Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 17. oktoober 2017
Sisu (failidest)
Eksperthinnangu nr ARE-173513-C
Aadress: Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hinnatav vara: hoonestamata kinnisasi registriosa numbriga 1985736
Ülevaatuse
25.09.2017
kuupäev:
Hindamisaruande
03.10.2017
kuupäev:
Väärtuse kuupäev: 25.09.2017
Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Hindamisaruande Ingrid Rebane
koostaja: kutseline vara hindaja, kutsetunnistus nr 105041
maa hindaja tegevuslitsents nr 085 MA-mh
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige
Sisukord
Kokkuvõte ...................................................................................................................................................... 3
1 Hindamise alused ................................................................................................................................. 4
1.1 Hindamise eesmärk, alused, algandmed ning hinnatava vara ülevaatus................................... 4
1.2 Hindamisel tehtavad eeldused ja piiravad tingimused ................................................................ 4
2 Hinnatava vara kirjeldus ...................................................................................................................... 5
2.1 Hinnatava vara koosseis ............................................................................................................. 5
2.2 Asukoht ....................................................................................................................................... 5
2.3 Katastriüksuse kirjeldus .............................................................................................................. 7
2.4 Tehnovõrgud ............................................................................................................................... 8
2.5 Hinnatava vara kvaliteediklass .................................................................................................... 8
2.6 Vastuolud andmetes ja hinnang andmete usaldusväärsuse kohta ............................................ 9
3 Turuväärtuse hindamine .................................................................................................................... 10
3.1 Makromajanduse ülevaade ....................................................................................................... 10
3.2 Turuülevaade ............................................................................................................................ 15
3.3 Hinnatava vara parim kasutus .................................................................................................. 22
3.4 Hinnang vara konkurentsivõimele turusegmendis .................................................................... 22
3.5 Hindamismeetodid .................................................................................................................... 22
3.5.1 Hindamismeetodi valik ja rakendus ..................................................................................... 23
Lisa nr 1 Fotod hinnatavast varast ............................................................................................................ 27
Lisa nr 2 Ärakiri kinnistu registriosast ...................................................................................................... 29
Lisa nr 3 Katastriüksuse ortofoto ja kitsenduste kaart (allikas: Maa-amet) .......................................... 30
Lisa nr 4 Kvaliteeditunnuse koondhinnang .............................................................................................. 32
Lisa nr 5 Vastavuskinnitus standardi nõuetele ........................................................................................ 33
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
2 / 33
Kokkuvõte
Hinnatava vara koondandmed
Hinnatav vara: kinnisasi registriosa numbriga 1985736 (hoonestamata maatulundusmaa)
Aadress: Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Omanik: Osaühing LEMAR-LM (reg.kood 10258917), Järvamaa Lehtse vald
Katastritunnus: 40002:002:0038
Omandivorm: kinnisasi
Kinnistu pindala: 7,79 ha
Kinnistu hoonestus: puudub
Hindamisaruande koondandmed
Hinnangu eesmärk: tehingu nõustamine
Ülevaatuse kuupäev: 25.09.2017
Hindamisaruande
03.10.2017
kuupäev:
Väärtuse kuupäev: 25.09.2017
Tellija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Tellimusleping: tellimiskiri 20.09.2017 nr 10-2/17/2922-1
lisaks hindamise tavapraktikas kasutatavatele eeldustele on seatud
järgmised eeldused:
- hindamisel eeldatakse, et hinnatavale varale on tagatud juurdepääs
Hindamise eeldused:
avalikult kasutatavalt teelt
- hindamisel eeldatakse, et hinnatavat vara ei koorma võimalikud
rendilepingud
Kinnistu turuväärtus: 24 000 € (3 081 €/ha taandatuna maatüki pinnaühikule)
müügiperioodi pikkuseks väärtuse kuupäeva seisuga võib prognoosida 3-6
Hinnang likviidsusele:
kuud
Hindamistulemuse hoonestamata maatulundusmaa turg on võrdlemisi efektiivne, millest
täpsus: tulenevalt on hindamistulemus tavapärase täpsusega (±10%)
hindamistulemus ei sisalda käibemaksu (hinnatava vara turusegmendi
Käibemaks
tehingud ei ole üldjuhul käibemaksuga maksustatavad)
Kommentaarid
puuduvad
Hindamistulemus
Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Jootme külas asuva kinnistu, nimega Saare (registriosa numbriga
1985736) turuväärtus on väärtuse kuupäeval: 24 000 (kakskümmend neli tuhat) eurot
Hindamisaruande koostaja:
/ Allkirjastatud digitaalselt /
Ingrid Rebane
kutseline vara hindaja, kutsetunnistus nr 105041
maa hindaja tegevuslitsents nr 085 MA-mh
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige
Arco Real Estate AS on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu asutajaliige (05. juulist 1994 a.)
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
3 / 33
1 Hindamise alused
1.1 Hindamise eesmärk, alused, algandmed ning hinnatava vara ülevaatus
Tellija nimi: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Tellija esindaja: taristuosakonna juhataja Külli Tulvik
Tellimuslepingu kuupäev: tellimiskiri 20.09.2017 nr 10-2/17/2922-1
Hindamise eesmärk: tehingu nõustamiseks
Hinnangu kasutaja: tellija
Väärtuse liik: turuväärtus
Ülevaatuse kuupäev1: 25.09.2017
Hindamisaruande kuupäev2: 03.10.2017
Väärtuse kuupäev3: 25.09.2017
Ülevaatuse teostanud hindaja: Arco Real Estate AS Rakvere esinduse kutseline hindaja Ingrid
Rebane
Ülevaatuse juures viibinud
isikud: hindaja teostas vara ülevaatuse ainuisikuliselt
Ülevaatuse ulatus: ülevaatus hõlmas vara vaatluse katastriüksusega külgnevalt teelt
Ülevaatuse põhjalikkus: teostatud on vara visuaalne vaatlus, ülevaatusel ei kasutatud
erivahendeid
Algandmed esitanud isik: projektijuht Evelin Paju
Hindamisaruande koostanud kutseline hindaja Ingrid Rebane (vara hindaja, kutsetunnistus nr
hindaja: 105041) ja litsentseeritud maa hindaja (tegevuslitsents 085 MA-mh)
Kasutatud materjalid: - Eesti vara hindamise standardiseeria EVS 875
- Tapa valla kodulehekülg http://www.tapa.ee/, seisuga
28.09.2017
- Maa-amet www.maaamet.ee, seisuga 28.09.2017
- Maa-ameti tehingute andmebaas
- Arco Real Estate AS`i tehinguinfo
- algandmete esitaja poolt esitatud andmed
- kinnisvaraportaal www.kv.ee, seisuga 28.09.2017
- AS Regio Eesti kaart kaart.delfi.ee, seisuga 28.09.2017
- e-kinnistusraamat kinnistusraamat.rik.ee, seisuga 28.09.2017
- Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)
põllumassiivide veebikaart aadressil https://kls.pria.ee/kaart/,
28.09.2017
- vara kohapealne ülevaatus ja selle käigus teostatud märkmed
1.2 Hindamisel tehtavad eeldused ja piiravad tingimused
Hindamistulemus on kehtiv järgmistel eeldustel:
- hindamisel eeldatakse, et hinnatavale varale on tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt
- hindamisel ei ole arvestatud võimalike rendilepingutega
- hindamisel eeldatakse, et varal ei esinenud selle üle vaatamise hetkel varjatud puudusi, mille
olemasolu mõistlikult tegutsev hindaja ei tuvastanud ega pidanudki tuvastama
- hindamisel eeldatakse, et hindajale esitatud informatsioon ja dokumentatsioon on tõene.
1
Ülevaatuse kuupäev (date of inspection) - kuupäev, millal tehti hinnatava vara ülevaatus (EVS 875-1).
2
Hindamisaruande kuupäev (date of valuation report) - kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud (EVS 875-1).
3
Väärtuse kuupäev (date of valuation) - kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. See peab kokku langema
hindamise kuupäeva või ülevaatuse kuupäevaga või eelnema ühele või mõlemale neist, st hindamine peab olema tehtud kas oleviku
või mineviku kuupäeva seisuga (EVS 875-1).
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
4 / 33
2 Hinnatava vara kirjeldus
2.1 Hinnatava vara koosseis
Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Registriosa number: 1985736
Vara liik: kinnisasi
Katastritunnus: 40002:002:0038
Katastriüksuse pindala: 7,79 ha
Katastriüksuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%
Omanik: Osaühing LEMAR-LM (reg.kood 10258917), Järvamaa Lehtse vald
väärtuse kuupäeva seisuga on registriosa III jaos koormatiste ja
Koormatised ja kitsendused:
kitsenduste kohta üks kustutuskanne
väärtuse kuupäeva seisuga registriosa IV jaos hüpoteekide kohta üks
Hüpoteegid:
kustutuskanne
Hinnatavat vara koormavad võimalike vara koormavate rendilepingute kohta töö koostajal teave
rendilepingud: puudub ning nimetatud lepingutega töö eesmärki silmas pidades ei
arvestata
vastavalt Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusele lasuvad
katastriüksustel järgmised maakasutuse kitsendused:
- nitraaditundlik ala
- elektripaigaldise kaitsevööndid
Muud olulised väärtust
- riigikaitselise ehitise piiranguvöönd
mõjutavad õiguslikud aspektid,
- kaitsmata põhjaveega ala
piirangud:
Kitsenduste kaart, loetelu ja ulatus on ära toodud eksperthinnangu
lisas nr 3. Olemasolevad kitsendused ei takista olulisel määral
hinnatava vara sihtotstarbelist kasutamist, seega hindamisaruande
koostaja hinnangul need vara turuväärtust ei mõjuta.
2.2 Asukoht
Makroasukoht
Vald, asustusüksus: Tapa valla lõunaosas paiknev Jootme küla
ligikaudu 7 km kaugusel vallakeskusest Tapa linnast ning 36 km
Kaugus keskustest:
kaugusel maakonnakeskuse Rakvere linna administratiivpiirist
Konkureerivad turupiirkonnad: teised Tapa valla külad, ka Tamsalu, Ambla ja Kadrina valdade külad
Mikroasukoht
põllu-, rohu- ja metsamaa, hajali paiknevad eluhoonete kompleksid ja
Naabrus:
olnud hoonete varemed
Müra ja saastus: madal
jalakäijad rahuldav
sõidukid rahuldav
kommentaar asfaltkattega Pärnu - Rakvere – Sõmeru teelt on
juurdepääs hinnatavale varale ~ 2,2 km ulatuses
mööda avalikult kasutatavat kruuskattega kohalikku
teed (Jootme – Suuga tee nr 4000023), millelt
Juurdepääs:
hinnatava varani pääsemiseks tuleb ületada
Toominga kinnistu; Toominga kinnistule ei ole
hinnatava vara igakordse omaniku kasuks servituuti
seatud. Hinnang vara turuväärtusele on antud
eeldusel, et varale on tagatud juurdepääs avalikult
kasutatavalt teelt.
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
5 / 33
Allikas: Maa-amet, maanteeameti kaardirakendus
piirkonda teenindavad sotsiaalse taristu objektid
sotsiaalne
(koolid, lasteaiad, kauplused, raviteenused jms)
taristu
Kaugused: paiknevad Tapa linnas 9 kuni 10 km kaugusel
ühistranspordi- lähim bussipeatus (pt Jootme) jääb ~ 2,5 km
peatus kaugusele
Veekogu: läheduses olulise tähtsusega veekogud puuduvad
Koondhinnang asukohale
põllumajanduslikust kasutusotstarbest lähtuvalt Lääne-Viru maakonna maatulundusmaa turul keskmiselt
hinnatud asukoht
Asukohaskeemid:
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
6 / 33
Allikas: regio.delfi.ee
2.3 Katastriüksuse kirjeldus
Katastriüksus 40002:002:0038
Katastriüksuse pindala: 7,79 ha
Kõlvikuline koosseis: haritav maa 7,72 ha,
muu maa 0,07 ha
Geomeetria: korrapäratu veidi liigendatud kuju
Reljeef: kerge langusega põhja suuna
Haljastus: põllukultuurid, väheses ulatuses looduslik kõrghaljastus
Piirded: piirded puuduvad
Mullastik: valdavas ulatuses leostunud mullad (Ko) sobivad kõikide põllukultuuride
kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad
Allikas: Maa-amet, mullakaardi kaardirakendus
Maaparandussüsteemid: maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakenduse andmeil ei asu
katastriüksusel maaparandusehitisi
Põllumassiivi number: hinnatav vara on haritava maa osas Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Ametis 7,31 ha ulatuses registreeritud põllumassiivi
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
7 / 33
60956575484 koosseisus
Viljakustsoon: V0400024 0,34 % (haritava maa väärtus viljakustsoonis 217 €/ha),
V0400025 99,66% (haritava maa väärtus viljakustsoonis 243 €/ha);
tegemist Tapa valla keskmise mullaviljakusega muldadega
Üldplaneering: Tapa Vallavolikogu 26.01.2017 otsusega nr 200 võeti vastu Tapa valla
üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, vastavalt
koostatud üldplaneeringule on hinnatava vara perspektiivne maakasutus
riigikaitsemaa
Saare
Allikas: Tapa valla üldplaneering, põhijoonis
Detailplaneering: hindajale teada olevalt puudub
Ehitusõigus: katastriüksus ei ole hoonestatud; ehitusõigust kinnisasjal reguleerivad
Ehitusseadustik ja Tapa valla üldplaneering
Kinnisasja olulised osad: puuduvad
Vara kirjelduse illustreerimiseks on eksperthinnangu lisas nr 1 toodud
fotomaterjal.
2.4 Tehnovõrgud
Kinnistul puuduvad tehnovõrgud.
2.5 Hinnatava vara kvaliteediklass
Kinnisvara parema võrreldavuse ja üldistamise eesmärgil jagatakse need kvaliteediklassidesse.
Kvaliteediklass näitab vara konkurentsivõimet olla atraktiivne sarnast tüüpi rentnikele või ostjatele.
Kvaliteediklass on kombinatsioon teguritest (rent, ehitusmaterjalid, viimistlus, tehniliste süsteemide
standardid ja efektiivsus, ehitise mugavuses, asukoht, juurdepääs jt), mis iseloomustab kinnisvara
tulupotentsiaali ja väärtust ning turu ootust nende näitajate osas. Tulupotentsiaali hinnatakse järgmiste
näitajate alusel (EVS 875-10):
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
8 / 33
- Asukoht (asukoha kvaliteedi mõjutegurid on: sünergia ja teenuste kättesaadavus, ümbruskond, teed
ja tänavad, parkimine, mööduv liiklusvool, nähtavus, juurdepääs, turvalisus, ühistranspordiga
juurdepääs, kasutust piiravate kitsenduste mõju, võrguteenused, vastavus ehitusõiguse ulatusele,
laienemise võimalused, maatüki kuju ja suurus, haljastus- ja heakord, ehitusgeoloogia ja veerežiim,
vaade ja keskkonnariskid).
- Hoone (hoone kvaliteedi mõjutegurid on: arhitektuurne lahend, funktsionaalsus, konstruktsioonide
seisukord, tehnoseadmetega varustatus ja seisukord, energiatõhusus, välisviimistluse kvaliteet,
siseviimistluse kvaliteet, püsivalt ühendatud sisustuse olemasolu ja kvaliteet ja sisekliima).
- Kinnisvara juhtimine (kinnisvara juhtimise kvaliteedi mõjutegurid on: dokumentatsiooni kvaliteet,
kinnisvara juhi ja/või halduri pädevus, kinnisvara korrashoiu ja kasutamisega seotud teenuste
korraldus, energiasäästumeetmete rakendamine ja vara kasutajate homogeensus ja maksejõulisus).
Kvaliteediklasse on kolm: A, B ja C, millest A on kõrgeim ja C madalaim. Kvaliteediklassi hindamisel
antakse hinnang eraldi igale tunnusele nimetatud kolmepallilises süsteemis ja kinnisvara koondhinnang
saadakse kolme tunnuse hindamise tulemusena.
Hinnatava vara kvaliteediklass on järgneva tabeli ja lisa nr 4 alusel:
Tunnus Asukoht ja krundi kasutus Ehitise kvaliteet Kinnisvara juhtimine
Kvaliteediklass B -4 -5
Koondhinnang kvaliteediklassile B--
Allikas: Arco Real Estate AS
2.6 Vastuolud andmetes ja hinnang andmete usaldusväärsuse kohta
Vastuolusid andmetes ei ilmnenud ja töö koostaja hindab andmed usaldusväärseks.
4
Kinnistu on eelduslikult hoonestamata ning hoone kvaliteediklassi pole võimalik määrata.
5
Kinnistu on eelduslikult hoonestamata ning kinnisvara juhtimise kvaliteediklassi pole võimalik määrata.
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
9 / 33
3 Turuväärtuse hindamine
3.1 Makromajanduse ülevaade
Alus – Eesti Pank, Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium, Eesti Konjunktuuriinstituut, Maksu- ja Tolliamet 15.09.2017
Statistikaameti andmeil kasvas Eesti majandus 2017. aasta II kvartalis 5,7%. Sesoonselt ja tööpäevade
arvuga korrigeeritult kasvas SKP võrreldes eelmise kvartaliga 1,3% ja 2016. aasta II kvartaliga võrreldes
5,2%. Sisemajanduse koguprodukt moodustas II kvartalis jooksevhindades 5,8 miljardit eurot.
Majanduskasvu panustas enim ehitussektor, mis oli teist kvartalit järjest üks kiiremini kasvav tegevusala.
Teist kvartalit järjest võis märgata majanduse pikaajalise potentsiaalse tootmismahu ületamist. Olenemata
Eesti välisnõudluse kiirest taastumisest on investeeringute kasv jäänud endiselt madalaks. Majanduskasvu
on ennekõike toetamas Eesti ekspordipartnerite majandus-kasvu kiirenemine, mis soodustab välisnõudluse
kasvu ning selle jätkumist. Eelmise aasta lõpust alates on üldine majanduskonjunktuur järsult paranenud
kogu Euroopa Liidus, millega on kaasnenud ka majanduskasvu selge kiirenemine. Eesti majanduse
statistiline tase on viimaste perioodide vältel olnud küllaltki madal, mistõttu kiireid kasvunumbreid on
tõenäoliselt oodata ka järgnevate kvartalite jooksul.
Edasine majanduskasv eeldab investeeringuid ja tootlikkuse kasvu, sealjuures on suurenenud oht, et
majanduse tasakaal võib halveneda. Valitsus peaks majanduse kasvu ja konkurentsivõimet toetama
tänasel hetkel võimalikult stabiilse ettevõtluskeskkonnaga. Eesti Panga andmeil võib majanduse täiendav
laenurahaga stimuleerimine praeguses olukorras kaasa tuua kasvava hinnatõusu, suurema palgasurve ja
ettevõtete investeeringute vähenemise. Juba neljal järjestikusel aastal kahanenud investeeringud on
vähendanud järgmiste aastate kasvupotentsiaali. Tõenäoliselt on siiski uus inves-teeringute kasvutsükkel
alanud, sest tööturg sunnib ettevõtteid panustama kapitali hulga suuren-damisse. Ettevõtete
baromeeteruuringud kui ka prognoosid osutavad ettevõtjate suurenevale optimismile ning
majandusaktiivsuse edasisele kasvule.
2017. aasta II kvartalis kasvas hinnamõjusid arvesse võttes kaupade ja teenuste eksport 1,3%. Kaupade ja
teenuste käive oli sealjuures 8,9 miljardit eurot (153% SKPst), millega Eesti on üks avatuima majandusega
riike euroalas. Maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 108 miljonit eurot (ligi 2% SKPst), mis põhines
ennekõike teenuste konto positiivsel saldol ning osaliselt struktuurfondide toetustel. Sarnaselt
ekspordikasvu aeglustumisele võis märgata ka kaupade ja teenuste impordi kasvu aeglustumist, mis püsis
2,2% juures. Eksporti mõjutas positiivselt kvartali lõikes peamiselt mujal klassifitseerimata masinate ja
seadmete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Impordi kasvule aitas aga enim kaasa mitmesuguste
transpordivahendite sissevedu. Impordivajadust suurendasid sealhulgas suuremad investeeringud, mille
juures tehti kapitalipaigutusi ennekõike transpordivahenditesse, hoonetesse ja rajatistesse.
Väliskaubanduse suurimaks negatiivseks mõjutajaks oli jätkuvalt peamiselt elektroonikatööstus. Kaupade
väljavedu kasvas 2016. aasta teise kvartaliga võrreldes 4%, sissevedu aga 6%. Teenuste ekspordi-impordi
ülejääk oli 505 miljonit eurot ehk 15% rohkem kui 2016. aasta samas kvartalis. Netoeksport ulatus II
kvartalis ligikaudu 200 miljoni euroni, mis moodustab 3,4% SKPst.
2017. aasta juulis kasvas kaupade eksport võrreldes eelmise aasta sama kuuga 6% ja import 9%.
Teenuste eksport kasvas samaaegselt 8% ja import 7%. Juulikuus eksporditi Eestist kaupu
jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest, mille juures
kaubavahetuse puudujääk oli 197 miljonit eurot. Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja
puittooteid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu, mineraalseid tooteid ja mehaanilisi masinaid. Ekspordi
peamised sihtriigid olid Soome, Rootsi ja Läti. Kaupu veeti juulis sisse enim Soomest, Saksamaalt ja
Leedust, mille juures peamiselt imporditi elektriseadmeid, transpordivahendeid ja toidukaupu.
Enamiku Eesti väliskaubanduse partnerriikide majandusseis on paranenud ja väliskaubandusaktiivsus
suurenenud, mis on soodustanud Eesti eksporti ning seeläbi ka majanduskasvu. Esimesel poolaastal
tervikuna kasvas kaupade eksport võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 10% ning import 11%. 2017.
aasta I pooles kasvas kaubaekspordi maht tempos, mis on suurendanud turuosa välisturgudel, mille põhjal
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
10 / 33
on alust arvata, et Eesti ettevõtete toodang on muutumas konkurentsivõimelisemaks. Euro vahetuskursi
tõus on aga asunud soodustama imporditavate tööstuskaupade odavnemist kuid pidurdab ühtlasi ka
euroala ekspordi kasvu.
2016. aastal jõudsalt kasvanud palgatulu ja tarbimine soodustas maksutulude laekumist. Tulu on
suurendanud ka kõrgemad aktsiisimäärad alkoholile, tubakatoodetele ja kütusele. Kasvanud
maksulaekumist on kindlasti toetanud ka Maksu- ja Tolliameti efektiivsem tegevus, seda ennekõike
käibemaksuga ning palgakuludega seonduvalt. 2016. aastal kogus Maksu- ja Tolliamet makse 6,26
miljardit eurot ehk 100,1 protsenti riigieelarves planeeritust, võrreldes 2015. aastaga koguti makse 5,5%
enam. Eelarve planeeritust suurem laekumine tulenes eelkõige keskmise töötasu kasvust, Eesti riigieelarve
tulud sõltuvad suures osas tööjõumaksudest.
2017. aasta juulikuus kogus Maksu- ja Tolliamet 590,3 miljonit eurot makse, millega aasta esimese seitsme
kuu kokkuvõttes oli maksutulu laekunud 5,3% enam kui aasta tagasi. Juulikuu seisuga oli riigieelarvega
aastaks planeeritust täidetud 56,1 protsenti, suurenenud investeeringute taustal on riigieelarve kasutamine
vastanud prognoositule. Seitsme kuuga on tulumaksu tasutud 6% vähem kui aasta varem, sest sel aastal
tehti tulumaksu tagasimakse madalapalgalistele. Seitsme kuuga on tulumaksu laekumine erasektorilt
vähenenud 4,4%, mille põhjuseks võib olla järgmisest aastast rakenduv regulaarselt kasumit jaotava
ettevõtte madalam tulumaksumäär, mistõttu on ettevõtted otsustanud kasumi jaotamist edasi lükata.
Samuti mõjutavad kasumite jaotamise otsuseid olulisel määral kasvanud ettevõtete investeeringud.
Käibemaksu tulu oli juulis 185,6 miljonit eurot, mida oli 7,1 protsenti enam kui möödunud aastal.
Käibemaksu tasumine on viimaste kuude jooksul kasvanud enim sõidukite müügis, kinnisvaras ja
metsamajanduses. Kinnisvaravaldkonnas on kasvule kaasa aidanud korteriomandite ja kinnisasjade ostu-
müügitehingute arvu suurenemine ning kinnisvarade hinnatõus.
Laenuintressimäärad 2016. aastal eriti ei muutunud, eluasemelaenude intressimäärad püsisid vahemikus
2,19-2,41%. 2017. aasta esimese seitsme kuu jooksul välja antud uute eluasemelaenude keskmine
intressimäär püsis 2,18-2,44% vahemikus, mis on olnud enam-vähem sarnasel tasemel kui aasta varem.
Eluasemelaenude intressimäärad on alates aasta algusest igakuiselt vähehaaval tõusnud, mida võib
osaliselt selgitada madalama kvaliteedi laenuklientide osakaalu kasv ning teisalt oluliselt kasvanud
nõudlus. Eluasemelaenude intressimäärad on madalamad just pikemaperioodilistel laenudel. Tähtajaks
tasumata laenude maht on püsinud väike, üle 60 päeva viivises olevate eluasemelaenude osakaal
laenuportfellist oli juuli seisuga 0,5%.
Ettevõtete uute pikaajaliste laenude keskmine intressimäär on viimastel perioodidel olnud muutlik, mis on
tingitud ka sellest, et laenuprojektide riskisus erineb kuust kuusse ettevõtete puhul rohkem kui
majapidamiste puhul. Ettevõtetele aprillis väljastatud pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks
kujunes 2,94%, mis oli viimase aasta jooksul kõrgeim tase. Keskmise intressimäära kasvu põhjustasid
aprillikuusse sattunud makseraskuste tõttu muudetud tingimustega laenude refinantseerimistehingud.
Juulikuus väljastatud pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks kujunes aga 2,45%. Ettevõtete
rahastamist toetavad jätkuvalt hea ligipääs pangalaenudele, intressimäärade madal tase ja varasemalt
kogutud kasumid. Ettevõtetele antud laenude osas on suurenenud tööstus-, kinnisvara- ja ehitus- ning
primaarsektori ettevõtete pikemaajaliselt viivises olevate laenude maht.
