ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Kati Välbe Teie 07.06.2023 nr
[email protected]
Meie 06.07.2023 nr 2.1.-5/23/1424-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Korraldame lapsehoidja kutseeksameid, kus üks osa on ka veebi teel (Zoomi keskkonnas)
situatsioonülesande lahendamine. Meil on välja töötatud hindamisstandard (avalikult kodulehel
üleval), kus on kirjas: "Situatsioonülesande lahendamine salvestatakse. Salvestust hoitakse 60
päeva alates kutse andmise otsusest. Salvestus ei ole mõeldud jagamiseks taotlejatele ega
kolmandatele isikutele." Kui taotlejad Zoomi sisenevad, siis annab Zoom märku, et toimub
salvestamine ning inimene peab vajutama "nuppu", et jätkata. Lisaks oleme palunud hindajatel
veelkord teavitada, et toimub salvestamine, mida kasutatakse nö allikana, kui taotleja esitab
vaide ja on vaja uuesti kaitsmine üle vaadata.
Meil on tekkinud mõnel osapoolel küsimused, et kas me tohime salvestada, et kas see kuidagi ei
ole vastuolus kehtivate seadustega, määrustega? Mina ise leian, et mitte, sest taotlejale on teada,
et toimub salvestamine ja ta tuleb ise keskkonda, kus vajutab nuppu jätkamiseks, sh nõustub
justkui salvestamisega.
Teine küsimus, et kui meie kord näeb salvestamist ette, aga mõnele taotlejale see näiteks ei sobi
(siiani pole õnneks see taotlejate puhul probleemiks olnud), siis kas me rikume kuidagi tema
õigusi, kui me teda sel juhul hindamisele ei luba?
Teadmata kõiki asjaolusid, sealjuures, millised on andmetöötleja andmekaitsetingimused,
töödeldavate andmete koosseisud, õiguslikud alused ning muud asjaolud, saame jagada üldiseid
selgitusi.
Isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab
olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes
kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi
seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel ja
eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama
andmetöötleja ehk Teie ise. Kui õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks ei ole, siis on
isikuandmete töötlemine ebaseaduslik.
Reeglina tohib isikuandmeid töödelda seadusest tulenevatel alustel (näiteks nõusoleku,
õigustatud huvi alusel või kui kohustus tuleb eriseadusest, vt IKÜM artikkel 6 punktid c ja f jne).
Kuna olete viidanud nõusolekule kui õiguslikule alusele, siis selgitame, et nõusolek ühe
võimaliku õigusliku alusena saab isikuandmete töötlemise aluseks olla vaid neil juhtudel, kus
isikuandmete töötlemine (sh kogumine) ei ole vältimatu ning inimesel on tõepoolest võimalik
otsustada, kas ta soovib anda nõusolekut või mitte. Nõusoleku mitte andmisega ei tohi kaasneda
seejuures negatiivseid tagajärgi (näiteks hindamisele mittelubamine antud juhul). Praegusel juhul
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
on pigem tegemist andmesubjekti teavitamise, mitte nõusolekuga, et isiku isikuandmeid töödelda
ehk nõusolek ei ole vabatahtlik ja seega ei saa nõusolek olla ka õiguslikuks aluseks.
Nõusoleku osas soovitame täiendavalt tutvuda ka isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud
nõusoleku andmise tingimustega (IKÜM artikkel 7) kui ka inspektsiooni koostatud
isikuandmete töötleja üldjuhendiga (9. peatükk. Nõusoleku küsimine; Lisa 2. Nõusoleku
kontrollküsimustik).
Selleks, et andmetöötlejal oleks võimalik isikuandmeid töödelda näiteks isikuandmete kaitse
üldmääruses sätestatud õigustatud huvi alusel, peab tema huvi olema piisavalt selgelt
sõnastatud, et seda oleks võimalik tasakaalustada isiku huvide ja põhiõigustega. Kaalutluse
tulemusel on täiesti reaalne võimalus, et andmetöötleja jõuab järelduseni, et isiku (kandidaadi)
huvid ja põhiõigused on kaalukamad ning sellest tulenevalt ei ole andmete töötlemine lubatud.
Kui aga andmetöötleja jõuab tulemusele, et tema huvid kaaluvad üles isiku huve ja õigusi, tuleks
pöörata tähelepanu ka eesmärgipärasuse ning minimaalsuse nõuetele ehk siis kas saaks sama
tulemuse saavutada ka viidatud salvestuseta.
Andmetöötleja ehk Teie peate kirjalikult dokumenteerima salvestamise vajaduse (õigustatud huvi
analüüs) ning isikul on õigus nii nende dokumentidega kui oma isikuandmetega igal ajal tutvuda.
Olukorras, kus isikul tekib salvestamise kasutamise või eesmärkide kohta küsimusi, on isiku
esimeseks sammuks pöörduda andmetöötleja poole ning paluda selgitada salvestise ning muude
isikuandmete kasutamise täpset eesmärki ning õiguslikku alust.
Igal juhul on isikul õigus saada andmetöötlejalt oma isikuandmetest koopia ning esitada nõue
oma isikuandmete kustutamiseks. Isikuandmete kustutamise taotluse saamisel tuleb
andmetöötlejal lähtuda IKÜM artiklitest 6 ja 17. Andmete kustutamisest ning edastamisest
keeldumisel peab andmetöötlejal samuti olema õiguslik alus. Ehk siis käesoleval juhul on isikul
õigus endast see salvestis soovi korral saada.
Olukorras, kus isik pöördubki andmetöötleja poole ning ei ole vastusega rahul või peaks tekkima
olukord, kus andmetöötleja ei vasta üldse, saab isik juba pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni
poole, lisades allkirjastatud kaebusele senise kirjavahetuse andmetöötlejaga. Inspektsioonil on
järelevalvemenetluse jooksul pädevus hinnata, kas selline andmetöötlus on konkreetsel juhul
seaduslik ja põhjendatud.
Eelnevast tulenevalt ning käesolevate asjaolude pinnalt selgitame, et Te ei ole antud juhul
piisavalt tõendanud õigusliku aluse olemasolu viidatud andmete (videosalvestiste) puhul,
mistõttu peaksite veelkord läbi mõtlema oma andmetöötlustoimingud. Oluline info peab olema
kirjas Teie andmekaitsetingimustes, mis peavad olema kättesaadavad igal ajal (näiteks veebilehel
või viide, kus nendega tutvuda saab) andmesubjektile. Vajadusel saate selles osas pöörduda
õigusnõustajate poole.
Rohkem informatsiooni andmekaitsealaste teemade kohta leiate Andmekaitse Inspektsiooni
kodulehelt www.aki.ee. Rohkem informatsiooni isikuandmete kustutamise nõude kohta
isikuandmete kaitse üldmääruse valguses leiate ka siit.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
juristi assistent
peadirektori volitusel
2 (2)