Lp Lauri Läänemets Teie: 05.07.2023 nr 1-6/2795-1
Siseministeerium
[email protected] Meie: 17.07.2023 nr 1.2.-4/23/1677-2
Arvamuse avaldamine eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks siseministri
määruse „Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 92 „Politsei andmekogu
põhimäärus“ muutmine“ eelnõu.
Määruse eelnõu osas meil märkusi ei ole. Küll aga juhime tähelepanu politsei- ja
piirivalveseaduse (PPVS) ja politsei andmekogu põhimääruse muutmise vajadusele.
Kuna andmekogus töödeldakse ka isikuandmeid, on tegemist isikute eraelu puutumatuse
riivega (PS § 26). PS § 11 kohaselt võib isikute põhiõigusi riivata ainult seaduse alusel.
PPVS § 8 lg 4 kohaselt sätestatakse politsei andmekogu põhimääruses politsei andmekogu
pidamise kord, politsei andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis, andmeandjad,
andmete säilitamise tähtajad ja vajaduse korral muud politsei andmekogu pidamisega seotud
korralduslikud küsimused. Samas põhimäärus reguleerib ka andmevahetust teiste
andmekogudega, vastutava ja volitatud töötleja ülesandeid, infosüsteemi turvameetmeid,
andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise korda - kõik need on andmekogu põhimääruse
olulised osad. Seega peaks ka seadusest tulenev volitusnorm loetlema ka eeltoodud volitused,
mitte piirduma liiga üldsõnalise volitusega.
PPVS §-s 10 on välja toodud politsei andmekogu ülesehitus ja andmekogusse kantavad
andmed. Sätte kohaselt koosneb politsei andmekogu erinevatest loetletud andmestikest, mille
nimetusest ei ole võimalik üheselt aru saada, millised andmed siis ikkagi andmekogusse
kantakse. Näiteks ühiste infoobjektide andmestik, reageeriva tegevuse andmestik jt.
Andmestike olemus on küll politsei andmekogu põhimääruse §-des 8-14 lahti seletatud, kuid
AKI hinnangul peaks see olema tehtud seaduse tasandil. Seaduses tuleks avada politsei
andmekogus sisalduvad andmeliigid, mis annaksid ministeeriumile täpsemad volitused
andmekoosseisu kehtestamiseks.
Samuti peaks andmekogus andmete säilitamise tähtaja osas olema seaduse tasandil ette nähtud
vähemalt kõige laiem võimalik raamistik, mida andmekogu põhimäärusega ületada ei tohi.
Andmekogu põhimääruses on küll täpsustatud säilitamise aeg erinevate andmete osas, kuid
säilitamise tähtaegade osas jääb ka selgusetuks, miks ei piisa andmete säilitamisest lühema aja
jooksul. Näiteks põhimääruse § 26 lg 1 p-i 1 kohaselt ühise infoobjektide andmestikus olevaid
isikuandmeid, mis ei ole seotud infosüsteemi teise andmestikuga, säilitatakse ühe aasta
andmete infosüsteemi kandmisest arvates, seejärel kantakse andmed arhiivi, misjärel 50 aasta
möödumisel arhiveerimisest andmed kustutatakse.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Põhimääruse §-des 8-14 on välja toodud infosüsteemi kantavad andmed. Läbivalt on paljudes
punktides märgitud, et andmestikku kantakse muuhulgas „täiendav teave“ (nt põhimääruse §
8 p-d 1-8). Sisuliselt võib „täiendava teabe“ all mõelda mida iganes, mistõttu pole võimalik
aru saada, mis on täpne andmekoosseis. Andmekogusse kantavate andmete loetelu peaks
olema täpne ja ammendav.
Põhimääruses on reguleerimata ka logide säilitamise tähtaeg.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa Ojangu
valdkonnajuht
peadirektori ülesannetes
Andres Kudrjavtsev
[email protected]
627 4109
2 (2)