Septembri istungil otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu säilitada hoiustamise püsivõimaluse
intressimäärana endiselt -0,40% ehk negatiivsete intresside keskkond jääb püsima. Nõukogu on jätkuvalt
eeldusel, et Keskpanga baasintressimäärad püsivad sarnasel tasemel veel pikema aja vältel. Nõukogu
kinnitas, et igakuiseid varaoste 60 miljardi euro ulatuses jätkatakse kuni 2017. aasta lõpuni või vajaduse
korral kauem, seni kuni inflatsiooni areng on püsivalt kohandunud soovitud inflatsioonieesmärgiga.
Euroopa Keskpanga hinnastabiilsuse eesmärk on see, et euroala inflatsioon kiireneks 2% lähedusse, kuid
jääks pisut alla selle. Erinevate erasektoris tegutsevate finantsasutuste prognooside kohaselt on oodata
tänaste madalate intresside keskkonna püsimist kuni vähemalt 2018. aasta teise pooleni. Eesti Panga
juunikuise prognoosi kohaselt on 3 kuu EURIBORi üle nulltaseme kasvamist oodata aga siiski alles 2019.
aasta teises pooles.
Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell kasvas 2016. aastal kiiresti, suurenedes 7,8%
võrra. Kiire kasv on jätkunud ka käesoleval aastal, mille juures juulikuus kasvas portfelli maht aastaga 6%.
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
11 / 33
Ettevõtted võtsid 2017. aasta II kvartalis mulluse ajaga võrreldes pankadest 5% rohkem laene ja liisinguid,
mille kõrval majapidamised võtsid uusi eluasemelaene ligi 15% ning autoliisinguid 17% rohkem kui
varasema aasta samas kvartalis. Vähenenud on välismaalt laenamine ning ettevõtete koguvõlg ei ole eriti
muutunud. Esimeses kvartalis hoogsalt suurenenud investeeringuid rahastati eelkõige ettevõtete
omavahenditest ja Eestis tegutevatest pankadest võetud laenudega. Madala investeerimisaktiivsuse tõttu
laenavad ettevõtted endiselt suhteliselt vähe, välismaalt vähenenud laenamise juures on aga kasvanud
Eestist laenamine. Uusi mittefinantsettevõtetele suunatud laene on käesoleval aastal välja antud rohkem
kui varasemal aastal ainuüksi jaanuaris ja juunis, juulis väljastati uusi laene 16% vähem kui aasta tagasi.
Ettevõtete ja majapidamiste hoiused pankades suurenesid 2016. aastal tempokalt, kasvades 8,6% võrra
11,9 miljardi euroni. Ettevõtete hoiuste maht kasvas aastaga 9,5% ja majapidamiste oma 7,8%. Kiirest
hoiuste mahu kasvust hoolimata on Eesti majapidamiste finantssäästud sissetulekute suhtes Euroopa Liidu
keskmisest siiski veel väiksemad. Juulis püsis ettevõtete ja majapidamiste hoiuste aastakasv endiselt
tugev, kasvades aastatagusega võrreldes 11%. Juulikuus oli ettevõtetel hoiuseid 15% ja majapidamistel
8% rohkem kui samal ajal aasta tagasi. Hoiuste maht on kasvanud aastases võrdluses jätkuvalt kiiremini
kui pankade laenu- ja liisinguportfell.
Majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli kasv 2016. aastal kiirenes, mille juures eluasemelaenude kasv
hakkas kiirenema just II kvartalist. Eluasemelaenude portfell kasvas aastaga 5,2%. Uusi eluaseme-
laenusid anti välja 10% suuremas summas kui 2015. aastal. Juulikuus eluasemelaenude portfelli aastakasv
kiirenes sarnaselt eelmiste kuudega, ulatudes 6,4%ni. Uusi eluasemelaene anti juulis välja 104 miljoni euro
väärtuses, mida oli 18% rohkem kui eelmise aasta samas kuus. Aasta esimese seitsme kuuga on uusi
eluasemelaene välja antud ligi 20% suuremas mahus kui aasta tagasi. Eluasemelaenude lepingute
koguarv kasvas juulis võrreldes aastataguse ajaga 3,2%, mille juures keskmine laenusumma suurenes
3,2%. Viimaste perioodide vältel on suurenenud nii lepingute arv kui ka nende keskmine väärtus, millest
tulenevalt uute korterite osakaal on püsinud jätkuvalt kasvavas trendis.
Majapidamiste kiirenenud laenukasvu taustal on siiski kasv jäänud endiselt aeglasemaks kui elanikkonna
säästude ja sissetulekute kasv, kuid sissetulekute ja laenukoormuse kasv on ühtlustumas. 2017. aasta I
kvartalis kasvas kodumajapidamistele antud laenude jääk aasta baasil 5,8% ning II kvartalis 6,0%.
Eratarbimiskulutused kasvasid 2016. aasta lõpus palgatuluga juba samas tempos, mistõttu elanike
säästumäär enam ei ole tõusnud. Säästumäära vähenemist on soodustanud tarbijaskonna kindlustunde
paranemine ja kiirenenud hinnatõus. Olukorras, kus lähitulevikus on oodata elanike tegeliku ostujõu
vähenemist, on ka oodata elanike sissetulekute kasvust laenu-koormuse kiiremat kasvu. Eesti peredest on
laenu võtnud ligi 40% ehk sama palju kui kaks aastat tagasi ning pooled laenukohustustest on seotud
kinnisvaraga. Käesoleva aasta jooksul plaanib laenu võtta ligikaudu viiendik peredest ja enamikul neist on
juba mõni laenukohustus.
2017. aasta II kvartalis oli töötuse määr 7%, tööhõive määr 66,9% ja tööjõus osalemise määr 72%.
Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga jäi tööhõive määr samale tasemele, tööjõus osalemise määr oli aga
viimase 20 aasta kõrgeim. Maksu- ja Tolliameti registriandmete järgi kasvas teises kvartalis deklareeritud
palgatulu saajate arv tänu erasektorile 0,9%. Konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringu andmed näitasid
ettevõtete hõiveootuste paranemist ning üha suurem osa küsitletud ettevõtetest peavad tööjõupuudust
tootmist piiravaks teguriks. Eriti hoogsalt on hõiveootused kui ka tööjõu piirangu tunnetamine kasvanud
ehitussektoris. Tööjõu tootlikkus on nüüdseks juba aasta jagu kasvanud, teises kvartalis hoogustus kasv
tööstustoodangu- ja ekspordiandmete põhjal veelgi. Kuna hõivatute ja töötatud tundide arv II kvartalis
oluliselt ei muutunud, kasvas reaalne tootlikkus nii hõivatu kui ka töötatud tunni kohta lähedases tempos
SKP-le, mille juures aga tööjõukulude kasv kiirenes 9%-ni.
Aasta jooksul on olukord tööturul paranenud, mitteaktiivsete ja töötute arv on vähenenud ja hõivatute arv
on kasvanud nii linnalistes kui ka maa-asulates. 1. jaanuaril 2017. a. elas Eestis 1 315 635 inimest, neist
töötab hinnanguliselt 52%, kusjuures iga viies töötaja on pensionär. Tööturul osalemist on kasvatanud
pensioniea tõus ning osalemist suurendab veelgi järk-järgult rakenduv töövõimereform. Lisaks hõive
andmetele näitab tugevat nõudlust tööjõu järele ka vabade töökohtade arvu kasv, 2016. a. IV kvartalis
vahendas töötukassa enam kui kolmandiku võrra rohkem töökohti kui aasta varem. Töötajate puudus jääb
teravaks probleemiks, mille juures aga hõivepõhine kasv on tänaseks peatunud. Lähikvartalitel võib
taastuva majanduskasvu toel oodata tööturu positiivsete arengute jätkumist. Rahandusministeerium
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
12 / 33
prognoosib oma suvise prognoosi taustal tänavuseks tööpuuduse määraks 6,9 protsenti ja järgmiseks
aastaks 8,3 protsenti.
2016. aasta sügisel lõppes üle kahe aasta väldanud hinnalangusperiood, mille järel inflatsioon on hakanud
kiirenema. Statistikaameti andmeil kallinesid hinnad augustis võrreldes juuliga 0,4% ning võrreldes eelmise
aasta augustiga 3,9%. Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes üle 3,9%
2012. aasta oktoobris, mil muutus oli 4,1%. Toiduained kallinesid aastaga 7,5% ning energiahinnad tõusid
5,9%. Viimane soodustas ka inflatsiooni kasvutempo hoogustumist kogu euroalal, kus inflatsioon kiirenes
augustis peamiselt energia ja toiduainete tõttu 1,5%ni. Kui viimastel kuudel kujundas Eestis hinnakasvu
enim toidukaupade kallinemine, siis augustis oli tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks eluase.
Kodudesse jõudnud elekter kallines võrreldes juuliga 2,4% ja eluasemeüür 3,5%, mille juures viimast
mõjutas enim hooajaline käitumine. Käesoleva aasta teisel poolaastal on oodata hinnakasvu aeglustumist
kõrgema võrdlusbaasi ja hooajaliste tegurite tõttu.
Toorainete hinnakasv on maailmaturul viimastel kuudel näidanud mõningaid aeglustumise märke, mistõttu
on edasiselt oodata inflatsiooni stabiliseerumist. Alusinflatsiooni aastane kasv oli augustis 1,6%, mis on
seni hoolimata majandusaktiivsuse suurenemisest püsinud võrdlemisi madal. Paranenud majandusolukord
võimaldab ettevõtetel suurendada kasumimarginaali ning see kiirendab teisel poolaastal ka alusinflatsiooni.
Edasine hindade areng sõltub suurel määral Eesti maksupoliitikast ja nafta hinnataseme kujunemisest
maailmaturul, mistõttu 2017. aastal püsib Eesti hinnakasv kiirem kui euroalal keskmiselt. Euroala kiire
majanduskasv pole hindu veel mõjutama hakanud, sest osas euroala riikides on tootmisvõimsus
alarakendatud ja inflatsiooni on pidurdanud ka euro kursi tugevnemine. Nafta madala hinnataseme tõttu
peaks Eesti inflatsioon jääma tänavu kolme protsendi lähedusse, mille juures ligikaudu kolmandik
inflatsioonist tuleneb ainuüksi aktsiisikaupade maksu-tõusudest. 2017. aastaks prognoosib Eesti Pank
tarbijahinnaindeksiks 2,8% ning Rahandus-ministeerium 3,4%, 2018. aastal on oodata inflatsiooni kasvu
mõningast aeglustumist. Euroopa Kesk-panga septembrikuise prognoosi kohaselt on euroala ÜTHI-
inflatsioon 2017. aastal 1,5%, 2018. aastal 1,2% ja 2019. aastal 1,5%.
Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2017. aasta II kvartalis 6,8% ning brutotunnipalk
8,5%. Keskmine brutokuupalk ulatus esimeses kvartalis 1 242 euroni. Reaalpalga kasv ulatus kiirenenud
inflatsiooni tõttu 3,7%ni. Palgaväljamakse mediaaniks osutus II kvartalis 958 eurot, kasvades aasta baasil
6,6%. Keskmine palk nihkub ajas järjest lähemale mediaanpalgale. Miinimumpalk tõusis 2017. a. jaanuaris
taas 9,3% võrra 470 euro tasemele. Edasist palgasurvet hoiab osaliselt tagasi töövõimereform, mis toob
tööturule inimesi juurde. Lisaks, viimastel perioodidel on Eestisse sisseränne ületanud väljarännet
prognoositust enam, mistõttu võrreldes varasemaga kahaneb ka tööealiste arv märksa aeglasemalt. 2018.
aastal rakendub uus diferentseeritud maksu-vaba tulu süsteem, mille raames enamiku palgasaajate
maksuvaba tulu kasvab 500 euroni ning mis omakorda toetab eratarbimise kasvu ja vähendab survet
tööjõukulude kasvule.
Seni jõuliselt tõusnud keskmine palgatase pole sissetulekutaseme ühtlustumise hindamisel siiski
objektiivne näitaja, kuna see on osaliselt tulnud ettevõtlus- ja palgatulu ümberjaotumisest. Kiiret palgakasvu
seni aeglase majanduskasvu ajal selgitas tööjõumahukate tegevusalade parem käekäik. Suurem osa
majanduskasvu takistanud tegevusaladest on kapitalimahukad, mis kujundavad tööturu olukorda suhteliselt
vähem. Tööjõumahukate tegevusalade areng on olnud kiirem ja nõudlus täiendava tööjõu järele on kaasa
toonud palgakasvu lahknemise majanduskasvust. Alates 2016. aasta neljandast kvartalist ei ole palgatulu
kiire kasv madalama majanduskasvu taustal aga enam süvenenud, mida kinnitab ka ettevõtete kasumite
palgatulu kasvust kiirem kasv. Kiireneva inflatsiooni tingimustes jääb 2017. aastal reaalpalga kasv alla
viimaste aastate kasvule, mis võib vähendada tarbijate kindlustunnet ning suurendada töötajate
palgasoove, sest keskmise palga teenija ostujõud kasvab varasemast aeglasemalt.
Kvartaalsed makrokeskkonna näitajad
Muutus võrreldes eelmise Muutus võrreldes
2016/2017. a. näitajad Väärtus kvartaliga (%) eelmise aastaga (%)
Jaemüügi mahuindeks (II kv, 2010=100; %) +12,5 +4,1
Tarbijahinnaindeks (II kv, %) +1,0 +3,1
Ehitushinnaindeks (II kv, %) +0,2 +1,5
Korterite ruutmeetri keskmine hind (I kv, €) 1 154,0 +0,5 +10,8
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
13 / 33
Registreeritud töötud (II kv) 29 998 -5,7 +5,0
Keskmine brutokuupalk (II kv, €) 1 242,0 +7,7 +6,8
Eksport (II kv, mln €) 3 292,2 +5,4 +8,4
Import (II kv, mln €) 3 737,3 -0,6 +6,6
Allikas: Eesti Pank
Eesti Pank kehtestas alates 2015. aasta märtsist kommertspankadele eluasemelaenude väljastamisel kolm
nõuet, mis vähendavad ennetavalt laenubuumi riski ja teatas tänavu aprillis valmidusest nõudeid
karmistada. Praegu kehtivatest nõuetest on esimene, et laenusumma võib olla kuni 85% laenutagatise ehk
soetatava eluaseme väärtusest. Kui laenu käendab KredEx, võib laenu anda kuni 90% tagatise väärtusest.
Teise nõudena peavad kõik laenusoovija igakuised laenu- ja liisingumaksed moodustama kokku kuni 50%
tema netosissetulekust. Netosissetulek tähendab regulaarset sissetulekut, mis laekub laenutaotleja
pangaarvele. Kolmas nõue piirab eluasemelaenu maksimaalse pikkuse 30 aastale.
2016. aasta märtsis hakkasid kehtima krediidiandjate ja -vahendajate seaduse ning võlaõigusseaduse
muudatused, mis puudutavad laenu tagatiseks oleva vara hindamist. Sellest tulenevalt võivad
eluasemelaenu väljastavad pangad nõuda uute korterite ostjailt kinnisvaraarendaja hinnapakkumise
asemel ostetava vara eksperthinnangut. Muudatus teeb uute korterite soetamisega seotud asjaajamise
ostjaile kallimaks ning võib suurendada nõutavat omafinantseeringut. Osaline hinnatõus on piirkonniti juba
aset leidnud ka 2017. aasta märtsist kehtima hakanud krediidiandjate- ja vahendajate seaduse lisana
kehtiva määruse taustal, mis käsitleb nõudeid krediidiandja või -vahendaja juhtide ja töötajate erialastele
teadmistele, oskustele ja kogemustele. Määruses sisalduvad ennekõike kinnisvara hindajatele suunatud
nõuded, mille taustal lisanduvad senisele eksperthinnangu koostamisele mõningad täiendavad tingimused.
2016. aasta majanduslike suursündmuste taustal prognoositakse, et nii Brexit kui võimalikud raskused
Euroopa panganduses ja Rootsi kinnisvaraturul toovad lähiajal kaasa kõrgendatud konservatiivsuse
ennekõike pankade riskide juhtimises ning selle poliitikas tervikuna. Euroopa Süsteemsete Riskide
Nõukogu hindas 2016. aastal kinnisvaraga seotud riske Euroopa Liidus, mille tulemusena said hoiatuse
kaheksa riiki, sh Soome ja Rootsi. Rahandusministeeriumi 2017. aasta suvise prognoosi kohaselt
prognoositi Eesti majandusele 2017. aastaks 4,3%list ning 2018. aastaks 3,3%list majanduskasvu. Eesti
Panga juunikuise prognoosi kohaselt on 2017. aastal aga oodata 3,5%list ning 2018. aastal samuti 3,3%list
majanduskasvu. Konjunktuuriinstituut prognoosib 2017. aastal 2,3%list majanduskasvu. Majanduskoostöö
ja Arengu Organisatsioon (OECD) prognoosib Eesti majandus-kasvuks tänavu 2,6 protsenti, mis kiireneb
järgmisel aastal 3,1 protsendile. Aastatel 2019-2021 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 3%
aastas, mida toetab ühelt poolt prognoosikohane kiirenev ekspordikasv ning teisalt võrdlemisi tugev
sisenõudluse kasv. Euroopa Keskpanga ettevaate kohaselt on euroala SKP aastane reaalkasv 2017.
aastal 2,2%, 2018. aastal 1,8% ja 2019. aastal 1,7%.
Eesti ettevõtete laenuportfell on lähiminevikus kasvanud stabiilselt, aga põhiosa laenudest läheb
tegelikkuses äripindade finantseerimiseks ehk otseseid kapitaliinvesteeringuid ei ole tehtud, mistõttu
investeeringutest ei ole tegelikku olulist tulu juurde tekkinud. Tõuget vajaks ennekõike majanduse
kasvupotentsiaal, s.t ettevõtete konkurentsivõime ja tootmisvõimekus. SKP kasv tuleneb prognooside
kohaselt lähiaastatel investeeringute ning ekspordi kasvu taastumisest. Taolise kasvu taastumine saaks
aset leida juhul, kui ettevõtete müügihinnad liiguvad ülespoole ning tootlikkuse langus ei süvene. Eesti
Panga prognoosi järgi kiireneb ettevõtete võlakohustuste kasv 2017.-2019. aastal keskmiselt ligikaudu 5%-
6%ni aastas, mis tuleneb investeeringute taastumisest ning lühiajaliste laenude varasema suure languse
taandumisest.
Eesti elanike sissetulekud ja ostujõud on viimastel aastatel kasvanud väga kiiresti, majapidamiste tarbimise
kasv on sealjuures olnud mitme aasta vältel majanduskasvu edestav. Kiirelt kasvanud ostujõud on asunud
inflatsiooni kiirenemise tõttu aeglustuma, mis tuleneb ennekõike energia odavnemise lõppemisest,
toidutoormete hinnakasvust ning maksutõusudest. Kodumajapidamiste investeeringute osas on oodata
kasvu aeglustumist, mistõttu ei tohiks lähiajal enam tulla kinnisvara tehingute arvu kasvu. Eesti Panga
juuniprognoosi järgi aeglustuvad lähiaastatel ligikaudu 5% juurde nii palga- kui ka laenukohustuste kasv.
Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt saab keskmise sissetuleku reaalkasvuks tänavu 2,9
protsenti ja 2018. aastal 2,5 protsenti.
Laenukasvu kiirenemine võib suurendada pankade neid riske, mis on ennekõike seotud kinnisvaraturuga.
Sissetulekute kasvu ja madalate intressimäärade tõttu on oht, et kinnisvarahinnad ning eluasemelaenud ja
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
14 / 33
kinnisvaraettevõtete laenud hakkavad kiiremini kasvama. See suurendab pankade haavatavust
kinnisvaraga seotud riskide suhtes. Eesti Pank on eluasemelaenude liigse kasvu riski ennetamiseks
pankadele kehtestatud eluasemelaenude väljastamise nõudeid vajadusel karmistamas, kui riskid laenu- või
kinnisvaraturul peaksid suurenema.
3.2 Turuülevaade
Eesti kinnisvaraturu ülevaade
Alus – Maa-amet, Eesti Pank, Arco Vara statistika 15.09.2017
Eesti kinnisvaraturul tervikuna oli alates 2010. aastast märgata nii tehinguaktiivsuse kui hinnatasemete iga-
aastast kasvu, mis 2016. aastal aga jäi kiirelt pidama. Eestis tehti 2016. aastal 1,9% rohkem tehinguid kui
2015. aastal, mille juures keskmine tehingu hind kasvas kõigest 1,3% võrra. Kunagine buumi periood on nii
tehinguaktiivsuselt kui tehingute koguväärtuselt jäänud ületamata ning kunagiste kõrgtasemete ületamist ei
ole hetkeprognoosi alusel lähitulevikus oodata. Turu laiapõhjalisemat kasvu hoiab ennekõike tagasi
majanduskriisi järgselt moodustunud erineva kiirusega Eesti, kus turgu veavad põhiliselt suuremad
keskused ning väiksemate piirkondade turuaktiivsus ja hinnakasv on maha jäänud.
2017. aasta II kvartalis tehti Eestis 13 504 ostu-müügitehingut ligikaudu 740 miljoni euro väärtuses.
Võrreldes käesoleva aasta I kvartaliga kasvas tehingute koguarv 13% võrra, mille juures tehingute
koguväärtus aga langes 3,2%. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga kasvas tehingute arv tempokalt 6,9%,
mille juures aga tehingute koguväärtus kasvas kõigest 2,2%. Kinnisvaratehingu aritmeetiliseks keskmiseks
hinnaks kujunes II kvartali lõikes 55 000 eurot, mida oli võrreldes varasema kvartaliga 14% vähem ning
võrreldes aastataguse sama perioodiga 4,4% vähem. Tehinguaktiivsuse kiire kasv on peatunud juba
pikemat aega, mille taustal pidevalt kasvavatel hinnatasemetel tehtud tehingute raames on pidurduma
hakanud ka keskmise tehinguhinna edasine kasv. II kvartalis hoidis nii tehinguaktiivsust kui tehingute
koguväärtust võrreldes aastataguse ajaga ennekõike elukondliku kinnisvara turg. Tehingute koguväärtuse
kasvu üldist aeglustumist soodustasid hoonestamata maaga tehtud tehingud, sealjuures vähenes
tehinguaktiivsus nii hoonestamata äri-, tootmis- kui segaotstarbeliste maadega ennekõike Harjumaalt
väljaspool Eestis.
Ostu-müügitehingute tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eestis perioodil 2006-2017
* 2017. aasta andmed on toodud 31. augusti seisuga.
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas
Eesti korteriturul on jätkunud nii tehingute arvu kui hinnataseme mõõdukas kasv
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
15 / 33
Eesti kinnisvaraturu suurima osa moodustavad korteriomanditega tehtud tehingud, korteritehingute maht
moodustab kõikidest tehingutest ligikaudu 40%. Korteriomandid jagunevad eluruumideks ja
mitteeluruumideks, eluruumidega tehtud tehingud moodustavad iga-aastaselt kogu tehingute mahust
ligikaudu 85%. Korteritega tehakse Eestis kõige enam tehinguid tehinguaktiivsuse järjekorras Harju, Tartu,
Ida-Viru, Pärnu ning Lääne-Viru maakonnas.
2017. aasta II kvartalis tehti Eestis korteriomanditega kokku 6 874 ostu-müügitehingut, sh eluruumidega 5
541 ja mitteeluruumidega 1 333 tehingut. Võrreldes 2017. aasta I kvartaliga tehti eluruumidega 1 tehing
vähem kuid võrreldes 2016. aasta II kvartaliga 4,4% rohkem tehinguid. Tehingute arvu kasv on olnud
mõnevõrra kiirem Tallinnast väljaspool mujal Eestis, mis on tulenenud jätkuvalt teiste Eesti piirkondade
korteriturgude aktiveerumisest. Eluruumidega tehtud tehingute raames langes tehingute koguväärtus
võrreldes möödunud kvartaliga 7,9% kuid võrreldes 2016. aasta II kvartaliga kasvas koguväärtus 5,1%.
Uute korteritega on keskmisest rohkem tehinguid tehtud juba pikema aja vältel, mille taustal on
aastatagused baasväärtused kõrgemad ning koguväärtuse kasv on statistiliselt aeglustumas. Jätkunud on
neljandat kvartalit järjest mitte-eluruumidega tehtud tehingute arvu oluliselt kõrgemal tasemel püsimine kui
varasematel aastatel, mis tuleneb ennekõike Tallinnas uusehitistes nii panipaikade, parkimiskohtade kui ka
väiksemate äripindade (sh külaliskorterite) esmajärgulisest võõrandamisest.
Tehingute koguväärtuse mahtu hoiavad endiselt põhiliselt Tallinnas ja selle lähipiirkondades uute
korteritega tehtavad tehingud. Uusarenduste osakaal kogu korteritehingute mahust moodustab Tallinnas
ligikaudu neljandiku. Tallinna siseselt on tehingute koguväärtuse kasv veel endiselt püsinud mõnevõrra
kiirem kui mujal Eestis, kuid kvartaalselt vaadatuna on kasvukiirus ühtlustumas. Nii tehingute arv kui
hinnatasemed on asunud kiirelt kasvama ka väikelinnades ja maakonnakeskustes, millede osas on
lähitulevikus oodata stabiilsete kasvutrendide jätkumist. Väiksemates piirkondades on põhiliseks
hinnakasvu soodustavaks faktoriks saanud pakkumiste vähesus, sest turul puuduvad ostjate eelistustele
vastavate parameetritega sobilikud varad. Pakkumiste vähesus on soodustamas turu muutumist
müüjakesksemaks, kus ostjaskonnale sobilike korterite müügiperioodid on võrdlemisi lühikesed, sest
nõudlus ületab tugevalt pakkumist. Tuginevalt II kvartali andmetele on aga mitmetes aktiivseimates
väikelinnades pakkumiste arvu langus peatunud, sest müüjate hinnasoovid on jõudnud ostjaskonna
laenuvõimekuse piirile, mis on soodustamas hinnakasvu aeglustumist.
Tuginedes Arco Vara klientide statistilisele analüüsile ja Eesti Panga statistikale, võib lisaks väita, et
korteritehingute kallimad hinnatasemed on tingitud valdavalt kahest põhjusest. Esiteks, kliendid on jätkuvalt
kasutamas kinnisvaraostu rahastamiseks laenuvõimendust. Kasvanud hindade taustal on sealjuures
asunud vähenema varasem kõrge omakapitali osakaal tehtud tehingute koguväärtuse mahus ehk
laenuraha kaasatakse tehingute tegemiseks aina rohkem. Teiseks, Eestis aktuaalsena püsiv riigisisene
ränne tõmbekeskustesse on suurendanud nõudlust ning tõstnud keskmised tehinguhinnad kõrgeks
ennekõike Tallinnas ja selle lähipiirkondades. Tühjenevates maapiirkondades ning väikelinnades kaasnev
kinnisvarahindade aeglasem kasvutempo tasakaalustab aga Eesti keskmises vaates Tallinna ja teiste
aktiivseimate piirkondade hinnatõusu. Viimaste kvartalite vältel on kasvutempo aga aeglustunud, aastane
hinnakasv jääb suuremates Eesti piirkondades sarnasesse suurusjärku elanikkonna sissetuleku
kasvukiirusega.
Tehingud hoonestatud ja hoonestamata maaga
Erinevalt korteriturust on kinnisasjadega seotud tehingute osas nii tehinguaktiivsuse kui väärtuste mahu
kasv olnud tagasihoidlikum. Võrreldes 2015. aastaga langesid 2016. aastal nii kinnisasjadega tehtud
tehingute koguarv kui tehingute koguväärtus, mille juures aritmeetiline keskmine tehingu hind veel
mõnevõrra kasvas. 2017. aasta II kvartalis tehti Eestis kinnisasjadega kokku 6 586 ostu-müügitehingut,
mida oli võrreldes I kvartaliga 32% rohkem kuid võrreldes 2016. aasta II kvartaliga 5,7% rohkem. Tehingute
koguväärtuseks kujunes sealjuures ligikaudu 358 miljonit eurot, mis oli varasema kvartaliga kasvanud 1,2%
kuid võrreldes 2016. aasta sama ajaga langenud 4,2%. Tehingute arvu kasv võrreldes aastataguse ajaga
tulenes sealjuures peamiselt üksikelamutega ja hoonestamata metsamaaga tehtud tehingute arvelt.
Koguväärtuse langust on soodustanud nii hoonestatud kui hoonestamata mitte-eluhoonetega või nende
ehituseks mõeldud kinnistute tehingute koguväärtuse vähenemine. Viimane tuleneb ennekõike trendist, kus
majanduskeskkonna paranedes on ettevõtete investeerimisaktiivsus kasvanud pealinna ümbrusest
väljaspool mujal Eestis, kus tehingute hinnad on madalamad.
Korterituru aktiveerumise taustal jätkub ostjaskonna siirdumine elamuturule
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
16 / 33
Nii hoonestamata kui hoonestatud elamumaa tehinguaktiivsus hakkas olulisel määral langema juba 2006.
aastal, hoonestamata elamumaa tehingute arv langes iga-aastaselt koguni 2012. aastani. Nii
hoonestamata kui hoonestatud elamumaa turgu veavad Eestis jätkuvalt põhiliselt Harjumaal tehtavad
tehingud. Viimastel aastatel on tehinguaktiivsus elamumaade osas tervikuna hoogustumas, hoonestatud
elamumaade puhul on tehingute arvu kasv olnud märgatavalt kiirem kui mediaanhinna kasv. Sellist
olukorda selgitavad ostjate muutunud eelistused - elamumaad omandatakse paremasse asukohta ning
ehitusjärgus või kehvas seisukorras hoonetele eelistatakse paremas seisukorras elamuid. Eesti
elamuturust moodustavad aga valdava osa eelmisel sajandil ehitatud elamud, mis on tänasel hetkel
võrdlemisi kehvas seisukorras. Kõrge moraalse kui ka füüsilise kulumiga elamuid on pakkumisel suurel
hulgal, mis on seni tagasi hoidnud sarnaste varade hinnakasvu tempot. Lisaks, ostjaskonna huvi on
majandusliku kindlustunde taastudes asunud kasvama kunagiste maamajade vastu, kuid paljudel juhtudel
puudub neis pesemisvõimalus ning ostetavad varad on kommerts-pankade silmis nende poolt
finantseerimiseks liialt riskantsed.
Hoonestamata elamumaade vastu on nii korteri- kui elamuturu hoogustumise järgselt ostjaskonna huvi
kasvanud ennekõike Harju- ja Tartumaal. Üksikelamu kruntide turul jäävad aga hinnakasvu kiirenemist
takistama möödunud kinnisvarabuumi jooksul planeeritud seni väljaarendamata uuselamurajoonide
kinnistud, mis on hakanud elamuturu aktiveerudes taas likviidsemaks muutuma. Tartu ja Tallinna
lähiümbruses on ostjate poolt enim eelistatud piirkondades elamuehituseks sobilikud krundid otsa
lõppemas. Pakkumiste vähenemine on soodustamas uute elurajoonide kujunemist aga keskustest aina
kaugemal. Tervikliku infrastruktuuriga väljaarendatud uuselamurajoone on lähitulevikus aga ilma kohalike
omavalitsuste poolse kaasfinantseerimiseta esile kerkimas võrdlemisi vähe. Viimast just seetõttu, et
majanduskriisi tulemusena on muutunud hoonestamata maade arendamisega seotud
finantseerimistingimused ning maaturul on hinnakasv olnud tänavu oluliselt tagasihoidlikum. Turul valitsev
olukord takistab arendajatel teede ja kommunikatsioonide arendamiskulude suurujärgu tõttu tavapärastele
ostjatele suunatud kruntide loomist, sest potentsiaalselt loodavatele kruntidele oleks kõrge hinna tõttu
keeruline ostjaid leida.
Majanduskeskkonna paranemine soodustab hoonestamata äri- ja tootmismaade tehinguaktiivsust
Nii hoonestamata äri- kui tootmismaade puhul ei ole Eestis tervikuna võimalik tõmmata nii
tehinguaktiivsuse kui hinnatasemete liikumise osas selgeid trendijooni. Hoonestamata tootmismaade
tehingute arv hakkas 2012. aastast kiirelt kasvama, mis on vahepeal 2015. aastal langenud kuid 2016.
aasta seisuga jõudnud 2006. aasta tipptasemele. Hoonestamata ärimaade osas võis kõrgemat
tehinguaktiivsust märgata ennekõike 2014. aastal, mil võõrandati aktiivselt riigi omandis olevaid maid.
Sagenenud on kallima hinnaga tehtud tehingud, kuid nii hoonestamata tootmis- kui ärimaade hinnatase ei
ole kasvanud tehinguaktiivsuse taustal siiski 2009. aasta langusmomendist kuigi palju taastunud. Mõlema
sihtotstarbega maade turud on valdavalt mõjutatud Harjumaal ja Tartumaal toimuvast, kus hinnataseme
suur kõikumine tuleneb piirkondlikest kallimatest üksikutest tehingutest. Viimaste kvartalite põhjal on
märgata nii äri- kui tootmismaadega tehtud tehingute arvu mõningast kasvamist väljaspool Tartu- ja
Harjumaad, mis tuleneb üleriigilisest majanduskeskkonna järk-järgulisest paranemisest.
Üleüldist hinnataseme kasvu on valdavalt tagasi hoidnud enne majanduskriisi aegset perioodi lattu
toodetud kuid tänaseni realiseerimata detailplaneeringutega krundid. Tööstuspiirkondade arendamisel ning
seeläbi kinnisvaraturu dünaamika kujundamisel on olulist rolli mänginud nii kohalike omavalitsuste kui ka
Euroopa Liidu rahade eest arendatud tööstuspargid, seda ennekõike Ida-Virumaal. Lisaks, ettevõtete
madal investeerimisaktiivsus kui ka seni madalal tasemel olnud toorainete hinnad on võimaldanud olulise
transpordikuluga ettevõtetel soetada tootmistegevuseks vajalikku maad suuremate keskuste otsesest
ümbrusest mõnevõrra kaugemale.
Erinevalt hoonestamata äri- ja tootmismaadest ei ole hoonestatute puhul märgata pärast majanduskriisi
aegset perioodi erilisi tehinguaktiivsuse ega hinnatasemete kasvutrende. Tehingute arv on alates 2008.
aastast püsinud võrdlemisi samal tasemel. Hoonestatud ärimaade tehingute mediaanhind on tervikuna
aastast 2009 olnud suunaga ülespoole, mediaanhind on kõige enam kasvanud just 2016. aastal.
Hoonestatud tootmismaade hinnatasemed on seevastu kõige madalamal tasemel olnud hoopiski 2013. ja
2015. aastal, nii tehinguaktiivsuse ega hinnataseme osas ei ole lähiajal oodata üle-Eestilist
märkimisväärset kasvu. Valdav osa Eesti tootmisotstarbelise kasutusega hoonetest on ehitatud enne
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
17 / 33
2000ndaid aastaid, ehitised on amortiseerunud ning ostjaskond eelistab võimalusel tänapäevase
ehituskvaliteediga tootmishooneid.
Üleriigiliselt jätkub väärtusliku põllu- ja metsamajandusliku maa kokkuost
Põllu- ja metsamaa hinnad, mis reageerisid 2008. aasta majanduslangusele tagasihoidlikult, on jätkanud
hinnataseme kasvuga. Üheks põhjuseks on olnud Eesti põllu- ja metsamaa madal hind teiste Euroopa
riikidega võrreldes, kuid oma osa on mänginud ka Euroopa Liidu poolt makstavad toetused, mis on
meelitanud maad ostma hilisema edasimüügi eesmärgil. Nii põllu- kui metsamaad vahendavad ja ostavad
suuremal hulgal kokku juba avalikkusele teadaolevad ettevõtted ja isikud. Tehingud on valdavalt seotud
investeerimisalaste või spekulatiivsete huvidega, mitte aga otseselt põllu- ega metsamajandusega, mille
juures aga maade suuromanike kätte koondumine jätkub ka lähitulevikus. Maatulundusmaadega tehtud
tehingute arvu kui ka mediaanhinna kasv on viimaste aastate vältel pidurdunud, mis tuleneb ennekõike
pakkumiste vähenemisest. Põllu- või metsamajanduslikult väärtuslike kinnistute hinnakasv püsib jätkuvalt,
kuid ostjad on asunud soetama ka kehvemate parameetritega varasid, mis hoiab tagasi statistilist keskmist
terviklikku hinnakasvu.
Kvartaalsed kinnisvaranäitajad
Muutus võrreldes Muutus võrreldes
2017. aasta näitaja Väärtus eelmise kvartaliga (%) eelmise aastaga (%)
Valminud eluruumide kasulik pind (II kv, tuh m2) 135,1 +11,9 +8,4
Valminud mitteeluhoonete kasulik pind (II kv, tuh m 2) 216,2 -18,5 +12,7
Allikas: Eesti Pank
Prognoos
Eesti kinnisvaraturu aktiivsust jäävad elukondliku kinnisvara osas hoidma ennekõike 1980ndate teises
pooles sündinud inimesed. Nimetatud perioodil sündis Eestis kõige enam inimesi, kes tänasel ajal on
moodustamas eraldi leibkondi ning on osalemas ennekõike elukondliku kinnisvara turul. Swedbanki poolt
avaldatud andmete alusel on aktiivseimaks eluasemelaenu võtvaks eagrupiks just 28-30-aastased
inimesed. Aktiivseimateks piirkondadeks jäävad pikemas perspektiivis ennekõike juba väljakujunenud Eesti
suuremad keskused eesotsas Harjumaaga ning Tallinna linnaga.
Käesolevate aastate tehinguaktiivsus ei jää Eesti demograafiliste näitajate baasil kuigi pikaks ajaks kestma
- 1990ndatel vähenes järsult sündimus ja Eesti elanikkond on märgatava kiirusega vananemas.
Välisriikidesse lahkunud eestlaste hulk on võrreldes tagasi tulnutega alates 2012. aastast iga-aastaselt
vähenenud. 2016. aasta põhjal oli sisserännanuid rohkem kui väljarännanuid, kuid väljaränne püsis
absoluutnumbrites endiselt kõrgel tasemel. Tallinna linn on seevastu lähitulevikus endiselt laienemas,
millega kaasneb madalama jätkusuutlikkusega piirkondade ääremaastumine ning surve nii nende
piirkondade tehinguaktiivsusele kui hinnatasemetele.
Eesti kinnisvaraturg püsib lähikuudel küllaltki stabiilne. Piirkonniti on oodata hinnatasemete ning
tehinguaktiivsuse senise kiire kasvu jätkuvat aeglustumist, seda nii korterite kui kommertskinnisvara turul.
Hinnataset kui ka selle edasist statistilist kasvu jäävad hoidma ennekõike uusarendused. Järelturu korterite
hinnatasemete kasv on juba pikemat aega olnud proportsioonis elanikkonna sissetuleku kasvuga.
Ehituslikult uuemate ja vanemate korterite hindade erinevus on kiirelt vähenenud. Vähene erinevus hoiab
tagasi nõukogudeaegsete korterite hindade edasist kiiret kasvu. Uusarenduste varasem kiire hinnakasv on
sealjuures aeglustunud peamiselt arendajate vahelise konkurentsi ning sellest tuleneva kasvanud
pakkumiste arvu tõttu. Aktiivse arendustegevuse püsimise taustal jätkub lähitulevikus pakkumiste arvu
kasvamine, perspektiivis on aga oodata ehitusaktiivsuse mõningast taandumist. Pikemas väljavaates on
oodata senise elukondliku kinnisvaraturu tsükli kasvufaasi pöördumist langusfaasiks. Turu perspektiivset
jahenemist on kinnitamas nii tehinguaktiivsuse kasvu kui struktuurse hinnakasvu järkjärguline
aeglustumine.
Arendustegevus on küll 2016. aasta II poolaasta mõningase rahunemise järgselt taas 2017. aasta I pooles
kasvanud, kuid lisaks uusehitusele püsib aktuaalsena ka vanema elamufondi moodustavate korterelamute
rekonstrueerimine, seda ennekõike Eesti väikelinnades. Mitmetes maakonnakeskustes pidevalt väheneva
pakkumiste arvu ja kasvavate hindade taustal võib lähiajal märgata üksikute uusarenduste algatamist.
Maaturul püsib nõudlus nii põllu- kui metsamaaga seotud kinnistute osas, hinnatasemete lõikes on oodata
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
18 / 33
kasvu stabiilset jätkumist kuid tehinguaktiivsus alaneb vähenevate pakkumiste tõttu. Eluasemelaene
väljastavate pankade nõuded jäävad takistama tehingute tegemist, sealhulgas seadustamata hooneid või
olulisi ümberehitusi omava kinnisvaraga.
Hoonestamata maade turuülevaade
Hoonestamata maa turg Eestis tervikuna on viimasel viiel aastal olnud suhteliselt väheaktiivne. Kuna
hoonestamata, kinnisvara arenduseks sobiva maa puhul on tegemist iga kinnisvara tüübi nö algmaterjaliga,
siis on loogiline, et turutingimuste halvenedes just maa osas oluline tagasiminek toimub. Oma rolli mängisid
hoonestamata maa turusituatsiooni muutumises kindlasti ka laenuandjad, kes piirasid oluliselt
hoonestamata maa arendamiseks antavaid laene. Ebakindel majanduslik olukord on kindlasti mõjutanud nii
eraisikute kui ettevõtete arendus-, laienemis- ja ehitusplaane ning planeeritud maaostud on lükatud
tulevikku. Samuti on juurdunud arusaam, et hoonestamata maa puhul on tegemist kõige madalama
likviidsusastmega kinnisvaraga.
Jälgides Maa-ameti statistikat hoonestamata maade tehingute kohta Lääne-Viru maakonnas, saab väita, et
nii teostatud tehingute arv kui ka pinnaühiku hind on viimase viie aasta jooksul jätkuvalt suurenenud
üksnes hoonestamata maatulundusmaa osas. Hoonestamata elamumaa, tootmismaa, kui ka ärimaa
tehinguaktiivsus on madal ning selgeid trende tehinguaktiivsuse või hindade osa välja tuua ei saa.
Hoonestamata maa tehingud Lääne-Viru maakonnas
Maa Pindala
Aasta sihtotstarve Arv (m2) Tehingu summa(€) Pinnaühiku hind(€/m2)
maksi- mini- maksi-
kokku kokku maalne maalne maalne mediaan keskmine
2012
elamumaa 57 268 686 802 082 179 094 0,03 32,19 2,70 4,76
maatulundusmaa 669 82 140 528 12 976 923 200 397 0,00 5,90 0,13 0,20
muu 26 61 226 247 489 200 000 0,05 19,05 0,51 2,19
segamaa 3 157 481 *** *** *** *** *** ***
tootmismaa 2 740 *** *** *** *** *** ***
ärimaa 2 18 501 *** *** *** *** *** ***
2013
elamumaa 36 208 886 363 131 50 000 0,04 36,94 2,21 4,46
maatulundusmaa 670 74 691 454 15 149 099 398 000 0,00 8,59 0,17 0,25
muu 14 31 704 35 764 19 000 0,18 3,70 0,31 0,81
segamaa 4 113 401 *** *** *** *** *** ***
tootmismaa 7 67 589 35 891 11 100 0,16 35,71 0,42 5,58
ärimaa 6 22 584 92 978 62 419 1,28 4,17 2,08 2,50
2014
elamumaa 70 337 527 306 953 21 000 0,05 23,73 1,32 2,14
maatulundusmaa 878 97 178 245 21 618 734 277 920 0,00 6,12 0,20 0,27
muu 10 78 759 12 305 6 050 0,05 0,42 0,15 0,19
segamaa 2 159 780 *** *** *** *** *** ***
tootmismaa 10 121 261 148 009 45 000 0,18 5,63 1,28 1,86
ärimaa 4 53 540 *** *** *** *** *** ***
2015
elamumaa 87 358 166 820 922 57 000 0,06 28,00 1,98 3,76
maatulundusmaa 683 65 102 735 13 853 184 400 000 0,01 25,00 0,20 0,29
muu 14 241 009 87 254 36 000 0,02 2,50 0,38 0,64
segamaa 1 12 921 *** *** *** *** *** ***
tootmismaa 10 181 850 72 831 16 000 0,20 4,29 0,43 1,14
ärimaa 5 17 684 125 592 100 000 0,06 30,99 0,90 7,42
2016
elamumaa 76 363 633 934 043 83 430 0,05 30,00 2,74 5,46
maatulundusmaa 703 74 544 113 17 897 336 328 268 0,01 8,62 0,21 0,27
muu 10 24 136 1 043 951 1 000 000 0,00 95,27 3,31 22,06
segamaa 5 250 622 69 469 24 300 0,12 1,90 0,27 0,56
tootmismaa 14 105 723 147 613 40 000 0,03 19,50 0,85 2,32
ärimaa 6 27 506 613 801 360 000 0,00 181,18 6,18 49,75
*** Tehingute hindasid puudutavad andmed kuvatakse vaid juhul, kui on toimunud vähemalt 5 tehingut
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
19 / 33
Muu sihtotstarve - sihtotstarbeks on määratud mäetööstusmaa, sotsiaalmaa, veekogude maa, transpordimaa, jäätmehoidlamaa,
riigikaitsemaa, kaitsealune maa või sihtotstarbeta maa
Segamaa - ühegi sihtotstarbe osakaal ei ole 100% ja kinnistu koosneb mitmest sihtotstarbest
Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas
Põllumaade omandamise vastu on viimasel viiel aastal üle Eesti, sh ka Lääne-Virumaal, huvi jätkuv,
hinnad on aasta-aastalt tõusnud. Huvi püsib kõrge haritud põllumaade vastu, seda just piirkondades, kus
on tekkinud spetsialiseerunud arenemis- ja laienemisvõimelised talud. Intensiivse
põllumajandustootmisega piirkondades on vabade maade osakaal väike, põllumaad on tootjate poolt
omandatud või pikaajaliste lepingutega (lühiajaliste kasutuslepingute korral ei ole põllumaa vääristamine -
kivikoristus, väetamine, umbrohutõrje jm, majanduslikult otstarbekas) rendile võetud. Ettevõtete arenedes
ollakse valmis omandama ja kasutusele võtma maid ka oma tegevuspiirkonnast üha kaugemal, sellisel
juhul oli olulise tähtsusega põllumassiivi suurus.
Viimastel aastatel võib täheldada püsivat põllumaa nõudluse kasvu, mis on viinud põllumaa üleüldise
kallinemiseni. Põllumaade kallinemise põhjuseks peetakse, lisaks põllumajandustootjate laienemise
vajadusele, ka ühtsete pindalatoetusete iga-aastast tõusu.
Põllumajandusega seotud riiklikke toetusi makstakse "Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse"
alusel. Seadus sätestab makstavate riiklike toetuste liigid, nõuded toetuse saamisele ning toetuse
taotlemise, määramise ja maksmise alused. Kõigi nende toetuste taotlemist ning maksmist korraldab
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).
Kuni 2003. aastani oli võimalus esitada avaldus taotleja kandmiseks põllumajandustoetuste ja
põllumassiivide registrisse ja toetusi taotleda üksnes maatükkidele, mis olid 30. juuni 2003 seisuga kantud
Põllumajanduse ja Registrite Ameti (PRIA) põllumassiivide registrisse. Seetõttu olid põlluharijate seas
eelistatud ja enam väärtustatud registris olevad maatükid.
2013.a. detsembris Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastuvõetud määrusega tehti muudatused 2014.
aastal rakendatavate põllumajandustoetuste kohta ja ka selles osas, et edaspidi saab kanda heas
põllumajanduslikus korras olevat põllumajandusmaad registrisse jooksvalt. 2014. aastast on võimalik võtta
arvele ja seejärel taotleda pindalatoetusi kõigi heas põllumajanduslikus korras olevate maade eest,
jooksval aastal pindalatoetuste taotlemiseks oleks soovitav uued maad registreerida 1. aprilliks.
Kasvanud nõudluse baasil kasvas aastatel 2009-2014 haritava maa tehingute arv üle Eesti pidevalt, suur
tõus tehinguaktiivsuses toimus 2011.a., mil haritava maa tehingute arv võrreldes 2009-2010 kahekordistus
ning on pärast seda olnud suurusjärgus 1200-1500 tehingut aastas. Kui eelnevatel aastatel haritava maa
ostu-müügitehingute arv suurenes, siis 2015. aastal ja 2016.aastal on see jäänud varasematest aastatest
madalamaks. 2015. aastal tehti haritava maaga 1154 tehingut, mis on võrreldes 2014. aastaga 14%
vähem. 2016. aastal tehti 1195 tehingut, mis on võrreldes 2014. aastaga 11% vähem kuid 4% rohkem kui
2015. aastal.
Maakondade lõikes tehakse kõige enam haritava maa ostu-müügitehinguid Järvamaal, Jõgevamaal,
Lääne-Virumaal ja Viljandimaal. 2016. aastal tehti rohkem tehinguid Lääne-Viru (122) ja Järva (114)
maakonnas. Kõige vähem haritava maa ostu-müügitehinguid tehti 2016.a. Hiiu maakonnas (31) ja Võru
maakonnas (33).
Põllumaa hind sõltub eelkõige boniteedist ehk tootlikkusest, seisundist (kasutuses või söötis, umbrohi,
rähksus jm), massiivi suurusest, piirkonna põllumajanduslikust arengutasemest ning vabade põllumaade
hulgast. Kõrgema mullaviljakusega põllumaad paiknevad Järvamaal, Lääne–Virumaal, Viljandimaa
põhjapoolses osas ja Jõgeva maakonnas. Eelistatuimad on maatükid suurusega alates 15 ha.
Perioodil 2010-2016 on põllumaa jätkuvalt kallinenud üle Eesti. Kui 2010.a. jäi aritmeetiline keskmine
tehinguhind maakondade lõikes vahemikku 473 €/ha (Hiiu maakonnas) kuni 1196 €/ha (Saare
maakonnas), siis 2016.a. oli keskmine tehinguhind vahemikus 1 885 €/ha (Hiiu maakonnas) kuni 3 170
€/ha (Jõgeva maakonnas). 2016.a. olid haritava maa müügihinnad kõrgeimad Jõgevamaal, Lääne-
Virumaal, Põlvamaal, Tartumaal, Võrumaal ja Järvamaal.
Haritava maa tehingute arv ja hektari mediaanhind maakondades aastal 2016 (€/ha)
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
20 / 33
Allikas: Maa-amet, Eesti kinnisvaraturg 2016
Maa-ameti tehingute andmebaasi hinnastatistika põhjal on haritav maa Lääne-Virumaal alates 2010.a.
püsivalt kallinenud, 2011.a. võrrelduna 2010.aastaga oli üleüldine kallinemine ~ 15%, 2012.a. võrrelduna
2011.aastaga oli üleüldine kallinemine ~ 30% (seda nii keskmise hinna kui mediaani osas), 2013.
võrrelduna 2012.aastaga kallines põllumaa ~ 40%, 2014.a. jäi hinnakasvutempo mõnevõrra madalamaks
(~ 30%), 2015.a. hinnakasv pidurdus veelgi (~10-15%) ja jäi ka 2016.a. varasemast märkimisväärselt
madalamaks (4%). Tehinguid haritava maaga teostatakse Lääne-Viru maakonnas suures osas
hinnavahemikus 2500 – 3500 €/ha, suuremate massiivide ning kõrge mullaviljakuse puhul ka 4500 €/ha ja
enam.
Haritava maa* tehingud Lääne-Viru maakonnas
kogu-
aasta pindala keskmine tehingute keskmine mediaan minimaalne hind maksimaalne
arv (ha) pindala (ha) summa (€) hind (€/ha) (€/m2) (€/ha) hind (€/ha)
2011 85 1172 13,8 1 300 730 1 101 1 054 428 1 941
2012 84 1290 15,4 1 850 904 1 425 1 395 485 2 500
2013 119 1419 11,9 2 953 554 2 021 2 000 243 4 000
2014 131 1724 13,2 4 648 230 2 545 2 717 661 4 931
2015 114 1071 9,4 3 150 067 2 915 2 996 634 5 513
2016 122 1685,5 13,8 5 387 250 3 029 3 126 105 5 201
* Analüüsis kasutati vähemalt 2 ha üldpindalaga kinnistuid, kus põhikõlviku (haritav maa) kõrval oli teisi kõlvikuid alla 10%. Välja jäeti
tehingud ranna- ja siseveekogude kaldavööndis ning suurte linnade läheduses, kus maa hind oli haritava maana kasutamiseks liiga
kõrge. Samuti on välja jäetud vabaturu tingimustele mittevastavad tehingud. Võrreldes päringukeskkonnaga on aastaülevaate
koostamisel analüüsitud haritavat maad põhjalikumalt, mistõttu võivad esineda erinevused päringukeskkonnas esitatud andmetega.
Allikas: Maa-amet, Eesti kinnisvaraturg 2011-2016
Põllumaade ostjad on valdavalt juba põllumajandusega tegelevad ettevõtted kes on tegevad samas
piirkonnas. On siiski ka suuremaid ettevõtteid, kes laienevad ja on valmis investeerima ka uutesse
piirkondadesse, sellisel juhul on eelistatud suuremad põllumassiivid. Väiksemaid maatükke ostavad
peaaegu eranditult kohalikud harijad.
Lisaks kohalikele tootjatele näitavad üles huvi põllumaade ostmise vastu ka välismaised investorid.
Põllumajandusmaast on saamas turvaline, pika perspektiiviga investeerimisobjekt, mille väärtuse tõusu
pidurdavaid tegureid ja riske on vähem kui teistes kinnisvaraga seotud investeerimisvaldkondades.
Tapa vald on moodustunud 2005.a. Tapa linna, Lehtse valla ja Saksi valla ühinemisel ja on Lääne-
Virumaa läänepoolseim omavalitsus, ulatudes sopina Harjumaa Kuusalu ja Anija valla ning Järvamaa
Ambla ja Albu valla vahele. Tapa valla läänepoolne naaber on Harjumaa Aegviidu vald. Tapa valla
piirkondlikuks keskuseks on Tapa linn.
Tapa valla majanduslik struktuur on mitmekesine: metalli-, puidu- ja ehitusmaterjalitööstus, logistika ning
transport, põllumajandus, turism, maavarade kaevandamine (turvas). Põllu- ja metsamajanduslikus
valdkonnas on piirkonnas paremini arenenud põllumajandus.
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
21 / 33
Prognoos: Hoonestamata maatulundusmaa turg on Lääne-Viru maakonnas 2017.a. jätkuvalt aktiivne kuid
hinnakasv on pidurdunud ja hinnatase stabiliseerumas.
Pakkumisinfo
Hindajale teadaolevalt on heade ja harimiseks sobilike põllumaade ning metsa majandamiseks sobivate
metsamaade defitsiit, mistõttu ostetakse metsa- ja põllumajandusliku kasutuse seisukohast atraktiivsed
maaüksused omaniku müügihuvi korral enne avalikule müügipakkumisele jõudmist (omanik otsib ise
põlluharijatega või metsahaldusettevõtetega kontakti, samuti tehakse omanikele otsepakkumisi).
Kinnisvaraportaalis www.kv.ee eksperthinnangu koostamise hetkel Tapa vallas maatulundusmaa
sihtotstarbega kinnistute müügipakkumised puuduvad.
Turustatavuse analüüs:
Hinnatava vara tõenäoline lõppkasutaja on põllumajandusega tegelev ettevõte. Hinnatav vara omab
asukohta aktiivsuse põllumajandusliku tootmisega piirkonnas, on keskmise mullaviljakusega ning
põllumajandusettevõtjatele atraktiivse suuruse ja kõlvikulise koosseisuga ning moodustab osa suuremast
põllumassiivist. Tulenevalt oma asukohast, kõlvikulisest koosseisust ja suurusest, on hinnatav vara
potentsiaalse müügiobjektina keskmise atraktiivsusega. Nõudlus sarnase asukoha ja suurusega põllu- ja
metsamajanduslikku tähtsuste omavate maatükkide osas on mõõdukas. Antud asukoha ja kvaliteediga
vara soetama on võimelised enamus potentsiaalsetest ostuhuvilistest.
2017.a. on hinnatava vara turusegmendis maa hinnad stabiliseerumas.
Hinnataval varal alternatiivsed kasutused puuduvad.
3.3 Hinnatava vara parim kasutus
Parim kasutus on vara kõige tõenäolisem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud,
õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima
väärtuse. Parima kasutuse põhimõte on turuväärtuse hindamise lahutamatu osa (EVS 875-1).
Arvestades vara olemust ja asukohta, piirkonna kinnisvaraturu nõudlust ja pakkumist, on hinnatava vara
parimaks kasutuseks kasutus hoonestamata maatulundusmaana (valdav kõlvik haritav maa).
3.4 Hinnang vara konkurentsivõimele turusegmendis
Turuväärtust suurendavad tegurid:
+ hea asukoht (piirkonnas tegeletakse aktiivselt põllumajandusega)
+ mullaviljakus Lääne-Virumaa keskmine
Turuväärtust vähendavad tegurid:
- kinnistu pindala on optimaalsest mõnevõrra väiksem
3.5 Hindamismeetodid
Olenevalt hinnatava vara olemusest saab kasutada hindamisel nii eraldi, kui ka kombineeritult kolme
põhimeetodit: võrdlusmeetod, tulumeetod ning kulumeetod. Kasutatava meetodi valik sõltub hinnatavast
varast ning kasutada olevast turuinformatsioonist.
Võrdlusmeetod
Võrdlusmeetod (sales comparison approach) põhineb analüüsil, mille aluseks on hinnatava vara võrdlus
sarnaste müüdud varadega. Võrdluse käigus korrigeeritakse müüdud varade hindu, pidades silmas
tehingust ja varast tulenevaid erisusi, ning leitakse hinnatava vara väärtus. Turuväärtuse hindamisel on
meetodi aluseks asenduspõhimõte: võimalik ostja ei ole valmis maksma vara eest rohkem kui sarnaste
varade eest tavaliselt turul makstakse. Turuväärtuseni jõutakse võrdlusmeetodi rakendamisel juhul, kui
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
22 / 33
võrdlemisel aluseks olevad tehingud on tehtud vaba turu tingimustes ja võrdluse käigus toimuv erisuste
arvessevõtmine tugineb turuinformatsioonile (EVS 875-11).
Tulumeetod
Tulupõhine käsitlus (income approach) ehk tulumeetod põhineb vara võimel genereerida tulevikus tulu.
Väärtusena käsitletakse oodatava tulu nüüdisväärtust. Tulupõhised käsitlused on tulu kapitaliseerimine ja
diskonteeritud rahavoo analüüs. Rakendades kinnisvara hindamisel tulumeetodit, on aluseks põhimõte, et
ostja ei ole nõus vara eest maksma rohkem kui on vara oodatavad rahavood kogu vara kasutusea või
hoidmisperioodi jooksul (EVS 875-9).
Kulumeetod
Kulupõhine käsitlus (cost approach) ehk kulumeetod lähtub põhimõttest, et potentsiaalne ostja ei ole
valmis vara eest maksma rohkem kui tuleks kulutada sarnase kasulikkusega vara ostmiseks või loomiseks,
arvestades ka kaasnevaid riske ja ebamugavust. Sageli on hinnatav vara võrreldes alternatiivse varaga
vähem atraktiivne tulenevalt vanusest, kulumisest jms. Seega kohandatakse tulemus kulumi
arvessevõtmise kaudu (EVS 875-8).
3.5.1 Hindamismeetodi valik ja rakendus
Hinnatavale varale sarnased varad on enamasti müügi-(mitte üüri) käibes. Arvestades eelnevat, on
hinnatava vara turuväärtuse määramiseks hindamismeetodina kasutatud võrdlusmeetodit.
Võrdlustehingute valikul lähtutakse sellest, et analüüsitav vara oleks eri võrdluselementide osas hinnatava
varaga võimalikult sarnane ja et müügitehing oleks teostatud vaba turu tingimustes väärtuse kuupäeva
suhtes võimalikult hiljuti ja sarnases turusituatsioonis.
Hindajale on teada järgmised hinnatava varaga kaudselt võrreldavad tehingud hoonestamata
maatulundusmaaga:
VÕRDLUSTEHINGUD:
1 2 3 4 5 6
Tapa vald, Kadrina vald, Tamsalu vald, Tamsalu vald, Kadrina vald, Tapa vald,
Karkuse küla Kiku küla Assamalla küla Vadiküla Vaiatu küla Linnape küla
Tehingu hind (ei sis. 25 756 € 49 840 € 50 000 € 33 000 € 17 500 € 70 940 €
käibemaksu): 2 573 € 3 251 € 3 305 € 3 152 € 3 125 € 3 021 €
Tehingu aeg: juuli.2017 juuni.2017 apr.2017 apr.2017 märts.2017 märts.2017
Karkuse küla, Kiku küla, Assamalla küla, Vadiküla, Vaiatu küla, Linnape küla,
Asukoht: hajaasustuses hajaasustuses hajaasustuses hajaasustuses hajaasustuses hajaasustuses
Maaüksuse pindala
(ha): 10,01 15,33 15,13 10,47 5,6 23,48
Sihtotstarve: maatulundusmaa maatulundusmaa maatulundusmaa maatulundusmaa maatulundusmaa maatulundusmaa
hea/rahuldav, hea, hea, hea, kohalikult hea, kohalikult hea,
Juurdepääs: külateelt põhimaanteelt kõrvalmaanteelt teelt teelt kõrvalmaanteelt
korrapäratu veidi
liigendatud kuju, korrapäratu veidi veidi korrapäratu korrapäratu veidi veidi korrapäratu
mõõduka liigendatud kuju, nelinurkne ja välja venitatud nelinurkne ja korrapäratu veidi
langusega lääne mõõdukalt kompaktne kuju, kuju, reljeef kompaktne kuju, liigendatud kuju,
Geomeetria/reljeef: suunas reljeefne lainjas reljeef lainjas reljeef lainjas tasane reljeef
el.paigaldise kv
1%,
nitraaditundlik el.paigaldise kv
ala 100%, 5%,
riigikaitselise el.paigaldise kv nitraaditundlik
ehitise pv 44%, 4%, sideehitise el.paigaldise kv
ala 100%,
kaitsmata kv <1%, ~8%, avalikult
põhjaveega ala kaitsmata kasutatava tee avalikult
12%, veehaarde põhjaveega ala kv 14%, kasutatava tee
san.kaitseala 64%, kaitseala nitraaditundlik nitraaditundlik kv 7%, ranna või
Kitsendused: <1% pv <1% ala 100% ala 100% puuduvad kalda pv <1%
Väärtus
viljakustsoonis: 211 €/ha 211 €/ha 230 €/ha 230 €/ha 211 €/ha 326 €/ha
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
23 / 33
VÕRDLUSTEHINGUD:
1 2 3 4 5 6
Tapa vald, Kadrina vald, Tamsalu vald, Tamsalu vald, Kadrina vald, Tapa vald,
Karkuse küla Kiku küla Assamalla küla Vadiküla Vaiatu küla Linnape küla
Haritava maa osakaal
pindalas: 99% 93% 100% 93% 98% 97%
Metsamaa osakaal
pindalas: 0% 0% 0% 5% 0% 1%
Loodusliku rohumaa
/muu maa osakaal
pindalas: 0% / 1% 3% / 4% 0% / <1% 0% / 2% 0% / 2% <1% / 1%
PRIA staatus: PRIAs arvel PRIAs arvel PRIAs arvel PRIAs arvel PRIAs arvel PRIAs arvel
Hinnatava vara turuväärtuse hindamiseks on võrdlustehinguteks valitud tehingud 1, 2, 3 ja 4 kui tehingu
toimumise ajalt kõige paremini võrreldavad.
Tehingute kohandamine
Ajaldamine on võrdlustehingu hinna kohandamine, võttes arvesse hinnatõusu või –langust, mis on
toimunud võrreldava varaga tehingu toimumise ja väärtuse kuupäeva vahelisel ajal (EVS 875-11).
Kohandamine on protseduur, mida kasutatakse võrreldava vara hinna teisendamiseks lähtuvalt erisustest
võrreldes hinnatava varaga. Kohandamisel võetakse arvesse võrreldava vara erisused, kasutades selleks
kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid võtteid (EVS 875-11).
Võrdluselement on vara või tehingut iseloomustav näitaja, mida kasutatakse kohandamisel ja mille valikul
lähtutakse selle olulisusest vara väärtuse kujunemisel. Kohandus on võrdluselemendi teisendus, mis lähtub
konkreetse elemendi erinevusest hinnatava vara ja võrreldava vara vahel (EVS 875-11).
Hindaja on kohandamiseks valinud tehinguga seotud võrdluselementidele (turutingimused) lisaks 11
varaga seotud võrdluselementi. Hindamisel lähtutakse võrreldavate varade ühikuhinnast (€/ha), kuna
antud vara liigi puhul iseloomustab see turu toimemehhanisme kõige paremini.
Turuväärtuse leidmiseks kohandame võrdluseks valitud turutehinguid hinnatavale varale:
HINNATAV VÕRDLUSTEHINGUD:
VARA 1 2 3 4 5
Tapa vald,
Jootme küla, Tapa vald, Kadrina vald, Tamsalu vald, Tamsalu vald, Kadrina vald,
Saare Karkuse küla Kiku küla Assamalla küla Vadiküla Vaiatu küla
Tehingu hind (ei Hindamisel
sis. käibemaksu): lähtuti 25 756 € 49 840 € 50 000 € 33 000 € 17 500 €
ha hind ha hinnast 2 573 € 3 251 € 3 305 € 3 152 € 3 125 €
Tehingu aeg: juuli.2017 juuni.2017 apr.2017 apr.2017 märts.2017
Ajaldamine6 sept.2017 0% 0% 0% 0% 0%
Ajaldatud ha hind: 2 573 € 3 251 € 3 305 € 3 152 € 3 125 €
Jootme küla, Karkuse küla, Kiku küla, Assamalla küla, Vadiküla, Vaiatu küla,
Asukoht: hajaasustuses hajaasustuses hajaasustuses hajaasustuses hajaasustuses hajaasustuses
Kohandus7 0% 0% 0% 0% 0%
Maaüksuse
pindala (ha): 10,01 15,33 15,13 10,47 5,6
Kohandus8 7,79 0% 0% 0% 0% 0%
Sihtotstarve: maatulundusmaa maatulundusmaa maatulundusmaa maatulundusmaa maatulundusmaa
Kohandus9 maatulundusmaa 0% 0% 0% 0% 0%
6
Lääne-Virumaa hoonestamata maatulundusmaa turul ei saa ajavahemikul märts.2017 kuni sept.2017 maatulundusmaa
hinnatasemetes olulisi muutusi täheldada (hindade kasv on pidurdunud), seetõttu ajakohandust ei rakendata
7
maatulundusmaa puhul ei oma asend keskuste suhtes olulist tähtsust, hinnanguliselt on kõigi kinnistute asukoht
põllumajandustootmise seisukohalt samaväärne
8
maatulundusmaa puhul omab reeglina suurema pindalaga maatükk suuremat pinnaühiku väärtust kuna suurema maatüki
majandamisel on kulud pinnaühikule väiksemad, põllumaade turul on eelistatuimad maatükid suurusega alates 15 ha ja enam .
9
hinnatav vara ja võrreldavad varad on sihtotstarbelt sarnased
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
24 / 33
HINNATAV VÕRDLUSTEHINGUD:
VARA 1 2 3 4 5
Tapa vald,
Jootme küla, Tapa vald, Kadrina vald, Tamsalu vald, Tamsalu vald, Kadrina vald,
Saare Karkuse küla Kiku küla Assamalla küla Vadiküla Vaiatu küla
hea/rahuldav, hea/rahuldav, hea, hea, kohalikult hea, kohalikult
Juurdepääs: kohalikult teelt ja külateelt hea, põhimaanteelt kõrvalmaanteelt teelt teelt
üle naaberkinnistu
põldude vaheliselt
Kohandus10 teelt 0% 0% 0% 0% 0%
korrapäratu veidi
korrapäratu veidi liigendatud kuju, veidi korrapäratu korrapäratu veidi veidi korrapäratu
liigendatud kuju, mõõduka korrapäratu veidi nelinurkne ja välja venitatud nelinurkne ja
reljeef kerge langusega lääne liigendatud kuju, kompaktne kuju, kuju, reljeef kompaktne kuju,
Geomeetria/reljeef: langusega põhja suunas reljeefne lainjas reljeef lainjas reljeef lainjas
Kohandus11 suunas 0% 5% -5% 0% -5%
el.paigaldise kv
nitraaditundlik ala 1%, nitraaditundlik
100%, ala 100%,
el.paigaldise kv riigikaitselise el.paigaldise kv el.paigaldise kv
1%, riigikaitselise ehitise pv 44%, 4%, sideehitise kv ~8%, avalikult
ehitise kaitsmata <1%, kaitsmata kasutatava tee kv
piiranguvöönd põhjaveega ala põhjaveega ala 14%,
100%, kaitsmata 12%, veehaarde 64%, kaitseala pv nitraaditundlik ala nitraaditundlik
Kitsendused: põhjaveega ala san.kaitseala <1% <1% 100% ala 100% puuduvad
Kohandus12 18% 0% 0% 0% 0% 0%
Väärtus
viljakustsoonis
(haritava maa
osas): 211 €/ha 211 €/ha 230 €/ha 230 €/ha 211 €/ha
Kohandus13 243 €/ha 5% 5% 0% 0% 5%
Haritava maa
osakaal pindalas: 99% 93% 100% 93% 98%
Kohandus14 99% 0% 5% 0% 5% 0%
Metsamaa osakaal
pindalas: 0% 0% 0% 5% 0%
Kohandus15 0% 0% 0% 0% -5% 0%
Loodusliku
rohumaa / muu
maa osakaal
pindalas: 0% / 1% 3% / 4% 0% / <1% 0% / 2% 0% / 2%
Kohandus16 0% / 1% 0% 0% 0% 0% 0%
PRIA staatus: PRIAs arvel PRIAs arvel PRIAs arvel PRIAs arvel PRIAs arvel
Kohandus17 PRIAs arvel 0% 0% 0% 0% 0%
Summaarne
kohandus: 5% 15% -5% 0% 0%
10
kinnistud, millele on vahetu juurdepääs suurematelt teedelt on enam väärtustatud, kui kinnistud, millele juurdepääs teedelt puudub,
on üle naaberkinnistute ja/või halva läbitavusega teedelt
11
hinnatuimad on tasase reljeefi ja kompaktse kujuga kinnistud; tugevasti liigendatud põllumajandusliku tähtsusega maatükkide
majandamine on seotud suuremate kulutustega pinnaühikule kui kompaktse kujuga maatüki majandamine, samuti raskendavad maa
harimist kraavid, teed või looduslikud tõkked, mis jagavad kinnistu mitmeks massiiviks
12
hinnataval varal lasuvatest maakasutuse kitsendustest ei tuleneb maatüki sihtotstarbelisele maakasutusele olulisi piiranguid
13
maa väärtus viljakustsoonis on seotud boniteedi ehk mullaviljakusega, viljakamate muldadega põllud on kõrgemalt väärtustatud
14
haritava maa kõlviku osakaal pindalas on oluline väärtust mõjutav komponent põllumajandusliku tähtsusega maa turuväärtuse
kujunemisel; haritava maa kõlvik on maatulundusmaa turul teistest kõlvikutest oluliselt kõrgemalt väärtustatud
15
metsamaa kõlviku osatähtusus maa müügihinnas/turuväärtuses kujuneb peamisel sellel kasvava metsa väärtuse kaudu
16
loodusliku rohumaa kõlvik on madala tootlikkusega ning seetõttu vähese põllumajandusliku tähtsusega kuid omab siiski mõningast
lisaväärtust / muu maa kõlvik ei oma märkimisväärset metsa- ja põllumajanduslikku tähtsust
17
PRIAS arvel olevatele põllumaadele on võimalik erinevate põllumajanduslike toetuste taotlemine ning nimetatud maad on põllumaa
ostjate seas olnud varasemalt enam väärtustatud kuid 2014. aastast on võimalik võtta arvele ja seejärel taotleda pindalatoetusi kõigi
heas põllumajanduslikus korras olevate maade eest (jooksval aastal pindalatoetuste taotlemiseks oleks soovitav uued maad
registreerida 1. aprilliks) ning seetõttu on PRIAs registreeritus kaotamas mõju maa hinnale
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
25 / 33
HINNATAV VÕRDLUSTEHINGUD:
VARA 1 2 3 4 5
Tapa vald,
Jootme küla, Tapa vald, Kadrina vald, Tamsalu vald, Tamsalu vald, Kadrina vald,
Saare Karkuse küla Kiku küla Assamalla küla Vadiküla Vaiatu küla
Kohandatud ha
hind: 2 702 € 3 739 € 3 139 € 3 152 € 3 125 €
Kohandatud
absoluutväärtuste
summa: 5% 15% 5% 10% 10%
Osakaal18: 25% 10% 25% 20% 20%
Kaalutud
kohandatud ha
hind: 675 € 374 € 785 € 630 € 625 €
Kaalutud
keskmine
kohandatud ha
hind 3 090 €
Kaalutud
keskmine
kohandatud hind: 24 067 €
Seega kujuneb hinnatava vara turuväärtuseks:
24 067 € ehk ~ 24 000 € s.o. ~ 3 081 €/ha taandatuna hinnatava vara pinnaühikule.
18
osakaalude andmisel on lähtutud põhimõttest, et sarnasemale võrdlustehingule (väiksem absoluutkohandus) anname suurema
kaalu ja vastupidi (käesoleval juhul on võrdlusobjektide absoluutkohandused samas suurusjärgus).
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
26 / 33
Lisa nr 1 Fotod hinnatavast varast
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
27 / 33
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
28 / 33
Lisa nr 2 Ärakiri kinnistu registriosast
Väljavõtte tegija: Ingrid Rebane
Asutus: Arco Real Estate AS
Kuupäev: 28.09.2017 21:56:42
Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond
Uus registriosa number 1985736
Kinnistu nimi Saare
Korteri nr
Õigsuse märge Elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust: 30.05.2007
Digitoimik Kinnistustoimiku kõik dokumendid on digitaalsed alates 20.03.2013
I jagu KINNISTU KOOSSEIS
Avamine, koosseisu
Kande Sihtotstarve ja Kande
Katastritunnus Pindala muudatused, ühendamise ja
number asukoht kehtivus
jagamise kanded
Maatulundusmaa
100%, Lääne- Maakatastri andmete alusel üle
1 40002:002:0038 7,79 ha kehtiv
Virumaa, Tapa vald, võetud 31.05.2007.
Jootme küla, Saare.
II jagu OMANIK
Kande Kande
Omanik Kande alus
number kehtivus
Osaühing LEMAR-LM (reg.kood 26.04.2004 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud
1 kehtiv
10258917), Järvamaa Lehtse vald 01.07.2004. Kohtunikuabi E. Lumiste
III
KOORMATISED JA KITSENDUSED
jagu
Kinnistut koormavad piiratud
Kande Märked piiratud asjaõiguste kohta, Kande
asjaõigused (v.a. hüpoteegid) ja
number kannete muudatused ja kustutamised kehtivus
märked; käsutusõiguse kitsendused
Kustutatud 7.12.2016
1 kinnistamisavalduse alusel 9.12.2016. kehtiv
Kohtunikuabi Aita Kastor
IV jagu HÜPOTEEGID
Märked hüpoteekide kohta,
Kande Hüpoteegi Kande
Hüpoteegid kannete muudatused ja
number summa kehtivus
kustutamised
Kustutatud 7.12.2016
1 kinnistamisavalduse alusel ke
9.12.2016. Kohtunikuabi Aita Kastor
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
29 / 33
Lisa nr 3 Katastriüksuse ortofoto ja kitsenduste kaart (allikas: Maa-amet)
Katastriüksuse ortofoto
Katastriüksuse kitsenduste kaart, kitsenduste loetelu ja legend
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
30 / 33
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
31 / 33
Lisa nr 4 Kvaliteeditunnuse koondhinnang
Kvaliteedi hinnang teguritele
Nr
Tegur Hinnang Koondhinnang
I Asukoht ja kvaliteet
1 Sünergia ja teenuste kättesaadavus C
2 Ümbrus B
3 Teed, tänavad, parkimine B
4 Mööduv liiklusvoog, nähtavus, juurdepääs,
B
turvalisus
5 Ühistransport B
6 Kasutust piiravate kitsenduste mõju B
B
7 Võrguteenused C
8 Ehitusõigus -
9 Kuju ja suurus B
10 Haljastus ja heakord -
11 Ehitusgeoloogia ja veerežiim B
12 Vaade -
13 Keskkonnariskid B
II Hoone kvaliteet
1 Arhitektuuriline lahendus -
2 Hoone näitajad (funktsionaalsus) -
3 Hoone konstruktsioonide seisukord -
4 Hoone tehnoseadmete seisukord -
5 Hoone välisviimistluse kvaliteet - -
6 Hoone siseviimistluse kvaliteet ja
kohtkindla sisustuse olemasolu ning -
kvaliteet
7 Hoone sisekliima -
III Kinnisvara juhtimise kvaliteet
1 Dokumentatsioon -
2 Kinnisvara juhi ja/või halduri pädevus -
3 Kinnisvara korrashoiu ja kasutamisega
-
seotud teenuste korraldus -
4 Energiatarbimise juhtimine -
5 Vara kasutajate homogeensus ja
-
maksejõulisus
A - väga hea, vastab kõrgendatud nõuetele
B - keskmine, vastuvõetav, vastab keskmistele nõuetele
C - halb, esineb olulisi puudusi, vastab madalamatele nõuetele
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
32 / 33
Lisa nr 5 Vastavuskinnitus standardi nõuetele
1. Selle hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu korraldanud hindaja kutsealane
pädevus on piisav hindamistellimuse täitmiseks.
2. See hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab Eesti kinnisvara hindamise standardisarja
EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele.
3. Mitte keegi peale hindamisaruandes nimetatud isikute ei ole hindajat hindamistoimingus abistanud.
4. Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud infot ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale
tellijaga kokkulepitud isikute, v.a. juhud, kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks
hindamise kutsealaga seotud toiminguteks.
5. Hindaja on tegutsenud sõltumatu välishindajana.
6. Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes.
7. Hindaja hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega.
8. Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt
tõesed ja korrektsed.
9. Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud
ainult hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega.
Hindamisaruande koostaja:
/ Allkirjastatud digitaalselt /
Ingrid Rebane
kutseline vara hindaja, kutsetunnistus nr 105041
maa hindaja tegevuslitsents nr 085 MA-mh
Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige
Eksperthinnang ARE-173513-C Lääne-Virumaa, Tapa vald, Jootme küla, Saare
Hindamisaruande koostaja: Ingrid Rebane, kontakttelefon: +372 5341 5637
33 / 33