dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Arvamuse avaldamine eelnõule

Andmekaitse Inspektsioon · 17. juuli 2023
Viit
1.2.-4/23/1677-2
Registreeritud
17. juuli 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-4 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta (01.03.2024 tõstetud sarja 2.3-4)
Toimik
1.2.-4/2023
Vastutaja
Andres Kudrjavtsev (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎1.2.-4231677-2 17.07.2023 Väljaminev kiri.asice264 KB

Sisu (failidest)

Lp Lauri Läänemets Teie: 05.07.2023 nr 1-6/2795-1 Siseministeerium [email protected] Meie: 17.07.2023 nr 1.2.-4/23/1677-2 Arvamuse avaldamine eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks siseministri määruse „Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“ muutmine“ eelnõu. Määruse eelnõu osas meil märkusi ei ole. Küll aga juhime tähelepanu politsei- ja piirivalveseaduse (PPVS) ja politsei andmekogu põhimääruse muutmise vajadusele. Kuna andmekogus töödeldakse ka isikuandmeid, on tegemist isikute eraelu puutumatuse riivega (PS § 26). PS § 11 kohaselt võib isikute põhiõigusi riivata ainult seaduse alusel. PPVS § 8 lg 4 kohaselt sätestatakse politsei andmekogu põhimääruses politsei andmekogu pidamise kord, politsei andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis, andmeandjad, andmete säilitamise tähtajad ja vajaduse korral muud politsei andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Samas põhimäärus reguleerib ka andmevahetust teiste andmekogudega, vastutava ja volitatud töötleja ülesandeid, infosüsteemi turvameetmeid, andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise korda - kõik need on andmekogu põhimääruse olulised osad. Seega peaks ka seadusest tulenev volitusnorm loetlema ka eeltoodud volitused, mitte piirduma liiga üldsõnalise volitusega. PPVS §-s 10 on välja toodud politsei andmekogu ülesehitus ja andmekogusse kantavad andmed. Sätte kohaselt koosneb politsei andmekogu erinevatest loetletud andmestikest, mille nimetusest ei ole võimalik üheselt aru saada, millised andmed siis ikkagi andmekogusse kantakse. Näiteks ühiste infoobjektide andmestik, reageeriva tegevuse andmestik jt. Andmestike olemus on küll politsei andmekogu põhimääruse §-des 8-14 lahti seletatud, kuid AKI hinnangul peaks see olema tehtud seaduse tasandil. Seaduses tuleks avada politsei andmekogus sisalduvad andmeliigid, mis annaksid ministeeriumile täpsemad volitused andmekoosseisu kehtestamiseks. Samuti peaks andmekogus andmete säilitamise tähtaja osas olema seaduse tasandil ette nähtud vähemalt kõige laiem võimalik raamistik, mida andmekogu põhimäärusega ületada ei tohi. Andmekogu põhimääruses on küll täpsustatud säilitamise aeg erinevate andmete osas, kuid säilitamise tähtaegade osas jääb ka selgusetuks, miks ei piisa andmete säilitamisest lühema aja jooksul. Näiteks põhimääruse § 26 lg 1 p-i 1 kohaselt ühise infoobjektide andmestikus olevaid isikuandmeid, mis ei ole seotud infosüsteemi teise andmestikuga, säilitatakse ühe aasta andmete infosüsteemi kandmisest arvates, seejärel kantakse andmed arhiivi, misjärel 50 aasta möödumisel arhiveerimisest andmed kustutatakse. Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Põhimääruse §-des 8-14 on välja toodud infosüsteemi kantavad andmed. Läbivalt on paljudes punktides märgitud, et andmestikku kantakse muuhulgas „täiendav teave“ (nt põhimääruse § 8 p-d 1-8). Sisuliselt võib „täiendava teabe“ all mõelda mida iganes, mistõttu pole võimalik aru saada, mis on täpne andmekoosseis. Andmekogusse kantavate andmete loetelu peaks olema täpne ja ammendav. Põhimääruses on reguleerimata ka logide säilitamise tähtaeg. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Ojangu valdkonnajuht peadirektori ülesannetes Andres Kudrjavtsev [email protected] 627 4109 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel