS 875-11). Võrdluselement on vara või tehingut iseloomustav näitaja, mida kasutatakse kohandamisel ja mille valikul lähtutakse selle olulisusest vara väärtuse kujunemisel. Kohandus on võrdluselemendi teisendus, mis lähtub konkreetse elemendi erinevusest hinnatava vara ja võrreldava vara vahel (EVS 875-11). Hindaja on kohandamiseks valinud tehinguga seotud võrdluselementidele (turutingimused) lisaks 11 varaga seotud võrdluselementi. Hindamisel lähtutakse võrreldavate varade ühikuhinnast (€/ha), kuna antud vara liigi puhul iseloomustab see turu toimemehhanisme kõige paremini. Turuväärtuse leidmiseks kohandame võrdluseks valitud turutehinguid hinnatavale varale: HINNATAV VÕRDLUSTEHINGUD: VARA 1 2 3 4 5 Tapa vald, Jootme küla, Tapa vald, Kadrina vald, Tamsalu vald, Tamsalu vald, Kadrina vald, Sõkla Karkuse küla Kiku küla Assamalla küla Vadiküla Vaiatu küla Tehingu hind (ei Hindamisel sis. käibemaksu): lähtuti 25 756 € 49 840 € 50 000 € 33 000 € 17 500 € ha hind ha hinnast 2 573 € 3 251 € 3 305 € 3 152 € 3 125 € Tehingu aeg: juuli.2017 juuni.2017 apr.2017 apr.2017 märts.2017 Ajaldamine6 sept.2017 0% 0% 0% 0% 0% Ajaldatud ha hind: 2 573 € 3 251 € 3 305 € 3 152 € 3 125 € Jootme küla, Karkuse küla, Kiku küla, Assamalla küla, Vadiküla, Vaiatu küla, Asukoht: hajaasustuses hajaasustuses hajaasustuses hajaasustuses hajaasustuses hajaasustuses Kohandus7 0% 0% 0% 0% 0% Maaüksuse pindala (ha): 14,19 10,01 15,33 15,13 10,47 5,6 6 Lääne-Virumaa hoonestamata maatulundusmaa turul ei saa ajavahemikul märts.2017 kuni sept.2017 maatulundusmaa hinnatasemetes olulisi muutusi täheldada (hindade kasv on pidurdunud), seetõttu ajakohandust ei rakendata 7 maatulundusmaa puhul ei oma asend keskuste suhtes olulist tähtsust, hinnanguliselt on kõigi kinnistute asukoht põllumajandustootmise seisukohalt samaväärne Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 26 / 35 HINNATAV VÕRDLUSTEHINGUD: VARA 1 2 3 4 5 Tapa vald, Jootme küla, Tapa vald, Kadrina vald, Tamsalu vald, Tamsalu vald, Kadrina vald, Sõkla Karkuse küla Kiku küla Assamalla küla Vadiküla Vaiatu küla Kohandus8 0% 0% 0% 0% 5% Sihtotstarve: maatulundusmaa maatulundusmaa maatulundusmaa maatulundusmaa maatulundusmaa Kohandus9 maatulundusmaa 0% 0% 0% 0% 0% rahuldav, kohalikult hea/rahuldav, hea, hea, kohalikult hea, kohalikult Juurdepääs: teelt ja üle külateelt hea, põhimaanteelt kõrvalmaanteelt teelt teelt Kohandus10 naaberkinnistu -5% -5% -5% -5% -5% korrapäratu veidi liigendatud kuju, veidi korrapäratu korrapäratu veidi veidi korrapäratu korrapäratu kuju, mõõduka korrapäratu veidi nelinurkne ja välja venitatud nelinurkne ja reljeef kerge langusega lääne liigendatud kuju, kompaktne kuju, kuju, reljeef kompaktne kuju, Geomeetria/reljeef: langusega lõuna- suunas reljeefne lainjas reljeef lainjas reljeef lainjas Kohandus11 lääne suunas 5% 10% 0% 5% 0% el.paigaldise kv 1%, nitraaditundlik ala 100%, riigikaitselise el.paigaldise kv el.paigaldise kv riigikaitselise ehitise pv 44%, 4%, sideehitise kv ~8%, avalikult ehitise kaitsmata <1%, kaitsmata kasutatava tee kv piiranguvöönd põhjaveega ala põhjaveega ala 14%, 100%, 12%, veehaarde 64%, kaitseala pv nitraaditundlik ala nitraaditundlik Kitsendused: nitraaditundlik ala san.kaitseala <1% <1% 100% ala 100% puuduvad Kohandus12 100% 0% 0% 0% 0% 0% Väärtus viljakustsoonis (haritava maa osas): 211 €/ha 211 €/ha 230 €/ha 230 €/ha 211 €/ha Kohandus13 243 €/ha 5% 5% 0% 0% 5% Haritava maa osakaal pindalas: 99% 93% 100% 93% 98% Kohandus14 99% 0% 5% 0% 5% 0% Metsamaa osakaal pindalas: 0% 0% 0% 5% 0% Kohandus15 1% 0% 0% 0% -5% 0% Loodusliku rohumaa / muu maa osakaal pindalas: 0% / 1% 3% / 4% 0% / <1% 0% / 2% 0% / 2% Kohandus16 0% / 0% 0% 0% 0% 0% 0% PRIA staatus: PRIAs arvel PRIAs arvel PRIAs arvel PRIAs arvel PRIAs arvel PRIAs arvel 8 maatulundusmaa puhul omab reeglina suurema pindalaga maatükk suuremat pinnaühiku väärtust kuna suurema maatüki majandamisel on kulud pinnaühikule väiksemad, põllumaade turul on eelistatuimad maatükid suurusega alates 15 ha ja enam . 9 hinnatav vara ja võrreldavad varad on sihtotstarbelt sarnased 10 kinnistud, millele on vahetu juurdepääs suurematelt teedelt on enam väärtustatud, kui kinnistud, millele juurdepääs teedelt puudub, on üle naaberkinnistute ja/või halva läbitavusega teedelt 11 hinnatuimad on tasase reljeefi ja kompaktse kujuga kinnistud; tugevasti liigendatud põllumajandusliku tähtsusega maatükkide majandamine on seotud suuremate kulutustega pinnaühikule kui kompaktse kujuga maatüki majandamine, samuti raskendavad maa harimist kraavid, teed või looduslikud tõkked, mis jagavad kinnistu mitmeks massiiviks 12 hinnataval varal lasuvatest maakasutuse kitsendustest ei tuleneb maatüki sihtotstarbelisele maakasutusele olulisi piiranguid 13 maa väärtus viljakustsoonis on seotud boniteedi ehk mullaviljakusega, viljakamate muldadega põllud on kõrgemalt väärtustatud 14 haritava maa kõlviku osakaal pindalas on oluline väärtust mõjutav komponent põllumajandusliku tähtsusega maa turuväärtuse kujunemisel; haritava maa kõlvik on maatulundusmaa turul teistest kõlvikutest oluliselt kõrgemalt väärtustatud 15 metsamaa kõlviku osatähtusus maa müügihinnas/turuväärtuses kujuneb peamisel sellel kasvava metsa väärtuse kaudu 16 loodusliku rohumaa kõlvik on madala tootlikkusega ning seetõttu vähese põllumajandusliku tähtsusega kuid omab siiski mõningast lisaväärtust / muu maa kõlvik ei oma märkimisväärset metsa- ja põllumajanduslikku tähtsust Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 27 / 35 HINNATAV VÕRDLUSTEHINGUD: VARA 1 2 3 4 5 Tapa vald, Jootme küla, Tapa vald, Kadrina vald, Tamsalu vald, Tamsalu vald, Kadrina vald, Sõkla Karkuse küla Kiku küla Assamalla küla Vadiküla Vaiatu küla Kohandus17 0% 0% 0% 0% 0% Summaarne kohandus: 5% 15% -5% 0% 5% Kohandatud ha hind: 2 702 € 3 739 € 3 139 € 3 152 € 3 281 € Kohandatud absoluutväärtuste summa: 15% 25% 5% 20% 15% Osakaal18: 20% 10% 35% 15% 20% Kaalutud kohandatud ha hind: 540 € 374 € 1 099 € 473 € 656 € Kaalutud keskmine kohandatud ha hind 3 142 € Kaalutud keskmine kohandatud hind: 44 586 € Seega kujuneb hinnatava vara turuväärtuseks: 44 586 € ehk ~ 45 000 € s.o. ~ 3171 €/ha taandatuna hinnatava vara pinnaühikule. 17 PRIAS arvel olevatele põllumaadele on võimalik erinevate põllumajanduslike toetuste taotlemine ning nimetatud maad on põllumaa ostjate seas olnud varasemalt enam väärtustatud kuid 2014. aastast on võimalik võtta arvele ja seejärel taotleda pindalatoetusi kõigi heas põllumajanduslikus korras olevate maade eest (jooksval aastal pindalatoetuste taotlemiseks oleks soovitav uued maad registreerida 1. aprilliks) ning seetõttu on PRIAs registreeritus kaotamas mõju maa hinnale 18 osakaalude andmisel on lähtutud põhimõttest, et sarnasemale võrdlustehingule (väiksem absoluutkohandus) anname suurema kaalu ja vastupidi (käesoleval juhul on võrdlusobjektide absoluutkohandused samas suurusjärgus). Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 28 / 35 Lisa nr 1 Fotod hinnatavast varast Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 29 / 35 Lisa nr 2 Ärakiri kinnistu registriosast Väljavõtte tegija: Ingrid Rebane Asutus: Arco Real Estate AS Kuupäev: 29.09.2017 13:40:41 Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond Uus registriosa number 1946936 Kinnistu nimi Sõkla Korteri nr Õigsuse märge Elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust: 01.01.2006 Digitoimik Kinnistustoimiku kõik dokumendid on digitaalsed alates 3.04.2013 I jagu KINNISTU KOOSSEIS Avamine, koosseisu Kande Sihtotstarve ja Kande Katastritunnus Pindala muudatused, ühendamise ja number asukoht kehtivus jagamise kanded Maatulundusmaa 100%, Lääne-Viru 14,19 Maakatastri andmed üle võetud 1 40002:002:0103 kehtiv maakond, Tapa vald, ha 29.09.2017. Jootme küla, Sõkla. II jagu OMANIK Kande Kande Omanik Kande alus number kehtivus Osaühing Kehra Agro (registrikood 14.10.2016 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 3 kehtiv 10661441) 21.10.2016. Kohtunikuabi Mare Tomingas III KOORMATISED JA KITSENDUSED jagu Kinnistut koormavad piiratud Kande Märked piiratud asjaõiguste kohta, Kande asjaõigused (v.a. hüpoteegid) ja number kannete muudatused ja kustutamised kehtivus märked; käsutusõiguse kitsendused Märge kinnistu võõrandamise ning hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormamise keelamiseks kahe aasta jooksul alates maa müügilepingu 1 sõlmimisest üheksateistkümnendast kehtiv jaanuarist aastal kaks tuhat neli. 19.01.2004 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 17.03.2004. Kohtunikuabi E. Lumiste IV jagu HÜPOTEEGID Märked hüpoteekide kohta, Kande Hüpoteegi Kande Hüpoteegid kannete muudatused ja number summa kehtivus kustutamised Hüpoteek summas 1 500 000,00 eurot Swedbank AS (registrikood 10060701) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud Sisse kantud 20.04.2017. 1 500 kinnistud: 8131; 54236; Osaühing 18.09.2017 kinnistamisavalduse 1 000,00 kehtiv Kehra Agro (registrikood 10661441) alusel muudetud 22.09.2017. EUR kaasomandiosa kinnistust nr 57136; Kohtunikuabi Ave Talts 65641; 274336; 311740; 324336; 430836; 624806; 708432; 708832; Osaühing Kehra Agro (registrikood 10661441) kaasomandiosa kinnistust nr 1291336; 1472836; 1773508; 1834936; 1907508; 1982806; Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 30 / 35 2064431; 2210150; 2693736; 2771132; 2771232; 2819250; 2831632; 3013550; 3752602; 3834350; 3880050; 3893950; 3941650; 4090250; 4090850; 4098950; 4135702; 4141750; 4288950; 4378650; Osaühing Kehra Agro (registrikood 10661441) kaasomandiosa kinnistust nr 4457231; 4497902; 4518706; 4521450; 4604050; 4716550; 4843050; 4915731; 5074602; 5088531; 5179150; 5202650; 5275750; 5417750; 5559850; 6356350; 6553150; 6646250; 6723450; 6731950; 6796050; 6865350; 6885650; 6997802; 7042050; 7042150; 7121850; 7476650; Osaühing Kehra Agro (registrikood 10661441) kaasomandiosa kinnistust nr 8286602; 8985650; 8985950. Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 31 / 35 Lisa nr 3 Katastriüksuse ortofoto ja kitsenduste kaart (allikas: Maa-amet) Katastriüksuse ortofoto Katastriüksuse kitsenduste kaart, kitsenduste loetelu ja legend Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 32 / 35 Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 33 / 35 Lisa nr 4 Kvaliteeditunnuse koondhinnang Kvaliteedi hinnang teguritele Nr Tegur Hinnang Koondhinnang I Asukoht ja kvaliteet 1 Sünergia ja teenuste kättesaadavus C 2 Ümbrus B 3 Teed, tänavad, parkimine B 4 Mööduv liiklusvoog, nähtavus, juurdepääs, B turvalisus 5 Ühistransport B 6 Kasutust piiravate kitsenduste mõju B B 7 Võrguteenused C 8 Ehitusõigus - 9 Kuju ja suurus B 10 Haljastus ja heakord - 11 Ehitusgeoloogia ja veerežiim B 12 Vaade - 13 Keskkonnariskid B II Hoone kvaliteet 1 Arhitektuuriline lahendus - 2 Hoone näitajad (funktsionaalsus) - 3 Hoone konstruktsioonide seisukord - 4 Hoone tehnoseadmete seisukord - 5 Hoone välisviimistluse kvaliteet - - 6 Hoone siseviimistluse kvaliteet ja kohtkindla sisustuse olemasolu ning - kvaliteet 7 Hoone sisekliima - III Kinnisvara juhtimise kvaliteet 1 Dokumentatsioon - 2 Kinnisvara juhi ja/või halduri pädevus - 3 Kinnisvara korrashoiu ja kasutamisega - seotud teenuste korraldus - 4 Energiatarbimise juhtimine - 5 Vara kasutajate homogeensus ja - maksejõulisus A - väga hea, vastab kõrgendatud nõuetele B - keskmine, vastuvõetav, vastab keskmistele nõuetele C - halb, esineb olulisi puudusi, vastab madalamatele nõuetele Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 34 / 35 Lisa nr 5 Vastavuskinnitus standardi nõuetele 1. Selle hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu korraldanud hindaja kutsealane pädevus on piisav hindamistellimuse täitmiseks. 2. See hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab Eesti kinnisvara hindamise standardisarja EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele. 3. Mitte keegi peale hindamisaruandes nimetatud isikute ei ole hindajat hindamistoimingus abistanud. 4. Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud infot ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a. juhud, kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks. 5. Hindaja on tegutsenud sõltumatu välishindajana. 6. Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes. 7. Hindaja hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega. 8. Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja korrektsed. 9. Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega. Hindamisaruande koostaja: / Allkirjastatud digitaalselt / Ingrid Rebane kutseline vara hindaja, kutsetunnistus nr 105041 maa hindaja tegevuslitsents nr 085 MA-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Eksperthinnang ARE-17518-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Sõkla Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637 35 / 35
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel