ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Teie 30.06.2023 nr
Meie 03.07.2023 nr 2.1.-5/23/1614-2
Vastus märgukirjale
Saime Teie märgukirja Facebookis avalikustatud fotode kohta.
Selgitame, et sotsiaalmeedias tehakse igapäevaselt tohutul hulgal postitusi. Seetõttu sekkub
Andmekaitse Inspektsioon sotsiaalmeedia postitustega seotud vaidlustesse üksnes olulise ja
ilmselge rikkumise korral. Nt kui avalikustatakse ulatuslikult kellegi eraelulisi isikuandmeid (on
selgelt arusaadav, et isiku privaatsust riivatakse ülemääraselt) või tegemist on selgelt
valeandmetega ning selline avalikustamine on kõigile otsingumootorite tulemustest koheselt
nähtav ja isiku kahjustatuse määr on oluline. Vajalik on riigi sunnijõuga sekkumine vaid juhul,
kui olukord seda tõepoolest õigustab. Pole mõeldav, et riik hakkab iga sooviavalduse alusel
menetlema igat sotsiaalmeedia postitust, kus sisalduvad kellegi isikuandmeid.
Praegusel juhul ei ole meie hinnangul sellise olukorraga tegemist. Kontrollisime, et postitusele ei
ole lisatud isikute nimesid ja fotod on udused (isikud ei ole üheselt tuvastatavad, sh on seda vaid
väga piiratud isikute ringile nagu enda lähedased). Isikud ei ole seega leitavad ei Facebooki
otsingut kasutades ega nt Google`i otsingumootorit kasutades ning avalikustatakse üksnes
fotosid, sh seoses isikute enda põhjustatud tegevusega (vargus). Isikutel on endal võimalus asjad
tagastada ja leppida kokku ka postituse kustutamine.
Õigus sõnavabadusele ja õigus privaatsusele on mõlemad kaalukad põhiõigused, mis vajavad
eraldi põhjalikku kaalumist. Andmekaitse Inspektsioon kui korrakaitseorgan ei suuda ega peagi
suutma igal juhtumil kindlaks teha isikute vahelisi tegelikke õigussuhteid, mis eraõiguslike
vaidluste lahendamisel võib olla vägagi keeruline.1 Tsiviilkohtu volitused ja võimalused
asjaolude tuvastamiseks (nt tunnistajate ülekuulamine) on oluliselt ulatuslikumad kui
haldusorganil.
Isikuandmete kaitse üldmäärus ei kohusta järelevalveasutust iga kaebust menetlema selliselt, et
selle tulemuseks on andmetöötlejale ettekirjutuse tegemine või karistuse määramine, vaid
kohustab kaebusi asjakohasel määral uurima ja langetama põhjendatud otsuse
järelevalvemeetmete kasutamise vajalikkuse üle. Ka korrakaitseseaduse § 4 lõike 2 kohaselt ei
ole mitte kõigi isikutevaheliste tülide lahendamine täitevvõimu ülesanne – sekkuma peab siis,
kui seda nõuab avalik huvi. Kõnealuses asjas avalik huvi puudub. Seega, on puudutatud isikutel
endal võimalus pöörduda avaldaja poole ja kui see postitust ei eemalda, on kaebajatel õigus
pöörduda tema vastu ka kohtusse.
Lugupidamisega
Kadri Levand
jurist
peadirektori volitusel
1 Korrakaitse seaduse eelnõu seletuskiri lk 20.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee