dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 6. juuli 2023
Viit
2.1.-5/23/1424-2
Registreeritud
6. juuli 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
ESTA
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf422 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Kati Välbe Teie 07.06.2023 nr [email protected] Meie 06.07.2023 nr 2.1.-5/23/1424-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Korraldame lapsehoidja kutseeksameid, kus üks osa on ka veebi teel (Zoomi keskkonnas) situatsioonülesande lahendamine. Meil on välja töötatud hindamisstandard (avalikult kodulehel üleval), kus on kirjas: "Situatsioonülesande lahendamine salvestatakse. Salvestust hoitakse 60 päeva alates kutse andmise otsusest. Salvestus ei ole mõeldud jagamiseks taotlejatele ega kolmandatele isikutele." Kui taotlejad Zoomi sisenevad, siis annab Zoom märku, et toimub salvestamine ning inimene peab vajutama "nuppu", et jätkata. Lisaks oleme palunud hindajatel veelkord teavitada, et toimub salvestamine, mida kasutatakse nö allikana, kui taotleja esitab vaide ja on vaja uuesti kaitsmine üle vaadata. Meil on tekkinud mõnel osapoolel küsimused, et kas me tohime salvestada, et kas see kuidagi ei ole vastuolus kehtivate seadustega, määrustega? Mina ise leian, et mitte, sest taotlejale on teada, et toimub salvestamine ja ta tuleb ise keskkonda, kus vajutab nuppu jätkamiseks, sh nõustub justkui salvestamisega. Teine küsimus, et kui meie kord näeb salvestamist ette, aga mõnele taotlejale see näiteks ei sobi (siiani pole õnneks see taotlejate puhul probleemiks olnud), siis kas me rikume kuidagi tema õigusi, kui me teda sel juhul hindamisele ei luba? Teadmata kõiki asjaolusid, sealjuures, millised on andmetöötleja andmekaitsetingimused, töödeldavate andmete koosseisud, õiguslikud alused ning muud asjaolud, saame jagada üldiseid selgitusi. Isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama andmetöötleja ehk Teie ise. Kui õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks ei ole, siis on isikuandmete töötlemine ebaseaduslik. Reeglina tohib isikuandmeid töödelda seadusest tulenevatel alustel (näiteks nõusoleku, õigustatud huvi alusel või kui kohustus tuleb eriseadusest, vt IKÜM artikkel 6 punktid c ja f jne). Kuna olete viidanud nõusolekule kui õiguslikule alusele, siis selgitame, et nõusolek ühe võimaliku õigusliku alusena saab isikuandmete töötlemise aluseks olla vaid neil juhtudel, kus isikuandmete töötlemine (sh kogumine) ei ole vältimatu ning inimesel on tõepoolest võimalik otsustada, kas ta soovib anda nõusolekut või mitte. Nõusoleku mitte andmisega ei tohi kaasneda seejuures negatiivseid tagajärgi (näiteks hindamisele mittelubamine antud juhul). Praegusel juhul Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee on pigem tegemist andmesubjekti teavitamise, mitte nõusolekuga, et isiku isikuandmeid töödelda ehk nõusolek ei ole vabatahtlik ja seega ei saa nõusolek olla ka õiguslikuks aluseks. Nõusoleku osas soovitame täiendavalt tutvuda ka isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud nõusoleku andmise tingimustega (IKÜM artikkel 7) kui ka inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendiga (9. peatükk. Nõusoleku küsimine; Lisa 2. Nõusoleku kontrollküsimustik). Selleks, et andmetöötlejal oleks võimalik isikuandmeid töödelda näiteks isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud õigustatud huvi alusel, peab tema huvi olema piisavalt selgelt sõnastatud, et seda oleks võimalik tasakaalustada isiku huvide ja põhiõigustega. Kaalutluse tulemusel on täiesti reaalne võimalus, et andmetöötleja jõuab järelduseni, et isiku (kandidaadi) huvid ja põhiõigused on kaalukamad ning sellest tulenevalt ei ole andmete töötlemine lubatud. Kui aga andmetöötleja jõuab tulemusele, et tema huvid kaaluvad üles isiku huve ja õigusi, tuleks pöörata tähelepanu ka eesmärgipärasuse ning minimaalsuse nõuetele ehk siis kas saaks sama tulemuse saavutada ka viidatud salvestuseta. Andmetöötleja ehk Teie peate kirjalikult dokumenteerima salvestamise vajaduse (õigustatud huvi analüüs) ning isikul on õigus nii nende dokumentidega kui oma isikuandmetega igal ajal tutvuda. Olukorras, kus isikul tekib salvestamise kasutamise või eesmärkide kohta küsimusi, on isiku esimeseks sammuks pöörduda andmetöötleja poole ning paluda selgitada salvestise ning muude isikuandmete kasutamise täpset eesmärki ning õiguslikku alust. Igal juhul on isikul õigus saada andmetöötlejalt oma isikuandmetest koopia ning esitada nõue oma isikuandmete kustutamiseks. Isikuandmete kustutamise taotluse saamisel tuleb andmetöötlejal lähtuda IKÜM artiklitest 6 ja 17. Andmete kustutamisest ning edastamisest keeldumisel peab andmetöötlejal samuti olema õiguslik alus. Ehk siis käesoleval juhul on isikul õigus endast see salvestis soovi korral saada. Olukorras, kus isik pöördubki andmetöötleja poole ning ei ole vastusega rahul või peaks tekkima olukord, kus andmetöötleja ei vasta üldse, saab isik juba pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole, lisades allkirjastatud kaebusele senise kirjavahetuse andmetöötlejaga. Inspektsioonil on järelevalvemenetluse jooksul pädevus hinnata, kas selline andmetöötlus on konkreetsel juhul seaduslik ja põhjendatud. Eelnevast tulenevalt ning käesolevate asjaolude pinnalt selgitame, et Te ei ole antud juhul piisavalt tõendanud õigusliku aluse olemasolu viidatud andmete (videosalvestiste) puhul, mistõttu peaksite veelkord läbi mõtlema oma andmetöötlustoimingud. Oluline info peab olema kirjas Teie andmekaitsetingimustes, mis peavad olema kättesaadavad igal ajal (näiteks veebilehel või viide, kus nendega tutvuda saab) andmesubjektile. Vajadusel saate selles osas pöörduda õigusnõustajate poole. Rohkem informatsiooni andmekaitsealaste teemade kohta leiate Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt www.aki.ee. Rohkem informatsiooni isikuandmete kustutamise nõude kohta isikuandmete kaitse üldmääruse valguses leiate ka siit. Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega Liina Kroonberg juristi assistent peadirektori volitusel 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel