dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 11. juuli 2023
Viit
2.1.-5/23/1479-2
Registreeritud
11. juuli 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Narva Esimene Advokaadibüroo OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Irina Meldjuk (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf310 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Deniss Matvejev Teie 13.06.2023 Narva Esimene Advokaadibüroo OÜ [email protected] Meie 11.07.2023 nr 2.1.-5/23/1479-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles küsite, kas AKI on pädev algatama menetlust isikute suhtes, kes levitavad Vene Föderatsioonis jõustunud kohtuotsust, mis sisaldab füüsilise isiku delikaatseid isikuandmeid. Teie selgitustaotluses esitatud asjaoludest nähtub, et nimetatud kohtuotsus on edastatud Politsei- ja piirivalveametile, Narva linna sotsiaalabiametile, Viru ringkonnaprokuratuurile, Terviseametile ja Sotsiaalkindlustusametile, sh esitatud menetlusosalise enda initsiatiivil tõendina kohtusse (mille kohus on tagasi lükanud, kuna leidis, et tegemist ei ole asjakohase tõendiga). Selgitan, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 9 lõike 1 kohaselt on isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta on eriliigilised isikuandmed ja nende töötlemine on üldjuhul keelatud. Eriliigilisi isikuandmeid saab töödelda ainult juhul, kui esineb IKÜM artikli 9 lõikest 2 tulenev õiguslik alus. Kuigi menetlusosalisel on õigus esitada kohtule tõendid oma õiguste kaitseks, ei piira see teise isiku õigust isikuandmete kaitsele. Asjaolu, et delikaatseid isikuandmeid sisaldav kohtuotsus oli edastatud nõudekirja ja hiljem kohtumenetluses menetlusdokumendi lisana ehk tõendina, ei anna andmetöötlejale automaatselt õigust tugineda delikaatsete isikuandmete töötlemisel IKÜM artikli 9 lõike 2 punktis f nimetatud õiguslikule alusele. Kui eriliigiiste isikuandmete töötlemine on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks, siis peab andmetöötleja eraldi hindama, kas see on proportsionaalne ja vajalik meede eesmärgi saavutamiseks. See tähendab, et andmetöötleja peab hindama, kas eriliigiliste andmete avaldamine on nõude esitamisel hädavajalik (eesmärgi saavutamine ei ole muul viisil võimalik) ning kas see ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi (andmetöötleja eesmärki ja andmesubjekti huvide kaalumine). Andmete avaldamisel peab arvestama ka andmete töötlemise minimaalsuse põhimõttega (IKÜM art 5 lg 1 p c ) ning mõelda tuleb selle peale, kas andmeid (otsuse) tuleb ilmtingimata edastada täies mahus või eesmärgi saavutamiseks piisab näiteks viitamist sellele, et inimene on karistatud kriminaalkorras. Isikuandmete töötlemise minimaalsuse põhimõte hõlmab ka adressaatide piiramist ehk hinnata tuleb andmete edastamise mahu ja vajaduse iga konkreetse adressaadi puhul eraldi. Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee Täpsemalt seda, kas ja kellele oleks eriliigiliste isikuandmete edastamine põhjendatud, saaks AKI hinnata konkreetse järelevalvemenetluse raames. Selgitan, et Teie klient võib pöörduda andmete töötlemise piiramise nõudega esmalt andmete avaldaja poole. Kui andmetöötleja poole on juba pöördutud ja see tulemust ei andnud, on võimalik esitada AKI-le kaebuse, millele kindlasti lisada tõendid, millest nähtuks kus ja kuidas on isikuandmed avaldatud. Kui on pöördutud isikuandmeid avaldanud isiku poole, tuleb kaebusele lisada oma pöördumine ning kui on, siis vastaspoole vastus. Selgitan veel täiendavalt, et kaebus peab sisaldama selgelt sõnastatud nõuet ehk mida AKI-lt menetluse tulemusel oodatakse. Kaebust on võimalik esitada AKI e- keskkonnas või täites näidisvormi. Eraldi rõhutan, et AKI järelevalvemenetluse käigus ei saa lahendada küsimust võimalikust mainekahjust ega mõista välja mittevaralise kahju hüvitist. Viimast saab teha vaid sellel eesmärgil algatatud kohtuasjas kohus. Sõltumata AKI järelevalvemenetlusest on andmesubjektil alati õigus pöörduda oma õiguste kaitseks vastutava või volitatud töötleja vastu kohtusse (IKÜM art 79). Järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamisel kaalutlusõigust teostades peab AKI võtma arvesse ka seda, kui süsteemse või ulatusliku isikuandmete õigusvastase töötlemisega on tegu või kas esineb muu oluline avalik huvi, mis võib sellises olukorras tingida AKI järelevalve vajalikkuse. Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega Irina Meldjuk Jurist peadirektori volitusel 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel