dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 13. juuli 2023
Viit
2.1.-5/23/1627-2
Registreeritud
13. juuli 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo AK OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Irina Meldjuk (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf452 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Aidi Kallavus Teie 30.06.2023 Advokaadibüroo AK OÜ [email protected] Meie 13.07.2023 nr 2.1.-5/23/1627-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie selgitustaotluse karistusregistri väljavõtte küsimuses töösuhetes. Nimelt soovite saada AKI hinnangut tööandja õigustatud huvi osas pöördumises kirjeldatud olukorras ja tingimustel. Esmalt selgitan, et selgitustaotlusele vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (edaspidi MSVS), mille §-st 3 tulenevalt on AKI-l kohustus anda õigusalaseid selgitusi inspektsiooni tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, paragrahvi, lõike, punkti sisu ja tähendust. Konkreetsete eluliste asjaolude osas õigusliku hinnangu (seisukoha) andmise korral on juba tegemist õigusabi osutamisega. Teie selgitustaotluses esitatud küsimused vajavad konkreetse olukorra asjaoludele õiguslikku hinnangu andmist, mis väljub õigusalaste selgituste piiridest, ja kuna AKI ei osuta õigusabi, piirdume käesolevas vastuses üldiste selgitustega. Selgitan, et igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus – kas nõusolek (vabatahtlik tahteavaldus, mida inimene võib ka igal ajal vabalt tagasi võtta) või muu seadusest tulenev alus (vt isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikleid 5 ja 6). Ettevõte (tööandja) on kohustatud leidma õige õigusliku aluse andmete töötlemiseks, sealhulgas ka nn taustakontrolli tegemiseks. Kuigi kandideerimisfaasis töötleb tööandja kandidaadi andmeid kandidaadi teadmisel õigustatud huvi alusel, seab TLS § 11 sellele piirangu: nõuda võib ainult neid andmeid, mille suhtes tööandjal on õigustatud huvi. Ka kandidaadi nõusolekuga ei saa õigustada selliste andmete nõudmist, mille vastu tööandjal põhjendatud vajadus puudub. Vajaduse puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale. Seda, kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, on AKI selgitanud eraldi juhendis, mis on leitav siit. Õigustatud huvi tuleb AKI arvates hinnata lähtuvalt konkreetsest töösuhtest, võttes arvesse täidetava ametikoha nõudeid. Õigustatud huviks ei saa AKI hinnangul pidada soovi teada saada, kas „kandidaat on ikka aus inimene“. Ilmselgelt on iga tööandja sooviks võtta tööle ainult ausaid ja usaldusväärseid inimesi, selle sooviga aga ei saa õigustada mis iganes ametikohale kandideerimisel karistusregistri andmetega tutvumise vajadust. Tööandja muret seoses sellega, et Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee näiteks koristajal on võimalus saada juurdepääs konfidentsiaalsetele andmetele, oleks efektiivsem leevendada pigem asjakohaste turvameetmete ja töökorraldusreeglite rakendamisega, kuna ka nö puhta taustaga inimesel võib mingis olukorras tekkida ahvatlus vaadata dokumentide sisse (nt näeb ta juhuslikult mööda kõndides dokumendi peal tuttava nime). Tööandja peab kindlasti kaaluma, kas töötajate usaldusväärsusega seotud riskide maandamiseks on teised võimalused, mis ei riiva niivõrd palju töötajate õigusi nagu seda on karistusregistri andmetega tutvumine. Lisaks õigustatud huvi olemasolu nõudele peab kandidaatide isikuandmete töötlemisel järgima kõiki isikuandmete kaitse seaduse (IKS) nõudeid, sh IKS § 6 punktides 2 ja 3 sätestatud minimaalsuse ja eesmärgipärasuse nõuet. Kõikide küsitavate andmete puhul peab tööandja endale aru andma, kas andmed on ikka tõesti valiku tegemisel vajalikud ning kas just sellises ulatuses. Näiteks väärteo- ja kriminaalkaristuste osas saab tööandjal AKI hinnangul õigustatud huvi olla reeglina vaid kehtivate karistuste vastu ning ainult selliste süütegude osas, mis omavad tähtsust konkreetse ametikoha puhul. Vales kohas sõidutee ületamine või parkimisnõuete rikkumine on väärteokorras karistatav, kuid selliste süütegude vastu ei ole AKI hinnangul õigustatud huvi tööandjal, kui ta palkab endale raamatupidajat või koristajat. Õigustatud huvi olemasolu varavastaste kuritegude sooritamise kohta info saamiseks sõltub kindlasti sellest, milliste varaliste väärtustega on tegemist ning kuidas käitlemine toimub (kas töötaja töötab üksi ilma järelevalveta või koos teiste kolleegidega jms). Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega Irina Meldjuk Jurist peadirektori volitusel 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel