dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 11. september 2017
Viit
2-8/17/2665-2
Registreeritud
11. september 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Europarts Autodet AS
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎Europarts Autodet AS vastus Kaitseinvesteeringute Keskuse 28.08.2017 pretensioonile 08092017 _1_.bdoc157 KB

Sisu (failidest)

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Järve 34A, Tallinn 11314 [email protected] Teie: 28.08.2017 nr 2-8/2665-1 Meie: 08.09.2017 Vastus pretensioonile ja leppetrahvinõudele Austatud härra Soosaar Kaitsevägi ja AS Europarts Autodet (edaspidi: EA ) sõlmisid 17.07.2014 raamlepingu nr KVLogK-0.4-2.1/14/821 (edaspidi: Raamleping ). Selle alusel sõlmisid omakorda Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi: RKK ) ja EA 06.06.2017 hankelepingu nr 2-2/17/408 (edaspidi: Hankeleping ), mille esemeks olid MB-tüüpi rivisõidukite varuosade komplektid kogumaksumusega 349 724,54 eurot (koos käibemaksuga). 15.08.2017 seisuga oli EA Hankelepingu osaliselt täitnud, s.o. tarninud osa Hankelepingu esemeks olevast kaubast RKK- le . RKK on esitanud EA-le 28.08.2017 kirjaga nr 2-8/17/2665-1 pretensiooni, milles nõutakse Raamlepingu punkti 4.11 kohast leppetrahvi 0,5% tähtaegselt üle andmata kauba maksumusest päevas iga üleandmisega viivitatud päeva eest, kusjuures leppetrahvi täpne maksumus on kavas esitada eraldi müügiarvega pärast varuosakomplektide tarnet. Leppetrahvi esitamise nõuet on põhjendatud ka väitega, et EA ei ole teavitanud RKK-d tarnega hilinemisest ega teavitanud Hankelepingu lisa 1 punkti 1.2 kohaselt RKK kontaktisikut 15.08.2017 tarnest. Käesolevaks ajaks on kogu Hankelepingu esemeks olev kaup RKK- le ära tarnitud (viimane kaubatarne toimus 06.09.2017). Olles tutvunud Teie pretensiooni ja selles sisalduva leppetrahvinõudega, selgitame järgmist. Esmalt leiame, et Teie täiendavad väited leppetrahvinõude põhjendamiseks on alusetud. EA esindaja Ero Pae teavitas esmalt 14.08.2017 telefoni teel Alar Ehasalu, kes tegeleb igapäevaselt Kaitseväe tellimustega, et osaga tarnest esinevad probleemid. Seejärel teavitas Ero Pae ka 23.08.2017 e-kirja teel Hankelepingu kontaktisikut Krista Kiili, et osaga tarnest esinevad probleemid, kuid selgitas samas ka tarne täitmise keerukusega seotud asjaolusid. Hankelepingu lisa 1 punkt 1.2 sisaldab tõepoolest EA kohustust teavitada RKK-d e-posti teel kauba üleandmisest ette vähemalt 5 tööpäeva. Samas on nimetatud sätte eesmärk reguleerida üksnes infovahetust lepingupoolte vahel. Tegemist on formaalse sisuga lepingupunktiga, mille järgmisest ei sõltu eraldiseisvalt Hankelepingu kohane täitmine või selle oluline rikkumine. Seetõttu ei saa nimetatud punkti mittejärgimine olla aluseks, et nõuda Raamlepingu punkti 4.11 kohast leppetrahvi või rakendada Raamlepingu punktide 10.3 ja 10.8 kohaseid õiguskaitsevahendeid. Veelgi enam, olukorras, kus EA on kauba faktiliselt EKK-le kohale tarninud ehk enda põhikohustuse täitnud ja EKK selle vastu võtnud, ei saa olla tegemist Hankelepingu rikkumisega pelgalt seetõttu, et kohustuse täitmisest ei teavitatud konkreetset isikut. Faktiliselt on õige Teie pretensioonis esitatud väide, et kogu Hankelepingu esemeks olevat kaupa ei suutnud EA 28.08.2017 seisuga tähtaegselt tarnida. Nagu ka Ero Pae on senise kommunikatsiooni käigus selgitanud, on selle põhjuseks ettenägematud ning EA-st sõltumatud asjaolud. Nimelt selgus, et Hankelepingu esemeks oleva kauba koosseisu kuuluvad detailid, mille tootmine oli Hankelepingu sõlmimise ajaks tootjate poolt lõpetatud. Kuna pakkumuse esitamise aja ja Hankelepingu sõlmimise vahele jäi rohkem kui kaks kuud, ei olnud pakkumuse esitamise ajal võimalik kõnealust probleemi ette nähta. See on sundinud EA-d otsima Hankelepingu täitmiseks täiendavaid lahendusi, ilma et kannataks tarnitava kauba kvaliteet. Seetõttu oligi kauba tarne osaliselt viivituses. Küll aga peame asjakohaseks selgitada, et Raamlepingu ja Hankelepingu näol on tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepingutega. Need koosnevad valdavas osas Kaitseväe ja RKK poolt välja töötatud lepingutingimustest, mille sisu üle ei ole EA-ga läbi räägitud ning mida RKK nüüd kasutab EA vastu. Võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS ) § 42 lg 1 järgi, tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Raamlepingu punktist 4.11 tulenevalt on RKK-l õigus nõuda leppetrahvi 0,5% tähtaegselt üle andmata kauba maksumusest päevas iga üleandmisega viivitatud päeva eest. Sealjuures ei ole leppetrahvi maksimaalset suurust piiratud. Tegemist on äärmiselt kõrge leppetrahvi määraga - 182,50% aastas. Juhime tähelepanu sellele, et analoogselt viivise puhul on sellises määras viivist tüüptingimustes peetud kohtupraktika kohaselt ebamõistlikult kõrgeks. Juhul kui näiteks EA oleks hilinenud tarnega 100 päeva, s.o. ligemale kolm kuud ja kümme päeva, tooks see kaasa leppetrahvi määras 50% viivitusega tarnitud kauba maksumusest, mis tähendaks, et RKK-l oleks õigus saada kaup poole hinnaga. Antud näide ei tähenda, et EA-l oleks viivitanud kauba tarnimisega sedavõrd kaua, vaid üksnes selgitab, et olukorras, kus leppetrahv ei ole piirsummaga piiratud ning selle määr on sedavõrd kõrge, on tegemist ebamõistliku lepingutingimusega. Sealjuures tuleneb Raamlepingu punktist 9.6, et leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Olukorras, kus leppetrahvi lõplik summa moodustab tarnitava kauba maksumusest olulise osa, ei aita see enam kaasa kohustuse täitmisele, vaid sunnib teist lepingupoolt kaaluma lepingu täitmise majanduslikku mõttekust. Juhime tähelepanu ka sellele, et tulenevalt Raamlepingu punktist 5.5, kui RKK viivitab kauba eest esitatud arve tasumisega, siis on EA-l õigus nõuda viivist määras 0,2% tasumata summalt päevas. Seega, vastandades EA-le kohalduva leppetrahvi määra RKK- le kohalduva viivisega, on ilmne et poolte kohustused ei ole Raamlepingus tasakaalus. Nimetatud põhjustel leiame, et Raamlepingu punkt 4.11 on täielikult või vähemalt osaliselt VÕS § 42 lg 1 järgi tühine ning juhul kui RKK peaks rakendama EA suhtes leppetrahvi nimetatud määras, kavatseb EA kaitsta vajadusel enda õigusi kohtu kaudu. Kohtumenetluses on kohtul VÕS § 162 lg 1 järgi õigus ebamõistlikult suurt leppetrahvi vähendada. Jäädes eeltoodu juurde, selgitame siiski, et EA eesmärgiks ei ole õigusvaidluse pidamine RKK- ga , vaid Raamlepingu ja Hankelepingu ning ka edasiste võimalike hankelepingute täitmine parimal võimalikul viisil. Seetõttu tegi EA täiendavaid jõupingutusi selleks, et algselt viivituses olnud kauba tarne RKK- le saaks lõpule viidud nii kiiresti kui EA-st sõltuvalt on see võimalik. Küll aga tähendaks RKK poolt leppetrahvi nõude täies ulatuses esitamine, et Hankelepingu täitmine ja selleks jõupingutuste tegemine EA poolt osutub majanduslikult ebaotstarbekas. EA võinuks otsida ka võimalusi, et hoiduda Hankelepingu täitmisest, mis võinuks kaasa tuua majanduslikult soodsama tagajärje, kuid seades eesmärgiks heausksuse ja lepingupartneri huvide maksimaalsel määral arvestamise, otsustasime täita Hankelepingut parimal võimalikul viisil. Seetõttu teeme ettepaneku, et RKK ei kohalda EA vastu Raamlepingu punktist 4.11 tulenevalt leppetrahvi nõuet või muid Raamlepingust tulenevaid sanktsioone. Ootame Teie vastust käesolevale ettepanekule hiljemalt 15.09.2017. Lugupidamisega [allkirjastatud digitaalselt] Mait Mumme AS Europarts Autodet juhatuse liige
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →