Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Meie 25.10.2017 nr 12.2-1/1515-1
[email protected]
Järelevalvemenetluse lõpetamine
Austatud härra Sirk
Advokaadibüroo Cobalt OÜ vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart esitas P.P.
Ehitusjärelevalve OÜ lepingulise esindajana (edaspidi Järelvalveteate esitaja)
Rahandusministeeriumile 16.10.2017.a avalduse riikliku järelevalvemenetluse alustamiseks
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi Hankija) lihthankena läbiviidava riigihanke
viitenumbriga 190942 „Kaitseväe Tapa ja Ämari linnakute ning keskpolügooni hoonete ja
rajatiste ehitustööde omanikujärelevalve“ (edaspidi Riigihange) üle (edaspidi
Järelevalveteade).
Järelevalveteate esitaja on seisukohal, et Riigihanke hanketeates esitatud
kvalifitseerimistingimused (täpsemalt HT punkt III.2.3 alapunkt 4 ja alapunkti 4.1) on
ebaproportsionaalsed. Järelevalveteate esitaja hinnangul nõue, et inseneril oleks juba 2
suuremahulist projekti riigisaladuse juurdepääsuloaga, läheb kaugemale sellest, mis on
vajalik Hankija eesmärgi saavutamiseks. Lisaks juhtis Järelevalve teate esitaja tähelepanu, et
hankest huvitatud isik on teinud nõrkvoolu tööde valdkonnas ja riigisaladuse juurdepääsu
luba tasemega konfidentsiaalne või kõrgem omavatele ettevõtjatele järelepärimised ning
saanud vastuse, et riigisaladuse luba omavatel nõrkvoolu inseneridel puudub kogemus
vähemalt 2 ehitustööde projektis nõrkvoolutööde omanikujärelevalve teenuse osutajana
osalemise kohta, mille ehitusmaksumus on vähemalt 4 000 000 eurot ilma käibemaksuta
ning mille puhul nõutakse konfidentsiaalse või kõrgema tasemega riigisaladuse juurdepääsu
luba.
Rahandusministeerium alustas 17.10.2017 kirjaga nr 12.2-1/1158-1 riigihangete seaduse
(edaspidi RHS) § 205 lõike 1 punkti 1 alusel Riigihanke üle järelevalvemenetluse,
ennekõike eesmärgiga kontrollida Riigihanke korraldamise õiguspärasust
kvalifitseerimistingimuste nimetamisel.
Hankija esitas selgitused ja seisukohad Rahandusministeeriumi järelevalvemenetluse
alustamise kirjale 20.10.2017 kirjaga nr 2-11/17/3288-1 (edaspidi Hankija vastuskiri).
Hankija ei nõustunud järelevalveteates esitatud seisukohtadega, põhjendades oma
vastuväiteid järgmiselt:
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
/ registrikood 70000272
(i) hankijale teadaolevalt vastavad hankes toodud kvalifitseerimistingimustele Eesti
Vabariigis vähemalt 3-4 nõrkvoolutööde spetsialisti, see eeldus on välja toodud
ka hanke alustamise märgukirjas. Samuti pole välisekspertide kaasamine
riigisaladuse juurdepääsuloa nõude tõttu välistatud (riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seadus § 28 lõige 2, riigihangete seadus § 178 lõige 5);
(ii) teate esitaja on alahinnanud käesolevas hankes nõrkvoolu tööde inseneri töö
mahtu ning väidab ekslikult, et nõrkvoolu inseneri poolt hankelepingus
teostavate tööde maht moodustab ca 4-6% kogu hankelepingu mahust ja on
marginaalne. Käimasolevas hankemenetluses on nõrkvoolutööde osakaal kogu
omanikujärelevalve hankelepingu mahust tagasihoidlikult arvestades ca 15-20%
ja kindlasti lõppkasutaja eesmärke silmas pidades on nõrkvoolutööde hilisem
teostus ja kvaliteedi kontroll, arvestades ka riigisaladusega kaetust, väga oluline
ning mitte marginaalne;
(iii) käimasolev omanikujärelevalve hankemenetlus sisaldab endas teenuse hankimist
väga mastaapsetele ehitusobjektidele (sh nõrkvoolutöödele) ehitustööde
teostamiseks, mille eeldatav maksumus on kokku üle 20 000 000 euro;
(iv) antud hankelepinguga peab hankija tagama nii Eesti kui teiste NATO
liitlasüksuste tegevust toetavate suurte riigikaitseliste objektide ehituse
järelevalvet. Hankija ei saa riskida teenuse osutaja kogenematusest tekkida
võivate negatiivsete mõjudega;
(v) ainult riigisaladuse loa olemasolu ilma küsitud kogemuseta ei taga isiku oskust
töödelda riigisaladust. Teadmatusest ja kogenematusest tulenev risk riigi
julgeolekut ohustavat teavet avaldada on liiga suur, mida ei ole võimalik
Hankijal võtta;
(vi) Hankija on varasemalt väiksemate ja lihtsamate hangete puhul jätnud
kohaldamata riigisaladusega referentsobjekti nõude, iga hanke korral kaalutakse
seda põhjalikult;
(vii) hanke raames puutub teenuse osutaja kokku riigisaladuse ja salastatud välisteabe
seaduse §-s 10 nimetatud teabega, selle teabe töötlemine on suures osas tema töö
sisuks;
(viii) Hankija varasem kogemus on näidanud, et suuremahuliste hangete puhul ei ole
vastava kogemuseta inimesed arvestanud tööde mahtu, informatsiooni töötlemise
keerukust, on ette tulnud seaduse vastu eksimist ja sellele on järgnenud
aastatepikkune Kaitsepolitseiameti menetlus. Seega ei näita
insenerikvalifikatsioon ja riigisaladuse juurdepääsuluba vastavas lõigus
suuremahulise ehitushanke omanikujärelevalveteenuse osutamiseks vajaliku
pädevuse olemasolu. Riigisaladusele juurdepääsuluba ei taga pädevust,
kogemust, ega oskust seda teavet töödelda;
(ix) tingimuse määramisel on hankija soovinud, et pakkuja nõrkvooluspetsialistil
oleks mingigi eelnev kogemus järelevalve teostamiseks nendel objektidel, kus on
töö teostamiseks olnud vaja kokku puutuda riigisaladusega seotud
dokumentatsiooni ja tööprotsessiga. Objektide maksumusenõuet ei ole esitatud;
(x) antud nõude juures on hankija leevendanud ka nende väheste küsitud
riigisaladusega seotud objektide puhul kõik muud täiendavad nõuded
referentsobjekti kohta (nagu nt aeg, millal referentsobjekt teostati või kui
suuremahuline see oli (maksumus, ruutmeetrid jms) ja jätnud sisuliselt ainult
kogemuse nõude;
(xi) Hankija ei saanud käimasoleva hanke raames piirduda ainult sellise nõudega, et
pakkuja nõrkvoolu spetsialistil oleks riigisaladuse luba ning puuduks eelnev
sellealane töökogemus. Hankijal on ehitustöödele seatud väga kriitilised ja
pingelised tähtajad, seetõttu puudub aeg ja võimalus riskida suure järelevalve
hanke puhul asjaoluga, et nõrkvoolu järelevalve inseneri tuleks eelnevalt
täiendavalt koolitada ja teda omakorda kontrollida;
(xii) varasemalt saadud tagasisidet arvestades on lisatud kvalifitseerimistingimustesse
sisse täiendav tingimusi leevendav punkt, et ühe kahest omanikujärelevalve
referentsobjektist võib asendada projekteerimise referentsobjektiga, kus on
tulnud spetsialistil kokku puutuda riigisaladusega seotud dokumentatsiooni ja
tööprotsessiga;
(xiii) ainult riigisaladuse loa olemasolu ei veena hankijat, et spetsialist oleks
kogemusega ja pädev riigisaladusega seotud objektidel järelevalvet teostama,
tundes kogu valdkonna spetsiifikat nagu nõudeid dokumentide menetlusel,
julgeolekunõudeid.
Rahandusministeerium edastas 24.10.2017.a Hankija nõusolekul Hankija vastuskirja
teadmiseks ka Järelevalveteate esitajale. Järelevalveteate esitaja pidas vajalikuks esitada
25.10.2017.a täiendavad seisukohad, milles taaskord leidis, et hanke eesmärgi osas oleks
piisav, kui kvalifitseerimistingimustena oleks nõutud inseneril riigisaladuse juurdepääsu loa
olemasolu ning eelnevalt kahes projektis osalemise kogemus (ilma nõudeta, et teenuse
osutamiseks oli vajalik riigisaladuse juurdepääsu luba). Lisaks märkis Järelevalveteate
esitaja, et:
(i) Hankija nõudis just nimelt Eestis välja antud riigisaladuse juurdepääsu loa
olemasolu ja vastavates projektides osalemise kogemust, kus oli nõutav Eesti
riigisaladuse juurdepääsu luba, sest HT p-s III.2.3 alapunktis 4.1 esitatud nõuetes
puudub sõnapaar „või samaväärne“ vms;
(ii) Hankija nõue, et pakkuja inseneril oleks eelnev kogemus riigisaladusega
töötamisel, läheb vastuollu ka RHS § 98 lg-s 3 sätestatud nõudega. RHS § 98 lg
3 järgi ei või jätta pakkujat kvalifitseerimata põhjusel, et tal puuduvad varasemad
hankelepingud. Kui hankija nõuab varasema kogemusena töötamist projektides,
kus on nõutud riigisaladuse juurdepääsu luba, siis selline kogemus saab
eelduslikult tekkida üksnes hankelepingu täitmise raames;
(iii) Hankija väide riigi julgeolekut ähvardava riski kohta ei õigusta
ebaproportsionaalselt ja ebamõistlikult konkurentsi piiravate
kvalifitseerimistingimuste kehtestamist. Hankija vastav põhjendus on aluseks
erandi kohaldamiseks RHS § 11 lg 1 p-i 20 alusel;
(iv) Hankija väidet, et ilma riigisaladuse juurdepääsu kogemuseta inseneri puhul on
risk, et teda tuleks eelnevalt täiendavalt koolitada ja omakorda kontrollida, ei saa
pidada asjakohaseks. Kui aga Hankija väide vastab tõele, siis ta peab niikuinii
„kontrollima“ ja vajadusel täiendavalt koolitama ka eelneva kogemuseta
insenere, sest mistahes varasem kogemus riigisaladuse juurdepääsu loanõudega
projektides ei tähenda, et kõnealuse hankelepingu täitmisel oskaks insener kõiki
antud hankelepinguga seotud spetsiifilisi asjaolusid iseseisvalt täies ulatuses
lahendada. Seega on Hankija väited põhjendamatud.
RHS jätab Rahandusministeeriumile ulatusliku kaalutlusõiguse küsimuses, kas
järelevalvemenetlust üldse alustada ja õiguse igakordselt otsustada, millist järelevalveabinõud
rakendada. Kohtupraktikas juurdunud seisukoha kohaselt puudub isikul subjektiivne õigus
nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku
suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii
järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks (vt RKHKo nr 3-
3-1-44-10, p 15; RKHKm nr 3-3-1-29-13, p 17).1
Käesoleval juhul ei saa enam kõne alla tulla ettekirjutuse tegemine õigusrikkumise
lõpetamiseks, kuna riigihanke kohta kehtivad reeglid ei võimalda muuta riigihanke
alusdokumente pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Objektiivselt oleks võimalik vaid
Riigihanke kehtetuks tunnistamine RHS § 208 lg 1 alusel.
Riigihanke kehtetuks tunnistamine on aga intensiivselt äärmuslik järelevalvemeede, mida
ultima ratio põhimõttest tulenevalt ei saa kohaldada kergekäeliselt.2 Rahandusministeeriumi
kaalutlusõigus järelevalvemeetme rakendamiseks tuleneb RHS § 208 lg-st 1.
RHS § 208 lõike 1 kohaselt on järelevalvemeetme kohaldamise eelduseks RHS-i või selle
alusel antud õigusakti rikkumine. Siiski ei too RHSi rikkumine vältimatult alati kaasa
hankijale ettekirjutuse tegemist – lisaks seadusrikkumisele peavad ilmnema ka asjaolud, mis
ei võimalda kõiki asjaolusid arvestades hankemenetlust jätkata. Rahandusministeerium saab
kaaluda ettekirjutuse tegemist üksnes juhul, kui järelevalvemenetluses on eelnevalt
tuvastatud RHS-i rikkumine ja esinevad järelevalveabinõud ettenägeva õigusnormi muud
koosseisulised asjaolud. Hankemenetluse jätkamist välistavate asjaolude puudumisel ei ole
Rahandusministeeriumil võimalik kaaluda RHS § 208 lg 1 alusel hankijale ettekirjutuse
tegemist.
RHS § 125 lg 5 kohaselt järgib hankija lihthankemenetluse läbiviimisel RHS §-s 3
sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Riigihanke korraldamise üldpõhimõtete
kohaselt on hankija riigihanke korraldamisel mh kohustatud tagama, et kõik isikutele
seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,
asjakohased ja põhjendatud ning konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel (RHS § 3
p-d 2 ja 3).
Vaidlustuskomisjoni praktika3 kohaselt on konkurentsi efektiivse ärakasutamise nõudega
kooskõlas kvalifitseerimise tingimustega pakkujatele esitatavad piirangud, mis on vajalikud
pakkuja hankelepingu täitmise võime tõendamiseks. Nimetatud tõlgendus on kooskõlas ka
RHS § 3 p-s 2 sätestatud hankija kohustusega jälgida, et kõik isikutele seatavad piirangud ja
kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja
põhjendatud. Juhul, kui kvalifitseerimise tingimused on kooskõlas RHS-iga ei ole hankijal
kohustust tekitada konkurentsi, alandades selleks kvalifitseerimise tingimustes kehtestatud
nõudeid, mida RHS võimaldab kehtestada (riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.04.2016
otsus nr 53-16/170150, p 9).
Hankijal on vabadus määratleda ise riigihanke ese ning huvitatud isikutel, pakkujatel ega
kellelgi teisel pole õigust ette kirjutada, milline hangitav ese peaks olema. Hankija otsustab
need küsimused iseseisvalt vastavalt tekkinud vajadustele ning võimalustele (TlnRKo
01.03.2011, nr 3-10-3225, p 17). Hanke alusdokumentide kohaselt oli Riigihanke esemeks
ka riigisaladuse töötlemine. Riigisaladuse töötlemine eeldab aga riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seaduse kohaselt juurdepääsuõigust.
1
1.09.2017.a jõustunud riigihangete seaduse seletuskiri.
2
Sama.
3
Viidatud praktika on asjakohane ka kehtiva riigihangete seaduse tõlgendamisel, kuna riigihanke korraldamise
üldpõhimõtted kehtivas riigihangete seaduses on samad, mis enne 01.09.2017 kehtinud riigihangete seaduses.
Kvalifitseerimise tingimused peavad olema vajalikud tõendamaks hankijale veenvalt taotleja
võimet hankelepingut täita ning hankija ei pea seadma selliseid kvalifitseerimise tingimusi,
mida suudaksid täita kõik või paljud hankemenetluses osalemisest huvitatud isikud. Seega ei
pea hankija konkurentsi tekitamiseks loobuma hankelepingu nõuetekohase täitmise võime
tõendamiseks vajalike kvalifitseerimise tingimuste esitamisest.4 Hankija ei pea
garanteerima, et kõik isikud saaksid hankel osaleda.5
Rahandusministeerium leiab, võttes ennekõike arvesse Hankija selgitusi, et järelevalveteates
viidatud kvalifitseerimise tingimused on proportsionaalsed, kohased ja vajalikud – Hankija
varasema kogemuse pinnalt jääb ebaselgeks, mil muul viisil on Hankijal võimalik veenduda
pakkuja võimes hankelepingut riigisaladuse töötlemise osas nõuetekohaselt täita.
Järelevalveteate esitaja vastuväide, et Riigihanke hankelepingut oleks võimeline täitma ka
isik, kellel varasem kogemus riigisaladuse juurdepääsu loaga objektide osas puudub, jääb
paljasõnaliseks. Järelevalveteate esitaja möönab oma 25.10.2017.a esitatud seisukohas ka ise
Hankija väite, et ilma riigisaladuse juurdepääsu kogemuseta inseneri puhul on risk, et teda
tuleks eelnevalt täiendavalt koolitada ja omakorda kontrollida, tõelevastavust. Märkides
lisaks, et mistahes varasem kogemus riigisaladuse juurdepääsu loanõudega projektides ei
tähenda, et kõnealuse hankelepingu täitmisel oskaks insener kõiki antud hankelepinguga
seotud spetsiifilisi asjaolusid iseseisvalt täies ulatuses lahendada. Leiame, et kogemuse
nõudega on Hankija sobival viisil neid riske maandanud.
Järelevalveteate esitaja seisukoht Riigihanke läbiviimiseks RHS § 11 lg 1 p-i 20 aluse
esinemise osas jääb ebaselgeks ja seda olukorras, kus Järelevalveteate esitaja leiab, et antud
Riigihankes on isegi riigisaladuse juurdepääsu loaga referentsobjektide nõudmine
ebaproportsionaalne. Selgitame lühidalt, et viidatud RHSi erandi õiguspäraseks
kasutamiseks peab tegemist olema nii salajase riigihanke ja hankelepinguga, et isegi kaitse-
ja julgeolekuvaldkonna erisätetest ei piisa riigi oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks.
Järelevalveteate esitaja väitele välisekspertide kaasamise Hankija poolt välistamise osas
Rahandusministeeriumil lisaks Hankija vastuskirja punktis 2.3 toodud põhjendustele midagi
täiendavat märkida ei ole.
Selgitame, et RHS § 98 lg 3, mille kohaselt hankija ei või jätta pakkujat või taotlejat
kvalifitseerimata põhjusel, et tal puuduvad varasemad hankelepingud RHSi § 8 tähenduses,
on hankemenetlusele kohalduv säte. Nagu eelnevalt märgitud, siis RHS § 125 lg 5 kohaselt
järgib hankija lihthankemenetluse läbiviimisel RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise
üldpõhimõtteid. Samuti selgitame, et kõnealuse tingimusega ei ole hankija nõudnud, et
pakkujal kui ettevõtjal oleks varasemad hankelepingud, vaid tingimus on kehtestatud
vastutavale spetsialistile ja seda ka sõnastuses, mis ei nõua hankelepingu olemasolu, vajaliku
kogemuse võib isik olla omandanud nt alltöövõtja juures.
Siinkohal märgime, et Riigihanke hanketeate kohaselt ei olnud riigisaladuse juurdepääsu
loaga referentsobjektidele seatud nõudeid, sh mahu osas. Järelevalve teate esitaja arusaam
kõne all olevatest kvalifitseerimise tingimustest on ekslik. Samas ei leia
Rahandusministeerium, et hanketeade oleks selles osas ebaselgelt koostatud.
4
Riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.04.2016 otsus nr 53-16/170150, p 10.2.
5
Tallinna Ringkonnakohtu 5.10.2017. a otsus nr 3-17-1414 p. 12.
Rahandusministeeriumi hinnangul on antud juhul selleks, et objektiivselt põhjendada
riigisaladuse juurdepääsuloaga referentsobjekti olemasolu nõude vajalikkust ja kohasust,
piisavad järgmised Hankija argumendid:
1) antud hankelepinguga peab olema tagatud nii Eesti kui teiste NATO liitlasüksuste
tegevust toetavate suurte riigikaitseliste objektide ehituse järelevalve, mistõttu ei saa
Hankija võtta endale riski teenuse osutaja kogenematusest tuleneda võiva riigi
julgeolekut ohustava teabe avaldamisega;
2) vastava kogemuseta isikute puhul on varasemalt tulnud ette seaduse vastu eksimist;
3) tegemist on hanke eset arvesse võttes minimaalsete nõuetega, mida ei ole võimalik
enam rohkem alandada;
4) nõrkvoolutööde osakaal kogu omanikujärelevalve hankelepingu mahust arvestades
ca 15-20%;
5) Kaitseväele ehitatavate riigisaladusega seotud objektide puhul on töö iseloom nt
koolide või haiglate nõrkvoolutöödega võrreldes oluliselt spetsiifilisem ning kogu
tööprotsessi vältel põimunud riigisaladuse loa tõttu erinevate protseduuriliste
piirangutega;
6) ainult riigisaladuse loa olemasolu ei ole piisav veendumaks, et spetsialist oleks
kogemusega ja pädev riigisaladusega seotud objektidel järelevalvet teostama, tundes
kogu valdkonna spetsiifikat nagu nõudeid dokumentide menetlemisel.
Rahandusministeerium rõhutab, arvestades hankelepingu eset, so Kaitseväe julgeolekualal
asuvate objektide ehitustööde omanikujärelevalve, et riigi julgeolekuhuvide tagamise
küsimustes ei saa ainuüksi suurema konkurentsi tekitamise eesmärgil lubada või nõuda
mööndusi.
Samas nähtub Hankija vastuskirjast, et Riigihankes on Hankija hankest huvitatud isikutelt
saadud tagasisidet arvestades siiski alandanud kvalifitseerimise tingimusi ning lubanud kahe
projekti, milles nõrkvoolutööde omanikujärelevalve teostamiseks oli vajalik teenuse
osutamiseks vähemalt konfidentsiaalse või kõrgema tasemega riigisaladuse juurdepääsu
luba, asemel kahest ühe referentsina esitada konfidentsiaalse või kõrgema tasemega
riigisaladuse juurdepääsu luba nõudnud projektis nõrkvoolutööde projekteerijana osalemise
kogemus.
eRHRist nähtub, et riigihankes viitenumbriga 173873 „Viru jalaväepataljoni tehnikapargi
hoonete ja rajatiste ehitustööde omanikujärelevalve“ (sõlmitud lepingu maksumus 38 000
eurot) tegi hankest huvitatud isik, so Järelevalveteate esitaja Hankijale ettepaneku esitada
referentsina vähemalt kahes projektis osalemise kogemus konfidentsiaalne või kõrgema
tasemega riigisaladuse juurdepääsuluba nõudnud nõrkvoolutööde teostamisel
nõrkvoolutööde omanikujärelevalve ja/või projekteerimise teenuse osutajana. Käesoleval
juhul leiab Järelevalveteate esitaja aga, et lisaks riigisaladuse loa olemasolule ka
riigisaladusega seotud referentsobjektide nõudmine on ebaproportsionaalne. Eeltoodust on
eluliselt usutav järeldada, et Järelevalveteade on kantud ennekõike subjektiivsest huvist
kujundada Riigihanke kvalifitseerimise tingimused selliseks, mida Järelevalveteate esitaja
antud ajahetkel suudaks täita. Hankest huvitatud isiku subjektiivsete õiguste kaitse primaarseks
ja efektiivseimaks viisiks on aga pöördumine riigihangete vaidlustuskomisjoni poole RHS-is
sätestatud korras.
Tulenevalt asjaolust, et antud juhul on järelevalve jätkamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks
diskretsiooni sätestavate õigusnormide faktilised koosseisud täitmata, puudub
Rahandusministeeriumil faktiline e. normikoosseisuline alus kaalumaks RHS § 208 lg 1
järgi Hankijale ettekirjutuse tegemist.
Tuginedes eeltoodule ning lähtudes RHS § 205 lg 4 p-st 1 ja RHS § 206 lg 1 p-st 3,
lõpetab Rahandusministeerium Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse lihthanke nr
190942 „Kaitseväe Tapa ja Ämari linnakute ning keskpolügooni hoonete ja rajatiste
ehitustööde omanikujärelevalve“ üle teostatud järelevalvemenetluse ettekirjutust
tegemata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
Osakonnajuhataja asetäitja
Doris Teiv 611 3274
[email protected]
Teadmiseks: Advokaadibüroo Cobalt OÜ
Saatja:
[email protected] <
[email protected]>
Saaja: RKIK info, Advokaadibüroo Cobalt OÜ
Teema: Järelevalvemenetluse lõpetamine
Tere!
Teile on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument.
Pealkiri: Järelevalvemenetluse lõpetamine
Registreerimise kuupäev: 25.10.2017
Registreerimise number: 12.2-1/1515-1.
<http://www2.rik.ee/delta/RMIN_logo.png>
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
Tel. (372) 611 3558
e-mail:
[email protected]
www.fin.ee <http://www.fin.ee>
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
________________________________
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official
use.