ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Aidi Kallavus Teie 30.06.2023
Advokaadibüroo AK OÜ
[email protected] Meie 13.07.2023 nr 2.1.-5/23/1627-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie selgitustaotluse karistusregistri väljavõtte küsimuses
töösuhetes. Nimelt soovite saada AKI hinnangut tööandja õigustatud huvi osas pöördumises
kirjeldatud olukorras ja tingimustel.
Esmalt selgitan, et selgitustaotlusele vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele
vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (edaspidi MSVS), mille §-st 3
tulenevalt on AKI-l kohustus anda õigusalaseid selgitusi inspektsiooni tegevuse aluseks olevate
õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui
selgitatakse mingi konkreetse seaduse, paragrahvi, lõike, punkti sisu ja tähendust. Konkreetsete
eluliste asjaolude osas õigusliku hinnangu (seisukoha) andmise korral on juba tegemist õigusabi
osutamisega.
Teie selgitustaotluses esitatud küsimused vajavad konkreetse olukorra asjaoludele õiguslikku
hinnangu andmist, mis väljub õigusalaste selgituste piiridest, ja kuna AKI ei osuta õigusabi,
piirdume käesolevas vastuses üldiste selgitustega.
Selgitan, et igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus – kas nõusolek
(vabatahtlik tahteavaldus, mida inimene võib ka igal ajal vabalt tagasi võtta) või muu seadusest
tulenev alus (vt isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikleid 5 ja 6). Ettevõte (tööandja) on
kohustatud leidma õige õigusliku aluse andmete töötlemiseks, sealhulgas ka nn taustakontrolli
tegemiseks.
Kuigi kandideerimisfaasis töötleb tööandja kandidaadi andmeid kandidaadi teadmisel õigustatud
huvi alusel, seab TLS § 11 sellele piirangu: nõuda võib ainult neid andmeid, mille suhtes
tööandjal on õigustatud huvi. Ka kandidaadi nõusolekuga ei saa õigustada selliste andmete
nõudmist, mille vastu tööandjal põhjendatud vajadus puudub. Vajaduse puudumist eeldatakse
eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei
ole seotud sobivusega pakutavale töökohale. Seda, kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, on
AKI selgitanud eraldi juhendis, mis on leitav siit.
Õigustatud huvi tuleb AKI arvates hinnata lähtuvalt konkreetsest töösuhtest, võttes arvesse
täidetava ametikoha nõudeid. Õigustatud huviks ei saa AKI hinnangul pidada soovi teada saada,
kas „kandidaat on ikka aus inimene“. Ilmselgelt on iga tööandja sooviks võtta tööle ainult ausaid
ja usaldusväärseid inimesi, selle sooviga aga ei saa õigustada mis iganes ametikohale
kandideerimisel karistusregistri andmetega tutvumise vajadust. Tööandja muret seoses sellega, et
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
näiteks koristajal on võimalus saada juurdepääs konfidentsiaalsetele andmetele, oleks
efektiivsem leevendada pigem asjakohaste turvameetmete ja töökorraldusreeglite
rakendamisega, kuna ka nö puhta taustaga inimesel võib mingis olukorras tekkida ahvatlus
vaadata dokumentide sisse (nt näeb ta juhuslikult mööda kõndides dokumendi peal tuttava nime).
Tööandja peab kindlasti kaaluma, kas töötajate usaldusväärsusega seotud riskide maandamiseks
on teised võimalused, mis ei riiva niivõrd palju töötajate õigusi nagu seda on karistusregistri
andmetega tutvumine.
Lisaks õigustatud huvi olemasolu nõudele peab kandidaatide isikuandmete töötlemisel järgima
kõiki isikuandmete kaitse seaduse (IKS) nõudeid, sh IKS § 6 punktides 2 ja 3 sätestatud
minimaalsuse ja eesmärgipärasuse nõuet. Kõikide küsitavate andmete puhul peab tööandja
endale aru andma, kas andmed on ikka tõesti valiku tegemisel vajalikud ning kas just sellises
ulatuses. Näiteks väärteo- ja kriminaalkaristuste osas saab tööandjal AKI hinnangul õigustatud
huvi olla reeglina vaid kehtivate karistuste vastu ning ainult selliste süütegude osas, mis omavad
tähtsust konkreetse ametikoha puhul. Vales kohas sõidutee ületamine või parkimisnõuete
rikkumine on väärteokorras karistatav, kuid selliste süütegude vastu ei ole AKI hinnangul
õigustatud huvi tööandjal, kui ta palkab endale raamatupidajat või koristajat. Õigustatud huvi
olemasolu varavastaste kuritegude sooritamise kohta info saamiseks sõltub kindlasti sellest,
milliste varaliste väärtustega on tegemist ning kuidas käitlemine toimub (kas töötaja töötab üksi
ilma järelevalveta või koos teiste kolleegidega jms).
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Irina Meldjuk
Jurist
peadirektori volitusel
2 (2)