ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Sander Murumets Teie 14.06.2023 nr
NorVita
[email protected] Meie 12.07.2023 nr 2.1.-5/23/1486-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon on saanud Teie pöördumise töötaja e-posti kasutamise kohta. Nimelt
küsite: Kas tööandjal on õigus ettevõtte äriliste eesmärkide täitmiseks arhiveerida ja vajadusel
otsida või lugeda tööandja eelnevat tööalast kirjavahetust? 2. Kas endisel töötajal on õigus
nõuda tööandjalt tema tööalase e-kirjavahetuse kustutamist?
Teadmata kõiki asjaolusid (sh millised on konkreetse ettevõtte sisekorraeeskirjad ning
kokkulepped töötajaga) saab Andmekaitse Inspektsioon jagada üldiseid selgitusi seoses töötaja e-
postiga (sh säilitamisega peale töösuhte lõppu) ettevõtetes.
Selgitan esmalt, et isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku
kohta. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete
töötlemine peab olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid
koguda üksnes kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb
eesmärgi seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel ja
eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama
andmetöötleja ehk Teie ettevõte ise. Ei saa välistada, et Teil on võimalus antud juhul tugineda
õigustatud huvi alusele (IKÜM artikkel 6 lõige 1 punkt f). Kuidas rakendada õigustatud huvi kui
andmetöötluse õiguslikku alust leiate Andmekaitse Inspektsiooni veebilehelt õigustatud huvi
juhendist.
Tööandja võib/saab ise kehtestada töötaja, ja seeläbi ka enda, õiguste kaitseks e-postkasti (ja
laiemalt arvuti) kasutamise reeglid (nii detailsed kui ettevõtte eripärast ja töötajatest tulenevalt
on vajalik). Reeglid e-posti kasutamise kohta on kasulik kehtestada kirjalikult (näiteks
sisekorraeeskirjades või arvuti kasutamise eeskirjades). Ehk siis ettevõtted reguleerivad ise oma
organisatsioonisiseselt kirjade saatmise ja säilitamise reeglid (arvestades oma ettevõtte tehnilist
võimekust, turvalisust jne) ja arvestades seejuures andmetöötluse üldiste reeglitega.
Eeskirjadega ei saa tööandja siiski kehtestada selliseid piiranguid ega luua endale õigusi, mis on
põhiseaduse või teiste seadustega (eeskätt isikuandmete kaitse seadusega) vastuolus. Näiteks ei
saa tööandja endale kehtestada õigust rikkuda töötaja erakirjade sõnumisaladust. Samuti tuleb
selliste eeskirjade kehtestamisel austada töötaja inimväärikust (loe põhiõiguste riivamise
tingimuste kohta täpsemalt juhendmaterjali punktist 1.2.). Eeskirjade kehtestamine ei vabasta
tööandjat isikuandmete kaitse seaduses sätestatud kohustuste täitmisest ega võimalikust
vastutusest ebaseadusliku tegevuse eest.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Praktikas on esinenud tihti pigem sellist juhtumit, kus ei ole reguleeritud e-posti kasutamist
töötaja töölt eemaloleku ajal. Sellisel juhul oleme selgitanud, et töötaja töölt eemaloleku ajaks
võib ette näha e-kirjade automaatse edasi suunamise töötajat asendavale või töötaja enda poolt
määratud teisele töötajale1 kui selles on töötajaga eelnevalt kokku lepitud. Töötaja võib ka
kokkuleppel tööandjaga määrata kindlaks teise töötaja, kellel on õigus töötaja e-postkasti tema
äraolekul avada. Muul juhul selline suunamine ei ole lubatud. Ühtlasi kui tegemist on töölt
lahkunud töötajaga, siis isikunimeline aadress tuleb sulgeda.
Lühidalt kõige olulisemat kokku võttes tuleb ka ettevõttesiseste reeglite koostamisel selgelt
määratleda andmete töötlemise eesmärgid, kontrollida valitud meetme proportsionaalsust
ja lähtuda minimaalsuse ning läbipaistvuse nõudest. Muuhulgas töötaja teadmata on tema
tööalaselt kasutatavas arvutis või e-postkastis ükskõik missuguste isikuandmete
töötlemistoimingute tegemine keelatud. Teavitamine tähendab nii konkreetsest tegevusest
eelnevat teavitamist kui ka töötaja üldist teavitamist.
Töötajal on isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenev õigus nõuda oma isikuandmete
kustutamist IKÜM artikkel 17— õigus andmete kustutamisele— alusel. Kustutamise taotlusest
keeldumisel peab andmetöötleja ehk Teie selgitama, millisel õiguslikul alusel te andmeid edasi
töötlete (näiteks tugineda siis juba eelpool viidatud õigustatud huvi võimaliku õigusliku alusena
või muu). Kui kustutamistaotlusele puudub keeldumiseks õiguslik alus, siis tuleb isikuandmed
kustutada. Rohkem informatsiooni andmete kustutamise nõude kohta leiate siit.
Täiendavat informatsiooni isikuandmetest töösuhetes leiate Andmekaitse Inspektsiooni juhisest.
Üldised põhimõtted on leitavad isikuandmete töötleja üldjuhendist. Samuti on oluline teada,
millal isikuandmete kaitse reeglid ei kehti.
Vajadusel on Teil ka võimalus pöörduda õigusnõustajate poole, kes saab siis aidata täpsemate
eeskirjade koostamisel vältimaks hilisemaid pretensioone ning lahkhelisid töötajatega. Siinkohal
oleks see ehk ka Teie ettevõtte tegevusi arvesse võttes ka pigem vajalik.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
juristi assistent
peadirektori volitusel
1
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/isikuandmed_toosuhetes_juhendmaterjal26_05_2014_1.pdf
2 (2)