dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 26. oktoober 2017
Viit
2-11/17/3288-3
Registreeritud
26. oktoober 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎12.2-11515-1 25.10.2017 Väljaminev kiri.bdoc383 KB
  • 📎Järelevalvemenetluse lõpetamine.msg425 KB

Sisu (failidest)

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Meie 25.10.2017 nr 12.2-1/1515-1 [email protected] Järelevalvemenetluse lõpetamine Austatud härra Sirk Advokaadibüroo Cobalt OÜ vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart esitas P.P. Ehitusjärelevalve OÜ lepingulise esindajana (edaspidi Järelvalveteate esitaja) Rahandusministeeriumile 16.10.2017.a avalduse riikliku järelevalvemenetluse alustamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi Hankija) lihthankena läbiviidava riigihanke viitenumbriga 190942 „Kaitseväe Tapa ja Ämari linnakute ning keskpolügooni hoonete ja rajatiste ehitustööde omanikujärelevalve“ (edaspidi Riigihange) üle (edaspidi Järelevalveteade). Järelevalveteate esitaja on seisukohal, et Riigihanke hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimused (täpsemalt HT punkt III.2.3 alapunkt 4 ja alapunkti 4.1) on ebaproportsionaalsed. Järelevalveteate esitaja hinnangul nõue, et inseneril oleks juba 2 suuremahulist projekti riigisaladuse juurdepääsuloaga, läheb kaugemale sellest, mis on vajalik Hankija eesmärgi saavutamiseks. Lisaks juhtis Järelevalve teate esitaja tähelepanu, et hankest huvitatud isik on teinud nõrkvoolu tööde valdkonnas ja riigisaladuse juurdepääsu luba tasemega konfidentsiaalne või kõrgem omavatele ettevõtjatele järelepärimised ning saanud vastuse, et riigisaladuse luba omavatel nõrkvoolu inseneridel puudub kogemus vähemalt 2 ehitustööde projektis nõrkvoolutööde omanikujärelevalve teenuse osutajana osalemise kohta, mille ehitusmaksumus on vähemalt 4 000 000 eurot ilma käibemaksuta ning mille puhul nõutakse konfidentsiaalse või kõrgema tasemega riigisaladuse juurdepääsu luba. Rahandusministeerium alustas 17.10.2017 kirjaga nr 12.2-1/1158-1 riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 205 lõike 1 punkti 1 alusel Riigihanke üle järelevalvemenetluse, ennekõike eesmärgiga kontrollida Riigihanke korraldamise õiguspärasust kvalifitseerimistingimuste nimetamisel. Hankija esitas selgitused ja seisukohad Rahandusministeeriumi järelevalvemenetluse alustamise kirjale 20.10.2017 kirjaga nr 2-11/17/3288-1 (edaspidi Hankija vastuskiri). Hankija ei nõustunud järelevalveteates esitatud seisukohtadega, põhjendades oma vastuväiteid järgmiselt: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee / registrikood 70000272 (i) hankijale teadaolevalt vastavad hankes toodud kvalifitseerimistingimustele Eesti Vabariigis vähemalt 3-4 nõrkvoolutööde spetsialisti, see eeldus on välja toodud ka hanke alustamise märgukirjas. Samuti pole välisekspertide kaasamine riigisaladuse juurdepääsuloa nõude tõttu välistatud (riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus § 28 lõige 2, riigihangete seadus § 178 lõige 5); (ii) teate esitaja on alahinnanud käesolevas hankes nõrkvoolu tööde inseneri töö mahtu ning väidab ekslikult, et nõrkvoolu inseneri poolt hankelepingus teostavate tööde maht moodustab ca 4-6% kogu hankelepingu mahust ja on marginaalne. Käimasolevas hankemenetluses on nõrkvoolutööde osakaal kogu omanikujärelevalve hankelepingu mahust tagasihoidlikult arvestades ca 15-20% ja kindlasti lõppkasutaja eesmärke silmas pidades on nõrkvoolutööde hilisem teostus ja kvaliteedi kontroll, arvestades ka riigisaladusega kaetust, väga oluline ning mitte marginaalne; (iii) käimasolev omanikujärelevalve hankemenetlus sisaldab endas teenuse hankimist väga mastaapsetele ehitusobjektidele (sh nõrkvoolutöödele) ehitustööde teostamiseks, mille eeldatav maksumus on kokku üle 20 000 000 euro; (iv) antud hankelepinguga peab hankija tagama nii Eesti kui teiste NATO liitlasüksuste tegevust toetavate suurte riigikaitseliste objektide ehituse järelevalvet. Hankija ei saa riskida teenuse osutaja kogenematusest tekkida võivate negatiivsete mõjudega; (v) ainult riigisaladuse loa olemasolu ilma küsitud kogemuseta ei taga isiku oskust töödelda riigisaladust. Teadmatusest ja kogenematusest tulenev risk riigi julgeolekut ohustavat teavet avaldada on liiga suur, mida ei ole võimalik Hankijal võtta; (vi) Hankija on varasemalt väiksemate ja lihtsamate hangete puhul jätnud kohaldamata riigisaladusega referentsobjekti nõude, iga hanke korral kaalutakse seda põhjalikult; (vii) hanke raames puutub teenuse osutaja kokku riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §-s 10 nimetatud teabega, selle teabe töötlemine on suures osas tema töö sisuks; (viii) Hankija varasem kogemus on näidanud, et suuremahuliste hangete puhul ei ole vastava kogemuseta inimesed arvestanud tööde mahtu, informatsiooni töötlemise keerukust, on ette tulnud seaduse vastu eksimist ja sellele on järgnenud aastatepikkune Kaitsepolitseiameti menetlus. Seega ei näita insenerikvalifikatsioon ja riigisaladuse juurdepääsuluba vastavas lõigus suuremahulise ehitushanke omanikujärelevalveteenuse osutamiseks vajaliku pädevuse olemasolu. Riigisaladusele juurdepääsuluba ei taga pädevust, kogemust, ega oskust seda teavet töödelda; (ix) tingimuse määramisel on hankija soovinud, et pakkuja nõrkvooluspetsialistil oleks mingigi eelnev kogemus järelevalve teostamiseks nendel objektidel, kus on töö teostamiseks olnud vaja kokku puutuda riigisaladusega seotud dokumentatsiooni ja tööprotsessiga. Objektide maksumusenõuet ei ole esitatud; (x) antud nõude juures on hankija leevendanud ka nende väheste küsitud riigisaladusega seotud objektide puhul kõik muud täiendavad nõuded referentsobjekti kohta (nagu nt aeg, millal referentsobjekt teostati või kui suuremahuline see oli (maksumus, ruutmeetrid jms) ja jätnud sisuliselt ainult kogemuse nõude; (xi) Hankija ei saanud käimasoleva hanke raames piirduda ainult sellise nõudega, et pakkuja nõrkvoolu spetsialistil oleks riigisaladuse luba ning puuduks eelnev sellealane töökogemus. Hankijal on ehitustöödele seatud väga kriitilised ja pingelised tähtajad, seetõttu puudub aeg ja võimalus riskida suure järelevalve hanke puhul asjaoluga, et nõrkvoolu järelevalve inseneri tuleks eelnevalt täiendavalt koolitada ja teda omakorda kontrollida; (xii) varasemalt saadud tagasisidet arvestades on lisatud kvalifitseerimistingimustesse sisse täiendav tingimusi leevendav punkt, et ühe kahest omanikujärelevalve referentsobjektist võib asendada projekteerimise referentsobjektiga, kus on tulnud spetsialistil kokku puutuda riigisaladusega seotud dokumentatsiooni ja tööprotsessiga; (xiii) ainult riigisaladuse loa olemasolu ei veena hankijat, et spetsialist oleks kogemusega ja pädev riigisaladusega seotud objektidel järelevalvet teostama, tundes kogu valdkonna spetsiifikat nagu nõudeid dokumentide menetlusel, julgeolekunõudeid. Rahandusministeerium edastas 24.10.2017.a Hankija nõusolekul Hankija vastuskirja teadmiseks ka Järelevalveteate esitajale. Järelevalveteate esitaja pidas vajalikuks esitada 25.10.2017.a täiendavad seisukohad, milles taaskord leidis, et hanke eesmärgi osas oleks piisav, kui kvalifitseerimistingimustena oleks nõutud inseneril riigisaladuse juurdepääsu loa olemasolu ning eelnevalt kahes projektis osalemise kogemus (ilma nõudeta, et teenuse osutamiseks oli vajalik riigisaladuse juurdepääsu luba). Lisaks märkis Järelevalveteate esitaja, et: (i) Hankija nõudis just nimelt Eestis välja antud riigisaladuse juurdepääsu loa olemasolu ja vastavates projektides osalemise kogemust, kus oli nõutav Eesti riigisaladuse juurdepääsu luba, sest HT p-s III.2.3 alapunktis 4.1 esitatud nõuetes puudub sõnapaar „või samaväärne“ vms; (ii) Hankija nõue, et pakkuja inseneril oleks eelnev kogemus riigisaladusega töötamisel, läheb vastuollu ka RHS § 98 lg-s 3 sätestatud nõudega. RHS § 98 lg 3 järgi ei või jätta pakkujat kvalifitseerimata põhjusel, et tal puuduvad varasemad hankelepingud. Kui hankija nõuab varasema kogemusena töötamist projektides, kus on nõutud riigisaladuse juurdepääsu luba, siis selline kogemus saab eelduslikult tekkida üksnes hankelepingu täitmise raames; (iii) Hankija väide riigi julgeolekut ähvardava riski kohta ei õigusta ebaproportsionaalselt ja ebamõistlikult konkurentsi piiravate kvalifitseerimistingimuste kehtestamist. Hankija vastav põhjendus on aluseks erandi kohaldamiseks RHS § 11 lg 1 p-i 20 alusel; (iv) Hankija väidet, et ilma riigisaladuse juurdepääsu kogemuseta inseneri puhul on risk, et teda tuleks eelnevalt täiendavalt koolitada ja omakorda kontrollida, ei saa pidada asjakohaseks. Kui aga Hankija väide vastab tõele, siis ta peab niikuinii „kontrollima“ ja vajadusel täiendavalt koolitama ka eelneva kogemuseta insenere, sest mistahes varasem kogemus riigisaladuse juurdepääsu loanõudega projektides ei tähenda, et kõnealuse hankelepingu täitmisel oskaks insener kõiki antud hankelepinguga seotud spetsiifilisi asjaolusid iseseisvalt täies ulatuses lahendada. Seega on Hankija väited põhjendamatud. RHS jätab Rahandusministeeriumile ulatusliku kaalutlusõiguse küsimuses, kas järelevalvemenetlust üldse alustada ja õiguse igakordselt otsustada, millist järelevalveabinõud rakendada. Kohtupraktikas juurdunud seisukoha kohaselt puudub isikul subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks (vt RKHKo nr 3- 3-1-44-10, p 15; RKHKm nr 3-3-1-29-13, p 17).1 Käesoleval juhul ei saa enam kõne alla tulla ettekirjutuse tegemine õigusrikkumise lõpetamiseks, kuna riigihanke kohta kehtivad reeglid ei võimalda muuta riigihanke alusdokumente pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Objektiivselt oleks võimalik vaid Riigihanke kehtetuks tunnistamine RHS § 208 lg 1 alusel. Riigihanke kehtetuks tunnistamine on aga intensiivselt äärmuslik järelevalvemeede, mida ultima ratio põhimõttest tulenevalt ei saa kohaldada kergekäeliselt.2 Rahandusministeeriumi kaalutlusõigus järelevalvemeetme rakendamiseks tuleneb RHS § 208 lg-st 1. RHS § 208 lõike 1 kohaselt on järelevalvemeetme kohaldamise eelduseks RHS-i või selle alusel antud õigusakti rikkumine. Siiski ei too RHSi rikkumine vältimatult alati kaasa hankijale ettekirjutuse tegemist – lisaks seadusrikkumisele peavad ilmnema ka asjaolud, mis ei võimalda kõiki asjaolusid arvestades hankemenetlust jätkata. Rahandusministeerium saab kaaluda ettekirjutuse tegemist üksnes juhul, kui järelevalvemenetluses on eelnevalt tuvastatud RHS-i rikkumine ja esinevad järelevalveabinõud ettenägeva õigusnormi muud koosseisulised asjaolud. Hankemenetluse jätkamist välistavate asjaolude puudumisel ei ole Rahandusministeeriumil võimalik kaaluda RHS § 208 lg 1 alusel hankijale ettekirjutuse tegemist. RHS § 125 lg 5 kohaselt järgib hankija lihthankemenetluse läbiviimisel RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Riigihanke korraldamise üldpõhimõtete kohaselt on hankija riigihanke korraldamisel mh kohustatud tagama, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud ning konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel (RHS § 3 p-d 2 ja 3). Vaidlustuskomisjoni praktika3 kohaselt on konkurentsi efektiivse ärakasutamise nõudega kooskõlas kvalifitseerimise tingimustega pakkujatele esitatavad piirangud, mis on vajalikud pakkuja hankelepingu täitmise võime tõendamiseks. Nimetatud tõlgendus on kooskõlas ka RHS § 3 p-s 2 sätestatud hankija kohustusega jälgida, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Juhul, kui kvalifitseerimise tingimused on kooskõlas RHS-iga ei ole hankijal kohustust tekitada konkurentsi, alandades selleks kvalifitseerimise tingimustes kehtestatud nõudeid, mida RHS võimaldab kehtestada (riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.04.2016 otsus nr 53-16/170150, p 9). Hankijal on vabadus määratleda ise riigihanke ese ning huvitatud isikutel, pakkujatel ega kellelgi teisel pole õigust ette kirjutada, milline hangitav ese peaks olema. Hankija otsustab need küsimused iseseisvalt vastavalt tekkinud vajadustele ning võimalustele (TlnRKo 01.03.2011, nr 3-10-3225, p 17). Hanke alusdokumentide kohaselt oli Riigihanke esemeks ka riigisaladuse töötlemine. Riigisaladuse töötlemine eeldab aga riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt juurdepääsuõigust. 1 1.09.2017.a jõustunud riigihangete seaduse seletuskiri. 2 Sama. 3 Viidatud praktika on asjakohane ka kehtiva riigihangete seaduse tõlgendamisel, kuna riigihanke korraldamise üldpõhimõtted kehtivas riigihangete seaduses on samad, mis enne 01.09.2017 kehtinud riigihangete seaduses. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema vajalikud tõendamaks hankijale veenvalt taotleja võimet hankelepingut täita ning hankija ei pea seadma selliseid kvalifitseerimise tingimusi, mida suudaksid täita kõik või paljud hankemenetluses osalemisest huvitatud isikud. Seega ei pea hankija konkurentsi tekitamiseks loobuma hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks vajalike kvalifitseerimise tingimuste esitamisest.4 Hankija ei pea garanteerima, et kõik isikud saaksid hankel osaleda.5 Rahandusministeerium leiab, võttes ennekõike arvesse Hankija selgitusi, et järelevalveteates viidatud kvalifitseerimise tingimused on proportsionaalsed, kohased ja vajalikud – Hankija varasema kogemuse pinnalt jääb ebaselgeks, mil muul viisil on Hankijal võimalik veenduda pakkuja võimes hankelepingut riigisaladuse töötlemise osas nõuetekohaselt täita. Järelevalveteate esitaja vastuväide, et Riigihanke hankelepingut oleks võimeline täitma ka isik, kellel varasem kogemus riigisaladuse juurdepääsu loaga objektide osas puudub, jääb paljasõnaliseks. Järelevalveteate esitaja möönab oma 25.10.2017.a esitatud seisukohas ka ise Hankija väite, et ilma riigisaladuse juurdepääsu kogemuseta inseneri puhul on risk, et teda tuleks eelnevalt täiendavalt koolitada ja omakorda kontrollida, tõelevastavust. Märkides lisaks, et mistahes varasem kogemus riigisaladuse juurdepääsu loanõudega projektides ei tähenda, et kõnealuse hankelepingu täitmisel oskaks insener kõiki antud hankelepinguga seotud spetsiifilisi asjaolusid iseseisvalt täies ulatuses lahendada. Leiame, et kogemuse nõudega on Hankija sobival viisil neid riske maandanud. Järelevalveteate esitaja seisukoht Riigihanke läbiviimiseks RHS § 11 lg 1 p-i 20 aluse esinemise osas jääb ebaselgeks ja seda olukorras, kus Järelevalveteate esitaja leiab, et antud Riigihankes on isegi riigisaladuse juurdepääsu loaga referentsobjektide nõudmine ebaproportsionaalne. Selgitame lühidalt, et viidatud RHSi erandi õiguspäraseks kasutamiseks peab tegemist olema nii salajase riigihanke ja hankelepinguga, et isegi kaitse- ja julgeolekuvaldkonna erisätetest ei piisa riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks. Järelevalveteate esitaja väitele välisekspertide kaasamise Hankija poolt välistamise osas Rahandusministeeriumil lisaks Hankija vastuskirja punktis 2.3 toodud põhjendustele midagi täiendavat märkida ei ole. Selgitame, et RHS § 98 lg 3, mille kohaselt hankija ei või jätta pakkujat või taotlejat kvalifitseerimata põhjusel, et tal puuduvad varasemad hankelepingud RHSi § 8 tähenduses, on hankemenetlusele kohalduv säte. Nagu eelnevalt märgitud, siis RHS § 125 lg 5 kohaselt järgib hankija lihthankemenetluse läbiviimisel RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Samuti selgitame, et kõnealuse tingimusega ei ole hankija nõudnud, et pakkujal kui ettevõtjal oleks varasemad hankelepingud, vaid tingimus on kehtestatud vastutavale spetsialistile ja seda ka sõnastuses, mis ei nõua hankelepingu olemasolu, vajaliku kogemuse võib isik olla omandanud nt alltöövõtja juures. Siinkohal märgime, et Riigihanke hanketeate kohaselt ei olnud riigisaladuse juurdepääsu loaga referentsobjektidele seatud nõudeid, sh mahu osas. Järelevalve teate esitaja arusaam kõne all olevatest kvalifitseerimise tingimustest on ekslik. Samas ei leia Rahandusministeerium, et hanketeade oleks selles osas ebaselgelt koostatud. 4 Riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.04.2016 otsus nr 53-16/170150, p 10.2. 5 Tallinna Ringkonnakohtu 5.10.2017. a otsus nr 3-17-1414 p. 12. Rahandusministeeriumi hinnangul on antud juhul selleks, et objektiivselt põhjendada riigisaladuse juurdepääsuloaga referentsobjekti olemasolu nõude vajalikkust ja kohasust, piisavad järgmised Hankija argumendid: 1) antud hankelepinguga peab olema tagatud nii Eesti kui teiste NATO liitlasüksuste tegevust toetavate suurte riigikaitseliste objektide ehituse järelevalve, mistõttu ei saa Hankija võtta endale riski teenuse osutaja kogenematusest tuleneda võiva riigi julgeolekut ohustava teabe avaldamisega; 2) vastava kogemuseta isikute puhul on varasemalt tulnud ette seaduse vastu eksimist; 3) tegemist on hanke eset arvesse võttes minimaalsete nõuetega, mida ei ole võimalik enam rohkem alandada; 4) nõrkvoolutööde osakaal kogu omanikujärelevalve hankelepingu mahust arvestades ca 15-20%; 5) Kaitseväele ehitatavate riigisaladusega seotud objektide puhul on töö iseloom nt koolide või haiglate nõrkvoolutöödega võrreldes oluliselt spetsiifilisem ning kogu tööprotsessi vältel põimunud riigisaladuse loa tõttu erinevate protseduuriliste piirangutega; 6) ainult riigisaladuse loa olemasolu ei ole piisav veendumaks, et spetsialist oleks kogemusega ja pädev riigisaladusega seotud objektidel järelevalvet teostama, tundes kogu valdkonna spetsiifikat nagu nõudeid dokumentide menetlemisel. Rahandusministeerium rõhutab, arvestades hankelepingu eset, so Kaitseväe julgeolekualal asuvate objektide ehitustööde omanikujärelevalve, et riigi julgeolekuhuvide tagamise küsimustes ei saa ainuüksi suurema konkurentsi tekitamise eesmärgil lubada või nõuda mööndusi. Samas nähtub Hankija vastuskirjast, et Riigihankes on Hankija hankest huvitatud isikutelt saadud tagasisidet arvestades siiski alandanud kvalifitseerimise tingimusi ning lubanud kahe projekti, milles nõrkvoolutööde omanikujärelevalve teostamiseks oli vajalik teenuse osutamiseks vähemalt konfidentsiaalse või kõrgema tasemega riigisaladuse juurdepääsu luba, asemel kahest ühe referentsina esitada konfidentsiaalse või kõrgema tasemega riigisaladuse juurdepääsu luba nõudnud projektis nõrkvoolutööde projekteerijana osalemise kogemus. eRHRist nähtub, et riigihankes viitenumbriga 173873 „Viru jalaväepataljoni tehnikapargi hoonete ja rajatiste ehitustööde omanikujärelevalve“ (sõlmitud lepingu maksumus 38 000 eurot) tegi hankest huvitatud isik, so Järelevalveteate esitaja Hankijale ettepaneku esitada referentsina vähemalt kahes projektis osalemise kogemus konfidentsiaalne või kõrgema tasemega riigisaladuse juurdepääsuluba nõudnud nõrkvoolutööde teostamisel nõrkvoolutööde omanikujärelevalve ja/või projekteerimise teenuse osutajana. Käesoleval juhul leiab Järelevalveteate esitaja aga, et lisaks riigisaladuse loa olemasolule ka riigisaladusega seotud referentsobjektide nõudmine on ebaproportsionaalne. Eeltoodust on eluliselt usutav järeldada, et Järelevalveteade on kantud ennekõike subjektiivsest huvist kujundada Riigihanke kvalifitseerimise tingimused selliseks, mida Järelevalveteate esitaja antud ajahetkel suudaks täita. Hankest huvitatud isiku subjektiivsete õiguste kaitse primaarseks ja efektiivseimaks viisiks on aga pöördumine riigihangete vaidlustuskomisjoni poole RHS-is sätestatud korras. Tulenevalt asjaolust, et antud juhul on järelevalve jätkamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks diskretsiooni sätestavate õigusnormide faktilised koosseisud täitmata, puudub Rahandusministeeriumil faktiline e. normikoosseisuline alus kaalumaks RHS § 208 lg 1 järgi Hankijale ettekirjutuse tegemist. Tuginedes eeltoodule ning lähtudes RHS § 205 lg 4 p-st 1 ja RHS § 206 lg 1 p-st 3, lõpetab Rahandusministeerium Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse lihthanke nr 190942 „Kaitseväe Tapa ja Ämari linnakute ning keskpolügooni hoonete ja rajatiste ehitustööde omanikujärelevalve“ üle teostatud järelevalvemenetluse ettekirjutust tegemata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Estella Põllu Osakonnajuhataja asetäitja Doris Teiv 611 3274 [email protected] Teadmiseks: Advokaadibüroo Cobalt OÜ Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: RKIK info, Advokaadibüroo Cobalt OÜ Teema: Järelevalvemenetluse lõpetamine Tere! Teile on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument. Pealkiri: Järelevalvemenetluse lõpetamine Registreerimise kuupäev: 25.10.2017 Registreerimise number: 12.2-1/1515-1. <http://www2.rik.ee/delta/RMIN_logo.png> Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Tel. (372) 611 3558 e-mail: [email protected] www.fin.ee <http://www.fin.ee> P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel