ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Deniss Matvejev Teie 13.06.2023
Narva Esimene Advokaadibüroo OÜ
[email protected] Meie 11.07.2023 nr 2.1.-5/23/1479-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles küsite, kas AKI on pädev algatama
menetlust isikute suhtes, kes levitavad Vene Föderatsioonis jõustunud kohtuotsust, mis sisaldab
füüsilise isiku delikaatseid isikuandmeid. Teie selgitustaotluses esitatud asjaoludest nähtub, et
nimetatud kohtuotsus on edastatud Politsei- ja piirivalveametile, Narva linna sotsiaalabiametile,
Viru ringkonnaprokuratuurile, Terviseametile ja Sotsiaalkindlustusametile, sh esitatud
menetlusosalise enda initsiatiivil tõendina kohtusse (mille kohus on tagasi lükanud, kuna leidis,
et tegemist ei ole asjakohase tõendiga).
Selgitan, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 9 lõike 1 kohaselt on isikuandmeid,
millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised
veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks
tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku
seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta on eriliigilised isikuandmed ja nende töötlemine on
üldjuhul keelatud. Eriliigilisi isikuandmeid saab töödelda ainult juhul, kui esineb IKÜM artikli 9
lõikest 2 tulenev õiguslik alus.
Kuigi menetlusosalisel on õigus esitada kohtule tõendid oma õiguste kaitseks, ei piira see teise
isiku õigust isikuandmete kaitsele. Asjaolu, et delikaatseid isikuandmeid sisaldav kohtuotsus oli
edastatud nõudekirja ja hiljem kohtumenetluses menetlusdokumendi lisana ehk tõendina, ei anna
andmetöötlejale automaatselt õigust tugineda delikaatsete isikuandmete töötlemisel IKÜM artikli
9 lõike 2 punktis f nimetatud õiguslikule alusele. Kui eriliigiiste isikuandmete töötlemine on
vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks, siis peab andmetöötleja eraldi
hindama, kas see on proportsionaalne ja vajalik meede eesmärgi saavutamiseks. See tähendab, et
andmetöötleja peab hindama, kas eriliigiliste andmete avaldamine on nõude esitamisel
hädavajalik (eesmärgi saavutamine ei ole muul viisil võimalik) ning kas see ei kahjusta
ülemääraselt andmesubjekti õigusi (andmetöötleja eesmärki ja andmesubjekti huvide kaalumine).
Andmete avaldamisel peab arvestama ka andmete töötlemise minimaalsuse põhimõttega (IKÜM
art 5 lg 1 p c ) ning mõelda tuleb selle peale, kas andmeid (otsuse) tuleb ilmtingimata edastada
täies mahus või eesmärgi saavutamiseks piisab näiteks viitamist sellele, et inimene on karistatud
kriminaalkorras. Isikuandmete töötlemise minimaalsuse põhimõte hõlmab ka adressaatide
piiramist ehk hinnata tuleb andmete edastamise mahu ja vajaduse iga konkreetse adressaadi
puhul eraldi.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Täpsemalt seda, kas ja kellele oleks eriliigiliste isikuandmete edastamine põhjendatud, saaks
AKI hinnata konkreetse järelevalvemenetluse raames. Selgitan, et Teie klient võib pöörduda
andmete töötlemise piiramise nõudega esmalt andmete avaldaja poole. Kui andmetöötleja poole
on juba pöördutud ja see tulemust ei andnud, on võimalik esitada AKI-le kaebuse, millele
kindlasti lisada tõendid, millest nähtuks kus ja kuidas on isikuandmed avaldatud. Kui on
pöördutud isikuandmeid avaldanud isiku poole, tuleb kaebusele lisada oma pöördumine ning kui
on, siis vastaspoole vastus. Selgitan veel täiendavalt, et kaebus peab sisaldama selgelt sõnastatud
nõuet ehk mida AKI-lt menetluse tulemusel oodatakse. Kaebust on võimalik esitada AKI e-
keskkonnas või täites näidisvormi.
Eraldi rõhutan, et AKI järelevalvemenetluse käigus ei saa lahendada küsimust võimalikust
mainekahjust ega mõista välja mittevaralise kahju hüvitist. Viimast saab teha vaid sellel
eesmärgil algatatud kohtuasjas kohus. Sõltumata AKI järelevalvemenetlusest on andmesubjektil
alati õigus pöörduda oma õiguste kaitseks vastutava või volitatud töötleja vastu kohtusse (IKÜM
art 79). Järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamisel kaalutlusõigust teostades peab AKI
võtma arvesse ka seda, kui süsteemse või ulatusliku isikuandmete õigusvastase töötlemisega on
tegu või kas esineb muu oluline avalik huvi, mis võib sellises olukorras tingida AKI järelevalve
vajalikkuse.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Irina Meldjuk
Jurist
peadirektori volitusel
2 (2)