dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 5. september 2017
Viit
4-1/17/2750
Registreeritud
5. september 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kaitseministeerium
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎1.1-2_17_486_05092017.bdoc12856 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 5. september 2017 nr 486 Arendusprogrammi kehtestamine Vabariigi Valitsuse 27.04.2004. a määruse nr 151 "Kaitseministeeriumi põhimäärus" § 15 punkti 3 alusel, lähtudes Kaitseväe peastaabi ülema 12.07.2016 kirjast nr TVJ-4.1-5.4/37704-1 „Soodla harjutusvälja arendusprogramm": 1. Kehtestan Soodla harjutusvälja arendusprogrammi (lisatud käskkirjale). Arendusprogramm on harjutusvälja edasise arendamise lähtealuseks. 2. Käskkiri teha teatavaks kantslerile, asekantsleritele, kaitseinvesteeringute osakonna juhatajale, Kaitseväe juhatajale, Kaitseliidu ülemale, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktorile. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Kaitseminister Tuuli Vors Kaitseinvesteeringute osakond Kinnitatud kaitseministri xx.08.2017 käskkirjaga nr xxx Soodla harjutusvälja arendusprogramm KV Peastaap väljaõppeosakond KV TVJ harjutusväljade teenistus Tallinn 201 7 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u SISSEJUHATUS PAGEREF _Toc446415453 \h 3 MÕISTED JA LÜHENDID PAGEREF _Toc446415454 \h 4 HARJUTUSVÄLJA ASUTAMINE PAGEREF _Toc446415455 \h 5 HARJUTUSVÄLJA ÜLESANDED JA VÄLJAÕPPE-OBJEKTIDE PAIGUTAMISE MÕJURID PAGEREF _Toc446415456 \h 5 Ülesanded PAGEREF _Toc446415457 \h 5 Harjutusvälja väljaõppeobjektide paigutamise mõjurid PAGEREF _Toc446415458 \h 6 Väljaõppe läbiviimise ülesehitus harjutusväljal PAGEREF _Toc446415459 \h 7 HARJUTUSVÄLJA VÄLJAÕPPEOBJEKTIDE KIRJELDUS PAGEREF _Toc446415460 \h 8 VÄLJAÕPPEOBJEKTID PAGEREF _Toc446415461 \h 8 Laske-ja õppeväljad PAGEREF _Toc446415462 \h 8 Suurtükkide tulepositsioonid PAGEREF _Toc446415463 \h 9 VÄLJAÕPET TOETAVAD OBJEKTID PAGEREF _Toc446415464 \h 9 Teedevõrk PAGEREF _Toc446415465 \h 9 Harjutusvälja tähistus PAGEREF _Toc446415466 \h 10 Majutusalad PAGEREF _Toc446415467 \h 11 Rajatised PAGEREF _Toc446415468 \h 11 Elektrivarustus ja side PAGEREF _Toc446415469 \h 11 Jäätmekäitlus PAGEREF _Toc446415470 \h 11 Tuleohutus PAGEREF _Toc446415471 \h 12 Harjutusala maastik PAGEREF _Toc446415472 \h 12 HOOLDUS JA TEENUSTE TAGAMINE PAGEREF _Toc446415473 \h 13 Hooldus PAGEREF _Toc446415474 \h 13 Teenuste tagamine PAGEREF _Toc446415475 \h 13 HARJUTUSVÄLJA KASUTAMINE PAGEREF _Toc446415476 \h 13 OHUTUSTEHNIKA PAGEREF _Toc446415477 \h 14 KESKKONNAKAITSE PAGEREF _Toc446415478 \h 14 KAART Soodla HV laske- ja õppeväljad koos planeeritava teedevõrguga PAGEREF _Toc446415479 \h 15 SISSEJUHATUS Soodla harjutusvälja arenduspr ogramm on dokument, mis kirjeldab : Soodla harjutusvälja peamist ülesannet ; olemasolevat maastiku ja tuleviku vajadust; väljaõppe läbiviimise ülesehitust harjutusväljal; väljaõppe objektide minimaalset ruumivajadust ja kirjeldust. Harju tusväljade peamine ülesanne on Kaitseväe ja K aitseliidu väljaõpp e tagamine. Eestis on kokku seitse harjutusvälja: K aitseväe k eskpolügoon, Männik u, Klooga, Nursipalu, Sirgala, Kikepera ja Soodla harjutusväli. Harjutusväljade asukohad on valitud lähtuvalt Kaitseväe ja K aitseliidu üksuste paiknemisest ja vajadusest tagada neile võimalus erinevate harjutuste läbiviimiseks. Harjutusvälja kasutamise ajal tagatakse ümbruskonna elanike ja looduse suhtes maksimaalselt hooliv käitumine lähtudes väljaõppe vajadustest. Harjutusväljadel seatakse kõikidest tegevustest ja eesmärkidest olulisemaks riigikaitselised tegevused ja eesmärgid . Harjutusvälja üldised ohutusnõuded tingivad, et ohtliku tegevuse ajaks on ohuala suletud. Ohuala on ruumiline ala, kuhu laskmiste, lõhketööde, käsigranaatide viskeharjutuste ja muu ohtliku tegevuse ajal peab kõrvalisele isikutele olema pääs tõkestatud ja keelatud, kuna seal viibimine on neile eluohtlik. MÕISTED JA LÜHENDID Imitatsiooni- ehk matkevahend on pürotehnilise toimega lahingumoona matkiv õppevahend (Kaitseväe ja Kaitseliidu laskeväljaõppe eeskiri, Tallinn 2010). Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli (edaspidi harjutusväli või HV ) on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga, kus korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi ja õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu ja muud tehnikat (OE 1.1). Käsitulirelv on kerge tulirelv, millest tulistatakse käelt, õlalt või harkjalalt (püstolid, automaadid, vintpüssid, kerge- ja täiskuulipildujad, tankitõrjegranaadiheitjad jms) (OE 1.1). Lahinglaskmine on laskeharjutuse sooritamine lahinguolukorda imiteerivates tingimustes (OE 1.1). Laskeväli on harjutusvälja ala (maa- või mereala), mis v astab ohutusnõuetele ja on kohandatud laskeharjutuste sooritamiseks laskurrelvadest, tankitõrjerelvadest, kaudtulerelvadest, õhutõrjerelvadest ja laevade pardarelvadest. Laskeväli jaguneb tulepositsioonideks, sihtmärgialadeks, teenindusalaks ja ohualaks (OE 1.1). Laskepaik on koht, mis sobib või on kohandatud laskevõistluse või - harjutuse ajutiseks korraldamiseks ( Relvaseadus ). Lõhkamisala on ala, kus teostatakse lõhke-ja demineerimistöid. Ohuala on ala, kuhu laskmiste, lõhketööde, käsigranaatide viskeharjutuste ja muu ohtliku tegevuse ajal peab kõrvaliste isikute pääs olema tõkestatud ja rangelt keelatud, kuna seal viibimine on neile eluohtlik (OE 1.1). Sihtmärkide ala on laskevälja ja lasketiiru osa, kuhu laskmiste ajaks on paigutatud või lubatud paigutada sihtmärgid (OE 1.1). Tulepositsioon on ala, kus lastakse laskurrelvadest, tankitõrjerelvadest, kaudtulerelvadest, õhutõrjerelvadest või laevade pardarelvadest (OE 1.1). Vastutav isik on vastutava ülema poolt harjutusvälja/ väljaõppeehitise kasutamise koordineerimiseks ja ohutuse tagamiseks määratud isik (KV ja KL harjutusväljadele ja väljaõppeehitisele esitatavad tehnilised nõuded 2007). Õppelaskmine on laskeharjutuste sooritamine lahinguolukorda imiteerimata (OE 1.1). Õppelaskemoon (õppemoon , treeningmoon ) on üldjuhul vähendatud paiskelaenguga moon tuletegevuse ja relva käsitsemise harjutamiseks. Õppemoonal puudub või on oluliselt vähendatud toimeaine (nt suits, lõhkeaine või pürotehnika) kogust. HARJUTUSV ÄLJA ASUTAMINE Soodla harjutusväli asutati Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korraldusega nr 282 „ Soodla harjutusvälja asutamine “. Soodla harjutusvälja pindala on ca 5865 ha, harjutusvälja välispiiri pikkus on ca 32 km. H ARJUTUSVÄLJA ÜLESANDED JA VÄLJAÕPPE - OBJEKTIDE PAIGUTAMISE MÕJURID Ülesanded Soodla harjutusväljale on planeeritud eelkõige Eesti soomusmanöövervõime arendamisega seotud väljaõpe ja liitlaste soomustehnika väljaõppega seotud tegevused, mida ei mahu korraldama intensiivselt kasutuses olevas Kaitseväe keskpolügoonil. Soodla HV koosneb erinevatest sõjalise väljaõppe objektidest ja välj aõpet toetavatest objektidest. Kuna laskeväli on suhteliselt killustunud (looduskaitselised ja maa-alalised piirangud), siis Eestile hangitavate jalaväe lahingumasinate CV 90 pardarelvadega on laskmisvõimalused võimalikud kindlatelt positsioonidelt, laskesuundadelt ning kindl ate sihtmärkide pihta. Suuremad kui rühma manöövrid saavad toimuda K aitseväe keskpolügoonil. Soodla harjutusvälja p eamine ülesanne arendusprogrammi koostamisel on : loodavale soomusmanöövrile selle võimekusest tulenevate õppe- ja kuni rühma tasemeni lahingulaskmisteks vastavate tingimuste loomine. Harjutusvälja peamise ülesande tagamiseks käsitleb arendusprogramm : laske- ja õppeväljade ning teede paigutamise mõjureid. minima alset ruumivajadust ja kasutatavat relvastust. Soodla HV ma astikku hetkeseisu ja tulevikku. Soodla HV h ooldust ja teenuste tagamist. Arendusprogrammis on esmalt välja selgitatud arenda mise võimalused lähtudes harjutusväljal kasutusse võetava erinevate relvade ohualad est (joonis 1 ) . Üldistatult on harjutusväli jagatud kolmeks - p õhja , l õuna ning kirde laske- ja õppeväljaks . Soodla HV -l tohib kasutada ainult sellist laskemoona, mis ei jäta lõhkemat a lõhkekehi , v.a suurtükid K aitseväe keskpolügoonile lastes. La skeväljasid samaaegselt kasutades peab laskmiste läbiviija ning harjutusvälja vastutav isik jälg im a, et ohualad ei ulatuks teisel alal laskvate üksuste positsioonidele. Alade broneerimise ja kasutamise koordineerimise lihtsustamiseks on harjutusvälja kasutuseeskirjaga lubatud laskepaiku l aske- ja õppevälja piir es juurde luua. Joonis 1 Soodla laske- ja õppeväljade arendamise võimalused arvestades Eesti kaitseväes kehtivaid ohutuseeskirju H arjutusvälja väljaõppeobjektide paigutamis e mõjurid Soodla HV asukoht ja maastik ; h arjutusvälja kuju ; k asutatav relvastus . Ülalnimetatud mõjurid seavad olulisi piiranguid laske- ja õppeväljade paigutusele ja relvade võimalikele laskesuundadele. Soodla HV asukoht Arendusprogrammi kinnitamise ajal kehtiva administratiivse jaotuse järgi asub kogu Soodla HV ala Harjumaal Kuusalu ja Anija vallas. Alast põhja jääb Tallinn-Narva maantee ning lõunasse Piibe maantee. Suure mad külad, mis p aiknevad harjutusvälja ääres on Sigula, Hirvli, Kursi, Aru, Kosu, Härmakosu, Raudoja, Pillapalu, Vikipalu ja Koitjärve. Harjutusvälja kuju kirjeldus Soodla harjutusvälja pikkus põhjast lõunasse on e rinevates t kohtadest mõõdetuna 5 – 7,5 km. Laius idast läände on ca 10,3 km. Maastiku kirjeldus Harjutusvälj a pindalast ligi 38 % moodustab Põhja Kõrvemaa looduskaitseala. Maa-alale on iseloomulik suhteliselt suur märgalade rohkus (ca 40 % kogu alast). Suurim rabamassiiv Koitjärve raba (17,5 km²) asub harjutusvälja kagu nur gas. Harjutusvälja ida nurgast kulgeb läbi harjutusvälja Soodla j õgi , mis suubub Jägala jõkke. Suure osa maa-alast moodustab Soodla jõele ülesse paisutatud veehoidla, mis on osa Tallinna pinnaveehaardesüsteemist. Lisaks veehoidlale on veel mi tu suuremat järve – Kivijärv, Mähuste järv, Linajärv ja Pillapalu järved. Kasutatav relvastus Soodla HV -l saab kasutada Eesti K aitseväe , K aitseliidu ja meie liitlaste relvastuses olevaid relvi s elliselt , et nende ohualad jäävad harjutusvälja piiridesse. Laskmised tankitõrjerelvadega on lubatud ainult treeningmoona kasutades. Kui relvastusse peaks tulema uusi võimekusi, siis arendusprogramm ei näe e tte piiranguid t ingimusel , et ohualad mahuvad harjutuvälja piiri desse ja kasutatakse laskemoona , mis ei jäta lõhkemata lõhkekehi. Kehtivaid piiranguid kirjeldatakse Soodla HV kasutuseeskirjas. Kasutuseeskirja tehakse muudatusi vastavalt relvastuse ja laskemoona uu enemisele. Väljaõppe läbiviimise ülesehitus harjutusväljal Harjutusväli koosneb erinevatest sõjal i se väljaõppe objektidest ja väljaõpet toetavatest objektidest. Keskseteks objektideks, mis loovad väljaõppetingimused on: laske- ja õppeväljad, teedevõrk ning kasutatavad o hualad. Väljaõppe võimalused te kivad olemasolevast ja rajatavast teedevõrgust ning sellest, kuidas harjutusväljale on paigutatud erinevad laske- ja õppeväljad . H arjutusvälja kuju ja erinevad piirangud seavad harjutusvälja kasutajatele sellised tingimused, et maksimum manöövrid on kuni rühma tasemel ja liikumiskoridore kui selliseid ei looda . L aske- ja õppeväljadel kujundatakse maastik kinniseks, poolkinniseks ja lagedaks tagades seeläbi vajalikud tingimused lahinglaskmiste läbiviimiseks. Las k e- ja õppeväljades tagatak se liikumisvõimalus jalaväele, jalaväe poolt kasutata vale tehnikale ja toetus relvadele. Sõltuvalt kasutatavatest relvadest on võimalik samaaegselt kasutada kõiki kolme laske- ja õppevälja. Suurtükkide laskmised K aitseväe keskpolügooni sihtmärgialale on lubatud kõikidelt laskeväljadelt. HA RJUTUSVÄLJA VÄLJAÕPPE EHITISTE KIRJELDUS VÄLJAÕPPE EHITISED Laske-ja õppeväl jad Laske- ja õppev äli on ala, kus võib sooritada Kaitseväe ja K aitseliidu üksuste vajalikke harjutusi ja laskmisi. Laske-ja õppeväljale võib paigutada s ihtmärke erinevatele relvadele, r ajada kindlustatud positsioone isikkooseisule, relvadele ja tehnikale . Sinna võib ehitada tõkkeid ning rajada neist läbipääse, võib kasutada varustusse kuuluvat laskemoona, imitatsioonivahendeid, arvestades ohutuseeskirjadega. Laske- ja õppevälju võib kasutad a suurtükkide tulepositsioonidena. Laske- ja õppeväljale võib raja da vaatlustorne laskmiste kontrollijatele ja läbiviijatele. Laske- ja õp pevälja piirid on paika pandud selliselt, et suuremate külade ja asulate läheduses on jäetud 500 m puhvert soon militaarmüra vähendamiseks , samuti on arvestatud veekogude 100 m k aldakaitsevöönditega ning Põhja- Kõrvemaa looduskaitseala piiriga. Kokku on kolm laske- ja õppevälja, mida teatud tingimustel on võimalik kasutada üheaegselt. Põhja laske- ja õppeväl i Põhilaskesuunaga idasse. Laskeväljal on juba praegu suhteliselt hea teedevõrk , mis on lähiaastatel Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt rekonstrueeritud . Pärast metsa raadamist saab laske distantsid viia kuni 2,5 km pikkuseks . Lõuna laske- ja õppeväli Põhilaskesuunaga idasse. Laskeväljal oli Nõukogude Liidu armee tankodroom, mis praeguseks on metsastunud. Võrreldes Põhja laske- ja õppeväljaga ei ole sellel alal võimalik jalaväe lahingumasina 35 mm kiirlaskekahurit kasutades liikud a piisavalt , kuid selle ala eeliseks on suhteliselt lauge maastik, mis võimaldab pärast metsa raad amist laskedistantse kuni 3 km kaugusele. Lähtuvalt jalaväe lahingumasina 35 mm kiirlaskekahuri ohuala suurusest ja tingimusest, et see peab jääma harjutu svälja piiridesse , siis laskmi ne on võimalik alas , mille suurus on ca 1,3 x 0,35 km. Suuremat pai n dlik k ust laskmiste üles ehituses ja rohkemaid laskesuundi saab valida, kui kasutatakse kuni 12,7 mm kaliibriga relvi. Sellisel juhul saab lasta alas, mille suurus on ca 1,3 x 2 km. Laske- ja õppevälja on eelnevalt kasutatud ühel korral suurtükiväelaskmiste tulepositsioonina. Kirde laske- ja õppeväli Põhilaskesuund edelasse. Soodla HV kõige väiksem planeeritav laskeväli. Väljalt on võimalik lasta ka paigalt seistes ilma liikumiseta jalaväe lahingumasina 35 mm kiirlaskekahurit. Suurtükkid e tulepositsioonid Tulepositsioonide va likul on peamiseks eesmärgiks leida võimalused erinevatest kohtadest laskmiseks , võimaldada liikumist tulepositsioonide vahel kasutades erinevaid teid ning võimaldada tulepositsioonide hõivamist suurema tuleüksusega . Tulepositsioonide ja sihtmärkide kirjeldus: Täpseid suurtükkide t ulepositsioone ei määrata, neid võib paigaldada maastikule igal pool harjutusvälja maa-ala l, kus on täidetud ohutusnõudeid ja on arvestatud loo du skaitseliste piirangutega . Ohutuse tagavad uute positsioonide rajamisel erialaseid teadmisi ja oskusi omavad eksperdid. Tulepositsiooniala maapind peab olema tasane, seda peab olema lihtne kaevata ja see peab olema vähetolmava pinnasega. Tulepositsioone peab olema soodne hõivata ning suurtükke lihtne viia lahing või rännak asendisse. Tulepositsioonialale juurde viivad teed peavad tagama positsioonile ja sealt välja sõidu. Sihtmärke ei paigutada Soodla HV-le. Laskmised suurtükkidest toimuvad Soodla HV -lt lastes K aits eväe keskpolügooni sihtmärgialadele . VÄLJAÕPET TOETAVAD OBJEKTID Teedevõrk Soodla HV teedevõrgu planeerimisel on aluseks võetud juba praegu alal olevad teed ning soomustatud jalaväerühma manöövrite tegemise võimalus. Lähtudes sellest vajadusest planeeritakse olemasolevad ja rajatavad teed ühtseks teedevõrguks. Harjutus väljale rajat a kse teedevõrk, mis loob tingimused erinevate harjutuste ja laskmi ste läbiviimiseks . Teede võrk on jaotatud põhiteedeks (I kategooria teedeks) , mis loovad peam ised liikumis teed ja kõrvalteedeks (II kategooria teedeks) , mis seovad põhiteed ühtseks teede võrguks ning soomustehnika teedeks. Soomustehnika teed on enamasti isetekkelised teed, mis kujunevad laske- ja õppeväljadel harjutusi läbi viies. Vajadusel ehitatakse soomustehnikale eraldi teid sellistesse kohtadesse , kus maastiku kandvus ja taluvus on ebapiisav, kuid soomukitel on seda ala vaja läbida. Soomustehnika teede tekkimiseks on laske-ja õppeväljadelt vaja raiuda mets ja freesida kännud. Rist umised tavateedega tuleb rajada nii, et soomustehnika ei kahjustaks teekatet tavateedel (näiteks betoon - v õi asfalt ristmikud ) . Teede rajamisel tuleb kopeerida nii palju, kui võimalik avalikke teid ja nende juurde käivaid rajat isi (aeglustus- ja kiirendusraj ad, bussipeatused , valgustuspos tid, teede märgistus jne ), mida on võimalik Eesti teedelt ja tänavatelt leida. Rajada tuleb (rekonstrueerida) sild üle Soodla jõe , mille kandvus peab olema vähemalt 1 1 0 t. Silla kõrvale tuleb rajada vesitõkke ületamise õppekoht – lahingsildade praktiliseks mahapanekuks ja ülesvõtmiseks . Vähendamaks harjutusvälja lähedal asuvate külateede kasutuskoormust peab rajama lõuna- ja põhja laskevälja ühendustee , mille täpne asukoht tuleb ära määrata planeeringu käigus . Tallinn- Narva maan tee ja Piibe maantee vahelise liiklemise säilimiseks on vaja rajada Koitjärve külas harjutusväljast välja jääva põhja-lõuna suunaline tee. Soodla HV ja K aitseväe keskpolügooni vahele tuleb rajada kuni 3 ühendusteed , mis peavad võimaldama ka rasketehnika liikumist (soomuki d, tankid, liikursuurtükid jms) . Vastavalt tee olulisusele jagatakse teed kategooriatesse, millel on vastavad füüsilised parameetrid (kate, laius ja kandvus). Esimese kategooria teed 7 m lai tee, teljekandevõime 12 tonni. Mõlemal pool teed ei tohi olla puid ega põõsaid vähemalt 4 meetri ulatuses sõidutee servast. Harjutusvälja piires on teed kruusa- või peakivikillustik u kattega. Teise kategooria teed: 5 m lai, teljekandevõimega 12 tonni. Mõlemal pool teed ei tohi olla puid ega põõsaid vähemalt 4 meetri ulatuses sõidutee servast. Harjutusvälja piires on tee kruusa- või paekivikillustik u kattega. T eele tuleb rajada nn „taskuid“, kust saab vajadusel mööda lasta vastutulevaid sõidukeid. NB!!! Projekteeritavad ja ehitatavad teed tuleb jätta samasse tasapinda olemasoleva maastikuga. Kraave võib rajada ainult äärmise vajaduse korral ja see peab olema kooskõlastatud KV esindajaga. Projekteerija ei pea arvestama Maanteeameti kehtestatud teede ehitusnormidega, mis piiravad Kaitseväe tegevust teedel. Oluline on tagada kandvus ja ohutus. Harjutusvälja tähistus Harjutusvälja piiri tähistamisel tuleb lähtuda kaitseministri 28.12.2010 määrusest nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad tingimused ja kasutamise kord". Harjutusvälja piirid tähistatakse piiritähistega , mis paigaldatakse piirisihi (4 m lai) keskele. Piirsihti tuleb pidevalt hooldada (võsatõrje). Piiritähiseks kasutatakse piiriposte ja/ või kasvavaid puid. Piiriposti põhivärv on valge. Piiritähis koosneb kuuest värvitriibust, vaheldumisi valge ja punase värvi kombinatsioon i ga . Välispiiri tähised tuleb paigutada välispiirile võimalikult lähedale, arvestades konkreetse koha geograafilisi ja looduslikke erisusi. Juhul kui looduslik või geograafiline omadus takistab piiritähise paigaldamist välispiirile, tuleb see paigutada välispiirile võimalikult lähedale, kuid mitte ohuala piirist sissepoole. Piiritähised peavad olema paigaldatud nii, et välispiiri kulgemist oleks lihtne eristada ümbritsevast keskkonnast . Puude värvimisel tuleb puud värvida ohutusvärvidega analoogselt piiripostidega. Puude värvimiseks kasutatavad ohuvärvid alates 2000 mm kõrguselt maapinnast suunaga ülevalt alla: valge, punane. Ülemisel valgel värvitriibul on must nool, mille teravik peab osutama harjutusvälja poole. Piiripostid peavad paiknema nii, et iga piiriposti juurest on s elgelt näha eelmist ja järgmist piiriposti. Harjutusväljale sisenevatele teedele (kattega ja pinnasteedele) paigaldatakse metallist tõkkepuud. Tõkkepuul on 2 toeposti, mis võimaldavad tõkkepuud lukustada kinnisesse ja lahtisesse asendisse. Põiklatil on hoiatusvärvid vaheldumisi punane-valge, värvitriibu laius 100 mm. Põiklati kolm värvitriipu on valgustpeegeldavad (helkivad). Põiklati pikkus on vastavalt tee laiusele, kuid ei tohi olla lühem kui 6 m. Harjutusvälja piirile peamiste juurdepääsuteede juurde paigaldatakse signaalmastid. Masti kõrgus on vähemalt 10 m (heisatav signaalvahend peab olema maapinnast vähemalt 10 m kõrgusel). Masti heisatakse valgel ajal 1 tund enne ohtliku tegevuse algust signaallipp. Pimedal ajal on masti otsas punane signaaltuli. Mast peab olema selgesti nähtav. Lisaks infotahvlitele paigaldatakse ohumärgid harjutusväljale suunduvate teede, jalgradade ja metsasihtide või rohkesti käidavate kohtade juurde. Samuti on harjutusväljal paiknevad väljaõppeehitised märkidega tähistatud. Harjutusvälja läbivatele ja seda piiravatele üldkasutatava te le teedele paigaldatakse liiklust reguleerivad märgid, mis vastavad kehtivale liikluseeskirjale. Harjutusvälja täpne tähistus ja liiklust reguleerivate muude märkide asukohad harjutusväljal täpsustatakse nende rajamise eel. Üldkasutatavatele teedele paigaldatavate märkide asukohad kooskõlastatakse tee valdajaga. Majutusalad Majutuskohti eraldi ei rajata vaid majutuskohad saab valida laske- ja õppeväljadel. Rajatised Vesitõkete ületamise õppekoht (üle Soodla jõe) on lahingsildade praktiliseks mahapanekuks ja üles võtmiseks . Õppekohani viib vähemalt teise kategooria tee, tagamaks rasketehnika juurdepääsu. Jõgi peaks õppekohas olema laiusega kuni 24 m, soovitavalt kandvate kallastega. Kallaste omavaheline kõrguste vahe ei tohi ületada 10 kraadi. Võimalusel rajatakse Soodla HV dekontamineerimisplats(id) (saaste eemaldamise platsid). Nende platside asukoht i selles dokumendis ei määrata. Vajaduse tekkimisel rajatakse erinevatesse kohtadesse helikopteri maandumisplatse. Elektrivarustus ja side Harjutusvälja tõkkepuud ja lipumastid tuleb tulevikus varustada distantsjuhtimis- ja jälgimisvahenditega. Võimalusel muuta osad el infotahvlitel info kuvamine elektrooniliseks. Operatiivseks hädaolukorra s reageerimiseks tuleb kogu harjutusväljal tagada hea side GSM ja ORS ning lisaks hea side KV võrgus, soovitavalt peaks olema tagatud ka mobiilne andmeside. Kaabelside ühendused luuakse ainult alalise võrguelektri varustusega kohtadesse. Jäätmekäitlus Harjutusväljal tekkinud jäätme d kogu takse kokku harjutusvälja territooriumil selleks ettenähtud alal . Olmejäätmete kogumine ja vedamine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrale. Lisaks olmejäätmete kogumisele toimub harjutusväljal laskemoonast järelejäänud materjali kogumine. Laskemoona st järelejäänud materjal (nt hülsid, pakendid) kogutakse kokku ja utiliseeritakse vastavalt kehtestatud korrale ja harjutusvälja kasutuseeskirjale. Töötlemata puitu ning paberit/ pappi võib harjutusväljal kohapeal põletada selleks ettenähtud kohtades. Tuleohutus Soodla HV erinevatesse kohtadesse rajatakse tuletõrje veevõtukohad (tiigid) või kasutatakse looduslikke veevõtukohti (jõgi, ojad). Kõik tuletõrje veevõtukohad tähistatakse vastavate siltidega. Vältimaks laske- ja õppeväljadel võsa ja kulu teket, mis võivad las kmiste käigus süttida, tuleb süsteemiselt iga l aasta l läbi viia kontrollitud maastiku põletamised . Tuleohtu ja tulekahju levikut aitavad ära hoida tuleohtli kemate väljaõppeehitiste ümber ja sisse rajatud tuletõkkeriba d . Harjutusala maastik Soodla HV-le pü stitatud peamise ülesande täitmiseks on vaja maastikku oluliselt avada ja teatud kohtades ka kuivendad a . Maastiku kujundamise üle s anne on püstitatud järgmiselt : laskeväljadel kujundatakse maastik avatud ja poolkinniseks, et võimaldada väiksemaid manöövreid soomustehnikaga ning paigaldada kaugemaid sihtmärke vähemalt 2000 m kaugusele ; metsa s ust tuleb vähendad a laske-ja õppeväljadel ning teede ümbruses; koostada tervikpilt kuive n duse vajadusest; metsamajanduslikud tööd tuleb ära näidata m e tsamajand a misekavas arvestades , e t laske- ja õppeväljade äärde asustatud alade läheduses jääks metsapuhver militaarmüra väh endamiseks. Harjutusvälja detailsema planeerimise käigus tuleb ära lahendada täpne maastikukujundus . HOOLDUS JA TEENUSTE TAGAMINE Hooldus Soodla harjutusväljale rajatakse laske - ja õppevälju, rajatakse uusi ja rekonstrueeritakse ole masolevaid teid. Põhja ja kirde õppe- ja laskeväljal on 2014 . a rekonstrueeritud Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt enamik teedest ning osad metsarajad on muudetud käesoleva arendus programmi mõistes teise klassi teedeks. Väljaõppeks ja väljaõppe teenindamiseks rajatavatele objektidele tuleb projekteerimise käigus koos ehitusprojektiga koostada ka hoolduspass. Hoolduspassis tuleb kirjeldada, kuidas ja kui sageli tuleb väljaõppeobjekte hooldada, et säiliks olukord, mis võimaldab läbi viia seal ette nähtud väljaõpet. Hoolduspass on edasise hooldustööde planeerimise aluseks. Teenuste t agamine Soodla HV kasutamist korraldav üksus on t ulevikus võimeline tagama järgmisi teenuseid: erinevate sihtmärkide üleandmine üksustele, laske - ja õppeväljade üleandmine ja vastuvõtmine , esmase tuletõrjevõimekuse pakkumine , laskeharjutuste ohutuse kontroll . HARJUTUSVÄLJA KASUTAMINE Kasutajad Soodla HV koos K aitseväe keskpolügoon iga moodustab ühtse ala , kus on võimalik läbi viia erinevaid õppusi ning vajadusel õppusi , mis hõlmavad mõlemat harjutusvälja. Soodla HV roll on väga suur rahvusvaheliste ja suurõppuste ning reservõppekogunemiste läbiviimisel või läbiviimise toetamisel. Soodla HV peamiseks kasutajaks jäävad Tapal ja Tallinnas paiknevad väeosad ning Kaitseliit ja Eestis paiknevad liitlased . Aastas 1-2 nädalat harjutatakse erinevate relvaliikide koostööd. Selliste koostööharjutuste lahinglaskmiste läbiviimi se arv tulevikus tõenäoliselt suureneb . Kasutuskoormus Harjutusvälja täielikul väljaehitamisel on prognoositav laskeharjutusteks kasutatav päevade arv aastas ligikaudu 90 päeva, mis koo sneb järgnevatest harjutustest (osad harjutused toimuvad ühel päeval , kuid mitmes kohas korraga) : käsitulirelvade või lahinglaskmise laskeharjutused - toimuvad ligikaudu 90 päeval aastas; laskeharjutused kaudtulerelvadest - toimuvad ligikaudu 6 päeval aastas; laskeharjutused tankitõrjerelvadest - toimuvad ligikaudu 30 päeval aastas; taktikaharjutused - toimuvad ligikaudu 100 päeval aastas. Aktiivsem kasutu s on kavandatud jaanuarist kuni mai lõpuni. Kasutuskoormuse prognoosi koostamisel on arvestatud Kaitseväe ja K aitseliidu vajadusi. Prognoosis pole arvestatud teiste võimalike kasutajate koormusega (liitlased, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, jahimehed, jne). OHUTUSTEHNIKA Kõikidel harjutusvälja ehitistel ja rajatistel väljaõpet läbi viies tuleb järgida kehtivaid ohutuseeskirju. Reeglina peavad kõik ohualad jääma harjutusvälja piiridesse. KESKKONNAKAITSE Harjutusvälja peab kasutama heaperemehelikult ja vältima põhjendamatuid kahjustusi . J ärgima peab looduskaitselisi (sh hooajalisi) piiranguid, mis on sätestatud looduskaitseseaduses, kaitseala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekorras (kaitse-eeskirjas) . Täiendavad k eskkonnakaitselised kohustused ja piirangud selguvad harjutusvälja detailsema planeerimise käigus . KAART Soodla HV laske- ja õppeväljad koos planeeritava teedevõrguga (Lisa 1) 0 0,5 1 2 3 4 Kilomeetrit Kaitsevägi 2015 Legend Toetuse väejuhatus SoodlaHV laske- ja õppeväljad koos planeeritava teedevõrguga Soodla harjutusvälja välispiir Soodla põhja laske- ja õppeväli II kategooria tee soomuki(isetekkelised) teed Alternatiivne matkaraja trass Sild O Haldusteenistus ú ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! Soodla lõuna laske- ja õppeväli Põhja ja lõuna laske- ja õppevälja võimalik ühendustee 1 Harjutusalade jaoskond Lahingsilla õppekoht Soodla kirde laske- ja õppeväli Põhja-lõuna suunaline alternatiivne tee I kategooria tee Ühendustee koridorid KVKPga 03.03.2016
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel