dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 12. juuli 2023
Viit
2.1.-5/23/1486-2
Registreeritud
12. juuli 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
NorVita
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf411 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Sander Murumets Teie 14.06.2023 nr NorVita [email protected] Meie 12.07.2023 nr 2.1.-5/23/1486-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon on saanud Teie pöördumise töötaja e-posti kasutamise kohta. Nimelt küsite: Kas tööandjal on õigus ettevõtte äriliste eesmärkide täitmiseks arhiveerida ja vajadusel otsida või lugeda tööandja eelnevat tööalast kirjavahetust? 2. Kas endisel töötajal on õigus nõuda tööandjalt tema tööalase e-kirjavahetuse kustutamist? Teadmata kõiki asjaolusid (sh millised on konkreetse ettevõtte sisekorraeeskirjad ning kokkulepped töötajaga) saab Andmekaitse Inspektsioon jagada üldiseid selgitusi seoses töötaja e- postiga (sh säilitamisega peale töösuhte lõppu) ettevõtetes. Selgitan esmalt, et isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama andmetöötleja ehk Teie ettevõte ise. Ei saa välistada, et Teil on võimalus antud juhul tugineda õigustatud huvi alusele (IKÜM artikkel 6 lõige 1 punkt f). Kuidas rakendada õigustatud huvi kui andmetöötluse õiguslikku alust leiate Andmekaitse Inspektsiooni veebilehelt õigustatud huvi juhendist. Tööandja võib/saab ise kehtestada töötaja, ja seeläbi ka enda, õiguste kaitseks e-postkasti (ja laiemalt arvuti) kasutamise reeglid (nii detailsed kui ettevõtte eripärast ja töötajatest tulenevalt on vajalik). Reeglid e-posti kasutamise kohta on kasulik kehtestada kirjalikult (näiteks sisekorraeeskirjades või arvuti kasutamise eeskirjades). Ehk siis ettevõtted reguleerivad ise oma organisatsioonisiseselt kirjade saatmise ja säilitamise reeglid (arvestades oma ettevõtte tehnilist võimekust, turvalisust jne) ja arvestades seejuures andmetöötluse üldiste reeglitega. Eeskirjadega ei saa tööandja siiski kehtestada selliseid piiranguid ega luua endale õigusi, mis on põhiseaduse või teiste seadustega (eeskätt isikuandmete kaitse seadusega) vastuolus. Näiteks ei saa tööandja endale kehtestada õigust rikkuda töötaja erakirjade sõnumisaladust. Samuti tuleb selliste eeskirjade kehtestamisel austada töötaja inimväärikust (loe põhiõiguste riivamise tingimuste kohta täpsemalt juhendmaterjali punktist 1.2.). Eeskirjade kehtestamine ei vabasta tööandjat isikuandmete kaitse seaduses sätestatud kohustuste täitmisest ega võimalikust vastutusest ebaseadusliku tegevuse eest. Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee Praktikas on esinenud tihti pigem sellist juhtumit, kus ei ole reguleeritud e-posti kasutamist töötaja töölt eemaloleku ajal. Sellisel juhul oleme selgitanud, et töötaja töölt eemaloleku ajaks võib ette näha e-kirjade automaatse edasi suunamise töötajat asendavale või töötaja enda poolt määratud teisele töötajale1 kui selles on töötajaga eelnevalt kokku lepitud. Töötaja võib ka kokkuleppel tööandjaga määrata kindlaks teise töötaja, kellel on õigus töötaja e-postkasti tema äraolekul avada. Muul juhul selline suunamine ei ole lubatud. Ühtlasi kui tegemist on töölt lahkunud töötajaga, siis isikunimeline aadress tuleb sulgeda. Lühidalt kõige olulisemat kokku võttes tuleb ka ettevõttesiseste reeglite koostamisel selgelt määratleda andmete töötlemise eesmärgid, kontrollida valitud meetme proportsionaalsust ja lähtuda minimaalsuse ning läbipaistvuse nõudest. Muuhulgas töötaja teadmata on tema tööalaselt kasutatavas arvutis või e-postkastis ükskõik missuguste isikuandmete töötlemistoimingute tegemine keelatud. Teavitamine tähendab nii konkreetsest tegevusest eelnevat teavitamist kui ka töötaja üldist teavitamist. Töötajal on isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenev õigus nõuda oma isikuandmete kustutamist IKÜM artikkel 17— õigus andmete kustutamisele— alusel. Kustutamise taotlusest keeldumisel peab andmetöötleja ehk Teie selgitama, millisel õiguslikul alusel te andmeid edasi töötlete (näiteks tugineda siis juba eelpool viidatud õigustatud huvi võimaliku õigusliku alusena või muu). Kui kustutamistaotlusele puudub keeldumiseks õiguslik alus, siis tuleb isikuandmed kustutada. Rohkem informatsiooni andmete kustutamise nõude kohta leiate siit. Täiendavat informatsiooni isikuandmetest töösuhetes leiate Andmekaitse Inspektsiooni juhisest. Üldised põhimõtted on leitavad isikuandmete töötleja üldjuhendist. Samuti on oluline teada, millal isikuandmete kaitse reeglid ei kehti. Vajadusel on Teil ka võimalus pöörduda õigusnõustajate poole, kes saab siis aidata täpsemate eeskirjade koostamisel vältimaks hilisemaid pretensioone ning lahkhelisid töötajatega. Siinkohal oleks see ehk ka Teie ettevõtte tegevusi arvesse võttes ka pigem vajalik. Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega Liina Kroonberg juristi assistent peadirektori volitusel 1 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/isikuandmed_toosuhetes_juhendmaterjal26_05_2014_1.pdf 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel